Kiri

Versioon 29.08.2019 /// TÖÖ NR 2969/18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ARUANNE Ametkondadele seisukohtade esitamiseks Töö nr 2969/18 Tartu-Tallinn 2019 Riin Kutsar KSH juhtekspert Martin Ruul Keskkonnaspetsialist  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 2 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 4 2. ARENGUKAVA SISU NING PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS ............. 5 2.1. Kavandatava tegevuse alternatiivid ................................................................ 8 3. KSH METOODIKA ............................................................................................... 9 4. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................. 11 5. VASTAVUSANALÜÜS ........................................................................................ 22 6. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU – VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS ..................................................................................... 61 6.1. Mõjutatava keskkonna kirjeldus, sh arengukavas sõnastatud eesmärgid ja probleemid; eeldatav mõju keskkonanseisundile ..................................................... 61 6.1.1. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitsavaetele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele ............................................................................................ 61 6.1.2. Mõju põhja- ja pinnaveekogumite seisundile ning vee-elustikule ............. 64 6.1.3. Loodusvarade säästlik kasutamine (sh mullastik) ja jäätmeteke .............. 65 6.1.4. Mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutusele ................................................. 68 6.1.5. Mõju inimeste tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele .......................... 70 6.2. Keskkonnamõju analüüs tegevussuundade ja eesmärkide lõikes ................... 71 6.3. Arengukava elluviimisega kaasnev koosmõju ja piiriülene mõju ..................... 94 6.3.1. Koosmõjud ............................................................................................ 94 6.3.2. Piirilülesed mõjud .................................................................................. 95 7. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE JA LEEVENDAMISE MEETMED NING SEIRE VAJADUS ............................................................................ 96 7.1. Leevendavad meetmed, ettepanekud arengukava täiendamiseks .................. 96 7.2. Seire ............................................................................................................ 98 8. ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST ............... 99 8.1. KSH korraldus .............................................................................................. 99 8.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise ajakava ........................ 100 8.3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel ja aruande koostamisel ilmnenud raskused ............................................................................................... 100 8.4. KSH avalikkuse kaasamine ......................................................................... 101 8.5. KSH nõuetele vastavaks tunnistamine ........................................................ 101 KOKKUVÕTE .......................................................................................................... 102 LISAD ..................................................................................................................... 103 3 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne  4 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1. SISSEJUHATUS Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuste läbi viia keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ( edaspidi PõKa või arengukava) keskkonnamõju strateegiline hindamine ( edaspidi KSH) on algatatud Maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 (vt Lisa 1) Vabariigi Valitsuse seaduse § 50 lõike 1 ja KeHJS-e § 33 lõike 1 ning § 35 lõigete 1 ja 2 alusel. Arengukava koostamise vajadus tuleneb sellest, et hetkel puudub riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ juhtiv arengudokument ehk terviklik põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse, maaelu, toiduainetööstuse 1 , toiduohutuse, põllumajandus/kalandus/toiduteaduse ja innovatsiooni valdkondi siduv valdkonna arengukava. Arengukava eesmärk on koostöös teiste ministeeriumide, koostööpartnerite ja huvigruppidega luua ühtne strateegiline arengudokument, mis aitaks kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa - ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt, taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi parandamisele, toiduohutusele ning puht a keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Paralleelselt antud arengukavaga panustavad üldiste eesmärkide täitmisesse sektorite koostatud arengukavades kirjeldatud arengusuunad ja tegevused. Käesolev KSH aruanne on koostatud PõKa eelnõu 25.04.2019 tööversioon alusel. Arengukava ja sellega seotud dokumentidega on võimalik jooksvalt tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel aadressil https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja- kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. KeHJS § 40 lõige 3 alusel peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma olemasolevaid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat ning strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit. Käesolev KSH mõju analüüs on läbi viidud samal üldisuse astmel, mis koostatud arengukava. KSH aruandes on kirjeldatud PõKa sisu ning koostamise eesmärki, selgitatud arengukava seoseid teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning viidud läbi vastavusanalüüs selgitamaks välja kas PõKa aitab kaasa Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Välismõjude analüüsi käigus selgitati välja arengukava elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ning esitati ettepanekud arengukava täiendamiseks. Lisaks eelnevale on aruandes esitatud ülevaade KSH protsessist ning avalikkuse kaasamisest. 1 Toiduainetööstusena on arengukavas käsitletud toiduainete ja joogitootmise ettevõtteid (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 — C10, C11). Toiduainesektorina on käsitletud põllumajandussektorit (A01) koos toiduainetööstusega www.hendrikson.ee  5 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2. ARENGUKAVA SISU NING PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS Arengukava visiooni kohaselt on Eesti toit hinnatud ning maal on hea elada. Arengukava üldeesmärk on sõnastatud järgmiselt: „ Eesti puhas toit on teadlike tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.“ Arengukava üldeesmärk jaguneb omakorda kaheks alaeesmärgiks, mille saavutamiseks on ette nähtud 8 arengusuunda. Joonisel 2 -1 on kujutatud PõKa struktuuri ning eesmärkide hierarhiat ning tabelis 2-1 on toodud PõKa tegevussuunad ja neile seatud tulemuseesmärgid. Joonis 2-1. PõKa struktuur ning eesmärkide hierarhia (allikas: PõKa 2030 eelnõu) PõKa keskendub kahele suurele mitmeid tulemus - ja mõjueesmärke koondavale alaeesmärgile: • Alaeesmärk 1: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond hõlmab endas mitut alasüsteemi, sh targa (teadmistepõhise) ja säästliku põllumajanduse ning ohutu toidu tagamine on seotud avalike hüvedega, mille kliendiks on kogu ühiskond. Samuti hõlmab see põllumajanduskeskkonna ja innovatsiooni ning laiemalt konkure ntsivõime ja ekspordi edendamist, mis on eelduseks kestliku toidutootmise ja maaelu kujundamisele. • Alaeesmärk 2: Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise keskendub kalanduse ja vesiviljeluse k onkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamisega seotud tulemus- ja mõjueesmärkide saavutamisele.  6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 2-1. PõKa tegevussuunad ja neile seatud tulemuseesmärgid Tegevussuund Tulemuseesmärk Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond ning positiivne mõju on suurenenudt Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on loodushüvede/ökosüsteemi teenuste toimimine Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest heaolu Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge: • Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning likvideeritud loomataudide vaba olukord püsib • Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb Tegevussuund 3: toiduohutus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist Põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid paljundusmaterjali valik on mitmekesine, kvaliteetne põllumajanduses ja kohalikesse oludesse sobiv Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste Eesti toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii tootmine, väärindamine, turustamine sise- kui ka välisturul Tootja positsioon turul on tugev Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud toitu Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng Maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus Hästi toimiv teadmiste loomise ja teadmussiirde Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning süsteem, mis toetab põllumajanduse ja kalanduse teadmussiire valdkonna eesmärkide saavutamist Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja Tegevussuund 8: kestlik kalandus konkurentsivõimeline Kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga Tegevussuundade tulemuseesmärgid, mõõdikud ja trendid on kirjeldatud täpsemalt arengukava eelnõus. www.hendrikson.ee  7 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Arengukava hõlmab endas mitmeid horisontaalseid teemasid. Hariduse, teaduse ja innovatsiooni teemad on käsitletud eraldi tegevussuunana, kuid neil on oluline mõju ka teistele I ja II alaeesmärgi tegevussuund adele. Eksport ja keskkond kui arengukava valdkonda enim mõjutavad horisontaalsed teemad on arengukavas leidnud eraldi kajastamist ning sõnastatud on peamised nende teemadega seotud ootused. Ootused ekspordile - Eestil on head eeldused toidukaupade ekspord iks. Meie toidusektorit iseloomustavad tootlikud põllumajandusettevõtted, kaasaegsed tootmisviisid, paindlikud ja pikkade traditsioonidega toidutöötlejad ning avatus innovatsioonile. Toimiva järelevalvesüsteemi, hea taimetervise, loomade tervise ja heaolu, rohke metsamaa ning kõrge õhukvaliteedi kaudu on tagatud soodsad tootmistingimused ja ohutu toidutoodang. Mahepõllumajandusmaa osatähtsus Eestis on üks Euroopa kõrgeimaid , samas on tootlikkus sektoris tagasihoidlik. Arengukava meetmete kujundamisel on si lmas peetud, et nimetatud põllumajanduse ja kalanduse tänased tugevused peavad eksporti toetama 2030. aastani. Oluline roll toidusektori ekspordi edendamisel on ettevõtete tugiorganisatsioonidel, kes suudavad koondada eksportööre koostöö algatamiseks ja pakkuda ettevõtete vajadustele vastavat ekspordialast nõu. Arengukava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et mitmete ekspordi edendamise tegevuste puhul ettevõtete või nende tugiorganisatsioonide tegevustest ei piisa. Riigil on oluline roll teadus - ja arendustegevuste tulemuste praktikasse rakendamise soodustamisel, hea looma - ja taimetervisliku olukorra, hästi toimiva ning rahvusvahelisel areenil usaldatava järelevalvesüsteemi tagamisel ja tõendamisel, turgude avamiseks vajaliku ametkondliku ja poliitilise suhtluse arendamisel, müüki toetava kuvandi loomisel ja tutvustamisel, ühiskonna seisukohast lisandväärtust omavate investeeringute toetamisel ja Eesti väliskaubanduslike huvide kaitsmisel ja edendamisel. Täpsem horisontaalsete teemade kirjeldus on kajastatud arengukavas. Ootused põllu- ja kalandussektori keskkonnamõjule - Loodus- ja elukeskkonna hoid põllu- ja kalamajandussektoris peab panustama suurel määral keskkonnahüvedesse. Põllu- ja kalamajandussektoril ei ole võimalik keskenduda üksnes klassikalises mõttes efektiivsele tootmisele. Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – põhja- ja pinnavesi on heas seisus, maa- ja mullakasutus on tasakaalustatud ja jätkusuutlik, looduse elurikkus, liigid ja elupaigad on säilinud, ohud inim- ja loomatervisele on ära hoitud, maastikud mosaiiksed ja kliimamuutuste mõjuga on arvestatud. Seda tingivad nii loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus. Põllu - ja kalamajandussektor peab võimalikult ulatuslikult arvesse võtma ringmajanduse põhimõtteid nii mikro- kui makrotasandil. Seda eelduseks võttes peab püüdma vähendada toidukadusid kõigis väärtusahela etappides. Senisest enam tähelepanu pööratakse lahendustele, mis võimaldavad põllu - ja kalamajandussektoril kui biomassi tootjal panustada sõltuvuse vähendamisse taastumatutest ressurssidest. Jätkusuutlike lahenduste pakkumiseks, keskkonnasurve vähendamiseks ja elurikkuse säilitamiseks on oluline paremini mõista ja mõõta põllu- ja kalamajandussektori mõju keskkonnale. Täpsem horisontaalsete teemade kirjeldus on kajastatud arengukavas.  8 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVID Arengukava ei näe ette erinevaid arengukava elluviimisega kaasnevaid arengustsenaariumeid, sh erinevaid seatud eesmärke, tegevussuundi ega meetmeid, seega mõju analüüs keskendub PõKa-s kirjeldatud eesmärkide ja tegevussuundade hindamisele arengukavaga seatud täpsusastmes. Vajadusel annab KSH ekspertrühm hinnanguid tegevussuundade sekkumiste piisavuse osas ning soovitusi seatud sekkumiste või mõõdikute täpsustamiseks/täiendamiseks. Arengukava ja selle eesmärkide mitterakendamist ehk null -stsenaariumit KSH aruandes ei esitata ega sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid ei hinnata. On eeldatud, et null-stsenaarium, ehk huvigruppidega kokku leppimata valdkonna areng on igal juhul keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, varale või kultuuripärandile suurema ebasoodsa mõjuga. Täpsem ülevaade arengukava eesmärkidest ja alameesmärkidest tegevussuundade kirjeldustega on leitav arengukava põhidokumendist. www.hendrikson.ee  9 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3. KSH METOODIKA Keskkonnamõju strateegilise hindamise üldine eesmärk on edendada keskkonnatingimustega arvestamist, tagades seeläbi keskkonnakaitse kõrge tase ning säästva arengu edendamine. KSH protsessi ja aruande ülesehitamisel on juhindutud KeHJS-e põhimõtetest. KSH aruanne on koostatud PõKa eelnõu 25.04.2019 tööversioon alusel. KSH hea tava ja praktika näeb ette KSH läbiviimist paralleelselt ja samaaegselt strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu koostamisega. PõKa koostamise jooksul muutusid arengukava ülesehituse ja jaotus, seega koostatakse mõjude analüüs aprillis valminud arengukava eelnõu versioonile. Mõjude hindamise puhul sõltub kaasneva ebasoodsa (või soodsa) keskkonnamõju väljaselgitamine ja leevendusmeetmete detailsus strateegilise planeerimisdokumendi ulatusest ehk detailsusest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel lähtuti strateegilise arengudokumendi ehk arengukava üldistusastmest. PõK a puhul on tegemist tulevikku vaatava, eesmärke ja sekkumiste põhimõtteid seadva üldisema arengudokumendiga. Hetkel puudub arengukava juures eesmä rkide saavutamiseks tegevusi kirjeldavad meetmed või rakenduskava, mis aitaksid paremini mõista ja hinnata arengukava elluviimisega kaasnevaid mõjusid. KSH hindamisel kasutatav teemadekäsitluse täpsus ei saa erineda arengukava täpsusastmest. Keskkonnamõjude hindamisel kasutas ekspert kvalitatiivset hindamist, mille käigus hinnati eelkõige alameesmärkide ja tegevussuundade elluviimisega (kirjeldatud sekkumistest lähtuvalt) kaasnevat otsest ja kaudset mõju keskkonnale ning analüüsiti, kuivõrd kavandatavad eesmärgid aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Hindamine toimus kahes osas: 1) Vastavusanalüüs, mille käigus hinnatakse arengukavas väljatöötatud eesmärkide, sekkumiste, mõõdikute ja eeldatavate trendide vastavust ning kooskõla sektori riiklike, ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega. Vastavalt KeHJS §-le 40 lõige 5 tuleb hinnata; 2) strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud. Arengukava seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega on esit atud peatükis 4. Vastavusanalüüsis kasutatud keskkonnaeesmärgid ning vastavusanalüüsi tulemused on esitatud peatükis 5. Keskkonnakaitse üheks põhimõtteks on ettevaatuspõhimõte. Seega on KSH aruande vastavusanalüüsi käigus järgitud, kas seatud eesmärgid ja mõõdikud on piisavad keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks. 2) Välismõjude analüüs- hinnatakse arengukavas sätestatud tegevussuundade ja nende eesmärkide ning nende elluviimiseks väljatöötatud sekkumistega kaasnevat keskkonnamõju.  10 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Välismõjude analüüsil: Antakse ülevaade käsitletava keskkonnavaldkonna hetkeseisust ja mõjutatava keskkonnakirjeldus; Tuuakse välja arengukava eesmärgid ja valdkonna probleemid; Mõju analüüs ja hinnang arengukava elluviimisega kaasnevate mõjude osas. Vastavalt KeHJS §-le 5 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Välismõjude analüüsi tulemused on esitatud peatükis 6. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse ühtlasi eeldusest, et tegevuste elluviimisel täidetakse kõiki Eesti seadusandluses kehtestatud keskkonnanõudeid. www.hendrikson.ee  11 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA PõKa koostamine on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mille tulemusel kaetakse valitsuse tasandil kõik tulemusvaldkonnad strateegiliste arengudokumentidega ning ühtsete planeerimistasanditega, mis on üheks eelduseks üleminekul tegevuspõhisele eelarvestamisele. Põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse ning maa - ja rannapiirkondade arenguga seotud riigi tegevused olid varem kajastatud mitmetes erineva tasemega strateegilistes dokumentides, mille PõKa 2030 seob riigi eelarvestrateegia (edaspidi RES) tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ ning tulemusvaldkonna „Regionaalareng ja maaelu“ maaelupoliitika mõistes ühtseks tervikuks. PõKa peatükkidesse 1 -4 on sisendina lõimitud järgmiste arengudokumentide üldeesmärgid ja tegevussuu nad: Eesti maaelu arengukava 2014–2020 Koolikava rakendamise riiklik strateegia Euroopa Merendus- ja Kalandusfond Eesti seemnemajanduse arengukava rakenduskava (EMKF) 2014–2020 aastateks 2014–2020 Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 Põllumajandussektoris kliimamuutuste Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia leevendamise ja kliimamuutustega 2014–2020 kohanemise tegevuskava 2012–2020 Eesti vesiviljelussektori arengustrateegia Taimekaitsevahendite säästva kasutamise 2014-2020 tegevuskava aastateks 2013–2017 Eesti toidusektori ekspordi edendamise Eesti põllumajandus-, toidu- ja tegevuskava 2019-2022 kalamajandusteaduse ning teadmussiirde Euroopa Biomajanduse strateegia arengukava aastateks 2015–2021 (Komisjoni teatis: „Kestlik biomajandus Programm „Põllumajanduskultuuride Euroopas: majanduse, ühiskonna ja geneetilise ressursi kogumine ja keskkonna vaheliste sidemete säilitamine aastatel 2014–2020“ tugevdamine“ 11.10.2018) Eesti seemnemajanduse arengukava Lääne-Eesti vesikonna aastateks 2014–2020 maaparandushoiukava, Ida-Eesti Riiklik programm „Sordiaretusprogramm vesikonna maaparandushoiukava, Koiva aastatel 2009–2019“ vesikonna maaparandushoiukava Programm „Põllumajanduslikud Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva rakendusuuringud ja arendustegevus vesikondade veemajanduskavad 2015- aastatel 2015–2021” 2021 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Eesti mahepõllumajanduse arengukava Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 aastateks 2014–2020 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti mahemajanduse tervikprogramm Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2018–2021 aastani 2030 ja selle rakendusplaan Eesti teraviljasektori arengukava aastateks Põllumajandussektoris kliimamuutuste 2014–2020 leevendamise ja kliimamuutustega Eesti aiandussektori arengukava aastateks kohanemise tegevuskava 2012–2020 2015–2020 Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva Eesti lambakasvatussektori arengukava vesikondade veemajanduskavad 2015- aastaks 2018-2023 2021 Eesti lihaveisesektori visioonidokument Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016– 2016–2020 2020 Eesti piimanduse strateegia 2012–2020 Eesti merestrateegia meetmekava Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse Looduskaitse arengukava aastani 2020 kava „Eesti toit 2015–2020“  12 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Harrastuskalapüügi arengukava 2010– tegevustoetus ja Võro Instituudi 2013 (perspektiiviga 2018) tegevustoetus. Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste Cork 2.0 deklaratsioon „Parem elu kalaliikide koelmualade taastamise maapiirkondades.“ programm 2017–2023 (perspektiiviga Euroopa Komisjoni „Toidutootmise ja 2027) põllumajanduse tulevik – teatis 2020. Kalakasvatusliku taastootmise aasta järgse ühise tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga põllumajanduspoliitika kohta“ (2017) ja 2023) „ELi eelarve: ühine põllumajanduspoliitika Mikroobide antibiootikumiresistentsuse pärast 2020. aastat“ (2018) vähendamise tegevuskava Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks merendus, kalandus ja vesiviljeluse fondi 2017–2021 (EMFAF) 2021 – 2027 määruse kohta Riigieelarvest rahastatavad (2018) regionaalprogrammid: Setomaa arenguprogramm, Peipsiveere arenguprogramm, Mulgi Kultuuri Instituudi Põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse, toiduohutuse ja maaelu arengu valdkondi hõlmav PõKa 2030 panustab kaheksa tegevussuuna kaudu ka teistesse RES tulemusvaldkondadega seotud valdkondlike ja valdk ondade vaheliste arengukavade eesmärkide saavutamisse: ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärgid „Kliimamuutustega kohanemise „Rahvastiku tervise arengukava 2009- arengukava aastani 2030“ 2020“ „Rahvastiku tervise arengukavasse „Transpordi arengukava 2014-2020“ 2020-2030“ (eelnõu) “Eesti merenduspoliitika 2012-2020.“ „Eesti 2035“ teemaleht „Terve inimene,“ „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“’ „Eesti 2035“ valdkond „Sidus ühiskond“ „Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani „Heaolu arengukava 2016–2023“. 2020“ „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“ „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030.“ „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ „Noortevaldkonna arengukava 2014- „Eesti infopoliitika arengukava 2020“ 2020.“ „Eesti 2035“ teemaleht „Teadmistepõhine Eesti“ „Konkurentsivõimeline „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ ettevõtluskeskkond.“ „Haridus- ja Teadusstrateegia aastateks „Eesti riiklik turismiarengukava 2014 - 2020-2035.“ 2020.“ „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ „Eesti metsanduse arengukava aastani „Eesti keele arendamise strateegia 2020“ 2004−2010“ „Metsanduse arengukava aastaks 2030.“ „Eesti keele arengukava aastani 2017“ „Eesti 2035“ teemaleht „Puhas Eesti Vabariigi Põhiseadus looduskeskkond“ „Eesti spordipoliitika põhialused aastan i 2030.“ „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ „Eesti kodanikuühiskonna arengu „Eesti looduskaitse arengukava aastani kontseptsioon“ (EKAK). 2020“ „Eesti 2035“ teemaleht „Ettevõtete konkurentsieeliste kujundamise“ Euroopa Komisjoni „Meie elukindlustus, Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ meie looduskapital: ELi bioloogilise „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014 - mitmekesisuse strateegia aastani 2020“ 2020“ „Euroopa maastikukonventsioon“ „Eesti 2035“ teemaleht „Puhas looduskeskkond“ www.hendrikson.ee  13 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ „Riigikaitse arengukava 2017-2026“ „Kliimamuutustega kohanemise „Eesti siseturvalisuse arengukava 2015 - arengukava aastani 2030“ 2020“ ’ „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ „Riigi jäätmekava 2014–2020“ „Korruptsioonivastane strateegia 2013- Euroopa Komisjoni „Ringmajanduse 2020.“ tegevuskava“ „Välispoliitika arengukava 2030“ Keskkonnainvesteeringute Keskuse (ettepanek) „Ringmajanduse programm.“ „Eesti arengukoostöö põhimõtted“ (2003). „Eesti 2035“ suund ’Ruum ja taristu’ „Eesti 2035“ teemaleht „Riigivalitsemine“ „Eesti 2030+“ „Eesti 2035“ teemaleht „Riigi tark „Eesti regionaalarengu strateegia 2014- juhtimine koostöös rahvaga.“ 2020“ Teatavate õhusaasteainete heitkoguste Cork 2.0 deklaratsioonis „Parem elu vähendamise riiklik programm aastateks maapiirkondades.“ 2020 – 2030 „Eesti julgeolekupoliitika alused“ (2017) PõKa koostamise käigus on samuti hinnatud seoseid riigi teiste arengukavade eesmärkide saavutamisele, mille ülevaated on esitatud arengukava Lisas 5. Alljärgnevas tabelis 4-1 on toodud KSH ekspertrühma hinnang PõKa seostest olulisemate siseriiklike ja rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega.  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 14 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 4-1. PõKa seoses olulisemate siseriiklike ja rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) Rahvastiku tervise Võrdsete võimaluste loomine hariduse, eluaseme, töö ning 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine arengukava 2009-2020 tervise ja tervishoiuteenuste osas rannapiirkonna areng“) Rahvastiku tervise Tervis igas poliitikas 1, 2, 4, 5 ja eriti 3 Toiduohutuse tagamine arengukavasse 2020- („Toiduohutus“) ning 8 2030 („Kestlik kalandus") Riigivalitsemine - suurendada efektiivsust, vähendada Kõik tegevussuunad PõKa 2030 tegevussuundade 1-8 ülemäärast administreerimist (ministeeriumide rakendusmeetmete tulemuslikkuse ja tugistruktuuride ühendamine), tõhustada bürokraatlikke tõhususe suurendamise eelduseks on protsesse (0-bürokraatia), vähendada ametkondadevahelist riigivalitsemise organisatsiooniline dubleerimist ning õigusloome mahtu ja ülereguleerimist. võimekus ja piisavad ressursid. Lähtuvalt Pariisi kliimaleppest liigub Euroopa vähese 1, 2, 4, 7 ja 8 Eelnimetatud väljakutsetega on otseselt süsinikuheitega majanduse suunas. Põllumajandussektoris seotud PõKa 2030 tegevussuunad 1, 2 ja tuleb kombineerida toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste 4, 7 samuti 8. leevendamise eesmärgid, vähendades kasvuhoonegaaside heidet põllumajandustoodangu väärtuse kohta. Samal ajal heite vähendamisega tuleb mõelda ka süsiniku muldadesse, metsadesse ja rabadesse sidumise suurendamisele… Bioloogilise mitmekesisuse vähenemist peetakse kliimamuutuste ja muldade degradeerumise kõrval suurimaks Eesti 2035 maailma ähvardavaks keskkonnaohuks ning kõik need on omavahel tihedalt seotud. Ettevõtete konkurentsieeliste kujundamine 5 ja 8 Ekspordi ja toodete ning teenuste arendamise toetamine. Rahva tervis 1, 2, 4, 5 ja eriti 3 Toiduohutuse tagamine („Toiduohutus“) ning 8 („Kestlik kalandus") Sidus ühiskond 1, 5, 6, 7 ja 8 Põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse ettevõtluskeskkonna kujundamine, toiduohutuse tagamise, teadmussiirde ning maa- ja rannapiirkondade elukvaliteedi edendamine Arukate külade arendamine 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine rannapiirkonna areng“) Arengukava üldised eesmärgid 1, 3, 5, 6, 7 ja 8 Teadmussiirde, tööhõive, sissetulekute, Heaolu arengukava majandusliku toimetuleku, puhta 2016–2023 keskkonna ja toidu ning maa- ja 2 PõKa 8 tegevussuunda: 1-põllumajanduskeskkond, 2-taimetervis, loomatervis ja he aolu, 3-toiduohutus, 4-kvaliteetsed sisendid põllumajanduses, 5 -põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine, 6-maa- ja rannapiirkonna areng, 7-teadus ja innovatsioon ning teadmissiire, 8 -kestlik kalandus. 