center 0 0 0 JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas
[email protected] Keskkonnaminister Rene Kokk
[email protected] Kultuuriminister Tõnis Lukas
[email protected] 15.08.2019 nr 1-6/2980 Jõelähtme V allavolikogu pöördumine Linnamäe paisjärve j a Linnamäe hüdroelektrijaama kaitseks Lugupeetud härra peaminister Jüri Ratas Lugupeetud härra keskkonnaminister Rene Kokk Lugupeetud härra kultuuriminister Tõnis Lukas Pöördume Teie poole tõsises mures seoses lähima kuu jooksul tehtavate otsustega Keskkonnaametis, mis võivad viia meie elukeskkonna pöördumatu kahjustamiseni Linnamäe paisjärve likvideerimise läbi. Palume Teilt abi poliitilise seisukoha näol, kas lõheliste kudemiskoha loomine saab toimuda olemasolevate väärtuste hoolimatu hävitamise hinnaga. Keskkonnaamet ( KeA ) on menetlemas Linna mäe keskkonnamõjude hindamist (KMH ), kus programmi on lisatud KeA nõudmisel alternatiiv paisu avamine ja paisutuse likvideerimine. Linnamäe paisjärv on meie valla jaoks väga oluline kui piirkonna tervikväärtus . Jagame KMH osaks olevat ekspert J. Šafranovski arvamust, mis toetab kultuurilise tervikväärtusena paisjärve, linnamäe ja töötava hüdroelektrijaama kui ennesõjaaegse Eesti kauneima tööstusehitise säilimist. Valla arengukava kuni 2025 peab oluliseks puhkealaks Linnamäe paisjärve koos ümbruskonnaga. Vald esindab oma elanike seisukohta, mis kajastub üldplaneeringus ja maakonna teemaplaneeringus, nimelt, et Jägala jõgi, juga, paisjärv koos Linnamäega ja võimsat veemängu pakkuva HEJ-ga moodustavad ühtse t ervikliku turismi- ja puhkeala. Asjaolude lühiülevaade. Linna mäele rajati hüdroelektrijaam (HEJ) 1924. a-l,. J aam õhiti Punaarmee poolt 1941. a. Jaama taastas 2002.a.-l Eesti Energia (EE ) sadade eraannetajate toel. Taastamiseks läbi viidud KMH kooskõlastas KeA. 1941-2002 oli paisu varemete tõttu jõgi samuti lõhe ülespääsuks suletud. Keskkonnaministri 2004 a. määruse nr 73 seletuskirja järgi, alla kirjutanud minister V.Reiljan, lisatud määrusele, kus arvati lõhejõgede nimistusse Jägala jõgi, sh Linnamäe paisjärve lõik, määrus olemasolevaid vee-ehitisi ei mõjuta. Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse nr 144 alusel on Jägala jõgi osaliselt, sh paisjärv, hoiualana looduskaitse all. Euroopa Komisjon otsustas Eesti VV ettepaneku alusel 12.11.2007 otsusega nr 2008/24/EÜ kanda loetellu ühenduse tähtsusega aladest ka Jägala jõe, sh paisust Jägala joani. Wooluvabrik OÜ (WV ) omandas Linnamäe HEJ ja sellega seotud kinnistu hoonestusõiguse 99 a-ks 2017. a-l enampakkumisel EE-lt. Eesti riik ei kasutanud 2017. a-l eelisostuõigust. Tammi kinnistu ja paisjärve aluse kinnistu omanikuks on vald. Kultuuriminister tunnistas 21.12.2016 kk-ga nr 180 Linnamäe HEJ paisu kultuurimälestiseks ja määras sellele kaitsevööndi, eesmärgiga tagada mälestise vaadeldavus ning ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säi limine ruumilises kontekstis. Muud väärtused on selgelt kaalukamad kui seatud keskkonnaalane eesmärk lõhede populatsiooni taastamiseks. Lõheliste kaitse. Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on täna lõhele sobilikke alasid kokku u. 2,2 ha. Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks u. 5 ha sigimis- ja kasvuala. Lõheliste hea seisundi saavutamise eelduseks Jägala jõe alamjooksul on Linnamäe paisu lõhkumine, paisjärve likvideerimine ja elektrijaama tegevuse lõpetamine. Maves AS 2014. aasta rehkenduste järgi on potentsiaalsete laskujate juurdekasvu saavutamiseks 50 a-le perioodile jagatud kulutuseks Jägala jõel ca 30–70 eurot a-s ühe laskuja kohta (võrdluseks – Valgejõel 2–4 eurot ja Vasalemma jõel 2 eurot a-s). Samas, riiklik eesmärk Eesti jõgede lõhede potentsiaalist 75% saavutamiseks, on teostatav ka Jägala jõeta. Mälestise ja piirkonna tervikväärtuse kaitse. Linnamäe pais on kaitse all kinnismälestis, mille rikkumine on Muinsuskaitseseadusega keelatud. Tegemist on Eesti kultuuripärandiga, mille kaitsmine ja säilitamine tulevastele põlvedele on igaühe meist kohustus. Lisaks puudub õiguslik mehhanism, sundimaks valda andma KOV pädevusse jäävat ehitusluba paisjärve kui ehitisregistris oleva rajatise likvideerimiseks, mis toob kaasa kinnismälestise kahjustamise. Valla seisukohta tervikväärtuse osas oleme käsitlenud sissejuhatuses. Kalapääsu rajamiseks tõhusat lahendust pole. MKA on korduvalt andnud seisukoha Linnamäe HEJ paisu ja selle kaitsevööndi muutumatuna säilitamise vajaduse kohta. MKA on seisukohal, et nii paisu kui sellega ühendatud ja kaitsevööndisse jääva elektrijaamahoone rikkumine ja paisjärve allalaskmine on keelatud ning kinnitab oma seisukoha muutumatust ka edaspidiseks. 1 MKA 08.05.2019 kiri nr 1.1-2/1164 „Pöördumine seoses hangitava teenusega (hanke nr 202487). Nahkhiirte kaitse . KMH-s kajastatud ekspert M.Masingu uuringu kohaselt on Linnamäe paisjärv väga oluline elupaik nahkhiirtele. Piirkonnas elab ca 10 liiki, sh tiigilendlane, kõik II kaitsekategooria liigid. Tiigilendlane on lisaks loodusdirektiivi II lisa liik (eraldi kaitsealade nõue ), kes vajab toitumiseks suurema pindalaga laia veekogu, paisjärve likvideerimine tähendaks tema toitumisala-suvekoloonia hävitamist. Eesti on 2004 a-l ühinenud rahvusvahelise nahkhiirte kaitse lepinguga, mille art 3 sätestab kohustuse: püüda kindlaks teha nahkhiirte olulised toitumispiirkonnad ja kaitsta neid kahjustamise ja häirimise eest. Majanduslikud ja poliitilised kaalutlused . KMH aruandest nähtuvalt on majanduslikult ebaotstarbekas paisutuse ja hüdroenergia tootmise lõpetamine. Linnamäe HEJ aastatoodang on 5–7 GWh, tootes elektrit piltlikult u. 2000 majapidamise tarbeks. Koos läheduses asuva Jägala HEJ-iga toodavad nad enam kui kolmandiku Eesti hüdroenergiast, olles võimelised katma valla elektrivajaduse. Aruandes on ka professor A.Annuki arvamus, mille järgi Linnamäe HEJ omab tähtsust regionaalse energiajulgeoleku aspektist. Kahe Jägala jõe HEJ toodetav energia võimaldab säästa ümberarvutatuna ca 12 ha metsa a-s ehk turbiinide tehnilise tööaja 50 a vältel ligi 600 ha metsa. Linnamäe HEJ-s tootmise lõpetamine on energiapoliitiliselt enam kui küsitav eriti tänases energeetikasituatsioonis. 25.07.2019 rõhutas valitsus põlevkivienergeetika probleemide taustal taastuvenergia tähtsust, VV seadis kliimaküsimused poliitiliseks prioriteediks. Keskkonnaminister R.Kokk toonitas, et iga taastuvallikast (...) megavatt-tund elektrienergiat, põlevkivielektri asemel, vähendaks kasvuhoonegaaside heitkogust 1,2 t süsihappegaasi võrra. Paisu lammutamist nõudes rikuks riik 2004 a-l antud keskkonnaministri olemasol evate vesiehitiste säilitamise lubadust ning käituks sõnamurdlikult. KMH-s on juhtekspert K.Kupits kaalumisel lähtunud kolme valdkonna võrdlemisest (loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkond, sh kultuur), neist igaüks võrdse kaaluga. Juhtekspert tõdeb, et lahendust , mis samaaegselt tagaks paisjärve ja HEJ kui mälestise säilimise ning ülesvoolu lõhede kudemisalade loomise, ei eksisteeri. Looduskeskkonnas on kaaludel taastatav lõheliste elupaik ning teisalt nahkhiirte kaitse, võimalik ei ole eelistada ühte teisele. Kultuuriväärtustest leiab ekspert, et kõige olulisem on mälestise säilimine. Majanduskeskkonna puhul, lähtudes taastuvenergia tootmisest, hajutamaks energiajulgeoleku riske, tagamaks