Kiri

Merilin Piipuu Teie 08.07.2019 nr 8-3/1356-1 Kultuuriministeerium [email protected] Meie 14.08.2019 nr 1.1-16/19-0001/6112 Suur-Karja 23 15076, Tallinn Vastuskiri spordipoliitika põhialused aastani 2030 ülevaate koostamine 2019 Austatud Merilin Piipuu Edastame spordipoliitika põhialused aastani 2030 ülevaate tabeli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala osas (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Karin Kivari 6256323 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Eesmärgid ja tegevused Eesti spordipoliitika põhialustest aastani 2030 5. Valdav osa elanikest liigub ja spordib. 5.1. Eestimaalastest liigub praegu iga kolmas inimene, eesmärk on jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis tähendab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga. Selleks tuleb kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused. 5.2. Elukestva liikumis- ja spordiharrastuse alused luuakse ea- ja vajaduskohase liikumisõpetuse abil lasteaedades ja koolides, õpetades eluks vajalikke põhioskusi ja innustades sportimisest rõõmu tundma. Õpetajakoolitus on kohandatud liikumise ja sportimise lõimitud õpetamiseks. 5.3. Inimesed on teadlikud liikumise ja sportimise mõjust tervisele, sellealased hoiakud, teadmised ja oskused on omandatud haridussüsteemis, neid täiendatakse eneseharimise ning kampaaniate kaudu. Liikumist ja sportimist mõjutavate erialade töötajatele korraldatakse regulaarselt koolitusi. Inimeste liikumis- ja sportimisharjumusi seiratakse ning tulemusi kasutatakse tegevuste ja poliitika kujundamisel. 5.4. Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks teevad eri valdkonnad sisulist koostööd. Osalemine liikumisüritustel ja vajaduspõhine tervisekontroll on kättesaadav kõigile. 5.5. Liikumise ja sportimise hoogustamiseks töötatakse välja ja juurutatakse laste ning noorte huvitegevuse toetussüsteem. 5.6. Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav. 6. Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja. 6.1. Muutused ühiskonnas on mõjutanud spordikorraldust ning muutnud spordi enam teenusepõhiseks. Spordiliikumise laiapõhjalisus, organisatsioonide ja tegevuste paljusus ning struktureeritus ja kuulumine rahvusvahelisse koostöövõrgustikku loovad eeldused üleriigilise eesmärgi täitmiseks. Spordiorganisatsioonid pakuvad inimestele kvaliteetset tegevust ja teenust, liikumise ja spordi teenusepõhisus tugevdab majandust ning tõstab tööhõivet. 6.2. Kaardistatakse liikumise ja spordiga seotud majandustegevus ja tööhõive, töötatakse välja sporditeenuste majandusliku mõju hindamise meetodid, mille abil saadud tulemusi arvestatakse tõenduspõhiste toetusmehhanismide väljatöötamisel ja rakendamisel, sporditeenuste ning -toodete arendamisel ja töökohtade loomisel. 6.3. Spordikorraldus põhineb avaliku sektori ja spordiorganisatsioonide koostööl ja rollijaotusel. Avalik sektor on valdavalt tingimuste looja seadusandluse, toetuste, koolituste ja taristu kaudu, spordiorganisatsioonid on inimeste kaasajad ja tegevuste korraldajad. 6.4. Tunnustades spordiorganisatsioonide rolli, toetatakse ja soodustatakse nende mitmekülgset tegevust tagavat ja ratsionaalset arengut. Kehtestatakse spordiorganisatsioonidele toetuse andmise ühtsed nõuded ja reeglid, mis lähtuvad eelkõige juhtimise hea tava, ausa mängu ja avalikes huvides tegutsemise põhimõtetest. 6.5. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad ja soodustavad kõigi vanuserühmadega tegelemist, vabatahtlike kaasamist ning treenerite ja teiste spordispetsialistide kompetentsuse tõstmist. 6.6. Riik ja spordiorganisatsioonid panustavad ühiselt liikumist ja sporti korraldavate inimeste väljaõppesse ja regulaarsesse täiendamisse ning seotud elukutsete väärtustamisse. 7. Liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja. 7.1. Sportimine eeldab kokkulepitud reeglite täitmist, lugupidamist kaaslaste ja konkurentide suhtes, oskust ausalt võita ja väärikalt kaotada. Lugupidamine konkurentide suhtes loob ühiskonnas aluse positiivsete väärtushinnangute kujunemisele. Sport on tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mille mõjul saab laiendada ühistegevust ja ühiskonna lõimumist. 7.2. Olümpismi, spordikultuuri ja -eetika põhimõtteid tutvustatakse ja õpetatakse koolides ning spordiklubides õppe- ja treeningprotsessi lahutamatu osana. Spordiajaloo pärandit ja spordisangarite eeskuju rakendatakse sportlike väärtuste ja spordikultuuri propageerimisel. 7.3. Spordi korraldamisel pakutakse tegevusi, mis on kõigile avatud ja atraktiivsed ning aitavad luua kontakte, olenemata inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. 7.4. Spordikultuuris on oluline roll vabatahtlikul tegevusel. Vabatahtlike paremaks kaasamiseks luuakse nende koolituse, motiveerimise ja tunnustamise süsteem. 7.5. Pööratakse enam tähelepanu spordivõistluste pealtvaatajate identiteedi, ühtekuuluvustunde ja käitumiskultuuri edendamisele. 7.6. Soodustatakse vähemuste ühiskonda sulandumist ja erivajadustega inimeste kaasamist spordi mitmekülgsete võimaluste kaudu. 7.7. Spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning turvalisuse ja ohutu keskkonna nimel võideldakse kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega manipuleerimise ja pealtvaatajate vägivaldse käitumise vastu, täites vastavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, täiendades riigisisest õiguslikku regulatsiooni ja edendades koostööd riigi sees ning riikide vahel. 7.8. Lastele ja noortele tagatakse sportimiseks eakohased ning turvalised olud. 7.9. Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. 7.10. Spordiorganisatsioonides järgitakse hea juhtimistava reegleid. 8. Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. 8.1. Eestit tuntakse spordisaavutuste poolest. Eesmärk on selle tuntuse hoidmine ning kasvatamine inimeste spordiharrastuse, rahvuslike ja rahvusvaheliste saavutuste, spordivõistluste korraldamise ning rahvusvahelisel tasemel esindatuse kaudu. 8.2. Saavutusspordi arendamisel on prioriteediks laste ja noorte regulaarne, mitmekülgne ning plaanipärane treeningtegevus spordiklubides ja spordikoolides. Pädevate treenerite juhendatud treeninguid toetab õpi- ja sportimisvõimaluste ratsionaalne ühendamine ning stimuleeriv ja avatud võistlussüsteem. 8.3. Riik väärtustab laste ja noorte sihipärast sporditegevust ning toetab seda valdkonda süsteemselt. Luuakse ja arendatakse piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi. 8.4. Tippsaavutustele orienteeritud sportlastele luuakse kõrgkoolides ja jõustruktuurides tingimused rahvusvahelisel tasemel konkureerimiseks, soodustatakse tööandjate poolt paindlike töötingimuste rakendamist. 8.5. Riigi ja spordiorganisatsioonide eesmärk on Eesti tulemuslik ja väärikas esindamine rahvusvahelistel võistlustel. Selleks tuleb arendada spordi rahastamise mudeleid ning täiustada tippsporti toetavat õigusruumi. 8.6. Tippspordi konkurentsivõime tagamiseks toetavad riik ja spordiorganisatsioonid spordivaldkonna teadus- ja arendustegevust, spordimeditsiini ja taastusteenuseid ning kaasavad selleks parimaid spetsialiste. 8.7. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad Eesti esindatust rahvusvahelises spordiliikumises asjatundlike ning aktiivsete inimeste kaudu ning teevad selleks plaanipärast ja sihikindlat tööd. 8.8. Majandust ja elanikkonna spordihuvi mõjutavate rahvusvaheliste spordivõistluste ja -ürituste korraldamine Eestis on riigi ja spordiorganisatsioonide jaoks olulise tähtsusega, seda tehakse koostöös turismi-, reklaami- ja teiste ettevõtete ning organisatsioonidega ning selle tarbeks ajakohastatakse sporditaristu.  