Kiri

Ministeeriumid Meie 22.08.2019 nr 1.2-2/99-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume tagasiside esitada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. EN Lisa 1 4. EN Lisa 2 Lisaadressaadid: Eesti Haigekassa Tartu Ülikool Eesti Arstide Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Nooremarstide Ühendus Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Kersti Esnar 626 9728 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND 29. juuli 2019 MINISTRI MÄÄRUSE KAVAND Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused Määrus kehtestatakse Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused, mille alusel korraldab Tartu Ülikool (edaspidi ülikool) residentuuri teoreetilist ja praktilist koolitust ülikoolis ja residentuuri baasasutustes. § 2. Residentuuri eesmärk Residentuuri eesmärk on valmistada teoreetilise ja praktilise koolituse kaudu kutse-, eri- ja ametialaselt pädevaid eriarste. § 3. Residentuuri vastuvõtmine (1) Residentuuri võib vastu võtta isikuid, kes on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris arstina. (2) Residentuuri vastuvõtmine toimub seaduse alusel ülikooli kehtestatud korras. § 4. Residentuuri nominaalkestus (1) Residentuuri vastu võetud isikud läbivad eriarsti kutse saamiseks kolme- kuni viieaastase nominaalkestusega residentuuri ühel arsti või hambaarsti erialal (edaspidi eriala). (2) Residentuuri nominaalkestus on kolm aastat järgmistel erialadel: 1) füsiaatria ja taastusravi; 2) oftalmoloogia; 3) ortodontia; 4) otorinolarüngoloogia; 5) restauratiivne hambaravi. (3) Residentuuri nominaalkestus on neli aastat järgmistel erialadel: 1) allergoloogia-immunoloogia 2) anestesioloogia; 3) dermatoveneroloogia; 4) endokrinoloogia; 5) füsiaatria ja taastusravi spordimeditsiini lisapädevusega; 6) gastroenteroloogia; 7) hematoloogia, sh transfusioloogia kõrvalerialaga; 8) infektsioonhaigused; 9) kohtuarstiteadus; 10) laborimeditsiin, sealhulgas kliinilise mikrobioloogia lisapädevusega 11) meditsiinigeneetika; 12) nefroloogia; 13) neuroloogia; 14) onkoloogia (kiiritus- ja keemiaravi tähenduses); 15) patoloogia; 16) pediaatria; 17) peremeditsiin; 18) psühhiaatria; 19) pulmonoloogia; 20) reumatoloogia; 21) sünnitusabi ja günekoloogia; 22) töötervishoid; (4) Residentuuri nominaalkestus on viis aastat järgmistel erialadel: 1) erakorraline meditsiin; 2) kardioloogia; 3) kardiokirurgia; 4) kardiovaskulaarkirurgia; 5) lastekirurgia; 6) neurokirurgia; 7) näo- ja lõualuukirurgia; 8) oftalmoloogia silmakirurgia lisapädevusega; 9) ortopeedia; 10) pediaatria allergoloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, hematoloogia-onkoloogia, infektsioonhaiguste, kardioloogia, nefroloogia, neontaloogia, neuroloogia või reumatoloogia lisapädevusega; 11) plastika- ja rekonstruktiivkirurgia; 12) psühhiaatria laste- ja noorukitepsühhiaatria lisapädevusega; 13) radioloogia; 14) sisehaigused, sh allergoloogia, kliinilise farmakoloogia või geriaatria lisapädevusega; 15) torakaalkirurgia; 16) uroloogia, sh androloogia lisapädevusega; 17) vaskulaarkirurgia; 18) üldkirurgia. (5) Kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga on ülikoolil õigus välja töötada ja rakendada pädevuspõhiseid residentuuri programme. § 5. Residentuuri programm (1) Ülikooli koostatav residentuuri programm peab sisaldama järgmisi osi: 1) eriala nimetus eesti ja inglise keeles; 2) versiooni number; 3) nominaalne õppeaeg, kui see on asjakohane; 4) vastuvõtutingimused; 5) programmi üldeesmärgid; 6) programmi lühikirjeldus; 7) nõuded programmi täitmiseks; 8) programmi täitmist tõendavad dokumendid; 9) programmi täitmisel antav kvalifikatsioon; 10) õpieesmärgid; 11) praktilise koolituse sisu ja maht; 12) teoreetilise koolituse sisu ja maht; 13) residentuuri baasasutused; 14) saavutatud õpiväljundite hindamise vormid ja kriteeriumid. (2) Teoreetiline koolitus toimub ülikoolis või ülikooli nimetatud baasasutuses loengute, seminaride, praktikumide ja uurimistöö vormis. Teoreetiline koolitus moodustab kuni 20 protsenti residentuuri programmi üldmahust. (3) Praktiline koolitus