kultuurimälestise hooldatud säilimine, on eelistatud lahenduseks olemasoleva olukorra säilitamine. Ka kokkuvõtvalt tuvastas juhtekspert, et eelistatud lahenduseks tuleb lugeda olemasoleva olukorra säilitamist. Lahendusettepanekuks on Jägala Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide ja lõhejõgede nimistu osaline korrigeerimine. Linnamäe paisjärv on määratud Natura 2000 ala hulka ning lõheliste nimistusse kantud Eesti riigi enda äärmiselt vastuoluliste otsuste tulemina. Eestil on siseriiklikult võimalik muuta Jägala ala kaitse - eesmärke, võttes paisjärvel selleks tiigilendlase elupaiga kaitse ja loobudes ülalpool paisu lõhe elupaiga taastamisest ning säilitades lõheliste kaitse-eesmärgi tammist allavoolu kuni meresuudmeni. Hea näide mälestisega põimuvate looduskaitseliste kaitse-eesmärkide riigi poolt üle vaatamisest on lõhejõgede nimistu korrigeerimine (jõustunud 01.07.2016 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022), millest jäeti nimistust välja Mustoja jõe lõik, kus paiknevad Vihula mõisa vesiveski ja paisjärv. Kordame, et riiklik eesmärk Eesti jõgede lõhede potentsiaalist 75% saavutamiseks, on teostatav ka Jägala jõeta. Volikogu, lähtudes eeltoodud kaalutlustest, samuti ka muinsuskaitses ning looduskaitses kehtivast ettevaatuspõhimõttest on kindlal seisuk ohal, et uue väärtuse loomine (lõhede kudemisala ) ei saa toimuda olemasolevate unikaalsete ja taastamatute väärtuste lõhkumise läbi. Käesolev pöördumine on vastu võetud Jõelähtme Valla volikogu istungil 15. augustil 2019. (allkirjastatud digitaalselt) Väino Haab vallavolikogu esimees
Keskkonnaministeerium
Meie: 16.08.2019
nr 7-5.4/19-01112-2
Kirja edastamine
Edastan peaministrile saabunud Jõelähtme Vallavolikogu 15.8.2019 pöördumise Linnamäe
paisjärve ja hüdroelektrijaama kaitseks.
Palun saata vastuse koopia Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Rahno
Istungiosakonna juhataja
Lisad:
Jõelähtme Vallavolikogu 15.8.2019 kiri nr 1-6/2980
Teadmiseks:
Kultuuriministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
center 0 0 0 JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas
[email protected] Keskkonnaminister Rene Kokk
[email protected] Kultuuriminister Tõnis Lukas
[email protected] 15.08.2019 nr 1-6/2980 Jõelähtme V allavolikogu pöördumine Linnamäe paisjärve j a Linnamäe hüdroelektrijaama kaitseks Lugupeetud härra peaminister Jüri Ratas Lugupeetud härra keskkonnaminister Rene Kokk Lugupeetud härra kultuuriminister Tõnis Lukas Pöördume Teie poole tõsises mures seoses lähima kuu jooksul tehtavate otsustega Keskkonnaametis, mis võivad viia meie elukeskkonna pöördumatu kahjustamiseni Linnamäe paisjärve likvideerimise läbi. Palume Teilt abi poliitilise seisukoha näol, kas lõheliste kudemiskoha loomine saab toimuda olemasolevate väärtuste hoolimatu hävitamise hinnaga. Keskkonnaamet ( KeA ) on menetlemas Linna mäe keskkonnamõjude hindamist (KMH ), kus programmi on lisatud KeA nõudmisel alternatiiv paisu avamine ja paisutuse likvideerimine. Linnamäe paisjärv on meie valla jaoks väga oluline kui piirkonna tervikväärtus . Jagame KMH osaks olevat ekspert J. Šafranovski arvamust, mis toetab kultuurilise tervikväärtusena paisjärve, linnamäe ja töötava hüdroelektrijaama kui ennesõjaaegse Eesti kauneima tööstusehitise säilimist. Valla arengukava kuni 2025 peab oluliseks puhkealaks Linnamäe paisjärve koos ümbruskonnaga. Vald esindab oma elanike seisukohta, mis kajastub üldplaneeringus ja maakonna teemaplaneeringus, nimelt, et Jägala jõgi, juga, paisjärv koos Linnamäega ja võimsat veemängu pakkuva HEJ-ga moodustavad ühtse t ervikliku turismi- ja puhkeala. Asjaolude lühiülevaade. Linna mäele rajati hüdroelektrijaam (HEJ) 1924. a-l,. J aam õhiti Punaarmee poolt 1941. a. Jaama taastas 2002.a.