Kiri

-864235 -144145 Kooskõlastamiseks: Ministe e riumid Arvamuse avaldamiseks: SA Eesti Teadusagentuur Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused 16.08.2019 nr 8-2/19/3022 Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastam iseks ja arvamuse avaldamiseks h aridus- ja teadusministri 21. märtsi 2005. a määruse nr 11 „Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnõud.valitsus.ee . Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisa d : Määr use eelnõu_16082019.pdf; Lisa 1_16082019.pdf; Lisa 2_16082019.pdf; Määruse seletuskiri_16082019.pdf. Mariann Saaliste 735 0214 [email protected] -864235 -144145 0 0 EELNÕU 16 .08 .2019 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 21. märtsi 2005. a määruse nr 11 „Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 15 1 lõike 4 alusel. Haridus- ja teadusministri 21. märtsi 2005. a määruses nr 11 „Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3-5 järgmises sõnastuses: „(3) Riigi või avalik-õiguslikule teadus- ja arendusasutusele tagatakse igal aastal rahastamine vähemalt 85 protsendi ulatuses eelneva kolme aasta baasfinantseerimise ja uurimistoetuste vahendite kogumahu keskmisest. (4) Baasfinantseerimise kogumahust eraldatakse igal aastal tagatiste rakendamiseks 0, 5 %. Juhul, kui vajadus tagatise rakendamiseks kõnesoleval aastal puudub, jagatakse summa asutuste vahel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. Kui asutuste poolt esitatud baasfinantseerimise alusandmete põhjal nähtub, et riigi või avalik-õigusliku teadus- ja arendusasutuse rahastamise maht jääb alla käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tagatise piirmäära, arvestatakse selle asutuse puhul baasfinantseerimist summas, mis tagaks asutuse rahastamise mahu vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ulatuses. (5) Tagatise rakendamiseks eraldatud summa on eraldiseisev tagatisfond ja seda ei arvestata järgmiste aastate baasfinantseerimise tagatise arvutamisel asutuse baasfinantseerimise summa hulka. Kui riigieelarvest baasfinantseerimise ja uurimistoetusteks eraldatud summa väheneb, ei rakendata tagatist käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.“; 2) paragrahvi 3 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Baasfinantseerimise mahu määramisel arvestatakse alusandmetena tulusid, mis on saadud lepingutest, mille maksumus on suurem kui 500 eurot.“; 3) määrust täiendatakse §-ga 12 järgmises sõnastuses: „ § 12. 2020. aasta baasfinantseerimise mahu määramine 2020. aasta baasfinantseerimise mahu määramisel koha ldatakse vajadusel käesoleva määruse § 2 lõikes 3 sätestatud garantiid Tartu Ülikooliga 01.01.2018 . a liitunud Eesti Biokeskusele ja Tartu Observatooriumile vastavalt nimetatud asutuste ühinemislepingutes sätestatule.“; 4) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 5) määruse lisa 4 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 2. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) m inister Mart Laidmets kantsler Lisa 1 KINNITATUD h aridus- ja teadusministri ….2019. a määrusega nr …. h aridus- ja teadusministri 21. märtsi 2005. a määruse nr 11 „Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord” lisa 2 (muudetud sõnastuses) A. Teadus- ja arendusasutuse siseriiklike ja rahvusvaheliste teadus- ja arendustegevuse grantide (uurimis- ja arendustoetuste) ja teadus- ja arendustegevusega otseselt seotud lepingute tulu ning litsentside, patentide ja kaitstud taimesordi müügi tulu baasfinantseerimise arvestamiseks Asutus: Aasta: Jrk nr Identifikaator asutuses* Nimetus või objekt (ese)** Finantseerija (lepingupartner)*** Registrikood**** Finantseerija (kui lepingupartner on ettevõte) Registrikood Vastutav täitja või allüksus ***** Tekkepõhine tulu aastas vastavalt majandusaasta tulemiaruandele (eurodes) Lepingu kogumaht