Allkirjastatud digitaalselt
ÜÜRILEPING nr 3-4/358-1
Üürileping on sõlmitud
üürileandja Roderex OÜ
Registrikood: 14782816
Juriidiline aadress: Linnu 27, 50416 Tartu
Telefon: +372 526 6900
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse liige Liidia Alviine Valge
Kontaktisik: Liidia Alviine Valge
Kontaktisiku telefon: +372 526 6900
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
ja
üürnik Kultuuriministeerium
Registrikood: 70000941
Juriidiline aadress: Suur-Karja 23, 15076 Tallinn
Telefon: +372 628 2222
Faks: +372 628 2200
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: kantsler Tarvi Sits
Kontaktisik: Kristel Vissor
Kontaktisiku telefon: +372 5686 6018
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel
tingimustel.
ERITINGIMUSED
1. Üüripinna kinnistu asukoht
1.1. Aadressil Tartu linn, Pepleri tn 23 hoones (ehitisregistri kood 104042327) asuv korter nr
37.
2. Üüripinna paiknemine, suurus ja koosseis
2.1. Üüripind paikneb hoone 1. korrusel.
2.2. Üürniku ainukasutuses olev üüripind kokku on 62,2 m².
2.3. Üürniku kasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku: puuduvad.
2.4. Üürniku kasutusse antavad seadmed ja inventar fikseeritakse lepingu lisaks 2 olevas
üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise aktis.
2.5. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 oleval plaanil.
3. Üüripinna sihtotstarve
Üüripinna sihtotstarve on büroopind.
4. Üüripinna seisund
Üüripinna säilitamine tagatakse üleandmise seisundis, v.a harilikust kulumisest tingitud
muutused üüripinna seisundis.
5. Üüripinna valduse üleandmine
Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on hiljemalt 1. september 2019. a.
6. Üüriteenused ja üür
6.1. Üüri suurus on 550 eurot kuus. Üürile ei lisandu käibemaksu.
6.2. Pooled on kokku leppinud, et üüri muutmisel lähtutakse järgmisest:.
6.2.1. Üürileandjal on õigus üüri muuta iga 12 kalendrikuu möödumisel lepingu
sõlmimisest.
6.2.2. Üüri korrigeerimise iga aastane määr on kuni 3% eelmisel perioodil kehtinud üüri
summast.
6.2.3. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate vähemalt üks kuu ette.
6.2.4. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 30 päeva jooksul teate
kättesaamisest arvates.
6.2.5. Üüri muutmine fikseeritakse kirjalikult lepingu lisaga.
6.2.6. Juhul, kui pooled ei saavuta kokkulepet uue üüri suuruse osas, on üürileandjal
õigus leping erakorraliselt üles öelda, teavitades sellest üürniku vähemalt kolm kuud
ette.
7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu
7.1. Üürnik kohustub üürileandjale tasuma järgmiste kõrvalteenuste eest:
7.1.1. Korteriühistu Pepleri 23 vahendatavad kõrvalteenused – haldus, hooldus,
prügivedu, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, küte, sise- ja väliskoristus, kindlustus
remondifond jms vastavalt korteriühistu esitatavale arvele;
7.1.2. elektrienergia.
7.2. Kõrvalteenuste eest tasub üürnik üürileandjale vastavalt teenuseosutaja kehtestatud
hindadele ja tarbitud kogustele või proportsionaalselt arvestades teenusega kaetud
üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone pinnast.
8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine
8.1. Tasu arvestamine algab 1. septembrist 2019. a.
8.2. Üürileandja esitab üürnikule eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest.
8.3. Üürileandja esitab üürnikule arve üüri eest hiljemalt üüri tasumise kuule eelneva kuu 25.
kuupäevaks. Üüri arve tasumise tähtaeg jooksva kuu 10. kuupäev.
8.4. Üürileandja esitab üürnikule arve(d) eelneva kuu kõrvalteenuste eest. Kõrvalteenuste arve
tasumise tähtaeg on 14 kalendripäeva arve saamisest arvates.
8.5. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile.
9. Lepingu tähtaeg
9.1. Leping jõustub kui pooled on lepingu allkirjastanud.
9.2. Lepingu tähtaeg on 4 (neli) aastat. Leping lõpeb 31.08.2023.
10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele
10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel
õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu
ülesütlemise ajal kehtiva ühe kalendrikuu üüri korrutamisel kolmega.
10.2. Pooled on kokku leppinud, et lisaks tüüptingimuste punktis 8.3. ja 8.4. ning eritingimuste
punktis 6.2.6 nimetatud juhtudele on pooltel õigus leping sõltumata põhjusest
ennetähtaegselt üles öelda, teavitades sellest kirjalikult teist poolt vähemalt kolm kuud ette.
11. Muud kinnitused ja kokkulepped
11.1. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute
isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud
lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad
isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete
töötlemise põhimõtetest.
