Kiri

Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 Lisa Eesti Töötukassa nõukogu 13. augusti 2019 otsuse nr 6 juurde ~ Eesti Töötukassa TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE MÄÄRADE ARVESTUS AASTATEKS 2020-2023 Juuni2019 1 ■  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 Sisukord Lühikokkuvõte 4 1. Eesti majanduse makroprognoos 6 2. Töötuskindlustushüvitise kulude prognoos 8 2.1 Töötuskindlustushüvitise kulude prognoos aastaks 2020 8 2.2 Töötuskindlustushüvitise kulude prognoos aastani 2023 15 3. Koondamise korral makstava kindlustushüvitise kulu prognoos 17 3.1 Koondamishüvitise kulude prognoos aastaks 2020 17 3.2 Koondamishüvitise kulude prognoos aastani 2023 20 4. Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise kulu prognoos 21 4.1 Maksejõuetushüvitise kulude prognoos aastaks 2020 21 4.2 Tööandja maksejõuetushüvitise kulude prognoos aastani 2023 24 S. Kulu aktiivsetele tööturumeetmetele ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra arvestus 25 S.l Vahendite vajadus aktiivsete meetmete osutamiseks 25 5.2 Ülekantavate vahendite määr 31 6. Töötuskindlustusmakse laekumise prognoos 33 7. Töötukassa tulude ja kulude arvestus aastatel 2019-2023 35 Lisa 1. ESF vahenditest rahastatavad programmid finantseerimisallikate ja kulu liigi järgi, 2015-2023 (eur) 38 Allikas: töötukassa 38 Lisa 2. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2019-2021 rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi riskistsenaariumi alusel maksemääraga 2,4% 39 2  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 Kasutatavad lühendid ja mõisted Eesti Statistikaamet ESA Eesti Töötukassa Töötukassa Euroopa Sotsiaalfond ESF „Karjäärinõustamise kättesaadavuse TAT-1 suurendamine" Kindlustushüvitis koondamise korral Koondamishüvitis, KH Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul Tööandjate sihtfond; 11 sihtfond; 11 SF makstavate hüvitiste sihtfond Sisemajanduse koguprodukt SKP Tarbijahinnaindeks THI Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral Maksejõuetushüvitis; MJH Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital Sihtkapital; SK „Tööturuteenuste osutamine tagamaks TAT-2 paremaid võimalusi hõives osalemiseks" „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi TAT-3 sihtrühmale" Töötuskindlustus TK Töötuskindlustushüvitis TKH Töötuskindlustushüvitise sihtfond Töötajate sihtfond; l sihtfond; l SF Töövõimereform TVR Mõisteid palk ja töötasu kasutatakse sünonüümidena 3  Tö ötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 Lühikokkuvõte Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2020-2023 annab hinnangu töötuskindlustuse tuludele ja kuludele 2020. aastaks ning esitab töötuskindlustusvahendite ülevaate aastani 2023. Arvestuse aluseks on rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi põhistsenaarium. Selle järgi kasvab Eesti majandus järgmisel aastal aeglasemalt kui käesoleval aastal ehk 2, 7%. Järgnevatel aastatel majanduskasv prognoosi kohaselt veidi aeglustub, jõudes 2023. aastaks 2,5%-ni. Aasta keskmine töötuse määr (jättes kõrvale töövõimereformi mõju) püsib prognoosiperioodil käesoleva aastaga samal tasemel (4,6%). Töövõimereformi mõju arvestades jääb töötuse määr prognoosiperioodil stabiilselt 5, 7% juurde. Töötuskindlustusmakse laekumise prognoosis on arvestatud töötuskindlustusmakse määraga kokku 2,4%. Töötuskindlustusmakse määradega 1,6% kindlustatutele ja 0,8% tööandjatele laekub 2020. aasta l töötuskind l ustusmakseid 217, 1 miljonit eurot. Prognoosiperioodil töötuskindlustusmaksete laekumine aasta-aastalt suureneb. Töötuskindlustushüvitise kulude prognoosi mõjutab Riigikohtu 11. mail 2017 jõustunud otsus, mille kohaselt on ka äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel, kes on kaotanud palgatöö, õigus saada töötuskindlustushüvitist juhul, kui nad ei saa oma tegevuse eest äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmena tasu ning täidetud on muud töötuskindlustushüvitise saamise tingimused. Nende kuludega on arvestatud kogu prognoosiperioodi vältel. Arvestades 2018. aasta teisest poolaastast toimunud töötuskindlustushüvitise määramiste arvu kasvavat trendi ning tavapärasest suuremat koondamiste arvu käesoleval aastal, ootab töötukassa käesolevaks aastaks töötuskindlustushüvitise määramiste arvu kasvu. Järgnevatel aastatel lisandub uusi töötuskindlustushüvitise saajaid käesoleva aastaga samas suurusjärgus. Töötukassa prognoosib, et 2020. aastal hakkab töötuskindlustushüvitist saama 22 731 töötut ning see näitaja püsib sarnasel tasemel ka '2021. aastal. Alates 2022. aastast töötuskindlustushüvitise määramiste arv veidi langeb. Hüvitise kulu prognoosiperioodi jooksul kasvab, tingituna hüvitise saajate keskmise töötasu kasvust. 2020. aasta töötuskindlustushüvitise kuluks prognoosib töötukassa 62 miljonit eurot. Koondamishüvitise saajate arv 2019. ja 2020. aastal kasvab seoses tavapärasest suuremate teadaolevate koondamistega ning hüvitise kulu suureneb täiendavalt ka tulenevalt palgakasvust, mis mõjutab keskmise hüvitise suurust. Töötukassa prognoosib, et 2020. aastal määratakse koondamishüvitis 6 706 inimesele ning koondamishüvitise kuluks on 14,7 miljonit eurot. Koondamishüvitise saajate arv püsib samal tasemel ka 2021. aastal ning seejärel väheneb. Majanduskasvu aeglustumisega suureneb järgnevatel aastatel mõnevõrra maksejõuetushüvitise saajate arv. Prognoosime, et 2020. aastal määratakse maksejõuetushüvitis 1 415 inimesele ning hüvitise kulu on 4,4 miljonit eurot. Kulu maksejõuetushüvitisele kasvab järgnevatel aastatel eelkõige tulenevalt keskmise palga ja seeläbi keskmise hüvitise tõusust. 2020. aastal on hüvitiste kulu koos sotsiaalmaksuga kokku 95,4 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel hüvitiste kulu kasvab. Töötuskindlustusvahendite vajaduse prognoosis aktiivsete meetmete jaoks on arvestatud nii töötute ja tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) vajadusi aktiivsete meetmete järele, töötavate inimeste vajadusi töötust ennetavate meetmete järele kui ka vähenenud töövõimega klientide (töövõimereformi sihtrühm) vajadusi aktiivsete meetmete järele. Teenuste kulu töötutele ja tööotsijatele (v.a vähenenud töövõime) ning ennetavate meetmete kulu kaetakse 3 miljoni ulatuses riigieelarvest ja ülejäänud osas töötuskindlustusvahenditest. Vähenenud töövõimega klientidele osutatavaid aktiivseid meetmeid rahastatakse 85% ulatuses ESF programmist, töötuskindlustuse vahenditest kaetakse kaasfinantseering 15% ulatuses. Aktiivsete meetmete rahastarniseks töötuskindlustusvahenditest kulub 2020. aastal 38,1 miljonit eurot ja 2021. aastal 40,9 miljonit eurot. 4  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-20 23 Prognoosis on eeldatud, et ESF rahastuse lõppemisel osutatakse seni ESF vahenditest rahastatud aktiivseid meetmeid (TAT-2, TAT-3) töötuskindlustuse vahenditest ning seilest tulenevalt 2022. ja 2023. aastal kulud aktiivsetele meetmetele kasvavad. Töötuskindlustusmakse määradega 1,6% kindlustatutele ja 0,8% tööandjatele on aktiivsete meetmete osutamiseks 2020. aastal vajalik kanda laekuvatest töötuskindlustusmaksetest üle tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali 17,6% ning 2021. aastal 17,8%. Tegevuskulude maht on käesolevas arvestuses prognoositud üldistatult. Aastatel 2021-2023 on tegevuskulude hulka arvestatud täiendavalt karjäärinõustamise kulud, mida 2020. aastani osutatakse täies ulatuses ja 2021. aastal osaliselt ESF programmi „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine" (TAT-1) alusel. Arvestades kõigi töötuskindlustusvahendeid puudutavate tulude ja kuludega suurenevad töötukassa varad 2020. aastal 37,5 miljoni euro võrra. Oodatav netovara väärtus 2020. aasta lõpuks on 871,5 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel töötuskindlustusvahendid suurenevad ning prognoosiperioodi lõppedes ehk 2023. aasta lõpuks on oodatav netovara väärtus 976,3 miljonit eurot. Arvestuses on esitatud töötukassa vahendite jätkusuutlikkus kokku 2,4%-lise maksemääraga aastani 2023 põhiprognoosi (rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadprognoosi põhistsenaarium) ja aastani 2021 riskiprognoosi (rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadprognoosi riskistsenaarium, mis arvestab negatiivsemate majandusarengutega kui põhistsenaarium) alusel (lisa 2). 5  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 1. Eesti majanduse makroprognoos 2018. aastal majanduskasv küll aeglustus (2017. aasta 4,9%-lt 3,9%-ni), kuid siiski oli tegemist viimaste aastate ühe kiirema majanduskasvuga. Käesoleva aasta osas oodatakse majanduskasvu aeglustumist, kuid kasv jääb siiski võrdlemisi kiireks: värskemate prognooside majanduskasvu hinnangud jäävad 2019. aasta osas 2,8-3,5% vahele (vt tabel 1). Majanduskasvu aeglustumine jätkub ka ülejäänud prognoosiperioodi jooksul 2020. aasta 2, 7%-lt 2023. aastaks 2,5%-ni. Kiire majanduskasvu taustal kasvas 2018. aastal ka hõivatute arv. Kuigi tööealise rahvastiku arv on jäänud stabiilsele tasemele, sai tööjõus osalemise määra suurenemise ning positiivse rändesaldo taustal kasvada ka hõivatute arv. Ka käesolevaks aastaks prognoosib rahandusministeerium nõudluse püsimist täiendava tööjõu järele ning seeläbi majandusarenguga kooskõlaliselt hõivatute arvu kasvu. Alates 2021. aastast hakkab aga hõivatute arv kahanema, kuivõrd pikemaajaliselt hakkab hõivatute arvu kasvu piirama tööealise elanikkonna vähenemine. Soodsa majanduskeskkonna mõjul vähenes töötuse määr 2018. aastal 5,8%-lt 5,4%-le ehk töötute arv vähenes 2 600 isiku võrra. Eemaldades aga töövõimereformi mõju, vähenes rahandus- ministeeriumi hinnangul töötuse määr 5,3%-lt 4,9%-ni. Ka käesolevaks aastaks oodatakse töötuse määra vähenemist (2018. aasta 4,9%-lt 2019. aasta 4,6%-le) ning seejärel jääb töötuse määr stabiilsele tasemele. Arvestades aga töövõimereformiga kaasneva täiendavate tööjõus osalejate lisandumisega, kujuneb vastavalt rahandusministeeriumi prognoosile 2023. aastaks töötuse määraks 5,7%. Registreeritud töötute arv 2018. aastal aga vastupidiselt töötute arvule kasvas. See on peamiselt seotud töövõimereformiga: töövõimetoetuse saamiseks peavad uues süsteemis hinnatud osalise töövõimega isikud olema tööturul aktiivsed. Kokku suurenes 2018. aastal registreeritud töötute arv 1,8% ehk ligi 550 isiku võrra. Siiski suurenes töövõimereformi mõjul registreeritud töötute arv vähem, kui varasemates prognoosides eeldati. See tuleneb seilest, et osalise töövõime hinnangu saanute seas on hõive ajas suurenenud ning lisaks on hõivega võrdsustatud tegevustega (nt õppimine, lapse kasvatamine, raske või sügava puudega isiku hooldamine) aktiivsustingimust täitnud suurem osa isikuid kui esialgu eeldati. lisaks vähenenud töövõimega registreeritud töötute arvu suurenes ka äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmete arv, kes on end töötuna registreerinud. Alates 2017. aasta mai keskpaigast, kui äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel, kes on kaotanud palgatöö, tekkis õigus end töötuna arvele võtta, on nende arv registreeritud töötute seas kasvanud. Kui jätta kõrvale töövõimereform, siis ülejäänud registreeritud töötute arv 2018. aastal vähenes, kuid seda aeglasemas tempos kui varasemalt. Kokku vähenes 2018. aastal töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud, ligi 900 isiku ehk 4% võrra (võrdluseks 2017. aastal vähenes nende töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud, ligi 2 200 isiku ehk 9% võrra). Käesolev prognoos tugineb rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadisele majandusprognoosile. Järgnevas tabelis (vt Tabel 1) on esitatud värskeimad majandusprognoosid majandus-, hõive- ja palgakasvu ning töötute määra osas. 6  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 20 20-2023 Tabel l. Erinevate institutsioonide makroprognooside põhinäitajad Prognoosi avaldamise NÄITAJA, ALLIKAS 2019pr 2020pr 2021pr 2022pr 2023pr ae,r SKP reaalkasv (%l 1, 1: IRahand4sministeerium,i 2019.a. kevadlae ,1iJÕhipr0gnoos 3,1 '2,7' 2,1,. 2,6 2,5 ,, apr,ill 201!91 Rahandusministeeriumi 2019.a. kevadine riskiprognoos (neg.) 2,8 2,0 2,5 - aprill 2019 Rahandusministeeriumi 2018.a. suvine põhiprognoos 3,0 2,9 2,8 2,7 september 2018 Eesti Panga 2018.a. prognoos 3,2 2,3 2,2 - detsember 2018 Konjunktuuriinstituut 3,1 2,6 2,4 2,4 märts 2019 Swedbank 3,0 2,7 - - aprill 2019 Euroopa Komisjon 2019.a. kevadine prognoos 2,8 2,4 - - mai 2019 IMF 3,0 2,9 - - - aprill 2019 OECD 3,5 2,3 - - - november 2018 Harmoniseeritud töötuse mllllr (%) ·'Rahandusmir:iistee_r,iumi,2©19.a. keva,dtne põnlpr.ogn0os,t00võimereformiga, . ,,.516 5,7 5;:Z 5,1 5,7 apri)I i019 ' ·••,; Rahandusministeer.iumi 2019.a. kevadirae li)Õplprogn,oos töövõi.merefor.mita M16 ·4,6 4,6 4,.6 11 11,5 •r,ap~illr2Ql,9 Rahandusministeeriumi 2019.a. kevadine riskiprognoos töövõimereformiga (neg.) 5,7 6,1 6,3 - - aprill 2019 Rahandusministeeriumi 2018.a. suvine põhiprognoos töövõimereformiga 6,0 6,1 6,4 6,6 - september 2018 Rahandusministeeriumi 2018.a. suvine põhiprognoos töövõimereformita 4,6 4,5 4,5 4,5 - september 2018 Eesti Panga 2018.a. prognoos 6,7 6,9 6,9 - - detsember 2018 Konjunktuuriinstituut 5,4 5,7 5,9 5,9 märts 2019 Swedbank 5,1 5,3 - aprill 2019 Euroopa Komisjon 2019.a. kevadine prognoos 5,7 5,7 - - - mai 2019 IMF 4,7 3,5 - - - aprill 2019 OECD 5,8 6,0 - - - november 2018 Hõlvatute arvu kasv(%) ,[0;9 ·ill Raharadusmll'list_eerlumi 20'1!9.a. kelladine:põhiprogno0s.t0öv0imer.eformiga: •' l 0,.0 -0,1 -0,2 -0,2 apr,1112019 Rahandu.s1rn)rnlst,eer.ium1;2©~9.a1 kevadine põhipro~t10,0s töövõlmereformii1 l't 0;6 -0,2 -0,2 -0,3 ·0,3 af)r.i.1120!1.9 Rahandusministeeriumi 2019.a. kevadine riskiprognoos töövõimereformiga (neg.) 0,8 -0,3 -0,4 - aprill 2019 Rahandusministeeriumi 2018.a. suvine põhiprognoos töövõimereformiga 0,8 -0,1 -0,1 -0,2 - september 2018 Rahandusministeeriumi 2018.a. suvine põhiprognoos töövõimereformita 0,3 -0,6 -0,5 -0,6 - september 2018 Eesti Panga 2018.a. prognoos -0,4 0,0 0,0 - - detsember 2018 Euroopa Komisjon 2019.a. kevadine prognoos 0,6 -0,1 - - - mai 2019 Keskmise brutopalga reaalkasv (%) .. ,. - •' Rahandusministeeni.urn) 2©~9,.a,. kevadine;põhipr0gno0s:. " 4,.2 3\0,. 1 2;9 2,9 2,9 ~ ' a,li)r.ill 2019 Rahandusministeeriumi 2019.a. kevadine riskiprognoos (neg.) 4,4 2,6 2,9 - - aprill 2019 Rahandusministeeriumi 2018.a. suvine põhiprognoos 3,1 2,8 3,1 3,2 september 2018 Keskmise brutopal,ra nominaalkasv 1%1 -· " Raha,nilusministeer.iumi 2©19.a•. kevadine põhipr.0gno0s ,. 6,4„ 5,2 5,0 4,9 4,9 apnlll 2©19, Rahandusministeeriumi 2019.a. kevadine riskiprognoos (neg.) 6,3 4,4 4,8 - aprill 2019 Rahandusministeeriumi 2018.a. suvine põhiprognoos 6,0 5,2 5,2 5,2 - september 2018 Eesti Panga 2018.a. prognoos 6,2 6,0 6,0 - - detsember 2018 Konjunktuuriinstituut 6,2 5,2 5,1 5,0 - märts 2019 Allikad: 1) Eesti Konjunktuuriinstituut: ,,Konjunktuur" 1(208) 2019. https://www.mkm.ee/sites/default/files/konjunktuur nr 1 208 2019 marts.pdf. 2) Eesti Pank: ,,Rahapoliitika ja majandus" 4/2018. https://www.eestipank.ee/sites/eestipank.ee/files/publication/et/RPU/2018/ep rpm 4 2018 est.pdf. 3) Euroopa Komisjon: ,,European Economic Forecast. Spring 2019". https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy- finance/ecfin forecast spring 070519 ee en O.pdf. 4) IMF: ,,World Economic Outlook. April 2019". https://www.imf.org/~/media/Files/Publications/WE0/2019/April/English/text.ashx?la=en. 5) Rahandusministeerium: ,,Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2019"; ,,Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2018". https://www. raha nd u sm inisteeri u m .ee/ et/riigieelarve-ja-ma j andus/majandusprognoosid. 6) Swedbank: ,,Swedbanki majandusprognoos. Aprill 2018". https://kukkur.swedbank.ee/analuusid/swedbanki-majandusprognoos-aprill- 2019. 7} OECD: ,,Estonia - Economic Forecast Summary (November 2018)". https://www.oecd.org/eco/outlook/economic-forecast-summary- estonia-oecd-economic-outlook.pdf 7  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 2. Töötuskindlustushüvitise kulude prognoos Alusandmed: • töötuskindlustuse andmekogu andmed kindlustatute ja töötuskindlustushüvitise saajate kohta; • ESA andmed töötute arvu ja Eesti keskmise palga kohta; • rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi andmed töötute arvu ja keskmise palga kohta. Metoodika: Selleks, et hinnata töötuskindlustushüvitise määramisega 2020.