Märkused 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 *Teadus- ja arendustegevuse lepingu (suulise lepingu korral arve), litsentsi, patendi, kaitsealuse taimesordi identifikaator peab võimaldama identifitseerida seda asutuse raamatupidamises; kui tegemist on suulise lepinguga, siis tuua ära teenuse või kauba nimetus vastavalt arvele ning lisada märkuste lahtrisse selgitus, kui nimetusest ei selgu otsene seos teadus- või arendustegevusega. ** Juhul kui nimetus või objekt ei võimalda määratleda granti, lepingu, litsentsi, patendi või taimesordi otsest seost teadus- ja arendustegevusega, kirjeldada märkuste lahtris objekti sisu; nimetus või objekt peab olema toodud ka originaalkeeles või muul sellisel viisil (nt akronüüm või lepingu nr), et oleks võimalik tema identifitseerimine rahastaja andmebaasis. *** Märkida finantseerija/lepingupartneri nimi ning juhul, kui leping on rahastatud osa B punktis 8 loetletud struktuurivahendite meetmetest, siis ära märkida, millisest struktuurivahendite meetmest on leping rahastatud. *** * Ee stis tegutseva lepingupartneri puhul märkida äriregistris või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris olev kood, välisriigis tegutseva lepingupartneri puhul VAT kood. *** * * Märkida finantseerija/lepingupartneri nimi ning juhul, kui leping on rahastatud osa B punktis 8 loetletud struktuurivahendite meetmetest, siis ära märkida, millisest struktuurivahendite meetmest on leping rahastatud. **** * Täitmine on soovituslik. Asutuse juht: Koostaja (nimi ja kontaktandmed): B. Baasfinantseerimise mahu määramisel mittearvestatavad eraldised 1) riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu sihtfinantseerimiseks, institutsionaalseks uurimistoetuseks, tuumiktaristu toetuseks, baasfinantseerimiseks, teaduskollektsioonide ja infrastruktuuri ülalpidamiseks eraldatavad vahendid; 2) riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur poolt eraldatavad vahendid (sh personaalsed uurimistoetused, väliskoostöö toetused jm); 3) riigieelarvest riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste investeeringuteks eraldatud vahendid; 4) uurija-professori toetus; 5) riigieelarvest teaduse tippkeskustele eraldatud tegevustoetus ja abikõlbmatu käibemaks; 6) infrastruktuuri arendamiseks ja personali koolitamiseks eraldatavad toetused; 7) baasfinantseerimise mahu arvestamisel arvesse minevate vahendite osa, mille baasfinantseerimise taotleja on kasutanud teadus- ja arendustegevuse läbiviimise vahendamiseks, sh koordineeriva projekti partneritele edastatud/edastatavad vahendid, või hankimiseks mõnelt teiselt asutuselt, organisatsioonilt või isikult; 8) struktuurifondide vahendid, välja arvatud käesoleva määruse § 31 lõike 2 punktis 4 viidatud vahendid ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks” tegevuste 4.2.1 „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ (nn RITA meede) ja 4.2.3 „Teadus- ja arendustegevuse programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames eraldatavad vahendid ning sama suuna meetme 4.4 „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks“ tegevuste 4.4.1 „Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused“ ja 4.4.2 „Teadusarendustegevuse osak“ raames eraldatavad vahendid; 9) tavalise majandustegevuse toetamiseks eraldatud tegevustoetus; 10) Euroopa Liidu haridus- ja koolitusprogrammide ( Erasmus +) vahendid; 11) hariduse ja koolitusega seotud projektideks, sealhulgas õppekavaarenduseks ja õppematerjalide ettevalmistamiseks, õppeotstarbeliste veebikeskkondade või õppefilmide tegemiseks ning lähetusteks eraldatud vahendid; 12) konverentside, seminaride, koolituste ja näituste korraldamiseks ning kirjastamiseks, trükkimiseks ja digitaliseerimiseks eraldatud vahendid; 13) Euroopa Liidu territoriaalse koostöö ja naabruspoliitika instrumendi programmide vahendid ( Interreg jt); 14) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt eraldatud tehnoloogia arenduskeskuste meetme toetused; 15) tulu lepingutest, mille teadus- ja arendusasutus on sõlminud asutustega, mille aktsionär või osanik ta ise on või asutustega, kes kuuluvad teadus- ja arendusasutuse aktsionäride või osanike ringi; 16) tulu lepingutest, mille kogumaksumus ei ületa 500 eurot. Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri …..2019. a määrusega nr … h aridus- ja teadusministri 21. märtsi 2005. a määruse nr 11 „Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord“ lisa 4 (muudetud sõnastuses) Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise aruanne Aruandeaasta: Asutus: Asutuse strateeg i liste arengueesmärkide täitmise kirjeldus (sh baasfinantseerimise asutusesisese jaotamise põhimõtete kirjeldus, rahakasutuse seos asutuse strateegiliste arengueesmärkidega, saavutatud olulisemad tulemused jm): Tegevused Summa (eurodes) 1. Asutuse poolt finantseeritavad teadusteemad (näidata teema nimetus)* 1) 2) 3) 4) 2. Teadus- ja arendustegevuse projektide ja lepingute kaasfinantseerimine: 1) Siseriiklike lepingute ja projektide kaasfinantseerimise summa kaasfinantseeritavatele projektide, lepingute arv ……… 2) Rahvusvaheliste lepingute ja projektide kaasfinantseerimise summa kaasfinantseeritavete projektide, lepingute arv .......... 3. Infrastruktuuri ajakohastamine, täiendamine ning ülalpidamine 4. Muud olulised tegevused (loetleda): 1) 2) 3) 5. Tulevaste perioodide kulude katteks eraldatav reserv, selle otstarve ja prognoositav kasutamise aeg * * KOKKU baasfinantseerimise kulu aruandeaastal Sh personalikulud Asutuse juht: Koostaja: * Teadusteemade puhul peab olema kajastatud ka Eesti Teadusinfosüsteemis vastava alamvaldkonna klassifikaator ** Reservi kasutamisel tuua tegevustes 1-4 eraldi välja reservi kasutamise otstarve ja summa . Seletuskiri h aridus- ja teadusmini stri 21. märtsi 2005. a määruse nr 11 „Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käesoleva määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Mariann Saaliste ([email protected], tel 7 35 0 214) ja õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected], tel 735 0 234). H aridus- ja teadusministri 21. märtsi 2005. a määruse nr 11 „Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus ) muutmise eesmärgiks on sätes tada riigi ja avalik-õigusliku teadus- ja arend usasutuse rahastamise tagatise rakendamisega seonduv . S amuti täpsustada baasfinantseerimise alusandmete esitamist ning aruande vormi. 20. juunil 2019. a saatis Haridus- ja Teadusministeerium positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele kirja, milles viitas vajadusele muuta baasfinantseerimise määrust seoses teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses tehtud muudatusega ning palus asutustelt tehnilist laadi ettepanekuid määruse ja selle lisade muutmiseks. Ett epaneku d tegi neli asutu st ning tehtud ettepanekutega on osaliselt arvestatud. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 9 . märtsil 2019 . a võttis Riigikogu vastu k õrgharidusseaduse ning koos sellega ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (edaspidi TAKS ) muudatused. Muudatused jõustuvad 1. septembril 2019. a. TAKS i muudatustega lisati seaduse § 14 uus lõige 8, mille kohaselt r iigi või avalik-õiguslikule evalveeritud teadus- ja arendusasutusele tagatakse igal aastal rahastamine vähemalt 85 protsendi ulatuses eelneva kolme aasta baasfinantseerimise ja uurimistoetuste vahendite kogumahu keskmisest. Viidatud sõnastuse kohaselt t agatise rakendamise täpsemad tingimused ja kord sätestatakse käesoleva seaduse § 15 1 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega. Muudatuse sisuks on eelarvelise turvavõrgu loomine riigi või avalik-õiguslikule teadus- ja