Kiri

Ministeeriumid Meie 02.08.2019 nr 1.1-10/4981-1 Rahandusministri 31.12.2003 määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ muutmine Austatud minister Esitame Teile kooskõlastamiseks Rahandusministri 31.12.2003. a määruse nr 113 muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Kersti Sügis 611 3951 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU MÄÄRUS Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalmaksu seaduse § 6 lõike 4 alusel. § 1. Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ muutmine Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruses nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Sotsiaalkindlustusamet maksab sotsiaalmaksu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku eest, kellele makstakse lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel või vanemahüvitist perehüvitise seaduse alusel või kes kasutab lapsehoolduspuhkust. Sotsiaalkindlustusamet maksab sotsiaalmaksu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud mittetöötava isiku ja lõike 1 punktis 6 nimetatud isiku eest, kui neile makstakse perehüvitiste seaduse § 21 alusel lasterikka pere toetust. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1, 2, 4 ja 6 alusel makstakse sotsiaalmaksu vaid ühe last või lapsi kasvatava isiku eest lõikes 1 toodud järjekorras.“; 2) paragrahvi 2 lõikes 12 jäetakse välja sõnad „lapsehooldustasu või“; 3) paragrahvi 2 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt: „(13) Lapsendamishüvitise või vanemahüvitise maksmise peatamisel või lõpetamisel jätkatakse sotsiaalmaksu maksmist sama kindlustatava eest kuni lapsehoolduspuhkust kasutava isiku eest sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise kuuni (viimane kaasa arvatud). Lapsendamishüvitise, vanemahüvitise või lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisel seetõttu, et perehüvitiste maksmise kohustus on üle läinud teisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigile või Šveitsi Konföderatsioonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 72–116), jätkatakse sotsiaalmaksu maksmist sama kindlustatava eest kuni § 4 lõigetes 2 ja 4 nimetatud taotluse esitamise kuuni (viimane kaasa arvatud).“; 4) paragrahvi 4 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud isik, kes ei saa lapsendamishüvitist, vanemahüvitist või lasterikka pere toetust, võib esitada Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise taotluse.“; 5) paragrahvi 91 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „(3) Kuni 2020. aasta 1. juulini jätkatakse käesoleva määruse § 2 lõike 1³ esimese lause kohaselt sotsiaalmaksu maksmist sama kindlustatava eest vaid lapsendamishüvitise või vanemahüvitise lõpetamisel. (4) Isiku eest, kellele makstakse lapsehooldustasu kuni 2019. aasta 31. augustini kehtinud perehüvitiste seaduse alusel, maksab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalmaksu kuni lapsehooldustasu saamise õiguse lõppemiseni, aga mitte kauem kui 2022. aasta 31. märtsini. Sotsiaalmaksu makstakse käesoleva määruse kuni 2019. aasta 31. augustini kehtinud redaktsioonist lähtuvalt. (5) Kui isikul on alates 2022. aasta 1. aprillist jätkuvalt lapsehooldustasu saamise õigus, maksab Sotsiaalkindlustusamet perioodil 2022. aastal 1. aprillist kuni 2024. aasta 31. augustini isiku eest sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kuni lapsehooldustasu saamise õiguse lõppemiseni.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. septembril. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler  Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse rahandusministri 31. detsembri 2003. a määrust nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ (edaspidi määrus). 6. detsembril 2017. a võttis Riigikogu vastu perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Nimetatud muudatustega lõpetati lapsehooldustasu maksmine alates 1. septembrist 2019 sündivatele lastele. Eelnevalt maksti lapsehooldustasu pärast vanemahüvitise saamist last kasvatavale vanemale igal kuul vastavalt: kuni 3-aastase lapse eest 38,35 €; kuni 3-aastase lapsega peredes 3-8 aastaste laste eest 19,18 €; vähemalt kolmelapselistes peredes 3–8-aastaste laste eest 19,18 €. Lapsehooldustasu maksmise alusel on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) teinud seni otsuse, kumma vanema eest makstakse sotsiaalmaksu. Lapsehooldustasu oli selle kehtestamise hetkel mõeldud asendussissetulekuna last kasvatavale vanemale, kes on lapsehoolduspuhkusel. Seega on lapsehooldustasu kadumisega vajalik uuendada määrust ning tühistada lapsehooldustasu kui maksmisalus. Eelnõuga luuakse võimalus Riigikogu poolt 6. detsembril 2017. a vastu võetud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Kersti Sügis (611 3951, [email protected]), Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna perepoliitika juht Pirjo Turk (626 9179; [email protected]) ja sama osakonna nõunik Maarja Kärson (626 9283, maarja.kä[email protected]). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]), eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (611 3638, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 11.8, mis näeb ette tegevused võrdsema hoolduskoormuse jaotumiseks lapsevanemate vahel. Eelnõuga muudetakse määruse 27. jaanuaril 2018. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 24.01.2018, 1). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimene sätestab määruse muudatused ja teine määruse jõustumise aja. Määruse § 1 punktiga 1 sõnastatakse ümber § 2 lõige 11. Seni maksis SKA sotsiaalmaksu alla 3-aastase last kasvatava vanema eest (§ 2 lõige 1 punkt 1), kes sai lapsendamishüvitist, vanemahüvitist või lapsehooldustasu. Kuna alates 01.09.2019 jõustub perehüvitiste seaduse muudatus, millega lõpetatakse pärast 1. septembrit 2019 sündinud laste eest lapsehooldustasu maksmine, hakkab SKA lähtuma alla 3-aastase lapse ühele vanemale sotsiaalmaksu maksmisel järgmistest tingimustest: 1) makstakse vanema eest, kes saab ravikindlustuse seaduse (edaspidi: RaKS) alusel lapsendamishüvitist või perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) alusel vanemahüvitist; 2) kui kumbki vanem ei saa vanemahüvitist, makstakse vanema eest, kes on lapsehoolduspuhkusel; § 2 lõike 1 punkt 2 nimetatud sihtrühma puhul lähtus SKA seni mittetöötavast vanemast ning lapsehooldustasu saajast. Seoses lapsehooldustasu kaotamisega, lähtub SKA edaspidi sotsiaalmaksu maksmisel sellest, et isik tegu on töötamise registri (edaspidi TÖR) alusel mittetöötava vanemaga, kes saab PHS § 21 alusel lasterikka pere toetust ning kelle üks laps on alla 8-aastane. Sättes olid seni loodud ka alused § 2 lõige 1 punktis 6 toodud sihtrühmale. SKA võttis ühe seitset või enamat alla 19-aastast last kasvatava vanema puhul aluseks lasterikka pere toetuse seitset või enamat last kasvatavale perele. Sama maksmisalus jääb kehtima ka eelnõu muudatustega. Sättesse on lisatud ka põhimõte, et kui ühe vanema eest tasutakse sotsiaalmaksu lapse kasvatamisega seotud mittetöötamisest tuleneva riski maandamiseks (ehk § 2 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 6 alusel), ei ole teisel vanemal võimalik saada riigipoolset sotsiaalmaksu samade sätete alusel. Kui peres on § 2 lõike 1 punktide 1, 2, 4 või 6 alusel võimalik saada mitut sotsiaalmaksu, lähtub SKA aluse eelistamisel järjekorrast (väiksemast numbrist suuremani). Näiteks peres, kus kasvab alla 3-aastane, 7-aastane ja 14-aastane laps saab ema vanemahüvitist ja mittetöötav isa lasterikka pere toetust. Sellise näite puhul oleks emal justkui õigus riigipoolsele sotsiaalmaksule § 2 lõike 1 punkt 1 alusel ja isal § 2 lõike 1 punkt 2 alusel, kuid SKA saab riigipoolset sotsiaalmaksu maksta vaid ühe vanema eest ning toodud näite puhul tuleks riigipoolset sotsiaalmaksu maksta § 2 lõike 1 punkt 1 alusel. Ka seni kehtinud regulatsiooni puhul ei olnud võimalik olukord, kus riigipoolset sotsiaalmaksu makstaks § 2 lõike 1 punktide 1, 2, 4 või 6 alusel kahe vanema eest, kuna lapsehooldustasu õigus tekkis alati pärast vanemahüvitist ning olukorda, kus ühe vanema eest makstaks vanemahüvitist ning teise vanema eest lapsehooldustasu, ei olnud võimalik. Määruse § 1 punktiga 2 jäetakse § 2 lõikes 12 välja sõnad „lapsehooldustasu või“. Tegu on tehnilise muudatusega seoses lapsehooldustasu kaotamisega. Määruse § 1 punktiga 3 sõnastatakse ümber § 2 lõige 13. Seni kehtinud regulatsiooni puhul reguleeris kõnealune säte olukordi, kus perehüvitiste maksmise kohustus on Eestist üle läinud mõnele teisele lepinguriigile (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 883/2004), kuid laps ja üks mittetöötav vanem elavad jätkuvalt Eestis. Näiteks kui üks vanematest läheb teise riiki tööle ja last kasvatav mittetöötav vanem jääb Eestisse, mistõttu perehüvitiste maksmise kohustus läheb üle töötamiskoha riigile. Sellisel juhul jätkatakse sotsiaalmaksu maksmist sama isiku eest, kes viimati oli kindlustatud (perehüvitiste saaja) ning kuni isik vastab SMS-s sätestatud tingimustele. Sama põhimõte on jätkuvalt kõnealuses sättes reguleeritud, kuid sõnastust on täpsustatud. Sättesse on lisatud ka põhimõte, et kui alla kolmeaastase lapse vanematel ei ole enam õigust lapsendamishüvitisele või vanemahüvitisele, jätkatakse riigipoolse sotsiaalmaksu maksmist selle vanema eest, kes on lapsehoolduspuhkusel. Kui kumbki vanem pole lapsehoolduspuhkusel, makstakse sotsiaalmaksu