-l Eesti Energia (EE ) sadade eraannetajate toel. Taastamiseks läbi viidud KMH kooskõlastas KeA. 1941-2002 oli paisu varemete tõttu jõgi samuti lõhe ülespääsuks suletud. Keskkonnaministri 2004 a. määruse nr 73 seletuskirja järgi, alla kirjutanud minister V.Reiljan, lisatud määrusele, kus arvati lõhejõgede nimistusse Jägala jõgi, sh Linnamäe paisjärve lõik, määrus olemasolevaid vee-ehitisi ei mõjuta. Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse nr 144 alusel on Jägala jõgi osaliselt, sh paisjärv, hoiualana looduskaitse all. Euroopa Komisjon otsustas Eesti VV ettepaneku alusel 12.11.2007 otsusega nr 2008/24/EÜ kanda loetellu ühenduse tähtsusega aladest ka Jägala jõe, sh paisust Jägala joani. Wooluvabrik OÜ (WV ) omandas Linnamäe HEJ ja sellega seotud kinnistu hoonestusõiguse 99 a-ks 2017. a-l enampakkumisel EE-lt. Eesti riik ei kasutanud 2017. a-l eelisostuõigust. Tammi kinnistu ja paisjärve aluse kinnistu omanikuks on vald. Kultuuriminister tunnistas 21.12.2016 kk-ga nr 180 Linnamäe HEJ paisu kultuurimälestiseks ja määras sellele kaitsevööndi, eesmärgiga tagada mälestise vaadeldavus ning ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säi limine ruumilises kontekstis. Muud väärtused on selgelt kaalukamad kui seatud keskkonnaalane eesmärk lõhede populatsiooni taastamiseks. Lõheliste kaitse. Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on täna lõhele sobilikke alasid kokku u. 2,2 ha. Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks u. 5 ha sigimis- ja kasvuala. Lõheliste hea seisundi saavutamise eelduseks Jägala jõe alamjooksul on Linnamäe paisu lõhkumine, paisjärve likvideerimine ja elektrijaama tegevuse lõpetamine. Maves AS 2014. aasta rehkenduste järgi on potentsiaalsete laskujate juurdekasvu saavutamiseks 50 a-le perioodile jagatud kulutuseks Jägala jõel ca 30–70 eurot a-s ühe laskuja kohta (võrdluseks – Valgejõel 2–4 eurot ja Vasalemma jõel 2 eurot a-s). Samas, riiklik eesmärk Eesti jõgede lõhede potentsiaalist 75% saavutamiseks, on teostatav ka Jägala jõeta. Mälestise ja piirkonna tervikväärtuse kaitse. Linnamäe pais on kaitse all kinnismälestis, mille rikkumine on Muinsuskaitseseadusega keelatud. Tegemist on Eesti kultuuripärandiga, mille kaitsmine ja säilitamine tulevastele põlvedele on igaühe meist kohustus. Lisaks puudub õiguslik mehhanism, sundimaks valda andma KOV pädevusse jäävat ehitusluba paisjärve kui ehitisregistris oleva rajatise likvideerimiseks, mis toob kaasa kinnismälestise kahjustamise. Valla seisukohta tervikväärtuse osas oleme käsitlenud sissejuhatuses. Kalapääsu rajamiseks tõhusat lahendust pole. MKA on korduvalt andnud seisukoha Linnamäe HEJ paisu ja selle kaitsevööndi muutumatuna säilitamise vajaduse kohta. MKA on seisukohal, et nii paisu kui sellega ühendatud ja kaitsevööndisse jääva elektrijaamahoone rikkumine ja paisjärve allalaskmine on keelatud ning kinnitab oma seisukoha muutumatust ka edaspidiseks. 1 MKA 08.05.2019 kiri nr 1.1-2/1164 „Pöördumine seoses hangitava teenusega (hanke nr 202487). Nahkhiirte kaitse . KMH-s kajastatud ekspert M.Masingu uuringu kohaselt on Linnamäe paisjärv väga oluline elupaik nahkhiirtele. Piirkonnas elab ca 10 liiki, sh tiigilendlane, kõik II kaitsekategooria liigid. Tiigilendlane on lisaks loodusdirektiivi II lisa liik (eraldi kaitsealade nõue ), kes vajab toitumiseks suurema pindalaga laia veekogu, paisjärve likvideerimine tähendaks tema toitumisala-suvekoloonia hävitamist. Eesti on 2004 a-l ühinenud rahvusvahelise nahkhiirte kaitse lepinguga, mille art 3 