11.2. Üürnik kohustub tasuma 14 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimise päevast üürileandjale
lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha summas 1000 eurot (edaspidi deposiit).
Deposiidilt intresse ei arvestada. Üürileandja tagastab deposiidi üürnikule kahe kuu jooksul
pärast üürilepingu lõppemist, kui üürileandja ei ole samaks tähtajaks teatanud oma nõudest
üürniku vastu.
12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine
12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu lisadest
ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri
muutmise kohta).
12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017. a määruse 16
„Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“
lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma
allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul,
kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte
kirjalikul kokkuleppel.
12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus,
lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras:
1) eritingimused;
2) lisad;
3) tüüptingimused.
Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse
hiljem allkirjastatud dokumendist.
12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana
kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on
Eesti standard EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“.
13. Lepingu lisad
1) Üüripinna plaan
2) Üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt (lisatakse lepingule üüripinna valduse
üleandmisel ja vastuvõtmisel)
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Üürileandja Üürnik
TÜÜPTINGIMUSED
1. MÕISTED
Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või
võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad
eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses;
1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad;
1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik;
1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste
tasust;
1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d);
1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,
mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille
maksumus ei sisaldu üüris;
1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt
õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;
1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja
tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad;
1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni;
1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on:
1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine;
1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude
süsteemide uuendamine;
1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine;
1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks
sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta;
1.11. pool on üürileandja või üürnik;
1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna;
1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või
kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese
kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse
puuduseks lepingu tähenduses;
1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas
konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingus
kokku lepitud seisundile;
1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele
mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus
üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled
võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu
tähenduses;
1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja
rahvuspüha;
1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest
lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või
seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab
lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist;
1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele
vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;
1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud kinnistu,
hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või
hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast
pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega;
1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida
üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris.
2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE
2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja
heakorrastatud.
2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-
vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu
lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks
koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja
sõlmida täiendavaid kokkuleppeid.
3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU
Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus
3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes
ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja
kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule.
3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes
arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt:
3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia,
soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral
vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui
arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel,
mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud.
3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis
3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade
ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega
seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse
kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega
kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone
vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku
teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud
üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või
mitte.
3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1
või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud
hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud
hindadele.
3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti:
3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis;
3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud
juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga.
Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus
kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses.
3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus
vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku
kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks,
lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust.
3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena
täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna
suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu
selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu.
3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud
kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse
arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali
arveldusarvele.
Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile
3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid
vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on lepingu
sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused
teeb üürnik.
3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel
lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste
täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel
lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel:
3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30
päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud
kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale
korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.
3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud
kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku
jaoks kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni
riskijuhtimisest tulenevate vajadustega.
3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel
lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad
tegevused ise alljärgnevatel tingimustel:
3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60
päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud
teenuslepingute ennetähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded).
Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt
tüüptingimuste punktile 3.10;
3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30
päeva ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab
üürileandja. Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul
nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10;
3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30
päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud
kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale
korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta;
3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud
kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on
üürniku jaoks kriitilise tähtsusega.
3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andma
või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest
arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest lepingutest kas
lepingu kehtivuse ajal või pärast seda:
3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule;
3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund;
3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud
üürileandjale või teistele üürnikele.
3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud
nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või
kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud
mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete
mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad
olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks
teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja
võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama.
3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks,
kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti
alljärgnevatest:
3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või
kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule
vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule
vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja
üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate
teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui
üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-,
kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva
kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui
üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi.
Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine
3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes
on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse
üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri
muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja
lisades kokkulepitule järgmiselt:
3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel,
lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud
kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste
tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks on andmed
eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta prognoositavate
kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne
alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral
ja juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamisele eelneva aasta
tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust,
tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva
kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel, juhul kui
eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik ei ole nõus teates esitatuga,
võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt
ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu
muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled
kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta eritingimustes
kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis
kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest
kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt
kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite
esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad
lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib
rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid.
3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub
järgmiselt:
3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste
punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus.
3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva
aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis sisaldab
kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri
või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks
nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud
aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides.
3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja
üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus
kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik
vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate
alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite
esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes.
3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus
üle vähemalt iga viie aasta järel.
4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE
4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt
lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste
kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil
ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või
üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist.
4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel,
sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta
kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse
ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone
sisekorraeeskirjas sätestatust.
4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja
tervishoidu reguleerivaid õigusakte.
4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse,
süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme,
paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud
plaanidele ja spetsifikatsioonidele.
4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas hoone
seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid, logosid,
sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad
õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks
võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on
üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse eest kohaliku
omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud
kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju.