15 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) rannapiirkondades sotsiaalsete võrgustike toetamine Ühiskonna kestlikus 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine Rahvastikupoliitika rannapiirkonna areng“) põhialused 2035 Eesti riigi pinnal elavad lapsed ja pere saaksid kasvada ja 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine, Laste ja perede elada turvalises ning inimsõbralikus elukeskkonnas. Laste ja rannapiirkonna areng“) koolitoidu kavad arengukava 2012–2020 perede heaolu suurendamine ning elukvali teedi ja kindlustunde tõstmine selleks, et soodustada laste sünde. Noorel on avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist rannapiirkonna areng“) maapiirkonnas elamise ja töötamise Noortevaldkonna noortele atraktiivsemaks muutmine. arengukava 2014-2020 Meede noorte ettevõtluse arendamiseks ja elutingimuste parandamiseks. Eesti ühiskonnas teadustöö tulemuste ja teadmiste kiire ning 1-6 ja 8 raames aitab Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire paindlik rakendamine on sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaasa PõKa olulise horisontaalse teemana kõikides Eesti teadus- ja kasvuks iseenesestmõistetav ja tavapärane praktika; tegevussuund 7 PõKa tegevussuundades. arendustegevuse ning Eestis on olemas head tingimused suure lisandväärtusega („Teadus ja innovatsiooni ettevõtluse loomiseks. Eesti on üleilmselt tuntud ja nähtav innovatsioon ning strateegia 2014–2020 uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötajana ning teadmussiire“) „Teadmistepõhine kasutuselevõtjana; Eesti” Eesti ühiskond on uuendusmeelne, mõistab teadus- ja arendustegevuse vajalikkust ning väärtustab hea kvalifikatsiooniga teadustöötajaid Kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning 1-6 ja 8 raames aitab Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et kaasa PõKa olulise horisontaalse teemana kõikides Eesti elukestva õppe tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused tegevussuund 7 PõKa tegevussuundades. strateegia 2020 ühiskonnas, töö- ja pereelus. („Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire“) Ühine eesmärk on „kujundada loovust väärtustav ühiskond, 6 ja 7 Maa- ja rannarahva põliste elualadega hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, seotud kaasaegne haridus, piirkondliku Kultuuripoliitika talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad identiteediga seotud keeled, maastikud, põhialused aastani tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi peretalud, paigamälu, pere- ja 2020 arenguks ja kultuuris osalemiseks. kogukondlikud tavad, toidukultuur, taimesordid, põlistõud, muuseumid ning maaturismi ja toidu tootearendus Luua tingimused eesti keele piirkondlike erikujude 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine, maa- Eesti keele arengukava kasutamiseks ja säilitamiseks kultuuriväärtusena, eesti rannapiirkonna areng“) ja rannapiirkondade arengu aastani 2017 kirjakeele arendamise ühe allikana ja kohaliku eesti jätkuprogrammide kujundamine (sh Seto, identiteedi kandjana. Võro, Kihnu, Mulgi, Viru, Peipsiveere jt).  16 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) Aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal 6 („Maa- ja Maaelu arengu programmide kaudu on ning heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist rannapiirkonna areng“) traditsiooniliselt toetatud ka aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate maaspordiühendusi. Eesti spordipoliitika teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea põhialused aastani pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu; 2030 Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti maine kujundamisel. 1) ‘kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine’; 2) 6 („Maa- ja Maa- ja rannapiirkonna arendamine, PõKa ‘kodanike majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste ja rannapiirkonna areng“) protsessi avatus ning kaasamine. kohustuste parema tundmise ning järgimise edendamine’; 3) ‘kodanike vastutustunde arendamine oma pere, kaaskodanike, kodukoha, riigi ja maailma ees’; 4) ‘kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö aluseks olevate väärtuste ja Eesti põhimõtete teadvustamine ning vastastikuste koh ustuste, kodanikuühiskonna õiguste ja tegevusprioriteetide piiritlemine’; 5) ‘heade arengu kontseptsioon koostöötavade ning ametiasutuste ja kodanike ning nende ühenduste koostööd soodustavate teadmiste levitamine’; ning samuti 6) ‘kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine. Eesti tootlikkuse ja tööhõive suurendamine - fookus on 5 ja 6 ning nende Ekspordi ja toodete ning teenuste Eesti konkurentsivõime haridusel ja tööhõivel rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte sisendiks olevad arendamise toetamine ning maa- ja kavas „Eesti 2020“ töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel tegevussuunad 1, 2, 3, rannapiirkonna arendamine. 4, 7 ja 8 Eesti ettevõtluse Jõuda selleni, et Eesti ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge 5,7 ja 8 Ekspordi ja toodete ning teenuste kasvustrateegia 2014- lisandväärtusega toodete ja teenuste eest arendamise toetamine. 2020 a) Maakasutus ja planeerimine, sh rannikualad, teised 4 („Kvaliteetsed Maaparandustaristu meetmed. üleujutusriskiga alad, maalihke riskiga alad, sisendid Kliimamuutustega maaparandusalad; b) Biomajandus, sh põllumajandus, põllumajanduses“) kohanemise metsandus, kalandus, jahindus, turism, turbatootmine; c) arengukava aastani Majandus, sh kindlustus, pangandus, tööhõive, ettevõtlus ja 2030 tööstus; d) Taristu ja ehitised, sh põllutöömasinate transport, transporditaristu, toiduainesektori tehnilised tugisüsteemid j a hooned kliimamuutustest mõjutatud maapiirkondades. Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade 4, 5, 6 ja 8 4, 5, 6 ja 8 mõjueesmärkide saavutamise liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, oh utul ja kestval eeldusena tuleb tagada, et Transpordi arengukava moel. maanteeühendused Eesti erinevate 2014-2020 piirkondade ja asulate vahel oleksid mugavad, ohutud, ühiskonnale vastuvõetavate kuludega ja kestlikud. www.hendrikson.ee 17 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) Merendussektori ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja 6,7 ja 8 Maa- ja rannapiirkonna, teadmussiirde ja Eesti rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline; kestliku kalanduse toetamine ja merenduspoliitika Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, arendamine 2012-2020 soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merekultuuripärandit kantakse edasi. Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega 4, 5, 6, 7 ja 8 Vajalik energiamajanduse ja energiavarustus, panustades Eesti majanduskliima ja biomajanduse seoste täpsem Energiamajanduse keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise kaardistamine, sh toiduainesektoris arengukava aastani konkurentsivõime kasvu. Täpsustatakse bioressursi biometaani jm energiatootmise 2030 kasutusvõimalusi mootorkütuste tootmiseks. võimalused energiasõltuvuse ja –hinna vähendamiseks. Energeetilise tooraine varud Euroopas on napid ning nafta ja 4, 5, 6, 7 ja 8 Vajalik energiamajanduse ja gaasi osas kasvab Euroopa Liidu sõltuvus impordist kiir esti. biomajanduse seoste täpsem Eesti taastuvenergia kaardistamine, sh toiduainesektoris tegevuskava aastani biometaani jm energiatootmise 2020 võimalused energiasõltuvuse ja –hinna vähendamiseks. CO 2 -heite vähendamine, taastuvenergia kasutuselevõtt, 1 ja 4 Koostööd tuleb jätkata kliima ning energiatõhusus, energiajulgeolek, energia siseturg, muldade süsinikuvaru majandamisel, Eesti riiklik energia- ja teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas. samuti arvestab maaparandusalane kliimakava aastani seadusandlus ja praktika paremini 2030 kliimamuutuste- ja keskkonnaaspektidega. ’Eestis kasutatakse maksimaalselt info- ja 7 („Teadus ja Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate innovatsioon ning olulise horisontaalse teemana kõikides Eesti infopoliitika lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, teadmussiire“) PõKa tegevussuundades. arengukava 2020 tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust avaliku, era- ja vabasektori koostöös. Tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus 1, 2, 6 ja 8 Atraktiivse ja heas seisundis keskkonna turismisihtkohana. Strateegilisteks tegevussuundadeks on ning maa- ja rannapiirkonna arengu (sh Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, turismiinfo juhtimine, maa- ja mereturismi arendamise) Eesti riiklik turismitoodete arenduse juhtimine, turismi arenguvõimaluste toetamine. turismiarengukava seire, rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide 2014-2020 arendamine, rahvusvaheliste sündmuste toetamine ja piirkondlike turismitoodete arendamine. turismisektori jätkusuutliku arengu eelduseks on säästva turismi põhimõtete rakendamine. Metsanduslike otsuste mõju ulatub reeglina kaugemale kui 1, 2, 6 ja 7 Olulisemad koostöövajadusega teemad: Metsanduse arengukavaga kaetav kümne aastane periood. Seetõttu on invasiivsete võõrliikide, sh arengukava aastaks arengukava pika vaate (aastani 2100) eesmärgiks tagada metsakahjustajate, negatiivse mõju 2021-2030 (koostamise metsade sotsiaalselt tasakaalustatud ökoloogili ne ja vähendamine. Pariisi kliimaleppega ettepanek) majanduslik jätkusuutlikkus, arvestades kultuurilisi aspekte, seotud kohustus säilitada ja laiendada  18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) võimalikke kliimamuutusi ja globaalseid arenguid eeskätt metsa kui kasvuhoonegaase siduvat majanduses ja tehnoloogilises innovatsioonis. entiteeti/olemit, kasutades selleks kohaseid poliitilisi ja korralduslike vahendeid. Looduslikult liigirikaste metsade, kui Eesti maastike eripära, hoidmine koostoimes metsadega vahelduva põllumajandusmaa ja - keskkonna hoidmisega. Määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea 1, 4, 5, 6 ja 8 Keskkonnahoidu on läbivalt käsitletud Eesti seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna tegevussuundades 1,4,5 ja 8 ning keskkonnastrateegia seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende majandus ning sotsiaalvaldkonda aastani 2030 mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. tegevussuuna 6 raames. a) Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja 1, 4 ja 8 Väärtusliku põllumajandusmaa kui oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada; b) Liikide ja loodusvara kaitse meetmed, ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on kalanduspoliitika keskkondlike Eesti looduskaitse tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise eesmärkide täitmisega seotud arengukava aastani võrgustikuna; ja c) Loodusvarade pikaajaline püsimine on sekkumised. Põllumeeste ja kalameeste 2020 tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse kasvanud keskkonnateadlikkus, lähenemise põhimõtteid liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine. Strateegias käsitletakse kuut eesmärki, millest olulisemad 1, 4 ja 8 Inimese heaolu seisukohast on elurikkus PõKa puhul on 5 esimest: loodus (1. eesmärk), ökosüsteemid hädavajalik, sest see pakub teenuseid, ja nende taastamine (2. eesmärk), Euroopa loodus-, maa- ja millel püsivad meie majandussüsteemid ja mereressurssid, metsa ja kalavarude säästev kasutamine (3. ühiskonnad. See on väga tähtis ka ELi bioloogilise ja 4. eesmärk), võõrliikide probleem (5. eesmärk) ökosüsteemi teenuste ehk looduse mitmekesisuse pakutavate teenuste jaoks, näiteks strateegia aastani 2020 tolmeldamiseks, kliimaregulatsiooniks, kaitseks üleujutuste vastu, mulla viljakuseks ning toidu, kütuse, kui ja ravimite tootmiseks. Konventsioon on suunatud maastike kaitse, korralduse ja 1 ja 4 Põllumajandusmaastik moodustab Eesti planeerimise, samuti selle alase koostöö edend amisele kogupindalast ligi kolmandiku (haritav Euroopas. maa koos rohumaadega) ning kõikidel Euroopa selle valdkonna otsustel ja tegevustel on maastikukonventsioon rohkemal või vähemal määral mõju maastikule. Konventsioonis toodud eesmärke on arvesse võetud ka PõKa 2030 väljatöötamisel. Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese 1, 4 ja 8 PõKa eesmärgiks on, et Kliimapoliitika süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja põllumajandustootmise negatiivne mõju põhialused aastani võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete m õjude kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on 2050 minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks vähenenud ning positiivne mõju on ärakasutamiseks. suurenenud. Kliimamuutuste negatiivsete www.hendrikson.ee 19 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude paremaks ärakasutamiseks nähakse ette maaparandussüsteemide paremat toimimist ning kohalikele tingimustele vastavat sordiaretust. Suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja 1, 4 ja 8 Väärtusliku põllumajandusmaa ja muldade võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. kaitse puudutab järgmisi Kliimamuutustega kliimamuutustega kohanemise kohanemise arengukava prioriteetseid valdkondi: arengukava aastani maakasutus ja planeerimine, 2030 looduskeskkond, biomajandus, üldmajandus, ühiskonna teadlikkus ning taristu ja ehitisised. Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada 1 ja 4 Üheks maapõuepoliitika ja PõKa 2030 maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja tegevuste seosalaks on Maapõuepoliitika ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste põllumajandusmaade veerežiimi ja põhialused aastani tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline mullastiku kui loodusvara kaitse 2050 vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. maapõuevarade kaevandmise planeerimisel. Jäätmete käitlemine tuleb tagada viisil, mis: a) ei ohusta vett, 1, 2, 4, 5 ja 8 Loomakasvatusest ja kalandusest Riigi jäätmekava 2014– õhku, pinnast, taimi ega loomi; b) ei põhjusta müra - ega pärinevate jäätmete kahjutustamise 2020 lõhnahäiringuid; ja c) ei kahjusta paikkonda ega erihuvi tegevused. pakkuvaid paiku. Eestile omane elukeskkonna looduslähedus ja mitmekesisus, 1, 4, 6 ja 8 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi elamiseks sobiva vaba maa rohkus ja tihe teedevõrk tuleb säilitamine ja parendamine, m aa- ja muuta teadlikult arendatavateks tugevateks külgedeks rannapiirkonna arendamine ning kestliku Üleriigiline planeering Peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti kalanduse toetamine ja arendamine. Eesti 2030+ igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Oma eripäradele tuginedes panustab iga piirkond Eesti kui Peamiselt 6 („Maa- ja PõKa 2030 eelnõu koostamise käigus terviku konkurentsivõime kasvule, saades omakorda osa rannapiirkonna areng“) pöörati tähelepanu maaelupoliitika sellega kaasnevatest hüvedest. Inimestele on igas terviklikele tulevikuvalikutele, mis hõlmas toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed ex ante regionaalsete mõjude hindamine Eesti regionaalarengu teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv nii PõKa koostamise laiapõhjalistes strateegia 2014-2020 elukeskkond. töörühmades (sh Leader Liit, Külaliikumine Kodukant, Eesti Maaomavalitsuste Liit jt) kui ka Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise projekti raames.  20 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) Kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumat us, rahva ja riigi Kõik tegevussuunad, Garanteerida võimalikult mitmekesine ja kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja aga eriti 3 ja 5. pidev isevarustatus põhitoiduainetega. Eesti elanikkonna turvalisus. Eesti julgeolekupoliitika põhineb julgeolekupoliitika avaral julgeolekukäsitusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut alused mõjutavaid suundumusi ja julgeoleku kindlustamiseks olulisi valdkondi, sh toidujulgeolekut ning puhta toidu ja vee varustuskindluse tagamist hädaolukorras. Ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, Peamiselt 6 („Maa- ja PõKa 2030 toidu julgeolekuvaru luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada rannapiirkonna areng“) moodustamise ja haldamise tegevused Riigikaitse arengukava riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust aitavad avara julgeolekukäsitluse raames 2017-2026 lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada kaasa inimeste baasvajaduste ühiskonna sidusust ning tagada valmisolek seista vastu tagamisele. infosõjale. Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises 1,2,3 ja 6. Toidu koostise ja käitlemisega ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kaasnevate ohtudega tegelemine ja kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi turvatunnet pakkuvate kohalike Eesti siseturvalisuse Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega kogukondade toetamine. arengukava 2015-2020 parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Jätkuvalt on vaja kujundada ohutut elukeskkonda ning Peamiselt 3 PõKa tegevusega seotud ettepanekud suurendada elanike teadlikkust, kinnistada ja vajaduse korral („Toiduohutus“) Maaeluministeeriumilt: a) ettepanek lisada muuta hoiakuid ja käitumist, et vähendada õnnetusi ja elanike esmaabi tagamisega tegelevate vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. siseturvalisusasutuste loendisse koos Kiirabiga ka toiduohutusega tegelev Veterinaar ja Toiduamet (VTA), 3 samuti Siseturvalisuse piiril taime- ja loomakasvatuse kaupade arengukava 2020–2030 kontrolli eest vastutav (koostamise ettepaneku Põllumajandusamet; b) analüüsida eelnõu) elanikkonna esmavajadustega seotud riske, sh toidujulgeolek; c) kaaluda terrorismiohu osas toiduterrorismi käsitlemist, et vältida pahatahtlike ideoloogiliselt motiveeritud rünnakuid toiduvaldkonnale Edendada teadlikkust korruptsioonist, suurendada otsuste ja Kaudselt seotud kõigi Seondub PõKa 2030 raames koostatud tegevuste läbipaistvust ning arendada uurimisasutu ste suundadega programmide haldamise, rahastusotsuste Korruptsioonivastane uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat läbipaistvuse ja riskijuhtimisega, sh PõKa strateegia 2013-2020 korruptsiooni. 2030 rakendusasutuste ametiisikute ning meetmete sihtrühmade teavitamine 3 VTA ei tegele ainult toiduohutuse ja tauditõrje kriisidega toimetuleku tagamisega, vaid ka ohtude ja riskide ennetus e meetmetega, et vähendada ohtu inimeste elule, tervisele ja varale, sh vältida toidutekkelisi nakkushaiguspuhanguid. www.hendrikson.ee 21 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne STRATEEGILINE SEOSED PÕKA PLANEERIMISDOKUMENT SPD OLULINE MÕJUTATAV VALDKOND/PÕHIMÕTE/EESMÄRK PEAMISED SEOSEMEHHANISMID TEGEVUSSUUNDADEGA2 (SPD) huvide konflikti ja korruptsiooniriski ennetamise kohustusest. Eesti välispoliitika eesmärk on meie riigi iseseisvuse kestmise 5 ja 6 Ekspordi ja toodete ning teenuste tagamine, Eesti riiklike huvide mõjus esindamine, kaitsmine ja arendamise ja turustamise toetamine ning edendamine rahvusvahelisel areenil. See väljendub Eesti maa- ja rannapiirkonna arendamine. Välispoliitika tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas, riigi arengukava 2030 julgeoleku ja kodanike kaitse tagamises, meie ettevõtjatele (ettepanek) paremate võimaluste loomises globaalses konkurentsis ning demokraatia, inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja majandusvabaduste edendamises. Suunatud rahu, demokraatia, inimõiguste järgimise ning 3, 5 ja 8 PõKa fookuses on eelkõige Eesti majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamisele ning põllumajanduse, kalanduse ning Eesti arengukoostöö vaesuse vähendamisele maailmas kooskõlas säästva arengu toidutööstuse maine ja põhimõtted rahvusvaheliselt heakskiidetud põhimõtetega. ekspordivõimekusega seotud majanduslikel aspektidel.  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 22 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5. VASTAVUSANALÜÜS Vastavusanalüüsi raames selgitatakse välja, kas PõKa tegevussuunad ning nende saavutamiseks väljatöötatud eesmärgid, sekkumise põhimõtted, mõõdikud ja eeldatavad trendid aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele . Arengukava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs on esitatud ülevaatena tabeli vormis (tabelid 5-1 kuni 5-8), kus ühes tulbas on rahvusvahelised, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitika olulisemad asjakohased eesmärgid, teises tulbas PõKa-ga kavandatavad eesmärgid ja vastavus neile. Vajadusel käsitleti nende piisavust või ettepanekut täpsustamise vajalikkusest kolmandas tulbas. Vastavusanalüüsi käigus analüüsit i järgmisi Euroopa Liidu taseme strateegilisi dokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke : Euroopa Liidu säästva arengu strateegia- kliimamuutused ja puhas energia, säästev tarbimine ja tootmine, loodusressursside säilitamine ja haldamine ning rahvatervis. Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegi aastani 2020 – looduse kaitsmine ja taastamine, ökosüsteemide ja ökosüsteemi teenuste säilitamine ja parandamine, tagada säästev põllumajandus ja metsandus, tagada kalavarude säästev kasutamine, tõrjuda invasiivseid võõrliike ning peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kogu maailmas. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia- tagada jätkusuutlik keskkond ning edendada piirkonna arengut. Veepoliitika raamdirektiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23.oktoober 2000) - EL liikmesriikidele suunatud õigusakt, mille ülesandeks on kehtestada Euroopa Ühenduse ühtne tegevusraamistik vee kaitse kavandamiseks ja korraldamiseks Euroopa Liidus. ning alljärgnevaid Eesti strateegilisi alusdokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke: Säästev Eesti 21– Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal Keskkonnastrateegia aastani 2030- loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet ning keskkond, tervis ja elukvaliteet. Kliimapoliitika aastani 2050– 1. Suurendatakse ja säilitatakse muldade süsinikuvaru ning kujundatakse ja säilitatakse olulise süsinikuvaruga maa -alasid. 2. Soodustatakse põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning välditakse selle põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Säilitatakse põllumajandusmaa tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala. 3. Tõhustatakse taimetoitainete kasutamist ning soodustatak se mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja keskkonnasõbralike mullaparandajatega. Välditakse orgaanilise aine vajaduseta põllult minemaviimist. 4. Edendatakse jõudsalt bioenergia tootmist ning selle kasutamist eelkõige selliste taastumatute kütuste asemel, mille tootmine on energiamahukas. 5. Suurendatakse põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet toodangu ühiku kohta. 6. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistata kse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis suurendavad põllumajanduse kestlikkust. Innovatsiooni edendamiseks seotakse teadustöö tihedalt põllumajandustootmisega hariduse, teavituse ja nõustamise kaudu.  23 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 - arengukava peamine eesmärk on suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Vastavusanalüüsi tabelites 5-1. kuni 5-8 väljatoodud tulemuseesmärkide saavutamiseks on PõKa-s horisontaalse valdkonnana määratletud tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire, mille eesmärgid, põhimõtted ja kavandatavad sekkumised panustavad kõigi teiste tegevussuundade eesmärkide saavutamisesse. Tegevussuuna sekkumisi vastavusanalüüsi tabelites seetõttu eraldi välja ei tooda. Kokkuvõte vastavusanalüüsi tulemustest: Vastavusanalüüsi tulemusel saab välja tuua järgmised kitsaskohad (tabelites 5-1 – 5-8 punasega esitatud täpsustavad vajadused) , millele PõKa eelnõu täiendamisel ja elluviimisel tuleks KSH ekspertrühma hinnangul tähelepanu pöörata: 1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi saavutamise ks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. 2. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et maastikuindeksi olukord säilib. 3. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Eeltoodud põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas põllumajandussektor on muutunud keskkonnateadlikumaks või mitte. Arengukavast ei selgu milliste meetmete ja sekkumiste tulemusena antud eesmärgini jõutakse. 4. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu su urenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Oluline on läbi rakenduskava või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. 5. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine).  24 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 6. Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas“, kuid selle probleemi lahendamiseks eesmärke/tegevusi/sekkumispõhimõtteid välja pakutud ei ole. 7. Arengukava ei ole seatud selgeid eesmärke ega sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või kasutamisena toormena (sh reoveesette kasutamise võimalused põllumajandussektoris). Riigi jäätmekavas 2014 -2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). 8. Arengukava praegune sõnastus toob välja: „Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks taimekaitsevahendi te kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad.“ Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides olla kajastatud lisaks kliimamuutuste leevendamine ning nende mõjudega kohanemisega seotud info lev itamine ja teadvustamine. 9. Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro - ja makro) elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad mõõdikud, mille abil hinnata mulda de seisundi muutust. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 25 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 5-1. Euroopa Liidu säästva arengu strateegia EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Kliimamuutused ja puhas Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kliimamuutuste piiramisele: energia • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdetavaks eesmärgiks on: Põllumajandustootmise Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on Üldine eesmärk: negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja Kliimamuutuste ning neist suurenenud. Selle raames eeldatakse kasvuhoonegaaside heite vähenemist kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja ühiskonnale ja põllumajandustoodangu väärtuse kohta, põllumajandusmaa orgaanilise süsinik u varu vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle keskkonnale tulenevate säilimist või kasvu ning põllumajandussektori ammoniaagi heitkogus e vähenemist. hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja kulude ja negatiivse mõju • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist arvukuse piiramine). piiramine (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, „Oluline probleem on ka taastuvat est allikatest integreeritud taimekaitse jmt). toodetud energia madal osakaal • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajand use põllumajandussektoris, seda eriti arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja probleemi lahendamiseks selgeid kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei • Tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ole. ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi kohandamist. • Eesti peab nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegelema KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega. • Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020 - 2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustootjatega. Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kliimamuutustega kohanemisele ja nende leevendamisele: • Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. • Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja keskkonnaaspekte. • Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide, sh mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning resistentsusaretust. • Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning pakkuda sordi registreerimis - ja majanduskatse läbiviimise teenust tagamaks laiema valiku sobivate sortide, sh proteiinikultuuride sortide olemasolu. • Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust. Säästev transport Arengukava sekkumine mis aitab kaasa säästva transpordi arendamisele: Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: Üldine eesmärk: • Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest Ühiskonna majanduslikele, sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülestele toodetud energia madal osakaal  26 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS sotsiaalsetele ja digilahendustele teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ tüüpi põllumajandussektoris, seda eriti keskkonnaalastele arendustele, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle vajadustele vastavate parandada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, probleemi lahendamiseks selgeid transpordisüsteemide elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil. eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei tagamine ja neist ole. majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale johtuva soovimatu mõju minimeerimine Säästev tarbimine ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa säästvate tarbimis - ja tootmisviiside Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond tootmine edendamisele: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse Üldine eesmärk: Säästvate • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdiku ja selle trendina e eldatakse lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tarbimis- ja tootmisviiside kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta. tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva edendamine • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud paranemist ning lämmastikku sisaldavate keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja arengut. