Kiri

Merilin Piipuu Kultuuriministeerium Teie 08.07.2019 nr 8-3/1356-1 [email protected] Meie 12.08.2019 nr 1.1-8/1791-2 Tagasiside „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest Lugupeetud Merilin Piipuu Edastame tagasiside Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste kohta strateegiadokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Killar e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Lisa: 180622_kiri_lisa_ministeeriumid_sport2030_aruanne_SoM .xls Jaanika Mastik 626 9113 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Eesmärgid ja tegevused Eesti spordipoliitika põhialustest aastani 2030 5. Valdav osa elanikest liigub ja spordib. 5.1. Eestimaalastest liigub praegu iga kolmas inimene, eesmärk on jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis tähendab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga. Selleks tuleb kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused. 5.2. Elukestva liikumis- ja spordiharrastuse alused luuakse ea- ja vajaduskohase liikumisõpetuse abil lasteaedades ja koolides, õpetades eluks vajalikke põhioskusi ja innustades sportimisest rõõmu tundma. Õpetajakoolitus on kohandatud liikumise ja sportimise lõimitud õpetamiseks. 5.3. Inimesed on teadlikud liikumise ja sportimise mõjust tervisele, sellealased hoiakud, teadmised ja oskused on omandatud haridussüsteemis, neid täiendatakse eneseharimise ning kampaaniate kaudu. Liikumist ja sportimist mõjutavate erialade töötajatele korraldatakse regulaarselt koolitusi. Inimeste liikumis- ja sportimisharjumusi seiratakse ning tulemusi kasutatakse tegevuste ja poliitika kujundamisel. 5.4. Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks teevad eri valdkonnad sisulist koostööd. Osalemine liikumisüritustel ja vajaduspõhine tervisekontroll on kättesaadav kõigile. 5.5. Liikumise ja sportimise hoogustamiseks töötatakse välja ja juurutatakse laste ning noorte huvitegevuse toetussüsteem. 5.6. Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav. 6. Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja. 6.1. Muutused ühiskonnas on mõjutanud spordikorraldust ning muutnud spordi enam teenusepõhiseks. Spordiliikumise laiapõhjalisus, organisatsioonide ja tegevuste paljusus ning struktureeritus ja kuulumine rahvusvahelisse koostöövõrgustikku loovad eeldused üleriigilise eesmärgi täitmiseks. Spordiorganisatsioonid pakuvad inimestele kvaliteetset tegevust ja teenust, liikumise ja spordi teenusepõhisus tugevdab majandust ning tõstab tööhõivet. 6.2. Kaardistatakse liikumise ja spordiga seotud majandustegevus ja tööhõive, töötatakse välja sporditeenuste majandusliku mõju hindamise meetodid, mille abil saadud tulemusi arvestatakse tõenduspõhiste toetusmehhanismide väljatöötamisel ja rakendamisel, sporditeenuste ning -toodete arendamisel ja töökohtade loomisel. 6.3. Spordikorraldus põhineb avaliku sektori ja spordiorganisatsioonide koostööl ja rollijaotusel. Avalik sektor on valdavalt tingimuste looja seadusandluse, toetuste, koolituste ja taristu kaudu, spordiorganisatsioonid on inimeste kaasajad ja tegevuste korraldajad. 6.4. Tunnustades spordiorganisatsioonide rolli, toetatakse ja soodustatakse nende mitmekülgset tegevust tagavat ja ratsionaalset arengut. Kehtestatakse spordiorganisatsioonidele toetuse andmise ühtsed nõuded ja reeglid, mis lähtuvad eelkõige juhtimise hea tava, ausa mängu ja avalikes huvides tegutsemise põhimõtetest. 6.5. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad ja soodustavad kõigi vanuserühmadega tegelemist, vabatahtlike kaasamist ning treenerite ja teiste spordispetsialistide kompetentsuse tõstmist. 6.6. Riik ja spordiorganisatsioonid panustavad ühiselt liikumist ja sporti korraldavate inimeste väljaõppesse ja regulaarsesse täiendamisse ning seotud elukutsete väärtustamisse. 7. Liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja. 7.1. Sportimine eeldab kokkulepitud reeglite täitmist, lugupidamist kaaslaste ja konkurentide suhtes, oskust ausalt võita ja väärikalt kaotada. Lugupidamine konkurentide suhtes loob ühiskonnas aluse positiivsete väärtushinnangute kujunemisele. Sport on tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mille mõjul saab laiendada ühistegevust ja ühiskonna lõimumist. 7.2. Olümpismi, spordikultuuri ja -eetika põhimõtteid tutvustatakse ja õpetatakse koolides ning spordiklubides õppe- ja treeningprotsessi lahutamatu osana. Spordiajaloo pärandit ja spordisangarite eeskuju rakendatakse sportlike väärtuste ja spordikultuuri propageerimisel. 7.3. Spordi korraldamisel pakutakse tegevusi, mis on kõigile avatud ja atraktiivsed ning aitavad luua kontakte, olenemata inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. 7.4. Spordikultuuris on oluline roll vabatahtlikul tegevusel. Vabatahtlike paremaks kaasamiseks luuakse nende koolituse, motiveerimise ja tunnustamise süsteem. 