Kiri

Maaeluministeerium Keskkonnaministeerium Siseministeerium Meie 28.08.2019 nr 2-2/19-0265/6428 Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Kaitseministeerium Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja leiate eelnõude infosüsteemist (EIS) aadressilt http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: eelnõu, seletuskiri Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Veterinaar- ja Toiduamet Põllumajandusamet Terviseamet Maanteeamet Ravimiamet Veeteede Amet Keskkonnainspektsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Toiduainetööstuse Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Karl Stern 6256405 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 09.08.2019 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seadus § 1. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) toote kontaktpunkti loomise ning protseduurireeglid Euroopa Liidu õigusaktide (edaspidi EL ühtlustamise õigusakt) kohaldamisalast välja jäävate toodete suhtes tehniliste normide rakendamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008 (ELT L 91, 29.3.2019, lk 1–18) (edaspidi määrus (EL) nr 2019/515).“; 2) paragrahvi 3 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 8, § 10, § 102, § 103 ja 5. peatüki tähenduses on toode mis tahes toode.“; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 8 ning § 10 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „764/2008“ tekstiosaga „2019/515“; 4) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) pädev asutus – harmoneerimata valdkonnas tootele kehtestatud nõude täitmise üle riiklikku järelevalvet teostav asutus vastavalt oma valdkonnale.“; 5) seadust täiendatakse §-dega 102 ja 103 järgmises sõnastuses: „§ 102. Pädevate asutuste teabevahetus Pädev asutus edastab toote kohta teavet teise liikmesriigi pädevale asutusele viimase taotluse alusel (EL) määruses 2019/515 sätestatud korras. § 103. Pädeva asutuse menetlused määruse (EL) nr 2019/515 kohaselt Pädev asutus võib keelata käesoleva seaduse § 5 lõikes 8 kirjeldatud toote Eestis turule laskmise või nõuda toote turult kõrvaldamist, selle muutmist või lisakatsetusi, järgides määruses (EL) nr 2019/515 sätestatud menetlust. Seda menetlust ei kohaldata määruses (EL) nr 2019/515 artikkel 2 lõikes 6 viidatud alustel võetavate meetmete suhtes.“; 6) paragrahvi 51 lõige 5 ja § 56 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1Nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 192, 11.07.1987, lk 49–50); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (ELT L 162, 3.7.2000, lk 1–78); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.01.2002, lk 4–17); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 24–86); Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus nr 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.08.2008, lk 82–128); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.06.2009, lk 1–37); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamise raamistiku kehtestamise kohta (EÜT L 285, 31.10.2009, lk 10–35); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.06.2010, lk 1–18); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 01.07.2011, lk 88–110); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 178, 28.06.2013, lk 27–65); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/28/EL tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist ja järelevalvet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 1–44); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/29/EL lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 45–78); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 79–106); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 107–148); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–250); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 251–308); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 309–356); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 357–374); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/68/EL surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 189, 27.06.2014, lk 164–259); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1–15); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1-23).“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 19. aprillil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „....“ „.....................“ 2020 Algatab Vabariigi Valitsus „....“ „......................