Kiri

Kooskõlastamiseks: 1.08.2019 nr 8-2/19/2879 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Arvamuse avaldamiseks: SA Eesti Teadusagentuur SA Archimedes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (RITA)“ (muudetud haridus- ja teadusministri 23. märtsi 2016. a käskkirjaga nr 77, haridus- ja teadusministri 27. septembri 2016. a käskkirjaga nr 248248, haridus- ja teadusministri 27. jaanuari 2017. a käskkirjaga nr 15, haridus- ja teadusministri 2. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 252 ning haridus- ja teadusministri 13.augusti 2018. a käskkirjaga nr 300) muudatuse. Palume teie tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. ministri käskkirja eelnõu.pdf 2. seletuskiri.pdf 3. Lisa 1.pdf Mariann Saaliste tel 735 0214 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: [Kehtiv alates] Kehtib kuni: [Kehtiv kuni] Alus:[Alus] Teabevaldaja: Haridus- ja Teadusministeerium MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 “Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine” toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ (muudetud haridus- ja teadusministri 23. märtsi 2016. a käskkirjaga nr 77, 27. septembri 2016. a käskkirjaga nr 248, 27. jaanuari 2017. a käskkirjaga nr 15, 2. oktoobri 2017. a käskkirjaga nt 252 ja 13.augusti 2018. a käskkirjaga nr 300) lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 “Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine ” toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ muutmise eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS Käskkirja eelnõuga muudetakse meetme tegevuse 4.2.1 haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 „Tegevuse "Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine" toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ (edaspidi RITA). Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutusele „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 “Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (edaspidi RITA) ja tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Käskkirja muudetakse perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning RITA lisa 1 kinnitatakse uute terviktekstina. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234; [email protected]) ja rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]). Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud elluviija SA Eesti Teadusagentuur ettepanekutest. 2. EELNÕU SISU Eelnõuga muudetakse RITA lisa 1, mis kinnitatakse uue terviktekstina. Muudatused tehakse järgmistes punktides: Punkti 1 muudetakse ning lisatakse alapunktid 1.3-1.6, milles sätestatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise tingimused. Alapunktide lisamine on vajalik, kuna muudatus hõlmab uue tegevuse lisamist, mille sisuks on toetuse andmine erialaliitudele. Erialaliidud on oma olemuselt ettevõtjaid ja ettevõtteid koondavad katusorganisatsioonid. Tegevuse 7 raames on abi saajad erialaliidud, kes tegutsevad oma liikmete ehk siis ettevõtjate huvides. Kuna abi antakse ettevõtjatele, on toetust võimalik anda üksnes riigiabina või vähese tähtsusega abina. Abi antakse üksnes neile erialaliitudele, kes on muudatuse ettevalmistamise käigus avaldanud soovi saada toetust arendusnõuniku värbamiseks, kelle hulgast omakorda valiti eelarve piiratud mahu tõttu piiratud hulk soovi avaldanud erialaliite. Arendusnõuniku värbamine erialaliidu juurde on seotud erialaliitu kuuluvate ettevõtete teadus- ja arendustegevuse alase võimekuse kasvu ning selle kaudu väärtusahelas kõrgemale tõusmisega, mistõttu arendusnõuniku värbamisel on potentsiaalne mõju erialaliitu kuuluvate ettevõtete konkurentsivõime kasvule. Võimalusel (vähese tähtsusega abi piisava limiidi olemasolul) antakse abi vähese tähtsusega abina toetuse määraga kuni 85%. Kui erialaliidul piisav limiit puudub, on antava abi liigiks innovatsiooniklastritele antav tegevusabi abi osakaaluga 50% abikõlblikest kuludest vastavalt 1 üldises grupierandi määruses1 sätestatule ning antav abi peab vastama nimetatud määruse artikli 27 punktides 2, 3, 4, 7, 8 ja 9 toodule. Punkti 2 lisatakse alapunktid 2.17 ja 2.18. Alapunktis 2.17. sätestatakse arendusnõuniku mõiste. Arendusnõunik on RITA tegevuse raames erialaliidu poolt tööle võetud isik, kelle töö eesmärgiks on erialaliitude TA alase võimekuse ja teadlikkuse tõstmine ning tööülesanneteks valdkonna ettevõtete TA vajaduste, võimekuse ja võimaluste kaardistamine, erialaliidu ja valdkonna ettevõtete nõustamine TA küsimustes ning erialaliidu TA alase koostöö korraldamine ja koordineerimine. Alapunktis 2.18. sätestatakse erialaliidu mõiste. Punkti 3 muudetakse ning punktis 3.3. sätestatakse uue tegevusena, millesse partnerid võivad olla kaasatud, tegevus 7. Punktis 3.4. täiendatakse tabelit uue tegevusega ning täpsustatakse, et erialaliidud osalevad partneritena üksnes tegevuses 7. Punktis 4 täiendatakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi tabelit uue tegevusega ning sätestatakse tegevuse 7 abikõlblikkuse periood ajavahemikul 01.09.2019 kuni 31.12.2022. Kui erialaliidule antav abi on riigiabi, saab tegevusi lugeda abikõlblikuks üksnes siis, kui need on ergutava mõjuga. Ergutava mõju nõude täitmiseks ei tohi riigiabi saamisel alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne elluviijalt kooskõlastuse saamist arendusnõunikuga lepingu sõlmimiseks ja muude tegevuste läbiviimiseks. Muudetakse tegevuse 3 elluviimise lõpptähtaega, kuna teadusnõunike RITAst kaasrahastatavad lepingud võivad lõppeda planeeritust hiljem. Vastavalt punktile 6.3.8. toetatakse teadusnõuniku ametikohta RITA raames kuni 4 aastat. Senine kogemus näitab, et kui üks teadusnõunik lahkub töölt ning tööle võetakse uus töötaja, võib see protsess aega võtta paar kuud. Teadaolevalt lõpeb viimase teadusnõuniku leping septembris 2022. Et olla kindel, et kõik nõunikud jõuavad oma lepingud lõpetada ka juhul, kui vahepeal peaks toimuma nõunike isikkoosseisu muutus, on pikendatakse abikõlblikkuse perioodi 2022. aasta lõpuni. Muudetakse tegevuste 1 ja 2 lõpptähtaega. Tegevuse 1 uuringute sisutegevused peaksid lõppema ajakava järgi novembriks 2021, kuid kuna tegu on suuremahuliste uuringutega, mille lõpparuandele tuleb saada kooskõlastust erinevatelt ministeeriumitelt ning võib tekkida vajadus võtta neile ka ekspertarvamus, siis pikendatakse tegevuse abikõlblikkuse perioodi 6 kuu võrra, et olla kindel, et kõik aruanded saavad õigeks ajaks kinnitatud ning lõppmaksed tehtud. Tegevuse 2 uuringute abikõlblikku tähtaega pikendatakse samuti 6 kuu võrra, sest uuringute võimalik kestvus pikenes (endise 1.5 aasta asemel võib see erandjuhul olla ka pikem, nt 2 aastat). Valdav enamus uuringud lõpeb 2021 aasta jooksul, kuid võib juhtuda, et mõne pikema uuringu lõpparuanne ei jõua selle aja jooksul valmis. Muudetakse tegevuse 6 lõpptähtaega. Tegevus 6 hõlmab muuhulgas tegevuse 4.2.3. nutika spetsialiseerumise juhtkomisjoni tööd. Juhtkomisjoni tööülesannete hulgas on ka rakendusuuringute projektide lõpparuannete heakskiitmine, viimased projektid lõpevad 31.08.2022. Punkti 5.1. täiendatakse ning lisatakse RITA eesmärkide hulka arendusnõunike tegevuse toetamisega seotud eesmärk, milleks on erialaliitude võimekuse tõstmine teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning sellealase teadlikkuse suurendamine. Punkti 5.2. täiendatakse ning lisatakse taustainfo arendusnõunike toetamise vajalikkuse kohta. Samuti täiendatakse punkti 5.3., millesse lisatakse RITA ühe ülesandena arendusnõunike võrgustiku 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:JOL_2014_187_R_0001&from=EN 2 loomine. Teadusnõunikud ja arendusnõunikud võivad teostada või tellida lisaks tegevustes 1, 2 ja 4 kirjeldatud tegevustele vastavalt vajadusele valdkondlikke analüüse ja ülevaateid. Punkti 6.2.4. täiendatakse ja lisatakse ühe võimalusena ka 40% omafinantseeringu kohustus. Punkti 6.2.5. täiendatakse ning lisatakse, et lisaks uuringute teemadele ning aastasele rahalisele piirmäärale kiidab hindamispaneel heaks ka omafinantseeringu määra konkreetsele uuringule. Punkti 6.2.6. muudetakse ning lisatakse tingimus, mille kohaselt võib uuringute maksimaalseks pikkuseks olla kuni 2 aastat. Muudatus on tingitud asjaolust, et RITA 2 rakendamise esimese 3 aasta jooksul on selgunud, et mõned uuringud, eriti keskkonna- ja põllumajandusvaldkonna uuringud, võivad võtta kauem aega kui 1,5 aastat. Seda eriti juhul, kui tuleb teha välitöid, mille läbi viimine sõltub vegetatsiooni- vm perioodist (putukatel nt lendamise ja sigimise periood). Selleks, et vältida olukorda, kus tuleb hakata taotlema uuringu pikendamist, soovime jätta võimaluse erandkorras läbi viia ka pikemaid uuringuid kui 1,5 aastat. Punktis 6.4.5. täpsustatakse viidet riigihangete seadusele. Kehtivas riigihangete seaduses on teadus- ja arendustegevuse erandiga seonduv sätestatud RHS § 14 lg 1 p 19. Punkti 6.7 lisatakse uue tegevusena tegevus 7 Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes. Punktis 6.7.1. kirjeldatakse, milliseid tegevusi toetatakse. Partnerite puhul toetatakse kõikide tegevuste elluviimist, elluviija osaleb valdkonna ettevõtete TA teadlikkuse tõstmise ning erialaliitude üleste TA koordineerimisele suunatud tegevuste elluviimisel. Punktis 6.7.2. kirjeldatakse arendusnõunike tööülesandeid ning punktis 6.7.3. arendusnõunikele esitatavaid nõudeid. Punktis 6.7.4. kirjeldatakse konkreetseid oodatavaid tulemusi ning punktis 6.7.5. tuuakse välja, et arendusnõuniku ametikoha loob ning arendusnõuniku värbab partner (ehk