Kiri

Kooskõlastamiseks: 3.08.2019 nr 8-2/19/2890 Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Õpetajate Liit Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Eripedagoogide Liit Eesti Koolipsühholoogide Ühing Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Eesti Logopeedide Liit Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. eelnõu.pdf; 2. seletuskiri.pdf. Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 01.08.2019 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 6 ja § 77¹ lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse (edaspidi lähtetoetus) taotlemise, taotluste menetlemise, lähtetoetuse maksmise ja lähtetoetuse tagasinõudmise kord. § 2. Lähtetoetuse taotlemine (1) Õpetaja või tugispetsialist (edaspidi koos isik) esitab hiljemalt neli kuud pärast lähtetoetuse saamise õiguse tekkimist lähtetoetuse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi ministeerium) kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse. (2) Esitatud taotluses märgitakse: 1) täidetav ametikoht; 2) õpetajana või tugispetsialistina töötamise koormus; 3) õppeasutus, kus isik töötab, ja selle asukoht; 4) eesti keele oskuse tase; 5) vajadusel emapuhkuse, vanemapuhkuse või aja- või asendusteenistuskohustuse täitmise aeg või pedagoogilise praktika kestus. § 3. Taotluse menetlemine (1) Ministeerium kontrollib isiku vastavust lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning esitatud andmete ja dokumentide õigsust, võrreldes neid Eesti Hariduse Infosüsteemis olevate andmetega või esitades need kontrollimiseks pädevatele asutustele või isikutele. (2) Ministeeriumi kantsler otsustab lähtetoetuse andmise või sellest keeldumise käskkirjaga kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. (3) Ministeeriumi kantsler keeldub lähtetoetuse andmisest, kui: 1) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid; 2) isik ei vasta lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. (4) Ministeerium teavitab isikut lähtetoetuse andmise või sellest keeldumise otsusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest. (5) Pärast § 2 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist esitatud taotlused jätab ministeerium läbi vaatamata, teavitades sellest isikut.  2 § 4. Lähtetoetuse maksmine (1) Lähtetoetus makstakse välja õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisele ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse omandamisele järgneva esimese tööaasta jooksul lähtuvalt riigieelarves selleks eelarveaastaks määratud lähtetoetuse suurusest ühe õpetaja, tugispetsialisti kohta. (2) Ministeerium kannab lähtetoetuse isiku taotluses näidatud pangakontole hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist. § 5. Lähtetoetuse tagasinõudmine (1) Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud toetuse, kui tema pidev töötamine õpetajana või tugispetsialistina lõpeb enne viie aasta möödumist alates lähtetoetuse saamisest. Töötamine loetakse pidevaks lähtetoetust saanud isiku püsiva töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku õpetajana töötamise staaž põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga või, kui lähtetoetust saanud isiku tugispetsialistina töötamise staaž põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77¹ lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. (2) Lähtetoetust saanud isik teavitab ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 1) lähtetoetuse saaja emapuhkusel, vanemapuhkusel või aja- või asendusteenistuskohustuse täitmisel viibimise kohta hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul eemalviibimise perioodi alguskuupäevast; 2) vanemapuhkuse katkestamisest enne puhkuse katkestamist või aja- või asendusteenistusest vabastamisest enne kohustuse lõppemist. (3) Isik on kohustatud teavitama ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viieteistkümne päeva jooksul töölepingu lõppemisest. (4) Ministeerium esitab lähtetoetuse tagasimaksmiseks kohustatud isikule ministeeriumi