“ 2019  09.08.2019 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) muutmise seaduse eesmärk on ühtlustada TNVS Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008 (edaspidi määrus 2019/515). Vastastikuse tunnustamise põhimõtet on EL-is ning selle eelkäijates Euroopa Majandusühenduses ja Euroopa Ühenduses rakendatud juba aastakümneid. Määruse 2019/515 rakendamise eesmärk on tugevdada EL-i siseturu toimimist, parandades vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist ja kõrvaldades kaubandusele seatud põhjendamatud piirangud. Ajavahemikul 2014–2016 tehtud Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) hindamine näitas, et vastastikuse tunnustamise põhimõte ei toimi nii nagu peaks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 764/2008 (edaspidi määrus 764/2008) on põhimõtte kohaldamise hõlbustamisele vähe kaasa aidanud. Nimetatud määrusega ette nähtud vahendid ei ole täitnud eesmärki parandada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist. Hindamisel selgus, et paljud ettevõtjad ei ole kuulnud näiteks toodete kontaktpunktide võrgustikust, mis loodi selleks, et anda ettevõtjatele teavet riigisiseste normide ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Samuti ilmnes hindamise käigus, et määrusega ette nähtud nõuet teavitada turulepääsu piiravatest või keelavatest haldusotsustest on täidetud harva. Määruses 764/2008 tuvastati mitmeid puudujääke ja seetõttu otsustatigi seda komisjoni initsiatiivil muuta. Selguse huvides peeti vajalikuks määrus 764/2008 kehtetuks tunnistada ja see asendada uue määrusega. Määrusega 2019/515 kehtestatakse selged protseduurireeglid, mille eesmärk on kindlustada efektiivsemalt teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vaba liikumist ning tagada, et vaba liikumist võib piirata ainult liikmesriigi õigustatud avaliku huviga seotud põhjustel ning juhul, kui see piirang on proportsionaalne. Käesolev määrus peaks ka võrreldes määrusega 764/2008 tagama, et vastastikuse tunnustamise põhimõttest tulenevaid kehtivaid õigusi ja kohustusi täidavad efektiivselt nii ettevõtjad kui ka liikmesriikide asutused. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 19. märtsil 2019. a vastu määruse 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist. Nimetatud määrus rakendub 2020. a 19. aprillist ja see asendab 2008. a määrust 764/2008, milles sätestati menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes. Uus määrus toob kaasa muudatused, mis loovad eeldused efektiivsemaks vastastikuse tunnustamise põhimõtte toimimiseks. Muudatused sisaldavad järgmist: - vastastikuse tunnustamise kohaldamisala selgitamine suurendab ettevõtjate ja riikide ametiasutuste õiguskindlust küsimuses, millal toodete turulelaskmisel vastastikuse tunnustamise põhimõtet saab kasutada; - ettevõtjate poolt esitatava vabatahtliku deklaratsiooni kasutuselevõtt peaks hõlbustama tõendamist, et toodet juba turustatakse siseturul seaduslikult; - siseturu probleemide lahendamise võrgustiku SOLVIT kasutamine kaupade turulepääsu keelavate või piiravate otsuste korral peaks samuti suurendama õiguskindlust vastastikuse tunnustamise kohaldamisel ja lihtsustama ettevõtjate võimalusi arusaamatusi kiirelt lahendada. Eestis tagab SOLVIT-i ülesannete täitmise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM); - uue määrusega laiendatakse ka liikmesriikide ametiasutuste vahelist teabevahetust. Määrus näeb ette, et lisaks toodete kontaktpunktidele jagavad teavet toodete seadusliku turustamise kohta ka pädevad asutused. Ka see meede loob eelduse efektiivsemaks vastastikuse tunnustamise põhimõtte toimimiseks. Samas kaob liikmesriikidel kohustus esitada komisjonile igal aastal aruanne määruse rakendamise kohta. Aruande esitamise kohustuse kaotamine tuleneb asjaolust, et komisjon saab teabe määruse rakendamise kohta turujärelevalve info- ja sidesüsteem ICSMS kaudu.1 Määruse muudatustest tulenevalt muudetakse eelnõuga TNVS-i, kuna selles seaduses sisalduvad määruse 2019/515 rakendamiseks vajalikud sätted. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna tarbijakaitse ja tooteohutuse talituse ekspert Karl Stern (tel: 625 405, e-post: [email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi ja keelelise toimetuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e- post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse toote nõuetele vastavuse seaduse 1. jaanuaril 2019. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 12.12.2018, 67). Eelnõu pole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga ühtlustatakse TNVS määrusega 2019/515. Kuigi tegemist on otsekohalduva määrusega, siis määruse rakendamine eeldab pädevate asutuste poolt jagatava vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohase teabe edastamise korra täiendamist riigisiseses õiguses. Eelnõuga muudetakse TNVS-i normitehnilist märkust ning lisatakse viited, mis puudutavad direktiive, mis on küll õigeaegselt üle võetud, kuid mille viited on normitehnilisest märkusest puudu. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus vastavalt põhiseaduse §-le 73. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu puudutab EL- i õiguse rakendamist. EL-is toimus avalik konsultatsioon võimaliku vastastikuse tunnustamise 1 ICSMS on IT-platvorm EL ja EFTA maade Islandi, Norra, Liechtensteini ja Šveitsi pädevate asutuste ja turujärelevalveasutuste vahelise suhtluse soodustamiseks. määruse muutmise kohta 2016.a.2 Eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Eelnõu eesmärk on tagada määruse 2019/515 rakendamine ja normitehnilise märkuse kaasajastamine. Vastastikuse tunnustamise põhimõte, millest on lähtutud juba 1970. a-test, aitab tagada kaupade vaba liikumist EL-is. Vastavalt EL-i toimimise lepingu artiklitele 34–35 on liikmesriikide vahelised koguselised impordi- ja ekspordipiirangud ja kõik samaväärse toimega abinõud keelatud. Koguselisi piiranguid on määratletud meetmetena, millega täielikult või osaliselt piiratakse kaupade sissevedu või transiiti. Koguseline piirang on näiteks täielik keeld või kvoodisüsteem, s.o koguselisi piiranguid kohaldatakse, kui on saavutatud teatav sisse- või väljaveo ülemmäär. Mõiste „samaväärse toimega abinõud“ on laiem kui koguselised piirangud. Dassonville´i kohtuasjas tõlgendas Euroopa Kohus samaväärse toimega abinõude tähendust ja ulatust: „Kõiki liikmesriikide kaubanduseeskirju, mis võivad otse või kaudselt tegelikult või potentsiaalselt takistada liidusisest kaubandust, tuleb pidada koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmeteks.“3 Mõistet „kaubanduseeskirjad“ tänapäeval tavaliselt ei kasutata, sest Dassonville´i valem ei piirdu kaubanduseeskirjadega, vaid hõlmab ka näiteks tehnilisi kaubandustõkkeid (näiteks liikmesriikide erinevad nõuded toodetele, vastavushindamine, märgistamine jmt). Vastastikuse tunnustamise põhimõte kohaldubki tehnilistele tõketele. Tehnilised tõkked on aga tänapäeval enim toodete kaubandust mõjutavad kaubandusmeetmed. Statistika kogumine nende rakendamise ulatuse kohta on keeruline, kuna erinevalt tariifsetest meetmetest ei väljendu need üheselt numbrites ja sageli sisalduvad need juriidilistes dokumentides, mille jõustajatel pole pruukinud olla teadmist või vajadust hinnata nende mõju kaubandusele. Ometi näitavad uuringud, et nende mõju kaubavahetusele on suur. Näiteks mõjutasid tehnilised tõkked mõni aasta tagasi teostatud uuringu kohaselt koguni 30% ulatuses rahvusvahelist toodete kaubandust.4 Seega on efektiivselt toimiv vastastikuse tunnustamise põhimõte liikmesriikide kaubavahetuse seisukohast oluline vahend, sest see aitab kaasa siseturu kaubanduse tõrgeteta toimimisele. Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt ei tohi ühes liikmesriigis seaduslikult turustatav kaup olla teises liikmesriigis keelatud, välja arvatud juhul, kui sellel teisel liikmesriigil on mõjuvad põhjused selle kauba müügi keelamiseks või piiramiseks. Need mõjuvad põhjused on loetletud EL-i toimimise lepingu artiklis 36. Erandid on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks; kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks. Seejuures saavad liikmesriigid kehtestada erinevad tehnilised nõuded toodetele valdkondades, mis ei ole EL-i tasandil harmoneeritud. Vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldatakse 2 https://ec.europa.eu/growth/content/public-consultation-possible-revision-mutual-recognition-regulation- ec-no-7642008-0_en. 3 Kohtuasi 8/74: Dassonville (EKL 1974, lk 837). 4 Alessandro Nicita, Julien Gourdon. A preliminary analysis on newly collected data on non-tariff measures. – Policy Issues in International Trade and Commodities Study Series No. 53. Geneva, United Nations Publication, Geneva, 2013, lk. iii. seega toodete suhtes, mis ei ole hõlmatud või on vaid osaliselt hõlmatud liidu ühtlustamisõigusaktidega, nagu mitmesugused tarbekaubad (tekstiiltooted, jalanõud, lastetarbed, ehted, lauanõud või mööbel). Harmoneeritud valdkonnaga vastastikuse tunnustamise põhimõttel puutumust ei ole. Esmapilgul lihtsa ja arusaadava vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine praktikas on mõningatel juhtudel problemaatiline. Pikka aega oli põhimõte sisustatud vaid Euroopa Kohtu kohtupraktikatega. Olukorra edendamiseks võeti 2008. a vastu määrus 764/2008, mis sätestas ühtse protseduuri riigisiseste tehniliste normide alusel kaupade vabale liikumisele piirangute tegemiseks ja liikmesriikides toote kontaktpunktide loomise. Vaatamata määruse vastuvõtmisele probleemid vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisel jätkusid. Ka määruses 764/2008 tuvastati mitmeid puudujääke ja seetõttu otsustati seda muuta. Selguse huvides peeti vajalikuks määrus 764/2008 kehtetuks tunnistada ning asendada uue määrusega. Vastastikuse tunnustamise põhimõtte efektiivsemaks toimimiseks on uues määruses sätestatud mitu asjakohast protseduurireeglit. Näiteks võetakse määrusega kasutusele vabatahtlik deklaratsioon, mis peaks hõlbustama ettevõtja jaoks toote seadusliku turustamise tõendamist. Turulepääsu keelavate või piiravate otsuste korral saab aga abi saamiseks kasutada siseturu probleemide lahendamise võrgustikku SOLVIT. SOLVIT on teenus, mida pakuvad riiklikud asutused igas liikmesriigis ja mille eesmärk on leida lahendusi üksikisikutele ja ettevõtjatele, kui nende õigusi on rikkunud mõne teise liikmesriigi avaliku sektori asutus. SOLVIT-i toimimise põhimõtted on sätestatud komisjoni soovituses 2013/461/EL (ELT L 249, 19.9.2013, lk 10). Eestis on vastavalt MKM põhimäärusele (RT I, 05.07.2017, 22) SOLVIT-i töö korraldamine ministeeriumi siseturuosakonna ülesandeks. SOLVIT on tõhus kohtuväline