Kiri

Madis Iganõmm Taarausuliste ja Maausuliste Teie 17.06.2019 Maavalla Koda [email protected] Meie 02.08.2019 nr 8-2/19/3428-2 Aburi hiiest Austatud härra Iganõmm Pöördusite Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) poole küsimustega ajalooliste looduslike pühapaikade kaitse teemal. Teie pöördumine oli ajendatud juunis Aburi hiies toimunud raietest. KeM nõustub, et raiete tegemine Aburi hiies on äärmiselt kahetsusväärne. Selline olukord tekkis meie hinnangul peamiselt põhjusel, et info hiie olemasolust ei olnud erinevatele ametkondadele ja maaomanikule otsuste tegemisel teada. Aburi hiis ei ole loodus- ega muinsuskaitseseaduse alusel moodustatud riiklik kaitsealune objekt, mistõttu puudus Keskkonnaametil (edaspidi KeA) õiguslik alus raiet keelata. Samuti puudus ametlikes registrites hiie kohta info, mistõttu ei lisatud metsateatisele hoiatust pärandkultuuri objekti olemasolu kohta. Lääne-Viru maakonnas, kuhu Aburi hiis jääb, on looduslike pühapaikade inventeerimine hetkel Muinsuskaitseameti (edaspidi MKA) poolt alles töös. Ka Teie kirjas viidatud RMK pärandkultuuri objektide kihil ei jäänud kinnistu võõrandamise ning metsateatise menetlemise ajal Aburi hiis Kaalika kinnistule. Riik võõrandas Kaalika kinnistu 07.03.2017 ning võõrandamise ajal puudus Maa-ametil info kinnistul olevatest väärtustest. Selgitame siinkohal, et loodus- või kultuuriväärtuse olemasolu kinnistul ei välista iseenesest selle riigi poolset võõrandamist, kuna väärtuste kaitset on võimalik tagada ka eraomandis oleval kinnistul. 2018. a mai seisuga oli kaitstavatel loodusobjektidel eramaad umbes 203 000 ha, mis moodustab ligikaudu ¼ kogu looduskaitsealusest maismaast. Kaitstavatele loodusobjektidele jäävaid kinnistuid võõrandades teavitatakse maaomanikku juba võõrandamisel kinnistul lasuvatest piirangutest. Kaalika kinnistu võõrandamisel maaomanikku kinnistul olevatest väärtustest ei teavitatud, kuna vastav info puudus. Maa-amet edastab küll kõik kaitstavaid loodusobjekte sisaldavad kinnistud võõrandamisele eelnevalt KeA-le seisukoha saamiseks, kuid pärandkultuuri objektide puhul ei ole senini KeA ega MKA seisukohta küsitud ning omandajat pärandkultuuri objektist teavitatud. Nõustume, et antud juhtumi valguses on vajalik riigiasutuste koostöös leida lahendus, kuidas edaspidi selliste objektide puhul käituda ning põhjendatud võib olla ka selliste objektide puhul eelnev KeA või MKA seisukoha küsimine. Palusite infot, millised on riigi poolt kavandatavad abinõud looduslike pühapaikade kaitse tagamiseks ning tulevikus analoogsete olukordade vältimiseks. Lisaks suuremale riigiasutuste koostööle, on meie hinnangul peamise abinõuna pühapaikades edasiste raiete vältimiseks vajalik tagada, et info pühapaiga kohta oleks metsateatise menetlemisel otsuse tegijatele ja maaomanikele teada. Selle eesmärgi saavutamisele aitab otseselt kaasa ajalooliste looduslike pühapaikade teadvustamiseks ja säilitamiseks Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) algatusel koostatud arengukava „Eesti looduslikud pühapaigad uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020“. Arengukava peatäitja on KuM ning kaastäitja KeM. Arengukava üheks eesmärgiks on, et kõik Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Eesti looduslikud pühapaigad oleksid inventeeritud. Muu hulgas on arengukavas kokku lepitud võimalus taotleda inventuurideks täiendavat rahastust SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse programmist. Perioodil 2015–2019 on vastav rahastus olnud ca 330 000 eurot. MKA andmetel on praeguse seisuga inventeeritud looduslikud pühapaigad ajaloolisel Harjumaal (Harju maakond ja Rapla maakonna keskosa) ja Ida-Viru maakonnas. 