erialaliit). Arendusnõuniku palkamiseks toetuse saamise tingimuseks on, et ametijuhendis kirjeldatu peab olema kooskõlas käskkirjas sätestatud toetatavate tegevuste, arendusnõuniku tööülesannete, nõunikule esitatud nõuetele ning tehtaval tööl peavad olema punktis 6.7.4. kirjeldatud tulemused. Kui tegemist on riigiabiga, peavad toetatavad tegevused vastama üldises grupierandi määruses artiklis 27 sätestatule. Arendusnõuniku ametijuhend peab olema kooskõlastatud tegevuse elluviija, Eesti Teadusagentuuriga. Punkti 6.7.5. lisatakse säte, mis puudutab tingimusi, mis peavad olema täidetud, kui tegemist on riigiabiga. Punktis 6.7.6. sätestatakse, et toetuse summa erialaliidule ühe arendusnõuniku ametikoha kohta on kuni 100 000 eurot. Toetuse summale lisandub erialaliidu omapanus, vähese tähtsusega abi korral 15% ning riigiabi korral 50%. Erialaliidule antav toetuse summa hõlmab lisaks palgakuludele ka muid arendusnõuniku tööga seotud kulusid, näiteks lähetuskulud, teavituskulud, erialaliidu poolt korraldatavate koolituste ja tellitavate analüüside kulud. Samuti sätestatakse, et arendusnõuniku personalikulude (personalikulud on vastavalt ühendmäärusele2 palk, puhkusetasu, seadusest tulenevad hüvitised, maksud ja maksed, lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu, koolituskulu, tervisekontrolli kulu) peab moodustama vähemalt 60 % erialaliidu tegevusega seotud abikõlblikest kuludest. Punkti 6.7.7. kohaselt toetatakse iga erialaliidu kohta ühte ametikohta, mis tähendab, et erinevaid tööülesandeid ei saa (osalise tööajaga tööle võetud) isikute vahel laiali jagada. Erialaliidul tuleb leida isik, kes suudaks tegelda kogu valdkonna TA küsimustega. Ühe isiku kasuks räägib ka asjaolu, et sel 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017002?leiaKehtiv 3 viisil haldab üks inimene kogu valdkonna teadus- ja arendustegevusega seotud teemasid ning võimaldab koostööpartneritel suhelda erialaliiduga ühe kontaktisiku kaudu. Punkti 7 lisatakse tegevuse 7 sihtrühmana Eestis tegutsevad erialaliidud. Käesoleva eelnõu ettevalmistamise käigus tutvustati arendusnõunike kontseptsiooni erialaliitudele Tark Tööstus 2030 töögruppide kaudu. Haridus- ja Teadusministeerium saatis aprillis 2019 kõigile erialaliitudele3 kirja, millega soovis saada erialaliitudelt huviavaldusi arendusnõuniku värbamiseks toetuse saamiseks. Kokku laekus 17 huviavaldust, millest Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad valisid soovi avaldanutest eelarvepiirangute tõttu pingerea alusel välja 9 erialaliitu, kelle puhul arendusnõuniku värbamist toetada. Hindamiskriteeriumiteks olid erialaliidu motivatsioon (arendusnõuniku kaasamisest lisanduv väärtus, kavandatavate tegevuste seos arendusnõuniku kontseptsiooniga, valdkonna potentsiaalne arenguhüpe) ning võimekus (sealhulgas finantsseisundi piisavus, tööülesannete ja tegevuskava visiooni realistlikkus ning erialaliidu senine aktiivsus valdkonna arendamisel) arendusnõuniku värbamiseks. Punktis 8 lisatakse lisatava tegevusega seoses spetsiifiline väljundnäitaja, milleks on arendusnõunike ametikohtade arv. Eelarve võimalustest tulenevalt on võimalik toetada 9 arendusnõuniku palkamist erialaliitude juurde. Punktis 10 on toodud tegevuste eelarve. Tegevuste kogueelarve maht on 29 861 634 eurot. Tegevuste kogueelarve jaguneb kahe meetme tegevuse vahel perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekirjas. Meetme tegevuse 4.2.1 kogueelarve on 29 511 442 eurot ja meetme tegevuse 4.2.3 kogueelarve on 350 192 eurot. Muudatusega suureneb eelarve 699 238 euro võrra, kuna võetakse kasutusele meetme tegevuse 4.2.1 kohustustega katmata vahendid. Peamised eelarvemuudatused on järgmised: - Tegevus 1 eelarvet vähendatakse 500 000 euro võrra, kuna kõik uuringute tellimise konkursid on toimunud ning kogu eelarvet ei kasutatud ära. Tegevuse eesmärkide ja indikaatorite täitmist muudatus ei mõjuta. - Tegevus 2 eelarve jaotatakse kaheks, et oleks võimalik rahastada ministeeriumite uuringuid omafinantseeringu määraga 40%. Omafinantseeringu määra (kas 40 % või 50 %) kiidab heaks hindamispaneel. RITA programmi lisandunud 7. tegevuse abil saadakse osa vajaminevast omafinantseeringust, mis võimaldab tegevuses 2 omafinantseeringut vähendada. Ministeeriumide teadusnõunikud on avaldanud arvamust, et uuringute tellimiseks on tihti raske omafinantseeringut leida. Muudatus võimaldab ministeeriumitel rohkem uuringuid tellida ning seeläbi programmi eesmärkide täitmisele paremini kaasa aidata. - Tegevus 6 eelarvet vähendatakse 762 euro võrra. Tegevuse eesmärkide ja indikaatorite täitmist muudatus ei mõjuta. Tegevus 6 jaguneb kahe struktuuritoetuse meetme tegevuse vahel. Esialgu oli tegevus 6 rahastatud meetme tegevusest 4.2.3, aga Vabariigi Valitsuse 31.01.2019 a korraldusega nr 34 tõsteti vahendid ümber tegevusse 4.2.1. Tegevuses 4.2.3 kajastuvad eelnevalt tehtud tegevuse 6 maksed osaliselt kogusummas 350 192 eurot, kuna juba tehtud 3 https://www.eesti.ee/est/kontaktid/erialaliidud_1 4 kulude ümbertõstmine ei ole otstarbekas. Tegevus 6 jaguneb struktuuritoetuse meetme tegevuste vahel järgmiselt: Riiklik Oma- Nr Tegevus EL toetus kaasfinantseering finantseering Kulud kokku Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA 6. koordineerimine 1 268 500,89 109 980,13 0 1 378 481,02 sh 4.2.1 tegevus 938 764,89 89 524,13 0 1 028 289,02 sh 4.2.3 tegevus 329 736,00 20 456,00 0 350 192,00 - Lisatakse tegevus 7 eelarve kogusummas 1 200 000 eurot, mis jaguneb elluviija ja partnerite kulude vahel. Partnerite kuludena on arvestatud 9 erialaliidu arendusnõunikega seotud kulusid maksimaalses toetuse summas 100 000 eurot erialaliidu kohta, millele lisandub erialaliidu omafinantseering 15% ulatuses. Elluviija kulud antud tegevuses on 141 176,46 eurot. Tegevuse eelarvesse suunatakse meetme tegevuse vabad vahendid summas 699 238 eurot. Tegevus 7 eelarve koosneb meetme tegevuse vabadest vahenditest, tegevus 1-st vabanenud vahenditest summas 500 000 eurot ja tegevus 6 vabanenud vahenditest summas 762 eurot, kokku 1 200 000 eurot. - Muudetud on proportsioone ERF, riikliku kaasfinantseerimise vahendite ja omafinantseeringu osas, muudatus tuleneb vahendite ümberpaigutamisest 4. prioriteetse suuna meetmete vahel. Kokkuvõtlikult on muudatused eelarves (punkt 10.2) järgmised: Kinnitatud TEGEVUSED ja kindlaksmääratud tegevuste Muudatus Uus eelarve kulukohad eelarve Strateegilise TA tegevuse 17 041 1. -500 000,00 16 541 609,00 toetamine 609,00 sh Otsene personalikulu 500 000,00 0,00 500 000,00 Muud tegevusega seotud kulud 16 466 sh -500 000,00 15 966 609,00 (st mh kauba/teenuse ost) 609,00 sh Kaudsed kulud 75 000,00 0,00 75 000,00 Teadmispõhise 2. poliitikakujundamise 4 956 524,92 0,00 4 956 524,92 toetamine sh Otsene personalikulu 0 0,00 0 5  Kinnitatud TEGEVUSED ja kindlaksmääratud tegevuste Muudatus Uus eelarve kulukohad eelarve Muud tegevusega seotud kulud sh 4 956 524,92 0,00 4 956 524,92 (st mh kauba/teenuse ost) sh Kaudsed kulud 0 0,00 0 Teadmispõhise 2.1. poliitikakujundamise 4 956 524,92 -1 646 559,92 3 309 965,00 toetamine Otsene personalikulu 0 0,00 0 sh 50% omafin Muud tegevusega seotud kulud 4 956 524,92 -1 646 559,92 3 309 965,00 uuringud (st mh kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 0 0,00 0 Teadmispõhise 2.2. poliitikakujundamise 0 1 646 559,92 1 646 559,92 toetamine Otsene personalikulu 0,00 0 sh 40% omafin Muud tegevusega seotud kulud 0 1 646 559,92 1 646 559,92 uuringud (st mh kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 0 0,00 0 Teadusnõunike ametikohtade 3. 2 126 442,00 0,00 2 126 442,00 toetamine ministeeriumides sh Otsene personalikulu 1 646 276,00 0,00 1 646 276,00 Muud tegevusega seotud kulud sh 233 224,60 0,00 233 224,60 (st mh kauba/teenuse ost) sh Kaudsed kulud 246 941,40 0,00 246 941,40 Teadusnõunike ametikohtade 3.1. 526 442,00 0,00 526 442,00 toetamine ministeeriumides Otsene personalikulu 407 568,00 0,00 407 568,00 sh elluviija Muud tegevusega seotud kulud 57 738,80 0,00 57 738,80 kulud (st mh kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 61 135,20 0,00 61 135,20 Teadusnõunike ametikohtade 3.2. 800 000,00 0,00 800 000,00 toetamine ministeeriumides Otsene personalikulu 619 354,00 0,00 619 354,00 6  Kinnitatud TEGEVUSED ja kindlaksmääratud tegevuste Muudatus Uus eelarve kulukohad eelarve Muud tegevusega seotud kulud sh partnerite (st mh kauba/teenuse ost) 87 742,90 0,00 87 742,90 kulud 1-2 aasta Kaudsed kulud 92 903,10 0,00 92 903,10 Teadusnõunike ametikohtade 3.3. 800 000,00 0,00 800 000,00 toetamine ministeeriumides Otsene personalikulu 619 354,00 0,00 619 354,00 sh partnerite Muud tegevusega seotud kulud 87 742,90 0,00 87 742,90 kulud 3-4 aasta (st mh kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 92 903,10 0,00 92 903,10 4. TAI poliitikaseire 1 800 000,00 0,00 1 800 000,00 sh Otsene personalikulu 1 170 000,00 0,00 1 170 000,00 Muud tegevusega seotud kulud sh 454 500,00 0,00 454 500,00 (st mh kauba/teenuse ost) sh Kaudsed kulud 175 500,00 0,00 175 500,00 5. Infosüsteemide arendus 1 520 000,00 0,00 1 520 000,00 sh Otsene personalikulu 107 153,00 0,00 107 153,00 Muud tegevusega seotud kulud sh 1 396 774,05 0,00 1 396 774,05 (st mh kauba/teenuse ost) sh Kaudsed kulud 16 072,95 0,00 16 072,95 Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 6. 