siseturualaste probleemide lahendamise mehhanism, mis püüab leida praktilisi lahendusi 10 nädala jooksul. Oluline on märkida, et nimetatud teenust pakutakse tasuta. Eelnevalt selgitatakse uues määruses ka põhjalikumalt vastastikuse tunnustamise kohaldamisala, mille eesmärk on suurendada ettevõtjate ja riikide ametiasutuste õiguskindlust küsimuses, millal vastastikuse tunnustamise põhimõte kohaldub. Põhimõtte efektiivsemat toimimist peaks toetama ka uue määrusega ette nähtud laiem teabevahetus liikmesriikide ametiasutuste vahel. Määrus näeb ette, et lisaks toodete kontaktpunktidele jagavad teavet toodete seadusliku turustamise kohta ka pädevad asutused. Samas kaob liikmesriikidel kohustus esitada komisjonile igal aastal aruanne määruse rakendamise kohta. Määrus 2019/515 laiendab ka liikmesriikide halduskoostööd. Juba määrusega 764/2008 ette nähtud toodete kontaktpunktid hakkavad edaspidi oma teenuseid osutama kooskõlas määrusega (EL) 2018/1724.5 Eestis tagab määrusega sätestatud toodete kontaktpunkti ülesannete täitmise MKM. Vastastikuse tunnustamise põhimõtte alase teadlikkuse tõstmisel nähakse olulist rolli just toodete kontaktpunktidel, mis peaksid ettevõtjatele edastama usaldusväärset ja täpset teavet asjaomases liikmesriigis kehtivate riigisiseste nõuete kohta. Määruse kohaselt peavad toodete kontaktpunktid edaspidi interneti teel kättesaadavaks tegema järgmise teabe: - teave vastastikuse tunnustamise põhimõtte ja käesoleva määruse kohaldamise kohta nende liikmesriigi territooriumil, sealhulgas teave artiklis 5 sätestatud menetluse kohta; - liikmesriigi pädevate asutuste kontaktandmed, mille abil on võimalik pädevate asutustega otse ühendust võtta, sealhulgas andmed asutuste kohta, kes vastutavad nende liikmesriigi territooriumil kohaldatavate riigisiseste tehniliste normide rakendamise järelevalve eest; 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1). - õiguskaitsevahendid ja menetlused, mida saab nende liikmesriigi territooriumil pädevate asutuste ja ettevõtja vahelise vaidluse korral kasutada, sealhulgas artiklis 8 sätestatud menetlus. Eestis tehakse selline teave kättesaadavaks MKM-i veebilehel ja riigiportaalis eesti.ee. Määrusega 764/2008 sätestatud liikmesriikide kohustus esitada igal aastal aruanne määruse rakendamise kohta uues määruses enam pole. Sellest tulenevalt kaob eelnõu kohaselt pädevatel asustustel kohustus esitada MKM-le viimase nõudmisel teavet määruse rakendamise kohta (TNVS § 51 lõige 5). Oluline on ka selgitada, et harmoneerimata valdkonnas jääb igale liikmesriigile endiselt õigus kehtestada omi riigisiseseid nõudeid. Seejuures tuleb arvestada EL-i õigusest tulenevaid üldisi nõudeid. Üldistatult saab need üldised EL-i nõuded kokku võtta järgnevaga: - riigisisesed nõuded ei või kujutada endast liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud tõkkeid; - riigisisesed nõuded peavad olema põhjendatavad EL-i toimimise lepingu artiklist 36 ning Euroopa Kohtu kohtupraktikast tulenevate eranditega; - tehnilist normi sisaldava õigusakti kehtestamisel peab järgima direktiivist 2015/1535/EL tulenevat teavitamise ja kooskõlastamise protseduuri. Kui seda tehtud ei ole, on teavitamata riigisisest tehnilist normi sisaldav õigusakt tühine algusest peale ning seda ei saa rakendada (vastavalt Euroopa Kohtu lahendis C-194/94 CIA Security International antud tõlgendusele). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs TNVS-s olulisi sisulisi muudatusi seoses määruses 2019/515 ette nähtud uute meetmetega tegema ei pea, kuna seaduse sõnastus (§ 56 lõige 4) kohustab asjaomaseid asutusi järgima määruses sätestatud menetlust. Muuta tuleb valdavalt vaid tekstiosad, mis käsitlevad määruste pealkirjasid. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 koosneb üheksast punktist ja sisaldab eelnõus tehtavaid muudatusi. Paragrahvis 2 on sätestatud õigusakti jõustumiskuupäev. Eelnõu § 1 punktide 1, 2, 3 ja 6 muudatused on tehnilist laadi ja nendega ei kaasne sisulisi muudatusi. Muudatuste tegemine on tingitud määruse 764/2008 asendamisest määrusega 2019/515. Oluline on selgitada, et vastastikuse tunnustamise kohaldamisalasse kuuluvad tooted hõlmavad ka põllumajandustooteid. Mõiste „põllumajandustooted“ hõlmab vastavalt EL-i toimimise lepingu artikli 38 lõikele 1 ka kalandustooteid. Eelnõu § 1 punkti 4 eesmärgiks on selguse loomine mõiste „pädev asutus“ osas. Nimelt näeb nii kehtiv vastastikuse tunnustamise määrus 764/2008 kui 2020. a aprillist rakenduv määrus 2019/515 ette, et kauba hindamist teostab harmoneerimata valdkonnas pädev asutus. Seetõttu on vajalik ka TNVS-s luua õigusselgus, et nende nõuete üle, mis on Eestis toodetele kehtestatud riigisiseste tehniliste normidena, teostavad järelevalvet pädevad asutused. Eelnõu tähenduses on pädevateks asutusteks näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Veeteede Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Veterinaar- ja Toiduamet. Pädevate asutuste pädevus jaotub vastavalt eriõigusaktidele. Näiteks mõõteseaduse (RT I, 