-2023. aastal ülesvõetavaid kohustusi, on vaja leida ja omavahel siduda järgmised andmed: • töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv, s.h. 360, 270 ja 180 päevaks määratud hüvitiste arv; • 360, 270 ja 180 päevaks määratud töötuskindlustushüvitiste keskmine päevamäära suurus esimesel 100 päeval ja alates 101. päevast; • 360, 270 ja 180 päevaks määratud töötuskindlustushüvitiste maksmise keskmine kestus päevades. 2.1 Töötuskindlustushüvitise kulude prognoos aastaks 2020 2.1.1 Töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv Töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arvu leidmiseks kasutame järgmist skeemi: 1) rahandusministeeriumi prognoositud üldise töötute arvu ja selle muutuse põhjal prognoosime töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arvu; 2a) töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv 360 päevaks = töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv x 360 päevaks määratavate hüvitiste osakaal; 2b) töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv 270 päevaks = töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv x 270 päevaks määratavate hüvitiste osakaal; 2c) töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv 180 päevaks = töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arv x 180 päevaks määratavate hüvitiste osakaal. Töötuskindlustushüvitise määramiste arvu prognoosimiseks on kasutatud prognoosimudelit, kus töötuskindlustushüvitise määramisotsuste arv sõltub tööturunäitajatest, mida prognoosib rahandusministeerium oma makroprognoosides. Lisaks võtab töötukassa prognoos arvesse ka muutusi töötuskindlustushüvitise määramiste suundurnustes: olenemata töötute arvu langusest ajas ei ole samaväärselt vähenenud töötuskindlustushüvitise määramiste arv. Täiendavalt on arvestatud ka äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmete lisandumisega töötuskindlustushüvitise saajate hulka alates maist 2017. Vastavalt rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadisele majandusprognoosile on 2019. aastal Eestis keskmiselt (jättes kõrvale töövõimereformiga kaasneva töötute arvu suurenemise) ligi 32 000 töötut ehk ligi 1800 töötut vähem kui 2018. aastal. Arvestades aga alates eelmise aasta teisest poolaastast toimunud töötuskindlustushüvitise määramiste arvu kasvavat trendi ning käeoleva aasta tavapärasest suuremat koondamiste arvu, ootab töötukassa käeolevaks aastaks töötuskindlustushüvitise määramiste arvu kasvu. Jätkuvalt on kasvamas äriühingu juhatuse liikmete arv, kellele määratakse töötuskindlustushüvitis. Ka siis, kui jätta kõrvale äriühingu juhatuse liikmete töötuskindlustushüvitise määramised, on töötuskindlustushüvitise määramiste arv veidi kasvanud. 8  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 Seega prognoosib töötukassa, et töötuskindlustushüvitist määratakse 2019. aastal 3,5% rohkem võrreldes 2018. aastaga ehk aastas kokku on 22 742 määramisotsust. 2020. aastal on Eestis keskmiselt (jättes kõrvale töövõimereformiga kaasneva töötute arvu suurenemise) ligi 31 700 töötut ehk sarnases suurusjärgu nagu käeoleval aastal. Töötukassa ootab 2020. aastal töötuskindlustushüvitise määramiste arvu jäämist sarnasele tasemele nagu 2019. aastal kuivõrd ka 2020. aastal on oodata tavapärasest rohkem koondamisi. Töötukassa prognoosib, et 2020. aastal on kuus keskmiselt 1 894 töötuskindlustusehüvitise määramise otsust ehk aastas kokku 22 731 määramisotsust. Kuude lõikes on prognoositud töötuskindlustushüvitise määramiste arvus arvesse võetud ka sesoonsus. Sesoonsuse indeksid on saadud eelnevate aastate töötuskindlustushüvitise määramise otsuste kuist statistikat kasutades, eemaldades eelnevalt aegreast trendi. Lõplik prognoos töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arvu kohta võtab seega arvesse rahandusministeeriumi prognoosi töötute arvu osas ja selle muutuse, muutused tööturu osapoolte käitumises ning sesoonsuse töötuskindlustushüvitise määramiste arvus. Töötuskindlustushüvitise määramise otsuste arvu prognoos on kujutatud joonisel 1. ...ro> 6000 (1) .Eti 5 000 ~ :ro 4000 :ro E (1) -~.... 3000 ·s; ::J ~ V> :::, ti 2 000 :::, -e e: :s;;: l 000 V> .... :::, :0 :0 0 f- Leo-;-- lro-;-- Lro-;-- lro-;- L~:i-- leo-;- l~:i- l~:i-- L~:i-- l~:i- 1~:i- lgi-;-- Lro-;- L~:i- lro:i- L~:i-- ~ ~ E ~ ~ ~ E ~ ~ ~ ~ ~ e ~ e ~ ~ .=? e: ~ ~ ~ e: ~ ~ ~ e .=? E ~ ~ ~ = = = = = = m 1 = = = R = ~ = m Goosf2006f2007ioosG009Go10Go11Go12f2013Go14f201sG016i017Go1sio19Go20 Joonis l. Töötuskindlustushüvitise määramiste arv ja selle prognoos Allikas: töötukassa Töötuskindlustushüvitise määramiste arvu jagunemisel 180, 270 ja 360-päevaste gruppide vahel on arvestatud, et 180-päevasele hüvitisele kvalifitseerub kindlustatu, kellel on kindlustusstaaf vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui S aastat, 270-päevasele hüvitisele kindlustatu, kellel on kindlustusstaaf S kuni 10 aastat ning 360-päevasele hüvitisele kindlustatu, kelle kindlustusstaaz on pikem kui 10 aastat. Joonisel 2 on toodud vähemalt S-aastase ning vähemalt 10-aastase klndlustusstaazlga isikute osakaal töötuskindlustushüvitise saajate hulgas. Töötuskindlustushüvitise saajate klndlustusstaaf puhul arvestatakse staaä nullimisi ehk kui isikule määratakse töötuskindlustushüvitis, siis nullitakse tema eelnev kindlustusstaat. See tähendab, et ei arvestata isiku kogu klndlustusstaafi, vaid ainult alates eelmise töötuskindlustushüvitise maksmise lõpust kogutud kindlustusstaazi. Jooniselt on näha, et nii vähemalt S-aastase kui ka vähemalt 10-aastase kindlustusstaaflga hüvitise saajate osakaal on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne. Seetõttu prognoosib töötukassa ka järgnevateks aastateks stabiilset määramiste arvu jagunemist 180, 270 ja 360-päevasete hüvitiste gruppide vahel. 9  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 ' 60% 50% 54% 53% 52% 52% 55% 54% 54%: ...... ------ ' ' '' 55% 55% '' ' 40% ' 31% - ;--------- 30% 31%; 31% 31% 29% 30% - - 23% 27% 20% l~ ------ 10% prognoos 0% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 -vähemalt S-aastase staafiga TKH saajate osakaal -vähemalt 10-aastase staafiga TKH saajate osakaal Joonis 2. Vähemalt S-aastase ning vähemalt 10-aastase kindlustusstaafiga hüvitise saajate osakaal 2012-2018,prognoos2019-2020 Allikas: töötukassa Kokkuvõttes prognoosib töötukassa, et 2020. aastal määratakse töötuskindlustushüvitis 22 731 inimesele. Töötuskindlustushüvitise määramiste arv on kuude ja staaf lõikes järgmine: Tabel 2. Töötuskindlustushüvitise määramiste arv 2020. aastal 2020 jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets määramise otsuste arv 2 613 l 773 l 742 1541 l 758 1945 l 797 1665 1882 2 044 2 041 1930 ... 180 päevaks 1225 781 809 653 774 898 782 719 854 920 979 869 ... 270 päevaks 597 435 406 384 423 455 428 406 455 494 472 459 ... 360 päevaks 791 557 527 504 561 592 587 540 573 630 590 602 Allikas: töötukassa Märkus: määramise otsuste arvu summa on leitud ümardamata arvude pealt. 2.1.2 Töötuskindlustushüvitise keskmine suurus Hindamaks rahandusministeeriumi prognoositava Eesti keskmise palga alusel hüvitisesaajate varasemat töötasu, vaatleme hüvitisesaajate varasema töötasu ja Eesti keskmise palga suhet. Vastavalt töötuskindlustuse seadusele võetakse hüvitise suuruse määramisel aluseks isiku kolmele viimasele töötamise kuule eelnenud üheksa kuu töötasu. Töötuskindlustushüvitise määramise andmed näitavad, et keskmise töötasu arvestamise aluseks võetav ajavahemik on keskmiselt mõnevõrra pikem kui üheksa kalendrikuud, sest alati ei ole kõigil kolmele viimasele töötamise kuule eelnenud üheksal kuul töötasu laekunud ning seetõttu on vajalik keskmise palga arvestamisel hõlmata veelgi varasemate kuude töötasusid. Üheks põhjuseks on siin 2009. aasta keskel jõustunud seadusemuudatus, mille kohaselt pikendatakse referentsperioodi vajadusel lapsendaja või lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra. Lisaks on see näitaja mõjutatud teistkordselt hüvitist saavatest isikutest ehk nendest, kes on 12 kuu jooksul pärast hüvitisele kvalifitseerumist läinud tööle, kuid jäänud uuesti töötuks ja neile on määratud töötuskindlustushüvitis järelejäänud hüvitisepäevade ulatuses. Nende isikute puhul on keskmise töötasu arvestamise aluseks olev periood keskmisest pikem. 2018. aastal määratud 180-päevaste hüvitiste puhul oli keskmise töötasu arvestamisel võetud aluseks üheksa kuu töötasud töötuskindlustushüvitise avalduse vastuvõtmise kuupäevale eelnenud seitsmele kuule eelnenud neljateistkümnekuulisel perioodil1 (vt Joonis 3). 270-päevaks määratud hüvitiste puhul arvestati üheksa viimase töötamise kuu keskmine töötasu keskmiselt avalduse 1 See tähendab, et keskmiselt viiel kuul keskmise töötasu arvestamise perioodi vältel ei ole töötasu laekunud. 10  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 esitamise päevale eelnevale seitsmele kuule eelnenud 11-kuulise perioodi alusel ning 360-päevaste hüvitiste puhul olid need näitajad vastavalt kuus ja kümme kuud. Järgnevate aastate keskmise töötuskindlustushüvitise suuruse prognoosimisel eeldame, et keskmise töötasu arvestamise aluseks võetav ajavahemik ja viitajad jäävad sarnaseks 2018. aasta näitajatega. Avalduse esitamise hetk !i 180-pä evane [1 2 3 4 s 6 7 8 9 10 11 12 13 14 1 2 3 4 s ,6 7 l 1 2 3 4 s 6 7 8 9 10 11 1 2 3 ,4 s,, p y, 270-pä evane 1 2 3 4 s 6 7 8 9 10 I_.2 3 4" s 6~ 360-pä evane -21 -20 -19 -18 -17 -16 -15 -14 -13 -12 -11 -10 -9 -8 -7 -6 -5 -4 -3 -2 -1 Kuude arv alates avalduse esitamisest ■ Periood kuudes, milles asuvad keskmise töötasu arvutamise aluseks olevad viimase üheksa töötamise kuu töötasud ■ Viitaeg kuudes Joonis 3. Keskmise töötasu arvestamise aluseks võetav ajavahemik 2018. aastal Allikas: töötukassa Joonisel 4 on kujutatud töötuskindlustushüvitise saajate keskmist eelnevat töötasu ja selle suhet Eesti keskmisesse palka (arvestatud on iga vastava aasta viitaega keskmise töötasu lõpu kuupäeva ja töötuskindlustushüvitise avalduse esitamise kuupäeva vahel ning keskmise tasu arvestamise aluseks olevat perioodi). Jooniselt on näha, et hüvitiste aluseks olev keskmine päevatasu on alates 2011. aasta lõpust järjest tõusnud, mis on seotud Eesti keskmise palga tõusuga. Lisaks on näha, et pikema kindlustusstaazlga inimeste eelnev palk on olnud kõrgem. 2018. aastal moodustas 180-päevasele hüvitisele kvalifitseeruvate töötute keskmine töötasu 72,4%, 270-päevase hüvitisesaajate töötasu 86,6% ja 360-päevase hüvitisesaajate töötasu 107,6% Eesti keskmisest palgast. 11  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 50 200% ~ 45 180% ti "0 ~ e :, 40 QJ 160% ·e ~Vl ~ 35 140% l/ 'ti i"' 30 QJ 120% ~ ro '"e.' 25 QJ 100% J:l e: Ol ·e 20 ~ 80% o Vl ~ ~ 15 60% ~ 10 40% l ·-ro w... lro ·-ro w... l" ·-ro w... l•ro ·-ro w... t• ·-ro w... l• ·-ro !... le ·-Ero ...w Lro ·-ro ...w lro ·-ro w... LN ·-ro ...w l• - ,~ E.o S! E.o 1;2 E.o 1,;2 E.o ,"" E.o'::, E-~ za E.o o E.o 'o E.o p & E ~ E & E & E i E ~ E i E i E i E i E i • lf 1:1~ 1• 1· 11 1• 1• 1· lf 1r 2009 l ...2010 180-päevaste 2011 2012 2013 2014 201s hüvitiste aluseks olev päevatasu 2016 2017 l 201s 2,ow - - - 270-päevaste hüvitiste aluseks olev päevatasu 360-päevaste hüvitiste aluseks olev päevatasu -180-päevaste hüvitiste aluseks oleva palga osakaal Eesti keskmisest (parem telg) - 270-päevaste hüvitiste aluseks oleva palga osakaal Eesti keskmisest ( parem telg) -360-päevaste hüvitiste aluseks oleva palga osakaal Eesti keskmisest (parem telg) Joonis 4. Töötuskindlustushüvitise saajate keskmine palk võrreldes Eesti keskmise palgaga Allikas: töötukassa, ESA Kõigi hüvitise saajate gruppides seas on seoses Eesti keskmise palga tõusuga kasvanud ka hüvitise saajate keskmine palk. Samas on näha, et hüvitise saajate keskmise palga osakaal Eesti keskmisest on kahanenud ehk hüvitise saajate keskmine palk ei ole kasvanud samas tempos Eesti keskmise palgaga. 2018. aastal oli näha mõningast hüvitise saajate palga osakaalu kasvu võrreldes Eesti keskmisega. See oli eelkõige seotud äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osakaalu kasvuga hüvitise saajate hulgas. Kuna äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmete töötasud on keskmiselt kõrgemad kui teistel hüvitise saajatel, siis viis nende osakaalu kasv ka kõigi hüvitise saajate keskmise palga kiiremale suurenemisele. 2019. aasta esimesed kuud näitavad aga, et nii juhatuse liikmete· kui ka teiste hüvitise saajate palga osakaal Eesti keskmisest palgast langeb. Samuti on järgnevatel aastatel oodata juhatuse liikmete osakaalu stabiliseerumist. Seetõttu eeldame, et hüvitise saajate palga osakaal Eesti keskmisest palgast hakkab taas veidi langema. Kokkuvõttes prognoosib töötukassa, et 2020. aastal moodustab 180-päevaste hüvitiste saajate keskmine palk 70,3% Eesti keskmisest palgast. 270-päevase hüvitiste puhul on sama näitaja 84,6% ning 360-päevaste puhul 105,2%. Vastavalt töötuskindlustuse seadusele on esimesel sajal päeval hüvitise asendusmääraks 50% hüvitisesaaja eelnevast päevatasust ning pärast seda 40%. Samas kehtivad hüvitise suurusele nii miinimum- kui maksimummäärad ning seetõttu on tegelik keskmine asendusmäär veidi erinev. 2018. aastal määratud 180-päevaste hüvitiste puhul oli asendusmäär esimesel sajal päeval 50,9% ja pärast seda 42,7%. 270-päevaste hüvitiste puhul oli esimene asendusmäär 49,4% ning teine 40,6% ja 360- päevaste hüvitiste puhul vastavalt 47,6% ja 38,5%. Võrreldes 2018. aastaga on 180 päevaste hüvitiste asendusmäär tõusnud, 270 päevaste hüvitiste asendusmäär veidi langenud ning 360 päevase hüvitise asendusmäära jäänud samaks. Kuivõrd 180-päevase hüvitise saajad on olnud pigem madala palgaga, mõjutab nende asendusmäära enam hüvitise miinimum. 270- ja 360-päevase hüvitise saajad seevastu on olnud kõrgema palgaga ja on seetõttu mõjutatud rohkem hüvitise maksimumpiirist. Kuna äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmete töötasud on keskmiselt kõrgemad kui teistel hüvitise saajatel, siis on ka nende asendusmäärad tunduvalt madalamad (tihedamini tuleb ette hüvitise maksimumpiir). Nende suurenenud osakaalu tõttu oli eelkõige 270-päevaste hüvitiste juures 12  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 näha mõningast asendusmäärade langust 2018. aastal. Edasi on aga oodata juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osakaalu stabiliseerumist ning nii äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmete kui ka ülejäänud hüvitise saajate puhul eraldi vaadatuna on siiski näha üldist asendusmäärade kasvu. See tähendab, et hüvitise saajate keskmine palk ei kasva samas tempos Eesti keskmise palgaga. Töötukassa prognoosib, et 2019. ja 2020. aastal on kõigis hüvitise gruppides näha aeglast asendusmäärade kasvu. Kokkuvõttes eeldab töötukassa, et 2020. aastal kujunevad asendusmäärad järgnevaks: 180-päevaste hüvitiste puhul 51,2% ja 42,9%, 270-päevaste hüvitiste puhul 49, 7% ja 40,9% ja 360-päevaste hüvitiste puhul 47,9% ja 38,8%. 2020. aasta töötuskindlustushüvitise päevamäära keskmine suurus on toodud järgnevas tabelis: Tabel 3. Keskmine töötuskindlustushüvitise päevamäära suurus 2020. aastal (eurodes) 2020 jaan veebr märts apr mai Juuni juuli aug sept okt nov dets 180 päevaks määratud hüvitise keskmine 15,5 15,9 16,4 16,6 16,7 16,5 16,5 16,6 16,8 16,8 16,5 16,3 suurus 1.-100. päeval, EUR 270 päevaks määratud hüvitise keskmine 18,8 19,3 19,5 19,3 19,4 19,0 19,1 19,1 19,4 19,7 19,7 19,7 suurus 1.-100. päeval, EUR 360 päevaks määratud hüvitise keskmine 21,9 22,8 23,7 23,7 23,3 23,0 23,5 23,8 24,1 23,9 23,3 23,2 suurus 1.-100. päeval, EUR 180 päevaks määratud hüvitise keskmine 13,0 13,4 13,8 13,9 14,0 13,9 13,9 13,9 14,1 14,1 13,8 13,7 suurus pärast 100. päeva, EUR 270 päevaks määratud hüvitise keskmine 15,4 15,9 16,0 15,9 16,0 15,6 15,7 15,7 16,0 16,2 16,2 16,2 suurus pärast 100. päeva, EUR 360 päevaks määratud hüvitise keskmine 17,7 18,5 19,2 19,2 18,9 18,6 19,0 19,3 19,6 19,4 18,9 18,8 suurus pärast 100. päeva, EUR Allikas: töötukassa 2.1.3 Töötuskindlustushüvitise maksmise keskmine kestus Töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on tihedalt seotud majandusolukorraga. Majanduskriisi süvenedes pikenes hüvitise maksmise kestus oluliselt. Pikimaks kujunes 2009. aastal määratud hüvitiste kestus, kuid 2010. ja 2011. aastal seoses tööturuolukorra kiire taastumisega hüvitiste kestused lühenesid märkimisväärselt (vt Joonis 5). 