7.5. Pööratakse enam tähelepanu spordivõistluste pealtvaatajate identiteedi, ühtekuuluvustunde ja käitumiskultuuri edendamisele. 7.6. Soodustatakse vähemuste ühiskonda sulandumist ja erivajadustega inimeste kaasamist spordi mitmekülgsete võimaluste kaudu. 7.7. Spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning turvalisuse ja ohutu keskkonna nimel võideldakse kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega manipuleerimise ja pealtvaatajate vägivaldse käitumise vastu, täites vastavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, täiendades riigisisest õiguslikku regulatsiooni ja edendades koostööd riigi sees ning riikide vahel. 7.8. Lastele ja noortele tagatakse sportimiseks eakohased ning turvalised olud. 7.9. Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. 7.10. Spordiorganisatsioonides järgitakse hea juhtimistava reegleid. 8. Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. 8.1. Eestit tuntakse spordisaavutuste poolest. Eesmärk on selle tuntuse hoidmine ning kasvatamine inimeste spordiharrastuse, rahvuslike ja rahvusvaheliste saavutuste, spordivõistluste korraldamise ning rahvusvahelisel tasemel esindatuse kaudu. 8.2. Saavutusspordi arendamisel on prioriteediks laste ja noorte regulaarne, mitmekülgne ning plaanipärane treeningtegevus spordiklubides ja spordikoolides. Pädevate treenerite juhendatud treeninguid toetab õpi- ja sportimisvõimaluste ratsionaalne ühendamine ning stimuleeriv ja avatud võistlussüsteem. 8.3. Riik väärtustab laste ja noorte sihipärast sporditegevust ning toetab seda valdkonda süsteemselt. Luuakse ja arendatakse piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi. 8.4. Tippsaavutustele orienteeritud sportlastele luuakse kõrgkoolides ja jõustruktuurides tingimused rahvusvahelisel tasemel konkureerimiseks, soodustatakse tööandjate poolt paindlike töötingimuste rakendamist. 8.5. Riigi ja spordiorganisatsioonide eesmärk on Eesti tulemuslik ja väärikas esindamine rahvusvahelistel võistlustel. Selleks tuleb arendada spordi rahastamise mudeleid ning täiustada tippsporti toetavat õigusruumi. 8.6. Tippspordi konkurentsivõime tagamiseks toetavad riik ja spordiorganisatsioonid spordivaldkonna teadus- ja arendustegevust, spordimeditsiini ja taastusteenuseid ning kaasavad selleks parimaid spetsialiste. 8.7. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad Eesti esindatust rahvusvahelises spordiliikumises asjatundlike ning aktiivsete inimeste kaudu ning teevad selleks plaanipärast ja sihikindlat tööd. 8.8. Majandust ja elanikkonna spordihuvi mõjutavate rahvusvaheliste spordivõistluste ja -ürituste korraldamine Eestis on riigi ja spordiorganisatsioonide jaoks olulise tähtsusega, seda tehakse koostöös turismi-, reklaami- ja teiste ettevõtete ning organisatsioonidega ning selle tarbeks ajakohastatakse sporditaristu.  Lisa - Väljavõte Eesti spordipoliitika põhialustest aastani 2030 Nimetage ja kirjeldage lühidalt teie ministeeriumi valitsemisalas perioodil 01.09.2018 kuni 31.08.2019 elluviidud või 2019. a teiseks poolaastaks või 2020. aastaks planeeritud tegevusi, mis aitavad kaasa strateegias nimetatud tegevuste täitmisele Liikuma kutsuva kooli projekt jätkub Norra finantsmehhanismi toel ka 2020. aastal. Projekt laieneb rohkematesse koolidesse üle Eesti. 2019. aasta märtsis avaldas TAI (Tervise Arengu Instituut) Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemused ning mais kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemused. Mõlemas on välja toodud ka kehalise aktiivsuse näitajad, mida järjepidevalt seiratakse. Sotsiaalministeerium sõlmis Tartu Ülikooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga lepingu, et viia läbi töötervishoiuteenuse uuring. Analüüsi eesmärk on selgitada välja, millised on töötajate tervisekontrolliga seotud probleemid, saada ettepanekuid võimalikeks muudatusteks ja analüüsida lahenduste mõjusid erinevatele sihtgruppidele ehk töötajatele, tööandjatele, arstidele ning õdedele. Uuring valmib 2020. aasta kevadeks. Spordi ja liikumise terviklikuma, demograafilistest ja sotsiaalsetest sihtgruppidest sõltumatu arendamise toetamiseks valmistati 2018. aasta teises pooles ette põhimõtteline puuetega inimeste spordivaldkonda muutev muudatus, millega anti alates 01.01.2019 Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse üle tervikuna puuetega inimeste spordivaldkonna toetamine, koordineerimine ja arendamine. Tegevuse eesmärgiks on Eriolümpia Eesti Ühenduse ja Eesti Paraolümpiakomitee toetamine invaspordi propageerimiseks ja invasportlaste tiitlivõistlustel osalemise toetamiseks. Organiseeritud erivajadustega inimeste saavutusspordi ja liikumisharrastuse toetamiseks nähti 2018. aasta eelarve läbirääkimiste ja muudatustega 2019. aastaks ette 700 000 eurot (2018. aasta lõpuni oli riigieelarveline toetus 289 000 eurot).