arendusasutusele . R iigipoolne rahastamine tagatakse vähemalt 85% ulatuses eelneva kolme aasta baasfinantseerimise ja uurimistoetuste vahendite kogumahu keskmisest. Säte on mõeldud eelkõige ühekordselt kasutatav a tagatis ena juhul, kui asutuse eelarve oluliselt väheneb põhjusel, et ei ole suudetud saada piisaval hulgal uurimistoetusi ja asutuse baasfinantseerimise maht ei tõuse vajalikul määral. Väiksemad teadus- ja arendusasutused tegutsevad enamasti ühes valdkonnas ning kuna konkurents uurimistoetustele on tihe, võivad ka väga kvaliteetsed taotlused ning kõrgetasemelised uurimisrühmad jääda rahastuseta . Samas moodustavad uurimistoetused nende asutuste eelarves suure osa ning seetõttu võib tekkida olukord , kus asutuse teadus- ja arendustegevuse eelarve langeb all a kriitilise tegutsemist ning teadus- ja arendusasutuse eesmärkide täitmist võimaldava määra. Ebaedu uurimistoetuste taotlemisel võib mõjutada ka suuremate ning mitmes valdkonnas tegutsevate asutuste toimetulekut ning seetõttu on vaja tagada asutuste ajutine toimetulek varasemate aastatega võrreldaval tasemel. Muudatusega ei looda uut finantseerimismeedet ning tegemist ei ole korrapäraselt eraldatava toetusega asutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tagatist ei ole võimalik rakendada juhul , kui väheneb üldine riigipoolne rahastamise maht ning sellega koos nii eraldatava baasfinantseerimise kui ka uurimistoetuste kogumaht. Tagatise rakendamiseks eraldatakse baasfinantseerimiseks aastaks eraldatavast summast teatud osa (0, 5 %), mis moodustab iseseisva tagatisfondi. Asutuste puhul, mille rahastamise maht jääb alla 85 % eelneva kolme aasta rahastamise mahu keskmisest, kaetakse baasfinantseerimise määramisel puuduolev summa tagatisfondist. Kui kõnealusel aastal puudub vajadus tagatisfondi vahendite kasutamiseks (st kõikide asutuste rahastamise määr ületab 85 % eelneva kolme aasta keskmisest), jagatakse kasutamata tagatisfondi vahendid vastava lt baasfinants e erimise jagunemis e asutuste vahelisele prop o rtsioonile . Tagatisfondist asutustele lisaks antavat summat ei arvutata järgnevatel aastatel asutuse tagatise arvuta misel baasfinantseerimise summas se . Tagatist rakendatakse ka Tartu Ülikooliga liitunud riigi teadus- ja arendusasutustele Eesti Biokeskus ja Tartu Observatoorium kuni 2020. a , kuna baasfinantseerimise osas eraldi arvestuse pidamine kuni aastani 2020 on sätestatud nende asutuste liitumistingimustes. Baasfinantseerimise alusandmetena esitavad asutused vastavalt määruse §-le 3 1 andmed lepingulise tulu kohta. Haridus - ja T eadusministeerium kogub andmed ja kontrollib need ning kooskõlastab asutustega lõplikud andmed. Suuremate asutuste puhul on esitatavate ja kontrollitavate andme ridade arv väga suur, kuna lisaks kirjalike lepingute alusel saadavale tulule esitavad asutused andmed ka suuliste lepingute ehk ostuarvete alusel saadava tulu kohta. Suure osa kontrollitavatest andmeridadest moodustavad lepingulised tulud, mis jäävad alla 500 euro. Tegemist on üksikute väiksemate teenustega, nagu laboriteenused, ekspertiisid, nõustamine jne , mille seos alus- ja rakendusuuringute ning arendustegevusega on esitatud andmete põhjal tihti kaudne ning mille sidumine teadus ja arendustegevusega on asutustele ülemäära koormav . Kuna ostuarvete puhul puudub sageli detailne teenuse kirjeldus, tuleb nende puhul välja selg itada esmalt, kas tegemist on teadus- ja arendus teenusega. See on märgatav a lt koormav am , kui lepinguliste tööde puhul, kus lepingu sisu ja tegevused on lepingus selgelt välja toodud. Lepingute sisu vaadatakse läbi nii andmete esitajate kui ka andmete kontrollijate poolt. Näiteks 2017. aasta kohta esitatud andmete hulgas oli selliseid ostuarveid 1569 ehk 60,6 % kõigist äriühingutega sõlmitud lepingute arvust. kogusummas 313 700 eurot (arvesse