2018. aasta esialgsed andmed2 näitavad, et hüvitise kestused on taas mõnevõrra pikenenud. See tuleneb eelkõige suurenenud äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osakaalust hüvitisesaajate seas, kelle keskmine hüvitise maksmise kestus on kuni 30% pikem kui teistel hüvitise saajatel. Väikest äriühingu juhatus- ja kontrollorgani liikmete osakaalu kasvu on näha ka 2019. aastaks ning seetõttu prognoosib töötukassa ka 2019. aastal väikest hüvitise maksmise kestuse pikenemist. 2020. aastaks prognoosib töötukassa hüvitise maksmise kestuse stabiliseerumist. 2 Prognoosi koostamise hetkeks ei ole kõigi 2018. aastal määratud hüvitiste perioodid veel lõppenud ning seetõttu on hüvitiste kestused toodud hinnanguliselt. 13  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 240 229,1 ~ prognoos l 220 (IJ 214,1 :('O Q. 198,5 198,9 198,9 ~ 200 tl -2;! 180 8! 1160 153,3 152,4 152,9 152,8 --------.;:..::.:.::,:_,.i _ ~ 140 ~------ ·.;: '> ,:, 120 ·-~ 110,4 110,6 110,5 .s::. (IJ e: ·E 100 ~Vl 2009 2010 2011 2012 2013 ----------~---------- 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 (IJ :.::: Hüvitise määramise aasta -180-päevased hüvitised -270-päevased hüvitised -360-päevased hüvitised Joonis 5. Keskmine töötuskindlustushüvitise maksmise kestus 2009-2017, prognoos 2018-2020 Allikas: töötukassa Kokkuvõttes prognoosib töötukassa, et 2020. aastal määratava 180-päevase hüvitise keskmiseks kestuseks kujuneb 111 päeva (2019. aastal 111 päeva). 2020. aastal määratava 270-päevaste hüvitiste kestuseks kujuneb 153 päeva (2019. aastal 153 päeva) ja 360-päevaste hüvitiste kestuseks 199 päeva (2018. aastal 199 päeva). 2020. aasta kokkuvõtlik töötuskindlustushüvitise kulude prognoos: • 2020. aastal hakkab saama töötuskindlustushüvitist 22 731 isikut. • 45,1% töötuskindlustushüvitistest määratakse 180 päevaks ning nende keskmiseks kestuseks kujuneb 111 päeva. 23,8% hüvitistest määratakse 270 päevaks ning nende keskmine kestus on 153 päeva. 31,0% hüvitistest määratakse 360 päevaks ning nende keskmiseks kestuseks kujuneb 199 päeva. • 180-päevasele hüvitisele kvalifitseerujate keskmine töötasu moodustab 70,3%, 270- päevasele hüvitisele kvalifitseerujate keskmine töötasu 84,6% ning 360-päevasele hüvitisele kvalifitseerujate keskmine töötasu 105,2% Eesti keskmisest palgast. 14  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 Tabel 4. 2020. aasta töötuskindlustushüvitise kulu prognoos 2020 Määramiste arv Kulu* (eurodes) Jaanuar 2 613 7 684 795 Veebruar 1 773 4191 787 Märts 1 742 4 280 108 Aprill 1541 3 699 074 Mai 1 758 4 788149 Juuni 1945 5 426 261 Juuli 1 797 4 969 669 August 1665 4 420 500 September 1882 5 442 836 Oktoober 2 044 6163 455 November 2 041 5 636 753 Detsember 1930 5 252 017 KOKKU 22731 61955 405 Allikas: töötukassa Märkus: ridade summa ei anna summat KOKKU lahtris, sest kokku on arvutatud ümardamata arvud. *ilma töötuskindlustushüvitiselt tasutava sotsiaalmaksu ravikindlustuse osata. 2.2 Töötuskindlustushüvitise kulude prognoos aastani 2023 Töötuskindlustushüvitise kulude prognoos aastani 2023 järgib suuresti samu põhimõtteid, mida on kasutatud 2020. aasta kulude prognoosimisel. Töötuskindlustushüvitise saajate arvu prognoos toetub rahandusministeeriumi prognoositud töötute arvu hinnangule ning töötute arvu muutuse kiirusele, kuid lisaks on arvestatud ka oodatavate koondamistega. Alusprognoosis nähakse ette alates 2021. aastast töötute arvu väga tagasihoidlikku vähenemist, mis toob eeldatavasti kaasa ka töötuskindlustushüvitise määramiste tagasihoidliku languse. Küll aga on 2021. aasta mõjutatud eelduslikult veel koondamistest, mille tõttu on 2021. aasta töötuskindlustushüvitise määramiste arv jätkuvalt kõrgemal tasemel kui 2022. ja 2023. aastal (vt Tabel 5). Kuigi hüvitise saajate keskmised päevatasud jäävad tulenevalt Eesti keskmise palga tõusust kasvama, siis ei kasva nad sama kiiresti nagu Eesti keskmine palk. Seetõttu langeb veidi hüvitise saajate palga osakaal Eesti keskmisest palgast. Hüvitiste kestuse prognoosis on arvestatud, et stabiilse tööturu olukorra taustal on ka hüvitise maksmise kestus stabiilne. Kokkuvõttes prognoosib töötukassa, et töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu jääb aastatel 2020-2023 ligikaudu 62-71 miljoni euro juurde. Seoses hüvitise saajate keskmise töötasu kasvuga jääb ka hüvitise kulu iga aastaga kasvama. 15  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 Tabel S. Töötuskindlustushüvitise määramiste arvu, hüvitise saajate keskmise töötasu, hüvitise kestuse ja hüvitise sotsiaalmaksuta kulu prognoos perioodil 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 Määramise otsuste arv kokku 22 741 22 731 22 656 22 170 22151 ... 180 päevaks 10 259 10 263 10 242 10 012 10 003 ... 270 päevaks 5 425 5 414 5 385 5 275 5 271 ... 360 päevaks 7 057 7 054 7 029 6 883 6 877 180 päevaks määratud hüvitiste osakaal 45,1% 45,1% 45,2% 45,2% 45,2% 270 päevaks määratud hüvitiste osakaal 23,9% 23,8% 23,8% 23,8% 23,8% 360 päevaks määratud hüvitiste osakaal 31,0% 31,0% 31,0% 31,0% 31,0% 180-päevase hüvitise saajate palga 71,3% 70,3% 69,7% 69,5% 69,5% osakaal Eesti keskmisest palgast 270-päevase hüvitise saajate palga 85,6% 84,6% 84,2% 84,1% 84,2% osakaal Eesti keskmisest palgast 360-päevase hüvitise saajate palga 106,2% 105,2% 104,7% 104,7% 104,7% osakaal Eesti keskmisest palgast 180-päevase hüvitise saajate keskmine 30,5 32,0 33,6 35,5 37,0 töötasu päevas, EUR 270-päevase hüvitise saajate keskmine 36,9 38,9 40,9 43,2 45,1 töötasu päevas, EUR 360-päevase hüvitise saajate keskmine 46,2 48,7 51,2 54,0 56,4 töötasu päevas, EUR 180 päevaks määratud hüvitiste 110,6 110,5 110,5 110,5 110,5 keskmine kestus päevades 270 päevaks määratud hüvitiste 152,9 152,8 152,8 152,9 152,9 keskmine kestus päevades 360 päevaks määratud hüvitiste 198,9 198,9 198,9 199,0 199,0 keskmine kestus päevades Töötuskindlustushüvitise 60 478101 61955 405 64 731503 67194 346 70 538 755 sotsiaalmaksuta kulu Allikas: töötukassa 16  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 3. Koondamise korral makstava kindlustushüvitise kulu prognoos Alusandmed: • töötuskindlustuse andmekogu andmed kindlustushüvitise saajate kohta koondamise korral; • töötuskindlustuse andmekogu andmed töötuskindlustushüvitise saajate kohta; • ESA andmed Eesti keskmise palga kohta; • rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi andmed keskmise palga kohta. Metoodika: Selleks, et hinnata koondamishüvitisega 2020.-2023. aastal ülesvõetavaid kohustusi, on vaja leida ja omavahel siduda järgmised andmed: • isikute arv, kellele määratakse kindlustushüvitis koondamise korral; • hüvitise keskmine suurus. 3.1 Koondamishüvitise kulude prognoos aastaks 2020 3.1.1 Isikute arv, kellele töötukassa määrab koondamishüvitise Koondamishüvitist hakkas töötukassa määrama alates l. juulist 2009. Koondamishüvitise saajate arvu ning hüvitise suuruse kujunemist vaatleme perioodi november 2009 kuni märts 2019 andmete põhjal. Analüüsist on välja jäetud 2009. aasta juuli kuni oktoobri andmed, sest aegrea vaatlemisel on näha, et uue koondamishüvitise määramise korra mõju ei olnud esimestel kuudel veel avaldunud ning hüvitise saajate arvu ja keskmise suurusega seotud statistika oli nendel kuudel kõikuv. Koondamishüvitise määramiste arvu leidmiseks kasutatakse koondamishüvitise määramiste ja töötuskindlustushüvitise määramiste arvu vahelist suhtarvu, sest koondamishüvitise saajad on potentsiaalsed töötuskindlustushüvitise taotlejad. Seega on koondamishüvitise saajate arv seotud kaudselt töötute koguarvuga, sest töötuskindlustushüvitise saajate arvu prognoositakse töötute koguarvu alusel. Vaadates koondamishüvitise saajate ja töötuskindlustushüvitise saajate arve perioodil november 2009 kuni märts 2019 ilmneb, et kahe näitaja vahel on väga tugev korrelatsioon (korrelatsioonikordaja 0,83) (vt Joonis 6). Töötuskindlustuse andmekogu detailandmete analüüs näitab, et alates uue koondamishüvitise süsteemi rakendumisest 2009. aasta juulist on koondamishüvitist saanud inimestest ligikaudu 58% end töötuna registreerinud ja esitanud taotluse ka töötuskindlustushüvitise saamiseks. Alates 2014. aastast on nende osatähtsus võrreldes varasemate aastatega mõnevõrra langenud, olles aastatel 2014-2018 keskmiselt 54%. Töötuskindlustuse seaduse kohaselt on tööandja kohustatud esitama töötukassale avalduse koondamishüvitise taotlemiseks viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest. Töötukassal on avalduse läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks aega 14 kalendripäeva ning seda perioodi võib mõjuval põhjusel 14 päeva võrra pikendada. Seega reeglina toimub koondamishüvitise menetlemine vähem kui kuu aja vältel. Töötuskindlustuse andmekogu detailandmete analüüs näitab, et 2018. aastal oli töösuhte lõpetamise päeva ja koondamishüvitise otsuse tegemise päeva vaheline periood keskmiselt 10 päeva. Tulemus on sarnane 2017. aastaga, kuid võrreldes varasemate aastatega on see periood oluliselt lühenenud. Kuivõrd koondamishüvitise saajatele rakendub töötuskindlustushüvitise maksmisel nn ooteaeg, siis võiks eeldada, et nad viivitavad töötuks registreerimisega. 2018. aastal koondamishüvitist saanud isikud on end töötuna arvele võtnud keskmiselt 22 päeva peale töösuhte lõppemist. Pikema tööstaazlga koondatute puhul on nimetatud ajavahemik mõnevõrra pikem. Avaldus töötuskindlustushüvitise taotlemiseks tehakse keskmiselt samal päeval kui end töötuna arvele 17  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 võetakse. Kokkuvõttes need koondamishüvitise saajad, kes võtavad end pärast koondamist töötuna arvele, esitavad avalduse töötuskindlustushüvitise saamiseks keskmiselt 10 päeva pärast seda, kui neile vormistatakse otsus koondamishüvitise maksmise kohta. Seega ei ole kahe toimingu vahel olulist viitaega ning koondamishüvitise saajate arvu prognoosimiseks saab kasutada sama kuu uute töötuskindlustushüvitise saajate arvu. 2 soo e: 2000 "' ~ .E 1500 ..."' '2'""'' 1000 soo 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 --TKH määramiste arv (3 kuu libisev keskmine) -- KH määramiste arv (3 kuu libisev keskmine) Joonis 6. Koondamishüvitise saajate ja töötuskindlustushüvitise saajate arv perioodil jaanuar 2013 kuni märts 2019 ning prognoos perioodiks aprill 2019 - detsember 2020 Allikas: töötukassa Perioodil november 2009 kuni märts 2019 on koondamishüvitise saajate ja uute töötuskindlustushüvitise saajate suhtarv olnud keskmiselt 0,32, mis tähendab, et koondamishüvitise saajaid on olnud keskmiselt 32% töötuskindlustushüvitise saajatest. Kuni 2016. aastani see osakaal tõusis, olles 2016. aastal 35%, kuid langes seejärel 2017. aastal märgatavalt - koondamishüvitise saajad moodustasid uutest töötuskindlustushüvitise saajatest 27%. Koondamishüvitise saajate osakaal töötuskindlustushüvitise saajatest 2018. aastal tõusis üle 29%, olles mõjutatud haldusreformist ja Euroopa Liidu eesistumisest. Haldusreformita ja Euroopa Liidu eesistumiseta olnuks koondamishüvitise saajate osatähtsus töötuskindlustushüvitise saajatest sarnasel tasemel 2017. aastaga. Arvestades teadaolevate tavapärasest suuremate koondamistega on oodata koondamiste arvu tõusu. Töötukassa prognoosib, et 2019. aastal moodustavad koondamishüvitise saajad uutest töötuskindlustushüvitise saajatest keskmiselt 29,3% ning 2020. aastal 29,5%. Järgnevalt on vaadeldud, kui suur on hüvitise saajate hulgas erineva tööstaaziga inimeste osakaal, sest koondamishüvitise suurus sõltub hüvitise saaja staazlst. Alates 2009. aasta novembrist kuni 2019. aasta märtsini on 5-10-aastase tööstaafiga koondatute osakaal hüvitise saajate hulgas olnud ligikaudu 42% ning üle 10-aastase staariga koondatute osakaal 58%. Võrreldes varasemate aastatega on 5-10-aastase tööstaazlga töötajate osakaal alates 2015. aastast oluliselt madalam. Aastatel 2010- 2014 moodustasid 5-10-aastase tööstaaälga töötajad keskmiselt 45% hüvitise saajatest, 2015-2017. aastal oli aga nende osatähtsus 37-38% ja 2018. aastal 35%. 2018. aasta 5-10-aastase tööstaarige koondatute madalam osakaal on mõjutatud haldusreformist- kohalikest omavalitsustest koondatute tööstaaz oli keskmisest pikem. Arvestades, et viimastel aastatel on 5-10-aastase tööstaafiga töötajate osatähtsus püsinud stabiilsena, prognoosib töötukassa, et 2020. aastal moodustavad 5-10-aastase tööstaaäga koondatud kõigist hüvitise saajatest 37%. Üle 10-aastase tööstaazlga koondatute osakaal hüvitise saajate hulgas on 2020. aastal 63%. 18  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 Kokkuvõttes prognoosib töötukassa, et 2020. aastal määratakse koondamishüvitis 6 706 inimesele (vt Tabel 6). Tabel 6. Koondamishüvitise määramiste arv tööstaaf ja kuude järgi, 2020 2020 Tööstaaz jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Kokku 771 523 514 455 519 574 530 491 555 603 602 569 5 - 10 aastat 285 194 190 168 192 212 196 182 205 223 223 211 üle 10 aasta 486 330 324 286 327 361 334 309 350 380 379 359 Allikas: töötukassa Märkus: hüvitise saajate arvu summa on leitud ümardamata arvude pealt. 3.1.2 Koondamishüvitise keskmine suurus Koondamishüvitise suurus sõltub koondatava töötaja keskmisest töötasust ja tema tööstaaflst viimase tööandja juures. Töötajale, kelle töö- või teenistussuhe koondava tööandja juures on kestnud 5-10 aastat, makstakse koondamise korral hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses ning üle 10- aastase staafiga töötajatele kahe kuu keskmise palga ulatuses. Koondamishüvitise keskmist suurust on prognoositud Eesti keskmise brutopalga alusel. Seileks on hinnatud esmalt koondatute keskmise palga suhet Eesti keskmisse palka ja seejärel määratava hüvitise suurust võrreldes koondatute keskmise palgaga. Vastavalt töötuskindlustusseadusele arvutatakse hüvitise suuruse aluseks olev keskmine palk viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul selle tööandaja poolt töötajale makstud tasude alusel. Töötuskindlustuse andmekogu detailandmete analüüs näitab, et keskmiselt on töötasu arvestamise perioodi aluseks 9,5 kuud. Seetõttu on võetud palkade võrdlemisel aluseks koondamishüvitise maksmise otsuse kuule eelnenud kolmele kuule eelnenud kümne kuu Eesti keskmise palga. Võrreldes koondatute keskmist palka ja Eesti keskmist palka vastaval perioodil ilmneb, et 2018. aastal moodustas koondamishüvitist saanud isikute palk keskmiselt 94% Eesti keskmisest palgast. 5-10- aastase staaäga töötajatel oli vastav osakaal 95% ning üle 10-aastase staafiga töötajatel oli see osakaal 94%. Hüvitise saajate eelneva palga osakaal Eesti keskmisest palgast võrreldes 2017. aastaga tõusis. 2020. aasta kulude prognoosimise! on eeldatud, et hüvitise saajate keskmise palga suhe riigi keskmisesse palka mõnevõrra kasvab. Hindame, et 5-10-aastase tööstaaäga koondatute keskmine palk moodustab 96% ning üle 10-aastase töõstaafiga koondatute palk 95% Eesti keskmisest palgast. Koondamishüvitise suuruse puhul on arvestatud, et 5-10-aastase staafiga koondatutele määratakse hüvitist nende ühe kuu keskmise palga ulatuses ning üle 10-aastase staafiga koondatute hüvitis on nende kahe kuu keskmine palk. Kokkuvõttes on 2020. aastal määratava koondamishüvitise keskmine suurus prognoosi järgi 2 190 eurot: 5-10-aastase tööstaazi korral 1 355 ja üle 10-aastase tööstaazi puhul 2 681 eurot (Tabel 7). Tabel 7. Keskmine koondamishüvitis (eurodes) tööstaaf ja kuude järgi, 2020 2020 Tööstaa! Jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Kokku 2 141 2143 2 167 2190 2189 2186 2183 2193 2 209 2 225 2 235 2 229 5 - 10 aastat 1324 1325 1340 1354 1354 1352 1350 1356 1366 1376 1382 1378 üle 10 aasta 2 621 2 623 2 653 2 681 2 679 2 676 2 673 2 684 2 704 2 724 2 735 2 728 Allikas: töötukassa 2020. aasta kokkuvõtlik koondamise korral makstava kindlustushüvitise kulu prognoos: • 2020. aastal määrab töötukassa koondamishüvitise kokku 6 706 inimesele. 