1 379 243,02 -762,00 1 378 481,02 läbiviidava TA koordineerimine sh Otsene personalikulu 895 000,00 -494,47 894 505,53 Muud tegevusega seotud kulud sh 349 993,02 -193,36 349 799,66 (st mh kauba/teenuse ost) sh Kaudsed kulud 134 250,00 -74,17 134 175,83 Arendusnõunike 7. ametikohtade toetamine 0 1 200 000,00 1 200 000,00 erialaliitudes sh Otsene personalikulu 0 900 000,00 900 000,00 7  Kinnitatud TEGEVUSED ja kindlaksmääratud tegevuste Muudatus Uus eelarve kulukohad eelarve Muud tegevusega seotud kulud sh 0 165 000,00 165 000,00 (st mh kauba/teenuse ost) sh Kaudsed kulud 0 135 000,00 135 000,00 Arendusnõunike 7.1. ametikohtade toetamine 0 141 176,46 141 176,46 erialaliitudes Otsene personalikulu 0 105 882,35 105 882,35 Sh elluviija Muud tegevusega seotud kulud 0 19 411,76 19 411,76 kulud (st mh kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 0 15 882,35 15 882,35 Arendusnõunike 7.2. ametikohtade toetamine 0 1 058 823,54 1 058 823,54 erialaliitudes Otsene personalikulu 0 794 117,65 794 117,65 sh partnerite Muud tegevusega seotud kulud kulud (15% 0 145 588,24 145 588,24 (st mh kauba/teenuse ost) omafin) Kaudsed kulud 0 119 117,65 119 117,65 Horisontaalsed kulud 338 577,06 0,00 338 577,06 Horisontaalsed Otsene personalikulu 294 414,83 0,00 294 414,83 kulud (projektijuht) Kaudsed kulud 44 162,23 0,00 44 162,23 KOKKU 29162 396,00 699 238,00 29 861 634,00 Punkti 11 lisatakse punktid 11.2.18-11.2.20, milles sätestatakse riigiabina ja vähese tähtsusega abina antava toetuse tingimused. Punktis 15.1. täpsustatakse vahearuandes esitatavat infot näitajate täitmise kohta. Punktis 15.6. sätestatakse lõpparuande esitamise tähtaeg ning lõpparuandes sisalduv info. 3. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 8 4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TÄIENDAVAD KULUTUSED Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda olulist mõju läbivatele teemadel (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Riigile ja maksumaksjale käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too. Eelnõu rakendamine võimaldab tegevuste vahendite eesmärgipärast ja efektiivsemat kasutamist. Eelnõu rakendamine toob kaasa ministeeriumite kaasrahastatavate uuringute arvu suurenemise ning erialaliitude teadus-arendusalase teadlikkuse olulise tõusu. 5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks SA-le Archimedes, SA-le Eesti Teadusagentuur ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Mariann Saaliste teadusosakonna peaekspert osakonna juhataja ülesannetes 9  Lisa 1 Haridus- ja teadusministri käskkirja „Tegevuse "Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine" toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ juurde „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala ................................................................................................................... 3 2. Mõisted ................................................................................................................................ 3 3. Toetatavate tegevuste rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid ..................... 5 4. Abikõlblikkuse periood ....................................................................................................... 7 5. Tegevuste eesmärgid ja seos arengukavadega .................................................................... 7 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused .......................................................................... 8 7. Sihtrühmad ........................................................................................................................ 14 8. Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad .............................................................................. 17 9. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ................................................................. 18 10. Tegevuste eelarve .......................................................................................................... 18 11. Kulude abikõlblikkus..................................................................................................... 24 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord .......................................................................... 25 13. Elluviija ja partneri kohustused ..................................................................................... 26 14. Käskkirja muutmise tingimused .................................................................................... 26 15. Aruandlus ...................................................................................................................... 27 16. Finantskorrektsioonid .................................................................................................... 27 17. Dokumentide säilitamine ............................................................................................... 28 2 (28) 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutusele „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 “Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine“ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (edaspidi RITA) ja tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Käskkiri on kehtestatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse“ § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõike 1 alusel. 1.2. RITA tegevuse rakendamisel arvestatakse Riigikogu 22. jaanuari 2014. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2014. a otsusega heaks kiidetud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ eesmärkidega. 1.3. Kui käesoleva käskkirja punktis 7 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 27, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 1.4. Kui käesoleva käskkirja punktis 7 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1.5. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust partneritele ja lõppsaajatele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 1.6. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks käesoleva käskkirja punktis 1.5. nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 2. Mõisted 2.1. teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine; 2.2. strateegiline TA on riigi valitsemisalale tarvilik sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel läbiviidav TA; 2.3. rakendusuuringud on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga rakendada saadud teadmisi kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul; 2.4. nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine 3 (28)  Eesti“ määratud kasvuvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse võimalik konkurentsieelis saavutada: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Kasvuvaldkondade siseste alamvaldkondade valiku täpsemal määratlemisel võetakse arvesse majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014 käskkirjaga nr 14- 0042 moodustatud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee protokollilisi otsuseid ja soovitusi; 2.5. nutika spetsialiseerumise strateegiline raamistik on määratletud „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014–2020; 2.6. Eesti teadustaristu teekaart on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pikaajaline (10– 20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest; 2.7. Euroopa teadusruum (ehk European Research Area – ERA) on Euroopa Liidu teaduspoliitika aluskontseptsioon; 2.8. projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 2.9. taotlus on elluviijale esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 2.10. tegevuskava on igaks kalendriaastaks toetuse saaja poolt rakendusüksusele esitatav tegevuste kava koos eelarvega; 2.11. teadusnõunik (ehk teaduskoordinaator) on ministeeriumi struktuuris avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kelle ülesanne on nõustada valdkondlikku ministeeriumi TA küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA alast koostööd, välja töötada oma valitsemisala TA uuringute kavasid, neid koostöös erinevate osapooltega ellu viia, esindada Eestit rahvusvahelistes TA koostöö algatustes ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid; 2.12. uuringute plaan on elluviija, rakendusasutuse, TAI strateegia rakendamise eest vastutavate ministeeriumide ja vajadusel muude huvipoolte koostöös ette valmistatud kavand poliitikaseire uuringute läbiviimiseks RITA tegevus 4 raames; 2.13. õppevisiit on lühiajaline TA valdkonnas välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest; 2.14. Teadus- ja Arendusnõukogu (edaspidi TAN) on Vabariigi Valitsuse juures asuv nõuandev kogu, kes nõustab Vabariigi Valitsust TA strateegia küsimustes, rahvusvahelise TA koostöö osas TA vallas, esitab Vabariigi Valitsusele oma seisukoha ministeeriumide esitatud TA programmide kohta ning täidab muid talle seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid. TAN koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus; 2.15. Eesti Teadusinfosüsteem (edaspidi ETIS) on teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel loodud riiklik register, mille eesmärk on Eesti TA tegevusega seotud 4 (28)  andmete ühtseks tervikuks koondamine. ETIS-e arendamisega seotud koostöö tagamiseks on haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud ETIS-e arendamise juhtkomitee (edaspidi ETIS-e juhtkomitee); 2.16. meetme juhtkomisjon (edaspidi juhtkomisjon) on juhtorgan, mis on moodustatud haridus- ja teadusministri 21.08.2015.a määruse „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ alusel RITA tegevuse 6 ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.2.3 „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ raames elluviidavate tegevuste kavandamiseks, koordineerimiseks ja hindamiseks. 