toimub baasasutuses eriarsti tööna residentuuri programmis ette nähtud mahus ja vormis ning seminaride, koosolekute, kliiniliste konverentside ja haigusjuhtude analüüsina. Praktiline koolitus moodustab vähemalt 80 protsenti residentuuri programmi üldmahust. (4) Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna nõukogul on õigus senati kinnitatud residentuuri programmi muuta ilma muudetud programmi senatile kinnitamiseks esitamata järgmistel juhtudel: 1) üksiku teoreetilise või praktilise koolituse tsükli asendamine, sulgemine või lisamine; 2) õpiväljundite hindamise vormide ja korra muutmine; 3) residentuuri lõpueksamile pääsemise eelduste, lõpueksami sisuliste nõuete või sooritamise korra muutmine. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 piiritletud juhtudel kinnitab uuendatud programmi versiooni ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu. (6) Residentuuri programmi muudatused järgmiseks õppeaastaks kinnitab ülikool hiljemalt 1. aprillil. § 7. Residentuuri baasasutus (1) Ülikool võib nimetada residentuuri baasasutuseks (edaspidi baasasutus): 1) tervishoiuteenuse osutaja, kellel on Terviseameti väljastatud tegevusluba ja leping tervishoiuteenuste osutamiseks residentuuri erialal Eesti Haigekassaga; 2) põhjendatud juhul ja konkreetseks tsükliks või tsükliteks väljaspool Eestit asuva samaväärse tervishoiuteenuse osutaja; 3) põhjendatud juhul ja konkreetseks tsükliks Eestis tegutseva asutuse või ettevõtte, mis ei vasta punktis 1 nimetatud tingimustele. (2) Ülikool sõlmib baasasutusega residentuuri praktilise koolituse läbiviimiseks halduslepingu, milles sisalduvad: 1) poolte õigused ja kohustused; 2) arst-residentide arv ja isikuandmed; 3) arst-residentide praktilise koolituse algus ja lõpp baasasutuses; 4) juhendajate ülesanded; 5) juhendajate ja arst-residentide töötasudeks ette nähtud rahaliste vahendite eraldamise kord ja suurus. (3) Põhjendatud juhul võib residentuuri praktiline koolitus toimuda halduslepinguta muu kokkuleppe alusel. § 8. Residentuuri juhendaja baasasutuses (1) Baasasutus määrab arst-residendile iga praktilise koolituse tsükliks juhendaja, kes vastutab eriarstina juhendatava arst-residendi tegutsemise eest. Juhendajaks võib määrata töötava eriarsti, kellel on vähemalt viieaastane töökogemus oma erialal. (2) Juhendaja ülesanded baasasutuses on: 1) arst-residendi juhendamine ja tagasiside andmine tema tööülesannete täitmisel; 2) järelevalve arst-residendi tegevuse üle; 3) arvamuse andmine ülikoolile arst-residendi edasijõudmise kohta. (3) Ühel juhendajal võib olla kuni kaks juhendatavat arst-residenti. Juhendaja tagab arst- residendile võimaluse iga päev juhendajaga praktilise arstitööga seonduvates küsimustes konsulteerida. § 9. Baasasutuse ja arst-residendi vaheline tööleping (1) Käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud baasasutus sõlmib arst-residendiga baasasutuses toimuva praktilise koolituse ajaks tähtajalise töölepingu. (2) Käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud baasasutustes võib praktiline koolitus toimuda ja arst-residendile tasu maksta töölepingu alusel või muu lepingu või kokkuleppe alusel tingimusel, et tasu makstakse toimub samaväärselt Tartu Ülikooli seaduse § 72 lõike 6 alusel kehtestatud töötasu arvutamise ja baasasutusele hüvitamise alustes sätestatuga. § 10. Individuaalne õpingukava ja selle täitmine (1) Arst-resident läbib residentuuri individuaalse õpingukava järgi. Ülikool ja arst-resident koostavad individuaalse õpingukava residentuuri programmi alusel. (2) Arst-residendi soovil ning eriala üldjuhendaja ja baasasutuse nõusolekul võib arst-resident läbida residentuuri või osa sellest osalise koormusega. Ülikool kehtestab osalise koormusega residentuuri kasutamise tingimused residentuuri eeskirjaga. (3) Arst-resident võib avalduse alusel taotleda individuaalse õpingukava ja õppekoormuse muutmist ja vahetada õppeaasta jooksul baasasutust, kui sellega on nõus ülikool ja nii senine kui ka taotletav baasasutus ning see ei takista residentuuri läbimist. (4) Arst-residendi teadmisi ja oskusi hinnatakse