19  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-20 23 • 5-10-aastase tööstaaflga koondamishüvitise saajate keskmine palk moodustab 96% ning üle 10-aastase staaflga hüvitisesaajate keskmine palk moodustab 95% Eesti keskmisest brutopalgast. • 5-10-aastase tõöstaaflga koondamishüvitise saajate hüvitise suuruseks on üks ning üle 10- aastase staaflga hüvitisesaajatel kaks keskmist kuupalka. Tabel 8. Koondamishüvitise määramiste ja kulu prognoos kuude järgi, 2020 2020 Määramiste arv Kulu* (eurodes) Jaanuar 771 1650 659 Veebruar 523 1120 783 Märts 514 1113 580 Aprill 455 995 489 Mai 519 1135 144 Juuni 574 1254 329 Juuli 530 1157 441 August 491 1077 187 September 555 1 226 soo Oktoober 603 1341 766 November 602 1345 470 Detsember 569 1268 965 KOKKU 6706 14687 314 Allikas: töötukassa Märkus: ridade summa ei anna summat KOKKU lahtris, sest kokku on arvutatud ümardamata arvud. *lima koondamishüvitiselt tasutava sotsiaalmaksuta. 3.2 Koondamishüvitise kulude prognoos aastani 2023 Koondamishüvitise kulude prognoosimisel 2023. aastani on aluseks võetud rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadel koostatud majandusprognoos. Arvestades majanduskasvu aeglustumist ning teadaolevate tavapärasest suuremat koondamiste arvu, on järgnevatel aastatel oodata koondamiste arvu kasvu. Koondamishüvitise keskmine suurus ja selle muutumine on seotud Eesti keskmise palga kasvuga. Seilest tulenevalt kasvab igal aastal koondamishüvitise keskmine suurus ning samuti koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kulu. Tabel 9. Koondamishüvitise saajate arvu, keskmise hüvitise suuruse ja hüvitise sotsiaalmaksuta kulu prognoos perioodil 2019 - 2023 2019 2020 2021 2022 2023 Koondamishüvitise saajate arv 6 663 6 706 6 683 6 318 6 313 staaz 5 ... 10 aastat 2 360 2 481 2 473 2 338 2 336 staaä üle 10 aasta 4 303 4 225 4 211 3 981 3 977 Koondamishüvitise keskmine suurus 2 083 2 190 2 320 2 436 2 556 staaz 5 ... 10 aastat 1258 1355 1433 1504 1578 staaz üle 10 aasta 2 540 2 681 2 836 2 977 3 124 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 13 897 874 14 687 314 15 482 807 15 365 556 16109 857 staaz s ... 10 aastat 2 967 414 3 360 993 3 543 031 3 516 200 3 686 523 staaä üle 10 aasta 10 930 460 11326 321 11939 776 11849 356 12 423 334 Allikas: töötukassa 20  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 4. Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise kulu prognoos Alusandmed: • töötuskindlustuse andmekogu andmed maksejõuetushüvitise saajate ja hüvitise suuruse kohta; • ESA andmed Eesti keskmise palga ja majanduskasvu kohta; • rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi andmed Eesti keskmise palga ja majanduskasvu kohta. Metoodika: Selleks, et leida maksejõuetushüvitise kulu 2020.-2023. aastal on vaja leida ja omavahel siduda järgmised andmed: • isikute arv, kellele töötukassa määrab maksejõuetushüvitise; • maksejõuetushüvitise keskmine suurus. 4.3 Maksejõuetushüvitise kulude prognoos aastaks 2020 4.3.1 Isikute arv, kellele töötukassa määrab maksejõuetushüvitise Makromajanduslikud muutused peegelduvad selgesti töötukassa maksejõuetushüvitise määramiste statistikas (vt Joonis 7). Samas ei reageeri maksejõuetushüvitise määramiste arv makromajanduslikele muutustele koheselt, vaid näha on mõningast viitaega. Majanduskasvu aastatel 2004-2007 maksejõuetushüvitise saajate arv langes, seevastu 2008. aastal alanud majanduskriis tõi kaasa hüvitise saajate arvu hüppelise kasvu. 2011. aastal koos majanduskasvu hoogustumisega vähenes märgatavalt ka maksejõuetushüvitise saajate arv. Aastatel 2013-2015, mil majanduskasv oli tagasihoidlik kuid stabiilne, püsis hüvitise määramiste arv ligikaudu 1600-1700 juures (v.a 2015. a, mil see oli madalam). 2016. ja 2017. aastal majanduskasv kiirenes, mistõttu 2017. ja 2018. aastal hüvitise saajate arv langes. 15% 8000 10"/o 7000 6000 5% > 2: "' 5000 ('ll ro :=!: ('ll 0% ... Q) ('ll ('ll 4000 'ro"' ~ ~ -5% 0.. ~ :e 3000 ..., V\ :i: -10% 2000 -15% 1000 -20% 0 -SKP reaalkasv,% (vasak telg) -MJH saajate arv (parem telg) Joonis 7. Maksejõuetushüvitise saajate arv ja SKP reaalkasv aastatel 2003-2018 ning prognoos aastateks 2019-2023 Allikas: töötukassa, ESA, rahandusministeeriumi prognoos 21  Töötuskindlustusm akse m äärade arvestus aastateks 2020-2023 2018. aastal oli näha majanduskasvu mõningast aeglustumist ning rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt jätkub aeglustumine ka järgnevatel aastatel. Seilest tulenevalt prognoosime, et maksejõuetushüvitise määramiste arv mõnevõrra kasvab ning 2019. aastal määratakse hüvitis 1333 ja 2020. aastal 1415 inimesele (kuus keskmiselt 118 inimesele). 4.3.2 Maksejõuetushüvitise keskmine suurus Hüvitise suuruse prognoosime Eesti keskmise palga alusel. Seileks leiame esmalt hüvitisesaajate keskmise palga suhte Eesti keskmisesse palka ning seejärel prognoosime Eesti keskmise palga alusel hüvitisesaajate palga. Maksejõuetushüvitise saajate keskmise palga arvutamisel võetakse aluseks neile viimase kuue töötamise kuu eest arvestatud tasud.3 Prognoosimisel võtame hüvitisesaajate keskmise palga ja riigi keskmise palga suhte leidmisel arvesse, et töösuhte lõppemise kuupäeva ja hüvitise määramise otsuse kuupäeva vahel esineb viitaeg. Ajavahemik töösuhte lõpust maksejõuetushüvitise määramise otsuse tegemiseni on aastati olnud erinev. 2009. aastal oli töösuhte lõpu ja hüvitise määramise otsuse vaheline viitaeg 5,2 kuud, aastaks 2012 tõusis nimetatud viitaeg 11,3 kuuni. Alates 2013. aastast on viitaeg taas lühenenud, kuid siiski aastate lõikes erinenud. Peamiselt mõjutab viitaja pikkust aeg töösuhte lõpust maksejõuetuks tunnistamiseni. Järgnevateks aastateks prognoosime, et viitaeg jääb ligikaudu sama pikaks nagu viimaste aastate keskmine tase ning maksejõuetushüvitise saajate keskmise palga prognoosimisel kasutame 7,7 kuu pikkust viitaega. Joonisel 8 on toodud keskmine maksejõuetushüvitise suurus aastate lõikes ja kõrvutatud seda hüvitise saajate kuue kuu keskmise palgaga enne töösuhte lõppu ning sama perioodi Eesti keskmise palgaga. Hüvitise saajate keskmise palga osakaal Eesti keskmisest palgast on olnud kõikuv. Suure töötajate arvuga ja kõrgepalgaliste tööandjate maksejõuetuks tunnistamine võib tuua kaasa suure hüppe hüvitise saajate keskmises palgas (2016. aastal Estonian Air; 2018. aastal AS E-Profiil). Kui 2015. ja 2017. aastal moodustas hüvitise saajate keskmine palk ligikaudu 87% Eesti keskmisest palgast, siis 2016. ja 2018. aastal oli hüvitise saajate keskmine palk kõrgem kui Eesti keskmine palk, moodustades vastavalt 104, 7% ja 103,3% riigi keskmisest palgast. Eeldame, et ka järgnevatel aastatel võib tulla suuremaid kõikumisi vastavas näitajas, kuid prognoosimisel arvestame, et keskmiselt moodustab hüvitise saajate palk 92,6% Eesti keskmisest palgast. 3 Tulenevalt 2007. aasta seadusemuudatusest ei ole enam vajadust arvutada keskmist palka nende hüvitisesaajate puhul, kellel ei ole jäänud saamata töölepingu lõpetamise hüvitis ja seetõttu ei kajastu nende keskmine kuutasu ka töötukassa andmebaasis. Siiski puudutab see ainult väikest osa hüvitisesaajatest. Keskmine palk puudus 2018. aastal andmebaasis 4,7% hüvitisesaajatest. 22  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-20 23 1800€ 4000€ 1600€ -- -- 3 500€ ~ 1200€ <ii ~ l 000€ 1400€ :w 3000€ 2 500€ 2 V) ::, ::, V) .Ee: 800€ 2 000 € <V ~V) ... .!a <V ::.,: 1500€;~ 600€ I l 000€ 400€ 200€ 500€ 0€ 0€ 2007 2008 2009 2010 201120122013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Keskmine MJH suurus (parem telg) Hüvitise saajate keskmine palk (arvestades viitaega, vasak telg) -Kaalutud Eesti keskmine palk (arvestades viitaega, vasak telg) Joonis 8. Maksejõuetushüvitise saajate keskmine palk ja keskmine maksejõuetushüvitise suurus võrreldes Eesti keskmise palgaga 2007-2018 ning prognoos 2019-2023 Allikas: töötukassa, ESA, rahandusministeeriumi prognoos Hüvitisesaajate keskmise palga alusel prognoosime maksejõuetushüvitise keskmise suuruse. Seaduse kohaselt hüvitatakse tööandja maksejõuetuse korral töötajale saamata jäänud töötasu kuni kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, saamata jäänud puhkusetasu kuni ühe kuu puhkusetasu ulatuses ning töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitisi kuni kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses. Hüvitise ülempiiriks nimetatud saamata jäänud tasude peale kokku on viis Eesti keskmist brutopalka tööandja maksejõuetuks kuulutamisele eelnevas kvartalis. Kuivõrd makstava hüvitise summale rakendatakse riigi keskmise palgaga seotud piirmäära, siis on hüvitise ja palga suhtarvu muutumine mõjutatud hüvitise saajate ja riigi keskmise palga suhte muutumisest. Kui jätta välja 2016. aasta Estonian Airi ja 2018. aasta E-Profiili töötajate mõju, siis on maksejõuetushüvitise suurus muutunud ligikaudu samas tempos kui hüvitise saajate keskmine palk. Seetõttu prognoosime, et maksejõuetushüvitise keskmine suurus kasvab ka järgnevatel aastatel samas tempos hüvitisesaajate keskmise palga ja Eesti keskmise palgaga ning 2019. aastal on keskmiseks hüvitise suuruseks 2 940 eurot ning 2020. aastal 3 126 eurot. 2020. aasta keskmise hüvitise suuruse jaotus kuude lõikes on toodud tabelis 10. Tabel 10. Maksejõuetushüvitise keskmise suuruse prognoos 2020. aastal kuude lõikes 2020 jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets Maksejõuetushüvitise 3 059 3 056 3 053 3 064 3 099 3139 3 155 3154 3153 3 161 3192 3 223 keskmine suurus, EUR Allikas: töötukassa 2020. aasta kokkuvõtlik tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise kulu prognoos: • 2020. aastal määrab töötukassa maksejõuetusehüvitise kokku l 415 inimesele. • Hüvitisesaajate keskmine eelnev töötasu moodustab 92,6% Eesti keskmisest palgast ning hüvitis on keskmiselt 2,2 kordne hüvitisesaaja keskmine kuupalk ehk keskmiseks hüvitise suuruseks on 3 126 eurot. 23  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 20 20-2023 Tabel 11. 2020. aasta maksejõuetushüvitise kulu prognoos (ilma hüvitiselt tasutava sotsiaalmaksuta) 2020 Määramiste arv Kulu* (eurodes) Jaanuar 118 360 760 Veebruar 118 360 760 Märts 118 360 052 Aprill 118 361350 Mai 118 365 477 Juuni 118 370195 Juuli 118 372 082 August 118 371964 September 118 371846 Oktoober 118 372 789 November 118 376 445 Detsember 118 380 101 KOKKU 1415 4423822 Allikas: töötukassa Märkused: Kuivõrd maksejõuetushüvitise määramiste arv on kuude lõikes väga volatiilne ning ei peegelda ka stabiilseid sesoonseid efekte ning järgnevatel aastatel prognoosime võrdlemisi väikest muutust hüvitise määramiste arvus, siis kasutame kuises kulude prognoosis hüvitiste määramiste kuukeskmist arvu (ehk iga kuu lõikes sama määramiste arv). Ridade summa ei võrdu summaga KOKKU lahtris, sest kokku on arvutatud ümardamata arvud. *lima maksejõuetushüvitiselt tasutava sotsiaalmaksuta. 4.4 Tööandja maksejõuetushüvitise kulude prognoos aastani 2023 Maksejõuetushüvitise kulude prognoosis on arvestatud, et aeglustuva majanduskasvu tingimustes maksejõuetushüvitise määramiste arv suureneb. Vastavalt rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi põhistsenaariumile on 2019. aastal majanduskasv 3,1%, 2020. ja 2021. aastal 2, 7%, 2022. aastal 2,6% ning 2023. aastal 2,5%. Prognoosime, et hüvitise saajate arv kasvab vähehaaval kogu prognoosiperioodi vältel. Keskmise hüvitise suurus ja selle muutumine on seotud Eesti keskmise palga kasvuga, seejuures on arvestatud viimaste aastate trendi hüvitise saajate palga ja Eesti keskmise palga suhtes. Hüvitise saajate arvu suurenemise ja palga kasvust tingitud keskmise hüvitise summa tõusu tõttu suureneb hüvitise kogukulu. Maksejõuetushüvitise määramiste arv, keskmise määratava hüvitise summa ja hüvitise kogukulu ilma sotsiaalmaksuta aastatel 2019-2023 on toodud järgnevas tabelis. Tabel 12. Maksejõuetushüvitise määramiste arvu, keskmise hüvitise ja hüvitise sotsiaalmaksuta kulu prognoos perioodil 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 MJH määramiste arv 1333 1415 1453 1471 1492 MJH keskmine suurus (eurod) 2 940 3 126 3 290 3 454 3 625 MJH kulu ilma sotsiaalmaksuta (eurod) 3 918131 4 423 822 4 779 678 S 082 066 S 406 605 Allikas: töötukassa 24  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 20 20-2023 S. Kulu aktiivsetele tööturumeetmetele ning tööturuteenuste ja - toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra arvestus Alusandmed: • töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmed teenuste saajate ja teenuste osutamise kulude kohta; • rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi andmed töötute arvu, palgakasvu ja inflatsiooni kohta; • 17.11.2016 Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrus Tööhõiveprogramm 2017-20204; • 19.11.2014 vastu võetud Töövõimetoetuse seadus5; • Tervise- ja tööministri 25.11.2014 käskkirjaga nr 2010 kinnitatud6 toetuse andmise tingimused „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine" (edaspidi TAT-1); • Tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 kinnitatud7 toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks" (edaspidi TAT-2); • Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud8 toetuse andmise tingimused „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale" (edaspidi TAT-3). Metoodika: Selleks, et leida igaks aastaks kuni 2023. aastani tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, on vaja hinnata: • kui suur on igal aastal kuni 2023. aastani vajalik vahendite maht, et osutada tööturu vajadustele vastavas mahus tööturumeetmeid; • kui suure osa töötuskindlustusmakse laekumisest peab üle kandma tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, et katta teenuste osutamiseks vajalik vahendite maht. S.S Vahendite vajadus aktiivsete meetmete osutamiseks S.S.l Aktiivsed meetmed, mida osutatakse tööhõiveprogrammi raames töötuskindlustuse vahenditest Ajavahemikul 01.05.2017-31.12.2020 osutatakse registreeritud töötutele ja tööotsijatele aktiivseid tööturumeetmeid Vabariigi Valitsuse poolt 17.11.2016 vastu võetud määruse Tööhõiveprogramm 2017-2020 alusel. Tööhõiveprogrammi alusel osutatakse tööturuteenuseid registreeritud töötutele, kes ei kuulu vähenenud töövõimega inimeste sihtrühma. Erandina finantseeritakse tööhõiveprogrammi alusel vähenenud töövõimega töötute karjäärinõustamist ja tööotsingu töötuba. Sama määruse alusel osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest alates 01.05.2017 ka töötust ennetavaid meetmeid töötavatele inimestele. Tööhõiveprogrammi alusel osutatavate teenuste kulud aastateks 2020-2023 on käesolevas arvestuses prognoositud lähtuvalt rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadisest majandusprognoosist. 2019. aasta kulud on kooskõlas töötukassa 2019. aasta eelarvega. 2019. aasta eelarvesse planeeritud teenuste kulud on väiksemad tööhõiveprogrammis sätestatud maksimaalsest võimalikust mahust 2019. aastaks. 4 Jõustus 01.05.2017. 5 Muudetud 25.11.2015, muudatus jõustus 17.12.2015. 6 Muudetud 06.12.2016 käskkirjaga nr 125; 30.10.2018 käskkirjaga nr 83. 7 Muudetud 02.09.2015 käskkirjaga 127; 21.06.2017 käskkirjaga nr 73; 15.11.2018 käskkirjaga nr 88. 8 Muudetud 17.12.2015 käskkirjaga nr 198; muudetud 16.12.2017 käskkirjaga nr 119. 25  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 Aktiivsed meetmed registreeritud töötutele ja tööotsijatele (v.a vähenenud töövõimega) Töötukassa 2019. aasta eelarves on planeeritud tööhõiveprogrammi raames osutatavate registreeritud töötute ja tööotsijate aktiivsete meetmete kuludeks (ehk v.a ennetavad meetmed) 28 146 120 eurot, miilest 25 128 120 eurot kaetakse töötuskindlustusvahenditest. Selles summas sisaldub ka vähenenud töövõimega inimestele osutatava karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutustoetuse kulu. Vahendite vajaduse prognoosimisel registreeritud töötute ja tööotsijate aktiivsetele meetmetele 2020-2023. aastaks on lähtutud tegelikest tööturu vajadustest (toetudes rahandusministeeriumi makroprognoosile), tänasest aktiivsete tööturumeetmete struktuurist (kehtiv tööturuteenuste ja - toetuste seadus ning Vabariigi Valitsuse tööhõiveprogramm) ja olukorrast (sisseostetavate) tööturu- ja sotsiaalteenuste pakkumise turul. Seega on kulude prognoosis hinnatud, kui suures mahus on erinevaid teenuseid vajalik ja võimalik osutada. Lisaks on prognoosimisel arvestatud, et alates 2020. aastast tööhõiveprogrammi sihtrühmale tugiisiku teenust ei osutata. Samuti lõpetatakse individuaalse töölerakendamise teenuse raames juhendamise ja erinevate tugitegevuste pakkumine sisseostetava teenusena. Prognoosis on eeldatud, et kogu prognoosiperioodi jooksul eraldatakse ühes aastas riigieelarvest tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahendeid nagu 2019. aastal ehk 3 018 000 eurot aastas ning ülejäänud osa aktiivsete meetmete kuludest kaetakse töötuskindlustusvahenditest. Vahendite vajaduse määratlemiseks on hinnatud, miiline on vajadus erinevate meetme järele arvestades tööturu olukorda ja töötute profiili. Teisisõnu, kui suur osakaal töötutest peaks kuus keskmiselt meetmes osalema (isikute arv, kes osalevad kuu jooksul meetmes kasvõi ühe päeva, jagatuna kuu jooksul töötuna arvel olevate isikute arvuga). Kuivõrd tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist saab rahastada ainult otseseid meetmete kulusid, ei ole prognoosis kajastatud teenuste osutamisega seotud kaudseid kulusid (näiteks ei ole kulude hulka arvestatud karjäärinõustajate palka või kulu töövahendusele, kuid on arvestatud sõidu- ja majutustoetust, mis kaasneb karjäärinõustamise teenusega jne). Vajalike vahendite mahu hindamiseks on esmalt prognoositud aktiivsetes meetmetes osalemiste osakaalud ja osalemiste arvud (vt Tabel 13). Seoses uute oskuste arendamise põhimõtete rakendamisega on eeldatud, et töötute ja tööotsijate (v.a. vähenenud töövõimega) tööturukoolitustel osalemine aastatel 2019-2023 kasvab. Teiste teenuste osakaalud muutuvad lähtuvalt tööturu olukorrast ja seilest tulenevalt töötute vajaduste muutumisest erinevate teenuste järele. Erinevates meetmetes osalejate osakaal registreeritud töötutest ja tööotsijatest, kes ei ole vähenenud töövõimega, aastatel 2020-2023 kokkuvõttes suureneb, jäädes 44% juurde kuu jooksul arvel olnud registreeritud töötutest (võrdluseks, et 2018. aastal osales erinevates meetmetes 37% kuu jooksul arvel olnud registreeritud töötutest). 