2.17. arendusnõunik on erialaliidu poolt tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuste toetamine“ raames tööle võetud isik, kelle peamisteks tööülesanneteks on valdkonna ettevõtete TA vajaduste, võimekuse ja võimaluste kaardistamine, erialaliidu ja valdkonna ettevõtete nõustamine TA küsimustes ning erialaliidu TA alase koostöö korraldamine ja koordineerimine. Arendusnõunike ametikoha eesmärk on erialaliitude TA alase võimekuse ja teadlikkuse tõstmine. 2.18. erialaliit on ühe valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on registreeritud juriidilise isikuna ja millel on alalised töötajad. 3. Toetatavate tegevuste rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid 3.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus). 3.2. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi elluviija). 3.3. Tegevuste 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 elluviimiseks kaasab elluviija partnerid. Elluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse. 3.4. RITA partnerid tegevuste kaupa: Partneri RITA tegevused nimi tegevustes 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 tegevus 2 tegevus 3 tegevus 4 tegevus 5 tegevus 6 Tegevus 7 Teadmiste Teadus- TAI Info- Nutika Arendus- -põhise nõunike poliitika süsteemi spetsiali- nõunike poliitika- ametikoht seire de seerumise ametikohta- kujunda- ade arendus kasvuvald- de toetamine mise toetamine kondades erialaliitudes toetamine ministee- läbiviidava riumides TAI koordinee- rimine 5 (28)  EV minis- X X - X - - teeriumid ja Riigikantselei Sh Haridus- ja X X X X X - Teadusminis- teerium Sh Majandus- ja X X X X X - Kommuni- katsiooniminis- teerium Tartu Ülikool - - X - - - Eesti Teaduste - - X - - - Akadeemia Tallinna - - X - - - Tehnikaülikool Tallinna Ülikool - - X - - - Erialaliidud X 6 (28) 4. Abikõlblikkuse periood 4.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 1. jaanuar 2015. a kuni 31. detsember 2022. a. Tegevused Tegevuste abikõlblikkuse periood RITA juhtimine (horisontaalsed tegevused) 01.01.2015-31.12.2022 Tegevus1: Strateegilise TA tegevuse toetamine 01.06.2015-30.06.2022 Tegevus 2: Teadmisepõhise poliitikakujundamise 01.01.2016- 30.06.2022 toetamine Tegevus 3: Teadusnõunike ametikohtade toetamine 01.09.2015-31.12.2022 ministeeriumides Tegevus 4: TAI poliitika seire 01.11.2015-30.09.2022 Tegevus 5: Infosüsteemide arendus 01.09.2015-31.08.2022 Tegevus 6: Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 01.01.2015-31.12.2022 läbiviidava TAI koordineerimine Tegevus 7: Arendusnõunike ametikohtade toetamine 01.09.2019-31.12.2022 erialaliitudes 5. Tegevuste eesmärgid ja seos arengukavadega 5.1. RITA eesmärkideks on: - suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määramisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele; - tugevdada ministeeriumide kompetentsi ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisel; - tõsta ministeeriumide, riigi ja TA asutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike eesmärkidega TA kavandamisel ja läbiviimisel ning tõsta Eesti TA asutuste võimekust rakendusuuringute läbiviimisel; - arendada riigile olulisi teadussuundi ja toetada teadlaste järelkasvu kujunemist nendes teadussuundades, samuti suurendada soolist tasakaalu ametikohtade täitmisel ning sooliste aspektidega arvestamist teadustöödes ja uuringutes; - tõsta TA asutuste võimekust kasvuvaldkondades nii nende endi kui ettevõtjate teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise kaudu, soodustades sel viisil TA asutuste koostööd ettevõtetega ja teadmussiiret; - koordineerida TA valdkonna nutikale spetsialiseerumisele suunatud tegevusi, suunates ja analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke tugitegevusi; - tõsta erialaliitude teadlikkust valdkonna teadus- ja arendustegevuse suundumustest ning võimalustest ettevõtte kasvupotentsiaali suurendamiseks tsoodustades erialaliitude teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ja nõustamistegevust. 5.2. RITA kavandamise taust ja vajadus tuleneb siseriiklikest prioriteetidest ja valdkondlikest probleemkohtadest, mida käsitleb põhjalikult TAI strateegia. Selleks, et saavutada TAI strateegia põhieesmärke - suurendada TA ühiskondlikku ja majanduslikku kasu ning muuta majandusstruktuuri teadmistemahukamaks, tuleb tõsta riiklike ja sotsiaal- majanduslike eesmärkidega (rakendus)uuringute mahtu ning viia nende korraldus süstemaatilistele alustele. Tuleb luua ministeeriumide vahelised koostöövormid TA 7 (28)  lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Tuleb tõsta ettevõtlussektori võimekust defineerida valdkonna ettevõtetele olulisi teadus- ja arendustegevuse valdkondi ning suutlikkust osaleda valdkondliku TA tegevuse planeerimises. 5.3. RITA aitab ellu viia STS § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „T&A suunatus Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele nii teadustegevuses kui ka selle tulemuste rakendamisel, mis omakorda panustab tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu“ saavutamist. RITA ülesandeks on toetada riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimist, ministeeriumide TA-alase võimekuse tõstmist, sh valdkondliku TA korralduse loomist ja tugevdamist, teadusnõunike võrgustiku laiendamist ministeeriumides, arendusnõunike võrgustiku loomist erialaliitudes, teadusnõunike ja arendusnõunike koostööd ning selleks tehtavaid ühis- ja tugitegevusi (koolitusi, poliitikaanalüüsi ja -seiret, asjakohaste infosüsteemide arendamist) ning TA koordineerimist ja tutvustamist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 6.1. Tegevus 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine Tegevuse 1 raames toetatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarsete rakendusuuringute läbiviimist. 6.1.1. Tegevuse 1 eesmärkideks on: - suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide määramisel; - tõsta Eesti TA asutuste võimekust riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimisel; - rakendusuuringute toetamise kaudu saada teaduspõhiseid soovitusi ja rakendada neid ühiskonna ees seisvate sotsiaal-majanduslike väljakutsete lahendamiseks. 6.1.2. Tegevuse 1 tulemusena: - suureneb riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute maht, riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark korraldaja ja uuringutulemuste kasutaja; - sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate rakendusuuringute korraldus on viidud süstemaatilistele alustele ning ministeeriumide roll TAI prioriteetide määratlemisel on suurenenud; - teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks valitsusasutustega. 6.1.3. Rakendusuuringuid tellitakse “ülevalt alla“ põhimõttel, tellides suuremahulisi interdistsiplinaarseid TA projekte, mis lähtuvad ühiskonna (tuleviku)vajadustest. Elluviija hindab, kas tellitav rakendusuuring on selline teadus- ja arendusteenus, mille tellimiseks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 11 lg 1 p 19 tähenduses riigihanget korraldama ei pea. Kui riigihanget korraldama ei pea, valitakse uuringuprojektid elluviija korraldatud avaliku konkursi (edaspidi konkurss) käigus. Tagatakse rakendusuuringute tulemuste levitamine ja vaba kättesaadavus. TA tegevuste määratlemisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklist 14 ning Euroopa Komisjoni teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ punktist 33. 6.1.4. Rakendusuuringute toetamise tingimused: 6.1.4.1. Ettepanekud, millistel teemadel riiklikult olulisi rakendusuuringuid RITA raames läbi viiakse, teevad ministeeriumid. Uurimisteemad peavad olema kooskõlas 8 (28)  ministeeriumide arengukavadest ja/või tööplaanist lähtuvate strateegiliste huvidega ning arvestama rahvusvahelisi suundumusi. 6.1.4.2. Elluviijale ministeeriumide poolt esitatav uurimisteemade ettepanek peab sisaldama järgmist informatsiooni: rakendusuuringute teemad (iga ministeeriumi kohta 1-2 prioriteetset teemat), lahendatavad probleemid ning esialgne teemakirjeldus, seos ministeeriumi vastutusalas olevate arengukavade või ministeeriumi arengukava või tööplaaniga ning andmed võimaliku ühishuvi kohta teiste ministeeriumidega. 6.1.4.3. Elluviija koondab ministeeriumide esitatud ettepanekud ja korraldab ministeeriumide vahelise arutelu, eesmärgiga välja selgitada ministeeriumide huvide kattuvus uurimisteemade osas. 6.1.4.4. Uurimisteemade loetelu esitatakse arvamuse avaldamiseks Teadus- ja Arendusnõukogule (TAN). Uurimisteemade lõpliku valiku ja sõnastuse eest vastutab elluviija, kes kuulutab välja ja viib läbi avalikud konkursid. 6.1.4.5. Elluviija koostab koostöös ministeeriumidega uuringuteemade lähteülesanded. Lähteülesannete alusel korraldab elluviija uuringuettepanekute avatud konkursi. Uuringu ettepanekute konkurss avalikustatakse ja kuulutatakse välja ETISes ja ETAgi koduleheküljel. Konkurss toimub ETISe keskkonnas. 6.1.4.6. Konkursil võivad osaleda interdistsiplinaarsed konsortsiumid, kuhu kuuluvad esindajad vähemalt kahest erineva avaliku TA asutuse või eraõigusliku asutuse või ülikooli vähemalt kahe erineva TA alamvaldkonna1 uurimisrühmast. 6.1.4.7. Konkursil osalev konsortsium esitab elluviijale uuringuettepaneku. Uuringuettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid: - ettepaneku esitaja (konsortsiumisse kuuluvad asutused ja uurimisrühmad); - uurimisteema, vastavus lähteülesandes toodud probleemidele ning eesmärkidele; uurimismetoodika ja teaduslik põhjendus; - eeldatavad tulemused ja mõju; tegevuse sotsiaalmajanduslik ja ühiskondlik väljund; - uurimisrühmade koostöö otstarbekus ja koostööst tekkiv lisaväärtus; - uuringu läbiviimisega seotud infrastruktuuri olemasolu; - uuringutulemuste levitamise ja rakendamise plaan; - uurimisteema jätkusuutlikkus ja magistrantide/doktorantide kaasatus; projekti eelarve ja ajakava. 