Kiri

Eesti Külaliikumine Kodukant Eesti Külade XII Maapäeva manifest, täiendatud XIII Maapäeval Heaks kiidetud 28. juulil 2019 Räpinas Põlvamaal. Meie, Eestimaa 15 maakonna külakogukondade esindajad ja Külaliikumine Kodukant kutsume üles Vabariigi Valitsust, ministeeriume, koostööpartnereid ja kogukondi arvestama järgmiste sisukohtadega Eesti külaelu ja maaelu arengu kavandamisel ja elluviimisel: 1. Maaelu ühtne koordineerimine. Vajame valitsuse otsust, milline ministeerium vastutab maaelu arengu tervikliku koordineerimise eest. Riigi strateegiad peavad lähtuma nende mõjust maapiirkondadele. 2. Maapiirkonna mõiste täpsustamine. Tuleb selgelt määratleda maapiirkonna tüübid. Poliitika meetmed peavad vastama erinevate piirkonnatüüpide vajadustele. Vaja on kirjeldada, missugune on Eesti maaelu mudel. 3. Ligipääsetavus. Haldusreformi käigus on suurenenud vajadus parema ühenduse järele keskuste ja külade vahel. Vajalik on tagada hästitoimiv ja paindlik ühistransport, korrastada teede võrk ja arendada välja lairiba internetivõrk. 4. Kogukonna kaasamine otsustusprotsessidesse. Tagada iga elaniku ja külakogukonna kaasatus loodus- ja elukeskkonda mõjutavate otsuste ettevalmistamisse ning parima lahenduse otsimisse. Suurendada külakogukondade mõju avatud valitsemise kaudu. 5. Külavanemate jõustamine. Halduskorralduse raames peab külavanema institutsioon saama mõjusama väljundi. Oluline on tagada riiklikul tasemel külavanemate koolitamise finantseerimine. 6. Kogukonnateenuste arendamine. Haldusreformi käigus on kasvanud vajadus teenuste järele, mida saavad pakkuda kohalikud kogukonnad. Kogukonnad on valmis võrdsel  partnerlusel omavalitsustega ja riigiga välja töötama ja pakkuma kogukonnale vajalikke teenuseid. Tuleb välja töötada teenuste selged ja pikaajalised rahastamise põhimõtted. Esmatasandi teenuste rahastamise peab tagama riik. Selleks, et tagada kogukonnateenuste kvaliteet ja jätkusuutlikkus on oluline, et igas kohalikus omavalitsuses töötab kogukonna arengu konsulendi kutsetunnistust omav isik. 7. Sotsiaaltöö kogukonnas. Vabatahtlike ettevalmistus sotsiaalsete tugiteenuste pakkumiseks, samuti teenuse kulude hüvitamine, peab olema riigi poolt tagatud analoogselt abipolitseinike ja päästjatega. 8. Päranditeadlikkuse tõstmine kogukondades. Tugeva paikkondliku identiteediga rahvastik suurendab riiklikku julgeolekut. Riigil tuleb senisest rohkem väärtustada kogukondlikku pärandit, sh ajalugu, põliskeeli/-murdeid ja vaimset kultuuripärandit, hariduspoliitilise prioriteedina lasteaiast kõrgkoolini. Tuleb soodustada kohalikul pärandkultuuril põhineva kogukonnaettevõtluse, sh loome- ja turismiettevõtluse arengut üleriigiliselt, kõigile paikkondadele suunatud toetusmeetmete kaudu. 9. Inimeste võimestamine ja elukestev õpe. Investeerimine inimkapitali peab olema eelistatud investeerimisele rajatistesse. Inimeste võimete ja oskuste arendamine on kriitilise tähtsusega, et meil oleksid tegusad kogukonnad. 10. Innovatsioon maaettevõtluses. Maapiirkonnas luuakse järjest enam töökohti väljaspool põllumajandussektorit, mistõttu kogukonnad peavad väga oluliseks toetada innovaatiliste mikroettevõtete loomist ja arendamist. Samuti peame tähtsaks kujundada äärealadel alustavatele ettevõtjatele soodsam maksukeskkond. 11. Elanikkonna kaitse ja turvalisus. Vajalik on suurendada kogukonna liikmete teadmisi, oskusi ja valmisolekut, et edendada rahva tervist ja toimetulekut kriisiolukordadega. 12. Riiklikud toetusprogrammid. Oluline on, et siseriiklikud regionaalarengu programmid jätkuvad ning nende rahaline maht kasvab. Kindlasti on vajalik, et toetuste otsustamisel rakendatakse alt-üles initsiatiivi ning usaldatakse kohalike kogukondade teadmust. 13. Suurendada kogukondade rolli Euroopa Liidu vahendite kasutamisel. Kogukonna juhitud kohaliku arengu fondide efektiivseks rakendamiseks on vaja määrata juhtfond ja luua lihtne reeglistik, mis võtab arvesse erinevate struktuurifondide reeglite maksimaalset ühtlustamist. Eesmärk on ellu viia maaelu kohaliku arengu strateegiad alt- üles põhimõttel. Deklaratsioon on koostatud laialdase kaasamisprotsessi tulemusena. Arutelud toimusid maakondades kevadel 2017 ning XII ja XIII Maapäeval toimunud teemakodades. Ühtlasi võtab deklaratsioon arvesse Euroopa tasandil välja töötatud raamdokumente maaelu arengu poliitika kujundamisel.  Haridus- ja Teadusministeerium Meie: 21.08.2019 nr 4.2-19/2083-1 Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Sisendi küsimine Eesti küla- ja maaelu arendamise teemalise kabinetiarutelu ettevalmistamiseks Austatud minister Eesti Külaliikumine Kodukant esitas 28. juulil 2019 Räpinas heaks kiidetud Eesti Külade XII Maapäeva täiendatud manifesti, mis kutsub üles Vabariigi Valitsust, ministeeriume, koostööpartnereid ja kogukondi Eesti külaelu ja maaelu arengu kavandamisel ja elluviimisel arvestama manifestis toodud punktidega. Manifest anti üle maaeluministrile, kes valmistab ette manifestis esitatud ettepanekute ja mõtete alusel kabinetiarutelu Eesti küla- ja maaelu arendamiseks ja elluviimiseks. Kuna manifest sisaldab Maaeluministeeriumi haldusalast väljapoole jäävaid tegevusvaldkondi, siis palume Teil esitada omapoolne ülevaade Teie vastutusalas olevate manifesti punktide raames olemasolevatest ja kavandatavatest tegevustest. Palun vastused saata manifestis toodud punktide lõikes. Teie tagasisidet ootame hiljemalt 16. septembriks 2019. aasdressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik Maaeluminister Lisa: Eesti Külade Maapäeva manifest, Eesti Külade Maapäeva MANIFEST 2019.pdf Mari Kirss, 6256 137, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734