26  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 Tabel 13. Töötute ja tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) aktiivsetes tööturumeetmetes osalejate arv 2020-2023 2020 2021 2022 2023 Makromajandusnäitajad Töötuse määr (15-74a) 5,7% 5,7% 5,7% 5,7% Registreeritud töötuid keskmiselt kuus (v.a 23 910 23 931 23 745 23 532 vähenenud töövõimega kliendid) SKP reaalkasv 2,7% 2,7% 2,6% 2,5% THI 2,2% 2,0% 2,0% 2,0% Keskmise palga nominaalkasv 5,2% 5,0% 4,9% 4,9% Aktiivses meetmes osalemiste % kuu Jooksul registreeritud töötuna arvel olnutest (v.a ennetavad meetmed) Tööturukoolitus 17,8% 17,8% 17,8% 17,8% Tööpraktika 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% Tööharjutus 1,0% 1,0% 1,0% 1,0% Ettevõtlusega alustamise toetus 0,14% 0,14% 0,14% 0,14% Palgatoetus 2,9% 2,9% 2,8% 2,8% Karjäärinõustamine 7,9% 7,8% 7,9% 8,0% Tööotsingu töötuba 3,5% 3,5% 3,5% 3,5% Muud meetmed 8,1% 8,1% 8,1% 8,1% KOKKU (v.a vähenenud töövõimega kliendid) 43,9% 43,8% 43,8% 43,9% Aktiivses meetmes osalemiste arv kuus Tööturukoolitus 4 259 4 263 4 230 4192 Tööpraktika 610 611 606 600 Tööharjutus 246 246 244 242 Ettevõtlusega alustamise toetus 33 33 33 32 Palgatoetus 705 694 677 659 Karjäärinõustamine* 2 916 2 916 2 916 2 916 Tööotsingu töötuba* 1286 1300 1290 1272 Muud meetmed 1936 1938 1923 1906 KOKKU (v.a vähenenud töövõimega kliendid) 11991 12 000 11918 11818 Allikas: töötukassa Märkus: tabelis on toodud ümardamata arvud. * Osalemiste arvus on kajastatud ka vähenenud töövõimega inimeste osalemised. Meetmete kulude prognoosimiseks aastateks 2020-2023 on arvutatud, kui palju maksab keskmiselt kuus ühe inimese osalemine meetmes (kasutades 2018. aasta hindu). On arvestatud, et meetmete kulud suurenevad vastavalt koos inflatsiooniga ja/või palgakasvuga. Näiteks tööpraktika juhendajatasu ja palgatoetuse suurus kasvab koos keskmise palga (ja alampalga) tõusuga. Koolituse ja nõustamisteenuste hinnas mängivad rolli nii inflatsioon kui palgatõus, tööharjutuse ja mitmete muude meetmete kulud suurenevad koos inflatsiooniga. Ettevõtluse alustamise toetuse keskmine suurus kasvab koos inflatsiooniga, kuid ei ületa hetkel kehtestatud maksimummäära. Stipendiumi ja sõidutoetuse ühikuhindade juures on arvestatud, et nende kulu võiks kasvada koos üldise hinnataseme tõusuga. Arvestatud on, et alates 2020. aastast muutub ettevõtluse toetamise teenuste eest maksmise kord, mis prognoosi järgi toob kaasa kulude kasvu. Hinnatud meetmetes osalejate arvude ja keskmiste kulude alusel on prognoositud vahendite vajadus meetmete lõikes ja ka kogu aktiivsete meetmete vahendite vajadus. Kokkuvõttes on hinnatud, et 2020. aastal on vahendite vajadus aktiivsete meetmete osutamiseks (v.a ennetavad meetmed) registreeritud töötutele ja tööotsijatele, kes ei ole vähenenud töövõimega, kokku 27,9 miljonit eurot, miilest 24,9 miljonit eurot kaetakse töötuskindlustuse vahenditest ja 3,0 miljonit eurot riigieelarvest (vt Tabel 14). Vahendite mahu hinnang aastaks 2020 töötute ja tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) aktiivsetes tööturumeetmetes osalemise toetuseks koos töötust ennetavate 27  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 20 20-2023 meetmetega on väiksem maksimaalsest võimalikust mahust, mis on kinnitatud 9 tööhõiveprogrammis . Tabel 14. Vahendite vajadus töötutele ja tööotsijatele (v.a vähenenud töövõimega) aktiivsete meetmete osutamiseks 2020-2023 2020 2021 2022 2023 Kulu aktiivsetele meetmetele kokku aastas (reserviga 5%) Tööturu koolitus 14 853 730 15 311383 15 643 317 15 962 018 Tööpraktika 2 524 148 2 632 489 2 756 044 2 878 891 Tööharjutus 1329 876 l 357 541 1373 679 l 388 279 Ettevõtlusega alustamise toetus 1850 975 1852 612 1838 239 1821 707 Palgatoetus 2 702 071 2 791277 2 856 325 2 918 068 Muud meetmed l 021 388 l 047 837 l 065 540 l 082 199 Stipendium l 782 777 1819 863 1841498 1861069 Sõidu- ja majutustoetus 1882 619 l 922 105 1945 651 1966 924 Teenuste kulu reg. töötutele ja tööotsijatele kokku (v.a 27 947 584 28 735105 29 320 293 29 879155 TVR sihtrühm) sh riigieelarveline osalus 3 018 000 3 018 000 3 018 000 3 018 000 sh teenuste kulu reg. töötutele ja tööotsijatele (v.a 24929584 25 717105 26302293 26 861155 TVR sihtrühm) töötuskindlustuse vahenditest Allikas: töötukassa Märkus: tabelis on toodud ümardamata arvud. Töötust ennetavad meetmed töötavatele inimestele Lisaks registreeritud töötutele ja tööotsijatele (v.a vähenenud töövõimega sihtrühm) suunatud aktiivsetele meetmetele rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest alates 01.05.2017 ka töötust ennetavaid teenuseid. Töötust ennetavad teenused on mõeldud töötajatele, kes vajavad tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimisel oskuste puudumise või aegumise tõttu, aga samuti tööandjatele, et toetada neid vajalike oskustega tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel ning ümberkorralduste läbiviimisel. Töötust ennetavateks meetmeteks on: • tasemeõppes osalemise toetus töötajale või registreeritud töötule, kes asub omandama kutseharidust, rakenduskõrgharidust või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrgharidust; • tööturukoolitus koolituskaardiga töötusriskis olevatele töötajatele; • kvalifikatsiooni saamise toetamise teenus tööturukoolituse või koolitustoetuse toel toimunud koolituse läbinud töötajatele; • koolitustoetus tööandjale töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks nende tööle asumisel, kohanemisel muutustega tööandja majandustegevuses või töötajate eesti keele oskuse arendamiseks. Töötust ennetavate meetmete kulude prognoosimisel aastateks 2020-2023 on tuginetud rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadises majandusprognoosis toodud hõivatute arvule ning arvestatud ennetavate meetmete senist rakendumist. Prognoosis on eeldatud meetmete kasutamise mõningast suurenemist võrreldes nn käivitumisaastatega ja teadlikkuse kasvu järgnevatel aastatel. Prognoosi kohaselt kujuneb ennetavate meetmete kuluks 2020. aastal 9,8 miljonit eurot, 2023. aastaks tõusevad kulud 14,9 miljoni euroni (vt Tabel 15). Töötust ennetavate meetmete kulu 2020. aastal on väiksem, kui tööhõiveprogrammis kinnitatud maksimaalne võimalik maht. 9 9 17.11.2016 Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määruses Tööhõiveprogramm 2017-2020 on maksimaalne võimalik maht 2020. aastal 48,1 miljonit eurot, sh töötute ja tööotsijate aktiivsete meetmetele 27,7 miljonit eurot ja töötust ennetavatele meetmetele 20,4 miljonit eurot. 28  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 20 20-2023 Tabel 15. Vahendite vajadus töötust ennetavate meetmete osutamiseks aastatel 2020-2023 2020 2021 2022 2023 Kulu töötust ennetavatele meetmetele (reserviga 5%) Tööturukoolitus koolituskaardiga 5 428184 6 232 882 7 059 573 7 995 649 (sh kvalifikatsiooni saamise toetamine) Tasemeõppes osalemise toetus 3 353 076 4 205 672 4 763 487 5 395 109 Koolitustoetus tööandjale l 056 038 1212 590 1373 420 l 555 531 Töötust ennetavate teenuste kulu 9837 298 11651144 13196480 14946 290 töötuskindlustuse vahenditest kokku Allikas: töötukassa 5.5.2 Aktiivsed meetmed, mida rahastatakse peamiselt ESF vahenditest ESF vahenditest rahastatakse kinnitatud programmide alusel järgmiseid meetmeid: • karjäärinõustamine töötavatele ja mitteaktiivsetele (TAT-1) • aktiivsed meetmed noortele, vanemaealistele, rahvusvahelise kaitse saajatele (TAT-2), • aktiivsed meetmed vähenenud töövõimega inimestele (TAT-3). Nimetatud meetmeid finantseeritakse 85% ulatuses ESF vahenditest ning 15% ulatuses kas töötuskindlustusvahenditest (TAT-3) või riigieelarvest (TAT-1 ja TAT-2). Prognoosis on arvestatud, et ESF vahenditest rahastatakse TAT-1 meetmeid 2021. aastani (k.a}", TAT-2 meetmeid 2021. aastani (k.a) ning TAT-3 meetmeid hinnanguliselt 2023. aasta esimese kvartalini. ESF rahastuse kasutamist on jäägi korral võimalik pikendada 2023. aastani. Praeguseks ei ole teada, milliste nimetatud meetmete osutamist jätkatakse ESF vahendite lõppemise järgselt ning millised oleksid võimalikud finantseerimisallikad. Käesolevas prognoosis on hinnatud meetmete kulu 2023. aastani ning ESF vahendite lõppemise! hinnatud, milline oleks nende kulude võimalik rahastus töötuskindlustusvahenditest. ESF vahenditest rahastatavate programmide meetmete kulu rahastusallikate ja kulu liigi lõikes aastate! 2015-2023 on toodud lisas 1. Aktiivsed meetmed vähenenud töövõimega inimestele Vastavalt 19.11.2014 vastu võetud Töövõimetoetuse seadusele hakkas töötukassa 2016. aasta algusest osutama aktiivseid meetmeid vähenenud töövõimega inimestele. Uute täiendavate tööturumeetmetena pakub töötukassa alates 2016. aastast vähenenud töövõimega inimestele kogemusnõustamist, tööalast rehabilitatsiooni, kaitstud tööd, töölesõidu toetust ja saatja sõidukulude hüvitamist. Seejuures osutatakse mitmeid teenuseid ka töötavatele inimestele, mitte ainult registreeritud töötutele või töötusest tööle liikujatele (nt tööalast rehabilitatsiooni, töölesõidu toetust, kogemusnõustamist, tugiisiku teenust, töökoha kohandamist). Vähenenud töövõimega inimeste tööturumeetmete osutamise aluseks on programm „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale" (TAT-3). Vähenenud töövõimega inimestele osutatavaid teenuseid finantseeritakse 85% ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja 15% ulatuses töötuskindlustusvahenditest. TAT-3 eelarve on kinnitatud 2020. aastani ning täpsem tegevuskava eelarve kuni 2019. aastani. Kinnitatud eelarvet, mille maht perioodi! 2016-2020 on kokku 142,6 miljonit eurot, kärbitakse vastavalt Vabariigi valitsuse otsusele11 11 764 706 euro võrra (sh ESF vahendid 10 miljonit eurot ja kaasfinantseering 1 764 706 eurot). Lisaks kärbiti Euroopa Komisjoni otsusega 2018. aastal seoses Brexitiga Euroopa Liidu toetuse eelarveid 1% võrra, mille tõttu vähenes TAT-3 eelarve täiendavalt 1426 639 euro võrra12• Kärbete järgselt on kogu eelarve 10 2021. aastal rahastatakse TAT-1 kulusid osaliselt ESF ja osaliselt töötuskindlustusvahenditest. 11 Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2018. aasta istungil riigi eelarvestrateegia 2019-2022 ja stabiilsusprogrammi 2018 vastuvõtmise raames tehtud otsus. 12 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 tehniline kohendus (-1%). 29  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-20 23 maht vähenenud töövõimega inimestele teenuste osutamiseks 129 412 548 eurot (sh ESF vahendid 110 000 666 eurot ja kaasfinantseering töötuskindlustusvahenditest 19 411 882 eurot). Käesolevas prognoosis on arvestatud, et programmi „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale" (TAT-3) vahendeid on võimalik kasutada kuni 2023. aastani. Võrreldes kinnitatud eelarve aluseks olnud vähenenud töövõimega töötute prognoosiga, on töövõimereformiga lisandunud klientide arv oluliselt madalam ja seetõttu on väiksem ka vajadus teenuste järele. Aastatel 2016-2018 kulus vähenenud töövõimega inimestele teenuste osutamiseks kokku 33,3 miljonit eurot. Järgnevate aastate kulude prognoosimisel on lähtutud tänasest teenuste vajaduse struktuurist, kulust ja vähenenud töövõimega töötute arvu muutusest. Lisaks on arvestatud, et 2020. aastast muutub ettevõtluse toetamise teenuste hüvitamise põhimõtted ja sihtrühm ning tugiisiku teenuse kulu hüvitamise kord ja sihtrühm. Praeguseks puudub otsus, millistest allikatest finantseeritakse tööturumeetmeid vähenenud töövõimega inimestele ESF vahendite lõppemisel. Käesolevas prognoosis on arvestatud, et ESF vahendite lõppemisel finantseeritakse nimetatud kulusid töötuskindlustusvahenditest (vt Tabel 16). Muud aktiivsed tööturumeetmed Alates 2015. aastast laienes töötukassa tööturuteenuste pakett nii sisult kui sihtrühmade ulatuselt Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite toel. Prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine" (TAT-2) all on sellised töötukassa poolt osutatavad teenused nagu teenus „Minu esimene töökoht" vähese töökogemusega või töökogemuseta noortele, tööotsingu töötoad üleminekuklassides, tööturuteenuste laiendamine vanaduspensioniealistele tööotsijatele ja mobiilsustoetus (neist viimane rakendus 2016. aasta algusest ja teenuse osutamine lõppes 2018. aastal). Alates septembrist 2017 lisandus teenus „Minu esimene töökoht Eestis", millega toetatakse rahvusvahelise kaitse saajate töötamist Eestis, ja 2017. aasta juunist algas alaealiste töötamise toetuse periood. Alates 2019. aastast finantseeritakse TAT-2 eelarvest piirkondlikku töökoha loomise toetust Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal, senisest suuremas mahus karjääriinfo vahendamist noortele ning tööturuteenuste laiendamist ennetähtaegse vanaduspensioni saajatele. TAT-2 eelarve on kinnitatud kuni 2021. aastani. Kehtivat eelarvet (ja kogu TAT-2 eelarvet) kärbitakse 5,1 miljoni euro võrra. Kärped tehakse proportsionaalselt nii 2020. kui ka 2021. aasta eelarvest. Arvestades kärpe suurust võib teenuste kulu kärbitud eelarvest suuremaks osutuda. 2022-2023 aasta puhul on arvestatud, et TAT-2 teenuseid finantseeritakse töötuskindlustusvahenditest. Prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul" all on meede „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine" (TAT-1), mis laiendas karjäärinõustamise pakkumist ka neile, kes ei ole registreeritud töötuna (sh alates 2019. aastast ka koolinoortele). Teenuse 2021. aasta kulu on osaliselt ning 2022-2023. aastal täies ulatuses arvestatud tegevuskulude hulka (vt peatükk 7). 30  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 20 20-2023 Tabel 16. Vahendite vajadus aktiivsete meetmete osutamiseks aastatel 2020-2023 2020 2021 2022 2023 34 766 882 37 368 249 39 498 774 41807 445 Tööhõiveprogrammi teenuste kulu TK vahenditest TVR sihtrühm (TAT-3): kulu tööturuteenustele ja - 3 284183 3 535 345 3 640 203 20 340 519 toetustele TK vahenditest 2020-2023 (15% kaasfinantseeringut) ja ESF vahenditest katmata osa 2023 18 610 370 20033 624 20 627 816 4 287 318 TAT-3 kulu ESF vahenditest {85% teenuste kulust) Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid - - 5 531947 5 723 076 võimalusi hõives osalemiseks (TAT-2), kulu TK vahenditest aastal 2022-2023 3 517 202 3 571594 - - TAT-2 kulu ESF vahenditest {85% teenuste kulust) TAT-2 kulu riiklik kaasfinantseering {15% teenuste 620683 630 281 - - kulust) Kulu tööturuteenustele Ja -toetustele TK vahenditest 38051065 40903 595 48670 923 67 871041 KOKKU Allikas: töötukassa Märkused: Rasvases kirjas on toodud töötuskindlustusvahenditest finantseeritav kulu. Tabelis ei ole esitatud TAT-1 kulu, mida kuni 2021. aastani (2021. aastal osaliselt) kaasrahastatakse riigieelarvest ja mille kulud aastatel 2021-2023 on arvestatud tegevuskulude alla. TAT-2 2020-2021 kulud ei mõjuta töötuskindlustusvahendeid (kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest). Tabelis on toodud ümardamata arvud. 