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga • Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötl emist ja väärindamist, või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi pidurdub. ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist • Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee -elusressursside (sh toodetud energia madal osakaal töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema põllumajandussektoris, seda eriti lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee -elusressursi põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt uusi arenguid võimaldavad probleemi lahendamiseks selgeid tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus - ja eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. ole. • Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud risk e maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. • Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning www.hendrikson.ee 27 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine . Loodusressursside Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa loodusressursside haldamise Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid säilitamine ja haldamine parandamisele ja nende liigkasutuse vältimisele : põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina Üldine eesmärk: • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa Loodusressursside o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi säilimist või pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. haldamise parandamine ja kasvu. nende liigkasutamise o Põllulindude indeksi tõusu Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib vältimine, tunnistades o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ökosüsteemide toimimise o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest väärtust • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina tulenev ressurss) säilimisele. Oluline on läbi eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada rakenduskava või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja keskkonnamõjusid. jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond harrastuspüügi kasv. mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse • Tuleb hakata koguma andmeid selle kohta, kuidas põllumajandustootjad rakendavad oma lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise ettevõttes toitainete bilansi arvutusi, hakata tegema mulla bioloogilise seisundi seiret ja tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva tõhustada järelevalvet väetiste kasutamise üle. olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe • Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimist, paranemist ning lämmastikku sisaldavate ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. asendamist orgaaniliste väetistega. • Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendami ne tundlikel aladel, või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, pidurdub. integreeritud taimekaitse jmt). • Mullatemaatikat tuleks edaspidi enam strateegiliste ja juriidiliste dokumentide kaudu Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond tähtsustada, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullakaitses prioriteetideks eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra ning milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks tervikuna. säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva • Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate ning olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja erosiooni ja toitainete kadu vältivate vil jeluspraktikate kasutamist. mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) põllumajandusmaastikesse. on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes • Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele maastikuelementideta põllualad vähendavad traditsioonilises põllumajanduses kasutus potentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke  28 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade rohumaadena. sidusust. • Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega põllumuldade Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustada liblikõieliste, muude maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku oskuslikku kasutamist. eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises • Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb senisest olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et enam leida võimalusi nende neutralis eerimiseks. maastikuindeksi olukord säilib. • Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada. eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi • Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja suurenemist. keskkonnaaspekte, samuti peab enam teavitama maaomanikke maaparandussüsteemide korrashoiu vajalikkusest ja samas vajadusest hoida sügavate turvasmuldadega rohumaid Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna kuivendamata. viimaste aastate põllulindude indeksi trend on • Selleks et vähendada toiduainesektori survet keskkonnale, tuleb soodustada selgelt negatiivne ning muutused indeksis keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu. sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool • Varude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Eeltoodud majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) põllumajandussektor on muutunud vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude keskkonnateadlikumaks või mitte. Arengukavast taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja ei selgu milliste meetmete ja sekkumiste hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. Võõrliikide leviku tulemusena antud eesmärgini jõutakse. tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on • Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust. eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta realistlikud mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. www.hendrikson.ee 29 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Rahvatervis Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa rahvatervise edendamisele ja - Üldine eesmärk: Hea terviseohtude vastase kaitse parandamisele : rahvatervise edendamine • Toiduohutuse tegevussuuna mõõdetavateks eesmärkideks on: võrdsetel tingimustel ja o Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu terviseohtude vastase o Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad kaitse parandamine • Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale. • Karjatervise taseme tõstmisel tuleb arvestada uue otsekohalduva EL veterinaarravimite määrusega, kus reguleeritakse muuhulgas AMR vähendamise põhimõtted veterinaarravimite vastutustundlikuks kasutamiseks ning luuakse alused ja süsteem EL üleseks andmete kogumiseks antibiootikumide kasutamise üle. • Jätkatakse AMR riikliku programmiga loomatervise valdkonnas eesmärgiga olla osa „Üks tervis“ terviklikust lähenemisest. Alustatakse antimikroobsete ravimite kasutamise üle loomaliigiti andmete kogumist, mis on aluseks edasisteks tegevusteks AMR vastases võitluses. • Rakendatakse mitmeaastasel kontrollikaval baseeruv süsteemne riskipõhine järel evalve ja tõstetakse järelevalve efektiivsust ja ühetaolisust sh tagatakse laborite võimekus, panustatakse uute riskidega seonduva järelevalve arendamisse nagu uuendtoit, e - kaubandus jms. EL kontrollimääruse rakendumisega vaadatakse üle rikkumiste korral rakendatavad meetmed. Rakendatakse EL õigusest tulenevat toiduohutuse meetmete paindlikkust. • Analüüsitakse toiduohutuse valdkonda reguleerivate riigisiseste õigusaktide ajakohastamise ja täiendamise vajadust sh kohustusliku toiduohutuse koolituse ning koolituste läbiviijale esitatavate nõuete kehtestamist, motivatsioonimeetmeid toiduohutuse tagamiseks (nt bonus-malus põhimõte – järelevalvetasu sõltub järelevalvetulemustest). Samuti kaalutakse ja vajadusel töötatakse välja käitlejatele suunatud toiduohutuse juhendmaterjale. • Suurendatakse koostööd erinevate osapoolte vahel sh teadus - ja järelevalveasutused, eriala- ning tarbijaid esindavad organisatsioonid. Aidatakse kaasa eriala - ning tarbija- organisatsioonide toiduohutuse alase pädevuse tõstmisele ja tegevust e elluviimisele. Jätkatakse käitlejate toiduohutuse koolituste läbiviimise toetamist. • Töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida toiduohutuse olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (näiteks pestitsiidijääkide, akrüülamiidi, dioksi ini sisaldus, salmonelloosi haigestumine inimestel jne). Samuti töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida tarbija teadlikkust toiduohutuse osas ja hinnata oskust teha tervist toetavaid valikuid. • Sihtrühmade toiduteadlikkuse suurendamiseks t õstetakse sidusrühmade (nt õpetajad, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad jt) teadlikkust selliselt, et nad omaksid laiapõhjalist, ajakohast ja teaduspõhist teavet toiduohutuse kohta. • Riigi kohustus on panustada kalapüügi - ja vesiviljelustoodete tõhusasse ja läbipaistvasse siseturgu aidates kaasa toodete turustamisel lühikese ja tarbijale ohutu toodete tarneahela (tootjalt tarbijale) arengutele, tarbijateadlikkuse kasvule kala tervislikkuse osas ning propageerides kala- ja vesiviljelustoodete tarbimist üldiselt.  30 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Sotsiaalne kaasatus, Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa sotsiaalse kaasatus e, solidaarsuse - demograafia ja ränne ning heaolu suurenemisele ühiskonnas: Üldine eesmärk: Kõrge • Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, sotsiaalse kaasatusega tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa - ja linnapiirkondade sümbioos. ühiskonna loomine, võttes • Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapii rkonda arvesse põlvkondade elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on sisest ja vahelist toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses solidaarsust, ning tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Olul ine on kodanike elukvaliteedi kui samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis püsiva individuaalse vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanemaealistele ettevõtjatele tuleb heaolu eeltingimuse selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine. kindlustamine ja • Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, suurendamine sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata LEADER - tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 4) lähenemise kaudu. Ülemaailmne vaesus ja Strateegia eesmärk keskendub rahvusvahelise abi küsimustele ning selle kontekstis säästva - säästva arengu alased arengu põhimõtete levikule. Eesmärk ei oma otseseid seoseid maaelu arengukava eesmärkide väljakutsed või meetmetega Üldine eesmärk: Säästva arengu aktiivne propageerimine kogu maailmas ning ELi sise- ja välispoliitika, ülemaailmse säästva arengu ja liidu rahvusvaheliste kohustuste vahelise kooskõla tagamine. Tabel 5-2. Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegi aastani 2020 EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS 1. eesmärk: looduse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa looduse kaitsmisele ja taastamisele: Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid kaitsmine ja taastamine • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi säilimist või eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa kasvu. pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. o Põllulindude indeksi tõusu o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest 4 Community Led Local Development www.hendrikson.ee 31 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja tulenev ressurss) säilimisele. Oluline on läbi jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas se isus. rakenduskava või paika pandud meetmete hinnata • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. harrastuspüügi kasv. • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integree rimiseks mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse põllumajandusmaastikesse. lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise • Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi rohumaadena. saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja • Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga protsessi võimekust. Laiendama peab taimeka itsevahendite jääkide seiret taimses või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist pidurdub. väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond • Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peaks riik eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna - ja põhjavett säästvate olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuring utega põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. maastikuelementideta põllualad vähendavad • Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. sidusust. • Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutl ikkuse tagamiseks tuleb soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põl lumajanduslikku olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. maastikuindeksi olukord säilib. • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite  32 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja suurenemist. hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna • Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses viimaste aastate põllulindude indeksi trend on esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositak se võimalusel nende suuremat püüki ja selgelt negatiivne ning muutused indeksis kasutust. sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Eeltoodud põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas põllumajandussektor on muutunud keskkonnateadlikumaks või mitte. Arengukavast ei selgu milliste meetmete ja sekkumiste tulemusena antud eesmärgini jõutakse. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). 2. eesmärk: Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ökosüsteemide ja ökosüsteemi Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid ökosüsteemide ja teenuste säilitamisele ja parandamisele: põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina ökosüsteemi teenuste • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa säilitamine ja o Põllulindude indeksi tõusu pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. parandamine o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Oluline on läbi • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku rakenduskava või paika pandud meetmete hinnata harrastuspüügi kasv. põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning keskkonnamõjusid. maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond • Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke www.hendrikson.ee 33 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste paranemist ning lämmastikku sisaldavate rohumaadena. mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja • Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik • Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond • Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama olukorra kirjelduses on toodud, et el urikkust ja piirkondade erisustele. mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude maastikuelementideta põllualad vähendavad taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. • Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud kasutust. eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et maastikuindeksi olukord säilib. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kun a viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Eeltoodud põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas põllumajandussektor on muutunud  34 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS keskkonnateadlikumaks või mitte. Arengukavast ei selgu milliste meetmete ja sekkumiste tulemusena antud eesmärgini jõutakse. 3. eesmärk: tagada Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa säästva põllumajanduse tagamisele: Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond säästev põllumajandus ja • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdiku ja selle trendina e eldatakse mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse metsandus kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta. lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põll umajanduses mõõdiku ja selle trendina tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. paranemist ning lämmastikku sisaldavate mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasuta mist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides integreeritud taimekaitse jmt). piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioener gia tootmist ja või mineraalväetiste kasutamise kasv ainult kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. pidurdub. • Tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi kohandamist. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja • Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väär indamist, mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist. pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) • Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee -elusressursside (sh liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema maastikuelementideta põllualad vähendavad lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee -elusressursi oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid võimaldavad sidusust. tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus - ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga • Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja maastikuindeksi olukord säilib. ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. • Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata toodetud energia madal osakaal www.hendrikson.ee 35 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning põllumajandussektoris, seda eriti vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine. probleemi lahendamiseks selgeid eesmärke/tegevusi/põhimõtteid v älja pakutud ei ole. Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. 4. eesmärk: tagada Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kalavarude säästvale kasutamisele: kalavarude säästev • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja kasutamine jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv. • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. • Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust. 5. eesmärk: tõrjuda Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa invasiivsete võõrliikide tõrjum isele: I Alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, invasiivseid võõrliike • Edaspidi tuleb enam silmas pidada, et põllumajanduslik tegevus ei põhjustaks invasiivsete toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud võõrliikide levikut. keskkond“ võõrliikide käsitlus jääb üldsõnaliseks, • Võõrliikide leviku tõkestamiseks veekeskkonnas jätkatakse nende asustamise keeluga ning et mõista PõKa-ga kavandatavaid suundi teemaga looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramisek s soositakse võimalusel nende suuremat tegelemiseks ning seega ei ole võimalik hinnata püüki ja kasutust. sellega kaasnevat mõju. 6. eesmärk: peatada Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond bioloogilise vähenemisele: eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra mitmekesisuse • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja  36 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS vähenemine kogu o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi säilimist või mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente maailmas kasvu. (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, o Põllulindude indeksi tõusu pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. maastikuelementideta põllualad vähendavad • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säil itamiseks ning oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks sidusust. põllumajandusmaastikesse. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga • Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et taimekaitsevahendite kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide maastikuindeksi olukord säilib. ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad. • Arengukava keskkonnaeesmärkide täitmiseks ja keskkonnaaspektide terviklikuks Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond käsitlemiseks on senisest enam vaja teha koostööd nii Maaeluministeeriumi ja eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi Keskkonnaministeeriumi kui ka nende haldusalade asutuste ning erinevate suurenemist. keskkonnavaldkondade vahel. Näiteks koostöö elurik kuse, kliima, välisõhu, mulla ja veemajanduse valdkondades. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna • Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada viimaste aastate põllulindude indeksi trend on põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. selgelt negatiivne ning muutused indeksis • Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosiva te ning sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Eeltoodud • Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama põllumajandussektor on muutunud piirkondade erisustele. keskkonnateadlikumaks või mitte. Arengukavast • Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb ei selgu milliste meetmete ja sekkumiste soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke teg evusi tulemusena antud eesmärgini jõutakse. (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. • Jätkuv mahepõllumajanduse edendamine, mille elujõulisuse peab tagama ühelt poolt usaldusväärne järelevalve ja teiselt poolt mahepraktikate keskkonnamõju analüüs ning vajadusel mahepõllumajanduse väiksema keskkonnamõju kuvandit tagavate meetmete rakendamine. • Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. www.hendrikson.ee  37 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 5-3. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Tagada jätkusuutlik Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad tagada jätkusuutliku keskkonna: Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond keskkond • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse o Põllulindude indeksi tõusu. lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe o Kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta. paranemist ning lämmastikku sisaldavate o Põllumajandussektori ammoniaagi heitkogus vähenemist. mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. o Põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu säilimist või kasvu. • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv harrastuspüügi kasv. ainult pidurdub. • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. • Tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa alla Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi kohandamist. hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval • Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimist, asetsevad maastikuelementideta põllualad ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate asendamist orgaaniliste väetistega. loodusalade sidusust. • Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud piirkondade erisustele. eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises • Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise maastikuindeksi olukord säilib. võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee -elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kas utamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee -elusressursi eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid võimaldavad suurenemist. tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus - ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on  38 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest selgelt negatiivne ning muutused indeksis tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Eeltoodud • Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate ning põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning põllumajandussektor on muutunud maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks keskkonnateadlikumaks või mitte. Arengukavast põllumajandusmaastikesse ei selgu milliste meetmete ja sekkumiste • Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest tulemusena antud eesmärgini jõutakse. tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on • Selleks et vähendada toiduainesektori survet keskkonnale, tuleb soodustada eesmärgiks võetud edendada säästvat ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu. kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja • Varude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite arvukuse piiramine). selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüü gi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamis t. • Jätkuv mahepõllumajanduse edendamine, mille elujõulisuse peab tagama ühelt poolt usaldusväärne järelevalve ja teiselt poolt mahepraktikate keskkonnamõju analüüs ning vajadusel mahepõllumajanduse väiksema keskkonnamõju kuvandit tagavate meetmete rakendamine. Edendada piirkonna Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad edendada maa- ja rannapiirkonna arengut: arengut • Tegevussuuna maa- ja rannapiirkonna areng ametlikeks eesmärkideks on: o Aktiivne ja elujõuline elanikkond maapiirkonnas. o Kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus maapiirkonnas. • Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülesed digilahendused teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ - tüüpi arendused, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja parendada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil. • Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa- ja linnapiirkondade sümbioos. • Tuleb jätkata piirkonnaspetsiifiliste programmide rakendamisega ning nende edendamisega, lähtudes piirkonna tugevustest ja vajadustest. • Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõte te juhtimise tasandil. Oluline on samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis www.hendrikson.ee  39 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanemaealistele ettevõtjatele tuleb selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine. • Tugevdamaks maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri on vajalik keskenduda maapiirkonnas elamise ja töötamise atraktiivsemaks muutmisele nii noorte kui ka teiste inimeste jaoks. Võtmetegevuseks on olemasolevate toetustegevuste sihistatum rakendamine ning maaelu võimalusi tutvustava teabe parema kättesaadavuse tagamine. Lisaks on oluline kohalikul tasandil rakendada meedet noorte ettevõtluse arendamiseks ja elutingimuste parandamiseks, mille kaudu on kohalikul tasandil vastavalt piirkondlikele vajadustele võimalik toetada noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning eluruumide parendamist. Eesmärk on tõsta noorte huvi elada ja tegutseda maal ning arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda. • Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata LEADER - tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 5) lähenemise kaudu. • Maaelu tuleb kõigis temaga puutumust omavates arengukavades käsitleda horisontaalse teemana ning piisavat arvestamist maaeluga seotud erinevate mõjudega hindab Maaeluministeerium ka teiste riigiasutuste algatatud arengukavade ja õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel. • EL poliitika ja rahastusmehhanismide raames tuleb lisaks ÜPP poliitikale suurendada ka teiste EL poliitikate panustamist põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arendamisel, näiteks EL ühtekuuluvus-, kaubandus-, keskkonna- ja kliimapoliitikad. Eelkõige peaks ühtekuuluvuspoliitika panustama senisest rohkem maaelu arengusse läbi infrastruktuuri, IKT ja avalike teenuste projektide rahastamise. • Maaettevõtluse arendamisel on olulisteks sekkumismeetmeteks noorte ettevõtluse toetamine ja edendamine, maaettevõtluse alustamise toetamine, ühistegevus ja koostöö, investeeringute elluviimise toetamine ning finantsinstrumentide rakendamine ja laialdasem kasutamine. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõ imekuse suurendamiseks tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside, vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. Suurendada piirkonna Maa- ja rannapiirkonna arengut toetavad eesmärgid ja põhimõtted panustavad ka nende ligipääsetavust ja piirkondade üldise ligipääsetavuse ja atraktiivsuse tõusu. atraktiivsust Tagada piirkonna ohutus Maa- ja rannapiirkonna arengut toetavad eesmärgid ja põhimõtted panustavad ka nende ja turvalisus piirkondade üldise ohutuse ja turvalisuse tõusu. 5 Community Led Local Development  40 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 5-4. Säästev Eesti 21 EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Eesti kultuuriruumi Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa Eesti kultuurijõulisuse arengule: elujõulisus • Aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste (sh noorte) maale tulemiseks ja sinna jäämiseks. Et maapiirkonnas oleks tagatud vajad ustele vastavate teenuste kvaliteetne kättesaadavus, on tarvis tugevdada kodanikuühenduste, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööd ja nende tegevuste koosmõju. Senisest enam tuleb teenuste osutamisel ära kasutada toetuste abil korda tehtud küla - ja seltsimajade infrastruktuuri ning kaasata sellesse kohalikku kogukonda. • Oluline on jätkata era- ja avaliku sektori koostöös põllumajandust ja maaelu laiemale ühiskonnale tutvustavate sündmuste (nt avatud talude päev) läbiviimist ja laiendamist. Heaolu kasv Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa heaolu kasvule ja sidusa ühiskonna • Majanduslik jõukus arengule: • Turvalisuse tase • Tegevussuuna maa- ja rannapiirkonna areng ametlikeks eesmärkideks on: • Võimaluste o Aktiivne ja elujõuline elanikkond maapiirkonnas. mitmekesisus o Kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus maapiirkonnas. Sidus ühiskond • Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning • Sotsiaalne kaasatus sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülese d • Regionaalne tasakaal digilahendused teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ - tüüpi • Tugev arendused, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja kodanikuühiskond parendada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil. • Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa - ja linnapiirkondade sümbioos. • Tuleb jätkata piirkonnaspetsiifiliste programmide raken damisega ning nende edendamisega, lähtudes piirkonna tugevustest ja vajadustest. • Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Oluline on samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanemaealistele ettevõtjatele tuleb selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine. • Tugevdamaks maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri on vajalik keskenduda maapiirkonnas elamise ja töötamise atrakt iivsemaks muutmisele nii noorte kui ka teiste inimeste jaoks. Võtmetegevuseks on olemasolevate toetustegevuste sihistatum rakendamine ning maaelu võimalusi tutvustava teabe parema kättesaadavuse tagamine. Lisaks on oluline kohalikul tasandil rakendada meed et noorte ettevõtluse arendamiseks ja elutingimuste parandamiseks, mille kaudu on kohalikul tasandil vastavalt piirkondlikele vajadustele võimalik toetada noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning eluruumide parendamist. Eesmärk on tõst a noorte huvi elada ja tegutseda maal ning arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda. www.hendrikson.ee  41 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata LEADER- tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 6) lähenemise kaudu. • Maaelu tuleb kõigis temaga puutumust omavates arengukavades käsitleda horisontaa lse teemana ning piisavat arvestamist maaeluga seotud erinevate mõjudega hindab Maaeluministeerium ka teiste riigiasutuste algatatud arengukavade ja õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel. • EL poliitika ja rahastusmehhanismide raames tuleb lisaks ÜPP poliiti kale suurendada ka teiste EL poliitikate panustamist põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arendamisel, näiteks EL ühtekuuluvus-, kaubandus-, keskkonna- ja kliimapoliitikad. Eelkõige peaks ühtekuuluvuspoliitika panustama senisest rohkem maaelu arengu sse läbi infrastruktuuri, IKT ja avalike teenuste projektide rahastamise. • Maaettevõtluse arendamisel on olulisteks sekkumismeetmeteks noorte ettevõtluse toetamine ja edendamine, maaettevõtluse alustamise toetamine, ühistegevus ja koostöö, investeeringute elluviimise toetamine ning finantsinstrumentide rakendamine ja laialdasem kasutamine. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendamiseks tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside, vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. Ökoloogilise tasakaal: Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ökoloogilise tasakaalu säilitamisele: Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid • Loodusvarade • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina kasutamine viisil ja eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa mahus, mis kindlustab põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. ökoloogilise • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega tasakaalu. (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud • Saastumise võib kaasneda ebasoodne mõju looduse keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, vähendamine. mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, • Loodusliku integreeritud taimekaitse jmt). liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Oluline on läbi rakenduskava või paika pandud mitmekesisuse ja • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga looduslike alade arengut. säilitamine. kaasnevaid keskkonnamõjusid. • Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimist, ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendus i põllumajanduses ja mineraalväetiste Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond asendamist orgaaniliste väetistega. mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe • Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, paranemist ning lämmastikku sisaldavate tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloo giate rakendamist 6 Community Led Local Development  42 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) Arvestades raskusi Eesti veekogude hea igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõig e ratsionaalsem suunata seisundi saavutamiseks ei pruugi seatud need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning eesmärgid ja mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine järgides piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine. oleks mõistlik seada eeldust, et lämmastiku ja • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: fosfori kasutamise tõhusus säilib võrreldes o Põllulindude indeksi tõusu. olemasoleva olukorraga või mineraalväetiste o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. kasutamise kasv ainult pidurdub. o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra säilimist või paranemist. PõKa • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku olemasoleva olukorra kirjelduses on toodud, et harrastuspüügi kasv. elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade sä ilitamiseks ning maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, põllumajandusmaastikesse. kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus • Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hinda mise, määratud ulatuses liialt väike ning suured üksteise kõrval kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise asetsevad maastikuelementideta põllualad protsessi võimekust. Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses vähendavad oluliselt elurikkust ning materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materja lide kasutamist ümbritsevate loodusalade sidusust. väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi • Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peaks riik seatud eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tule b pinna- ja põhjavett säästvate Sellises olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, et maastikuindeksi olukord säilib. maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoi ustamine ja laotamine, Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna • Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada viimaste aastate põllulindude indeksi trend on põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. selgelt negatiivne ning muutused indeksis • Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Eeltoodud põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku põllumajandussektor on muutunud elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. keskkonnateadlikumaks või mitte. www.hendrikson.ee 43 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate Arengukavast ei selgu milliste meetmete ja põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel sekkumiste tulemusena antud eesmärgini hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama jõutakse. piirkondade erisustele. I Alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. keskkond“ võõrliikide käsitlus jääb Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendi te üldsõnaliseks, et mõista PõKa-ga selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) kavandatavaid suundi teemaga tegelemiseks vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude ning seega ei ole võimalik hinnata sellega kaasnevat mõju. taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: • Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja toodetud energia madal osakaal kasutust. põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle probleemi lahendamiseks selgeid eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei ole. Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta realistlikud mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. Arengukava ei ole seatud selgeid eesmärke ega sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või kasutamisena toormena (sh reoveesette kasutamise võimalused põllumajandussektoris). Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette k äitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades  44 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). Tabel 5-5. Keskkonnastrateegia aastani 2030 EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Loodusvarade säästlik Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad looduvarade säästlikku kasutamisse ja Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja kasutamine ja jäätmetekke jäätmetekke vähendamisse: tootmise eeldus, mida tuleb kaitsta liigse vähendamine • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel puudub (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tund likel aladel, ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, töötada ja kasutusele võtta realis tlikud mõõdikud, integreeritud taimekaitse jmt). mille abil hinnata muldade seisundi muutust. • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse arengut. Arengukava ei ole seatud selgeid eesmärke ega • Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimist, sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste kasutamisena toormena (sh reoveesette asendamist orgaaniliste väetistega. kasutamise võimalused põllumajandussektoris). • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise • Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, kriteeriumid, et soodustada reoveesette tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tö östussümbioosi taaskasutamist eri valdkondades ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, • Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades ehituses jne). toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning eesmärgiks võetud edendada säästvat ja vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja ning olemasolevate raamdokumentidega sidususe loomine. vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). www.hendrikson.ee 45 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle probleemi lahendamiseks selgeid eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei ole. Maastike ja looduse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad looduvarade säästlikku kasutamisse ja Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid mitmekesisuse säilitamine jäätmetekke vähendamisse: põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa o Põllulindude indeksi tõusu. pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu. o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja kaasneda ebasoodne mõju looduse jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Oluline • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku on läbi rakenduskava või paika pandud meetmete harrastuspüügi kasv. hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning keskkonnamõjusid. maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond • Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe protsessi võimekust. Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses paranemist ning lämmastikku sisaldavate materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja • Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peaks riik mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna - ja põhjavett piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). ainult pidurdub. • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra • Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. olukorra kirjelduses on toodud, et elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente  46 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) (karjatamine ja sööda varumin e) nendel aladel. Töötatakse välja meetmed liigirikaste või on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. asetsevad maastikuelementideta põllualad • Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate väiksemate põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse loodusalade sidusust. heal tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama piirkondade erisustele. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite maastikuindeksi olukord säilib. selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja eesmärgina eeldatakse põllulindude indeksi hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kala de asustamist. suurenemist. • Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki viimaste aastate põllulindude indeksi trend on ja kasutust. selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Eeltoodud põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas põllumajandussektor on muutunud keskkonnateadlikumaks või mitte. Arengukavast ei selgu milliste meetmete ja sekkumiste tulemusena antud eesmärgini jõutakse. Kliimamuutuste Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad kliimamuutuste leevendamisse ja õhu Alaeesmärk 2 (Kestlik kalandus) puhul ei ole leevendamine ja õhu kvaliteeti paranemisse: kliimaga seotud teemasid – KHG vähendamise kvaliteet • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdetavaks eesmärgiks on: võimalused, kliimamuutustega kohanemine ja Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on taastuvenergia kasutamise võimalusi – käsitletud. vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud. Selle raames eeldatakse kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta, Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu säilimist või kasvu ning „Oluline probleem on ka taastuvatest allik atest põllumajandussektori ammoniaagi heitkoguse vähene mist. toodetud energia madal osakaal • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist põllumajandussektoris, seda eriti (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, probleemi lahendamiseks täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei integreeritud taimekaitse jmt). ole. www.hendrikson.ee 47 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral eesmärgiks võetud edendada säästvat ja soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hapestamist. hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja • Tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa alla arvukuse piiramine). ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi kohandamist. • Eesti peab nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegelema KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega. • Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähenda mise riiklikule programmile aastateks 2020-2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustootjatega. • Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning ma aparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. • Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja keskkonnaaspekte. • Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide, sh mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning resistentsusaretust. • Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega nin g pakkuda sordi registreerimis- ja majanduskatse läbiviimise teenust tagamaks laiema valiku sobivate sortide, sh proteiinikultuuride sortide olemasolu. • Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust Keskkond, tervis ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa tervise ja elukvaliteedi elukvaliteet paranemisele: • Toiduohutuse tegevussuuna mõõdetavateks eesmärkideks on: o Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu o Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad • Laiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses materjalis ning julgustama ümbertöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale. • Karjatervise taseme tõstmisel tuleb arvestada uue otsekohalduva EL veterinaarravimite määrusega, kus reguleeritakse muuhulgas AMR vähendamise põhimõtted veterinaarravimite vastutustundlikuks kasutamiseks ning luuakse alused ja süsteem EL üleseks andmete kogumiseks antibiootikumide kasutamise üle. • Jätkatakse AMR riikliku programmiga loomatervise valdkonnas eesmärgiga olla osa „Üks tervis“ terviklikust lähenemisest. Alustatakse antimikroobsete ravimite kasutamise üle  48 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS loomaliigiti andmete kogumist, mis on aluseks edasisteks te gevusteks AMR vastases võitluses. • Rakendatakse mitmeaastasel kontrollikaval baseeruv süsteemne riskipõhine järelevalve ja tõstetakse järelevalve efektiivsust ja ühetaolisust sh tagatakse laborite võimekus, panustatakse uute riskidega seonduva järelevalve a rendamisse nagu uuendtoit, e- kaubandus jms. EL kontrollimääruse rakendumisega vaadatakse üle rikkumiste korral rakendatavad meetmed. Rakendatakse EL õigusest tulenevat toiduohutuse meetmete paindlikkust. • Analüüsitakse toiduohutuse valdkonda reguleerivate riigisiseste õigusaktide ajakohastamise ja täiendamise vajadust sh kohustusliku toiduohutuse koolituse ning koolituste läbiviijale esitatavate nõuete kehtestamist, motivatsioonimeetmeid toiduohutuse tagamiseks (nt bonus-malus põhimõte – järelevalvetasu sõltub järelevalvetulemustest). Samuti kaalutakse ja vajadusel töötatakse välja käitlejatele suunatud toiduohutuse juhendmaterjale. • Suurendatakse koostööd erinevate osapoolte vahel sh teadus - ja järelevalveasutused, eriala- ning tarbijaid esindavad organisatsioonid. Aidatakse kaasa eriala - ning tarbija- organisatsioonide toiduohutuse alase pädevuse tõstmisele ja tegevuste elluviimisele. Jätkatakse käitlejate toiduohutuse koolituste läbiviimise toetamist. • Töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida toiduohutuse olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (näiteks pestitsiidijääkide, akrüülamiidi, dioksiini sisaldus, salmonelloosi haigestumine inimestel jne). Samuti töötatakse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida tarbija teadlikkust toiduohutuse osas ja hinnata oskust teha tervist toetavaid valikuid. • Sihtrühmade toiduteadlikkuse suurendamiseks tõstetakse sidusrühmade (nt õpetajad, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad jt) t eadlikkust selliselt, et nad omaksid laiapõhjalist, ajakohast ja teaduspõhist teavet toiduohutuse kohta. • Riigi kohustus on panustada kalapüügi - ja vesiviljelustoodete tõhusasse ja läbipaistvasse siseturgu aidates kaasa toodete turustamisel lühikese ja tarb ijale ohutu toodete tarneahela (tootjalt tarbijale) arengutele, tarbijateadlikkuse kasvule kala tervislikkuse osas ning propageerides kala- ja vesiviljelustoodete tarbimist üldiselt. Tabel 5-6. Kliimapoliitika aastani 2050 EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Nii tarbijate kui ka Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis panustavad ühiskonna teadlikkust Arengukava praegune sõnastu s: ettevõtete kliimasõbralike kliimamuutuste leevendamisest ja nende mõjudega kohanemisest: • Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja hoiakute ja valikute • Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest usaldusväärne info põllumajanduse mõjust kujundamiseks mõjust. keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja suurendatakse ühiskonna ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste teadlikkust kommunikatsiooniplaanide loomine ja www.hendrikson.ee 49 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS kliimamuutuste rakendamine, kirjeldamaks näiteks leevendamisest ja nende taimekaitsevahendite kasutusotstarvet mõjudega kohanemisest. põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad. Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides olla kajastatud ka kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjudega kohanemisega seotud info levitamine ja teadvustamine. Majanduskasv seotakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ressursitõhususe, lahti esmase tooraine ringmajanduse, säästva põllumajanduse ja kalanduse, tootmise ja tarbimise kasutamise kasvust edendamisele: ressursitõhusa • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdiku ja selle trendina e eldatakse ringmajanduse kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta. edendamise kaudu, • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses m õõdiku ja selle arvestades säästva arengu trendina eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad eesmärke ning eelkõige kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv. • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. • Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimist, ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetistega. • Tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi kohandamist. • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus - ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. • Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku  50 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS tööstussümbioosi ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist. • Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee - elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik toetab vee-elusressursi väärindamiseks uuenduslike t ehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid võimaldavad tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. • Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu v iimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. • Toidu raiskamise vältimiseks tuleks eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning vähendamiseks on vajalik riikliku tegevuskava, õigusaktide ja programmide koostamine ning olemasolevate raa mdokumentidega sidususe loomine. • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toeta da püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. • Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust. Suurendatakse ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad säilitada muldade süsinikuvaru ning Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise säilitatakse muldade kujundada ja säilitada olulise süsinikuvaruga maa -alasid: eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse süsinikuvaru ning • Tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa eest. Arengukavas on välja pakut ud muldade seisundi kujundatakse ja alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi kohandamist. jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise säilitatakse olulise • Mullatemaatikat tuleks edaspidi enam strateegiliste ja juriidiliste dokumentide kaudu süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus süsinikuvaruga maa- tähtsustada, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullakaitses mullas ja mulla mikro- ja makro)elustik, kuid hetkel alasid. Motiveeritakse prioriteetideks ning milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks põllumajandustootjaid tervikuna. ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada www.hendrikson.ee 51 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS suurendama muldade • Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate ja kasutusele võtta realistlikud mõõdikud, mille abil süsinikuvaru, kujundama ja ning erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. hinnata muldade seisundi muutust. säilitama püsirohumaid, • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning väikemärgalasid ja maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade puhvervööndeid ning integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. vähendama turvasmuldade • Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge harimist. boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlm amist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maadele, millele traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, leida uusi biomajanduslikke kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks liigirikaste rohumaadena. • Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega põllumuldade osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustada liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku oskuslikku kasutamist. • Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis-potentsiaali tõstmiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks. • Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada. • Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste- ja keskkonnaaspekte, samuti peab enam teavitama maaomanikke maaparandussüsteemide korrashoiu vajalikkusest ja samas vajadusest hoida sügavate turvasmuldadega rohumaid kuivendamata. Soodustatakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis soodustavad põllumajandusmaa tõhusat ja Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond põllumajandusmaa keskkonnasõbralikku kasutust ja potentsiaali säilimist: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku tõhusat ja • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse: ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist keskkonnasõbralikku o Põllumajandusmaa orgaanilise süsinikuvaru ja maastikuindeksi võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate kasutust ning välditakse säilimist või kasvu. ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate selle põllumajanduslikust o Põllulindude indeksi tõusu mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. kasutusest väljalangemist. o Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeksi säilimist või mõõdukat Säilitatakse tõusu. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi põllumajandusmaa o Mulla (mikro- ja makro)elustiku mõõdukat paranemist. saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõdikud tootmispotentsiaal ja • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt väärtusliku mullastikuga trendina eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada põllumaa pindala. kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus Praktiseeritakse keskkonna- säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või ja kliimasõbralikke • Töötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. viljelusviise ja tavasid ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkus t toetavate alade rakendatakse tõhusaid integreerimiseks põllumajandusmaastikesse.. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond põllumajandustehnoloogiaid • Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks peaks riik eesmärgina eeldatakse maastikuindeksi olukorra ja -praktikaid, et säilitada ja soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna - ja põhjavett säilimist või paranemist. PõKa olemasoleva olukorra suurendada põllumaade kirjelduses on toodud, et elurikkust ja mitmekesisust  52 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS viljakust ning tagada sealne säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, elurikkus. Väärtusliku puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, mullastikuga põllumaa suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt kasutusest väljalangemist rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taim ekaitse jmt). või selle pindala nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval vähenemist, näiteks maa • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad katmist ehitiste või teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade rajatistega, piiratakse keskkonnamõjust. sidusust. õigusaktidega. • Riigi poolt valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. Arvestades, et Eestis on liiga vähese hulga maastikuelementidega piirkondi, ei pruugi seatud • Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks eesmärgid olla piisavalt ambitsioonikad. Sellises tuleb soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke olukorras ei ole mõistlik seada eeldust, et tegevusi (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. Töötatakse v älja meetmed maastikuindeksi olukord säilib. liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond eesmärgina põllumajandusmaastikesse. eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. • Tuleb toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldade jätkuvat viimist püsiro humaa Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi kohandamist. viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt • Muldade hea tervise säilitamiseks peab soodustama muldade elurikkust soosivate negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka ning erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja • Kasutusele tuleks võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge Eesti riiki. Eeltoodud põhjusel ei pruugi seatud mõõdik boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge anda vajalikus täpsusastmes tagasisidet selle kohta, viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt kas põllumajandussektor on muutunud võiks maadele, millele traditsioonilises põllumajanduses kasutus potentsiaali ei ole, keskkonnateadlikumaks või mitte. Arengukavast ei leida uusi biomajanduslikke kasutusviise või hoida neid looduskaitseliste selgu milliste meetmete ja sekkumiste tulemusena eesmärkide täitmiseks liigirikaste rohumaadena. antud eesmärgini jõutakse. • Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüvede toetamist soodustada. • Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega põllumuldade osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustada liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku oskuslikku kasutamist. • Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerim iseks. • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). www.hendrikson.ee 53 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist • Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viim isel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. Tõhustatakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis soodustavad tõhusamat taimetoitainete Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond taimetoitainete kasutamist kasutamist ning soodustatakse mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku ning soodustatakse keskkonnasõbralike mullaparandajatega ning välditakse orgaanilise aine vajaduseta ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist mineraalväetiste põllult minemaviimist: võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate asendamist orgaaniliste • Riik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimist, ja tõhususe paranemist ning lämmastikku sisaldavate väetiste ja ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumi st. keskkonnasõbralike asendamist orgaaniliste väetistega. mullaparandajatega. • Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi Välditakse orgaanilise tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõdikud aine vajaduseta põllult reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt minemaviimist. • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik seada Selgitatakse välja ja (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus rakendatakse parimaid keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või lahendusi taimetoitainete täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. kasutuse tõhustamiseks integreeritud taimekaitse jmt). ning mineraalväetiste • Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega asendamiseks põllumuldade osakaalu suurendamiseks on eelkõige vajalik soodustada keskkonnasõbralikumate liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku orgaaniliste väetistega. oskuslikku kasutamist. • Hapestunud muldadega põllumajandusmaa tootmis -potentsiaali tõstmiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks. • Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalikke hüved e toetamist soodustada. Edendatakse jõudsalt Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis edendavad bioenergia tootmist ning selle Arengukavas on sõnastatud järgmine probleem: bioenergia tootmist ning kasutamist eelkõige selliste taastumatute kütuste asemel: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest selle kasutamist eelkõige • Positiivse keskkonnamõju tõendatusse korral tuleks so odustada bioenergia tootmist toodetud energia madal osakaal selliste taastumatute ja kasutamist põllumajanduses. põllumajandussektoris, seda eriti kütuste asemel, mille põllumajandusmasinate kütuste osas.“, kuid selle tootmine on  54 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS energiamahukas. probleemi lahendamiseks Bioenergia tootmisel eesmärke/tegevusi/põhimõtteid välja pakutud ei ole. soodustatakse suuremat tõhusust ja ressursside väärindamist. Puidul põhinevate kütuste tootmisel kasutatakse madalakvaliteedilist puitu ja puidutööstuses tekkivat kõrvaltoodangut. Biogaasi tootmisel eelistatakse intensiivsest loomakasvatusest pärineva sõnniku ja seni kasutamata rohumaaressursi kombineeritud kasutust. Suurendatakse Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis suurendavad bioenergia tootmist Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond põllumajandussektori põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse lämmastiku tootlikkust ja kasvuhoonegaaside heidet toodangu ühiku kohta ja piiravad ammoniaagiheidet: ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe säilimist ressursikasutuse • Põllumajanduskeskkonna suuna mõõdetav eesmärgi ks on: võrreldes olemasoleva olukorraga või bilansinäitajate tõhusust, et vähendada Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on ja tõhususe paranemist ning lämmast ikku sisaldavate kasvuhoonegaaside heidet vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud. Selle raames eeldatakse mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. toodangu ühiku kohta. kasvuhoonegaaside heite vähenemist põllumajandustoodangu väärtuse kohta, Sealjuures keskendutakse põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu säilimist või kasvu ning Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi sõnnikukäitluse põllumajandussektori ammoniaagi heitkogus vähenemist. saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja mõõdikud keskkonnasõbralikumaks • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt muutmisele, et piirata trendina eeldatakse riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik sea da ammoniaagiheidet. kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. eeldust, et lämmastiku ja fosfori kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva olukorraga või • Positiivse keskkonnamõju tõendatuse korral tuleks soodustada näiteks mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestuslaotust ja läga hapestamist. • Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020-2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustootjatega. Põllumajandussektori Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad piirata põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite kasvuhoonegaaside heidet, suurendavad sektori kestlikust ning edendada innovatsiooni. piiramisel eelistatakse • Tegevussuuna kvaliteetsed sisendid põllumajand uses mõõdikute ja nende teadus-, arendus- ja trendidena eeldatakse: innovatsioonisuundi, mis o Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude (mis võimaldavad kasutada suurendavad põllumajandusmaad sihtotstarbelisemalt) ha arvu suurenemist. põllumajanduse o Sordilehte võetud sortide arv, sh Eestis aretatud sortide arv säilib või kestlikkust. Innovatsiooni suureneb. edendamiseks seotakse www.hendrikson.ee 55 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS teadustöö tihedalt o Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus (t) säilib või suureneb. põllumajandustootmisega o Eestis sertifitseeritud seemne sortide arv säilib või suureneb. hariduse, teavituse ja • Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja nõustamise kaudu. ringmajanduse arengut. Kitsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatusse Uuringute abil korral soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate suurendatakse katmist, bioenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku põllumajanduses sisestuslaotust ja läga hapestamist. keskkonna- ja • Loodava lisandväärtuse suure ndamiseks on väga oluline panustada kliimamuutustega seotud tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus - ja arendustegevustesse uudsete toodete teadus-, arendus- ja loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. innovatsioonitegevuse • Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja mahtu. väärindamist, tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist • Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee - elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega too dete tootmise poole. Selleks riik toetab vee-elusressursi väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid võimaldavad tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. • Eesti peab nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegelema KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega. • Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020-2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset s uhtlust ja koostööd põllumajandustootjatega. • Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnati ngimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide, sh mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortidearetamist ning resistentsusaretust. • Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning pakkuda sordi registreerimis- ja majanduskatse läbiviimise teenust tagamaks laiema valiku sobivate sortide, sh proteiinikultuuride sortide olemasolu. • Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust.  56 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 5-7. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Meede 4.1. Muutuvas kliimas Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad muutuvas kliimas toiduga varustatuse toiduga varustatuse tagamine tagamise maaparandussüsteemide arendamise, põllumajanduse konkurentsivõime maaparandussüsteemide suurendamise ning teadmusloome ja -siirde kaudu ning panustavad maapiirkondade arendamise, põllumajanduse keskkonna-, sotsiaal- kui ka majandusvaldkondade sidusasse ja harmoonilisse arengusse: konkurentsivõime • Tegevussuuna maa- ja rannapiirkonna areng ametlikeks eesmärkideks on: suurendamise ning o Aktiivne ja elujõuline elanikkond maapiirkonnas. teadmusloome ja -siirde kaudu. o Kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus maapiirkonnas. Põllumajanduse jätkusuutlikkuse • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia tagamisel muutuvas kliimas uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja tõuseb esile vajadus panustada ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. nii maapiirkondade keskkonna-, • Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, sotsiaal- kui ka tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, vastastikku kasulikku tööstussümbioosi majandusvaldkondade sidusasse ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist ja harmoonilisse arengusse. • Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee -elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selleks riik to etab vee-elusressursi väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt. uusi arenguid võimaldavad tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist läbi ettevõtete koostöö teadus - ja arendusasutustega sh rahvusvaheliselt. • Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega. Seetõttu tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide, sh mahepõlluma janduslikuks tootmiseks sobivate sortide, proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning resistentsusaretust. • Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmisega ning pakkuda sordi registreerimis - ja majanduskatse läbiviimise teenust tagamaks laiema valiku sobivate sortide, sh proteiinikultuuride sortide olemasolu. • Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjus t. • Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maapiirkonna taristu arengule ja loomisele ning sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade ülesed digilahendused teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „Arukad külad“ - tüüpi arendused, mille raames püütakse lahendada piirkonna kitsaskohti ning edendada ja parendada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil. • Edendada tuleb maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, tagamaks piirkondade terviklik areng, sh maa - ja linnapiirkondade sümbioos. • Tuleb jätkata piirkonnaspetsiifiliste programmide rakendamisega ning nende edendamisega, lähtudes piirkonna tugevustest ja vajadustest. www.hendrikson.ee  57 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Vaja on toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses tervikuna ja seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Oluline on samas kaasa aidata töö- ja ümberõppevõimaluste loomisele maapiirkonna kõigis vanusegruppides. Ettevõtlusest väljuda soovivatele vanemaealistele ettevõtjatele tuleb selles protsessis tagada asjakohane ja pädev nõustamine. • Tugevdamaks maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku struktuuri on vajalik keskenduda maapiirkonnas elamise ja töötamise atraktiivsemaks muutmisele nii noorte kui ka teiste inimeste jaoks. Võtmetegevuseks on olemasolevate to etustegevuste sihistatum rakendamine ning maaelu võimalusi tutvustava teabe parema kättesaadavuse tagamine. Lisaks on oluline kohalikul tasandil rakendada meedet noorte ettevõtluse arendamiseks ja elutingimuste parandamiseks, mille kaudu on kohalikul tasan dil vastavalt piirkondlikele vajadustele võimalik toetada noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning eluruumide parendamist. Eesmärk on tõsta noorte huvi elada ja tegutseda maal ning arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkond a. • Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata LEADER-tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD 7) lähenemise kaudu. • Maaelu tuleb kõigis temaga puutumust omavates arengukavades käsitleda horisontaalse teemana ning piisavat arvestamist maaeluga seotud erinevate mõjudega hindab Maaeluministeerium ka teiste riigiasutuste algatatud arengukavade ja õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel. • EL poliitika ja rahastusmehhanismide raames tuleb lisaks ÜPP poliitikale suurendada ka teiste EL poliitikate panustamist põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arendamisel, näiteks EL ühtekuuluvus -, kaubandus-, keskkonna- ja kliimapoliitikad. Eelkõige peaks ühtekuuluvuspoliitika panustama senisest rohkem maaelu arengusse läbi infrastruktuuri, IKT ja avalike teenuste projektide rahastamise. • Maaettevõtluse arendamisel on olulisteks sekkumismeetmeteks noorte ettevõtluse toetamine ja edendamine, maaettevõtluse alustamise toetamine, ühistegevus ja koostöö, investeeringute elluviimise toetamine ning finantsinstrumentide rakendamine ja laialdasem kasutamine. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendamiseks tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside, vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. Meede 4.3. Muutuvas kliimas Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa kalavarude jätkusuutlikule Tegevussuund 1: kalavarude jätkusuutlikkuse ja kasutamisele: põllumajanduskeskkond mõõdikute ja kalandusest elatuvate inimeste nende trendidena eeldatakse lämmastiku ja heaolu (sissetuleku) tagamine. fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhususe 7 Community Led Local Development  58 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Kalavaru ja seega püügivõimalusi • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja säilimist võrreldes olemasoleva olukorraga muutuvates kliimatingimustes jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. või bilansinäitajate ja tõhususe paranemist säilitavateks meetmeks on • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Keskkonnateadliku ning lämmastikku sisaldavate eelkõige püügirežiimi ja mineraalväetiste kasutamise kasvu kalavarude kasutamisviiside harrastuspüügi kasv. pidurdumist. (harrastuskalapüük ja • Kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja töönduspüük) vahekorra majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea muutmine. Üheks prioriteetseks Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite seisundi saavutamiseks ei pruugi seatud meetmeks on kalastikku selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) eesmärgid ja mõõdikud olla kahjustavate tegurite (nt inimese vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt põhjustatud eutrofeerumine, taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik reostus) vähendamine, mille abil hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori saab kliimamuutuste negatiivset • Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust. kasutamise tõhusus säilib võrreldes mõju kalade elukeskkonnale olemasoleva olukorraga või hüvitada. mineraalväetiste kasutamise kasv ainult pidurdub. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul ei leia läbivalt horisontaalse teemana keskkonnamõju, sh kliimamuutustega seatud eesmärgid, kajastamist – nt KHG vähendamise võimalused, kliimamuutustega kohanemine ja taastuvenergia kasutamise võimalusi. Tabel 5.8 Veepoliitika raamdirektiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23.oktoober 2000) EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Hoiab ära Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa ökosüsteemide kaitsele: Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond veeökosüsteemide ning • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse oma veevajaduse osas (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise otseselt keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva veeökosüsteemidest täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilans s, olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe sõltuvate integreeritud taimekaitse jmt). paranemist ning lämmastikku sisaldavate maismaaökosüsteemide ja • Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. märgalade seisundi uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja halvenemist ning kaitseb ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. Arvestades raskusi Eesti veekogude hea seisundi ja parandab nende • Kestliku kalanduse tegevussuuna mõõdetav eesmärk on: Läbi keskkonnateadliku ja saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja seisundit. jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik www.hendrikson.ee 59 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS • Varude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoor muse optimeerimiseks. kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile tuleb toetada püügivahendite olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) ainult pidurdub. vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaits e ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust. • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. Edendab säästvat Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa säästvale veekasutusele: veekasutust, mis põhineb • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist kättesaadavate (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud veeressursside keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suure ndamine tundlikel aladel, pikaajalisel kaitsel. täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). • Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega. Seab eesmärgiks Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa vesikeskkonna ja põhjavee Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond vesikeskkonna tugevdatud kaitsele ja parandamisele: mõõdikute ja nende trendidena eeldatakse kaitse ja parandamise, • Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise muuhulgas erimeetmete (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud tõhususe säilimist võrreldes olemasoleva kaudu prioriteetsete ainete keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, olukorraga või bilansinäitajate ja tõhususe vettejuhtimise, heidete ja täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, paranemist ning lämmastikku sisaldavate kao järkjärguliseks integreeritud taimekaitse jmt). mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdumist. vähendamiseks ning • Oluline on parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, prioriteetsete ohtlike taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses Arvestades raskusi Eesti veekogude he a seisundi ainete vettejuhtimise, kasutuspiirangute seadmise ning uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule saavutamiseks ei pruugi seatud eesmärgid ja heidete ja kao toomise protsessi võimekust. mõõdikud olla ettevaatuspõhimõtet järgides lõpetamiseks või • Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest piisavalt ambitsioonikad. Näiteks ei oleks mõistlik järkjärguliseks teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõjust. seada eeldust, et lämmastiku ja fosfori kõrvaldamiseks. kasutamise tõhusus säilib võrreldes olemasoleva Tagab põhjavee reostuse olukorraga või mineraalväetiste kasutamise kasv järkjärgulise vähendamise ainult pidurdub. ja hoiab ära selle edasise reostuse.  60 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne EESMÄRK PÕKAGA KAVANDATUD TEGEVUSED JA NENDE VASTAVUS KESKKONNAEESMÄRKIDELE PIISAVUS/TÄPSUSTAMISE VAJADUS Aitab kaasa üleujutuste ja Arengukava eesmärgid ja põhimõtted, mis aitavad kaasa üleujutuste ja põudade mõju põudade mõju leevendamisele: leevendamisele. • Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsatest ilmaolude st tingitud riske maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega. • Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna - ja kliimaalaste eesmärkidega. • Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvestama kliimamuutuste - ja keskkonnaaspekte. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 61 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 6. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU – VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS KSH abil hinnatakse arengudokumendiga kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale ning muutuva looduskeskkonnaseisundi kaudu avalduvaid mõjusid inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale. KSH programmis määratleti välismõjude analüüsi mõjuvaldkonnad tuginedes Euroopa ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika eesmärkidele, võttes arvesse KeHJS -e nõudeid KSH aruande sisu osas ning senise arengukava protsessi käigus (olukorrakirjeldused, töörühmad) kerkinud olulisi valdkondi: bioloogilisele mitmekesisusele, sh kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele; põhja- ja pinnaveekogumite seisundile, sh vee kvaliteet/reos tuskoormus, vee- elustik; mullastikule; õhukvaliteedile; jäätmeteke; inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Läbivalt pööratakse tähelepanu, kas PõKa elluviimisega kaasneva mõju tulemusel suurenevad kliimamuutustest tulenevad häiringud ning horisontaalselt analüüsitakse, kas arengukava lahendus panustab kliimamuutustega kaasnevate häiringute leevendamisse. PõKa üldeesmärk on suunatud eelkõige põllumajandustootmise ja kalandusvaldkonna tugevdamisele, sellega seotud sotsiaalse olukorra parandamisele maal ja rannakogukondades ning hea keskkonnaseisundi säilitamisele. Arengukava elluviimine kavandatud kujul ei too eeldatavasti kaasa keskkonnaseisundi halvenemist, kuid siiski on oluline, et seatud alameesmärkide ja tegevussuundade puhul oleks tagatud läbivalt keskkonnahoid ja selle parendamine. Arengukavas toodud tegevussuundade eeldatavat mõju erinevatele keskkonnaelementidele on tulemuseesmärkide ja nende saavutamiseks kavandatavate sekkumiste lõikes hinnatud ptk-s 6.2 ning tabelites 6-1. – 6-8. 6.1. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS, SH ARENGUKAVAS SÕNASTATUD EESMÄRGID JA PROBLEEMID; EELDATAV MÕJU KESKKONANSEISUNDILE 6.1.1. MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE, KAITSAVAETELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE Eestis on tänapäeval hinnanguliselt 35 000–45 000 taime-, seene- ja loomaliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 26 600 liigi esinemine. Eesti väikest pindala arvestades oleme oma laiuskraadil üks liigirikkamaid piirkondi ja siin leidub arvukalt  62 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike (nt valgeselg-kirjurähn, rukkirääk, karu, ilves, kaunis kuldking). Eesti keskkonnanäitajad: 2018. aasta seisuga kuulub I kaitsekategooriasse 64, II kaitsekategooriasse 267 ja III kaitsekategooriasse 237 liiki. Arvuliselt on kõige rohkem kaitse all soontaimeliike, protsentuaalselt aga kahepaikseid ja roomajaid, kellest on kaitse all kõik Eesti liigid. Vetikaliike Eestis kaitse alla võetud pole. Loodusdirektiivi liikide ja elupaigatüüpide seisundi kohta 2007. ja 2013. aastal Euroopa Komisjonile esitatud aruannete põhjal võib öelda, et Eestis on loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide seisund aastatel 2007 –2012 paranenud. Euroopa Liidus tervikuna on aga elupaikade ja liikide seisund halvem. Soodsas seisundis liikide osakaal on suurenenud nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Halvas või ebapiisavas seisundis liikide hulk on Euroopa Liidus samal ajal suurenenud 52 protsendilt 60 protsendini, Eestis aga langenud 50 protsendilt 35 protsendini. Teadmata seisundis liikide hulk on Euroopa Liidus väh enenud 31 protsendilt 17 protsendini ja Eestis 26 protsendilt 11 protsendini. Soodsas seisundis elupaigatüüpide osakaal on Eestis suurenenud, kuid kogu Euroopa Liidus pisut vähenenud. Halvas või ebapiisavas seisundis elupaigatüüpide osakaal on Eestis vähenenud 50 protsendilt 48 protsendini, Euroopa Liidus tõusnud aga 65 protsendilt 77 protsendini. Teadmata seisundis elupaigatüüpide hulk on vähenenud Euroopa Liidus 18 protsendilt 7 protsendini ja Eestis samal ajal 8 protsendilt nullini. 2018. aasta lõpu seisuga on meil looduskaitsealasid 172, maastikukaitsealasid 153, kaitsealuseid parke ja puistuid 541, hoiualasid 325, püsielupaiku 1461, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23 ja kaitstavaid looduse üksikobjekte 1095. Kaitstavate loodusobjektide kogupindala moodustab 22% Eesti pindalast, kui arvestada maismaale lisaks ka Eesti territoriaalmeri koos suurjärvedega (Peipsi - ja Lämmijärv, Võrtsjärv). Maismaast on looduskaitse all 18,8%, territoriaalmerest 27% ja suurjärvedest 44%. 