Vastuskiri

Keio Kuhi, Jaak Salumets Teie 31.07.2019 Eesti Korvpalliliit [email protected] Meie 26.08.2019 nr 8-3/1492-2 Kommentaarid seoses treenerite tööjõukulu määruse muutmisega Lugupeetud Jaak Salumets ja Keio Kuhi Täname teid kirja, kaasamõtlemise ja toetuse eest treenerite tööjõukulu toetuse meetmetele! Vaatame praegu treenerite tööjõukulude toetuse eraldamise määrust üle, kuid üldjoontes on meie pakutud muudatused pigem tehnilist laadi ning eesmärgiga parandada tööjõukulude toetusmeetme toimimist ja rakendamist. Teie pakutud muudatused on aga põhimõttelised, mis nõuavad laiemat arutelu spordivaldkonnas ning nende elluviimiseks on vaja poliitilist otsust ja täiendavaid rahalisi vahendeid. Vastame teie küsimustele/ettepanekutele ühekaupa. 1. Püstitasite küsimuse, kas ollakse valmis kaaluma ideed, mis seob tööjõukulude toetuse eesmärgiga tõsta kõrgharidust omavate treenerite osakaalu ja luua erisused 6. ja kõrgema tasemega treenerite toetamiseks. Alates treenerite tööjõukulu toetuse meetme rakendamisest 2014. aastast töötame selle kallal, et viia täiskoormusel töötavate treenerite palk Eesti keskmise palga tasemele. Oleme viimastel aastatel astunud selles osas olulise sammu edasi. Teie pakutud mõte väärib kaalumist, kuid oleme seisukohal, et ennekõike tuleks tagada treeneritele õiglane ja stabiilselt kasvav tasu ning alles seejärel kaaluda diferentseerimise võimalusi. 6. ja kõrgema kutsetasemega treeneritele suurema toetuse eraldamiseks on vaja tõsta praegu riigieelarves ette nähtud vahendeid vähemalt 1,2 mln euro ehk 17% võrra. Võttes arvesse praegust majanduslikku olukorda ja riigieelarve võimalusi ei näe me selliseks täiendavaks kuluks järgmistel aastatel võimalusi. Tööandjatel on juba praegu võimalus suunata oma treenereid püüdlema kõrgemaid kvalifikatsioone ja tasustada omavahenditest tulemuslikke treenereid kõrgemalt. 2. Teie pakutud abitreenerite ja nooremtreenerite tööjõukulude toetamine, et toetada treenerite järelkasvu, on arutelu all olnud, kuid sellise muudatuse sisseviimine eeldab taaskord täiendavaid rahalisi vahendeid. Võttes arvesse 2019. aastaks kehtestatud täiskoormusega töötava treeneri töötasu, tähendaks teie välja pakutud muudatuse rakendamine treenerite tööjõukulu toetuse suurendamist vähemalt 3,5 mln euro ehk 50% võrra. Võttes arvesse praegust majanduslikku olukorda ja riigieelarve võimalusi ei näe me selliseks täiendavaks kuluks järgmistel aastatel võimalusi. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  3. Kui treenerite tööjõukulude toetusmeede loodi, võeti eeskujuks õpetajate palgasüsteem, kus leiti, et õpetajatel on täiskoormusel töötades võimalik anda 24 kontakttundi nädalas, sest sellele lisandub tundide ettevalmistus. Sama olukord on meie hinnangul ka treeneritööga, mistõttu täiskohaga töötavate treenerite normkoormust ei ole plaaninud tõsta. Juhime tähelepanu asjaolule, et määruse lisa 2 näeb ette laste ja noorte vanusepiirid, treeningrühma suuruse ja treeningrühma treeningkoormuse normid spordialade ning ettevalmistava, treening- ja meisterlikkuse astmete kaupa, kuid kõnealune lisa sätestab ka erandi, mis võtab arvesse, et treener teeb tööd ka võistlustel ja laagrites: „Võistluste perioodil on lubatud treeningrühmade treeningkoormuse optimeerimise eesmärgil asendada planeeritud treeningtunnid osalemisega võistlustel kuni 1/3 ulatuses treeneril nende treeningrühmade juhendamiseks planeeritud nädalakoormuse summast. Treeningtundide hulka ei arvestata võistluspaika ja sealt tagasi jõudmiseks kuluvat aega. Treeneri koormusesse on lubatud arvestada ka treeninglaagrites oma treeningrühmade juhendamisel antud treeningtunde.“ Kokkuvõttes, kui 2013. aastal alustati tööjõukulude toetuse meetme loomist, oli sellel kaks eesmärki. Esiteks tagada treeneritele õiglane töötasu, mis annaks neile ka sotsiaalsed garantiid ning lõpetada treeneritele stipendiumide maksmine. Teiseks sooviti tagada, et treeneritel oleks piisav väljaõpe. Kokkuvõttes on see meede end õigustanud, sest aina rohkem treenereid on meetmest tuge saanud (2015. aastal 1028 treenerit, 2018. aastal 1232 treenerit) ja aina suurem protsent treenereid saab töötasu spordiorganisatsioonidelt (2013. aastal 32%, 2018. aastal 51%). Lisaks on toetus treeneritele kasvanud viie aastaga 3,5 mln eurolt 7,1 mln eurole. Meie eesmärk on jätkuvalt viia täiskohaga töötavate treenerite töötasu Eesti keskmise palga tasemele ning alles seejärel on võimalik rahaliste vahendite olemasolul kaaluda erinevate kutsetasemega treenerite toetuse diferentseerimist ning 3. ja 4. kutsetasemega treenerite toetamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Pürn spordi asekantsler Kaarel Nestor 628 2260 [email protected]