5.6 Ülekantavate vahendite määr Prognoosi kohaselt on 2019. aasta lõpuks sihtkapitali kogutud ligi 101,6 miljonit eurot. Arvestatud on, et sihtkapitali jääb puhvriks pidevalt vahendite maht, mis on etteulatuvalt kogutud ja mis suureneb üle aastate sihtkapitali vahendite investeerimisest. 2020. aastal kantakse seega tööturumeetmeteks vajaminev vahendite maht töötuskindlustusmaksetest sihtkapitali üle sama aasta jooksul (analoogselt 2021. aasta vahendite maht kantakse üle 2021. aastal jne). Järgnevatel aastatel ülekantavate vahendite määra arvutamisel on aluseks võetud töötuskindlustus- makse laekumine maksemäärade 1,6% ja 0,8% korral (detailsem töötuskindlustusmakse laekumise prognoos on toodud peatükis 6). Sihtkapitali ülekantavate vahendite määrad järgnevatel aastatel eeldusel, et kindlustatute ja tööandjate makselaekumistele kehtib sama ülekantavate vahendite määr, on toodud tabelis 17. Prognoosi järgi peab 2020. aastal ülekantavate vahendite määraks olema 17,6%13, et koguda tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali aktiivsete meetmete jaoks (sh vähenenud töövõimega inimestele osutatavate meetmete kulu 15% ulatuses ning töötust ennetavate meetmete kulu) vajalik vahendite maht, arvestades seejuures riigieelarvelise osaga. Sellisel juhul läheks 2020. aastal 24,8 miljonit eurot kindlustatute maksetest ning 13,4 miljonit eurot tööandjate maksetest tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali. Ülekantavate vahendite määr 2021. aastal on 2020. aastaga sarnasel tasemel, 2022. aastal aga kasvab, sest prognoosis on eeldatud, et töötuskindlustusvahenditest kaetakse 2022. aastal ESF rahastuse lõppemisel TAT-2 teenuste kulud. 2023. aastal kasvab ülekantavate vahendite määr veelgi, kuna töötuskindlustusvahenditest kaetakse ESF vahendite lõppemisel osaliselt ka TAT-3 kulud. 13 Ülekantavate vahendite määr on ümardatud kümnendiku protsendipunktini. Seega laekub 2020. aastal tööturuteenuste sihtkapitali 155 405 eurot rohkem kui kulub teenustele töötuskindlustusvahenditest. 31  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 Tabel 17. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, 2019-2023 Aasta 2019 2020 2021 2022 2023 Kulud TVR sihtrühm (TAT-3): kulu 3 200 125 3 284 183 3 535 345 3 640 203 756 586 tööturuteenustele ja -toetustele TK sihtkapitali vahenditest 2019-2023 (15% kaasfi na ntseeringut) Tööhõiveprogrammi teenused: kulu töötute 25 128 120 24 929 584 25 717 105 26 302 293 26 861155 ja tööotsijate tööturuteenustele ja - toetustele TK vahenditest Tööhõiveprogrammi teenused: kulu 5 826 239 9 837 298 11651144 13 196 480 14 946 290 ennetavatele meetmetele Tööturuteenuste osutamine tagamaks - - - 5 531947 5 723 076 paremaid võimalusi hõives osalemiseks (TAT-2) kulu TK vahenditest aastatel 2022- 2023 TVR sihtrühma (TAT-3) teenuste kulu TK - - - - 19 583 934 vahenditest aastal 2023 Kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK 34 154 484 38 051 065 40 903 595 48 670 923 67 871 040 vahenditest KOKKU Tulud Ülekantavad vahendid tööturuteenuste ja - 33 279 030 38 206 470 40 903 595 48 670 923 67 871 040 toetuste SK-i sh kindlustatute makse laekumisest 21631370 24 834 206 26 587 336 31636100 44 116 176 sh tööandjate makse laekumisest 11647 661 13 372 265 14 316 258 17 034 823 23 754 864 Ülekantavate vahendite määr 16,1% 17,6% 17,8% 20,3% 27,0% kindlustatutelt Ülekantavate vahendite määr tööandjatelt 16,1% 17,6% 17,8% 20,3% 27,0% Investeerimistulu sihtkapitalilt 0 0 101 709 305 432 510 581 Jooksvate tulude ja kulude vahe Sihtkapitali tulem -875 454 155 405 101 709 305 432 510 581 Varade maht Sihtkapital 101553 593 101 708 998 101810 707 102 116 139 102 626 720 Allikas: töötukassa Märkused: Real „Tööhõiveprogrammi teenused: kulu töötute ja tööotsijate tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest" kajastuvad teenuste kulu neile, kelle töövõime ei ole vähenenud, ning vähenenud töövõimega sihtrühma karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutustoetuse kulu. 2019. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega (Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2019. aastal; vastu võetud 20.09.2018). Ülekantavate vahendite määr 2020. aastal on ümardatud kümnendiku protsendipunktini. Investeerimistulu on arvestatud Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi likviidsusreservi tulususe prognoosi alusel. 32  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 6. Töötuskindlustusmakse laekumise prognoos Alusandmed: • rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadine majandusprognoos töötuskindlustusmakse (kassapõhine) ja sotsiaalmaksu (kassa- ja tekkepõhine) laekumise kohta; • riigieelarve täitmise aruanded sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse laekumise kohta.14 Metoodika: • töötuskindlustusmakse (tekkepõhist) laekumist hinnatakse tekkepõhise sotsiaalmaksu prognoosi ning kassapõhise töötuskindlustusmakse ja sotsiaalmaksu laekumiste suhte alusel. 2009. aasta augustist kuni 2012. aasta detsembrini, mil töötuskindlustusmakse määr oli 4,2%, oli töötuskindlustusmakse laekumiste osakaal sotsiaalmaksust keskmiselt 10,6% (vt Joonis 9). Alates 2013. aastast langetati töötuskindlustusmakse määra 3%-le ning alates 2015. aastast 2,4%-le. Töötuskindlustusmakse määra langetamisega vähenes proportsionaalselt ka töötuskindlustusmakse laekumiste osakaal sotsiaalmaksust. Eemaldades töötuskindlustusmakse määra langetamisega kaasneva mõju töötuskindlustusmakse laekumise osakaalule sotsiaalmaksust, iseloomustab seda näitajat kuni 2013. aastani tasapisi tõusev trend. Põhjuseks on eelkõige see, et hõivatute osakaal aja jooksul suurenes ning vähenes mittetöötavate inimeste eest tasutava sotsiaalmaksu osa sotsiaalmaksu summas. Alates 2016. aastast on töötuskindlustusmakse laekumise osakaal sotsiaalmaksust püsinud stabiilselt 6,2% ümber. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt moodustab kassapõhise töötuskindlustusmakse laekumine sotsiaalmaksu laekumisest järgnevatel aastatel 6,2-6,3%. Sama proportsiooni on eeldatud ka tekkepõhise töötuskindlustusmakse laekumise leidmiseks. 12,0% 11,5% 11,0% 10,5% 10,0% 9,5% 9,0% 8,5% 8,0% 7,5% 7,0% 6,5% 6,0% ---- 5,5% 5,0% -Töötuskindlustusmakse ja sotsiaalrnaksu laekumise suhtarv (kassapõhine) - Töötuskindlustusmakse ja sotsiaalmaksu laekumise suhtarv (tekkepõhine) -----Töötuskindlustusmakse ja sotslaelmaksu laekumise suhtarvu prognoos maksemääraga 2,4% (kassa- ja tekkepõhine) Joonis 9. Töötuskindlustusmakse ja sotsiaalmaksu laekumise suhtarv august 2009 - märts 2019 ning prognoos aprill 2019 - detsember 2023 Allikas: töötukassa, rahandusministeerium. Töötuskindlustusmakse laekumise senised andmed näitavad, et 65% maksetest laekub kindlustatutelt ja 35% tööandjatelt (makse laekumine ei jagune kindlustatute ja tööandjate vahel 14 Alates 2017. aastast, mil riigieelarve muudeti tekkepõhiseks, on vaadatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustus- makse laekumisi nii kassa- kui ka tekkepõhiselt. Töötuskindlustusmaksed on riigieelarves eraldi välja toodud alates 2013. aastast. Varasemate aastate puhul on lähtutud töötukassa andmetest töötuskindlustusmakse laekumise kohta. 33  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 proportsioonis 2/3 ja 1/3, sest tööandjad maksavad töötuskindlustusmaksu kogu palgafondilt ehk siis ka pensioniealiste töötajate eest, kes oma palgalt aga makset töötajate sihtfondi ei maksa). Seilest lähtudes on ka prognoosis jaotatud makse laekumine proportsioonis 65% ja 35%. 2020. aasta töötuskindlustusmakse laekumise prognoos on toodud järgnevas tabelis. Tabel 18. Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete kuine laekumine 2020. aastal maksemääradega 1,6%ja 0,8% Sotslaalmaksu laekumine Töötuskindlustusmakse laekumine Aasta (euro) (euro) jaanuar 271474 286 16 765 929 veebruar 278 557 143 17 203 358 märts 281305 714 17 373 106 aprill 290 502 857 17 941111 mai 291242 857 17986812 juuni 309 742 857 19 129 350 juuli 296 845 714 18 332 838 august 287120 000 17 732 190 september 290 925 714 17 967 226 oktoober 287 331429 17 745 247 november 296105 714 18 287137 detsember 333 845 714 20 617 914 KOKKU 3 515000000 217 082 218 Allikas: töötukassa, rahandusministeerium Märkus: sotsiaalmaksu laekumise aastane summa (3 515 miljonit eurot) pärineb rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadisest majandusprognoosist. 2020. aasta töötuskindlustusmakse kuiste laekumiste prognoosimisel on kasutatud rahandusministeeriumi 2019. aasta sotsiaalmaksu kuiste laekumiste prognoosi proportsioone. Arvestades töötuskindlustusmakse määraga kokku 2,4% laekub 2020. aastal töötuskindlustusmakseid 217,1 miljonit eurot. 2021. aastal laekub töötuskindlustusmakseid 229,4 miljonit eurot ning 2022. ja 2023. aastal vastavalt 240,1 ning 251,1 miljonit eurot. Tabel 19. Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse laekumine aastatel 2019-2023 Sotslaalmaksu laekumine Töötuskindlustusmakse laekumine Aasta (euro) (euro) 2 019 3 325 000 000 206 702 050 2 020 3 515 000 000 217 082 218 2 021 3 705 000 000 229 402 835 2 022 3 831411105 240 112 471 2 023 3 996 974 941 251122 788 Allikas: töötukassa, rahandusministeerium 34  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 7. Töötukassa tulude ja kulude arvestus aastatel 2019-2023 Töötukassa tegevuskulud 2020. aastaks on käesolevas arvestuses prognoositud 2019. aasta eelarve pinnalt, kus erinevaid eelarveridu on korrigeeritud vastavalt inflatsiooni ja/või palgakasvuga. Tegelik tegevuskulude eelarve 2020. aastaks koostatakse ja esitatakse töötukassa nõukogule 2019. aasta oktoobris. Tegelikus eelarves vaadatakse reaalseid vajadusi detailselt iga kululiigi lõikes eraldi. Käesolevas arvestuses on prognoositud tegevuskulude maht üldistatult. Tegevuskulude all on muuhulgas ka töövõime hindamise kulud, mis kaetakse töötuskindlustuse vahenditest. Prognoosis on arvestatud, et TAT-1 meetmeid rahastatakse ESF vahenditest kuni 2020. aastani (k.a) täies mahus ja 2021. aastal osaliselt. TAT-2 meetmeid rahastatakse ESF vahenditest 2021. aastani (k.a) ning TAT-3 meetmeid hinnanguliselt 2023. aasta esimese kvartalini. ESF rahastuse lõppemise järgselt on arvestatud, et vastavate teenuste kulud kaetakse töötuskindlustusvahenditest, sh TAT-1 kulu on 2021. aastal osaliselt ja 2022-2023. aastal täies ulatuses arvestatud töötukassa tegevuskulude hulka. Töötuskindlustusvahendite investeerimistulude puhul on arvestatud prognoosis rahandus- ministeeriumi poolt prognoositud likviidsusreservi tulususega. Samas on selle prognoosi kohaselt likviidsusreservi tulusus 2018. ning 2019. aastal negatiivne. Vastavalt Töötukassa ja EV valitsuse vahel 16. jaanuaril 2012 sõlmitud Hoiulepingule tasub rahandusministeerium töötukassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluvatel arvelduskontodel hoitava raha jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi kassareservi tulususega, kuid mitte väiksem kui 0%. Seega on prognoosis arvestatud likviidsusreservi tulususeks 2019.-2020. aastal 0%, 2021. aastal 0,10%, 2022. aastal 0,30% ning 2023. aastal 0,50%. Kokkuvõttes suurenevad 2020. aastal töötukassa varad 37,4 miljoni euro võrra (vt Tabel 20). 2020. aasta lõpuks on oodatav netovara väärtus 871,4 miljonit eurot. Tabelis 20 on esitatud Eesti Töötukassa 2020. aasta tulude ja kulude prognoos maksemääraga 2,4% rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadprognoosi põhistsenaariumi tingimustes. Tabelis 21 on koondatud tulude ja kulude pikaajaline hinnang aastani 2023. Pikaajalist prognoosi kokkuvõtvas tabelis on välja toodud ka kohustuslik reserv ja sihtfondides olevad vabad vahendid aastate lõikes, kuivõrd just vabade vahendite maht on oluline jätkusuutlikkuse hindamiseks. Eraldi on välja toodud vabad vahendid töötuskindlustushüvitise sihtfondis (l SF) ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondis (11 SF), sest 11 sihtfondi vahenditest võib katta l sihtfondi puudujääki, vastupidi aga mitte. Välja on toodud vahendite maht ka tööturuteenuste ja - toetuste sihtkapitalis, millega sihtfondide puudujääke katta ei saa. Töötuskindlustuse kogukulud kasvavad aasta-aastalt nii aktiivsete meetmete kulude kui ka hüvitise kulude suurenemise tõttu. Kulud aktiivsetele meetmetele töötuskindlustusvahenditest kasvavad, sest koos palga- ja hinnakasvuga kasvavad teenuste hinnad, muutub teenuste struktuur (seoses uute oskuste arendamise põhimõtete rakendamisega suureneb näiteks töötutele ja tööotsijatele tööturukoolituse pakkumine) ning eeldatakse töötust ennetavate meetmete kasutamise aktiivsuse tõusu läbi sihtrühma teadlikkuse tõstmise. Lisaks suurenevad 2022.-2023. aasta kulud seoses seni ESF vahenditest rahastatud teenuste pakkumise jätkamisega töötuskindlustusvahenditest. Hüvitiste kulu kasvab nii hüvitise saajate arvu kasvust kui ka palgakasvust tingitud keskmise hüvitise suurenemisest. Töötuskindlustusmakse määraga 2,4% kasvavad vabad vahendid alates 2020. aastast igal aastal nii töötuskindlustushüvitise sihtfondis kui ka koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondis. Sihtkapitali maht oluliselt ei kasva, sest sinna puhvrit juurde ei koguta (kasvab ainult vahendite investeerimise tulemusel). Lisas 2 on esitatud tulude ja kulude hinnang aastani 2021 rahandusministeeriumi riskistsenaariumi tingimustes. Negatiivse riskistsenaariumi kohaselt on järgnevatel aastatel töötute arv veidi kõrgem, 35  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 20 20-2023 hõivatute arv madalam ning palgakasv ja majanduskasv aeglasemad kui põhistsenaariumis. Seilest tulenevalt on töötukassa kulud suuremad ja tulud madalamad. Tabel 20. Töötuskindlustuse 2020. aasta tulude ja kulude prognoos maksemääraga 2,4%, eurodes 2020 Töötus- Koondamise ja Tööturu- kindlustus- tööandja teenuste ja - hüvitise maksejõuetuse toetuste Reserv- KOKKU sihtfond hüvitise sihtfond sihtkapital kapital Tulud 217 082 218 116 269 236 62 606 512 38 206 470 0 Töötuskindlustusmaksete 217 082 218 116 269 236 62 606 512 38 206 470 laekumine Investeerimistulu 0 0 0 0 0 Kulud 179 583 367 91923 579 49 608 723 38 051065 0 Töötuski ndl ustushüvitis 61955 405 61955 405 Koondamishüvitis 14 687 314 14 687 314 Maksejõuetuse hüvitis 4 423 822 4 423 822 Hüvitistelt tasutav 14 360 878 14 360 878 sotsiaalmaks Tööturuteenused ja - 38 051065 38 051 065 toetused TK vahenditest Töötukassa tegevuskulu 46104 883 29 968 174 16136 709 Varade netomuutus 37 498 852 24 345 657 12 997 789 155 405 0 Netovara väärtus 833 980 121 430 483 927 212 637 494 101553 593 89 305109 31.12.2019 Reservi suurendamine 0 -2 437 425 -1 312 460 3 749 885 Netovara väärtus 871478 973 452 392159 224 322 823 101708998 93 054 994 31.12.2020 Allikas: töötukassa Märkus: Netovara kogumaht on näidatud tabelis 21 real „NETOVARA (l, 11 SF, SK ja reserv)". Tabel kajastab ainult töötuskindlustusvahendeid (ei sisalda riigieelarvelist osa aktiivsete meetmete rahastarnises, kulu töötutoetusele, kulu erijuhtudel makstavale sotsiaalmaksule, kulu töövõimetustoetusele, ESF vahenditest rahastatavate täiendavate meetmete kulusid). 36  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 2020-2023 Tabel 21. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2019-2023 rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi põhistsenaariumi tingimustes maksemääraga 2,4% Aasta 2019 2020 2021 2022 2023 Pikaajaline prognoos rahandusministeeriumi 2019.a. kevadprognoosi tingimustes (EUR) SKP reaalkasv 3,1% 2,7% 2,7% 2,6% 2,5% Keskmise palga kasv 6,4% 5,2% 5,0% 4,9% 4,9% Töötuse määr töövõimereformita (15-74a) 4,6% 4,6% 4,6% 4,6% 4,5% Töötuse määr (15-74a) 5,6% 5,7% 5,7% 5,7% 5,7% Töötute arv töövõimereformita (ILO töötute arv) 31963 31663 31504 31345 31186 Töötute arv {ILO töötute arv) 39 850 40 607 40494 40 335 40335 Hõive kasv 0,9% 0,0% -0,1% -0,2% -0,2% Kulud Töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 60 478101 61 955 405 64 731503 67 194 346 70 538 755 Koondamishüvitise kulu ilma sotslaatmaksuta 13 897 874 14 687 314 15 482 807 15 365 556 16 109 857 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 3 918131 4 423 822 4 779 678 5 082 066 5 406 605 Sotsiaalmaks hüvitistelt 13 741435 14 360 878 15 101 715 15 482 980 16 270 471 Majandus-, personali- ja IT kulud 44 661502 46104 882 48 489 496 52 373 575 54 322137 sh karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamise (TAT-1) kulu TK vahenditest 606052 2 394 911 2459 649 TVR sihtrühm {TAT-3): kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK sihtkapitali vahenditest 2019-2023 {15% kaasfinantseeringut) 3200125 3 284 183 3 535 345 3 640 203 756 586 Tööhõiveprogrammi teenused: kulu töötute ja tööotsijate tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest 25 128120 24 929 584 25 717 105 26 302 293 26 861155 Tööhõiveprogrammi teenused: kulu ennetavatele meetmetele 5 826 239 9 837 298 11651144 13 196 480 14 946 290 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks {TAT-2) kulu TK vahenditest aastatel 2022-2023 - - - 5 531947 5 723 076 TVR sihtrühma {TAT-3) teenuste kulu TK vahenditest aastal 2023 - - - - 19 583 934 Kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest KOKKU 34154 484 38 051065 40 903 595 48 670 923 67 871040 l SIHTFONDI KOGUKULU 89 508077 91923 579 96 249 675 101237169 105 848144 11 SIHTFONDI KOGUKULU 47 188 966 49 608 723 52 335 524 54 261353 56 799 681 SIHTKAPITALI KOGUKULU 34154 484 38 051065 40 903 595 48 670 923 67 871040 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU {l SF, 11 SF, SK ja reserv) 170 851527 179 583 366 189 488 794 204169 446 230 518 865 Tulud Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 134 356 333 141103 441 149111843 156 073 106 163 229 812 Tööandjate töötuskindlustusmaksed 72 345 718 75 978 776 80 290 992 84 039 365 87 892 976 Kindlustatute maksemäär, % 1,60 1,60 1,60 1,60 1,60 Tööandjate maksemäär,% 0,80 0,80 0,80 0,80 0,80 Ülekantavad vahendid tööturuteenuste ja -toetuste SK-i 33 279 030 38 206 470 40 903 595 48 670 923 67 871040 sh kindlustatute makse laekumisest 21631370 24 834 206 26 587 336 31636100 44 116176 sh tööandjate makse laekumisest 11647 661 13 372 265 14 316 258 17 034 823 23 754 864 Ülekantavate vahendite määr kindlustatutelt 16,1% 17,6% 17,8% 20,3% 27,0% Ülekantavate vahendite määr tööandjatelt 16,1% 17,6% 17,8% 20,3% 27,0% 0 452 392 1429 586 2 494167 Investeerimistulu l SF-lt 0 Investeerimistulu II SF-lt 0 0 224 323 710 374 1244 966 Investeerimistulu reservilt 0 0 93 055 291401 505 008 Investeerimistulu sihtkapitalilt 0 0 101 709 305 432 510 581 l SIHTFONDI KOGUTULU 112 724 963 116 269 236 122 976 898 125 866 592 121607 804 11 SIHTFONDI KOGUTULU 60 698 057 62 606 512 66199 057 67 714 916 65 383 078 SIHTKAPITALI KOGUTULU 33 279 030 38 206 470 41005 304 48 976 355 68 381621 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU {l SF, 11 SF, SK ja reserv) 206 702 050 217 082 218 230 274 314 242 849 264 255 877 510 Jooksvate tulude la kulude vahe l sihtfondi tulem 23 216 886 24 345 657 26 727 223 24 629 423 15 759 659 11 sihtfondi tulem 13 509 091 12 997 789 13 863 533 13 453 563 8 583 397 Sihtkapitali tulem -875 454 155 405 101 709 305 432 510 581 Reservi tulem 0 0 93 055 291401 505 008 Aasta kogutulem {l, 11 SF ja reserv) 35 850 523 37 498 851 40 785 520 38 679 819 25 358 645 Varade maht NETOVARA {l SF, 11 SF, SKja reserv) 833 980 121 871478 973 912 264 493 950 944 311 976 302 957 Reserv 89 305 109 93 054 994 97133 546 101001528 103 537 392 Vabad vahendid l SF-s 430 483 927 452 392159 476 528 809 498 833 454 513 273 056 Vabad vahendid II SF-s 212 637 494 224 322 823 236 791431 248 993 191 256 865 788 Sihtkapital 101553 593 101708998 101810 707 102 116139 102 626 720 Allikas: töötukassa Märkused: Netovaras sisalduvad l sihtfondi, 11 sihtfondi, sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahendid. l SF -töötuskindlustushüvitiste sihtfond, 11 SF - koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK - tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital, TK - töötuskindlustus, TVR -töövõimereform. Real „Tööhõiveprogrammi teenused: kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest" kajastuvad teenuste kulu töötutele ja tööotsijatele (v.a TVR sihtrühm), kulu TVR sihtrühma karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutuskuludele. 2019. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega (Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2019. aastal; vastu võetud 20.09.2018). Ülekantavate vahendite määr 2020. aastal on ümardatud kümnendiku protsendipunktini. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 37  Töötuskindlustusm akse m äärade arvestus aastateks 20 20-2023 Lisa 1. ESF vahenditest rahastatavad programmid finantseerimisallikate ja kulu liigi järgi, 2015-2023 (eur) 2021 2015 2016 2017 2018 2019 2020 (eelarve/ 2022 2023 (tegelik) (tegelik) (tegelik) (eelarve) (eelarve) (eelarve) prognoos) (prognoos) (prognoos) ltarjäai'lnõüstamise kättesaa'davuse suurendamine: kokku 599158 544027 648838 831139 2465038 2243088 2332174 2394911 2459649 Töötus~lndlustusvahendld 0 0 0 O· 0 0, 606052 2 394911 2459649,) ESF programm (TAT-1) - 599158 544027 648838 831139, 2465038 2 243088 1726121 0 0 sh ESF toetus 509 284 462 423 551512 706 468 2 095 282 l 906 625 1467 203 0 0 sh riiklik kaasfinantseering 89 874 81604 97 326 124 671 369 756 336 463 258 918 0 0 sh omafinantseering 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kulud liigi lõikes sh otsesed personalikulud 306 531 329 776 373 183 475 209 1515 233 1481649 l 555 582 1602 942 l 651 999 sh majandus- ja IT-kulud, muud personalikulud 292 628 214 251 275 655 355 930 949 805 761439 776 592 791968 807 649 sh teenuste kulud - - - - - - - - - Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid vaimaiusi h61ves osalemiseks: kokku 417017 1161564 1585786 3349001 4 702404 4137885 4201875 5531947 5723076 Töötuskindlustusvahendid 0 0 0 o, 0 0 0 5 531947, 5 723076 ESF programm (TAT-2) 417017 l! 161564 1585,786 3 349 001 4 702404 4137,885 4 201875 0 0 sh ESF toetus 354 465 987 328 1347 918 2 846 651 3 997 043 3 517 202 3 571594 0 0 sh riiklik kaasfinantseering 62 553 174 236 237 868 502 350 705 361 620 683 630 281 0 0 sh omafinantseering 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kulud liigi lõikes sh otsesed personalikulud - - - - - - - - - sh majandus- ja IT-kulud, muud personalikulud - - - - - - - - sh teenuste kulud 417 017 1161 S64 1585 786 3 349 001 4 702 404 4137 885 4 201875 5 531 947 5 723 076 Tööturuteenuste osutamine tööv6imereformi slhtr0hmale 0 5366643 11838954 16097339 21334167 21894553 23568969 24268019 24627838 Töötuski'ndlustusvahendld .. 0 0 ,0 0, o, 0 0 0 19583 9341 ESF programm (TAT-3) " 0 5 366 643 11838954 160!}'Z339 21334167, 21894553 23 568969 24268019 5043,904 sh ESF toetus 0 4 561647 10 063 111 13 682 738 18134 042 18 610 370 20 033 624 20 627 816 4 287 318 sh riiklik kaasfinantseering 0 0 0 0 0 0 0 0 0 sh omafinantseering 0 804 996 l 775 843 2 414 601 3 200 125 3 284183 3 535 345 3 640 203 756 586 Kulud liigi lõikes sh otsesed personalikulud - - - - - - - - - sh majandus- ja IT-kulud, muud personalikulud - - - - - - - - - sh teenuste kulud 0 5 366 643 11838 954 16 097 339 21334 167 21894 553 23 568 969 24 268 019 24 627 838 Allikas: töötukassa 38  Töötuskindlustusm akse m äära de arvestus aastateks 20 20 -2023 Lisa 2. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2019-2021 rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi riskistsenaariumi alusel maksemääraga 2,4% Aasta 2019 2020 2021 PlkaaJallne prognoos rahandusministeeriumi 2019.a. kevadprognoosi tingimustes (EUR) SKP reaalkasv 2,8% 2,0% 2,5% Keskmise palga kasv 6,3% 4,4% 4,8% Töötuse määr töövõimereformita (15-74a) 4,7% 4,9% 5,0% Töötuse määr (15-74a) 5,7% 6,1% 6,3% Töötute arv töövõimereformita (ILO töötute arv) 32 39S 33 534 34 655 Töötute arv (ILO töötute arv) 4042S 43101 44 695 Hõive kasv 0,8% -0,3% -0,4% Kulud Töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 60 663 652 63 611104 65 986 890 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 13 941995 15 291 522 15 620 740 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 3 957 008 4 660 795 5 017 300 Sotsiaalmaks hüvitistelt 13 792 946 14 853 708 15 388 849 Majandus-, personali- ja IT kulud 44 661502 45 845 654 48155 751 sh karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamise tegevuskulud TK vahenditest 606 052 TVR sihtrühm: kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK sihtkapitali vahenditest 2019-2023 (15% kaasfinantseeringut) 3 200 125 3 450 208 3 778 964 Tööhõiveprogrammi teenused: kulu töötute ja tööotsijate tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest 25 128120 25 532 198 26 890 408 Tööhõiveprogrammi teenused: kulu ennetavatele meetmetele 5 826 239 9 955 001 11884 494 Kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest KOKKU 34154 484 38 937 407 42 553 865 l SIHTFONDI KOGUKULU 89 693 628 93 410 779 97 288128 11 SIHTFONDI KOGUKULU 47 323 474 50 852 004 52 881401 SIHTKAPITALI KOGUKULU 34154 484 38 937 407 42 553 865 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU (l SF, 11 SF, SK ja reserv) 171171585 183200190 192 723 395 Tulud Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 134 356 333 139 796 928 146 495 846 Tööandjate töötuskindlustusmaksed 72 345 718 75 275 269 78 882 378 Kindlustatute maksemäär, % 1,60 1,60 1,60 Tööandjate maksemäär, % 0,80 0,80 0,80 Ülekantavad vahendid tööturuteenuste ja -toetuste SK-i 33 279 030 38 937 407 42 553 865 sh kindlustatute makse laekumisest 21631370 25 309 314 27 660 013 sh tööandjate makse laekumisest 11647 661 13 628 092 14 893 853 Ülekantavate vahendite määr kindlustatutelt 16,1% 18,1% 18,9% Ülekantavate vahendite määr tööandjatelt 16,1% 18,1% 18,9% Investeerimistulu l SF-lt 0 0 449 324 Investeerimistulu II SF-lt 0 0 222 194 Investeerimistulu reservilt 0 0 92 460 Investeerimistulu sihtkapitalilt 0 0 101554 l SIHTFONDI KOGUTULU 112 724 963 114 487 614 119 285157 11 SIHTFONDI KOGUTULU 60 698 057 61647177 64 210 719 SIHTKAPITALI KOGUTULU 33 279 030 38 937 407 42 655 419 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU (l SF, 11 SF, SK ja reserv) 206 702 050 215072197 226 243 756 Jooksvate tulude Ja kulude vahe l sihtfondi tulem 23 031335 21076 834 21997 029 11 sihtfondi tulem 13 374 583 10 795 173 11329 318 Sihtkapitali tulem -875 454 0 101554 Reservi tulem 0 0 92 460 Aasta kogutulem (l, 11 SF ja reserv) 35 530 465 31872 007 33 520 361 Varade maht NETOVARA (l SF, 11 SF, SKja reserv) 833 660 063 865 532 071 899 052 432 Reserv 89 273 103 92 460 304 95 812 340 Vabad vahendid l SF-s 430 319 180 449 324 334 469 202 639 Vabad vahendid II SF-s 212 514 188 222 193 841 232 382 307 Sihtkapital 101553 593 101553 593 101655 146 Allikas: töötukassa Märkused: Netovaras sisalduvad l sihtfondi, 11 sihtfondi, sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahendid. l SF - töötuskindlustushüvitiste sihtfond, 11 SF - koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK - tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital, TK - töötuskindlustus, TVR - töövõimereform. Real „Tööhõiveprogrammi teenused: kulu tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest" kajastuvad teenuste kulu töötutele ja tööotsijatele (v.a TVR sihtrühm), kulu TVR sihtrühma karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutuskuludele. 2019. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega (Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2019. aastal; vastu võetud 20.09.2018). Ülekantavate vahendite määr 2020.-2023. aastal on ümardamata. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega, 39  Ministeeriumid Meie 15.08.2019 nr 1.2-2/92-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2020. aastal“ eelnõu. Vabariigi Valitsus peab sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestama hiljemalt 1. oktoobriks 2019. Seetõttu palume eelnõu kooskõlastada hiljemalt 27. augustiks 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisa: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Eesti Töötukassa nõukogu otsus Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Kadi Kanarbik 6269 235 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea . 2019 nr Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2020. aastal Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 381 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse 2020. aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr. § 2. Ülekantavate vahendite määr Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kantakse: 1) 17,6% töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest; 2) 17,6% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a. Jüri Ratas Peaminister Tanel Kiik Sotsiaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2020. aastal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse 2020. aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali (edaspidi sihtkapital) töötuskindlustuse sihtfondidest ülekantavate vahendite määraks 17,6%. Sihtkapitalist rahastatakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste, v.a töötutoetuse, maksmist. Lisaks töötuskindlustuse vahenditele moodustavad sihtkapitali riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (stipendium ning sõidu- ja majutustoetus) maksmiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning sihtkapitali vahendite paigutamisest saadav investeeringutulu. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 381 lõike 1 alusel võib sihtkapitali üle kanda kuni 30% töötuskindlustusmaksetest, mis on laekunud: 1) töötuskindlustushüvitiste sihtfondi (edaspidi kindlustatute sihtfond või I sihtfond); 2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi (edaspidi tööandjate sihtfond või II sihtfond). TKindlS § 381 lõike 2 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõukogu valdkonna eest vastutava ministri (sotsiaalminister) kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks vähemalt kord kalendriaastas, hiljemalt jooksva kalendriaasta 21. augustiks. Töötukassa nõukogu tegi 13.08.2019 ettepaneku kehtestada 2020. aastal sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 17,6% kummastki sihtfondist. TKindlS § 381 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt 1. oktoobriks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette ja seletuskirja koostas Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna tööturupoliitika juht Kadi Kanarbik (tel 626 9235; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333; [email protected]). Seletuskirja mõjude osa on koostanud analüüsi ja statistika osakonna nõunik Deisi Pohlak ( [email protected]; tel: 626 9195). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2020– 2023” eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on tagada töötukassale 2020. aastaks tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalikud vahendid. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimene sätestab määruse reguleerimisala, teine 2020. aastal sihtkapitali ülekantavate vahendite määra ja kolmas määruse jõustumisaja. Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse 2020. aastal sihtkapitali ülekantavate vahendite määr. Paragrahv 2 sätestab 2020. aasta töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 17,6%. Sihtkapitalist rahastatakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist järgmiste õigusaktide alusel: 1) tööturuteenuste ja -toetuste seadus; 2) Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrus nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017-2020“; 3) sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkiri nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“. Lisaks osutatakse tööturuteenuseid, mida ei rahastata sihtkapitalist. Näiteks, tööturuteenused, mida osutatakse tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ ja 15.11.2014 käskkirjaga nr 2010 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel. Nende teenuste osutamist rahastatakse ESF-ist ja riigieelarvest. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr sõltub töötuskindlustusmakse määrast ja töötuskindlustusvahendite laekumisest ning tööturuteenuste ja -toetuste kulust. Töötukassa nõukogu otsustas 13.08.2019 teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada 2020. aasta: 1) töötuskindlustusmakse määraks 2,4% (töötaja määr 1,6% ja tööandja määr 0,8%) ja 2) sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 17,6% kummastki sihtfondist. Kui töötuskindlustusmakse määr on 2,4%, laekub makseid töötukassa prognoosi kohaselt järgmisel aastal 217,1 miljonit eurot. Töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali ülekantavate vahendite 17,6% määra puhul saab töötuskindlustuse vahendeid sihtkapitali üle kanda 38,2 miljonit eurot, sh kindlustatute makse laekumisest 24,8 miljonit ja tööandjate makse laekumisest 13,4 miljonit eurot (vt tabel 1). 