Lisa - Väljavõte Eesti spordipoliitika põhialustest aastani 2030 Nimetage ja kirjeldage lühidalt teie ministeeriumi valitsemisalas perioodil 01.09.2018 kuni 31.08.2019 elluviidud või 2019. a teiseks poolaastaks või 2020. aastaks planeeritud tegevusi, mis aitavad kaasa strateegias nimetatud tegevuste täitmisele - - MKM ja haldusala asutused toetavad töötajate sportlikku ellusuhtumist kaasates suvepäevadel vm asutuse poolt korraldatud vabaaja üritustel (näit Relsiralli) töötajaid sportmängudesse ning meelelahutuslikesse võistlustesse. Asutustes on maha märgitud terviserajad, mille läbimise osas aeg-ajalt võistlusi korraldatakse. Ministeeriumite ühishoones on inimesi kaasatud mitmetesse sportlikesse algatustesse - ministeeriumite mõõduvõtt jalgsi läbitud kilomeetrite osas, trepijooks, võistlus jõusaali masinatel, mõõduvõtt jalgrattal läbitud kilomeetrites. Osaletakse riigiametnike turniiridel nii korvpallis, võrkpallis kui ka jalgpallis. MKMis loodi töötajate algatusel 2019. aastal matkaklubi, mille raames matkatakse nädalavahetusel Eestimaa eri paigus. 2019.a augusti algul avati Ühishoone kõrval rannavolle platsid kõigile soovijatele, mis on ühishoone töötajate jaoks tore võimalus pallimängu harjutamiseks (pesemisvõimalus on hoones töötavatele inimestele tagatud). MKMi ja haldusala töötajad osalevad erinevatel liikumisüritustel (jooksusarjad) ning kõik töötajad läbivad perioodiliselt kohustusliku tervisekontrolli. Lisaks innustame inimesi osalema sõeluuringutes. - - MKM ja haldusala asutused toetavad töötajate tervisespordi harrastust, kompenseerides osaliselt harrastusele tehtud kulu. - - - - - - - MKM, Maanteeamet ja Riigi Infosüsteemi Amet on liitunud SportID pakutava teenusega, mille raames hüvitab tööandja osa töötaja meelisalal sportimisele tehtud kulust. Lisaks on töötajatel võimalik kasutada etteantud aegadel ujumisvõimalust, pallimängusaali, osaleda joogatreeningul või treenida asutuse jõusaalis. - - - - - - - - - - - - - - Selleks, et Eestis toimuvad sündmused oleksid rahvusvaheliselt huvipakkuvad ja reisimotivatsiooni loovad, toetatakse Eesti riikliku turismiarengukava 2014-2020 ja selle rakendusplaani alusel muuhulgas rahvusvahelisi spordiüritusi ja erialaseid konverentse järgmiselt: - rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist, mis omavad olulist reisimotivatsiooni Eesti külastamiseks (https://www.eas.ee/teenus/rahvusvaheliste-spordi-ja- kultuurisundmuste-toetus/ ) Koostöö turismiettevõtjate, sihtkohtade ja sündmuse korraldajate vahel aitab luua väliskülastajatele huvitavaid pakkumisi lisaks sündmuse programmile ning pikendada nende siinviibimist. Toetust antakse kord aastas. - Eestis toimuvaid rahvusvahelisi konverentse ja seminare, mis aitavad kaasa ööbimiste arvu kasvatamisele madalhooajal. (https://www.eas.ee/teenus/rahvusvaheliste-konverentside- toetus/; täpsem info spordivaldkonnaga seotud toetust saanud konverentside kohta EASi turismiarenduskeskuselt). Toetust saab taotleda jooksvalt aastaks eraldatud vahendite piires. - Eestis toimuvate rahvusvaheliste suursündmuste korraldamist ja tutvustamist välismeediale (https://www.eas.ee/teenus/suursundmused/) Sündmuste finantseerimise kaudu tagatakse mh rahvusvahelise mastaabiga regulaarsete spordisündmuste jätkuv kõrgetasemeline toimumine Eestis. Sündmused suurendavad Eesti kui reisisihi tuntust mh sporditurismi sihtkohana. 2019. aastal anti toetust teist korda järgmisele 5 suursündmusele: Jazzkaar, I Land Sound, PÖFF; Narva Ooperipäevad ja Simple Session.