2019. aastal toimuvad inventeerimised Lääne-Virumaal ja ajaloolisel Läänemaal. Hiiumaa ja Vormsi inventeerimine toimub 2019. aasta teises pooles ja 2020. aastal. Positiivse rahastusotsuse on saanud Pärnu- Jaagupi, Vändra, Tori, Saarde, Häädemeeste, Pärnu kihelkondade inventeerimine. Eelmise arengukava (perioodil 2007–2012) ajal on inventeeritud Muhu, Juuru, osaliselt Kuusalu, Põlva, Võnnu, Hargla, Räpina, Kambja ja Kanepi kihelkonnad. Kehtiv arengukava lõppeb 2020. aastal ning MKA hinnangul ei jõuta selleks ajaks inventeerida kõiki Eesti kihelkondi, mistõttu vastav töö jätkub ka pärast kehtiva arengukava lõppu. MKA rõhutas samas, et looduslike pühapaikade inventeerimine liigub täna edasi kiiremini kui kunagi varem ning tehtud töö ja välja töötatud inventeerimise protsess on tunnustamist väärt, paraku on aga tegemist töömahuka protsessiga, mis nõuab aega, rahalisi vahendeid ja inimressurssi. Inventeeritud objektidest väärtuslikumad võetakse kultuurimälestisena kaitse alla ning nende edasine säilimine tagatakse läbi riiklike piirangute. Riikliku kaitse all on täna umbes 540 looduslikku pühapaika, neist 450 muinsuskaitse ning ligi 90 üksikobjektidena looduskaitse all. Seejuures on looduslike pühapaikade aspektist kindlasti oluline, et ajalooliste looduslike pühapaikade parema kaitse tagamiseks, on alates 01.05.2019 muinsuskaitseseaduses uus mälestise liik – ajalooline looduslik pühapaik. Juhul kui ekspertide hinnangul ei peeta loodusliku pühapaiga puhul otstarbekaks ja põhjendatuks riiklikku kaitset, on pühapaiga kaitse tagamine maaomaniku vaba valik. Riigi poolseks rolliks jääb sellistel juhtudel maaomaniku teavitamine objektist ning vajadusel maaomaniku nõustamine. Inventuuride järgselt koondab MKA ka kaitse alla mitte võetavate heas seisus objektide info ning edastab selle pärandkultuuri objektide andmebaasi. KeM ja MKA otsivad hetkel ühiselt lahendust, kuidas kõige tõhusamalt tagada inventeeritud objektidega arvestamine metsateatiste menetlemisel ning maaomanike ja üldsuse informeeritus pühapaikadest. Teie kirjas viidatud FSC Eesti tellimusel koostatud looduslike pühapaikade kaardikiht eemaldati ametlikest andmebaasidest MKA ja KeM palvel, kuna see sisaldas ulatuslikult ebakorrektset ja eksitavat informatsiooni, mis ei saa olla riigi poolt piirangute seadmisel aluseks. Nõustume, et antud kihi korrastamine nii, et sellega oleks võimalik otsuste tegemisel arvestada, on väga oluline. MKA teeb selleks FSC Eesti haruga koostööd. Kaardikihi korrastamise ja riigimetsamaal asuvate võimalike pühapaikade asukohtade täpsustamiseks ja piiritlemiseks on RMK tellinud MKA-ga kooskõlastatult 14 teadaoleva objekti eksperthinnangud, mis lepingu kohaselt peaksid valmima 31.12.2019. Tellitud hinnangud ja nende tulemused esitatakse MKA-le, kelle heakskiidu järgselt saab FSC Eesti haru teha kihis vajalikud parandused. Kuni kõnealuse kaardikihi korrastamiseni on see huvilistele kättesaadav läbi FSC kodulehe. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk minister Teadmiseks: Muinsuskaitseamet, Kultuuriministeerium, Siseministeerium Piret Palm, 626 0730 [email protected]