2018. aastal seisuga koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 542 loodusalast. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 km 2 . Pisut alla poole Natura aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17%. Liigikaitse põhieesmärgid Eestis on tagada kõikide siin looduslikult esinevate liikide soodne seisund sh alamliikide ja populatsioonide tasemel, säilitada liigiline mitmekesisus kõikides selle avaldumisvormides (kaasa arvatud geneetiline mitmekesisus), vältida võõrliikide ja võõrpopulatsioonide loodusesse sattumist ja levikut ning geneetiliselt muundatud organismide negatiivset mõju. Kõige suurem oht liikidele on neile sobivate elupaikade pindala vähenemine, elutingimuste halvenemine ja killustumine, sh levikuteede kadumine. Ka muutunud maakasutus (näiteks niitude võsastumine) vähendab elupaikade sobivust paljudele liikidele. Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – sh looduse elurikkus, liigid ja elupaig ad on säilinud ning maastikud on mosaiiksed. Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene. Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine. Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku keskkonnasurve kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine ning www.hendrikson.ee  63 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne vedelsõnnikutehnoloogia osatähtsuse suurenemine. Andmed väetiste kasutamise ja sõnnikuhoidlate kohta on puudulikud. Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Liigirikkust iseloomustav põllulindude indeksi trend on langev, kuid silmas tuleb pidada, et põllulindude arvukust mõjutavad lisaks põllumajanduslikule tegevusele ka teised tegurid. Mesilaste hukkumiste juhtumid ja laialdast avalikkuse tähelepanu saanud taimekaitsetööd avalikes kohtades on toonud välja vajaduse tõhustada järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise üle, tegeleda avalikkuse teavitamisega ning tugevdada koostööd põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega. Kuna kaitstavatel aladel asuvatel poolloodu slikel rohumaadel kehtivad piirangud, siis on vaatamata toetuste maksmisele huvi neid majandada jätkuvalt tagasihoidlik. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. Jätkuv survetegur elurikkusele ja maastikele on invasiivsed võõrliigid. Mõju keskkonnaseisundile Olulisi ebasoodsaid mõjusid looduskeskkonna valdkonnas ei tuvastatud. Mõned tegevussuunad ja tulemuseesmärgid on otsese või kaudse positiivse mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele – tegevussuund: Põllumajanduskeskkond ja eesmärk: Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine ning tegevussuund: kestlik kalandus ning eesmärk: Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavar usid majandades on kalavarud heas seisus ja keskkonnateadlik harrastuspüügi kasv. Enamus eesmärke ja kavandatavad sekkumised olid kaudse ja neutraalse mõjuga, nagu uuringute läbiviimine, seire, tõhusam järelevalve, seadusandluse täiendamine, koolituse d jne. Tegevussuuna, Põllumajanduskeskkond, all tuvastati kaks potentsiaalset ohtu või ebasoodsat mõju, mis avaldub juhul, kui eesmärgi ja sekkumiste rakendamisel läbi arengukava tegevuskava (või rakendus- või meetmekava) ei arvestata olemasoleva keskkonnaseisundi ja seatud keskkonnaeesmärkidega: Eesmärk: Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud , sekkumisena on välja toodud, et „Tuleb toetada turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi kohandamist.“ – veerežiimi muutustega võivad kaasneda ebasoodsad mõjud olemasolevatele elupaikadele ja liikidele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral. Kaitstavate (s.h Natura 2000 võrgustiku) liikide ja elupaikade seisundi halvenemise peamiste põhjustena on välja toodud just märgade elupaikade kuivendamist ja intensiivistunud põllumajandust. Tegevussuuna 1: põllumajanduskeskkond - mõõdiku trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Oluline on läbi rakenduskava või paika pandud meetmete  64 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid iga konkreetse tegevuse korral. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. Mõju hindamise käigus ei tuvastatud tegevusi, mille rakendamisel võiks ilmneda eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse -eesmärkidele või terviklikkusele. Tulenevalt KSH aluseks olnud arengukava kõrgest strateegilisest tasemest, tuleb vastavad otsused vastu võtta siiski tegevuste kavandamise ja rakendamise käigus ehk nende iseloomu ja ulatuse täpsustumis el. Praeguse arengukava seatud eesmärgid on liiga üldised, et hinnata nendega rakendamisega kaasnevaid mõjusid ning seega puudub vajadus Natura (eel)hindamise läbi viimi seks. Arengukava eesmärkide elluviimisel, kui on hoomatavad eesmärkide elluviimise mehhanismid ning konkreetsete tegevuste ruumiline ulatus ja aeg, tuleb vajadusel läbi viia keskkonnamõjude (strateegiline) hindamine. Juba tegevuste planeerimisel arvestada ja minimeerida võimalikke ebasoodsaid keskkonnamõjusid. 6.1.2. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEEKOGUMITE SEISUNDILE NING VEE- ELUSTIKULE Reostuskoormused on Eestis paarikümne aastaga oluliselt vähenenud. Ühelt poolt on see tingitud ENSV-aegse suurtööstuse lõppemisest ja rahvastiku arvu vähenemisest, teiselt poolt aga on tehtud suuri investeeringuid reoveepuhastite rajamisse ja uuendamisse. Pika aegreana (kokku 26 aastat) on Eesti N-üld reostuskoormus vähenenud 4 korda, P-üld 12 korda ja BHT 7 lausa 17 korda. Tundub, et miinimumtase on saavutatud ning viimase 4 aasta jooksul on koormused püsinud stabiilsetena. 8 Samas, põllumajanduse järkjärguline intensiivistumine kasvatab survet vee heale seisundile, mis on üheks põhjuseks miks siseveekogude seisund on viimastel aastatel halvenenud ning 2017. aastal oli kõigist vooluveekogudest 58,5%, järvedest 45,6% ja rannikumeredest vaid 12,5% väga heas või heas ökoloogilises seisundis. Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku keskkonnasurve kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv 9 , loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnnikutehnoloogia osatähtsuse suurenemine. 10 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk oli, et 2015. a saavutavad kõik veekogumid (jõed, järved, rannikumeri, põhjavesi) vähemalt hea keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei Eestis ega ka Euroopas ning praegu seatakse sihte juba 2027. a perspektiiviga. 11 Eesti üldine põhjavee seisund on valdavalt hea, suuremateks eranditeks on Ida -Virumaa põlevkivikaevanduste piirkond ning Pandivere ja Adavere -Põltsamaa nitraaditundlikud alad. Seire käigus (sügisel 2016 ja 2017 ning kevadel 2017) on nii põhja- kui pinnaveest leitud taimekaitsevahendite jääke -137-st proovist oli üheksas uuringupunktis pestitsiidide summa üle 0,5 μg/l, millest omakorda kuus olid põhjavee uuringupunktid, mis tähendab piirnormi ületamist. Kõige rohkem leiti kloridasoon-desfenüüli (kloridasooni laguaine) – kokku 26-s proovis, 16 proovis oli sisaldus üle 0,1 μg/l. Kloridasooni sisaldavaid 8 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veegraafikud 9 Eesti Statistikaameti andmebaas, PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile. 10 Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“, Allan Kaasik, Merilyn Möls, 2018, lk 10 11 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veegraafikud www.hendrikson.ee  65 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne taimekaitsevahendeid ei ole Eestis turule registreeritud ja ühtegi toodet Eestis ei müüda, mistõttu on selle laguaine allikad ebaselged. Probleemiks on Eesti oludesse kohandatud uuringute puudumine, mille abil hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – sh põhja- ja pinnavesi on heas seisundis. Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene. Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku keskkonnasurve kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnnikutehnoloogia osatähtsuse suurenemine. Intensiivistumisega toimetulekut raskendavad viimaste aastate uuringute ja auditite hinnangul ebasobivad sõnnikuhoidlate tüübid, puudujäägid sõnniku hoiustamises, sõnnikukäitluse tehnoloogiates ning väetamises. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee nitraatiooni sisaldus on viimasel aastakümnel suurenenud. Nitraatide sisaldus Eesti jõgedes on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus püsib madal, kuid jätkuvalt on probleemiks osade järvede ja rannikumere eutr ofeerumine. Mõju keskkonnaseisundile Suur osa tegevussuuna -põllumajanduskeskkond- eesmärgid ja sekkumised, on otsese või kaudse positiivse mõjuga ning enim on veekogude seisundiga seotud eesmärk: Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene. Veemajanduskava 2015–2021 meetmeprogramm sisaldab punktkoormuse ja hajukoormuse vähendamise meetmeid, millest suur osa on seotud põllumajandusest tuleneva toitainete koormuse piiramise ja vähendamisega. Veekogudele ja veekvaliteedile potentsiaalselt avalduvaid olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Enamus teg evussuundi ei oma otsest mõju veekogude seisundile ja -kvaliteedile. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. Veekogude seisundiga seotud eesmärgid ja sekkumised mõjutavad nii otseselt kui kaudselt ka vee-elustikku. Kõige olulisema soodsa mõjuga on tegevuss uuna 8 eesmärk: keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus ja keskkonnateadlik harrastuspüügi kasv. Vee-elustikule potentsiaalselt avalduvaid olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju veekogude seisundile ja - kvaliteedile. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. 6.1.3. LOODUSVARADE SÄÄSTLIK KASUTAMINE (SH MULLASTIK) JA JÄÄTMETEKE Eesti põllumuldade peamised probleemid on mulla orgaanilise aine vähenemine, muldade tihenemine, kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud muldade kasutusvõimaluste vähenemine, muldade kurnamine (toitainevaru vähenemine) ning piirkonniti ka hapestumine. Andmeid põllumuldade bioloogilisest seisundist on vähe. Iseloomulik on rendimaade suur osakaal põllumajanduses, mis võib mõjutada põllumuldade seisundit. Mullakaitsega seotud probleeme suurendab turvastunud ja turvasmuldade jätkuv harimine, viljaka mullastikuga põllumajandusmaa ebapiisav kaitse  66 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ning muldade orgaanilise süsiniku varu säi limist soodustavate põllumajanduspraktikate, näiteks minimeeritud maaharimine ja talvine taimkate, ebapiisav levik. Põllumajandusmaade intensiivne kasutamine peaks lähtuma muldade keskkonnakaitselisest väärtusest. Muld on kõigi põllumajandustegevuste alus, keskkond kus puutuvad kokku nii õhk, vesi, mineraalne ja orgaaniline osa kui neis elavad elusorganismid. Üks intensiivse põllumajandustootmise ebasoodsaid aspekte on sõltuvus pestitsiidide ja väetiste kasutamisest, kuna viimastel on negatiivne mõju keskko nnale ja tervisele. Lisaks väetiste ja pestitsiidide kasutamisele avaldab keskkonnale negatiivset mõju raskete põllutöömasinate kasutamise ning vee ja tuule koosmõjul tekkiv mulla erosioon Põllumajanduse seisukohalt on oluline tagada põllumuldade viljakus. Samas vahendab muld põllumajanduse võimalikku kahjulikku mõju veekeskkonnale. Suurt tähelepanu tuleb pöörata muldade orgaanilise aine sisalduse säilitamisele, et vältida mulla väljakurnamist. Muldade viljakus on viimasel kümnendil (2005-2007 kuni 2016-2017) paranenud – madala fosfori (P) sisaldusega muldade osatähtsus vähenes 5% võrra ja suurenes liikuva fosfori (P) keskmine sisaldus muldades. Samuti vähenes madala kaaliumi (K) sisaldusega muldade osatähtsus 2% võrra ja suurenes liikuva kaaliumi (K) keskm ine sisaldus muldades. Negatiivse asjaoluna tuvastati, et keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) ja mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) toetusega mitte liitunud alade (ÜPT) puhul on toimunud kaaliumi (K) defitsiidis olevate muldade leviku suurenemine. 12 Samal ajal oli happeliste muldade osatähtsus suurenenud perioodil 2005-2007 kuni 2016- 2017 koguni 5% võrra. Happeliste muldade osatähtsus oli kõikide toetustüüpide (KSM, MAHE ja ÜPT) tootjatel suurenenud, kuid eriti drastiliselt oli see suurenenud ÜPT tootja tel – happeliste muldade osakaal on kümnendiga kasvanud 13% -lt 26%-ni. Sama trendi jätkudes halvenevad kultuurtaimede toitumistingimused ning see omakorda võib mõjutada negatiivselt nii saaki kui selle kvaliteeti. Error! Bookmark not defined. Erosiooniga kaasnevateks tagajärjeks on ka toitainete ja huumuse kadu, mis omakorda viib viljakuse vähenemise ning keskkonna saastumiseni. Keskmine mullakadu Eestis on USLE mudeli põhjal 2014. aasta maakasutuse järgi 0,0647 t/ha/a. Eesti aastane mullakadu kokku on 273 526 tonni. Kõrgeima erosiooni intensiivsusega oli Võru ja madalaima intensiivsusega Hiiu maakond. Eesti erosioonist tervikuna moodustab Võru maakonna mullakadu ligi 13% ja Hiiu maakond 0,5%. 13 Kuigi Eesti põllumajandustootjatel on olemas hea ülevaade oma põllumuldade agrokeemilistest omadustest, ei ole selle alusel väetiste kasutamine ning taimetoitainete - ja huumusbilansi koostamine endiselt levinud praktika. Muuhulgas on vähe teadmisi põllumuldade bioloogilisest seisundist. Üheks probleemiks on ka see, et seni pole E estis mullatemaatikat teiste keskkonnavaldkondadega võrreldes tervikuna käsitletud - puudub Eestis mullaseadus, mullatemaatikat käsitlevad strateegilised dokumendid ja Keskkonnaministeeriumis mulla temaatikaga tegelev eraldiseisev üksus. Mullatemaatikat on käsitletud vaid üksikutes õigusaktides, mis lähtuvad eelkõige põllumajanduslikest vajadustest. Eelnevast tulenevalt ei ole siiani jõutud ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullakaitses prioriteetideks ning milliseid seiretegevusi või uuringuid selle jaoks on tervikuna tarvis. 14 12 „Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring“, Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire ja uuringute büroo , 2018 http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2018/03/Mulla_viljakuse_orgaanilise_aine_uuring_2017_kohta_2018.pdf 13 „Muldade erosioon Eestis modelleerituna USLE mudeliga, täpsustamine LIDAR andmete põhiste reljeefiandmetega “, PMK Mullaseire büroo, TÜ Geograafia Osakond , 2014 http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2017/01/erosioon2014.pdf 14 „Riikliku keskkonnaseire programmi mullaseire allprogramm“, Keskkonnaagentuur, 2018 www.hendrikson.ee  67 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Andmed väetiste kasutamise ja sõnnikuhoidlate kohta on samuti puudulikud. Lisaks ei ole piisaval määral arenenud ka digiteenused, mis on vajalikud põlluraamatu pidamiseks, väetamis- ja taimekaitsealaste soovituste andmiseks ja bilansside koostamiseks. Probleemiks on Eesti oludesse kohandatud uuringute puudumine, mille abil hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Hinnanguliselt tekib Eestis toidujäätmeid üle 92 000 tonni aastas, milles t 76% tekib kodumajapidamistes ning ülejäänu toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja toiduainetööstuses 15, pannes tarbetu koorma keskkonnale läbi ressursside raiskamise ning süsihappegaasi- ja metaaniheitmete. Riigi jäätmekavas 2014-2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). Suurim reoveesette kasutuse potentsiaal on just põllumajandussektoris ning enamuses Eesti settekäitluse võimalikes regioonides on haritava põllumaa ja tekkiva reoveesette koguste alusel piisavat perspektiivi, et kogu sete võiks saada seal ära kasutatud. Tänane reoveesette kasut amine on aga enamasti problemaatiline ning põllumajanduses kasutamise osakaal on madal. Põllumajandusliku kasutuse vähesuse üheks oluliseks põhjuseks on põllumeeste vähene huvi. Selle tagamaadeks on erinevad hirmud, mis on seotud nii sette kvaliteedi, sell e kasutamisega seotud dokumentatsiooni ning järelseire teostamsega (ning sellest tõlgendatud edasiste riskidega), samuti ka kartustega kaotada PRIA toetuseid (näiteks setet ei tohi kasutada mahepõllumajanduses jne). 16 Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – sh maa- ja mullakasutus on tasakaalustatud ja jätkusuutlik. Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene. Probleem on, et puuduvad Eesti oludesse kohandatud uuringud, mille abil hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Mõju keskkonnaseisundile Suur osa tegevussuuna -põllumajanduskeskkond- eesmärgid ja sekkumised, on otsese või kaudse positiivse mõjuga ning enim on veekogude seisundiga seotud eesmärk: Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist. Põllumajanduskeskkonna suuna 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku „Mulla mikro- ja makroelustik“ trendina eeldatakse mõõdukat paranemist. Arengukavas on toodud, et mullatemaatikat tuleb edaspidi tähtsustada enam strateegiliste ja juriidiliste dokumentide kaudu, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullakaitses prioriteetideks ning milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks tervikuna. Praegust seisu arvestades (puuduvad selged prioriteedid, seireprogrammid ning põhjalikud uuringud edasiste tegevuste kavandamiseks) on vajalik mullaga seotud probleemide uurimine ning konkreetsete tegevusplaanide väljatöötamine ning jõustamine äärmiselt oluline. Olukorra tõsidust ilmestab fakt, et tegevussuuna 4 : kvaliteetsed sisendid põllumajanduses all rõhutatakse muldade tähtust ning kaitse vajadust, kuid samas pole mulla osas seatud ühtegi mõõdetavat mõõdikut. 15 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2017_1_ewc.pdf 16 „Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta“, aqua consult baltic OÜ, 2015 https://www.envir.ee/sites/default/files/reoveesette_jaatmete_lakkamise_kriteeriumid_iv_osa.pdf  68 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju mullastikule ja loodusvarade jätkusuutlikule kasutamisele. Arengukavas ei ole selgeid eesmärke ega mõõdikuid, mis oleks seotud bioenergia kasutamise (nt biogaasi tootmine) või jäätmetega. Loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätme tekke seisukohast on oluline leida lahendusi ning soodustada reoveesette kasutamist põllumajanduses. Sarnasel seisukohal oli ka Keskkonnaministeerium KSH programmile saadetud seisukohtade kirjas. KSH teeb ettepaneku käsitleda teemat arengukavas põhjalikumalt. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. 6.1.4. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE JA KLIIMAMUUTUSELE Põllumajandussektoris paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase (KHG), ehkki võrreldes energeetikasektoriga oluliselt vähem- energeetikasektori osakaal summaarsest heitkogusest oli 2017. aastal 88,8%, põllumajandussektoril teisena 6,6%. 17 Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus Eestis on võrreldes baasaastaga (1990.a) vähenenud üle 50%, kuid 2005. aasta tasemest ligikaudu 15% suurem. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused olid võrreldes 1990. aasta baastasemega 2017. aastal 48,9% väiksemad. Võrreldes 2005. aasta baastasemega olid heitkogused 2017. aastal 17,7 % suuremad. Error! Bookmark not defined. Kasvuhoonegaaside heite suurenemine tuleneb eelkõige loomade arvu ja väetiste kasutamise kasvust ning põllumaa pindala suurenemisest. Oluline süsihappegaasi heite allikas on veel turvas - ja turvastunud muldade harimine ja kasutamine rohumaade asemel põllukultuuride kasvatamiseks. Põllumajandus on kahe võimsa kasvuhoonegaasi oluline allikas. Need on lämmastikdioksiid (N 2 O) ja metaan (CH 4 ), mis on vastavalt ca 265 ja 28 korda suurema kliimasoojenemise potentsiaaliga võrreldes CO 2 -ga. 18 N 2 O satub atmosfääri põllumajandusmaast, peamiselt mullas olevate lämmastikväetiste muundumise tõttu mikroobide toimel. CH 4 heide tuleneb enamjaolt mäletsejate (peamiselt lehmade ja lammaste) seedimisprotsessidest, aga ka seakas vatusest. Loomasõnniku ladustamise ja laotamise tõttu tekib nii CH 4 kui ka N 2 O heide. 2017. aastal olid põllumajandusest tekkinud N 2 O heitkogused 2,51 kilotonni ning CH 4 heitkogused 24,64 kilotonni. CO 2 tekib põllumajandussektoris küllaltki vähe – 2017. aastal 14,97 kilotonni. Error! Bookmark not defined. Tulevikus ennustatakse põllumajandussektori kasvuhoonegaaside emissiooni pidevat suurenemist 22 % võrra 2040. aastaks võrreld es 2016. aastaga, tulenevalt loomade arvu suuremisest, piima aastaste koguste suurenemisest (lehma kohta), põldude lupjamise sagenemisest ning väetiste suuremast kasutamisest. 19 Lisaks kasvuhoonegaasidele emiteerib põllumajandussektor ka muid ebasoovitavai d õhusaasteaineid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, kehtestatakse iga Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi jaoks heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 viiele peamisele õhusaasteainele: eriti peened osakesed (PM 2,5 ), vääveldioksiid (SO 2 ), lämmastikoksiidid (NOx), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ning ammoniaak (NH 3 ). 17 Eesti riiklik kasvuhoonegaaside inventuuriaruanne 1990 -2017 18 https://www.ghgprotocol.org/sites/default/files/ghgp/Global -Warming-Potential-Values%20%28Feb%2016%202016%29_1.pdf 19https://www.envir.ee/sites/default/files/content - editors/Kliima/kasvuhoonegaaside_poliitikaid_meetmeid_ja_prognoose_kasitlev_aruanne_15.03.2019.pdf www.hendrikson.ee  69 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Eelmainitud õhusaasteainetest on põllumajandussektor oluline ammoniaagi (NH 3 ) emiteerija - 2016. aastal 10,56 kilotonni, mis moodustas 88,6% summaarsest emissioonist. Ammoniaagi heitkogused on perioodil 1990 kuni 2016 vähenenud 50%, peamiselt loomade arvukuse ja väetiste kasutamise vähene mise tõttu. Samas on ammoniaagi heitkogused lähikümnendil kasvanud ning 2016. aastal oli emissioon 11% suurem kui 2005. aastal. 20 Ammooniumi peamised allikad on sõnniku käitlemine ja mineraalväetiste kasutamine, moodustades ca 88,6% koguemissioonist. Võttes aluseks NH 3 õhusaasteainete heitkoguste inventuuri ja prognoosi, siis Eesti tõenäoliselt ei saavuta aastaks 2020 seatud NH 3 heitkoguste vähendamise kohustust vähendada kõigis sektorites (sh põllumajandussektor) ammoniaagi heidet 1% 2005. aastaga võrreldes. Hinnanguliselt tohiks summaarne ammoniaagi emissioon kogu põllumajandussektorist olla 10 443 tonni. 21 Veel on põllumajandus oluline lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) allikas - 4,60 kilotonni, mis moodustas 20% summaarsest aastasest emissioonist 201 6. aastal. Error! Bookmark not defined. NH 3 koos H 2 S-ga ja LOÜ-dega on üheks peamiseks lõhnahäiringute ning järjest sagenevate kaebuste esitamise põhjustajaks. KHG ja ammoniaagi heite hetkeolukorra probleemid on seotud peamiselt sõnnikukäitlusega, mille puhul ei rakendata piisavalt heidet vähendavaid praktikaid, nagu näiteks sõnnikuhoidlate katmine, sõnniku sisestuslaotus, läga hapestamine ja anaeroobne kääritamine, kusjuures mitme nimetatud praktika keskkonna- ja majandusmõju vajab täiendavat selgitamist. Samuti on mulla - ja maakasutusega seotud KHG heite hinnangutes palju määramatust, vajadus on täpsustada alusandmeid. Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud ene rgia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas. Mõju keskkonnaseisundile Suur osa tegevussuuna -põllumajanduskeskkond- eesmärgid ja sekkumised, on otsese või kaudse positiivse mõjuga ning enim on veekogude seisundig a seotud eesmärk: Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud. Eriti oluline on põllumajandussektoris NH 3 vähendamine, kuna põllumajanduses pärineb suurem osa kogu Eesti emissioonist. Arengukava on seadnud selles osas ka eesmärgi mõõdikute tasandil ning selle raames eeldatakse põllumajandussekori ammoniaagi heitkoguse vähenemist. KSH soovib siiski rõhutada, et selle saavutamine võib olla keeruline kuna arengukava kohaselt toimub lähiaastatel loomade arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine. Veel ühe probleemina saab välja tuua, antud juhul ei ole tehnoloogia ning infrastruktuuri uuendamisel NH 3 lendumise seisukohast alati soodne mõju, kuna mida vanem laut ja tehnoloogia, sed a vähem NH 3 -e lendub. Vabapidamisega lauda ja vana tahesõnniku lõaspidamisega lauda koefitsiendid erinevad lausa kuni kolm korda. Kui laudad tehakse PVT -le vastavaks, siis kasvab ka NH 3 kogus. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030 on põllumajanduse valdkondlik töörühm välja valinud potentsiaalsed meetmed õhusaasteainete vähendamise eesmärkide (NEC -direktiiv) täitmiseks: 1) vähesaastavad sõnnikuladustamistehnoloogiad: vedelsõnniku säilitamine telk - või betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes teras - või plastikmahutites; 2) vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad: vedelsõnniku sisestuslaotus; 3) mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramine, kasutades väetiste kiiret 20 Eesti riiklik välisõhu saasteainete heitkoguste inventuur 1990 -2016 21 https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlu stehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lopparuanne_0.pdf  70 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne muldaviimist. Arengukava elluviimisel ja meetemeprogrammide koostamisel tuleks neid meetmeid arvesse võtta. Üks võimalus kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks on biogaasi tootmine ning kasutamine fossiilsete kütuste asendamiseks. Sellel vajadusele viidatakse mitmetest teistes arengukavades. Käesolevas arengukavas teemat eraldi ei käsitleta , kuid oleks soovitatav. Samas on väga oluline tähelepanu pöörata biogaasi tootmise kääritusjäägi korrektselt kasutamisele hoiustamisel ning väetamisel, kuna vastsel juhul võib märkimisväärselt suureneda NH 3, CH 4 ja N 2 O emissioon. 22 Enamus tegevussuundi ei oma otsest mõju õhukvaliteedi muutustele ja sellega seotud käsitlustele. Otseseid olulisi ebasoodsaid keskkonna mõjusid välisõhu kvaliteedile ei tuvastatud. Õhukvaliteedile mõjuvad soodsalt lisaks kaasaegsete , keskkonnasäästlike ja kliimakohanemisele kaasa-aitavate tehnoloogiate soodustamine. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. 6.1.5. MÕJU INIMESTE TERVISELE NING SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE Hetkeolukord toiduohutuse tagamisel on Eestis hea. Toiduohutuse tagami seks on olemas head klimaatilised tingimused (nt väiksem pestitsiidide kasutamise vajadus) ja puhta joogivee kättesaadavus. Kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94% tarbijatest. Suuri toiduohutuse kriise ei ole Eestis olnud. Hea olukorra hoidmiseks ning uute riskide (nt uued tehnoloogiad, keskkonna riskid) maandamiseks on vajalik, et kõik osapooled panustaksid pidevalt toiduohutuse tagamisse. Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste nakkushaiguste tervisestatistikas esineb puudujääke. Samuti ei ole piisav toidutekkeliste haiguspuhangute väljaselgitamise süsteem. Üldiselt saa öelda, et Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu. Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad. Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast ning ettevõtetest, kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Kokku pakub maapiirkond tööd 24%-le koguhõives osalejale, so 162 000 inimesele, kellest 71% on maa- ja 29% linnapiirkonna elanikud. 115 000-l maapiirkonnas elaval hõivatul asub põhitöökoht maapiirkonnas, 85 000-l linnalises asulas ja 6 100-l välismaal. Suurim tööandja on teenindussektor, pakkudes tööd 61% -le maapiirkonnas elavale hõivatule, järgneb 31%-ga tööstus- ning 8%-ga primaarsektor. Maapiirkonnad seisavad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, lisatööjõu vajadus mahukate igapäeva - ja hooajaliste tööde tegemiseks ning ühenduvus - ja põhiteenuste kehv kättesaadavus. Elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda fakt, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv ning kui linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Sotsiaalmajandusliku arengu seisukohast on haavatavamad keskustest kaugemal asuvad ja madalama asustustihedusega 22 https://www.tandfonline.com/eprint/zzE2IdqnpJu5QnbCZarc/full www.hendrikson.ee  71 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne maapiirkonnad, sh asustatud väikesaared. Elanike vähesus piirab elu - ja ettevõtluskeskkonna kestlikku edendamist ning on takistuseks täiendavate suuremamahulisemate investeeringute tegemisel. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on üldiselt kasvanud, kuid on veel ebaühtlane. Ettevõtetele tehtud ettekirjutused on seotud peam iselt ruumide ja seadmete mittevastavusega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel, samuti toidu märgistusega ning jälgitavusega. Viimasel ajal on suurenenud ettekirjutuste arv seoses toidu märgistuse ning enesekontrollisüsteemi toimivusega, vähen enud on ettekirjutuste arv seoses ruumide ja seadmete mittevastavusega ning üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel ja personaliga. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest. Tarbijate toiduohutuse alast teadlikkust ei ole Eestis uuritud. Samuti ei ole läbi viidud tarbijale suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme ja võib eeldada, et teadlikkus on ebaühtlane. Mõju keskkonnaseisundile Enamus kavandatud tegevussuunad, eesmärgid ja sekkumised on positiivse mõjuga, mis on suunatud inimest ümbritseva parema looduskeskkonna tagamisele ning maa - ja rannakogukondade eluolu ja tööhõive parendamiseks. Täpsemalt vt ptk 6.2 toodud tabelitest. 6.2. KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS TEGEVUSSUUNDADE JA EESMÄRKIDE LÕIKES Arengukavas toodud tegevussuundade eeldatavat mõju erinevatele keskkonnaelementidele on tulemuseesmärkide ja nende saavutamiseks kavandatavate sekkumiste lõikes tabelites 6-1. – 6-8. Kõikidel tegevustega kaasneb eeldatavasti vähemalt kaudne keskkonnamõju, kuid alljärgnevates tabelistes on esitatud hinnangud tegevussuundade põhiselt, millel on kas otsene keskkonnamõju või tegevussuuna l on kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. Juhul kui arengukava tegevussuunal või eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega, siis nendega seotud sekkumisi eraldi alljärgnevates tabelites arengukava eelnõust ei korrata.  72 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Mõju on hinnatud erinevate keskkonnavaldkondade lõikes ning hinnangut on illustreeritud alljärgnevate värvikoodiga: Eesmärgi ja kavandatud sekkumisega kaasneb eeldatavalt otsene soodne Roheline keskkonnamõju Eesmärgi ja kavandatud sekkumisega kaasneb eeldatavalt kaudne soodne Sinine mõju Eesmärk ja kavandatud sekkumine ei aita tagada keskkonnaeesmärkide Punane saavutamist või võib kaasat tuua ebasoodsa mõju avaldumise Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava Valge täpsusastmes hinnata või ei avalda sekkumine olulist keskkonnamõju Võimalik kaasnev ebasoodsa mõju olukorras, kus sekkumise üldine mõju on Punane kiri eeldatavalt soodne. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 73 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-1. Arengukava tegevussuund 1: Põllumajanduskeskkond- eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Väetiste ja taimekaitsevahendite Eesmärk on suunatud põllumajandusväetiste ja taimekaitsevahenditest kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on tuleneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamisele ja vähendamisele. vähene Üldiselt aitavad mõõdikud seatud eesmärke hinnata. Samas on välja valitud mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta“ ja „lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. Arvestades väetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude seisundit. Paljude veekogude kesise seisundi põhjuseks on teada põllumajandusreostus. 1.Põllumajandusest pärinevate toitainete seire Parem seire annab rohkem teavet põllumajandusest pärinevate peab muutuma senisest tihedamaks ja toitainete kohta ning võimaldab selle alusel teha informeeritumaid järjepidevamaks. otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. 2.Tuleb hakata koguma andmeid selle kohta, Paremad teadmised ja tõhusam kontroll võimaldavad tulevikus teha kuidas põllumajandustootjad rakendavad oma keskkonnasäästlikumaid otsuseid. ettevõttes toitainete bilansi arvutusi. 3.Tuleb hakata tegema mulla bioloogilise Seire annab teavet muldade bioloogilise seisundi kohta ning võimaldab seisundi seiret. selle alusel teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. Paremate teadmiste abil on tagatud mullastiku jätkusuutlikum kasutamine.  74 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 4.Taimekaitsevahendite jääkide seire peab Parem seire annab rohkem teavet põllumajandusest pärinevate muutuma senisest tihedamaks ja taimekaitsevahendite jääkide kohta ning võimaldab selle alusel teha järjepidevamaks. informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parimate praktikate uuendamiseks. Lisaks paraneb seeläbi järelevalve t õhusus. Eeldatav mõju õhukvaliteedile on soodne, kuna aitab tagada taimekaitsevahendite korrektset ning optimaalset kasutust. 5.Parandada taimekaitsevahendite ja nende Paremad teadmised ja tõhusam kontroll võimaldavad tulevikus teha toimeainete hindamise võimekust. keskkonnasäästlikumaid otsuseid. 6.Laiendama peab taimekaitsevahendite Parem seire annab rohkem teavet põllumajandusest pärinevate jääkide seiret taimses materjalis. taimekaitsevahendite jääkide kohta ning võimaldab selle alusel teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. Lisaks paraneb seeläbi järelevalve tõhusus. 7.Tõhustada järelevalvet väetiste kasutamise Parem järelevalve vähendab väetiste mitte nõuetekohase kasutamise üle. riski. 8.Parandada taimekaitsevahendite turustamise Parem järelevalve vähendab taimekaitsevahendite mitte nõuetekohase ja kasutamise järelevalve võimekust. kasutamise riski. 9. Mahepõllumajanduse elujõulisuse peab Täpsem teave mahepõllumajanduse keskkonnamõju kohta võimaldab tagama mahepraktikate keskkonnamõju teha informeeritumaid otsuseid mahepraktikate arendamisel ning analüüs. toetamisel. Eesmärgi rakendamine võimaldab teha otsuseid, millel on soodne mõju, kuid selle avaldumine on hetkel ebaselge. 10.Parandada määratud ulatuses Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna võimaldab muuta kasutuspiirangute seadmise ning uute ja taimekaitsevahendite kasutamist optimaalsemaks ning ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise keskkonnasäästlikumaks ning soodustab uute potentsiaalselt väiksema protsessi võimekust. keskkonnamõjuga vahendite kättesaadavust. www.hendrikson.ee  75 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 11. Mahepõllumajanduse elujõulisuse peab Otsest keskkonnamõju ei ole võimalik täheldada. Mõju iseloom sõltub tagama usaldusväärne järelevalve. mahepõllumajandusega kaasnevatest mõjudes, mille täpsemaks väljaselgitamiseks on kavandatud mahepraktikate keskkonnamõju analüüs. 12.Põllumajandustootjatele tuleb senisest Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna soodustab tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja taimekaitsevahendite ja väetiste korrektset ning säästlikku kasutamist. väetiste turustamist ja kasutamist reguleerivaid Soodne mõju avaldub eelkõige veega tihedalt seotud elupaikadele ja õigusakte ning nõudeid. liikidele ning tolmeldajatele. 13. Peab täiendama parima võimaliku tehnika Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna täpsem teave juhendeid, sest teadusuuringutega saame põllumajanduse keskkonnamõju kohta võimaldab teha informeeritumaid pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse otsuseid sektori arendamisel, suunamisel ning toetamisel. keskkonnamõjust. 14. Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist keskkonnasurvet. (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine, toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). 15.Peab julgustama taastöödeldud või Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat orgaaniliste materjalide kasutamist keskkonnasurvet. väetisetoodetes, seejuures tagades Taastöödeldud või orgaanilised materjalid võivad olla raskemini väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade omastavad taimedele või on nende kasutamine keerulisem (nt biogaasi tervisele ja keskkonnale. kääritusjäägi kasutamine väetisena) ja seetõttu võib sellest tuleneval tekkida olukord, kus saagikuse tagamiseks kasutatavad väetiste kogused hoopis suurenevad ning mõju on hoopis ebasoodne.  76 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 16.Riik peab soodustama mineraalväetiste Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat asendamist orgaaniliste väetistega. keskkonnasurvet ning seeläbi ka soodne mõju inimese tervisele ja heaolule. 17.Riik peaks sõltumatute väetamis - ja Eeldatavalt kaudne soodne mõju, kuna andmete parem kättesaadavus taimekaitsealaseid soovitusi andvate võimaldab teha informeeritumaid otsuseid. digiteenuste arenguks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks tegema kättesaadavamaks põllumajandusandmed. Eesmärk: Põllumajandustootmise negatiivne Eesmärk on suunatud keskkonnaseisundi parendamisele. mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud Ei ole seatud mõõdikut KHG absoluutarvu kohta. On vaid heite vähenemine toodangu väärtuse kohta ning kuna puudub mõõdetav kvalitatiivne indikaator, siis ei ole võimalik hinnata, kas seatud eesmärgi abil põllumajandustootmise summaarne KHG mõju suureneb või väheneb. 1.Nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju, kuna täpsem teave KHG ja aktiivne tegelemine KHG ja õhusaasteainete õhusaasteainete kohta võimaldab teha informeeritumaid otsuseid hindamise metoodika ja andmete sektori arendamisel, suunamisel ning toetamisel. Eeldatav kaudne täpsustamisega, selleks siseriiklikult või soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi võimaliku paranemise. koostöös teiste riikidega vajalike rakendus- ja alusuuringute läbiviimine, Eesti positsioonide esindamine ÜRO-s ja EL-s. 2.Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste Eeldatav kaudne soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi vähendamise riiklikule programmile aastateks võimaliku paranemise. 2020-2030 peab riik aktiivselt suhtlema ja tegema koostööd põllumajandustootjatega. 3.Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise Eeldatav kaudne soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi riiklikust programmist aastateks 2020-2030 võimaliku paranemise. tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine. www.hendrikson.ee  77 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 4.Peab eelistama investeeringuid, sealhulgas Eesmärgil on eeldatavalt soodne mõju läbi vähenenud KHG ja mittetootlikke, kliimasäästlikesse ja õhusaastet õhusaasteainete emissioonide. Eeldatav kaudne soodne mõju inimese vähendavatesse tehnoloogiatesse. tervisele läbi õhukvaliteedi võimaliku paranemise. Arvesse tuleks võtta tehnoloogiate kogumõju – sh ressursi- ja energiatõhusust ning võimalike mõjude avaldumist teistes valdkondades. 5.Tuleks võimalusel soodustada näiteks Eesmärgil on eeldavalt soodne mõju loodusvarade säästlikule täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, kasutamisele, kuna võimaldab vähendada mineraalväetiste kasutamist; sõnnikuhoidlate katmist, sõnniku sisestus - ja mõju läbi vähenenud KHG ja õhusaasteainete emissioonide ning kaudne läga hapestamise tehnoloogiate kasutamist. soodne mõju inimese tervisele läbi õhukvaliteedi võimaliku paranemise. 6.Tuleb toetada turvasmuldade jätkuvat viimist Püsirohumaade pindala suurenemisel on soodne mõju bioloogilisele püsirohumaa alla ning seal asjakohastel mitmekesisusele, kuna püsirohumaad on liigirikkamad võrreldes juhtudel veerežiimi kohandamist. monokultuuride kasvatamisega samal alal. Veerežiimi muutmine võib mõjutada põhja- ja pinnaveekogumite seisundit, kuid keskkonnamõju avaldumise iseloomu ei ole võimalik arengukava sekkumiste alusel täpsemalt hinnata. Veerežiimi muutmisel võib olla ebasoodne mõju olemasolevate le elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral. Turvasmuldadega alade püsirohumaade alla viimine on kooskõlas loodusvarade säästliku kasutamisega. 7. Riik peab soodustama mineraalväetiste Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab põllumajandusest tulenevat asendamist orgaaniliste väetistega. keskkonnasurvet veekogudele ja sellega seotud elupaikadele ja liikidele. Taastöödeldud või orgaanilised materjalid võivad olla raskemini omastavad taimedele või on nende kasutamine keerulisem (nt biogaasi kääritusjäägi kasutamine väetisena) ja seetõttu võib sellest tuleneval t tekkida olukord, kus saagikuse tagamiseks kasutatavad väetiste kogused hoopis suurenevad ning mõju on hoopis ebasoodne.  78 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 8. Tuleb toetada säästlikku maakasutust. Eesmärgil on eeldatavasti soodne mõju, kuid keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava täpsusastmes hinnata. Eesmärk: Säilinud on põllumajandusmaa Eesmärk on suunatud maastiku mitmekesisuse ja elurikkuse elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud säilitamisele tagamaks ökosüsteemi teenuste toimimine. Üldiselt on ökosüsteemi teenuste toimimine aitavad seatud mõõdikud eesmärke hinnata. Eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit (jahindus) ja Eesti riiki. Eeltoodud põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas põllumajandussektor on muutunud keskkonnateadlikumaks või mitte. Trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Oluline on läbi rakenduskava või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. 1. Tuleb hakata tegema mulla bioloogilise Seire annab teavet muldade bioloogilise seisundikohta ning võimaldab seisundi seiret. selle alusel teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. Eeldatav mõju on soodne. Kaudne mõju võib avalduda selle, et parema teabe alusel on võima lik teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks, mille eesmärgiks võiks olla mullastiku jätkusuutlikum kasutamine, millel on eeldatavalt soodne mõju ka inimeste varale. 2. Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb Eesmärgil on otsene soodne mõju bioloogilisele mitmekesisusele. soodustada mitmekesist maakasutust, Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente väiksemate põldude rajamist ning vältida suuri (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, www.hendrikson.ee  79 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus maastikuelementideta alasid, selle heal kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maast ikus üldiselt rahuldavalt, kuid tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike peab edaspidi enam tähelepanu pöörama ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad piirkondade erisustele. vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. 3. Liikide ja elupaikade säilimiseks ning Oluline positiivne mõju, läbi liigirik kuse säilitamise või taastamise. põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks Poollooduslike koosluste parem kasutamine on kooskõlas loodusvarade tuleb soodustada poollooduslike koosluste säästliku kasutamisega. kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi Poollooduslike koosluste ressursi parema ära kasutamine on võimalik (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. läbi taastuvenergia tootmise (nt rohtse materjali kasutamine bi ogaasi tootmises), 4.Töötatakse välja meetmed liigirikaste või Otsene mõju mitmekesise loodukeskkonna säilimisel. looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide jt põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse. 5. Riigipoolsete sekkumiste kujundamisel peab Püsirohumaad säilitamise tagamisel ning madala riskiga arvesse võtma teatud elurikkuse säilitamisele taimekaitsevahendite ja biopreparaatide kasutamisel on soodne mõju kaasa aitavaid asjaolusid nagu püsirohumaa bioloogilisele mitmekesisusele. Poollooduslike koosluste parem säilitamine, säästlikud majandamispraktikad kasutamine ja säästlikud majanduspraktikad on kooskõlas ning madala riskiga taimekaitsevahendite ja loodusvarade säästliku kasutamisega. biopreparaatide kasutamine. Madala riskiga taimekaitsevahendite ja biopreparaatide kasutamisel on soodne mõju pinnavee- ja põhjavee kvaliteedile ning seeläbi inimese tervisele  80 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-2. Arengukava tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Eesti on vaba ohtlikest Eesmärgiks on vabaneda ohtlikest taimekahjustajatest, mis mõjutavad taimekahjustajatest ebasoodsalt nii liigilist mitmekesisust, ohtlike jääkainete sattumist veekogudesse ning läbi keskkonnamuutuste inimeste tervist ja heaolu. Paraneb toidulaua ohutus. Mõõdikud aitavad seatud eesmärke hinnata. 1.ELi taimetervise määruse rakendamine. Määruse kõige olulisemad abinõud puudutavad eelkõige taimekahjustajate sissetoomise vältimist, nende edasise leviku ja kohastumise takistamist EL territooriumil. Tegevusel on eeldatavalt otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes. Taimetervise edendamine tagab parema saagikuse ning võimaldab seeläbi loodusvarade efektiivsemat kasutamist ja seeläbi ka tootmist , millel on kaudne soodne mõju inimeste varale. 2.Seire, järelevalve, registrite ja Eesmärgipäraselt kogutud ja analüüsitud keskkonna teave võimaldab analüüsivõimekuse tõhustamine. teha informeeritumaid otsuseid regulatsioonide ning parima praktikate uuendamiseks. 3.Jätkub ohtlike taimekahjustajate ning ELis Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et programmiliselt tõrjutavate ohtlike ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes. taimekahjustajate seire, ennetus - ja tõrjemeetmete riiklik koordineerimine. 4. Osaletakse jätkuvalt rahvusvaheliste Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik organisatsioonide töös, et saada osa arengukava täpsusastmes hinnata. informatsioonist ja kaitsta Eesti huvisid otsustusprotsessis. 5.Teadlikkuse tõstmine, sh koolitussüsteemi Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et loomine taimetervise valdkonnas. ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes www.hendrikson.ee  81 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 6.Taimetervise valdkonna eesmärkide Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et täitmiseks tõhustatakse koostööd teiste ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes. ministeeriumidega ning valitsusala asutuste vahel. 7. Riik julgustab sektorit rakendama enam Sekkumisel on otsene soodne mõju, kuna vähendab võimalust, et vabatahtlikke taimekahjustajatega seotud ohtlikud taimekahjustajad hakkavad levima looduslikes kooslustes. riskide juhtimise kavasid. Riik kasutab võimalust hüvitada tootjatele ohtlike taimekahjustajate tõrjemeetmete rakendamist lubatud riigiabi piires. Eesmärk: Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge: Eesmärk on suunatud loomade tervise ja heaolu tagamiseks. 1. Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning likvideeritud loomataudide vaba olukord püsib Mõõdikud aitavad seatud eesmärke hinnata. 2.Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb 1.ELi loomatervise määruse ning uue Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik otsekohalduva ELi veterinaarravimite määruse arengukava täpsusastmes hinnata. rakendamine. 2.Seire, järelevalve, registrite ja Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava analüüsivõimekuse tõhustamine. täpsusastmes hinnata. 3.Jätkub eriti ohtlike loomataudide ning ELis Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava programmiliselt tõrjutavate ohtlike loomataudide täpsusastmes hinnata. seire, ennetus- ja tõrjemeetmete riiklik koordineerimine ning otseste taudikahjude kompenseerimine 4. Osaletakse jätkuvalt rahvusvaheliste Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava organisatsioonide töös, et saada osa täpsusastmes hinnata. informatsioonist ja kaitsta Eesti huvisid otsustusprotsessis.  82 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 5. Siseriiklike loomade heaolu reeglite Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava järelevalvet põllumajandusloomade pidamisel, täpsusastmes hinnata. veol ja hukkamisel tõhustatakse ning reegleid uuendatakse tulenevalt uutest teadusandmetest ja heaoluindikaatoritest. 6.Alustatakse antimikroobsete ravimite Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava kasutamise üle loomaliigiti andmete kogumist, täpsusastmes hinnata. mis on aluseks edasisteks tegevusteks AMRi vastases võitluses. 7. Riik seirab ja julgustab sektorit rakendama Sekkumisel on soodne mõju, kuna vähendab võimalust, ohtlikud peamiste loomataudide tõrjeprogramme. loomataudid levivad looduses. 8. Teadlikkuse tõstmine, loomade tervist ja Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava heaolu mõjutavatest loomakasvatuse täpsusastmes hinnata. aspektidest. Töötatakse välja loomade tervise - ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab hinnata olukorra muutusi mõjukomponentide kaudu. 9. Riik soodustab kõrgemate loomatervise ja Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava heaolustandardite rakendamist läbi erinevate täpsusastmes hinnata. toetusskeemide. www.hendrikson.ee  83 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-3. Arengukava tegevussuund 3: toiduohutus - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu Arengukava tegevussuunal puudub selge kokkupuude Eesmärk: Tarbija teadlikkus toiduohutusest on keskkonnaeesmärkidega. kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad  84 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-4. Arengukava tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Põllumajandusmaa võimaldab Eesmärk on suunata põllumajandusmaa mitmekesist kasutamist. mitmekesist põllumajandustootmist Eesmärgi elluviimisel tuleks järgida, et oleks tagatud keskkonnaeesmärkide täitmine ja hea keskkonnaseisund. Üldiselt aitavad mõõdikud seatud eesmärke hinnata. Eesmärgi saavutamiseks on seatud mõõdik ja selle trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Oluline on läbi rakenduskava või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. 1.Kasutusele tuleb võtta õiguslikud meetmed, Väärtuslike põllumajandusmaade ning mullastiku kaitse tagab parema mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga saagikuse ning võimaldab seeläbi loodusvarade efektiivsemat põllumajandusmaad ja selle mullastikku, kasutamist. Tegevusel on eeldatavalt otsene soodne mõju. Tegevusel piirates kõrge viljelusväärtusega on eeldatavalt ka otsene soodne mõju läbi väiksema KHG emissiooni põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja toodangu ühiku kohta (nt läbi väiksema lämmastikväetiste kasutamise). metsastamisega. Väärtuslike põllumajandusmaade ning mullastiku kaitse tagab parema saagikuse ning võimaldab seeläbi efektiivsemat tootmist, mille on kaudne soodne mõju inimeste varale. 2.Maadele, millele traditsioonilises Liigirikaste rohumaade säilitamisel on otsene soodne mõju bioloogilisele põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole, mitmekesisusele. tuleks leida uusi biomajanduslikke kasutusviise Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas või hoida neid looduskaitseliste eesmärkide olevatele maadele võib teatud juhtudel (nt monokultuurude täitmiseks liigirikaste rohumaadena. kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga bioloogil isele mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutusviisidega võib kaasneda ka täiendav KHG heide. www.hendrikson.ee  85 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 3. Muldade kaitseks tuleb kaasa aidata Mullatiku kaitsel on soodne mõju mikrobioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnahoidlike tootmisviiside põllumajandusmaa kui ressursi jätkusuutlikul e kasutamisele. rakendamisele ning tähelepanu pöörata muldade bioloogilisele seisundile. 4. Nii muldade kui ka põllumajandusmaa Mullatiku kaitsel on soodne mõju mikrobioloogilisele mitmekesisusele ja väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise põllumajandusmaa kui ressursi jätkusuutlikul kasutamisel. vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning soodustada põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitsega seotud avalike hüvede toetamist. 5.Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat Keskkonnaalaste eesmärkidega arvestamisel maaparandustööde tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja planeerimisel on eeldatavasti soodne mõju. Maaparandussüsteemide ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja korrashoid ja arendamine võimaldab efektiivsemat tootmist, mille on kliimaalaste eesmärkidega. kaudne soodne mõju inimeste varale. Maaparandustööde elluviimisel on oht, et selle käigus mõjutatakse ebasoodsalt tekkinud looduslike kooslusi (eelkõige läbi veerežiimi muutuste). 6. Maaparandusalane seadusandlus ja praktika Keskkonnaalaste ja kliimamuutuste aspektidega arvestami sel peab paremini arvestama kliimamuutuste- ja maaparandusalases seadusandluses ja praktikas on eeldatavasti keskkonnaaspekte, samuti peab enam soodne mõju. teavitama maaomanikke maaparandussüsteemide korrashoiu vajalikkusest ja samas vajadusest hoida sügavate turvasmuldadega rohumaid kuivendamata Eesmärk: Põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine, Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv.  86 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Tõuaretusega on tagatud Eesti Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus. www.hendrikson.ee  87 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-5. Arengukava tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Eesti toiduainesektor on Eesmärgi elluviimisel tuleks järgida, et oleks tagatud konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul keskkonnaeesmärkide täitmine ja hea keskkonnaseisund. Mõõdikud aitavad eesmärkide täitmist hinnata. 1. Toidutootmise areng peab olema Eeldatavalt soodne mõju, kuna vähendab reostuskoormust jätkusuutlik, arvestama keskkonna ja kliimaga veekeskkonnale. Ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamisel on ning rakendama ressursitõhusaid otsene soodne mõju loodusvarade säästlikule kasutamisele , tehnoloogiaid. õhukvaliteedile ja kliimamuutusele läbi vähenenud emissioonide toodanguühiku kohta. 2. Toiduainetööstuses tuleb soodustada Toiduainete kao ja toidutarneahela jääkide vähendamisel on otsene vastastikku kasulikku tööstussümbioosi soodne mõju loodusvarade säästlikule kasutamisele. Ressursitõhusate ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning toidu tehnoloogiate rakendamisel on eeldatavasti kaudne soodne mõju raiskamise vältimiseks tuleb eelkõige tegutseda kliimamuutusele läbi efektiivsema tooraine kasutuse. lähtetasandil, vähendades toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) igas etapis. Eesmärk: Tootja positsioon turul on tugev Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega Eesmärk: Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. Eestis toodetud toitu Mahetoidul on soodne mõju laste tervisele. 1. Ühe riigipoolse mahetootmist edendava Mahetoidul on soodne mõju laste tervisele. tegevusena tuleb välja töötada ja rakendada pilootprogrammid „Mahetoit lasteasutustes“.  88 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-6. Arengukava tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline Arengukava tegevussuunal puudub selge kokkupuude Eesmärk: Maapiirkonnas on kasvava keskkonnaeesmärkidega. lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus www.hendrikson.ee  89 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-7. Arengukava tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire - eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Hästi toimiv teadmiste loomise ja teadmussiirde süsteem, mis toetab Arengukava tegevussund toetab kaudselt kõiki teiste tegevussuundade põllumajanduse ja kalanduse valdkonna eesmärkide saavutamist. eesmärkide saavutamist  90 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6-8. Arengukava tegevussuund 8: kestlik kalandus- eesmärkide, mõõdikute-trendide ja nendega seotud sekkumiste hindamine keskkonnavaldkondade lõikes mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus Eesmärk: Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult Tegevussuuna puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kalavarusid majandades on kalavarud heas kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid seisus ja keskkonnateadlik harrastuspüügi kasv otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad ( nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). 1. Riigi kohustus on korraldada kalanduse Eeldatavalt otsene soodne mõju. valdkonna alustalaks olevate elusressursside kasutust ja kaitset viisil, mis tagab eeskätt nende jätkusuutlikkuse, rakendades kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, kuid samas võimaldab neid kasutada ka sotsiaalse ja majandusliku tulu saamise eesmärgil. 