MAARDU LINNAVOLIKOGU Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas
[email protected] Eesti Vabariigi keskkonnaminister Rene Kokk
[email protected] Eesti Vabariigi kultuuriminister Tõnis Lukas
[email protected] Meie 29.08 .2019 nr 1-10/ 66 Maardu Linnavolikogu pöördumine Linnamäe paisjärve ja Linnamäe hüdroelektrijaama kaitseks Austatud härra peaminister Jüri Ratas Austatud härra keskkonnaminister Rene Kokk Austatud härra kultuuriminister Tõnis Lukas Pöördume Teie poole palvega astuda samme Maardu naabervallas Jõelähtmel asuva Linnamäe paisjärve kaitseks. Palume Teilt abi poliitilise seisukoha näol, kas lõheliste kudemiskoha loomine saab toimuda olemasolevate väärtuste hoolimatu hävitamise hinnaga. Keskkonnaamet (KeA) on menetlemas Linnamäe keskkonnamõjude hindamist (KMH), kus programmi on lisatud KeA nõudmisel alternatiiv paisu avamine ja paisutuse likvideerimine. Linnamäe paisjärv koos töötava Linnamäe hüdroelektrijaamaga, Jägala jõgi ja Jägala juga on nii Jõelähtme valla kui Maardu linna elanike jaoks eelistatud puhke-, tervisespordi ja rekreatsiooniala. Jagame KMH osaks olevat ekspert J. Šafranovski arvamust, mis toetab kultuurilise tervikväärtusena paisjärve, linnamäe ja töötava hüdroelektrijaama kui ennesõjaaegse Eesti kauneima tööstusehitise säilimist. Asjaolude lühiülevaade. Linnamäele rajati hüdroelektrijaam (HEJ) 1924. aastal. Jaam õhiti Punaarmee poolt aastal 1941. Jaama taastas 2002. aastal Eesti Energia (EE) sadade eraannetajate toel. Taastamiseks läbi viidud KMH kooskõlastas KeA. 1941 - 2002 oli paisu varemete tõttu jõgi samuti lõhe ülespääsuks suletud. Keskkonnaministri 2004. aasta määruse nr 73 seletuskirja järgi arvati Jägala jõgi, sh Linnamäe paisjärve lõik lõhejõgede nimistusse. Määruse seletuskirjast nähtub minister V. Reiljani kinnitus, et määrus olemasolevaid vee-ehitisi ei mõjuta. Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse nr 144 alusel on Jägala jõgi osaliselt, sh paisjärv, hoiualana looduskaitse all. Euroopa Komisjon otsustas Eesti VV ettepaneku alusel 12.11.2007 otsusega nr 2008/24/EÜ kanda loetellu ühenduse tähtsusega aladest ka Jägala jõe, sh paisust Jägala joani. Wooluvabrik OÜ (WV) omandas Linnamäe HEJ ja sellega seotud kinnistu hoonestusõiguse 99 aastaks 2017. aastal enampakkumisel EE-lt. Eesti riik ei kasutanud 2017. aastal eelisostuõigust. Tammi kinnistu ja paisjärve aluse kinnistu omanikuks on Jõelähtme vald. Kultuuriminister tunnistas 21.12.2016 kk-ga nr 180 Linnamäe HEJ paisu kultuurimälestiseks ja määras sellele kaitsevööndi, eesmärgiga tagada mälestise vaadeldavus ning ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Muud väärtused on selgelt kaalukamad, kui seatud keskkonnaalane eesmärk lõhede populatsiooni taastamiseks. Lõheliste kaitse. Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on täna lõhele sobilikke alasid kokku u 2,2 ha. Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks u 5 ha sigimis- ja kasvuala. Lõheliste hea seisundi saavutamise eelduseks Jägala jõe alamjooksul on Linnamäe paisu lõhkumine, paisjärve likvideerimine ja elektrijaama tegevuse lõpetamine. Maves AS 2014. aasta rehkenduste järgi on potentsiaalsete laskujate juurdekasvu saavutamiseks 50 a-le perioodile jagatud kulutuseks Jägala jõel ca 30–70 eurot a-s ühe laskuja kohta (võrdluseks – Valgejõel 2–4 eurot ja Vasalemma jõel 2 eurot a-s). Samas, riiklik eesmärk Eesti jõgede lõhede potentsiaalist 75% saavutamiseks, on teostatav ka Jägala jõeta. Mälestise ja piirkonna tervikväärtuse kaitse. Linnamäe pais on kaitse all kinnismälestis, mille rikkumine on Muinsuskaitseseadusega keelatud. Tegemist on Eesti kultuuripärandiga, mille kaitsmine ja säilitamine tulevastele põlvedele on igaühe meist kohustus. Kalapääsu rajamiseks tõhusat lahendust pole. MKA on korduvalt andnud seisukoha Linnamäe HEJ paisu ja selle kaitsevööndi muutumatuna säilitamise vajaduse kohta. MKA on seisukohal, et nii paisu kui sellega ühendatud ja kaitsevööndisse jääva elektrijaamahoone rikkumine ja paisjärve allalaskmine on keelatud ning kinnitab oma seisukoha