selle vanema eest, kes oli viimati lapsendamishüvitise või vanemahüvitise saaja. Alates 01.07.2020 jõustuva PHS muudatuste kohaselt (§ 34 lõige 2) võib vanemahüvitise saamist peatada ja taasalustada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui vanem peatab mõneks ajaks vanemahüvitise saamise, kehtib samuti eelnevas lõigus kirjeldatud põhimõte, et riigipoolset sotsiaalmaksu makstakse lapsehoolduspuhkusel oleva vanema eest või kui kumbki vanem pole lapsehoolduspuhkusel, jätkatakse sotsiaalmaksu maksmist selle vanema eest, kes oli viimati vanemahüvitise saaja. Seni jätkatakse sotsiaalmaksu maksmist sama kindlustatava eest samas korras, mis praegu, st vaid lapsendamishüvitise või vanemahüvitise lõpetamisel, st mitte peatamisel. Vastav muudatus määruses kajastub § 9¹ lõikes 3. Seoses lapsehooldustasu kaotamisega on loetelust välja jäetud lapsehooldustasu ning asendatud „lasterikka pere toetuse seitset või enamat last kasvatavale perele“ vaid „lasterikka pere toetusega“. Viimane muudatus on seotud sellega, et § 2 lõige 1 punkt 2 puhul lähtutakse lasterikka pere toetusest ka väiksema kui seitsmelapselise lasterikka pere puhul. Määruse § 1 punktiga 4 sõnastatakse ümber § 4 lõike 2 esimene lause ning asendatakse lapsehooldustasu lasterikka pere toetusega. Tegu on tehnilise muudatusega ning sätet sisuliselt ei muudeta. Määruse § 1 punktiga 5 täiendatakse § 91 lõigetega 3–5. Tegu on üleminekusätetega. Lõige 3 puudutab määruse § 2 lõikes 1³ tehtavat muudatust, mille kohaselt alates 2020. aasta 1. juulist makstakse sotsiaalmaksu kindlustatava eest nii lapsendamishüvitise või vanemahüvitise peatamisel, kui ka lõpetamisel. Kuni selle ajani jätkatakse sotsiaalmaksu maksmist praegu kehtiva õiguse kohaselt ehk ainult nimetatud hüvitiste lõpetamisel. Tulenevalt PHS 1. septembrist 2019 jõustuvatest muudatustest lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine, kuid kehtib üleminekuperiood, mille jooksul makstakse lapsehooldustasu seda juba saavatele vanematele toetuse maksmise perioodi lõpuni või kuni 31.08.2024. aastani nende laste eest, kes on sündinud enne 01.09.2019. Lõikes 4 on sätestatud, et isiku eest, kellele makstakse lapsehooldustasu kuni 2019. aasta 31. augustini kehtinud PHS-i alusel, maksab SKA sotsiaalmaksu kuni 2022. aasta 31. märtsini või lapsehooldustasu saamise õiguse lõppemiseni. Teisisõnu lähtub SKA sotsiaalmaksu maksmisel isikutest, kelle lapse või laste eest makstakse veel lapsehooldustasu kuni 31.08.2019 kehtinud määruse redaktsioonist. Lõige 5 tuleneb 1. aprillil 2022. aastal jõustuvast perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest, mis võeti Riigikogus vastu 17. oktoobril 2018. Seadusega muudeti ka sotsiaalmaksu seaduse § 6 lõike 1 punkti 1, mis sätestas seni, et riik maksab sotsiaalmaksu ühe Eestis elava ning alla 3-aastast Eestis elavat last kasvatava vanema, eestkostja või hoolduspere vanema või lapsehoolduspuhkust kasutava isiku eest. Alates 01.04.2022 maksab riik sotsiaalmaksu selle sihtrühma puhul vaid pensionikindlustuse osas, kuid isikud jäävad endiselt kindlustatuks RaKS § 5 lõike 2 punkti 3 alusel. Seega alates 01.04.2022 maksab SKA pensionikindlustuse osas sotsiaalmaksu jätkuvalt ka nende vanemate eest, kes saavad veel lapsehooldustasu ja nimetatud isikute ravikindlustus säilib RaKS § 5 lõike 2 punkti 3 alusel. Määruse § 2 on sätestatud määruse jõustumise aeg. Määrus on kavandatud jõustuma 1. septembril 2019. a, samaaegselt perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste seadusega. Erinevatel perioodidel makstava sotsiaalmaksu erisused on toodud üleminekusätetes, mistõttu eraldi nende sätete jõustamiseks puudub vajadus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused on tehnilist laadi ning aitavad rakendada 6. detsembril 2017. a Riigikogus vastu võetud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses kehtestatud muudatusi. Tegemist on tehniliste muudatustega, mistõttu ei too määruse täiendused kaasa määruse sätete sisu muutumist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad SKA infosüsteemi SKAIS arenduskulud on arvestatud 6. detsembril 2017. a Riigikogus vastu võetud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kuludes. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 1. septembril 2019. a, samaaegselt perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste seadusega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/19-0785 - Rahandusministri 31.12.2003 määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4fde4a6d-5e06-42c2-af4b-889f92fc2cb6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4fde4a6d-5e06-42c2-af4b-889f92fc2cb6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main