4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes
üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega
õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal
on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui:
4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab
üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust;
4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab
üürileandja kulutusi üüripinnale;
4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega;
4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud
uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna
kasutamise piirangute või muude tingimustega.
4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust
ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud
asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks.
4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste
täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui
nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid
isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel hoone
sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.
4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja
arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada
tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks
üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad
ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide
korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui:
4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik
täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust;
4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku
lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas;
4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus,
mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku
organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei
loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.
4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub
üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid
hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on
sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas hoone
sisekorraeeskirjas.
4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku
energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab
analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu
hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu
ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust
küsida lisatasu.
4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete
energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole
õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe
nõuete aluseks olevaid dokumente.
5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID
5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna
hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja
eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust tulenevaid poolte
kohustusi ja vastutust.
5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal
on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.
5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku
lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte
kohustuste jaotuse alusel.
Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine
5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud sihtotstarbel
kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest
teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul
rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni
jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid
hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud
teisiti.
5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate
hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide
ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6
nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule
edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja
esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see
kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,
teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel
võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist.
Remonttööde ja parendustööde tegemine
5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses
ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled
remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.
5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil.
Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist.
5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises üürileandja
poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde mahu ja
tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis
lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord.
5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide
muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid üüripinna
sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu,
tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale.
Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt
ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada
üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid.
5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul
õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde
tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12
sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud
õiguskaitsevahendeid.
5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul
kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused,
samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht
ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest
põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik
üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks.
5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on
võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui
üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul
on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi.
6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE
6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest
isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab üüripinna
allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei
või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule.
6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda
kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud
üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul
üleandmisest või kasutusse andmisest arvates.
7. LOAD
7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või
kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused,
arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte
vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside,
nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui
üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast
tulenevate asjaolude tõttu.
7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate
üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused
(sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel.
Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste
või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on
selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu.
8. LEPINGU LÕPPEMINE
8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda
üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel.
8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel:
8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel;
8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval;
8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3
toodud alustel;
8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4
toodud alustel;
8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel.
8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud
ette, järgnevatel juhtudel:
8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest
või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu
eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa;
8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal
ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu
saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust
kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest
arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest
viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja
jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest
tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu;
8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse
ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja
vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste
punktis 6.2 sätestatud juhul;
8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid
arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette,
järgnevatel juhtudel:
8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel
kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud
asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta;
8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist
kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja
määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest
tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm;
8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et
ta lepingu täitmist jätkab.
8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega
sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu
lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust
mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad
maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku
leppinud teistsuguses tähtajas.
8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest,
mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast
lepingu lõppemist.
9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE
9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu
ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele,
arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku
füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja
muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle ja
isikutele kuuluvast varast.
9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna
üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab
lepingu lahutamatu lisa.
9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2
sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis
ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult
üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste
likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist.
9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle
vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool,
kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et
puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled
ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab
proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled
ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul
ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida.
10. VASTUTUS
Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted
10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju.
Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku,
üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole
kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt
üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev
isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool
rikkus lepingut tahtlikult.
10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle
põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on
takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama
teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad
pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt
lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.
10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui
pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite
kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista
teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust
nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti.
10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse
leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist
teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva
jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud
pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse
täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral
10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu
lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest
arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel
õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses.
10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus
nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal
kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni.
Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral
10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt,
on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega
kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei
ole kokku leppinud teisiti.
10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata
siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine
muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna
kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole
üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri
tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama
selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist.
10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei
vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda
sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest
keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on
üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral
ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni
üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni.
10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või
kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või
kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus
kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest:
10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule
üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale
tasumata.
10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva
eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu
jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on
hilisem.
10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või
kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning
kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei
ole lepingus kokkulepituga vastuolus.
10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või
mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde
maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt.
10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui
eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud
ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal
kehtiva ühe kuu üüri ulatuses.
11. TEADETE EDASTAMINE
11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon
loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või esitatud
digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei
ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või
elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku
täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta.
11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.
Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest,
lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada
läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras.
12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust.
13. KONFIDENTSIAALSUS
13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja
jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud
andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid,
mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille
sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel,
olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille
konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi.
13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise
poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene
informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele, kontserni
ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni
avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on märgitud avaliku
teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku
hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu
saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad,
lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel
kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
14. MITMESUGUST
14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva
kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust
keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused
loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda
kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel.
14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus
vormis.
14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete
kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või
tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad
mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte
muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks
võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele.
14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega
mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses
toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.
14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist
kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga
võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui
poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.
LISA 1
ÜÜRIPINNA PLAAN