kantsleri käskkirjaga lähtetoetuse tagasimaksmise teatise nelja kuu jooksul lähtetoetust saanud isiku töölepingu lõppemisest teadasaamisest. (5) Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest alates kolme aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast. Lähtetoetuse saaja hüvitab talle väljamakstud toetuse proportsionaalselt seaduses nimetatud aja lõpuni jäänud ajaga. (6) Lähtetoetust saanud isik ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). § 6. Rakendussätted (1) Kuni 31. märtsini 2022. a märgitakse taotluses ja teavitatakse ministeeriumi emapuhkuse asemel rasedus- ja sünnituspuhkusest ning vanemapuhkuse asemel lapsehoolduspuhkusest.  3 (2) Määrus jõustub 2020. aasta 1. septembril. (3) Haridus- ja teadusministri 21. veebruari 2018. aasta määrus nr 5 „Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  Haridus- ja teadusministri määruse „Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 6 ja § 771 lõike 7 alusel. Eelnõu eesmärgiks on sätestada õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise üksikasjalik kord. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 1 kohaselt on õpetaja lähtetoetus esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 771 lõike 1 kohaselt on tugispetsialisti lähtetoetus esimest korda kooli tööle asuvale tugispetsialistile makstav toetus. Nimetatud paragrahvide lõiked 2 kehtestavad (õpetaja ja tugispetsialisti) lähtetoetuse saamiseks mitmesugused tingimused. Nimetatud paragrahvide mitmetes järgmistes lõigetes nähakse ette üldisem regulatsioon lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise osas, mida kehtestava määrusega veelgi täpsustatakse ja täiendatakse. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 6 ja § 771 lõike 7 alusel on haridus- ja teadusministri poolt 21. veebruaril 2018. aastal kehtestatud ja täna kehtiv määrus nr 5 „Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“. 1. septembril 2020. aastal jõustub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, mis näeb ette lähtetoetuse maksmise ühes osas. Seetõttu on vajalik (arvestades ka muid muutmist vajavaid teemasid) üle- eelmises lauses nimetatud määruse asemel kehtestada uus määrus, milles ei käsitleta enam teise ja kolmanda osamakse ning toetuse maksmise peatumisega seotud asjaolusid. Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Aivi Jürgenson (735 0285; [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (735 0144; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse esimene paragrahv näeb ette määruse reguleerimisala. Reguleerimisala pole võrreldes kehtiva määrusega muus osas muudetud, kui et välja jäetakse sõnad „maksmise peatumise ning“. Muudatus on seotud kehtiva määruse paragrahvis 5 kehtestatud regulatsiooni väljajätmisega uuest määrusest. Et määrusega ei reguleerita enam lähtetoetuse maksmise peatumisega seonduvat, siis pole alust seda nimetada ka määruse reguleerimisala paragrahvis ehk paragrahvis 1. Seega kehtestatakse määrusega õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, taotluste menetlemise, lähtetoetuse maksmise ja lähtetoetuse tagasinõudmise kord. Määruse teises paragrahvis sätestatakse lähtetoetuse taotlemisega seonduv. Õpetaja või tugispetsialist esitab hiljemalt neli kuud pärast lähtetoetuse saamise õiguse tekkimist lähtetoetuse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse. Lähtetoetuse saamise õigus tekib, kui üldhariduskooli õpetaja vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõikes 2 sätestatud tingimustele, kutseõppeasutuse õpetaja kutseõppeasutuse seaduse § 41 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele, üldhariduskooli tugispetsialist (logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 771 lõikes 2 sätestatud tingimustele, kutseõppeasutuse tugispetsialist (logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog) kutseõppeasutuse seaduse § 41¹ lõikes 2 sätestatud tingimustele. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga loobutakse direktori kaasallkirja nõudest. Ministeerium kontrollib isiku esitatud andmete ja dokumentide õigsust, võrreldes neid Eesti hariduse infosüsteemis olevate andmetega. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ § 22 kohaselt esitatakse õpetajate ja tugispetsialistide kohta lähtetoetuse taotlemisel aluseks olevad andmed infosüsteemi alamregistrisse andmete muutumise päeval. Seetõttupuudub vajadus direktori poolt kinnitada andmeid, mis Eesti hariduse infosüsteemi on kantud ja mille õigsus on iga kuu (välja arvatud juuli ja august) juba kinnitatud. Taotluse esitamise tähtaeg ning vormid (kirjalik või elektrooniline) taotluse esitamiseks jäävad samaks. Teises lõikes loetletakse andmed, mida esitatud taotlus peab sisaldama. Esimesena on nimetatud taotleja ametikoht. See on vajalik, et tuvastada, kas taotleja on õpetaja, logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog või sotsiaalpedagoog, sest vaid nende ametikohtade täitjatele on lähtetoetuse maksmine seadusega ette nähtud. Lisaks sellele peab taotlusest nähtuma õpetaja või tugispetsialistina töötamise koormus. See on vajalik, et tuvastada: 1) kas taotleja töötab õpetaja või siis mõnel tugispetsialisti ametikohal vähemalt 0,5 koormusega (sellest sõltub, kas lähtetoetust üldse maksta või mitte, sest vähemalt 0,5 ametikohaga koolis töötamine on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nõudena nii õpetajast kui tugispetsialistist taotleja puhul); 2) milline on taotleja ametikoha suurus, sest see mõjutab väljamakstava lähtetoetuse suurust. Nii põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõige 31 kui ka § 771 lõige 5 näevad ette regulatsiooni, mille kohaselt vähendatakse, juhul kui taotleja töötab vähem kui 1,0 koormusega (täiskoormusega) õpetajana/tugispetsialistina, taotlejale makstava lähtetoetuse suurust proportsionaalselt täidetavale ametikohale vastavalt. Seega saab 0,5–1,0 koormusega töötav õpetaja või tugispetsialist lähtetoetust, kuid talle makstava lähtetoetuse suurus sõltub ametikoha suurusest. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei võimalda ühildada õpetajana töötamise koormust ja tugispetsialistina töötamise koormust ehk, et 0,3 koormusega õpetajana ja 0,2 koormusega tugispetsialistina töötav isik ei ole lähtetoetuse maksmiseks ettenähtud tingimusi täitnud. Samuti ei ole võimalik koormust ühildada ka juhul, kui seaduses seatud 0,5 koormus on ühe ametikoha mõttes täidetud (nt töötab 0,5 koormusega õpetajana ning 0,2 koormusega tugispetsialistina). Nimetatud juhul võetakse aluseks 0,5 koormusega õpetajana töötamine, mitte 0,7 koormus. Seega lähtetoetuse saamise tingimuste täitmiseks tuleb 0,5 koormusega töötada kas õpetaja või tugispetsialistina. Õpetajana töötamisel mitmes koolis korraga ning tugispetsialistina töötamisel mitmes koolis korraga lähtetoetust taotleva isiku koormused summeeritakse. Taotluses märgitakse ka õppeasutus, kus taotleja töötab, ja selle asukoht. See on vajalik selleks, et tuvastada, kas tegemist on üldhariduskooli (põhikool, gümnaasium) või kutseõppeasutusega, sest ainult nendes õppeasutustes töötavatele õpetajatele ja tugispetsialistidele on seadusega lähtetoetuse maksmine ette nähtud. Kuigi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muudatuste järel on lähtetoetuse taotlemise võimalus ette nähtud õpetajatele ja tugispetsialistidele kooli asukohast olenemata, on määrusesse jäetud sõnad „ja selle asukoht“, viidates kooli asukohale. See on vajalik riikliku statistika tegemiseks. Taotluses tuleb märkida taotleja eesti keele oskuse tase. See on vajalik, sest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 2 punkt 4 ja § 771 lõike 2 punkt 4 näevad nii õpetajatele kui ka tugispetsialistidele ette C1 keeleoskustasemel eesti keele valdamise kohustuse. Vajadusel märgitakse taotlusesse ka emapuhkuse (kuni 31. märtsini 2022. a rasedus- ja sünnituspuhkuse), vanemapuhkuse (kuni 31. märtsini 2022. a lapsehoolduspuhkuse) või aja- või asendusteenistuskohustuse täitmise aeg või pedagoogilise praktika kestus. 