12.12.2018, 57) alusel teostab mõõteseadmetele kehtestatud harmoneerimata nõuete osas pädeva asutusena järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote koostisele kehtestatud harmoneerimata nõuete osas teostab tubakaseaduse (RT I, 12.12.2018, 70) alusel pädeva asutusena järelevalvet aga Terviseamet. Harmoneeritud valdkonnas teostavad toodete üle järelevalvet aga turujärelevalveasutused. See loogika tugineb EL-i õigusaktile 765/2008. Turujärelevalveasutused ja nende ülesanded on täpsemalt määratletud TNVS-i kuuendas peatükis. Eelnõu § 1 punktiga 5 sätestatakse, et pädev asutus edastab teavet teise liikmesriigi pädevale asutusele viimase taotluste alusel määruses 2019/515 sätestatud korras. Vastastikuse tunnustamise põhimõtte sujuva toimimise seisukohast on oluline ka pädevate asutuste koostöö. Sellest tulenevalt sätestab määrus 2019/515 pädevate asutuste halduskoostöö. Vastavalt määruse artikkel 10 lõikele 3 esitavad sihtliikmesriigi pädeva asutuse taotlusel pädevad asutused, mis asuvad liikmesriigis, kus ettevõtja väidetavalt oma tooteid seaduslikult turustab, sihtliikmesriigi pädevale asutusele 15 tööpäeva jooksul kogu asjaomaste toodetega seotud teabe, mis on oluline artikli 5 kohase hindamise käigus ettevõtja poolt esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks. Eelnõu § 1 punkti 5 teise lausega ei kaasne olulisi sisulisi muudatusi. Muudatuste tegemine on tingitud määruse 764/2008 asendamisest määrusega 2019/515 ja vajadusest korrigeerida TNVS-i struktuuri. Samuti vajadusest asendada termin „turujärelevalveasutus“ terminiga „pädev asutus“. Säte on olemuselt sarnase sisuga kehtiva TNVS-i § 56 lõikega 4, andes pädevale asutusele võimaluse keelata toote Eestis turule laskmist või nõuda toote turult kõrvaldamist, selle muutmist või lisakatsetusi, järgides vastastikuse tunnustamise määruses sätestatud menetlust. Pädeva asutuse tööd puudutab määrusega 2019/515 ettevõtjatele ette nähtud võimalus vabatahtlikult kasutada vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni, mis hõlbustaks ettevõtjal tõendamist, et toodet turustatakse seaduslikult teises liikmesriigis. Määruse artiklis 4 sätestatakse tingimused, millele selline deklaratsioon peab vastama, ja selgitatakse, et seda on võimalik esitada veebis. Vabatahtliku vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni koostamisel tuleb järgida määruse lisas esitatud struktuuri ja selles tuleb esitada määruse lisas kirjeldatud teave, nagu kauba või kaubaliigi kordumatu tunnus ja kirjeldus, tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress, teave kauba või kaubaliigi turustamise ja turustamise seaduslikkuse kohta ning muu lisateave. Kui vabatahtliku vastastikuse tunnustamise deklaratsioon on sihtliikmesriigi pädevale asutusele nõuetekohaselt esitatud, peab pädev asutus kauba hindamisel deklaratsiooni koos tõenditega, mida ta on selles sisalduva teabe kontrollimiseks põhjendatult nõudnud, piisavaks, et tõendada, et kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav. Eestis tehakse deklaratsiooni vorm kättesaadavad MKM-i veebilehel ja riigiportaalis eesti.ee. Vabatahtlikku vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni saab kasutada ka EL-i vastavusdeklaratsiooni osana, kui kaubal, mille kohta esitatakse vastastikuse tunnustamise deklaratsioon, kehtib EL-i vastavusdeklaratsiooni koostamise nõue. Määruse 2019/515 artikkel 5 kirjeldab kauba hindamise korda pädeva asutuse poolt. Kauba hindamise protseduur sätestati juba määruses 764/2008. Pädevale asutusele pannakse kohustus võtta ettevõtjaga viivitamata ühendust ning viia läbi kauba hindamine, kui liikmesriigi asutusel on kahtlusi kauba osas, mida ettevõtja väite kohaselt teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse. Artiklis sätestatakse menetlus, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad järgima selle hindamisel, kas teises liikmesriigis seaduslikult turustatavaid kaupu saab turustada nende territooriumil vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel. Kauba hindamise läbiviimisel kauba suhtes tehtav haldusotsus tehakse ettevõtjale, komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks 20 tööpäeva jooksul. Teabe edastamiseks kasutatakse artiklis 11 osutatud süsteemi.6 Pädev asutus ei tohi ajaks, mil ta kaupa hindab, selle kauba kättesaadavaks tegemist 6 Vt. viide 1. oma riigis ajutiselt peatada, välja arvatud juhul, kui sellised kaubad kujutavad endast tõsist ohtu tervisele ja ohutusele või ohustavad kõlblust või avalikku julgeolekut. Määruse artikkel 7 täpsustab, et kui haldusotsus, millest tuleb teatada, on ühtlasi meede, mis on hõlmatud kiire teabevahetuse süsteemiga RAPEX7 või toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemiga RASFF8, ei ole komisjoni eraldi teavitamine käesoleva määruse raames vajalik. Sellega välditakse komisjoni mitmekordset teavitamist. Selleks, et tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte nõuetekohane ja järjekindel kohaldamine, on määruses sätestatud tõhusam lahendus teises liikmesriigis