Kiri

Rahandusministeerium 14.08.2019 nr 1-4/19/4422 Keskkonnaministri 30.07.2018. a määruse nr 27 muutmine Keskkonnaminister esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 30.07.2018. a määruse nr 27 muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Sama: Siseministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium Marika Lillemets, 626 2867 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU xx.08.2019 MÄÄRUS Tallinn Keskkonnaministri 30.07.2018. a määruse nr 27 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks väikeprojektidele avatud taotlemise korral“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Keskkonnaministri 30.07.2018. a määruses nr 27 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks väikeprojektidele avatud taotlemise korral“ muutmine tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 7 lõikes 4 jäetakse ära lauseosa „kuni 6 kuu võrra“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud riigiabi taotlemise puhul ei või kavandatavat tegevust alustada ja sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.“; 3) paragrahv 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) võib olla äriühing, kelle põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B, alajagu 05-09) või töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C, alajagu 10-33), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12). 4) paragrahv 11 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) taotleja viimase majandusaasta müügitulu summeeritult käesoleva määruse paragrahv 11 lõike 1 kohaselt toetuskõlbuliku põhi- ja kõrvaltegevuste kohta peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga,“; 5) paragrahv 12 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) projekt peab vastama ettevõtte ühele põhi- või kõrvaltegevusalale vastavalt sellele, mille jaoks toetust taotletakse.“; 6) paragrahv 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rakendusüksus kontrollib 30 tööpäeva jooksul, kui taotletakse vähese tähtsusega abi, ning 40 tööpäeva jooksul, kui taotletakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, taotluste esitamise tähtpäevast arvates taotleja ja taotluse vastavust struktuuritoetuse seaduse ja käesoleva määruse §-des 11 ja 12 esitatud nõuetele. Kui kontrollimise tulemusena avastatakse taotleja või taotluse puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotluste menetlemise tähtaega pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra.“; 7) paragrahv 17 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Rakendusüksus moodustab rakendusasutuse ettepanekul taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni kuhu kaasab taotluse hindamiseks rakendusasutuse töötajaid ja vajadusel eksperte.“; 8) paragrahv 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rakendusüksus võib sätestada taotluse rahuldamise otsuses projekti elluviimiseks vajalikke lisakohustusi. Vajadusel sätestab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses hanke dokumentide eelkontrolli kohustuse.“; 9) paragrahv 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse saaja tagab kestvuse nõude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 nimetatud juhul kolme aasta jooksul väike- ja keskmise suurusega ettevõtja korral ja viie aasta jooksul suurettevõtja korral toetuse saajale lõppmakse tegemisest.“; 10) paragrahv 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse saaja esitab hangete läbiviimise plaani hangete osas, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 5000 eurot, hiljemalt 20 tööpäeva enne esimese hanke välja kuulutamist, kui plaan on muutunud võrreldes taotluses esitatuga.“; 11) paragrahv 23 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse saaja esitab projekti vahearuande iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus on üks aasta.“; 12) paragrahv 26 lõikes 2 asendatakse lauseosa „20 tööpäeva“ lauseosaga „30 kalendripäeva.“. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler  SELETUSKIRI Keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus„ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ jaoks väikeprojektidele avatud taotlemise korral“ muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täpsustatakse toetuse andmise tingimusi meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ korral. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg (e-post: [email protected], telefon: 626 0752), keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Marika Lillemets (e-post: [email protected], telefon: 626 2867) ning eelarve ja strateegia osakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post: [email protected], tel: 626 0709). Juriidilise ekspertiisi tegi eelarve ja strateegia osakonna jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], telefon: 626 2948). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi teostas eelarve ja strateegia osakonna peaspetsialist Hannes Aarma (e-post: [email protected], telefon: 626 0732). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 12-st punktist. Lisaks täpsustatakse kahe sätte selgitust. 1) paragrahv 7 lõiget 4 muudetakse. Muudatus on vajalik andmaks rakendusüksusele õiguse projekti põhiselt otsustada kui palju võib abikõlblikkuse perioodi pikendada, kuna iga projekt on erinev ja ka põhjused on erinevad, miks projektid vajavad rohkem aega ning kuue kuu piirang ei ole mõistlik. Abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab taotleja tooma mõjuva põhjuse nagunii. Kõige hilisem kuupäev abikõlblikkuse perioodi lõppemiseks on 1. oktoober 2023. 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5. Muudatusega täpsustatakse, et riigiabi taotlemise puhul ei või kavandatavat tegevust alustada ja sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. See on vajalik selleks, et toetusel oleks ergutav mõju. Täpsustame, et ergutava mõju nõue on kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalike hangete korral täidetud ka siis, kui hange on välja kuulutatud ja läbi viidud, kuid ühtki pakkujat ei ole edukaks tunnistatud ja hankelepingut sõlmitud. 3) paragrahv 11 lõiget 1 muudetakse. Muudatus on vajalik, et taotlema saaks tulla ka ettevõtted, kellel on mitmeid tegevusalasid (samas ettevõtte põhitegevus ehk suurim müügitulu ei mahu EMTAK jagu B või C tegevuste alla) ja on näiteks oma ettevõtted konsolideerinud üheks ettevõtteks ning peaksid seetõttu hakkama ettevõtet tükitama. Seetõttu on muudatusega võimalik tulla taotlema ka ettevõttel, kes taotleb toetust lõikes 1 nimetatud tegevusala jaoks ja see tegevusala on ettevõtte kõrvaltegevus. Sel juhul peab see kõrvaltegevus moodustama vähemalt 20% müügitulust taotlemise hetkel. Põhitegevuse osakaalule müügitulust piirangut ei seata. Taotleja saab taotlemisel määrata ainult ühe tegevusala, mille jaoks ta toetust taotleb ning projekti mõju peab avalduma selles samas tegevusalas. 4) paragrahv 11 lõike 2 punkti 2 muudetakse. Muudatus on vajalik täpsustamaks maksimaalset toetuse summat mida ettevõtte müügitulu alusel küsida saadakse. Müügitulu arvutamisel võetakse arvesse kõik käesoleva määruse paragrahv 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud EMTAK jagu B või C tegevuste all olev müügitulu sõltumata, kas see on ettevõtte põhi- või kõrvaltegevus. Müügitulu summa arvestust ei piirata ainult konkreetses projektis toetatava tegevusalaga. Nende tegevuste viimase majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt sama suur kui taotletav toetus. 5) paragrahv 12 lõike 1 punkti 11 muudetakse. Seoses taotlejate ringi laiendamisega ettevõtetele, kellel on kõrvaltegevuses müügitulu vähemalt 20% kogu ettevõtte müügitulust, peab ka projekt vastama sellele põhi- või kõrvaltegevusalale, mille alusel ta toetust taotleb. Taotleja saab taotlemisel määrata ainult ühe tegevusala, millisesse kavatseb toetuse abil investeerida. Projekti mõju peab avalduma sellel samal tegevusalal. 6) paragrahv 15 lõiget 3 muudetakse. Muudetakse vähese tähtsusega abi (VTA) taotluse rakendusüksuse poolt kontrollimise tähtaega 20 tööpäevalt 30 tööpäevani, kuna järjest rohkem esitatakse just VTA taotlusi, mille auditeid pole KIK rahastanud ja seega loetakse taotluse menetluse ajal auditit esimest korda ning see võtab oluliselt rohkem aega kui taotluse menetlus juba tuttava auditiga. Tühistatakse lõik, mis annab rakendusüksusele võimaluse seada taotlejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 20 tööpäeva. Seda põhjusel, et puuduste kõrvaldamiseks kulub tegelikkuses rohkem aega ja kuna tegemist ei ole vooruga, mille lõpus moodustatakse hindamisel pingerida, ei ole sellise piirangu seadmine põhjendatud. Iga taotluse läbivaatamisel antakse taotlejale mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning tehakse otsus vastavalt antud taotluse menetlemise tulemustele. Teiste taotluste menetlemiseks kuluv aeg ega tulemus otsust ei mõjuta. Vastasel juhul peaks peale 20 tööpäeva täitumist hakkama tegema mitterahuldamise otsust ning kasvaks oluliselt rakendusüksuse halduskoormus. 7) paragrahv 17 lõiget 5 muudetakse. Muudatus on tingitud vajadusest täpsustada, et hindamiskomisjoni kaasatakse eksperte vastavalt vajadusele, mitte igal juhul. Ekspertide vajadust hindab rakendusüksus taotluse põhiselt. Samuti täpsustatakse, et hindamiskomisjon moodustatakse rakendusasutuse ettepanekul, kuna rakendusasutus peab jälgima, et taotlustes oleks tagatud meetme eesmärkide saavutamine, st ressursisäästu avaldumine ning kuna projektid on keerukad, peab rakendusasutus jälgima, et hindamiskomisjon oleks piisavalt võimekas. 