läinud lepingute kogumaht oli sealjuures 10 522 213 eurot , lepingute arv 2589, väikesemahuliste lepingute osakaal kõigi lepingute summast oli 2,98% ) , ning muude lepingute hulgas 187 ehk 9,92% , kogusummas 39 144 eurot (arvesse läinud lepingute kogumaht oli sealjuures 37 161 806 eurot , lepingute arv 1885, seega väikesemahuliste lepingute osakaal kõigi lepingute summast oli 0,1% , ) . Kokku moodustasid alla 500 - eurosed lepingud lepingute kogumahust 0,74%. Kokku esitas andmeid alla 500 - euroste lepingute kohta 10 asutust, neist 7 puhul oli tegemist pigem üksikute väikesemahuliste lepingutega ning 3 suuremat ülikooli (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool) esitas andmete hulgas 1732 sellist rida. Arvestades väiksemahuliste lepingute väikest mõju baasfinantseerimise jaotusele ning andmete esitamise ja kontrollimisega kaasnevat halduskoormust on otstarbekas seada baasfinantseerimise alusandmetena esitavate lepingute maksumusele alampiir. Haridus- ja T eadusministeerium peab jätkuvalt oluliseks nii ettevõtetele kui ka avalikule sektorile teadus- ja arendusteenuste osutamist , kuid eelistab baasfinantseerimise kaudu võimendada suuremate teadus- ja arendustegevuse projektide ning tellimustööde läbiviimist. Asutused esitavad määruse lisa 2 kohasel vormil alusandmed lepingulise tulu kohta. Siiani ei ole asutustelt küsitud andmeid lepingupartnerite registrikoodide kohta, mis on aga raskendanud saadud andmete edasist töötlemist. Teadus- ja arendusasutustega koostööd tegevate ettevõtete andmeid on vaja näiteks selleks, et selgitada välja, mis tüüpi ja mis valdkonnas tegutsevad ettevõtted (või ka asutused) teadus- ja arendusasutustega koostööd teevad, kui suur on nende ettevõtete teadus- ja arendustegevuse maht ning koguda infot, kas ka ettevõtted ise esitavad teadus- ja arendustegevuse aruandeid Statistikaametile. Ee stis tegutseva lepingupartneri puhul tuleb andmete esitajal märkida tabelisse äriregistris või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris olev kood, välisriigis tegutseva lepingupartneri puhul VAT (käibemaksukohuslase) kood. Kuna samu koode kasutatakse ka raamatupidamisarvestuses, siis ei ole lisaveergude täitmisel tegemist asutuste jaoks olulise lisatööga, kuid saadavad andmed on andmete töötlejate jaoks poliitiliste otsuste tegemise seisukohalt olulise tähtsusega. Baasfinantseerimise aruandlus toimub määruse lisas 4 toodud vormil. Asutustelt on saabunud tagasisidet, mille kohaselt vajab sätestamist, et asutustel on õigus baasfinantseerimiseks saadud summat kasutada pikema perioodi jooksul kui 1 aasta. Asutustel võib tekkida vajadus koguda teatud mahus reserve, et rahastada lähitulevikus suuremaid kulutusi, näiteks toetuslepingute omafinantseeringu tasumine või suuremate struktuursete reformide elluviimine . Seoses sellega on lisas 4 toodud aruandevormis näh tud ette võimalus ka s utada baasfinantseerimiseks eraldatud vahendeid ka reservi kogumiseks, tuues selgelt välja reservi kogumise otstarbe. Eeltoodule tuginedes on määruses tehtud järgmised muudatused. Eelnõu punkti ga 1 täiendatakse määruse § 2 lõige tega 3 -5. Lõike 3 kohaselt tagatakse r iigi või avalik-õiguslikule teadus- ja arendusasutusele i gal aastal rahastamiseks vähemalt 85 protsendi ulatuses eelneva kolme aasta baasfinantseerimise ja uurimistoetuste vahendite kogumahu keskmisest . Muudatus ei puuduta eraõiguslikke teadus- ja arendusasutusi. Lõik e ga 4 sätestatakse tagatise rakendamise tingimused. Tagatise rakenda miseks eraldatakse b aasfinantseerimise kogusummast teatav osa, mida kasutatakse neile asutustele lisavahendite eraldamiseks, kelle puhul rahastamise maht jääb alla lõikes 3 toodud tagatise piirmäära . Lõikega 5 sätestatakse, et tagatise rakendamiseks mõeldud summa moodustab iseseisva tagatisfondi ning seda ei arvestata järgmiste aastate baasfinantseerimise tagatise arvutamisel asutuse baasfinantseerimise summa hulka . Samuti tagatist juhul, kui asutustele eraldatava baasfinantseerimise ja uurimistoetuste kogumaht väheneb. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 3 1 ning sätestatakse piirangud baasfinantseerimise alusandmetena arvesse minevate lepingute kogumaksumusele. Arvesse lähevad lepingud, mil l e maksumus ületab 500 eurot ilma käibemaksuta . Muudatuse tegemise põhjuseks on soov vähendada nii andmete esitaja kui kontrollija halduskoormust. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määrus t § -ga 12, mille kohaselt kohaldatakse 2020. aasta baasfinantseerimi se mahu määramisel määruse § 2 lõikes 3 sätestatud garantiid erandina ka Tartu Ülikooliga 01.01.2018 . a liitunud Eesti Biokeskusele ja Tartu Observatooriumile. Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse lisa 2 ja see asendatakse uue lisaga. Lisa 2 osas A on täpsustatud , millised andmed tuleb lepingute andmetena esitada . Osas B lisatakse b aasfinantseerimise m ahu määramisel mittearvestatava eraldise na tulu lepingutest, mille maksumus on kuni 500 euro t . Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse lisa 4 ja see asendatakse uue lisaga. Aruandevormi lisatakse rida, mille kohaselt saab baasfinantseerim i se vahendeid suunata reservi, tuues välja k avandatav a reservi kasutamise otstarbe ja ajaraami. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusaktidega. 5. Määruse mõjud Olukorras, kus suur osa teadus- ja arendustegevuse rahastamisest on konkurentsipõhine ning asutused ja uurimisgrupid konkureerivad omavahel rahastuse saamisel teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks, võib tekkida olukordi, kus piiratud rahastuse tingimustes jäävad teatavaks perioodiks rahastuseta ka väga võimekad teadlased ja uurimisrühmad . Määruse muudatuse ga antakse riigi ja avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele g a rantii r a hastuse säilimiseks 85 % ulatuses eelneva 3 aasta keskmisest tasemest, mis tagab asutuste tegevuse jätkusuutlikkuse asutuse eesmärkide täitmisel. Tagatis t rakendatakse vaid juhul, kui teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rahastamise maht riigieelarves ei vähene. Baasfinantseerimise mahu arvutamise modifitseeritud valem võeti kasutusele juba 2018. aasta baasfinantseerimise mahu arvutamiseks. Muudatusega sooviti esile kutsuda teadus- ja arendusasutuste lepingute struktuuri muutust, täpsemalt ettevõtluslepingute mahu kasvu, millega kaasneb innovatsiooni ja majanduse lisandväärtuse kasv ning teadmussiire ettevõtlusesse. Määruse muudatuse rakendamisel on ilmnenud, et andmete esitajate jaoks ei ole piisavalt selge, millised andmed nii ettevõtluselepingute kui ka muude lepingute kohta on aktsepteeritavad ning määruse väga lai tõlgendamine on toonud kaasa suure halduskoormuse nii andmete esitajale kui ka kontrollijale . Samas on esitatavate andmete hulgast puudu andmed, mis võimaldaksid esitatud andmeid analüüsida ning teha nende põhjal poliitilisi otsuseid teadus- ja arendus asutuste ja ettevõtete koostöö toetamiseks. 6. Määruse rakendamisel vajalikud kulutused Määruse rakendamisega lisakulutusi ei kaasne. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks SA -le Eesti Teadusagentuur ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele. Martin Eessalu nõunik teadusosakonna juhataja ülesannetes EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0817 - Haridus- ja teadusministri 21. märtsi 2005. a määruse nr 11 „Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.09.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/98176dba-0237-425c-a327-7e6abcd5a67a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/98176dba-0237-425c-a327-7e6abcd5a67a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main