2.Varude jätkusuutlikuks kasutamiseks ning Eeldatavalt otsene soodne mõju. maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks. 3.Tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse Eeldatavalt otsene soodne mõju. suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. www.hendrikson.ee  91 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 4.Riik toetab ja korraldab koelmute ja Eeldatavalt otsene soodne mõju. elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. 5. Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse Eeldatavalt otsene soodne mõju, k una võõrliikide arvukuse tõusu nende asustamise keeluga ning looduses tagajärjel võib kohalike liikide mitmekesisus väheneda. esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust. 6. Harrastuskalapüüdjate keskkonnateadlikkuse Eeldatavalt otsene soodne mõju suurendamine. 7. Seire (nt imetajate ja lindude kaaspüük) Eeldatavalt otsene soodne mõju, kuna vähendab eelduslikult järelevalve tõhustamine tänapäevaste tehniliste mittesoovitavate ja kaitsealuste liikide püüki. lahenduste ning vabatahtlike kaasabil. Eesmärk: Kalandus- ja vesiviljelussektor on Tegevussuuna puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). 1. Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust Eeldatavalt otsene soodne mõju. kasutamisest, peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel.  92 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mitmekesisusele, kaitstavatele pinnaveekogumite seisundile loodusobjektidele, sh Natura sotsiaalsetele vajadustele ja kasutamine (sh mullastik) ja Mõju õhukvaliteedile ja Loodusvarade säästlik Mõju tervisele ning ning vee-elustikule Mõju bioloogilisele kliimamuutustele Mõju põhja- ja 2000 aladele jäätmeteke varale Eesmärgid ja nendega seotud sekkumised Kommentaar/ Märkus 2.Riik peab merealade planeerimise ja keskkonnaaspektidest lähtudes looma võimalusi Keskkonnamõju avaldumise täpset iseloomu ei ole võimalik arengukava koostoimeliste lahenduste tekkeks (nt täpsusastmes hinnata. multitroofne vesiviljelus, vesiviljelus koostoimes tuuleparkidega) või suletud toitainete ringluseks. Merre rajatava tootmise mõju võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. Läänemere seisundit arvesse võtte s tuleb iga kavandatava tegevuse puhul põhjalikult hinnata sellega kaasnevaid kõiki mõjusid. 3.Toetades keskkonnasõbralike ja Eeldatavalt otsene soodne mõju. energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu ning soosides ressursside efektiivsemat kasutust (nt akvapoonika), aidatakse kaasa nende kohustuste täitmisele, mida Eesti riik on võtnud hea keskkonnaseisundi säilimise ja toitainete äravoolu vähendamisel. Eesmärk: Kalandus- ja vesiviljelussektori Eesmärgil puudub selge kokkupuude keskkonnaeesmärkidega. toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 93 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Koondhinnang: Välismõjude analüüsist selgub, et keskkonnahoidu panustab kõige rohkem tegevussuunad 1 (põllumajanduskeskkond), 4 (kvaliteetsed sisendid põllumajanduses) ja 8 (kestlik kalandus). Mitte ühelgi arengukava eesmärgi ega sekkumise puhul ei tuvastatud, et see takistaks keskkonnaeesmärkide saavutamist või võiks kaasa tuua otsese ebasoodsa mõju avaldumise. Siiski ilmnesid mõned arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ohukohad, mille puhul tuleks PõKa eelnõu täiendamisel ja arengukava hilisemal rakendamisel tähelepanu pöörata: 1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta“ ja „lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. Arvestades väetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine ko oskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude seisundit. Paljude veekogude kesise seisundi põhjuseks on teada põllumajandusreostus. 2. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku trendina eeldatakse põllulindude indeksi suurenemist. Eesmärgi saavutamine võib olla keeruline, kuna viimaste aastate põllulindude indeksi trend on selgelt negatiivne ning muutused indeksis sõltuvad ka muudest teguritest väljaspool põllumajandussektorit ja Eesti riiki. Eeltoodud põhjusel ei pruugi seatud mõõdik anda vajalikus täpsusastmes tagasisidet selle kohta, kas põllumajandus lik tootmine on muutunud keskkonnasõbralikumaks või mitte. 3. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisusele ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Rakenduskava koostamisel on oluline analüüsida meetmete võimalikke negatiivseid mõjusid looduse mitmekesisusele. 4. Taastöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamisel väetisetoodetes (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleb arvestada, et need võivad olla raskemini omastavad taimedele või on nende kasutamine keerulisem (nt biogaasi kääritusjäägi kasutamine väetisena) ja seetõttu võib sellest tuleneval tekkida olukord, kus saagikuse tagamiseks kasutatavad väetiste kogused hoopis suurenevad ning mõju on hoopis ebasoodn e. 5. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond alla ei ole seatud mõõdikut KHG absoluutarvu kohta. On vaid heite vähenemine toodangu väärtuse kohta ning kuna puudub mõõdetav kvalitatiivne indikaator, siis ei ole võimalik hinnata, kas seatud eesmärgi abil põllumajandustootmise summaarne KHG mõju suureneb või väheneb. 6. Investeeringute tegemisel mittetootlikkesse, kliimasäästlikesse ja õhusaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleks arvesse võtta tehnoloogiate kogumõju – sh ressursi- ja energiatõhusust ning võimalike mõjude avaldumist teistes valdkondades (nt palmiõlil baseeruvad biokütused). 7. Veerežiimi muutmisel (nt maaparandussüsteemide rajamise või ulatusliku rekonstrueerimise korra) (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumised) võib kaasneda ebasoodne mõju olemasolevatele  94 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral. 8. Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas olevatele maadele (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumine) võib teatud juhtudel (nt monokultuurude kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutusviisidega võib kaasneda ka täiendav KHG heide. 9. Maaparandustööde (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumised) elluviimisel on oht, et selle käigus mõjutatakse ebasoodsalt olemasolevaid ning vahepealsete protsesside ja muutuste tulemusel kujunenud looduslike elupaiga- ja/või liigilisi kooslusi (eelkõige läbi veerežiimi muutuste). 10. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). 11. Merre rajatava tootmise (tegevussuund 8: kestlik kalandus sekkumised) mõju võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. Läänemere seisundit arvesse võttes tuleb iga kavandatava tegevuse puhul põhjalikult hinnata sellega k aasnevaid kõiki mõjusid. 6.3. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA KAASNEV KOOSMÕJU JA PIIRIÜLENE MÕJU 6.3.1. KOOSMÕJUD Koosmõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist/paranemist. Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste valdkonna strateegiatega ja seal kavandatavate mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale. PõKa eesmärkide, alaeesmärkide, kõikide tegevussuundade ja nende tulemuseemärkide, sekkumistega kaasneb valdavalt positiivse või neutraalse iseloomuga mõju, eeldusel et keskkonnakaitse nõuetega peavad kooskõlas olema kõik eesmärkide elluviimiseks kavandatavad meetmed, tegevused, projektid ning täidetakse olemasolevaid keskkonnanõudeid. Paratamatult on põllumajanduse arendamise ning looduskeskkonna säilitamise ning kaitsmise vahel teatav vastuolu. Põllumajandus liku arengu eeldusteks on enamasti tootlikkuse suurenemine, uute maade kasutuselevõtt, infrastruktuuri arendamine , mis toovad endaga tavaliselt kaasa täiendavad mõjud looduskeskkonnale. Põllumajanduse suunamisel tuleb seda vastuolu teadvustada ning teha tasakaalustatud otsuseid, mis võimalike kaasnevaid mõjusid arvesse võtavad. Vastuolu näitena võib tuua PõKa tegevussuuna, põllumajanduskeskkond, eesmärgi- Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene, mille all oleva mõõdiku raames eeldatakse vaid lämmastiku sisaldavate mineraalväetiste kasvu pidurdumist, mitte aga vähenemist või teise eesmärgi mõõdiku trendina eeldatakse kasutuses oleva www.hendrikson.ee  95 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdu kat kasvu. Samas põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse le ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. 6.3.2. PIIRILÜLESED MÕJUD Seatud eesmärkide, alameesmärkide ja tegevussuundadega ei kavandata tegevusi, mis võiks eeldatavalt avaldada negatiivset piiriülest mõju KeHJS-e (§ 46 Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ (Artikkel 7 Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses Arengueesmärgid on suunatud Eesti riigi majanduse arengu, keskkonna ja inimeste heaolu parandamiseks.  96 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE JA LEEVENDAMISE MEETMED NING SEIRE VAJADUS 7.1. LEEVENDAVAD MEETMED, ETTEPANEKUD ARENGUKAVA TÄIENDAMISEKS Arengukavaga seatud eesmärgid on positiivse mõjuga ja nende elluviimine aitab kaasa Eesti põllumajandus- ja kalandussektori säilimisele ning edenemisele. Arengukavaga ei kavandata sekkumisi, mille rakendumisel oleks ette näha ebasoodsa t mõju või mõju suurenemist looduskeskkonna aspektidele. Järgnevalt on välja toodud peamised asjakohased soovitused, kuidas positiiv seid mõjusid suurendada või võimalikku tekkivat mõju keskkonnale ära hoida ja leevendada (ülaltoodud toodud tabelites 6-1 kuni 6-8 punasega märgitud tegevused): Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikutele nagu nt „Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta“ ja „lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust. Arvestades vä etiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude seisundit. Sellest tulenevalt teeb KSH ettepaneku, et eelmainitud trendide puhul võetakse eesmärgiks olukorra paranemine. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku maastikuindeks puhul tuleks samuti loobuda olemasoleva olukorra jätkumise eeldusest ning eeldada olukorra paranemist. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja selle trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Oluline on läbi rakenduskava või paika pandud meetmete hinnata põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul on eesmärgiks võetud edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, kuid otsesed mõõdikud selle hindamiseks puuduvad (nt võõrliikide leviku ja arvukuse piiramine). KSH soovitab arengukava selles osas täiendada. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond raames on sõnastatud järgmine probleem: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas“, kuid selle probleemi lahendamiseks eesmärke/tegevusi/sekkumispõhimõtteid välja pakutud ei ole. KSH teeb ettepaneku arengukava selles osas täiendada. Arengukavas ei ole seatud selgeid eesmärke ega sekkumisi seoses jäätmete vähendamise või kasutamisena toormena (sh reoveesette kasutamise v õimalused põllumajandussektoris). Riigi jäätmekavas 2014 -2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks olemise www.hendrikson.ee  97 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne lakkamise kriteeriumid, et soodustada reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). KSH soovitab arengukava selles osas täiendada. Arengukava praegune sõnastus toob välja: „Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks taimekaitsevahendite kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad.“ Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides olla kajastatud lisaks kliimamuutuste leevendamine ning nende mõjudega kohanemisega seotud info levitamine ja teadvustamine. Taastöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamisel väetisetoodetes (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleb arvestada, et need võivad olla raskemini omastavad taimedele või on nende kasutamine keerulisem (nt biogaasi kääritusjäägi kasutamine väetisena) ja seetõttu võib sellest tuleneval tekkida olukord, kus saagikuse t agamiseks kasutatavad väetiste kogused hoopis suurenevad ning mõju on hoopis ebasoodne. Investeeringute tegemisel mittetootlikkesse, kliimasäästlikesse ja õhusaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleks arvesse võtta tehnoloogiate kogumõju – sh ressursi- ja energiatõhusust ning võimalike mõjude avaldumist teistes valdkondades (nt palmiõlil baseeruvad biokütused). Veerežiimi muutmisel (nt maaparandussüsteemide rajamise või ulatusliku rekonstrueerimise korra) (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumised) võib kaasneda ebasoodne mõju olemasolevatele elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid iga konkreetse tegevuse korral. Kaitstavate (s.h Natura 2000 võrgustiku) liikide ja elupaikade seisundi halvenemise peamiste põhjustena on välja toodud just märgade elupaikade kuivendamist ja intensiivistunud põllumajandust. Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas olevatele maadele (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses sekkumine) võib teatud juhtudel (nt monokultuurude kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutusviisidega võib kaasneda ka täiendav KHG heide, mida tuleks edasiste tegevuste kavandamise l ja elluviimisel arvesse võtta. Merre rajatava tootmise (tegevussuund 8: kestlik kalandus sekkumised) mõju võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. Läänemere seisundit arvesse võttes tuleb iga kavandatava tegevuse puhul põhjalikult hinnata sellega kaasnevaid kõiki mõjusid. Kavandatavate tegevuste elluviimine ei tohi Natura 2000 ala loodusväärtusi kahjustada. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada projektide keskkonna aspektide arvestamise asjakohase ettevalmistamise ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Arengukava elluviimisel tuleb meetmete ja tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alal ja vajadusel algatada vastav keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine. .  98 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7.2. SEIRE Arengukava rakendamise eest vastutab Maaeluministeerium, kaasvastutav Keskkonnaministeerium. Maaeluministeeriumi ülesanne on korraldada iga-aastast seiret. Arengukavas on kirjeldatud hulk mõõdikuid, mille alusel hakatakse seirama arengukava elluviimist. Oluline on tagada, et seatud tegevussuundade tasandite eesmärgid oleksid mõõdetavad ning nende abil oleks võima lik hinnata eesmärkide täitumist ja need kajastaksid soovitud muudatusi. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku põllulindude indeks puhul soovitab KSH kaaluda selle mõõdiku asjakohasust põllumajanduse mõjude hindamiseks ning täpsustada arengukavas milliste meetmete ja sekkumiste tulemusena eesmärgini - indeksi tõus – jõutakse. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond alla ei ole seatud mõõdikut KHG absoluutarvu kohta. On vaid heite vähenemine toodangu väärtuse kohta ning kuna puudub mõõdetav kvalitatiivne indikaator, siis ei ole võimalik hinnata, kas seatud eesmärgi abil põllumajandustootmise summaarne KHG mõju suureneb või väheneb. KSH teeb ettepaneku kaaluda mõõdikute täiendamist KHG seire osas. Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeld us, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro - ja makro) elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad ja pikaajalised mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. Arengukavas ei ole selgeid eesmärke ega mõõdikuid, mis oleks seotud bioenergia kasutamise (nt biogaasi tootmine, fossiilsete kütuste osakaalu vähendamine) või jäätmetega. KSH teeb ettepaneku selles os as arengukava täiendada. Seatud prioriteetide sihtvaldkondade juures olevad mõõdikud või tulemusindikaatorite puhul on oluline täpsustada eesmärgi tasandi näitajaid. Juhul kui mõõdetav näitaja puudub või puudu on algnäitaja, millega võrrelda, on sisuliselt võimatu hinnata PõKA-ga seatud eesmärkide täitmist .. www.hendrikson.ee  99 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8. ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST Järgnevalt on esitatud ülevaatlik informatsioon käesoleva KSH protsessist ja avalikkuse kaasamisest. Riigipiiriülest mõju kavandataval tegevusel ei ole ja vastavasisulisi riikidevahelisi konsultatsioone ei olnud vajadust pidada. 8.1. KSH KORRALDUS Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja: Maaeluministeerium Lai tn 39 / Lai tn 41, 15056 Tallinn E-post: [email protected] Tel: (+372) 625 6101 Kontaktisik: Aare Kasemets E-post: [email protected] Tel: (+372) 625 6132 KSH teostaja: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8, 51004 Tartu E-post: [email protected] Tel: (+372) 740 9800 Kontaktisik: Riin Kutsar E-post: [email protected] Tel: (+372) 617 7690 KSH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Riin Kutsar Juhtekspert, Keskkonnaekspert, metoodikate valik, Natura 2000, looduskaitse, inimese tervis, sotsiaalsetele vajadused ja vara Martin Ruul Projektijuht, Keskkonnaspetsialist (protsessi üldise kulgemise juhtimine ja menetlustoimingud, huvirühmade kaasamine; kliimamuutused, kultuuripärand ja maastik) Krista Aidak Väliõhukvaliteet, jäätmekäitlus Kaile Eshbaum Liigikaitse spetsialist (elustik ja selle kaitse, looduskaitstavad objektid) Ethel Simmul Veespetsialist (pinnas, pinna- ja põhajvesi, veekvaliteet) Hendrikson & Ko poolseks juhteksperdiks on Riin Kutsar, kes vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõikes 4 esitatud nõuetele.  100 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8.2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE LÄBIVIIMISE AJAKAVA Arengukava koostamine ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses arengukava elluvi imisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud lõpptulemus. Mõlema protsesse koostamise indikatiivne ajakava on esitatud tabelis 7.1. Tabel 7-1 PõKa koostamise ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus) Arengukava etapp KSH etapp Etapi toimumise aeg PõKa koostamise algatamine KSH algatamine 08.12.2017 Töörühmade koosolekud, KSH programmi koostamine Märts-juuni 2018 arengukava koostamine. PõKa täisteksti 1. versiooni kirjalik KSH programmi kontroll ja Juuli- august 2018 kommenteerimine töörühmade seisukohtade küsimine liikmete poolt Töörühmade liikmete KSH programmi täiendamine KSH September-oktoober 2018 kommentaaride põhjal täiendatud töörühma poolt ning üle vaatamine PõKa arutelud töörühmades ja ministeeriumi poolt PõKa täiendamine Arengukava teksti esitamine PõKa KSH programmi avalikustamine ja November 2018 juhtkomisjonile esimene avalik arutelu PõKa täiendamine KSH programmi avalikustamine ja Detsember 2018-jaanuar 2019 teine avalik arutelu KSH programmi nõuetele vastavuse Veebruar 2019 kontroll KSH aruande koostamine Veebruar-august 2019 KSH aluseks oleva PõKa Aprill 2019 seletuskirjalise tööversiooni valmimine KSH aruande kontroll ja August-september 2019 seisukohtade küsimine Vajadusel PõKa täiendamine Avalik väljapanek ja avalik arutelu Oktoober 2019 KSH aruande täiendamine November 2019 PõKa esitamine Vabariigi KSH aruande kooskõlastamiseks November 2019 Valitsusele kinnitamiseks esitamine ja KSH aruande nõuetel e vastavuse kontroll ja seiremeetmete kehtestamine 8.3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE LÄBIVIIMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED Mõnevõrra raskendas keskkonnamõju strateegilist hindamist arengukava koostamise venimine pikemaks esialgu planeeritud ajakavast ning pikalt oli ebaselg us, millisel kujul valitakse PõKa üldeesmärgi saavutamiseks kujunevate alaeesmärkide poole liikumine ehk milliseks kujuneb tulemuussuundade valik ja nende sekkumismehhanismid. Arengukava eelnõu struktuur mõjude hindamise aluseks sai valmis aprilliks 2019, mis tingis omakorda KSH menetluse ajagraafiku nihked. KSH aruande koostamisel on arvesse võetud strateegilise plan eerimisdokumendi ehk arengukava sisu ja üldistustasandit. KSH käigus hinnatav dokument on äärmiselt üldine, www.hendrikson.ee  101 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne millest lähtuvalt ka mõjude hinnangud. KSH olulisem eesmärk oli tuvastada kavandatud prioriteetsete suundade, alaeesmärkide ja meetmete vastavus EL ja Eesti strateegiliste dokumentidega sätestatud keskkonnaeesmärkidele. Arengukava kui üldise arengu suunda kujundava dokumentide elluviimise võimalik keskkonnamõju ja mõju prognoosi täpsus sõltub suures osas püstitatud eesmärkide selgusest, valitud sekkumismehhanismidest ning mõõdikutest. Reaalne ja täpsem keskkonnamõju sõltub konkreetsetest tingimustest ehk rakendus- või meetmekavast lähtuvalt ning seal paika pandud kavandatavatest tegevusest. Arengukava eesmärkide täitmiseks meetmete väljatöötamisel/või rakenduskava koostamisel on oluline analüüsida meetmete mõju ümbritsevale keskkonnale üksi ja koostoimes teiste meetmetega. Võimalike ebasoodsate mõjude väljaselgitamiseks soovitame teha koostööd ülikoolide, asjakohaste ametkondade ja huvigruppidega, kellele kavandatav meede suunatud on. Võimalusel kaaluda ka meetmekavaga/rakenduskavaga kavandatavatele tegevustele keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimist. 8.4. KSH AVALIKKUSE KAASAMINE KeHJS-i § 40 1 kohaselt peab Otsustaja enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist KSH aruande sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Peatükki täiendatakse peale seisukohtade laekumist. KSH aruande avalikustamine on vastavalt seadusele O tsustaja pädevus ja ülesanne. Ülevaade KSH aruande eelnõu osas avalikust väljapanekust ja selle tulemustest lisatakse peale avaliku arutelu toimumist 8.5. KSH NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE Lisatakse protsessi käigus.  102 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KOKKUVÕTE Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 eesmärk on koostöös teiste ministeeriumide, koostööpartnerite ja huvigruppidega luua ühtne strateegiline arengudokument, mis aitaks kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa - ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt, taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi parandamisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Arengukava üldeesmärk on sõnastatud järgmiselt: „ Eesti puhas toit on teadlike tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.“ Arengukava üldeesmärk jaguneb omakorda kaheks alaeesmärgiks, mille saavutamiseks on ette nähtud 8 tegevussuunda ning nende tulemuseesmärgid ja mõõdikud. Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise raames viidi läbi vastavusanalüüs, mille käigus hinnati arengukavas väljatöötatud eesmärkide , sekkumiste, mõõdikute ja eeldatavate trendide vastavust ning kooskõla sektori riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega ning välismõjude analüüs, mille käigus hinnati arengukavas sätestatud tegevussuundade ja nende eesmärkide ning nende elluvii miseks väljatöötatud sekkumistega kaasneva keskkonnamõju (nii soodsa kui ka ebasoodsa mõju) avaldumist. Vastavusanalüüsil ei tuvastatud, et arengukava oleks otseselt vastuolus mõne muu sarnase taseme strateegilise dokumendi eesmärgiga, kuid kaardistas kitsaskohad, mille puhul tuleks KSH ekspertrühma hinnangul PõKa eelnõu täiendamisel ja elluviimisel tähelepanu pöörata – vt täpsemalt peatükk 5. Peatükis 6 läbiviidud välismõjude analüüsil selgus, et PõKa eesmärkidel ning selleks kavandatud sekkumistel on valdavalt otsene või kaudne soodne mõju looduskeskkonnale ning samuti inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale läbi soodsate muutuste looduskeskkonna seisundis. Sarnaselt vastavusanalüüsile tuvastati ka välismõjude analüüsis teatavad probleemkohad. Tulenevalt PõKa üldistusastmest, mis ei võimalda mõjude hindamisega eriti detailseks minna, olid kaardisatud probleemkohad osaliselt sarnased juba vastavusanalüüsis tooduga. Vastavusanalüüsi ja välismõjude analüüsi tulemuste põhjal sõnastati peatüki s 7.1 KSH ettepanekud arengukava täiendamiseks ja mõjude leevendamiseks ning peatükis 7.2 anti soovitused seire paremaks korraldamiseks. KSH hindamisel ilmnenud peamine raskus oli tingitud PõKa suurest üldistustasemest, millest lähtuvalt said ka hinnangud ning soovitused jääda samale tasemele. Sellest tulenevalt on arengukava eesmärkide täitmiseks meetmete väljatöötamisel/või rakenduskava koostamisel on oluline analüüsida meetmete mõju ümbritsevale keskkonnale üksi ja koostoimes teiste meetmetega. Võimalike ebasoodsate mõjude väljaselgitamiseks soovitame teha koostööd ülikoolide, asjakohaste ametkondade ja huvigruppidega, kellele kavandatav meede suunatud on. Võimalusel kaaluda ka meetmekavaga/rakenduskavaga kavandatavatele tegevustele keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimist. www.hendrikson.ee  103 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne LISAD Lisa 1. KSH algatamisotsus ja algatamisest teavitamine (eraldi failikataloog) Lisa 2. KSH programm koos lisadega (eraldi failikataloog) Ministeeriumid ja Riigikantselei Meie: 29.08.2019 nr 1.2-1/1001 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta seisukohtade küsimine Austatud koostööpartner! Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ( edaspidi PõKa või arengukava) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 Vabariigi Valitsuse seaduse § 50 lõike 1 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi ( KeHJS) § 33 lõike 1 ning § 35 lõigete 1 ja 2 alusel. Käesolevaga edastame teile KeHJS-e § 40 1 ja § 36 1 lõike 4 alusel seisukohtade esitamiseks PõKa keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, mille on koostanud OÜ Hendrikson & Ko ekspertrühm. Maaeluministeerium analüüsib koostöös Keskkonnaministeeriumi kalanduse spetsialistidega OÜ Hendrikson & Ko ekspertrühma poolt aruandes esile toodud arengukava kitsaskohti ja ettepanekuid ning saadab omapoolsed seisukohad lähiajal täiendava kirjaga teile teadmiseks. Maaeluministeeriumi kontaktisik on strateegia- ja finantsosakonna mõjude hindamise ja kaasamise nõuniku kt Aare Kasemets ([email protected], 625 6132 / 56 48 98 69). KSH koostaja on OÜ Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, 51004 Tartu, kontaktisik juhtekspert Riin Kutsar, [email protected], 7409807). Ootame Teie seisukohti PõKa KSH aruande eelnõu osas kuni k.a. 29. septembrini e-postiga aadressil [email protected] ning kavandame KSH aruande arutelu oktoobris, millest teavitame eraldi. KSH aruande eelnõu leiate Lisana. PõKa eelnõu tööversiooni ja seonduvate dokumentidega on võimalik tutvuda maaeluministeeriumi kodulehel https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse- valdkonna-arengukava-aastani-2030. Lisaks PõKa KSH aruandele avalikustatakse seal septembris ka Eesti Maaülikooli koostatud PõKa mõjude eelhindamise lõpparuanne, mis keskendub PõKa 2030 sotsiaal-demograafiliste, majanduslike, julgeolekualaste, regionaalsete ja riigihalduslike mõjude eelhindamise tulemustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Maaeluministeeriumi kantsler Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Lisa: Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruande eelnõu. Sama teadmiseks: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Keskkonnaamet, Maa-amet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030“ koostamise juhtkomisjoni liikmed. Aare Kasemets + 372 625 6132 [email protected] 2 (2) From: Maaeluministeerium <[email protected]> Sent: Wednesday, September 25, 2019 10:30 AM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; KUL min <[email protected]>; [email protected]; RAM Infolist <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; VTA Üldine <[email protected]>; PMK Info <[email protected]>; [email protected]; [email protected] Subject: Teade 29.08.2019 edastatud kirja juurdepääsupiirangust Tere päevast! Anname teada, et Maaeluministeeriumi poolt 29.08.2019 edastatud kiri nr 1.2-1/1001 „„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta seisukohtade küsimine“ oli ekslikult märgitud juurdepääsupiiranguga: „ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS AvTS § 35 lg 2 p 2 (Kehtiv alates: 29.08.2019, Kehtiv kuni: 29.08.2024, Kehtestaja: Maaeluministeerium)“, seega antud kiri koos manustega on AVALIK. Vabandame eksitamise pärast. Heade soovidega asjaajamis- ja teenindusbüroo haldusosakond Maaeluministeerium ______________________________ [email protected] 625 6101 Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / www.agri.ee