1. aprillil 2022. aastal jõustuvad perehüvitiste seaduse muudatused, mille kohaselt nimetatakse edaspidi rasedus- ja sünnituspuhkust emapuhkuseks ning lapsehoolduspuhkust vanemapuhkuseks. Määruse kolmandas paragrahvis on sätestatud esitatud taotluse menetlemisega seonduv ehk toetuse andmise või sellest keeldumisega seonduv regulatsioon. Ministeerium kontrollib isiku vastavust lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning esitatud andmete ja dokumentide õigsust, võrreldes neid Eesti hariduse infosüsteemis olevate andmetega või esitades need kontrollimiseks pädevatele asutustele või isikutele. Kohustus on seotud haldusmenetluse seadusest tuleneva uurimispõhimõttega, mis näeb haldusorganile ette kohustuse välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja kohustab vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Ministeerium ei saa piirduda üksnes taotluses esitatud andmetega, vaid olukorras, kus esitatud andmed pole otsustamiseks piisavad, tuleb omal initsiatiivil uurida välja kõik faktilised asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Sättes on nimetatud toimingud, mis tuleb teha: taotluses esitatud andmete kontroll (vastavus seaduses toodud tingimustele) ja esitatud andmete võrdlus Eesti hariduse infosüsteemi olevate andmetega. Nimetatud riikliku registri õpetajate ja õppejõudude alamregistrisse kantakse õpetajate ja tugispetsialistide kohta1 mitmesugused andmed – nt töökohaks oleva õppeasutuse registrikood ja nimi (p 8), ametikoht (p 9), koormus (p 16), vastavus kvalifikatsiooninõuetele (p 17), omandatud haridustase või läbitud õppekava, sh pedagoogilise hariduse tase (p 23), hariduse omandamise keel (p 231), riigikeele oskuse tase või kategooria ja selle omistamise kuupäev (p 34) jne. Kokkuvõttes jääb esimeses lõikes ettenähtud regulatsioon täies ulatuses samaks võrreldes kehtiva määrusega. Teises lõikes sätestatakse, et Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler otsustab lähtetoetuse andmise või sellest keeldumise käskkirjaga kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. Seega on ette nähtud maksimaalselt kahe kuu pikkune haldusmenetluse läbiviimise aeg Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks. Tegemist ei ole sisulises plaanis uue regulatsiooniga, sest ka kehtiv määrus näeb ette täies ulatuses sama regulatsiooni. Kolmandas lõikes on sätestatud alused, mille esinemisel keeldub Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler lähtetoetuse andmisest ehk millisel juhul jäetakse esitatud taotlus rahuldamata. Nendeks alusteks on 1) isiku poolt tahtlikult valeandmete esitamine ning 2) isiku mittevastavus lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Kehtivas õiguses on taotluses esinevate puuduste osas ette nähtud erinevad tagajärjed, sõltuvalt sellest, kas taotlus oli esitatud haldusorganile tahtlikult puudulikuna või oli see puudulikkus tingitud menetlusosalise teadmatusest. Kui taotlus oli teadvalt ja tahtlikult esitatud puudulikuna, sisaldades näiteks valeandmeid, siis on see eriseadustest tulenevalt reeglina haldusakti andmisest keeldumise aluseks, seevastu kui teadmatusest tingitud taotluse puudulikkuse korral on menetlusosalisel võimalik viga täiendava tähtaja jooksul kõrvaldada. Nende kahe kategooria eristamine võib olla üksikjuhul keeruline, kuid lähtuda tuleks eelkõige menetlusosalise teadmatusest, vastupidist vajadusel tõestades.2 Regulatsiooni sisuliselt võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole. Neljanda lõike kohaselt teavitab ministeerium lähtetoetust taotlenud isikut lähtetoetuse andmisest või sellest keeldumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva 1 Vt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004.a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ § 18 lõige 1 2 Anno Aedmaa, Evelin Lopman, Nele Parrest, Ivo Pilving, Einar Vene – haldusmenetluse käsiraamat, lk 170. jooksul käskkirja andmisest ehk sätestatud on aeg, mille jooksul tuleb vastuvõetud otsus haldusakti