6.1.4.8. Uuringuettepanekut hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. Koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena. Uuringuettepaneku hindamise tulemusena koostatakse pingerida. 1 Haridus- ja teadusministri määrus “Teadus- ja arendusvaldkondade loetelu”, https://www.riigiteataja.ee/akt/13246093 9 (28) 6.1.4.9. Uuringuettepanekuid hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: Alakritee- Kriteerium ja selle Kriteeriumi Alakriteeriumi kirjeldus riumi kaal kaal lävend kriteeriumist Uuringu mõju RITA eesmärkide ning riiklike strateegiate ja arengukavade ellu rakendamisele; panus sotsiaalmajanduslike ja ühiskondlike probleemide lahendamisele; vastavus 60% nutika spetsialiseerumise raamistikule, Kriteerium 1 Uuringu kus asjakohane; uuringu vastavus sotsiaalmajanduslik lähteülesandes toodud eesmärkidele 3,5 punkti ning ühiskondlik ning lähteülesandes tõstatatud relevantsus (60%) probleemide lahendamisele Uuringu tulemuste levitamise ja rakendamise plaan ning tutvustamine 30% ühiskonnale Oodatav panus teadlaste järelkasvu tagamisse riigile olulistes valdkondades; 10% uuringu mõju läbivatele teemadele Konsortsiumi suutlikkus uuringut ellu viia, sealhulgas senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide 30% ja põhitäitjate eelneva teadustöö Kriteerium 2 tulemused ja taristu piisavus Uuringu teaduslik tase 3,5 punkti (40%) Kavandatava uuringu metoodika, teaduslik tase ja põhjendatus 40% Eelarve ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus 30% 6.1.4.10. Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija ekspertide hindamispaneele. Hindamispaneeli kuuluvad nii uurimisteema esitanud ministeeriumite esindajad kui ka selle ala eksperdid. Hindamispaneel võib uurimisettepanekute hindamisel kasutada sõltumatute ekspertide hinnanguid. 6.1.4.11. Hindamispaneel edastab uuringuettepanekute hindamistulemused, neile antud hinnangud ja võimalikud täiendusettepanekud elluviijale. 6.1.4.12. Iga uuringuteema kohta rahastatakse vähemalt ühte projekti, mis on ületanud mõlema kriteeriumi osas lävendi ning mis on vastava uuringuteema projektide pingereas kõrgeima punktisummaga. Kui mõne uuringuteema osas pole ühtegi sellist ettepanekut, siis see uuringuteema jääb rahastamata. 6.1.4.13. Eelnevas punktis kirjeldatud põhimõtete rakendamise järel seatakse kõik ülejäänud uuringuettepanekud koondhinde alusel pingeritta. Võrdse koondhindega ettepanekute puhul eelistatakse seda, millel on kõrgem hinne sotsiaalmajandusliku ja ühiskondliku taseme kriteeriumi osas. 6.1.4.14. Konkursi võitnud konsortsiumiga sõlmib elluviija teenuse osutamise lepingu. Lepingu maksumus peab olema üldjuhul vahemikus 500 000€ - 1 500 000€ ühe uuringu ja konsortsiumi kohta. Projektide kestus on 2-3 aastat. Eelarveperioodi jooksul korraldatakse kaks konkurssi. 10 (28) 6.1.4.15. Ministeeriumid nimetavad kontaktisikud(d), kes vastutavad läbi viidavate uuringute sisulise jälgimise eest ja keda kaasatakse uuringute sisuaruannete hindamisse. Kontaktisikud konsulteerivad vajadusel läbivate teemade eest vastutavate ministeeriumitega. Uuringute lõpptulemused edastatakse ministeeriumidele ning avalikustatakse. 6.1.4.16. Konkursi uuringuettepanekute vormid ja hindamisjuhendid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutuse ja -üksusega. 6.1.4.17. Uuringuettepanekute hindamise eest vastutab elluviija. Hindajate valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. 6.2. Tegevus 2. Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine 6.2.1. Tegevus 2 on suunatud aktuaalsete, kiiret sekkumist vajavate teemade adresseerimiseks. Toetatavate projektide valikul on põhirõhk relevantsusel ja päevakajalisusel: toetatavad projektid on ajendatud konkreetse sekkumise (regulatsiooni, meetme, vms) ettevalmistuseks. 6.2.2. Tegevuse 2 eesmärkideks on: - suurendada poliitikakujundamisel otsustusprotsesside teadus- ja tõenduspõhisust; - suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide määramisel; - tõsta Eesti TA asutuste võimekust riigi vajadustest lähtuvate rakendusuuringute läbiviimisel. 6.2.3. Tegevus 2 tulemusena: - suureneb riiklike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringute maht, riik on rakendusuuringute ja arendustööde tark korraldaja ja uuringutulemuste kasutaja; - otsustusprotsessid on teadus- ja tõenduspõhised; - sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate rakendusuuringute korraldus on viidud süstemaatilistele alustele ning ministeeriumide roll TAI prioriteetide määratlemisel on suurenenud; - teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks valitsusasutustega. 6.2.4. Uuringuvajadused ja rakendusuuringute teemad määratlevad vastava valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Ministeeriumidel on 40 % või 50 % omafinantseeringu kohustus. 6.2.5. Uuringute teemad, omafinantseeringu määra ja aastase rahalise piirmäära kiidab heaks elluviija juurde loodud ministeeriumide TA nõunikest või TA kontaktisikutest loodav hindamispaneel. Paneel võib oma töösse vajadusel kaasata eksperte. Paneeli liikmete nimekirja kinnitab elluviija rakendusasutuse ettepanekul. 6.2.6. Keskmiseks uuringu maksumuseks on üldjuhul suurusjärgus 50 000 eurot ning uuringu pikkuseks üldjuhul 3 kuud kuni 1,5 aastat. Uuringute maksimaalseks pikkuseks on kuni 2 aastat. 6.2.7. Ette määratud summa piires korraldab partner (ministeerium) kokku lepitud teemadel rakendusuuringute tellimise vastavalt oma asutuse uuringute tellimise korrale. 6.2.8. Uuringute valiku ja tellimise eest vastutab partner, kes võib vajadusel kasutada selleks elluviija abi. Partner tagab ka rahastatava uuringu kohta käivate andmete kandmise ETISesse. 6.2.9. Uuringuettepanek peab muuhulgas sisaldama andmeid uuringu nimetuse (teema), probleemi ja eesmärgi, uurimisülesannete, oodatavate tulemuste, mõju, eelarve ja ajakava kohta. 11 (28) 6.2.10. Uuringute tellimisel järgitakse Euroopa Komisjoni teadus- ja arendusabi raamistiku punkti 332. 6.2.11. Uuringute lõpptulemused avalikustatakse. Põhjendatud juhtudel võib riigikaitse valdkonnas läbi viidud uuringu lõpptulemused nimetada piiratud juurdepääsuga teabeks ja märkida teabevaldaja poolt „asutusesiseseks kasutamiseks“ AvTS alusel. 6.3. Tegevus 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine ministeeriumides 6.3.1. Tegevuse 3 raames toetatakse: - ministeeriumides ja Riigikantseleis kõrgetasemelisi teadusnõunike ametikohti, teadusnõunike siseriiklikel ja rahvusvahelistel koolitustel osalemist, rahvusvahelistel õppevisiitidel osalemist; - valdkonna TA sidusrühmadega seotud teavitustegevusi (seminare, infopäevasid, trükiste vms infokandjal infomaterjalide loomist ja levitamist, rahvusvahelise TA koostöö edendamist ja rahvusvahelistes TA koostöögruppides osalemist); - elluviija korraldatud teaduspoliitika-alaste seminaride ja koolituste läbiviimist; - ministeeriumidevahelisi TA-alaseid koordinatsioonitegevusi (nt ühiste ümarlaudade korraldamine eesmärgiga vahetada parimaid praktikaid ja kogemusi valitsemisala TA korraldamisel ning ühiste eesmärkide elluviimiseks uuringute planeerimisel). 6.3.2. Teadusnõunike ametikoha toetamise eesmärk on tõsta ministeeriumide võimekust TA küsimustes. 6.3.3. Teadusnõunike tööülesannete hulka kuulub: - nõustada ministeeriumi TA küsimustes; - planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA-alast koostööd; - töötada välja oma valitsemisala TA uuringute kavasid ja viia neid koostöös erinevate osapooltega ellu; - esindada Eestit rahvusvahelistes TA koostöö algatustes. 6.3.4. Teadusnõuniku ametikohal töötamise eelduseks on magistri- , soovitavalt doktorikraad ja vähemalt 4 aastane teadustöö kogemus (näiteks samaaegsed doktorantuuri õpingud). Kasuks tulevad teadmised valitsusasutuste poliitika ja valdkondliku arengu kujundamise põhimõtetest ning protsessist. 6.3.5. Tegevuse 3 tulemusena: - on kasvanud ministeeriumi võimekus oma valitsemisala TA koordineerimisel, ministeeriumil on ülevaade ministeeriumi valitsemisala TA kompetentsidest ning riigi TA vajadustest; - on loodud ministeeriumide vahelised koostöövormid TA lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades; - on saavutatud suurem teadlikkus rahvusvahelise koostöö (sh Euroopa Teadusruumi ja Horisont 2020 algatuste) osas. 6.3.6. Teadusnõuniku ametikoha taotluse esitab partner (vastav ministeerium) elluviijale. Taotlusvormi töötab välja elluviija. 6.3.7. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni 1. septembrini 2018. Elluviija menetleb taotlusi 15 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. Selle käigus hindab elluviija taotluses esitatud andmete õigsust ning teadusõuniku töö vajalikkuse põhjendatust; seost ministeeriumi eesmärkide saavutamisega ning seost programmi eesmärkide saavutamisega. Taotlust ei rahuldata, kui teadusnõuniku töö seos ministeeriumi ja programmi eesmärkide saavutamisega on nõrk. 6.3.8. Taotletava toetuse summa ühe teadusnõuniku ametikoha kohta on kuni 120 000 eurot otsesteks kuludeks, jaotatuna tegevuse abikõlblikkuse perioodi peale (kokku kuni 4 aastat), mis sisaldab lisaks palgakuludele ka muid ametikohaga seotud kulusid (nt 2 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0627(01)&from=EN 12 (28)  lähetuskulud, teavituskulud). 