sätestab kohustuse: püüda kindlaks teha nahkhiirte olulised toitumispiirkonnad ja kaitsta neid kahjustamise ja häirimise eest. Majanduslikud ja poliitilised kaalutlused . KMH aruandest nähtuvalt on majanduslikult ebaotstarbekas paisutuse ja hüdroenergia tootmise lõpetamine. Linnamäe HEJ aastatoodang on 5–7 GWh, tootes elektrit piltlikult u. 2000 majapidamise tarbeks. Koos läheduses asuva Jägala HEJ-iga toodavad nad enam kui kolmandiku Eesti hüdroenergiast, olles võimelised katma valla elektrivajaduse. Aruandes on ka professor A.Annuki arvamus, mille järgi Linnamäe HEJ omab tähtsust regionaalse energiajulgeoleku aspektist. Kahe Jägala jõe HEJ toodetav energia võimaldab säästa ümberarvutatuna ca 12 ha metsa a-s ehk turbiinide tehnilise tööaja 50 a vältel ligi 600 ha metsa. Linnamäe HEJ-s tootmise lõpetamine on energiapoliitiliselt enam kui küsitav eriti tänases energeetikasituatsioonis. 25.07.2019 rõhutas valitsus põlevkivienergeetika probleemide taustal taastuvenergia tähtsust, VV seadis kliimaküsimused poliitiliseks prioriteediks. Keskkonnaminister R.Kokk toonitas, et iga taastuvallikast (...) megavatt-tund elektrienergiat, põlevkivielektri asemel, vähendaks kasvuhoonegaaside heitkogust 1,2 t süsihappegaasi võrra. Paisu lammutamist nõudes rikuks riik 2004 a-l antud keskkonnaministri olemasol evate vesiehitiste säilitamise lubadust ning käituks sõnamurdlikult. KMH-s on juhtekspert K.Kupits kaalumisel lähtunud kolme valdkonna võrdlemisest (loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkond, sh kultuur), neist igaüks võrdse kaaluga. Juhtekspert tõdeb, et lahendust , mis samaaegselt tagaks paisjärve ja HEJ kui mälestise säilimise ning ülesvoolu lõhede kudemisalade loomise, ei eksisteeri. Looduskeskkonnas on kaaludel taastatav lõheliste elupaik ning teisalt nahkhiirte kaitse, võimalik ei ole eelistada ühte teisele. Kultuuriväärtustest leiab ekspert, et kõige olulisem on mälestise säilimine. Majanduskeskkonna puhul, lähtudes taastuvenergia tootmisest, hajutamaks energiajulgeoleku riske, tagamaks kultuurimälestise hooldatud säilimine, on eelistatud lahenduseks olemasoleva olukorra säilitamine. Ka kokkuvõtvalt tuvastas juhtekspert, et eelistatud lahenduseks tuleb lugeda olemasoleva olukorra säilitamist. Lahendusettepanekuks on Jägala Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide ja lõhejõgede nimistu osaline korrigeerimine. Linnamäe paisjärv on määratud Natura 2000 ala hulka ning lõheliste nimistusse kantud Eesti riigi enda äärmiselt vastuoluliste otsuste tulemina. Eestil on siseriiklikult võimalik muuta Jägala ala kaitse - eesmärke, võttes paisjärvel selleks tiigilendlase elupaiga kaitse ja loobudes ülalpool paisu lõhe elupaiga taastamisest ning säilitades lõheliste kaitse-eesmärgi tammist allavoolu kuni meresuudmeni. Hea näide mälestisega põimuvate looduskaitseliste kaitse-eesmärkide riigi poolt üle vaatamisest on lõhejõgede nimistu korrigeerimine (jõustunud 01.07.2016 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022), millest jäeti nimistust välja Mustoja jõe lõik, kus paiknevad Vihula mõisa vesiveski ja paisjärv. Kordame, et riiklik eesmärk Eesti jõgede lõhede potentsiaalist 75% saavutamiseks, on teostatav ka Jägala jõeta. Volikogu, lähtudes eeltoodud kaalutlustest, samuti ka muinsuskaitses ning looduskaitses kehtivast ettevaatuspõhimõttest on kindlal seisuk ohal, et uue väärtuse loomine (lõhede kudemisala ) ei saa toimuda olemasolevate unikaalsete ja taastamatute väärtuste lõhkumise läbi. Käesolev pöördumine on vastu võetud Jõelähtme Valla volikogu istungil 15. augustil 2019. (allkirjastatud digitaalselt) Väino Haab vallavolikogu esimees