adressaadi jaoks teatavaks teha. Regulatsiooni sisuliselt võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole. Lõikes 5 on sätestatud, et kõik need taotlused, mis on esitatud enam kui neli kuud pärast lähtetoetuse saamise õiguse tekkimist Haridus- ja Teadusministeeriumile, jäetakse läbi vaatamata. Ka haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 6 punkt 1 näeb ette haldusorgani õiguse tagastada taotlus taotluse esitanud isikule, jättes selle läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Regulatsiooni sisuliselt võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole Määruse neljandas paragrahvis on sätestatud lähtetoetuse väljamaksmise alused. Tegemist on oluliste muudatustega, sest senine kolmes osas lähtetoetuse maksmine asendatakse ühes osas lähtetoetuse maksmisega, mistõttu kaob vajadus reguleerida lähtetoetuse teise ja kolmanda osa väljamaksmisega seotud asjaolusid (kehtiva määruse senised lõiked kolm kuni kuus). Esimese lõike kohaselt makstakse lähtetoetus välja õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisele ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse omandamisele järgneva esimese tööaasta jooksul. Võrreldes kehtiva määrusega toimub toetuse väljamaksmine lähtuvalt riigieelarves selleks eelarveaastaks määratud lähtetoetuse suurusest vaid esimese tööaasta jooksul, sest toetus makstakse ühe maksena. Kehtiva määruse järgi maksti toetust kolmes osas kolme esimese tööaasta jooksul. Seega on paika pandud aeg, mille jooksul lähtetoetus isikutele eraldatakse. Arvestades, et toetuse maksimaalne summa 2019. a on 12 783 eurot (täiskoormusega töötamisel), siis see tähendab, et esimesel tööaastal saab täiskoormusega töötav õpetaja/tugispetsialist maksimaalselt 12 783 eurot. Teises lõikes on sätestatud, et ministeerium kannab lähtetoetuse isiku taotluses näidatud pangakontole hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Seega tekib ministeeriumil kohustus kanda lähtetoetus isiku, kes vastab lähtetoetuse saamise tingimustele, pangakontole juba taotluse esitamisest alates. Seega, kui taotlus rahuldatakse kahe kuu jooksul, siis jääb üks täiendav kuu rahaliste vahendite ülekandmiseks. Erinevalt kehtivast regulatsioonist makstakse summa välja ühe maksena. Paragrahvis viis sätestatakse lähtetoetuse tagasinõudmise alused, samuti tagasinõudmist välistavad asjaolud. Seoses lähtetoetuse maksmisega ühes osas puudub vajadus reguleerida lähtetoetuse peatumisega seotud asjaolusid ning seega jäetakse kehtiva määruse paragrahvis viis sätestatud regulatsioon, milles käsitletakse olukordi, millal lähtetoetuse väljamaksmine ajutiselt peatub, uuest määrusest välja. Esimese lõike kohaselt on lähtetoetust saanud isik kohustatud tagastama talle väljamakstud toetuse, kui tema pidev töötamine õpetajana/tugispetsialistina lõpeb enne viie aasta möödumist alates lähtetoetuse saamisest. Lausest on võrreldes kehtiva määrusega kaotatud sõnad „esimese osa“, sest toetust makstakse edaspidi ühe summana. Töötamine loetakse pidevaks lähtetoetust saanud isiku püsiva töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku õpetajana töötamise staaž põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga või, kui lähtetoetust saanud isiku tugispetsialistina töötamise staaž põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 771 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. Seega on lähtetoetust saanud isik kohustatud töötama õpetajana/tugispetsialistina vähemalt viis aastat, selleks et vältida lähtetoetuse tagasimaksmist. Vastav kohustus on sätestatud juba põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Riigi huvi on lähtetoetuse andmisel saada ka midagi vastu - antud juhul on selleks haritud ja erialase koolituse saanud õpetaja/tugispetsialisti poolt tehtav erialane töö koolis, ning ühes sellega seada ka vajalikke tingimusi enda huvide kaitsmiseks. Arvestades lähtetoetuse summa suurust on viieaastane töötamise kohustus proportsionaalne. Töötamine tingimustele vastavas