2 aasta jooksul toetatakse teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 100% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuni 40 000 eurot aastas teadusnõuniku kohta. Sellele järgneva 2 aasta jooksul toetatakse teadusnõuniku ametikohaga seotud kulusid 50% ulatuses abikõlblikest kuludest, kuni 20 000 eurot teadusnõuniku ametikoha kohta aastas. Peale eelpool mainitud 4 aasta möödumist teadusnõuniku ametikohta RITA raames ei toetata. 6.3.9. Taotledes teadusnõuniku ametikoha toetust, võtab ministeerium kohustuse katta 50% omafinantseeringuna peale 2 aasta möödumist ning sealt alates rahastada ametikohta oma vahenditest, ilma RITA toetuseta vähemalt kahe aasta jooksul. 6.3.10. Ministeerium korraldab sise- või avaliku konkursi vajaliku kvalifikatsiooniga töötaja leidmiseks. Täpse ametijuhendi koostab ministeerium vastavalt oma ametkonna spetsiifikale ja vajadustele, tagades, et see vastab käskkirja punktides 6.3.1., 6.3.3. ja 6.3.4. toodud nõuetele. 6.3.11. Teadusnõuniku palkamise tingimused kinnitatakse elluviija ja ministeeriumi vahelises lepingus. Lepingu vormi töötab välja elluviija. Lepingus on sätestatud muu hulgas ministeeriumi kohustus kaasrahastada ja hiljem rahastada teadusnõuniku ametikohta, väljamaksetaotluste ja aruannete esitamise kohustus jm. 6.3.12. Ministeeriumi kohta toetatakse üht, erandina kuni kaht teadusnõuniku ametikohta. Kaht ametikohta loetakse põhjendatuks vaid juhul, kui ministeeriumi TA kulutuste osakaal on ministeeriumide keskmisest TA panusest kõrgem ning kui ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad väga erinevad valdkonnad. Kahe ametikoha puhul määratakse üks vastutav teadusnõunik, kes on ministeeriumivälises suhtluses ministeeriumi TA kontaktisikuks. 6.4. Tegevus 4. TAI poliitikaseire 6.4.1. Tegevuse raames toetatakse: - analüüside ja uuringute läbiviimist elluviija ja partnerite poolt, - elluviija ja partnerite osalemist erinevates temaatilistes (sh rahvusvahelistes) töögruppides, võrgustikes ja analüüsiprojektides, - välisekspertide kaasamist mh analüüside tegemisse ja ekspertarvamuste võtmiseks, - teavitusürituste ja seminaride korraldamist. 6.4.2. Tegevuse eesmärk on jälgida TAI poliitika eesmärkide täitmist ning anda soovitusi uute poliitikate kujundamiseks. 6.4.3. Tegevus 4 tulemusena: - on tagatud TAI poliitika seire ning TAI strateegia rakendamise eest vastutavate ministeeriumide, TANi ja elluviija sõnastatud eesmärkidel uuringute läbiviimine ning uuringute tulemuste kasutamine TAI strateegia rakendamisel; - on välja töötatud poliitikasoovitused tuginedes analüüsidele ja uuringutele; - on toetatud järelkasv teadus- ja innovatsioonipoliitikate uurimise suundades. 6.4.4. Poliitikaseire uuringute läbiviimiseks tegevuse 4 raames: 6.4.4.1. Koostatakse uuringute plaan, kus kirjeldatakse lahendust vajavat probleemistikku, planeeritavaid eesmärke ja uuringuvajadusi. Uuringu plaani koostamise eest vastutab elluviija, kes kaasab TAI strateegia rakendamise eest vastutavad ministeeriumid ning vajadusel ka partnerid ja TANi. Uuringute plaani korrigeeritakse vastavalt vajadusele. 6.4.4.2. Elluviija koostab lähtuvalt uuringute plaanist iga-aastase tegevuskava, kus määratakse ära iga-aastaselt kavandatavad analüüsid ja uuringud ning elluviija ülesanded lähtuvalt RITA tegevuse 4 raames korraldatava TAI poliitikaseire vajadustest. 6.4.5. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või punktis 3.4 nimetatud partner või partnerite konsortsium või tellib elluviija need teenusena . Tööjaotuse partnerite vahel korraldab 13 (28)  elluviija. Juhul, kui elluviija tellib tegevuse teenusena, analüüsib elluviija igakordselt, kas tellitavad uuringud on teadus- ja arendusteenus RHS § 11 lg 1 p 19 alusel. 6.4.6. Partneritele hüvitatavate kulutuste kogumaht on kokku kuni 900 000 eurot abikõlblikkuse perioodi kohta. 6.5. Tegevus 5. Infosüsteemide arendus 6.5.1. Tegevuse 5 raames toetatakse - ETISe uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist, - uute liideste ja teenuste loomist, - ETISe teiste infosüsteemidega sidustatuse parendamist lähtuvalt riigi TA vajadustest ja seadusandluse muudatustest. 6.5.2. Tegevuse 5 eesmärk on TA valdkonna andmete koondamine ühtsesse infosüsteemi ning ETISe TA projektide veebipõhise taotlemise, aruandluse ja menetlemise keskkonna laiendamine valdkondlikuks taotluste ja aruannete esitamise ning menetlemise keskkonnaks. 6.5.3. ETISe arendamine toimub elluviija ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) koostöös. HTM on ETISe vastutav töötleja, elluviija volitatud töötleja. Igaaastaselt kogub elluviija kolmandatelt osapooltelt (teadusasutused, teadus- ja arendustegevust finantseerivad asutused, ministeeriumid jm) sisendi ETISe arendusvajaduste kohta ning selle alusel korrigeerivad elluviija ja HTM arenduskava. ETISe arendamine toimub jooksvalt tuginedes elluviija ja HTMi poolt kokkulepitud arenduskavale, elluviija ja HTMi vahelisele lepingule ning elluviija juhatuse käskkirjale. 6.5.4. Tegevus 5 tulemusena on kaasajastatud ETIS sh: - on valminud uued ja kaasajastatud olemasolevad infosüsteemi moodulid; - lähtuvalt eesmärgist on loodud vajalik sidusus teiste infosüsteemidega (SFOS, vajadusel ministeeriumide olemasolevad infosüsteemid jt); - on laienenud ETISe kasutajate ring, ministeeriumidele on loodud võimalus kasutada ETIS keskkonda oma TA konkursside läbiviimiseks, dokumentide menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks; - ETIS toimib lähtuvalt riigi TA vajadustest. 6.5.5. Tegevuse 5 raames toetuse taotlemist ei toimu. Tegevusi viib ellu elluviija koos partneritega vastavalt punktis 6.5.3. nimetatud arenduskavale ning ministeeriumidelt laekunud sisendile. 6.6. Tegevus 6. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA koordineerimine 6.6.1. Tegevuse 6 raames toetatakse: -Teadlikkuse tõstmist. Kasvuvaldkondades läbiviidava teadus- ja arendustegevuse sisuanalüüside ja -kokkuvõtete ning kommunikatsiooni- ja teavitustegevuste korraldamine (näiteks esitlused, teabepäevad, konverentsid, trükised) eesmärgiga tõsta teadlikkust võimalikest teadus- ja arendusalastest koostöövõimalustest nii nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades töötavate teadlaste ning ettevõtjate hulgas kui ühiskonnas tervikuna. Tegevused hõlmavad endas asjakohase info kogumist, analüüsimist, toimetamist ja kättesaadavaks tegemist, infomaterjalide ja kokkuvõtete koostamist, uuendamist ja levitamist, parimate praktikate kogumist, uuringute ja kaardistuste tegemist, tulemuste levitamist, edulugude ja õppetundide tutvustamist. 14 (28)  - Koostöö arendamist. Valdkonnaspetsiifiliste temaatiliste ühiste seminaride planeerimine ja korraldamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades tegutsevatele teadus ja arendusasutustele ning ettevõtetele eesmärgiga tihendada osapoolte vahelisi kontakte ning tutvustada tulemuslikke koostööprojekte, kaasates protsessi vastavalt vajadusele eksperte ja esinejaid. - Juhtkomisjoni töö korraldamist. Meetme juhtkomisjon teeb elluviijale ettepanekuid teadlikkuse tõstmise tegevusteks so nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidavate teadus- ja arendustegevuste tulemuste tutvustamiseks sihtgruppidele ja avalikkusele, kitsama temaatikaga infopäevade korraldamiseks, samuti kasvuvaldkondades rakendatavate projektide sisulise tulemuslikkuse ja koostoime analüüsideks meetme 4.2.3, Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate ning teiste riikliku tasandi rahastamisinstrumentide lõikes. Juhtkomisjon jälgib nutika spetsialiseerumise valdkondades teadus ja arendustegevuse strateegia eesmärkide täitmist ja nende suunas liikumist ning vajadusel teeb ettepanekuid muudatusteks strateegiadokumentide sisus. Vajadusel korraldab elluviija juhtkomisjoni arutelude jaoks kitsama valdkonna ekspertide kaasamise ja teemaülevaadete presentatsioonid. 6.6.2. Tegevuse 6 eesmärk on tõsta TA asutuste võimekust kasvuvaldkondades nii nende endi kui ettevõtjate teadlikkuse kasvatamise ja nõustamise kaudu, soodustades sel viisil teadus- ja arendusasutuste koostööd ettevõtetega ja teadmussiiret; koordineerida TA valdkonna nutikale spetsialiseerumisele suunatud tegevusi, suunates ja analüüsides neid ning arendades selleks tarvilikke tugitegevusi. 6.6.3. Tegevus 6 tulemusena toimub nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades läbiviidava TA rahastamise süsteemne ja koordineeritud meetmepõhiste ülevaadete koostamine ning tegevuse sihtgrupid ja laiem avalikkus on kursis läbiviidavate tegevuste ja nende tulemustega. 6.6.4. Tegevuse 6 raames toetuse taotlemist ei toimu. Tegevusi viib ellu elluviija koos partneritega. 6.7. Tegevus 7 Arendusnõunike ametikohtade toetamine erialaliitudes 6.7.1. Tegevuse 7 raames toetatakse: - erialaliitudes arendusnõunike ametikohti (partnerid); - valdkonna ettevõtete TA alase teadlikkuse tõstmisele suunatud infopäevade, seminaride ja koolituste läbiviimist (elluviija ja partnerid); - analüüside läbiviimist (partnerid); - erialaliitude üleseid TA-alaseid koordinatsioonitegevusi, näiteks ühiste ümarlaudade korraldamine eesmärgiga vahetada parimaid praktikaid ja kogemusi ettevõtete, TA asutuste ja avaliku sektori koostööst, samuti arendus- ja teadusnõunike ühistegevusi (elluviija ja partnerid). 