8) paragrahv 18 lõiget 2 muudetakse. Muudatus on vajalik, kuna mõnedes projektides on keerulised hanked ning projekti põhiselt on kerkinud vajadus seada hangete eelkontrolli nõue. Juba praegu esitatakse enamikel juhtudel vabatahtlikult hankedokumendid enne hanke alustamist rikkumise ennetamiseks eelkontrolli ja muudatus aitab rakendusüksusel seda nõuet taotluse rahuldamise otsuses seada. 9) paragrahv 21 lõige 2 muudetakse. Muudatus sätestab, et suurettevõtjatele kohaldub kestvuse nõue vastavalt struktuuritoetuse seadusele 5 aastat. See kehtis ka varasemalt, aga polnud eraldi välja toodud. Selguse huvides tuuakse see eraldi välja. 10) paragrahv 21 lõiget 3 muudetakse. Taotluses peab esitama hangete läbiviimise plaani projekti tegevuste ja ajakava hindamiseks ning juhul kui plaan pole muutunud, ei ole mõistlik seda taotleja käest uuesti nõuda. Muudatus on kooskõlas põhimõttega, et esitada tuleb ühtesid andmeid ainult üks kord. 11) paragrahv 23 lõiget 3 muudetakse: Muudatusega ühtlustatakse ressursitõhususe meetme investeeringute määruste aruandlustähtaegu. Kui varasemalt oli aruandlusperioodi pikkus jäetud juhtumipõhiseks, siis nüüd sätestatakse vahearuande perioodi pikkuseks 1 aasta. Vahearuannet ei esitata, kui abikõlblikkuse periood on lühem aruandlusperioodist. 12) paragrahv 26 lõiget 2 muudetakse. Kuigi määruses on tähtajad sätestatud tööpäevadena, on vaide menetlemine parem viia kooskõlla perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-ga 51 ning seetõttu muudetakse 20 tööpäeva asemel tähtaeg tavapäraseks 30 kalendripäevaseks. 13) paragrahv 8 lõige 3 punkt 4. Õigusselguse tagamiseks ja praktikas tekkinud küsimustele vastamiseks täpsustame kehtiva punkti selgitust, seda muutmata. Määruses on kirjas, et abikõlblikud ei ole üld- ja tegevuskulud. Tegevuskulud on toodud eraldi välja rõhutamaks, et ettevõtte tegevuskulud, sealhulgas ka need mis tekivad toetuse kasutamisest, ei ole abikõlblikud. Samas investeeringuga seotud seadistamise ja koolituse kulud on abikõlblikud ning ei lähe tegevuskulude alla, vastavalt § 8 lõike 2 punktile 3. 14) paragrahv 12 lõige 1 punkt 9. Õigusselguse tagamiseks ja praktikas tekkinud küsimustele vastamiseks täpsustame kehtiva punkti selgitust, seda muutmata. Määruses on kirjas, et projekt peab olema toetuse taotluses toodud tingimustel teostatav ja eelarve põhjendatud. Eelarve põhjenduse juures tuleb esitada selgitus koos asjakohaste hinnapakkumiste ja kalkulatsioonidega hindamaks projekti eelarve põhjendatust, sh hinnavaru kujunemise selgitused, kui seda peetakse vajalikuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadusega. Eelnõu koostamise aluseks on järgmised EL-i määrused:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja  Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. Määruse jõustumine ja mõjud Eelnõu jõustub üldises korras. EL 2014–2020 vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Selle parandamiseks on vaja teha investeeringuid ressursisäästulahendustesse ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks. Toetus on tõuge ettevõtetele ressursitõhususse investeerimise soodustamiseks, mida rahastatakse EL 2014–2020 vahenditest ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. Ettevõtted, mis jäävad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite piiratuse tõttu toetusest ilma, saavad rahalisi vahendeid edaspidi taotleda SA KIK keskkonnaprogrammist. Määruse jõustumisega rahastatakse ettevõtete ressursitõhususe alaste investeeringute tegemist. Seda saavutatakse nii seadmete väljavahetamisega parema tehnoloogia vastu, seadme soetamisega oma tootmisjääkide kasutamiseks, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendustega tootmisprotsessis, tootmisprotsessi ümber kujundamisega, keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisega kui ka hoonete renoveerimisega (eeldusel, et see on otseselt seotud tootmise või teenusega). Meetme tegevusega panustatakse Euroopa Komisjoni juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa“, EL-i tööstusheite, energiasäästu ja jäätmete direktiivide eesmärkide saavutamisse parima võimaliku tehnika kasutuselevõtu ning jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu edendamisega. Nii Euroopa 2020 kui ka Eesti 2020 strateegia eesmärk on jätkusuutliku ja süsinikuvähese majanduskasvu tagamine ning ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegias on ressursitõhusus määratletud ühe olulisema kasvualana. Selle tagamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahti sidumist suurenevast ressursikasutusest. Määruse rakendamisel suureneb õigusselgus toetuse taotlemisel. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja läbivate teemade eest vastutavatele ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0813 - Keskkonnaministri 30.07.2018. a määruse nr 27 muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/370858b0-bccb-44e1-ace8-6231eb2361f4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/370858b0-bccb-44e1-ace8-6231eb2361f4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main