2020. aasta kulu tööturuteenustele ja -toetustele töötuskindlustusvahendites on 38 miljonit eurot ja riigieelarvest 3 miljonit eurot. Tabel 1. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, 2019–2023 Aasta 2019 2020 2021 2022 2023 Tulud Ülekantavad vahendid 33 279 030 38 206 470 40 903 595 48 670 923 67 871 040 44 116 176 21 631 370 24 834 206 26 587 336 31 636 100 sh kindlustatute sihtfondist sh tööandjate sihtfondist 11 647 661 13 372 265 14 316 258 17 034 823 23 754 864 Ülekantavate vahendite määr 16,1% 17,6% 17,8% 20,3% 27,0% kummastki sihtfondist Investeerimistulu sihtkapitalilt 0 0 101 709 305 432 510 581 Kulu sihtrümade lõikes Töötud ja tööotsijad 25 128 120 24 929 584 25 717 105 26 302 293 26 861 155 2 Ennetavate meetmete sihtrühm 5 826 239 9 837 298 11 651 144 13 196 480 14 946 290 TVR sihtrühm (kaasfinantseering 3 284 183 3 200 125 3 535 345 3 640 203 756 586 15%) TVR sihtrühma (TAT-3) teenuste - - - - 19 583 934 kulu TK vahenditest aastal 2023 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives - - - 5 531 947 5 723 076 osalemiseks (TAT-2) kulu TK vahenditest aastatel 2022-2023 Töötuskindlustuse kulu KOKKU 34 154 484 38 051 065 40 903 595 48 670 923 67 871 040 Jooksvate tulude ja kulude vahe Sihtkapitali tulem -875 454 155 405 101 709 305 432 510 581 Varade maht Sihtkapital 101 553 593 101 708 998 101 810 707 102 116 139 102 626 720 Allikas: töötukassa Märkused: Real „töötud ja tööotsijad“ kajastub teenuste kulu neile, kelle töövõime ei ole vähenenud, ning vähenenud töövõimega sihtrühma karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutustoetuse kulu. TVR – töövõimereform. Real „ESF rahastuse lõppemise tõttu hetkel katteallikata kulu“ on teenuste kulu, mille puhul ei ole veel otsustatud, kas see kaetakse töötuskindlustuse vahenditest või riigieelarvest. Sihtkapitali reservi suurus 2019. aasta lõpuks on ligi 101,6 miljonit eurot. Sihtkapitali reservi kasutatakse, kui tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks on vaja prognoositust tunduvalt rohkem raha (nt majanduskriisi korral). Paragrahvi 3 järgi jõustub määrus 1. jaanuaril 2020. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. Määruse eelnõu kohaselt kaasrahastatakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse kohaselt kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise ja -tööministri 27.03.2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ alusel. 6. Määruse mõjud Käesoleval määrusel on mõju majandusele; riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Määrusel puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus) kasutavad isikud Mõju ulatus 3 Tööturuteenuste osutamisel ja tööturutoetuste maksmisel on oluline mõju tööhõivele. Määrusega tagatakse töötukassale 2020. aastaks vajalikud vahendid tööhõive tõstmise eesmärgil seatud ülesannete täitmiseks prognoositud mahus. Kui määrusega kehtestatakse 17,6%-ne sihtkapitali ülekantavate vahendite määr, siis on võimalik osutada tööturuteenuseid suuremale arvule isikutele või suuremas mahus. See omakorda avaldab positiivset mõju eelkõige majandusele: paranevad inimeste teadmised ja oskused, misläbi väheneb tööjõupuudus, suureneb tööhõive, kasvavad isikute sissetulekud, suureneb tarbimine. Kuigi võrreldes 2019. aastaga suureneb ülekantavate vahendite määr 1,5 protsendipunkti võrra, võib mõju ulatust majandusele tervikuna pidada väikeseks, sest võrreldes varasemaga ei toimu muutusi ning puudub vajadus kohanemisele suunatud tegevusteks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Töötukassa prognoosi kohaselt suureneb 2020.a registreeritud töötute ja tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega) seas aktiivsetes meetmetes osalejate osakaal. Kui 2018.a osales aktiivsetes meetmetes 37% kuu jooksul arvel olnud registreeritud töötutest, siis 2020.a osaleb prognoosi kohaselt erinevates meetmetes 43,9% kuu jooksul registreeritud töötutest (u 11 991 osalemist kuus), mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Kuna maksemäärad jäävad samaks, ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ning mõju sagedus on väike, sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus) kasutavad isikud Mõju ulatus Sihtkapitali ülekantavate vahendite suurema määra kehtestamisel on positiivsed sotsiaalsed mõjud tööturuteenuseid- ja toetusi kasutavatele isikutele: teenuseid- ja toetusi saab kasutada rohkem või suuremas mahus inimesi, paranevad tööturuteenustel osalevate isikute teadmised-ja oskused, mis võimaldab neil liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavad meetmed); tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega suurenevad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid kuna sihtrühma tasandil muutusi ei toimu, võib mõju ulatust pidada väikeseks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Kui 2018.a osales aktiivsetes meetmetes 37% kuu jooksul arvel olnud registreeritud töötut ja tööotsijat (v.a vähenenud töövõimega sihtrühm), siis 2020.a osaleb prognoosi kohaselt aktiivsetes meetmetes 43,9% kuu jooksul registreeritud töötutest (u 11 991 osalemist kuus), mistõttu võib sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Kuna maksemäärad jäävad samaks, ei toimu sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga muutusi ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavad mõjud 4 Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on väike, sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: avalik sektor Mõju ulatus Määruse jõustumisel on mõju avaliku sektori tuludele ja kuludele. Tööturuteenuste ja -toetuste rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks loodud sihtkapitali kantakse üle vahendeid sihtfondidest Vabariigi Valitsuse kehtestatud määras alates 2011. aastast. Sihtkapitali kantakse vahendid üle kahest töötuskindlustusfondist ning riigieelarvest. 2020. aastal kantakse sihtkapitali üle 17,6% laekuvatest töötuskindlustuse sihtfondide vahenditest. Vahendite mahu hindamisel on eeldatud, et töötute ja tööotsijate (v.a. vähenenud töövõimega) tööturukoolitustel osalemine aastatel 2019–2023 kasvab. Teiste teenuste osakaalud muutuvad lähtuvalt tööturu olukorrast ja sellest tulenevalt töötute vajaduste muutumisest erinevate teenuste järele. Erinevates meetmetes osalejate osakaal registreeritud töötutest ja tööotsijatest, kes ei ole vähenenud töövõimega, aastatel 2020–2023 kokkuvõttes suureneb, jäädes 44% juurde kuu jooksul arvel olnud registreeritud töötutest (2018.a 37%), millest tulenevalt võib eeldada vähest töötukassa halduskoormuse kasvu. Kaudselt on mõjutatud ka kohalikud omavalitsused ja riik tervikuna, eeldusel, et tööturuteenuseid-ja toetusi saavate inimeste sissetulekud ja heaolu paraneb ning väheneb heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Määrusega tagatakse lisaks tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks 2020. aastal vajalike vahendite olemasolule ka sihtkapitali reservi olemasolu, mis on vajalik selleks, et oleks võimalik paindlikult reageerida tööjõuturul toimuvatele muudatustele majanduslanguse ajal. Viimane ülemaailmne finants- ja majanduskriis tõestas, et töötute arvu järsu tõusu puhul on vajalik vähemalt ühe aasta tööturuteenuste kulude suurune reserv, et majanduslanguse ajal ei oleks vaja töötuskindlustusmakset tõsta. Määruse eelnõu kohaselt on 2020. aasta lõpuks sihtkapitali reservi suurus ca kolme aasta tööturuteenuste kulu (101,6 miljonit eurot). Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 17,6%-lise sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamine mõjutab eelkõige töötukassat, kes tööturuteenuseid-ja toetusi osutab ning kaudselt KOV-e ning riiki tervikuna, millest tulenevalt on sihtrühma suurus väike. Kuna töötukassa töös olulisi muutusi võrreldes varasemaga ei toimu, on mõju sagedus väike. Ebasoovitavad mõjud Prognoosis on eeldatud, et ESF rahastuse lõppemisel osutatakse seni ESF vahenditest rahastatud aktiivseid meetmeid (TAT-21, TAT-32) töötuskindlustuse vahenditest, millest tulenevalt 2022. ja 2023. aastal kulud aktiivsetele meetmetele kasvavad. Kuna sihtkapitali reserv sel perioodil oluliselt ei kasva, siis sihtkapitali reservist potentsiaalselt kaetavate kulude hulk väheneb – 2023.a lõpuks suudetakse katta ca kahe aasta tööturuteenuste kulu (2020. aasta lõpuks on sihtkapitali reservi suurus ca kolme aasta tööturuteenuste kulu). 1 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 5 Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, sihtrühma suurus ning mõju sagedus on väike. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 2011. aastal kanti sihtkapitali üle 12% sihtfondidesse laekunud vahenditest. 2011. aastal koguti vahendeid sihtkapitali ja neid tööturuteenuste osutamiseks ega tööturutoetuste maksmiseks ei kastutatud. Alates 2012. aastast on sihtkapitali vahendeid kasutatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise rahastamiseks. 2012. aastal kanti sihtkapitali üle 16,1%, 2013. aastal 17,8%, 2014. aastal 18,9%, 2015. aastal 20%, 2016. aastal 15%, 2017. aastal 19%,2018. aastal 25,6% ning 2019.a 16,1% kummastki sihtfondist. 2020. aastal on kavas sihtkapitali üle kanda 17,6% laekunud töötuskindlusvahenditest ehk 38 miljonit eurot. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra, sh tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kulu prognoosimisel, on töötukassa lähtunud Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadisest majandusprognoosist. Tööturuteenuste ja -toetuste kulu prognoosimisel on võetud arvesse registreeritud töötute arv, tööturuteenustes osalejate arv keskmiselt kuus ning tööturuteenuste ja -toetuste kulu nende liikide lõikes. Samuti on arvestatud teenuste hinna tõusu, sh töötasu alammäära tõusu. Näiteks, palgatoetuse ja tööpraktika juhendajatasu suurus on seotud keskmise palga ja töötasu alammääraga. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos maksemääraga 2,4%, sh sihtkapitali ülekantavate vahendite prognoos, aastateks 2019–2023 on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2019–2023 Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi põhistsenaariumi tingimustes maksemääraga 2,4% Pikaajaline prognoos rahandusministeeriumi 2019.a. kevadprognoosi tingimustes (EUR) Aasta 2019 2020 2021 2022 2023 Makromajandusnäitajad SKP reaalkasv 3,1% 2,7% 2,7% 2,6% 2,5% Keskmise palga kasv 6,4% 5,2% 5,0% 4,9% 4,9% Töötuse määr töövõimereformita (15- 4,6% 4,6% 4,6% 4,6% 4,5% 74a) Töötuse määr (15-74a) 5,6% 5,7% 5,7% 5,7% 5,7% Töötute arv töövõimereformita (ILO 31 963 31 663 31 504 31 345 31 186 töötute arv) Töötute arv (ILO töötute arv) 39 850 40 607 40 494 40 335 40 335 Hõive kasv 0,9% 0,0% -0,1% -0,2% -0,2% Kulud Töötuskindlustushüvitise 60 478 101 61 955 405 64 731 503 67 194 346 70 538 755 sotsiaalmaksuta kulu Koondamishüvitise kulu ilma 13 897 874 14 687 314 15 482 807 15 365 556 16 109 857 sotsiaalmaksuta Maksejõuetushüvitise kulu ilma 3 918 131 4 423 822 4 779 678 5 082 066 5 406 605 sotsiaalmaksuta Sotsiaalmaks hüvitistelt 13 741 435 14 360 878 15 101 715 15 482 980 16 270 471 Majandus-, personali- ja IT kulud 44 661 502 46 104 882 48 489 496 52 373 575 54 322 137 6 sh karjäärinõustamise kättesaadavuse 606 052 2 394 911 2 459 649 suurendamise (TAT-1) kulu TK vahenditest TVR sihtrühm (TAT-3): kulu 3 200 125 3 284 183 3 535 345 3 640 203 756 586 tööturuteenustele ja -toetustele TK sihtkapitali vahenditest 2019-2023 (15% kaasfinantseeringut) Tööhõiveprogrammi teenused: kulu 25 128 120 24 929 584 25 717 105 26 302 293 26 861 155 töötute ja tööotsijate tööturuteenustele ja -toetustele TK vahenditest Tööhõiveprogrammi teenused: kulu 5 826 239 9 837 298 11 651 144 13 196 480 14 946 290 ennetavatele meetmetele Tööturuteenuste osutamine tagamaks - - - 5 531 947 5 723 076 paremaid võimalusi hõives osalemiseks (TAT-2) kulu TK vahenditest aastatel 2022-2023 TVR sihtrühma (TAT-3) teenuste kulu - - - - 19 583 934 TK vahenditest aastal 2023 Kulu tööturuteenustele ja -toetustele 34 154 484 38 051 065 40 903 595 48 670 923 67 871 040 TK vahenditest KOKKU I SIHTFONDI KOGUKULU 89 508 077 91 923 579 96 249 675 101 237 169 105 848 144 II SIHTFONDI KOGUKULU 47 188 966 49 608 723 52 335 524 54 261 353 56 799 681 SIHTKAPITALI KOGUKULU 34 154 484 38 051 065 40 903 595 48 670 923 67 871 040 TÖÖTUSKINDLUSTUSE 170 851 527 179 583 366 189 488 794 204 169 446 230 518 865 KOGUKULU (I SF, II SF, SK ja reserv) Tulud Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 134 356 333 141 103 441 149 111 843 156 073 106 163 229 812 Tööandjate töötuskindlustusmaksed 72 345 718 75 978 776 80 290 992 84 039 365 87 892 976 Kindlustatute maksemäär, % 1,60 1,60 1,60 1,60 1,60 Tööandjate maksemäär, % 0,80 0,80 0,80 0,80 0,80 Ülekantavad vahendid tööturuteenuste 33 279 030 38 206 470 40 903 595 48 670 923 67 871 040 ja -toetuste SK-i sh kindlustatute makse laekumisest 21 631 370 24 834 206 26 587 336 31 636 100 44 116 176 sh tööandjate makse laekumisest 11 647 661 13 372 265 14 316 258 17 034 823 23 754 864 Ülekantavate vahendite määr 16,1% 17,6% 17,8% 20,3% 27,0% kindlustatutelt Ülekantavate vahendite määr 16,1% 17,6% 17,8% 20,3% 27,0% tööandjatelt Investeerimistulu I SF-lt 0 0 452 392 1 429 586 2 494 167 Investeerimistulu II SF-lt 0 0 224 323 710 374 1 244 966 Investeerimistulu reservilt 0 0 93 055 291 401 505 008 Investeerimistulu sihtkapitalilt 0 0 101 709 305 432 510 581 I SIHTFONDI KOGUTULU 112 724 963 116 269 236 122 976 898 125 866 592 121 607 804 II SIHTFONDI KOGUTULU 60 698 057 62 606 512 66 199 057 67 714 916 65 383 078 SIHTKAPITALI KOGUTULU 33 279 030 38 206 470 41 005 304 48 976 355 68 381 621 TÖÖTUSKINDLUSTUSE 206 702 050 217 082 218 230 274 314 242 849 264 255 877 510 KOGUTULU (I SF, II SF, SK ja reserv) Jooksvate tulude ja kulude vahe I sihtfondi tulem 23 216 886 24 345 657 26 727 223 24 629 423 15 759 659 7 II sihtfondi tulem 13 509 091 12 997 789 13 863 533 13 453 563 8 583 397 Sihtkapitali tulem -875 454 155 405 101 709 305 432 510 581 Reservi tulem 0 0 93 050 291 401 505 008 Aasta kogutulem (I, II SF ja reserv) 35 850 523 37 498 851 40 785 520 38 679 819 25 358 645 Varade maht NETOVARA (I SF, II SF, SK ja 833 980 121 871 478 973 912 264 493 950 944 311 976 302 957 reserv) Reserv 89 305 109 93 054 994 97 133 546 101 001 528 103 537 392 Vabad vahendid I SF-s 430 483 927 452 392 159 476 528 809 498 833 454 513 273 056 Vabad vahendid II SF-s 212 637 494 224 322 823 236 791 431 248 993 191 256 865 788 Sihtkapital 101 553 593 101 708 998 101 810 707 102 116 139 102 626 720 Allikas: töötukassa Märkused: Netovaras sisalduvad I sihtfondi, II sihtfondi, sihtkapitali ja kohustusliku reservi vahendid. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital, TK – töötuskindlustus, TVR – töövõimereform. Real „Tööhõiveprogrammi teenused: kulu tööturuteenustele ja –toetustele TK vahenditest“ kajastuvad teenuste kulu töötutele ja tööotsijatele (v.a TVR sihtrühm), kulu TVR sihtrühma karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa sõidu- ja majutuskuludele. 2019. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega (Tööturuteenuste ja - toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2019. aastal; vastu võetud 20.09.2018). Ülekantavate vahendite määr 2020. aastal on ümardatud kümnendiku protsendipunktini. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Määruse eelnõu on koostatud vastavalt Eesti Töötukassa nõukogu 13.08.2019 otsusele (lisatud eelnõule). Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks tervise- ja tööministrile ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (Rahandusministeeriumi esindaja) järgmiste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide esindajad: 1) Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige); 2) Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO (1 nõukogu liige); 3) Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget). 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/19-0815 - Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2020. aastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7776f548-58ce-4437-a885-7b5ca9fc2553 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7776f548-58ce-4437-a885-7b5ca9fc2553?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main