koolis võib ka vahepeal katkeda – seaduses ja määruses on selleks perioodiks (maksimaalseks ajaks) kolm kuud. See on vajalik, sest lähtetoetust saanud isik võib viieaastase perioodi jooksul vahetada oma töökohta ja sellest tulenevalt võib tekkida lühikene töötamise katkemise periood. Teises lõikes täpsustatakse ministeeriumi teavitamist lähtetoetust saanud isiku ajutiselt töölt eemalviibimise algusest ja lõpust emapuhkusel (kuni 31. märtsini 2022. a rasedus- ja sünnituspuhkusel), vanemapuhkusel (kuni 31. märtsini 2022. a lapsehoolduspuhkusel) või aja- või asendusteenistuskohustuse tõttu. Kui lähtetoetust saanud isik on nendel põhjustel töölt eemal, siis viieaastase töötamise perioodi lugemine katkeb ning taastub, kui isik naaseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning § 771 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt tööle. Isik on kohustatud ministeeriumi teavitama oma töölt eemalviibimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viieteistkümne päeva jooksul eemalviibimise alguspäevast. Kui isik katkestab vanemapuhkuse (kuni 31. märtsini 2022. a lapsehoolduspuhkuse) või vabastatakse enne ajateenistustähtaja lõppemist aja- või asendusteenistusest, siis tuleb samuti ministeeriumi sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada. Mõlemad teavitused on isiku seisukohalt olulised viieaastase kohustusliku töötamise perioodi arvestamisel. Kolmanda lõike kohaselt on isik kohustatud ministeeriumi teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viieteistkümne päeva jooksul töölepingu lõppemisest. Teavitamine on vajalik järgmises lõikes sätestatud lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamiseks ning selleks, et selgitada välja isiku kohustus lähtetoetus osaliselt tagasi maksta ning teha vastav arvestuskäik ehk arvestada tagasimakstav summa välja selle järgi, kui palju jäi isikul puudu nö siduvusaja (viis aastat töötamist) täitmisest. Neljanda lõike järgi esitab ministeerium lähtetoetuse tagasimaksmiseks kohustatud isikule ministeeriumi kantsleri käskkirjaga lähtetoetuse tagasimakse teatise nelja kuu jooksul lähtetoetust saanud isiku töölepingu lõppemisest ministeeriumi poolt teadasaamisest. Senises praktikas on esinenud korduvalt juhtumeid, kus toetust saanud isikud jätsid enda (kehtivas määruses § 6 lõikes 2 / eelnõus 5 lõikes 3 sätestatud) teavitamiskohustuse täitmata, kuid ministeeriumi jaoks hakkas lähtetoetuse tagasinõude tähtaeg ikkagi kulgema. See ei võimaldanud seadusega vastuolus käitunud toetuse saajatelt lähtetoetust tagasi nõuda. Lõikes viis pannakse lähtetoetuse saajale kohustus lähtetoetus tagasi maksta lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest alates kolme aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast. Sellega korratakse sisuliselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõikes 4 sätestatut. Ministeerium koostab isikule ka täpse tagasimakse graafiku, arvestades tagasimakstava summa arvutamisel õpetaja või tugispetsialistina töötamise aega toetuse väljamaksmise kuupäevast alates. Esitatud lõike teksti pole võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudetud. Lõike kuus kohaselt ei ole lähtetoetust saanud isik kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, sest töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt on sätestatud töölepingu seaduse §-s 91. Nimetatud paragrahvi lõige 2 sätestab kolm alust, millisel juhul on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Nimetatud juhtudel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda. Erakorralise ülesütlemise aluseks võib olla ka mõni muu töölepingu seaduses nimetamata alus, sest töölepingu seaduse § 91 lõikes 2 esitatud loetelu ei ole täielik, sest loetelu ees on kasutatud sõna „eelkõige“. Samuti tuleb antud juhul kõne alla asjaolu, et tööandja on töölepingu lõpetanud töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Seega on tegemist töölepingu seaduse §-s 89 sätestatuga. Töömahu vähenemine võib kõne alla tulla nt