tehtud turulepääsu piiravate või keelavate haldusotsuste vaidlustamiseks. Kiiremate lahenduste leidmiseks ja õigusabikulude vältimiseks on eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel võimalus kasutada kohtuvälist probleemide lahendamise menetlust EL-i liikmesriikide (lisaks Euroopa Majanduspiirkonna riikide – Norra, Islandi ja Liechtensteini) koostöövõrgustiku SOLVIT kaudu. Kui ettevõtja, asjaomane SOLVIT keskus ja asjaomased liikmesriigid jõuavad probleemi lahenduses kokkuleppele, ei ole edasiste meetmete võtmine vajalik. Kui aga SOLVIT-i mitteametlik lähenemisviis tulemusi ei anna ning jäävad kahtlused, kas haldusotsus on vastastikuse tunnustamise põhimõttega kooskõlas, on määruse kohaselt komisjonil õigus iga asjassepuutuva SOLVIT keskuse taotlusel kaebust uurida. Pärast hindamist esitab komisjon arvamuse, mis edastatakse asjaomase SOLVIT keskuse kaudu asjaomasele ettevõtjale ja pädevatele asutustele ning mida SOLVIT-i menetluses tuleb arvesse võtta. Komisjoni sekkumine peaks toimuma 45 tööpäeva jooksul, mis ei sisalda aega, mida komisjonil on vaja lisateabe ja -dokumentide saamiseks. Kui juhtum selle tähtaja jooksul lahendatakse, ei pea komisjon arvamust esitama. Eelnõu § 1 punktiga 6 tühistatakse TNVS § 51 lõige 5 ja § 56 lõige 4. Paragrahvi 51 lõige 5 tühistatakse, kuna erinevalt määrusest 764/2008 ei ole määruse 2019/515 kohaselt liikmesriigid enam kohustatud igal aastal esitama komisjonile aruannet määruse rakendamise kohta. Seetõttu muutub ka põhjendamatuks pädevate asutuste kohustus esitada MKM-le viimasel nõudmisel teavet EL määruse rakendamise kohta. Aruande esitamise kohustuse kaotamine tuleneb asjaolust, et komisjon saab teabe määruse rakendamise kohta turujärelevalve info- ja sidesüsteem ICSMS kaudu. Paragrahvi 56 lõiget 4 asendab edaspidi aga § 103. Tegemist on vaid õigusakti struktuuri puudutava muudatusega, mis on vajalik seetõttu, et pädeva asutuse kohustust puudutav säte ei asuks turujärelevalveasutusi puudutavas peatükis. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse normitehnilist märkust ning lisatakse juurde viited, mis puudutavad direktiive, mis on küll õigeaegselt üle võetud, kuid mille viited on normitehnilisest märkusest puudu. Sellest tulenevalt täiendatakse normitehnilist märkust ja lisatakse juurde järgmine loetelu: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (ELT L 162, 3.7.2000, lk 1–78), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 24–86), 7 RAPEX ehk kiire teabevahetussüsteem loodi 2004. a selleks, et tagada vahend teabe kiireks vahetamiseks liikmesriikide ja komisjoni vahel tarbijate tervist ja ohutust tõsiselt ohustavate tarbekaupade suhtes võetud ennetavate ja piiravate meetmete kohta. 8 RASFF ehk toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem võimaldab tarbijaid kaitsta toidust ja söödast tulenevate ohtude eest. Terviseriski tuvastamisel võimaldab RASFF jagada kiiresti ja tõhusalt teavet komisjoni, liikmesriikide veterinaar-ja toiduametite ning organisatsioonide vahel, tänu millele saavad riigid kiiresti ja kooskõlastatult reageerida. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.06.2010, lk 1–18), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1–15), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1-23). Eelnõu § 2 sätestab, et seadus jõustub 2020. a 19. aprillil. Nimetatud kuupäeval jõustub ka määrus 2019/515. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega võetakse kasutusele termin „pädev asutus“. Nimelt näeb nii kehtiv vastastikuse tunnustamise määrus 764/2008 kui 2020. a aprillist rakenduv määrus 2019/515 ette, et kauba hindamist teostab harmoneerimata valdkonnas pädev asutus. Seetõttu on vajalik ka TNVS-s luua õigusselgus, et nende nõuete üle, mis on Eestis kehtestatud riigisiseste tehniliste normidena, teostavad järelevalvet pädevad asutused. Eelnõu tähenduses on pädevateks asutusteks näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Veeteede Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Veterinaar- ja Toiduamet. Pädeva asutuse termin on seega laiemalt sisustatud kui turujärelevalveasutuse mõiste, sest näiteks Veterinaar- ja Toiduamet on TNVS-i tähenduses vaid pädev asutus. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on otsene puutumus määrusega 2019/515. Liikmesriigid peavad alates 19. aprillist 2020. a tagama määrusega ette nähtud protseduurireeglite, halduskoostöö ja teabevahetuse toimimise. Määruses on need liikmesriikide ametiasutustele suunatud kohustused sätestatud teises ja kolmandas peatükis. Mõlemad määruse peatükid sisaldavad meetmeid, mis töötati välja juba 2008. a vastu võetud määruse 764/2008 raames. Sellest tulenevalt on ka juba kehtivas TNVS-s sätestatud asjaomased kohustused seoses vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamisega. Olulises osas on need kohustused tagatud eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6. Määruse 2019/515 artikkel 10 lõige 3 koostoimes artikkel 5 lõikega 7 näeb ette, et alates 19. aprillist 2020. a peavad