muutumatust ka edaspidiseks. Nahkhiirte kaitse . KMH-s kajastatud ekspert M. Masingu uuringu kohaselt on Linnamäe paisjärv väga oluline elupaik nahkhiirtele. Piirkonnas elab ca 10 liiki, sh tiigilendlane, kõik II kaitsekategooria liigid. Tiigilendlane on lisaks loodusdirektiivi II lisa liik (eraldi kaitsealade nõue), kes vajab toitumiseks suurema pindalaga laia veekogu, paisjärve likvideerimine tähendaks tema toitumisala-suvekoloonia hävitamist. Eesti on 2004. aastal ühinenud rahvusvahelise nahkhiirte kaitse lepinguga, mille artikkel 3 sätestab kohustuse: püüda kindlaks teha nahkhiirte olulised toitumispiirkonnad ja kaitsta neid kahjustamise ja häirimise eest. Majanduslikud ja poliitilised kaalutlused . KMH aruandest nähtuvalt on majanduslikult ebaotstarbekas paisutuse ja hüdroenergia tootmise lõpetamine. Linnamäe HEJ aastatoodang on 5–7 GWh, tootes elektrit piltlikult u 2000 majapidamise tarbeks. Koos läheduses asuva Jägala HEJ-iga toodavad nad enam kui kolmandiku Eesti hüdroenergiast. Aruandes on ka professor A. Annuki arvamus, mille järgi Linnamäe HEJ omab tähtsust regionaalse energiajulgeoleku aspektist. Kahe Jägala jõe HEJ toodetav energia võimaldab säästa ümberarvutatuna ca 12 ha metsa aastas ehk turbiinide tehnilise tööaja 50 a vältel ligi 600 ha metsa. Linnamäe HEJ-s tootmise lõpetamine on energiapoliitiliselt enam kui küsitav eriti tänases energeetikasituatsioonis. 25.07.2019 rõhutas valitsus põlevkivienergeetika probleemide taustal taastuvenergia tähtsust, VV seadis kliimaküsimused poliitiliseks prioriteediks. Keskkonnaminister R. Kokk toonitas, et iga taastuvallikast (...) megavatt-tund elektrienergiat, põlevkivielektri asemel, vähendaks kasvuhoonegaaside heitkogust 1,2 t süsihappegaasi võrra. Paisu lammutamist nõudes rikuks riik 2004. aastal antud keskkonnaministri olemasolevate vesiehitiste säilitamise lubadust ning käituks sõnamurdlikult. KMH-s on juhtekspert K. Kupits kaalumisel lähtunud kolme valdkonna võrdlemisest (loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkond, sh kultuur), neist igaüks võrdse kaaluga. Juhtekspert tõdeb, et lahendust, mis samaaegselt tagaks paisjärve ja HEJ kui mälestise säilimise ning ülesvoolu lõhede kudemisalade loomise, ei eksisteeri. Looduskeskkonnas on kaaludel taastatav lõheliste elupaik ning teisalt nahkhiirte kaitse, võimalik ei ole eelistada ühte teisele. Kultuuriväärtustest leiab ekspert, et kõige olulisem on mälestise säilimine. Majanduskeskkonna puhul, lähtudes taastuvenergia tootmisest, hajutamaks energiajulgeoleku riske, tagamaks kultuurimälestise hooldatud säilimine, on eelistatud lahenduseks olemasoleva olukorra säilitamine. Ka kokkuvõtvalt tuvastas juhtekspert, et eelistatud lahenduseks tuleb lugeda olemasoleva olukorra säilitamist. Lahendusettepanekuks on Jägala Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide ja lõhejõgede nimistu osaline korrigeerimine. Linnamäe paisjärv on määratud Natura 2000 ala hulka ning lõheliste nimistusse kantud Eesti riigi enda vastuoluliste otsuste tulemina. Eestil on siseriiklikult võimalik muuta Jägala ala kaitse-eesmärke, võttes paisjärvel selleks tiigilendlase elupaiga kaitse ja loobudes ülalpool paisu lõhe elupaiga taastamisest ning säilitades lõheliste kaitse-eesmärgi tammist allavoolu kuni meresuudmeni. Hea näide mälestisega põimuvate looduskaitseliste kaitse-eesmärkide riigi poolt üle vaatamisest on lõhejõgede nimistu korrigeerimine (jõustunud 01.07.2016 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022), millest jäeti nimistust välja Mustoja jõe lõik, kus paiknevad Vihula mõisa vesiveski ja paisjärv. Riiklik eesmärk Eesti jõgede lõhede potentsiaalist 75% saavutamiseks, on teostatav ka Jägala jõeta. Volikogu, lähtudes eeltoodud kaalutlustest, samuti ka muinsuskaitses ning looduskaitses kehtivast ettevaatuspõhimõttest on seisukohal, et uue väärtuse loomine (lõhede kudemisala) ei saa toimuda olemasolevate unikaalsete ja taastamatute väärtuste lõhkumise läbi. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Ailar Lyra Maardu Linnavolikogu esimees