olukorras, kus õpilaste ja eelkõige klassikomplektide arv on vähenenud ning vajadus teatud hulga töö järele on vähenenud (õppetunde ei ole enam nii palju). Sellises olukorras võib tekkida vajadus vähendada töötaja töökoha koormust või töökoht koondada (nt puudub vajadus kolme matemaatika õpetaja järele, piisab ka kahest matemaatika õpetajast). Antud juhul räägime töökoha koondamisest, sest koormuse vähendamisel töölepingut ei lõpetata, vaid muudetakse. Töö ümberkorraldamine tähendab aga seda, et kool korraldatakse nt ümber (nt liidetakse teise kooliga) ning vajadus teatud õpetaja töökohtade järele võib sellega seoses kaduda. Paragrahvis kuus on sätestatud määruse jõustumise aeg – 1. september 2020. aasta. Määruse jõustumise aeg on seotud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse jõustumise ajaga. Sama paragrahvi kolmanda lõikega tunnistatakse täna kehtiv määrus s.o haridus- ja teadusministri 21. veebruari 2018. aasta määrus nr 5 „Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ kehtetuks. Lisaks sellele on sätestatud vastav rakendussäte, milles rõhutatakse käesolevas seletuskirjas juba eelnevalt toodut - kuni 31. märtsini 2022. a märgitakse taotluses ja teavitatakse ministeeriumi emapuhkuse asemel rasedus- ja sünnituspuhkusest ning vanemapuhkuse asemel lapsehoolduspuhkusest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita. 4. Määruse mõjud Uus määrus ei too kaasa olulist mõju, sest üheksa aasta jooksul on sarnane lähtetoetuste taotlemist, maksmist ja tagasinõudmist reguleeriv korraldusliku iseloomuga määrus kehtinud (alates 2010. aasta 1. septembrist). Kehtivat määrust sisulises mõttes olulisel määral ei muudeta. Määruse tervikuna uuena kehtestamise põhjused peituvad selles, et tehakse hulgaliselt sõnastuslikke muudatusi kõigis määruse paragrahvides. Lähtetoetust eraldatakse edaspidi ühe väljamaksena, seetõttu omakorda kaob lähtetoetuse maksmise võimaluse peatumine jne. Lähtetoetuse ühes osas maksmine on põhjendatud, sest summa kolmeks jagamine on potentsiaalsele sihtrühmale (esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid) ajas järjest vähem motiveeriv ja mõjuv. Seni on olnud esimese osamakse suurus 6391,50 eurot ja kahel järgmisel aastal teise ja kolmanda osamakse suuruseks 3195,75 eurot. Ühe summana lähtetoetuse maksmine (2020/2021. õppeaastal 12 783 eurot) pakub tööelu alustajatele olulisemat tuge suuremate investeeringute tegemiseks, mis võib isiku potentsiaalselt kauemaks õpetaja või tugispetsialisti ametikohaga siduda. Samuti on lähtetoetuse summa aja jooksul kaotanud osa oma algsest (2008. aasta) väärtusest (ca 16,5%). Senine praktika tegeleda ühe lähtetoetuse saajaga vähemalt kolmel aastal (kui ta viibib vahepeal õpetaja või tugispetsialisti tööst eemal, siis ka rohkematel aastatel) summade väljamaksmiseks ning töölt eemal viibimise jälgimiseks tähendab ka suurt halduskoormust Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks. Kavandatud muudatusega halduskoormus väheneb oluliselt. 5. Määruse rakendamiseks seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Lähtetoetuse väljamaksmine ühes osas eeldab seni kolme aasta peale planeeritud eelarvevahendite väljamakset ühel aastal. Seega otseselt eelarvevajadus ei kasva, küll aga tingib lähtetoetuse väljamaksmine ühes osas mõningase eelarve ümberjaotuse järgmiste aastate lõikes. Lähtetoetus on arvestuslik kulu. Haridus- ja Teadusministeerium on kavandanud eelarves 2020. aastaks 3,5 miljonit eurot ja 2021 – 2023. aastateks 2,9 miljonit eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 1. septembril. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele ja Eesti Logopeedide Liidule. Mihkel Rebane üldharidusosakonna juhataja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0787 - Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/112069f3-f71e-420c-9b2a-aa194962527f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/112069f3-f71e-420c-9b2a-aa194962527f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main