liikmesriigid tagama, et pädevad asutused edastavad teise liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel teavet, mis on oluline määruse artikli 5 kohase hindamise käigus ettevõtja poolt esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks. Käesoleva kohustuse tagamiseks nähakse ette TNVS-i muudatusettepanek § 1 punktis 5. Määruse 2019/515 teine peatükk näeb ette menetlused vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamiseks üksikjuhtudel. Määruse artikkel 4 sätestab, et kui ettevõtja on vabatahtliku vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni sihtliikmesriigi pädevale asutusele nõuetekohaselt esitanud, peab pädev asutus kauba hindamisel deklaratsiooni koos tõenditega, mida ta on selles sisalduva teabe kontrollimiseks põhjendatult nõudnud, piisavaks, et tõendada, et kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav. Vabatahtlikku vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni saab kasutada ka EL-i vastavusdeklaratsiooni osana, kui kaubal, mille kohta esitatakse vastastikuse tunnustamise deklaratsioon, kehtib EL-i vastavusdeklaratsiooni koostamise nõue. Määruse teine peatükk hõlmab ka kauba hindamise korda pädeva asutuse poolt. Artikkel 5 kohaselt on pädeval asutusel kohustus võtta ettevõtjaga viivitamata ühendust ning viia läbi kauba hindamine, kui liikmesriigi asutusel on kahtlusi kauba osas, mida ettevõtja väite kohaselt teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse. Artiklis sätestatakse menetlus, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad järgima selle hindamisel, kas teises liikmesriigis seaduslikult turustatavaid kaupu saab turustada nende territooriumil vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel. Kauba hindamise läbiviimisel kauba suhtes tehtav haldusotsus tehakse ettevõtjale, komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks 20 tööpäeva jooksul. Teabe edastamiseks kasutatakse artiklis 11 osutatud süsteemi ICSMS. Pädev asutus ei tohi ajaks, mil ta kaupa hindab, selle kauba kättesaadavaks tegemist oma riigis ajutiselt peatada, välja arvatud juhul, kui sellised kaubad kujutavad endast tõsist ohtu tervisele ja ohutusele või ohustavad kõlblust või avalikku julgeolekut. Määruse artikkel 7 täpsustab, et kui haldusotsus, millest tuleb teatada, on ühtlasi meede, mis on hõlmatud kiire teabevahetuse süsteemiga RAPEX või toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemiga RASFF, ei ole komisjoni eraldi teavitamine käesoleva määruse raames vajalik. Sellega välditakse komisjoni mitmekordset teavitamist. Need menetlused on eelnõus hõlmatud § 1 punktiga 6. Eelnõu ülejäänud muudatused on tehnilised või täpsustavad. 6. Seaduse mõjud Seaduseelnõuga kaasnevad mõjud riigiasutuste korraldusele ja majanduslikud mõjud (ettevõtjatele ja tarbijatele). Puudub sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välispoliitikale, regionaalarengule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning loodus- ja elukeskkonnale. Mõju ettevõtjatele. Vastastikuse tunnustamise valdkonda kuuluvate toodete keerukuse ja mitmekesisuse tõttu on raske anda kvantitatiivset hinnangut kaasneva kasu kohta ettevõtjatele. Seaduse rakendamine tooks kaasa õiguskindluse vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisel. Peale selle, et rohkem ettevõtjaid saab teadlikuks võimalusest siseneda uutele turgudele ilma vajaduseta oma tooteid muuta, veenduvad eelduslikult need, kes on vastastikusest tunnustamisest teadlikud, kuid suhtuvad selle kasutamisse tõrksalt, süsteemi usaldusväärsuses. Eelkõige hõlbustaks see teistes liikmesriikides seaduslikult turustatavate toodete turuleviimist, tagades raamistiku tõhusaks aruteluks selle üle, kas toode saab siseneda turule vastastikuse tunnustamise alusel, ja vähendades turulepääsu keelamise ohtu. Sellega väheneksid märkimisväärselt ettevõtjate kulud, mis on seotud teabega, kohandamisega, viivitustega turulepääsu ja kasutamata võimalustega. Kulud, mis tekivad ettevõtjatel, on prognoositavalt minimaalsed, seda ka vastastikuse tunnustamise vabatahtliku deklaratsiooni korral, mille puhul kulud piirduvad hinnangute kohaselt haldustööle kuluva ajaga (ettevõtjal kulub vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni täitmiseks keskmiselt 20 minutit). Deklaratsiooni esitamine sihtliikmesriigi pädeval asutusele tagab aga selle, et kui asutusel tekib täiendavaid küsimusi, on see kohustatud pöörduma lähteliikmesriigi pädeva asutuse, mitte enam ettevõtja poole. Mõju tarbijatele. Tarbijatele on seaduse jõustumisel eelduslikult positiivne mõju, kuna selle rakendamisel suureneb eeldatavalt turul pakutavate toodete valik. Hinnanguliselt võib kaubandustõkete üldise vähendamise korral ELi-sisene kaubandus eelduslikult suureneda aastas enam kui 100 miljardi euro võrra.9 Muudatuste mõju riigiasutuste korraldusele. Ministeeriumide tasandil on määrusega 2019/515 puutumus MKM-l. MKM on määruse 2019/515 mõistes riiklik esindaja, kes osaleb pärast seaduse jõustumist komisjoni poolt ellu kutsutavas vastastikuse