6.7.2. Arendusnõunike tööülesannete hulka kuulub: - Erialaliidu nõustamine teadus- ja arendustegevust puudutavates küsimustes, sh valdkonna ettevõtete TA tegevuse koordineerimine ning sisendi andmine valdkondlike strateegiate koostamiseks, koolituste ja seminaride korraldamine, ettevõtete TA vajaduste väljaselgitamine, oluliste TA tegevuste kaardistamine ja TA mahukate lahenduste otsimise koordineerimine, teavitamine valdkonnas tehtud uuringutest, koostöö arendamine TA asutustega; - Sektorite ülese ja rahvusvahelise koostöö korraldamine, sh valdkonna esindamine rahvusvahelistes TA algatustes (Horizon Europe, Digital Europe, InvestEU); osalemine valdkondade üleste seminaride korraldamisel, valdkonna rahvusvaheliste ja siseriiklike TA koostöövõimaluste kaardistamine ja vahendamine; - Valdkonna ettevõtete toetamine TA tegevuste elluviimisel, sh ettevõtjate teadlikkuse tõstmine olemasolevatest rahastusmeetmetest ja ettevõtete nõustamine. 15 (28) 6.7.3. Arendusnõunikule esitatavad nõuded: valdkondliku teadus- ja arendustöö kogemuse ja vastava koostöövõrgustiku olemasolu, valdkonna ettevõtete tundmine, TA rahastamisvõimaluste tundmine ja projektijuhtimise alased oskused. 6.7.4. Tegevuse 7 tulemusena: - Kaardistatud on valdkonna ettevõtete TA vajadused keskpikas perspektiivis (3-5 aastat) ning pikas perspektiivis (üle 5 aasta) - Ettevõtted on kursis Eesti teadusasutustes pakutavaga ning nad teavad, kelle poole pöörduda konkreetsete arendusküsimustega; - Ettevõtted on kursis valdkonna teadus- ja arendustegevuste suundumustega ning arvestavad neid TA tegevuste kavandamisel; - Ettevõtted on teadlikud erinevatest TA rahastamismeetmetest ning kasutavad neid aktiivselt ettevõtte arendamisel; - Ettevõte TA vajadustega on arvestatud valdkondlike strateegiate koostamisel ning TA tegevuse planeerimisel. 6.7.5. Arendusnõuniku ametikoha loob ning arendusnõuniku värbab partner (vastav erialaliit), kooskõlastades arendusnõuniku ametijuhendi elluviijaga. Ametijuhend peab vastama punktides 6.7.1., 6.7.2., 6.7.3. ja 6.7.4. toodud nõuetele. Kui tegemist on innovatsiooniklastritele antava riigiabiga, peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas üldise grupierandi määruses artiklis 27 punktis 8 sätestatuga. 6.7.6. Toetuse summa erialaliidule ühe arendusnõuniku ametikoha kohta on kuni 100 000 eurot. Toetuse summale lisandub erialaliidu omapanus, vähese tähtsusega abi korral 15% ning riigiabi korral 50%. Abikõlblik kulu hõlmab lisaks palgakuludele ka muid arendusnõuniku tööga seotud kulusid. Arendusnõuniku personalikulude osakaal tegevusega seotud abikõlblikest kuludest peab olema vähemalt 60 %. Erialaliidu kohta toetatakse ühte arendusnõuniku ametikohta. Toetuse saamise tingimuseks on punktis 6.7.4. sätestatud tulemuste saavutamine. 7. Sihtrühmad RITA tegevuse 1, 2, 3 ja 5 otsene sihtrühm on Eesti Vabariigi ministeeriumid. Tegevuse 1 otsene sihtrühm on lisaks ministeeriumidele ka avalikud teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja eraõiguslikud asutused. Tegevuse 4 sihtrühma kuuluvad Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Teaduste Akadeemia. Tegevuse 6 sihtrühm on TA asutused ja ettevõtted. Tegevuse 7 sihtrühm on Eestis tegutsevad erialaliidud. Kaudne sihtrühm on Eesti ühiskond ja majandus tervikuna. 16 (28) 8. Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad Tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad on järgmised: Tegevused, mis Sihttase Sihttase panustavad Näitaja nimetus Algtase 2018. a 2022. a indikaatori täitmisesse TULEMUSNÄITAJA Sotsiaal-majanduslikele rakendustele suunatud Tulemusnäitaja kulutuste osakaal 30% 35% 40% 1,2,3,4,5 riigieelarves planeeritud TA eraldistest Ülikoolide ja teiste kõrgkoolidega innovatsioonialast koostööd 4,2% 5,2% 6,8% 6 teinud ettevõtete osakaal (2012) kõigi küsitletud ettevõtete hulgas Tegevuste TULEMUSNÄITAJA (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja tegevusele Valdkondliku Teadusnõunike ametikohtade 0 4 5 3 teadus- ja arv arendustegevuse tugevdamine Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Tegevused, mis Sihttase Sihttase panustavad Näitaja nimetus Algtase 2018. a 2022. a indikaatori täitmisesse Läbiviidud uuringute Väljundnäitaja 0 30 80 1, 2 arv Uuringuid läbiviinud 0 8 14 1, 2 TA asutuste arv Teadusnõunike ametikohtade 0 4 5 3 arv ETIS-e keskkonnas läbiviidud taotlusvoorude arv 0 8 20 5 Läbiviidud TAI poliitika 0 10 25 4 analüüside arv Läbiviidud infopäevade, seminaride, 0 25 50 6 koostöökohtumiste arv 17 (28)  Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 0 5 10 6 läbiviidud TA ülevaadete arv Arendusnõunike 0 0 9 7 ametikohtade arv 9. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele 9.1. Tegevuste mõju läbivatele teemadele on valdavalt neutraalne või soodustav. Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Neutraalne või positiivne. Panustab kriteeriumite 4.1. Riigi keskvalitsuse tegevuste kooskõla kohalike ja piirkondlike arengustrateegiatega ja 4.2. Arendus- ja planeerimisalane võimekus kohalikul ja regionaalsel tasandil täitmisesse läbi strateegilise TAI juhtimise parandamise ning arendus- ja planeerimisalase võimekuse tõstmise. Infoühiskonna Positiivne. Panustab kriteeriumi 1.1. IKT nutikas kasutamine edendamine valdkonnas riigihalduse või avalike teenuste osutamise korraldamiseks täitmisesse. Plaanitav infosüsteemide arendus panustab IKT -sektori lisandväärtuse ja uuenduslikkuse kasvule. Keskkonna- ja Positiivne. Parandatakse teadlikkust keskkonna valdkonnas toimuva kliimapoliitika TA osas ning tõhustatakse seeläbi teaduspõhist TAI strateegilist juhtimist antud valdkonnas. Keskkonna ja kliimaga on seosed pigem kaudsed. Võrdsete võimaluste Positiivne. Tegevused 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine, 2. tagamine Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine, 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine, 4. TAI poliitikaseire ja 7. Arendusnõunike ametikohtade toetamine panustavad kriteeriumite 1.1. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus hariduses, teaduses ja tööturul, 1.3. Naiste ja meeste võrdne osalemine otsustusprotsessis täitmisesse (läbi teaduspõhise TA poliitika korralduse). Ühtne riigivalitsemine Positiivne. Panustab ministeeriumide ja erialaliitude TA-alase võimekuse ja kompetentsi kasvatamisse. RITA edendab ministeeriumide, ettevõtete ja teadusasutuste vahelise koostöö paranemist ja tagab teadmuspõhisema poliitikakujundamise kaudu tõhusama ja mõjusama valitsemise. 10. Tegevuste eelarve 10.1. Tegevuste kogumaht on 29 861 634 eurot, millest Euroopa Regionaalarengufondi vahenditest finantseeritakse 83,17% ehk kuni 24 835 909 eurot. Riiklik kaasfinantseering on kuni 2 153 295 eurot ehk kuni 7,21%. Omafinantseering moodustab vähemalt 2 872 430 eurot ehk kuni 9,62% tegevuse eelarvest. 18 (28) 10.1. Tegevuste eelarve rahastamisallikate lõikes Riiklik Oma- Kulud Nr Tegevus EL toetus kaasfinantseering finantseering kokku Strateegilise TA tegevuse 1. 15 221 860,41 1 319 748,59 0,00 16 541 609,00 toetamine Teadmispõhise 2. poliitikakujundamise 2 432 056,99 210 861,46 2 313 606,47 4 956 524,92 toetamine Teadusnõunike 3. ametikohtade toetamine 1 588 700,30 137 741,70 400 000,00 2 126 442,00 ministeeriumides 4. TAI poliitikaseire 1 656 389,58 143 610,42 0,00 1 800 000,00 5. Infosüsteemide arendus 1 398 728,98 121 271,02 0,00 1 520 000,00 Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 6. 1 268 500,89 109 980,13 0,00 1 378 481,02 läbiviidava TA koordineerimine Arendusnõunike 7. ametikohtade toetamine 958 107,70 83 068,77 158 823,53 1 200 000,00 erialaliitudes 8. Horisontaalsed kulud 311 564,17 27 012,89 0,00 338 577,06 KOKKU 24 835 909,00 2 153 295,00 2 872 430,00 29 861 634,00 19 (28) 10.2. Tegevuste kogueelarve Väljund TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste sh elluviija sh partnerite eelarve kokku eelarve eelarve Läbiviidud 1. Strateegilise TA tegevuse toetamine 16 541 609,00 16 541 609,00 0 uuringute arv, uuringuid sh Otsene personalikulu 500 000,00 500 000,00 0 läbiviinud asutuste sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 15 966 609,00 15 966 609,00 0 arv kauba/teenuse ost) sh Kaudsed kulud 75 000,00 75 000,00 0 Läbiviidud 2. Teadmispõhise poliitikakujundamise 4 956 524,92 0 4 956 524,92 uuringute arv, toetamine uuringuid sh Otsene personalikulu 0 0 0 läbiviinud asutuste sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 4 956 524,92 0 4 956 524,92 arv kauba/teenuse ost) sh Kaudsed kulud 0 0 0 2.1. Teadmispõhise poliitikakujundamise 3 309 965,00 0,00 3 309 965,00 toetamine sh 50% omafin Otsene personalikulu 0,00 0,00 0,00 uuringud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 3 309 965,00 0,00 3 309 965,00 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 0,00 0,00 0,00 2.2. Teadmispõhise poliitikakujundamise 1 646 559,92 0,00 1 646 559,92 toetamine sh 40% omafin Otsene personalikulu 0,00 0,00 0,00 uuringud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 1 646 559,92 0,00 1 646 559,92 kauba/teenuse ost)  (alates Kaudsed kulud 0,00 0,00 0,00 augustist 2019) Teadusnõunike 3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 2 126 442,00 526 442,00 1 600 000,00 ametikohtade arv ministeeriumides sh Otsene personalikulu 1 646 276,00 407 568,00 1 238 708,00 sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 233 224,60 57 738,80 175 485,80 kauba/teenuse ost) sh Kaudsed kulud 246 941,40 61 135,20 185 806,20 3.1. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 526 442,00 526 442,00 0 ministeeriumides sh elluviija Otsene personalikulu 407 568,00 407 568,00 0 kulud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 57 738,80 57 738,80 0 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 61 135,20 61 135,20 0 3.2. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 800 000,00 0 800 000,00 ministeeriumides sh partnerite Otsene personalikulu 619 354,00 0 619 354,00 kulud 1-2 aasta Muud tegevusega seotud kulud (st mh 87 742,90 0 87 742,90 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 92 903,10 0 92 903,10 3.3. Teadusnõunike ametikohtade toetamine 800 000,00 0 800 000,00 ministeeriumides sh partnerite Otsene personalikulu 619 354,00 0 619 354,00 kulud 3-4 aasta Muud tegevusega seotud kulud (st mh 87 742,90 0 87 742,90 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 92 903,10 0 92 903,10 4. TAI poliitikaseire 1 800 000,00 900 000,00 900 000,00 sh Otsene personalikulu 1 170 000,00 585 000,00 585 000,00 Läbiviidud TAI sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 454 500,00 227 250,00 227 250,00 poliitika analüüside kauba/teenuse ost) arv sh Kaudsed kulud 175 500,00 87 750,00 87 750,00 ETISe keskkonnas 5. Infosüsteemide arendus 1 520 000,00 123 225,95 1 396 774,05 läbiviidud sh Otsene personalikulu 107 153,00 107 153,00 0 taotlusvoorude arv sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 1 396 774,05 0 1 396 774,05 kauba/teenuse ost) sh Kaudsed kulud 16 072,95 16 072,95 0 Infopäevade, 6. Nutika spetsialiseerumise 1 378 481,02 1 378 481,02 0 seminaride, kasvuvaldkondades läbiviidava TA koostöökohtumiste, koordineerimine ülevaadete arv sh Otsene personalikulu 894 505,53 894 505,53 0 sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 349 799,66 349 799,66 0 kauba/teenuse ost) sh Kaudsed kulud 134 175,83 134 175,83 0 Arendusnõunike 7. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 1 200 000,00 141 176,47 1 058 823,53 ametikohtade arv erialaliitudes sh Otsene personalikulu 900 000,00 105 882,35 794 117,65 sh Muud tegevusega seotud kulud (st mh 165 000,00 19 411,76 145 588,24 kauba/teenuse ost) sh Kaudsed kulud 135 000,00 15 882,35 119 117,65 7.1. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 141 176,47 141 176,47 0,00 erialaliitudes Sh elluviija Otsene personalikulu 105 882,35 105 882,35 0,00 kulud Muud tegevusega seotud kulud (st mh 19 411,76 19 411,76 0,00 kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 15 882,35 15 882,35 0,00 7.2. Arendusnõunike ametikohtade toetamine 1 058 823,53 0,00 1 058 823,53 erialaliitudes sh partnerite Otsene personalikulu 794 117,65 0,00 794 117,65 kulud (15% Muud tegevusega seotud kulud (st mh 145 588,24 0,00 145 588,24 omafin) kauba/teenuse ost) Kaudsed kulud 119 117,65 0,00 119 117,65 Horisontaalsed Horisontaalsed kulud 338 577,06 338 577,06 0 kulud Otsene personalikulu (projektijuht) 294 414,83 294 414,83 0 Kaudsed kulud 44 162,23 44 162,23 0 KOKKU 29 861 634,00 19 949 511,50 9 912 122,50 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 11.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 6 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 11.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 11.2.2. kaudsed kulud kuni 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 11.2.3. ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, jms) korraldamise ja nendel osalemisega sh üritustel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud ning materjalide ettevalmistamise kulud; 11.2.4. ekspertide tasud; 11.2.5. teavitamiskulud; 11.2.6. sisseostetavate teenuste tellimiseks riigihangete korraldamise kulud, kui hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisega; 11.2.7. teenuse tellimine RHS § 14 lg 1 punkt 11 toodud TA erandi alusel, kui teenuse tellimine vastab erandi tingimustele; 11.2.8. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 11.2.9. aparatuuri ja seadmete, samuti laborite sisseseade ja väliuuringute teostamiseks vajalike töövahendite ja varustuse soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud; 11.2.10. projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsiteenuse kulud, v.a ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 toodud kulud; 11.2.11. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvaraga kaasnevad kulud välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 p 3 kajastatud infotehnoloogiliste lahenduste kulud; 11.2.12. sõidu- ja majutuskulud, ürituste osavõtutasu ja päevaraha; 11.2.13. uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud; 11.2.14. uuringute tulemusena tekkinud andmete repositooriumides hoiustamisega seotud kulud; 11.2.15. teavitamiskulud, mis kaasnevad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 nimetatud kohustuste täitmisega; 11.2.16. isikliku sõiduauto kasutuse ja kütuse kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a. määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud maksuvaba piirmäära ulatuses; 11.2.17. rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaks on põhjendatud kulu juhul, kui toetatava tegevuse tegemise eelduseks on kohustus liituda mõne rahvusvahelise või riigisisese organisatsiooniga ja maksta liikmemaksu; 11.2.18. Partnerile antud riigiabi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 7 nimetatud tegevuse abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 27 toodud tingimustele. Vähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva 24 (28)  käskkirja lisa punktis 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule. 11.2.19. Partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. 11.2.20. Juhul, kui partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 11.2.21. muud toetatavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 11.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 11.3.1. Amortisatsioonikulud; 11.3.2. kinnisasja ostmine; 11.3.3. liiklusvahendite ostmine, rentimine või liisimine, välja arvatud õppe- ja teadustöö läbiviimiseks spetsiaalselt kohandatud liiklusvahendi puhul; 11.3.4. töötaja esinduskulud ja kingitused, v.a seadusega ettenähtud hüvitised; 11.3.5. elluviija organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud; 11.3.6. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 12.2. Toetus makstakse elluviijale välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse §-le 18 rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse vormi kehtestab rakendusüksus. 12.3. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 12.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 12.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 12.6. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 12.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on 25 (28)  rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest elluviijat. 12.8. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13. Elluviija ja partneri kohustused 13.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas lisas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused. 13.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 13.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 13.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 13.2.3. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning lisama maksete prognoosi ; 13.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 13.2.5. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 13.2.4.1. asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast; 13.2.4.2. toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest; 13.2.4.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist. 13.3. Partner peab täitma perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ning RITA raames sõlmitud partnerluslepingutes nimetatud kohustusi. 14. Käskkirja muutmise tingimused 14.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 14.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 26 (28) 14.3. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 10.3 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 14.4. Partnerite nimekiri võib tegevuste elluviimise jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning taotlust menetletakse elluviija poolt kinnitatud korra alusel. Muudatuse partnerite nimekirjas kinnitab rakendusasutus. 14.5. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse vajaduse kohta. 14.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 14.7. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise eelnõu kooskõlastamine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikele 6. Eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 14.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 15. Aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 8 loetletud näitajate täitmine. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.4. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 15.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 15.6. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtajaks lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 11 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 16. Finantskorrektsioonid 16.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 16.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ja ühendmääruses sätestatule. 27 (28) 17. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 28 (28) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0778 - Haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2015. a käskkirja nr 486 “Tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine” toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5364379b-65c1-4ec9-bb76-c7146d775af0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5364379b-65c1-4ec9-bb76-c7146d775af0?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main