arvestustel ja eksamitel, mis toimuvad ülikooli kehtestatud nõuete kohaselt. (5) Arst-resident esitab ülikoolile juhendaja kinnitatud praktilise koolituse läbimise aruande vähemalt kaks korda aastas. § 11. Rakendussätted (1) Enne 2016/2017 õppeaastat erakorralise meditsiini residentuuri vastu võetud residendil on eriarsti kutse saamiseks õigus läbida erakorralise meditsiini residentuur kestusega neli aastat kuni 2022. aasta 31. augustini. (2) Enne 2019/2020 õppeaastat peremeditsiini residentuuri vastu võetud residendil on kutse saamiseks õigus läbida peremeditsiini residentuur kestusega kolm aastat kuni 2024. aasta 31. augustini. § 12. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määrus nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a.  EELNÕU 29.07.2019 Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seadus § 1. Tartu Ülikooli seaduse muutmine Tartu Ülikooli seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Residentuur koosneb teoreetilisest ja praktilisest koolitusest. Residentuuri läbiviimise alused on residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused, mille kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega, ning residentuuri programm, mille kinnitab senat. Enne programmi kinnitamist senatis kooskõlastab ülikool selle Sotsiaalministeeriumiga.“; 2) paragrahvi 7 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Residentuuri teoreetiline koolitus toimub ülikoolis ja ülikooli määratud residentuuri baasasutustes. Residentuuri praktiline koolitus toimub ülikooli määratud residentuuri baasasutustes.“; 3) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 72. Residentuuritellimus ja residentuuri rahastamine (1) Residentuuritellimuse esitamisel ülikoolile lähtub Sotsiaalministeerium tervishoiuteenuse osutajate, arstide ja hambaarstide erialakomisjonide, Eesti Haigekassa ja ülikooli ettepanekutest. (2) Residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ja baasasutuses arst-residendi juhendamisega seotud kulu rahastatakse riigieelarvest. (3) Ülikool sõlmib Sotsiaalministeeriumiga halduslepingu residentuuritellimuse täitmiseks ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude hüvitamiseks. Halduslepingu kohustuslikud tingimused on: 1) tellimuse alusel vastu võetavate arst-residentide arv erialati ja residentuuri arvestusliku kestuse järgi; 2) ülikoolile vahendite eraldamise kord; 3) halduslepingu täitmiseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad; 4) poolte õigused ja kohustused. (4) Arst-residendi tööjõukulu baasasutuses hüvitatakse Eesti Haigekassa eelarvest. (5) Ülikool sõlmib Eesti Haigekassaga käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude baasasutusele hüvitamiseks halduslepingu, mille kohustuslikud tingimused on: 1) halduslepingu täitmiseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad; 2) lepingu sisu mõjutavatest asjaoludest teavitamine; 3) poolte õigused ja kohustused. (6) Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 4) paragrahv 73 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ülikooli koolitustegevust rahastatakse: 1) riigieelarvest samadel alustel teiste avalik-õiguslike ülikoolidega; 2) riigieelarvest residentuuritellimuse käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud tegevustega kaasnevate kulude ulatuses; 3) õppekulude hüvitamisest ja ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest saadud vahenditest; 4) muudest allikatest.“; 6) paragrahvi 12 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 72 lõikes 3 nimetatud halduslepingu üle teeb Sotsiaalministeerium.”. § 2. Eesti Haigekassa seaduse muutmine Eesti Haigekassa seaduse § 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 27 järgmises sõnastuses: „27) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku arst-residendile residentuuri baasasutuses makstava töötasu arvutamise ja baasasutusele hüvitamise aluste kehtestamiseks või muutmiseks;“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2019. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2019. a  Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu kohaselt antakse Eesti Haigekassale (edaspidi haigekassa) alates 2020. aastast üle arst-residentide töötasu rahastamine. 1.1. Sisukokkuvõte Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit vahel 23.11.2016 sõlmitud valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi põhialuste kokkuleppes1 lepiti kokku Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2016–2019, mille punkti 11.10 kohaselt on võetud ülesandeks tagada Eesti inimestele arstiabi parem kättesaadavus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ning selleks on kavas astuda samme haigekassa toimimise tõhustamiseks ja tulude suurendamiseks muudest allikatest. Haigekassa tulubaasi laiendamise raames otsustati viia osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid haigekassasse, et vähendada rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. Residentuuri kõiki kulusid on seni rahastatud riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Eelnõu kohaselt antakse haigekassale arst-residentide töötasu rahastamise kohustus. Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas2 sedastati, et alates 2020. aastast rahastatakse haigekassa eelarvest arst-residentide töötasuga seotud kulusid, millest tulenevalt on vajalik teha muudatused Tartu Ülikooli seaduses (edaspidi ka TÜKS). Residentuuri baasasutuse korralduskulud, Tartu Ülikoolis (edaspidi ka TÜ või ülikool) toimuva koolitusega seotud kulud ja TÜ korralduskulud jäävad Sotsiaalministeeriumi ja TÜ vahel sõlmitava halduslepinguga tasutavaks. Edaspidi hakkab TÜ arst-residentide töötasu kulusid katma haigekassa. Teenuse kulud kavandati haigekassale üle anda 2020. aastal vastavalt kinnitatud 2018–2021 riigieelarvele. Viidatud eelnõuga ei tehtud õigusruumi muudatusi residentuurikulude üleandmiseks haigekassale, kuna see vajas eelnevat kokkulepet nii haigekassa kui ka tervishoiu osapooltega residentuurikulude rahastamise metoodikat puudutavas. Vabariigi Valitsus on eespool nimetatud ülesannete rahastamise allikad kinnitanud 2017. aastal tehtud tervishoiu rahastamise otsustega ning Riigikogu võttis vastavad seadusemuudatused vastu 6. detsembril 2017 Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (512 SE). Käesolevas eelnõus sätestatud tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse haigekassale üleminekuga on juba arvestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 51 lõike 2 punktis 2 ja § 668 punktides 2–4 haigekassa eelarvesse laekuva riigieelarve eraldise määra arvutamise valemis. Eelnõuga viiakse ka teiste seaduste sätted eelnimetatud sätetega vastavusse. 1 Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit kokkulepe valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi põhialuste kohta. Internetist leitav aadressil: https://valitsus.ee/sites/default/files/contenteditors/arengukavad/eesti_keskerakonna_sotsiaaldemokraatliku_erakonna_ning_isamaa _ja_res_publica_liidu_valitsusliidu_aluspohimotted_2016-2019.pdf 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09a043f6-2b77-441f-a485- 460f4d458d9e/Eesti%20Haigekassa%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmi se%20seadus 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Vootele Veldre ([email protected]; 626 9140) ja sama osakonna tervishoiu- ressursside juht Kersti Esnar ([email protected]; 626 9728). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Virge Kuningas-Turu ([email protected]; 626 9165). Eelnõu keeletoimetatakse pärast kooskõlastusringi läbimist. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevusega 11.10 „Tagame Eesti inimestele arstiabi parema kättesaadavuse ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse. Astume samme Eesti Haigekassa kulude tõhustamiseks ja tulude suurendamiseks muudest allikatest“3. Eelnõu põhimõtted on kooskõlastatud riigi eelarvestrateegia 2018–2021 arutelu raames tehtud Vabariigi Valitsuse otsustega. Lisaks otsustas Vabariigi Valitsus 16.03.2017 kabinetiistungil, et Sotsiaalministeeriumil tuleb tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks koostöös Rahandusministeeriumi ja haigekassaga töötada välja seadusemuudatuse ettepanekud tervishoiu- kulude konsolideerimiseks. Eelnõuga muudetakse Tartu Ülikooli seadust avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 91 ning Eesti Haigekassa seadust avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 39. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on anda haigekassale alates 2020. aastast üle arst-residentide töötasuga seotud kulu. Täiendavalt tehakse mitmeid tehnilist laadi muudatusi, mille eesmärk on parandada õigusselgust. Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei koostatud, sest eesmärgiks olevat muudatust ja selle mõju tutvustati sidusrühmadele juba Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (512 SE) menetlemise käigus. Perioodil aprill–juuni 2019 on eelnõuga seotud võimalikke lahendusi arutatud korduvalt peamiste mõjutatud sidusrühmade — ülikooli ja haigekassaga. Samuti on eelnõu põhjendatult kiireloomuline, kuna on seotud 2020. aasta riigieelarve seaduse menetlemisega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 1 alusel muudetakse Tartu Ülikooli seadust. 3 https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsuse-tegevusprogramm-0 2 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TÜKS § 7 lõiget 2. Esiteks koondatakse sama paragrahvi kahes erinevas lõikes, st lõigetes 2 ja 5 sisalduvad volitusnormid õigusselguse huvides üheks volitusnormiks. Praktikas on residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord hõlmatud ühte rakendusakti. Parema keelekasutuse eesmärgil kasutatakse nimetatud rakendusaktile viidates edaspidi väljendit „residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“. Teiseks on sätte teise lause senine sõnastus võimaldanud tõlgendust, et residentuuri programmi võib Sotsiaalministeeriumiga kooskõlastada pärast selle kinnitamist senatis. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse mitmeti mõistetav lauseosa üheselt mõistetavaks – ülikool kooskõlastab programmi Sotsiaalministeeriumiga enne senatis kinnitamist. Olukorras, kus Sotsiaalministeeriumi kooskõlastuse saamiseks on vaja senati kinnitatud programmi uuesti muuta, võib ülikoolile kaasneda tarbetu halduskoormus. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse TÜKS § 7 lõiget 5. Tegu on eelkõige tehnilise muudatusega. Nagu eelmises punktis argumenteeritud, liidetakse seni lõikes 5 sisalduv volitusnorm õigusselguse huvides sama paragrahvi lõikes 2 sisalduva volitusnormiga. Teiseks täpsustatakse seaduses residentuuri teoreetilise koolituse toimumiskohta — teoreetiline koolitus toimub lisaks ülikoolile ka ülikooli määratud baasasutustes. Lõike 5 teisest lausest on kaotatud sedastus, mille kohaselt nimetab ülikool residentuuri juhendajad residentuuri baasasutustes. Praktikas ei toimu juhendajate nimetamist nimetamise tavapärases tähenduses: ülikool ja baasasutus lepivad sõlmitavas lepingus kokku selles, kes on baasasutuses konkreetsel perioodil arst-residendi juhendaja ühes võimalusega juhendajat lepinguperioodil vajaduse korral muuta. Kokkulepe omab tähendust vaid konkreetse lepingu kontekstis ja lepingus piiritletud aja vältel. Vastav kohandus tehakse ka residentuuri raamnõudeid ja korraldamise tingimusi käsitlevas määruses. Lisaks on lõikest 5 kaotatud viimane lause, mille kohaselt sõlmib residentuuri baasasutus arst-residendiga määratud ajaks töölepingu residentuuri baasasutuses läbiviidava praktilise koolituse ajaks. Praktikas võivad näiteks välisriigi baasasutuses toimuda tsüklid muu lepingu või kokkuleppe alusel, mistõttu ei ole nimetatud lauseosa ajakohane. Arst-residendi ja baasasutuse vahelist õiguslikku suhet täpsustakse TÜKS § 7 lõike 2 alusel kehtestatavates residentuuri raamnõuetes ja korraldamise tingimustes (vt lisa 1). Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse, tulenevalt residentuuri rahastamise aluste muutumisest, TÜKS § 72. Termin „riiklik residentuuritellimus“ asendatakse läbivalt terminiga „residentuuritellimus“. Esiteks, kuigi tellimuse esitab ülikoolile Sotsiaalministeerium, lähtutakse selle koostamisel sidusrühmade (tööandjad, ülikool, erialaühendused) ettepanekutest. Teiseks ei esita ülikoolile residentuuritellimust ükski teine osapool, mistõttu on sõna „riiklik“ käsitatav liiasena. Ka igapäevasuhtluses kasutavad asutused ja sidusrühmad lühemat terminit. Lõige 1 sätestab sidusrühmad, kelle ettepanekutest Sotsiaalministeerium residentuuritellimuse koostamisel lähtub. Seni kehtinud loetellu lisandub arst-residentide töötasu rahastajana haigekassa. Haigekassa rahastab residentuuri kõige mahukamat kulukomponenti ehk arst-residentide töötasu ning vastuvõetavate residentide arv mõjutab mitme aasta vältel haigekassa eelarvet. Seetõttu on põhjendatud, et ka haigekassa saab esitada Sotsiaalministeeriumile argumenteeritud arvamuse residentuuritellimuse kujundamiseks. Lõige 2 sätestab residentuuriga seotud kulukohad, mida rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Nendeks on residentuuri korraldamine, teoreetiline koolitus ning 3 baasasutustes arst-residentide juhendamisega seotud kulud. Nimetatud kulukohti rahastatakse ka praegu riigieelarvest. Eelnõu koostajate käsituses hõlmab residentuuri korraldamine eelkõige järgmisi tegevusi: residentuuri sisseastumiskatsete korraldamine ja arst-residentide valimine, õppeprogrammide koostamine ja kinnitamine, baasasutuste nõuete kehtestamine ja baasasutuste valik, lähtudes seatud nõuetest, residentuuri üldjuhendajate valik, erialaprogrammi täitmise juhtimine eriala üldjuhendaja poolt, arst-residendi individuaalse õpingukava koostamine koostöös arst-residendiga, individuaalse õpingukava täitmise üle arvestuse pidamine, programmist lähtuv arst-residentide eksamineerimine ning kvalifikatsiooni tõendavate tunnistuste väljastamine, residentuuri arendamine koostöös sidusgruppidega. Residentuuri teoreetiline koolitus on sätte tähenduses ülikooli korraldatav residentuuri programmides ette nähtud teoreetiline koolitus, sh ülikooli rahastatav teise juriidilise isiku korraldatav koolitus. Samas on ülikoolil õigus individuaalse õppekava täitmisel arvestada ka teoreetilise koolitusega, mille arst-resident on läbinud mujal, st kellegi teise korraldatuna ja rahastatuna, kuid koolitust, mida ülikool ei ole korraldanud ega rahastanud, nimetatud sätte alusel riigieelarvest ei rahastata. Baasasutustes arst-residentide juhendamisega seotud kulude all käsitavad eelnõu koostajad arst-residente juhendavate eriarstide arvestuslikku töötasu komponenti, mida baasasutus maksab juhendavale eriarstile juhendamisega seotult. Lõige 3 sätestab ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi vahel residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ja baasasutustes arst-residentide juhendamisega seotud kulude tasumiseks sõlmitava halduslepingu alused ja lepingu kohustuslikud tingimused. Lõige 4 sätestab, et baasasutuses arst-residentidele makstava töötasu ning töötasuga kaasnevate maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kulusid rahastatakse haigekassa eelarvest. Eelnõu koostajad käsitavad nimetatud kuludena arst-residendi töötasu, puhkusetasu, tööjõumakse ja kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõikes 1 sätestatud tööandja makstavat haigushüvitist. Lõige 5 sätestab, et ülikool sõlmib haigekassaga sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude baasasutustele hüvitamiseks halduslepingu. Samuti sätestab lõige nimetatud lepingu kohustuslikud tingimused. Lõige 6 sätestab, et arst-residendile residentuuri baasasutuses makstava töötasu arvutamise ja baasasutusele hüvitamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Rakendusakt sätestab aluspõhimõtted, mille alusel maksab baasasutus arst-residendile töötasu ning mille alusel haigekassa arvestab ja hüvitab baasasutustele arst-residentide töötasuga seotud kulusid. Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse TÜKS § 73 kehtetuks. Residentuurikulude rahastamise muutunud alused sätestab uuenev § 72. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse TÜKS § 11 lõiget 1. Seoses uueneva korraga täpsustatakse, et residentuuritellimuse raames rahastatakse ülikooli koolitustegevust riigieelarvest TÜKS § 72 lõikes 2 nimetatud tegevustega kaasnevate kulude ulatuses. 