tunnustamise nõuandekomitees ja kellel on toote kontaktpunkti ülesanded. Muudatuste mõju MKM-i töökoormuse kasvule on eelduslikult vähene, kuna nii nõuandekomitee kui toote kontaktpunktiga seotuid kohustusi täidab ministeerium juba praegu. Töökoormust kasvatab eelduslikult ettevõtjate suurenev teadlikkus vastastikuse tunnustamise põhimõttest ja toote kontaktpunktide tegevusest ning sellest tulenevalt võivad ettevõtjad hakata rohkem asjaomast infot toodete kontaktpunktide kaudu küsima. MKM-s asuva siseturu probleemide lahendamise koostöövõrgustiku SOLVIT töökoormusele on samuti muudatuste mõju eelduslikult vähene, kuna vastastikuse tunnustamise põhimõttega seotud kaasused kuuluvad SOLVIT-i pädevusse ka praegu. Näiteks 2016. a-l oli terve Euroopa SOLVIT võrgustiku peale viis vastastikuse tunnustamise põhimõttega seotud kaasust. Töökoormust tõstab eelduslikult vähesel määral ettevõtjate teadlikkuse kasv vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohta. Muudatuste jõustumine mõjutab pädevate asutuste töökoormust. Muudatus, mis tühistab pädevate asutuste kohustuse esitada MKM-le teavet määruse rakendamise kohta, vähendab töökoormust. Pädeva asutuse töökoormust muudab ka eelnõu §-s 102 sätestatu, mis kohustab pädevat asutust edastama teise liikmesriigi pädevale asutusele asjaomast teavet viimase taotluse alusel. Muudatuse eesmärk on tõhustada liikmesriikide pädevate asutuste koostööd vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamisel. Kui sihtliikmesriigi pädev asutus on kauba hindamise teostamiseks esitanud lähteliikmesriigi pädevale asutusele täiendavad küsimused seoses lähteliikmesriigi ettevõtja poolt esitatud toodet puudutavate andmete kohta, peab sihtliikmesriigi pädev asutus nendele küsimustele vastama 15 tööpäeva jooksul. Eesti pole riigisiseseid tehnilisi norme palju kehtestanud ja seetõttu puudub Eesti pädevatel asutustel eelduslikult vajadus sageli pöörduda lähteliikmesriikide pädevate asutuste poole.10 Küll aga võivad Eesti pädevate asutuste töökoormust tõsta teiste liikmesriikide pädevate asutuste päringud Eesti suunal, kuna mõnedes liikmesriikides jällegi on kehtestatud palju riigisiseseid nõudeid toodetele ja nende alusel võivad selliste liikmesriikide pädevad asutused ka rohkem päringuid esitama hakata. Kauba hindamise protseduuris kasutatav vastastikuse tunnustamise deklaratsioon ühest küljest kohustab pädevaid asutusi läbi vaatama esitatud deklaratsiooni, teisest küljest jällegi annab see pädevale asutusele võimaluse saada soovitav teave turustatava toote kohta kiiremini kätte. Seega deklaratsiooni mõju pädeva asutuse töökoormusele on madal. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud MKM-i esialgse hinnangu kohaselt on mõju väike. Ministeeriumide tasandil on määrusel puutumus MKM-ga. MKM-s funktsioneerivad toote kontaktpunkt ja SOLVIT kohalik keskus 9 Komisjoni ettepanek „EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikuse tunnustamise kohta“ COM(2017) 796 final, lk. 8. 10 Pärast EL-iga liitumist on Eesti komisjoni ja teisi liikmesriike seisuga 2. juuli 2019. a teavitanud kavatsusest kehtestada riigisisene tehniline norm 166 korral. Täpne teave selle kohta komisjoni tehniliste normide andmebaasis TRIS http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/tris/et/. juba üle kümne aasta. Seega esialgse hinnangu kohaselt ei tohiks olulist eelarveliste kulude suurenemist tekkida. Pädevatel asutustel võivad kaasneda eelarvelised kulud, kui tekib vajadus luua eraldi andmebaas määrusega 2019/515 ette nähtud päringute ja kauba hindamist puudutavate dokumentide haldamiseks. Senisele statistikale tuginedes vajadus selliste andmebaaside loomiseks puudub. Ligikaudu kümne aasta jooksul pole Eesti pädevad asutused viinud läbi kauba hindamist määruse 764/2008 tähenduses ja Eesti toote kontaktpunktile on aastas keskmiselt esitatud suurusjärgus 20 päringut toodete kohta, mille see siis vastavale pädevale asutusele edasi on saatnud. Kui päringute arv jääb sellisesse suurusjärku, siis pole ka põhjendatud eraldi andmebaaside arendamine. Eelnõu seadusena rakendumisega ei kaasne tulusid. Eelnõu seadusena rakendamine ei mõjuta kohaliku omavalitsuse tegevusi. 8. Rakendusaktid Eelnõu pole seotud rakendusaktidega. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2020. a 19. aprillil. Nimetatud kuupäeval jõustub ka määrus 2019/515. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Veterinaar- ja Toiduametile, Põllumajandusametile, Terviseametile, Maanteeametile, Ravimiametile, Veeteede Ametile, Keskkonnainspektsioonile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Toiduainetööstuse Liidule. Algatab Vabariigi Valitsuse „…“ „……“ 2019 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/19-0853 - Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.09.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40555e5c-7cf4-4ff3-8dfc-f76aee65755c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40555e5c-7cf4-4ff3-8dfc-f76aee65755c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main