4 Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse paragrahvi 12 lõike 11 esimest lauset ja täpsustakse, et Sotsiaalministeerium teostab haldusjärelevalvet vaid paragrahv 72 lõikes 3 sätestatud halduslepingu üle. Eelnõu §-ga 2 muudetakse Eesti Haigekassa seadust. Paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse uue punktiga 27, mille kohaselt teeb haigekassa nõukogu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku arst-residendile residentuuri baasasutuses makstava töötasu arvutamise ja baasasutusele hüvitamise aluste kehtestamiseks või muutmiseks. Kuna nimetatud alused mõjutavad oluliselt haigekassa eelarvet ja rahavoogusid, peavad nõukogu käsutuses olema hoovad nende kujundamiseks. Eelnõu §-s 3 sätestatakse eelnõu jõustumine 2020. aasta 1. jaanuaril. Alates 2020. aastast ei arvestata riigi eelarvestrateegias enam arst-residentide töötasuga seotud kulude kandmisega, mistõttu peab arst-residentide töötasuga seotud kulude kandmisega seotud kohustuste üleandmine haigekassale toimuma sama aasta algusest. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga olemasolevat terminoloogiat ei muudeta ning uusi termineid ega mõisteid ei looda. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Käesoleva eelnõuga tehtavate muudatuste mõjud on esitatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (512 SE)4, milles selgitati ka ettepanekut viia alates 2020. aastast arst-residentide töötasu ja seonduvate kulude rahastamine riigieelarvest haigekassa eelarvesse. Positiivse kõrvalmõjuna loob haigekassa kaasamine residentuuri rahastamisse senisest paremad eeldused residentuuritellimust operatiivselt juhtida, ning sellel on potentsiaalne positiivne mõju Eesti elanikele tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisel. Haigekassa valdab detailset ja ajakohast infot tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta erialati, samuti argumentatsiooni, mida eriarste koondavad ühendused kasutavad teenuste hinnastamise konsultatsioonides. Ajakohane ja detailne teadmine tööjõuvajadusest ja võimalikust ülepakkumisest võimaldab residentuuritellimust operatiivselt kohandada. 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: Tartu Ülikoolis õppivad arst-residendid. Käesoleva aasta (2019) juuli seisuga oli residentuuris 638 arst-residenti, seejuures oli aktiivses õppes 498, residentuur oli peatunud 140 arst- residendil. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: kuigi muudatuse sisuks on arst-residentide töötasu rahastamisallika muutumine, on muutus arst-residentidele kõigi eelduste kohaselt märkamatu. 4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/09a043f6-2b77-441f-a485-460f4d458d9e 5 Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ja selle mõju ei ole olulised. 6.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja majandusele Sihtrühmad: Eesti Haigekassa, Tartu Ülikool, Sotsiaalministeerium. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Muudatused puudutavad avalik-õiguslike Eesti Haigekassa ja Tartu Ülikooli ning Sotsiaalministeeriumi töökorraldust ja -protsesse. Haigekassale kui organisatsioonile avalduv mõju on lühiajalises perspektiivis keskmine, kuid pikemas perspektiivis väike. Lisanduva kohustusega suureneb esmalt asutuse töökoormus, kuna haigekassa peab sõlmima halduslepingu ülikooliga ning leppima ülikooliga kokku infovahetuse ja arvelduste protseduurid. Pikemas perspektiivis on muutus siiski väikese mõjuga — mitmesajale lepingupartnerile lisandub üks lepingupartner, kellega toimub igakuine infovahetus ja arveldamine. Protsessid ja protseduurid selleks on juba välja töötatud. Sarnaselt on avalduv mõju Tartu Ülikoolile kui organisatsioonile väike. Kuigi muudatuse tegemise eel ja järel on selle mõju asutuse töökorraldusele ja töökoormusele oluline, on muudatuse mõju pikemas perspektiivis väike. Ligi sajale lepingupartnerile, kellega toimub residentuuri korraldamisega seotult igakuine infovahetus ja arveldamine, lisandub uus lepingupartner haigekassa näol. Senises lepingulises suhtes Sotsiaalministeeriumiga muutub sõlmitava lepingu sisu ja rahaline maht. Õiguslik muudatus ei mõjuta vajadust lisada või muuta tööprotsesse ja protseduure. Muudatuse mõju Sotsiaalministeeriumile (väljaspool muutuse ettevalmistamisega seotud mõju) on väike, olles eelkõige seotud senise, ülikooliga sõlmitava lepingu mahu kahanemisega. Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatuse mõju väike. Muudatuse järelmõju hindavad haigekassa ja TÜ. 6.3. Üldine mõju elanike ja ettevõtete halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele 6.3.1. Halduskoormus tervishoiuteenuse osutajatest ettevõtetele ei suurene. Residentuuri baasasutused sõlmivad ka praegu lepingu ülikooliga ning esitavad arved ülikoolile. 6.3.2. Elanike halduskoormusele mõju puudub. 6.3.3. Nagu eespool selgitatud, suureneb lühiajaliselt haigekassa ja TÜ töökoormus. Pikemas perspektiivis on täiendav, muudatusest lähtuv mõju asutuste töö- ja halduskoormusele väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kulud liiguvad riigieelarvest haigekassa eelarvesse. Riigieelarvele on muudatusel neutraalne mõju, muudatusega seotult täiendavat kulu ei teki. Sotsiaalministeeriumi eelarvesse jääva kulu suurus on 2020. aastal 2 512 260 eurot, 2021.–2023. aastal 2 664 240 eurot aastas. 8. Rakendusaktid 6 Eelnõuga kehtestatakse TÜKS § 7 lõike 2 alusel uus sotsiaalministri määrusega kinnitatav rakendusakt „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 1. Eelnõuga kehtestatakse TÜKS § 72 lõike 6 alusel uus sotsiaalministri määrusega kinnitatav rakendusakt, mis sätestab arst-residendile residentuuri baasasutuses makstava töötasu arvutamise alused ning baasasutusele arst-residendi töötasuga kaasneva kulu hüvitamise alused. Rakendusakt koosneb neljast paragrahvist. Neist esimene käsitleb määruse reguleerimisala, teine arst-residendile baasasutuses makstava töötasu arvutamise aluseid ja kolmas baasasutusele arst-residendi töötasu hüvitamise aluseid. Neljas paragrahv sätestab määruse jõustumise 1. jaanuaril 2020, s.o samal ajal seaduse jõustumisega. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 2. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2020. aastal 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Arstide Liidule, Tartu Ülikoolile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Nooremarstide Ühendusele ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2019. a. 7  Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 RAKENDUSAKTI KAVAND 29. juuli 2019 MINISTRI MÄÄRUSE KAVAND Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused Määrus kehtestatakse Tartu Ülikooli seaduse § 72 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse residentuuri baasasutuses (edaspidi baasasutuses) arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja selle baasasutusele hüvitamise alused. § 2. Arst-residendi tööjõukulu arvutamise alused (1) Baasasutuses töötava arst-residendi tööjõukulu koosneb: 1) brutopalgast (sh puhkusetasust); 2) brutopalgale lisanduvast sotsiaalmaksust ja töötuskindlustusmaksest; 3) brutopalga asemel töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõike 1 alusel makstavast haigushüvitisest. (2) Arst-residendi brutopalga arvestamise alus on brutotunnipalk, mille suurus on 12 eurot ja 40 senti. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud brutotunnipalga summat muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast. § 3. Baasasutusele arst-residendi tööjõukulu hüvitamise alused (1) Haigekassa hüvitab 100% arst-residendi tööjõukulust, mis on arvestatud käesoleva määruse § 2 lõigetes 1–2 sätestatud tingimuste alusel. (2) Haigekassa hüvitab baasasutusele arst-residendi tööjõukulu Tartu Ülikooli seaduse § 72 lõikes 5 nimetatud halduslepingu alusel. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/19-0832 - Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.09.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/be41cde4-c7a3-4619-a7e2-1e658e0b5512 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/be41cde4-c7a3-4619-a7e2-1e658e0b5512?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main