Kiri

Kooskõlastamiseks: 3.07.2019 nr 8-2/19/2642 Ministeeriumid Arvamuse avaldamiseks: Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Kunstiakadeemia Tallinna Tehnikaülikool Ministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Õpetajate koolituse raamnõuded“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 24. juuliks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. eelnõu.pdf; 2. seletuskiri.pdf. Sander Pelisaar 735 0267 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 02.07.2019 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Õpetajate koolituse raamnõuded Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 7 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse ülesanne ja reguleerimisala (1) Õpetajate koolituse raamnõuded kehtestavad ühtsed nõuded õpetajate koolitamisel koolieelse lasteasutuse, lasteaed-põhikooli, põhikooli ja gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ning ülikooli jaoks, olenemata õppeasutuse õiguslikust seisundist. (2) Õpetajate koolituse raamnõuded reguleerivad koolieelse lasteasutuse õpetaja, põhikooli klassiõpetaja, põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja ja eripedagoogi, kutseõppeasutuse õpetaja ning rakenduskõrgkooli ja ülikooli akadeemilise töötaja koolitust. (3) Õpetajate koolituse raamnõuded määravad õpetajakoolitusele, õpetaja kutseaastale (edaspidi kutseaasta) ja tööalasele täiendusõppele esitatavad nõuded. (4) Õpetajakoolitusele kohaldatakse kõrgharidusseaduse § 3 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardi sätteid, arvestades käesoleva määruse erisustega. § 2. Õpetajate koolituse eesmärk Õpetajate koolituse eesmärk on Eesti Vabariigi kindlustamine kutse-, eri- ja ametialaselt pädevate õpetajatega, kes: 1) järgivad üldinimlikke eetilisi põhimõtteid ja austavad õppija inimväärikust; 2) orienteeruvad ühiskonna haridusvajadustes ja suudavad tegutseda muutuvas haridussituatsioonis; 3) arvestavad isiksuse individuaalset arengut ja kasutavad seda toetavaid õpetamismeetodeid; 4) suudavad ellu viia õppeasutuse arengu- ja õppekavade taotlusi; 5) osalevad hariduselu edendamisel nii õppeasutuses kui väljaspool õppeasutust; 6) täiendavad oma kutse-, eri- ja ametialast pädevust.  2 2. peatükk ÕPETAJAKOOLITUS § 3. Õpetajakoolitus (1) Õpetajakoolitus toimub kõrghariduse tasemel. (2) Klassiõpetaja õpetajakoolitus toimub integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadel põhineva õppena. (3) Akadeemilise töötaja õpetajakoolitus toimub magistri- või doktoriõppes või täienduskoolitusena. (4) Käesoleva määruse § 7 lõikes 3 sätestatud juhul ei pea õpetajakoolituse koostisosadeks olevad õpingud toimuma kõrghariduse tasemel. § 4. Õpetajakoolituse alustamine (1) Õpetajakoolituse alustamiseks kohaldatakse vastava kõrgharidusastme alustamise tingimusi, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti. (2) Klassiõpetaja õpetajakoolituse alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. (3) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolituse alustamise tingimus on õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunda kuuluva õppekava läbimine kõrghariduse tasemel. (4) Koolieelse lasteasutuse õpetaja, põhikooli klassiõpetaja, põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja ja eripedagoogi ning kutseõppeasutuse õpetaja õpetajakoolituse alustamise täiendav tingimus on kutsesobivuskatsete läbimine. § 5. Õpetajakoolituse koostisosad (1) Õpetajakoolituse õppekava koostamisel arvestatakse lisaks õpetajate koolituse raamnõuetele teisi vastava õppeasutuse õppe- ja kasvatustegevust reguleerivaid õigusakte ja riiklikke õppekavasid. (2) Õpetajakoolituse koostisosad on: 1) üldhariduslikud õpingud; 2) aine- või erialased õpingud; 3) kutseõpingud; 4) pedagoogilist uurimuslikku tööd sisaldav vastava kõrgharidusastme lõputöö või -eksam. (3) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolitus koosneb aine- või erialastest õpingutest ning vastavast didaktikast ja praktikast. (4) Akadeemilise töötaja õpetajakoolituse sisu määratakse kindlaks magistri- või doktoriõppe õppekavas täiendusena varasematele õpingutele või täienduskoolituse õppekavas. § 6. Üldhariduslikud õpingud  3 (1) Üldhariduslikud õpingud kujundavad õpetaja üldkultuurilist, kommunikatiivset ja sotsiaalset pädevust ning lähtuvad õpetaja eeldatavast kutse-, eri- ja ametialast. (2) Üldhariduslike õpingute eesmärk on: 1) süvendada arusaamist inimestes, ühiskonnas ja ümbritsevas keskkonnas toimuvast; 2) süvendada arusaamist vaadete paljususest ning vajadusest olla tolerantne ja hoiakult demokraatlik; 3) arendada suhtlus- ja eneseväljendusoskust, eesti keele ja võõrkeelte oskust ning oskust kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi. (3) Üldhariduslikud õpingud sisalduvad kõrghariduse esimese ja teise astme õppekavas. § 7. Aine- või erialased õpingud (1) Aine- või erialaste õpingute eesmärk on: 1) omandada aine- või erialased teadmised ja oskused lähtuvalt kutse-, eri- ja ametiala ajakohastest nõuetest; 2) omandada süsteemne kujutlus inimesest, ümbritsevast keskkonnast ja ühiskonnast ning oskus neid käsitleda oma õppeaine või eriala seisukohalt. (2) Aine- või erialased õpingud sisalduvad vastava kõrgharidusastme õppekavas. (3) Erialadel, kus puudub õpe kõrghariduse tasemel, sisalduvad kutseõpetaja aine- või erialased õpingud kutsekeskhariduse taseme õppekavas. § 8. Kutseõpingud (1) Kutseõpingute eesmärk on tagada kutsestandardis kirjeldatud kutsealaste teadmiste ja oskuste omandamine. (2) Kutseõpingud sisalduvad vastava kõrgharidusastme õppekavas. Kutseõpingute maht on vähemalt 60 ainepunkti ja need sisaldavad üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi, ainedidaktilisi ja pedagoogilisi uurimismeetodeid käsitlevaid õppeaineid ning vähemalt 10 õppenädalat juhendatud praktikat. (3) Õppetöös osaleva akadeemilise töötaja õpetajakoolitus sisaldab vähemalt 6 ainepunkti üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi ja ainedidaktilisi õppeaineid. § 9. Õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht (1) Kutseõpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 180 ainepunkti. (2) Koolieelse lasteasutuse õpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 180 ainepunkti. (3) Klassiõpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 300 ainepunkti. (4) Põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja ja eripedagoogi ning kutseõppeasutuse õpetaja bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavades määratud õpetajakoolituse maht kokku on 300 ainepunkti.  4 (5) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolituse õpingute maht moodustab õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse mahust vähemalt 20 ainepunkti ja sisaldab vähemalt 6 ainepunkti ainedidaktikat ja praktikat. (6) Õppetöös osaleva akadeemilise töötaja õpetajakoolitus moodustab vähemalt 6 ainepunkti magistri- või doktoriõppe õppekavas määratud õppe mahust või toimub täienduskoolitusena vähemalt 160 tunni mahust. § 10. Õpetajakoolitust korraldavatele akadeemilistele töötajatele esitatavad üldnõuded (1) Õpetajakoolitust korraldavatele akadeemilistele töötajatele kohaldatakse vastava kõrgharidusastme akadeemilistele töötajatele kehtestatud nõudeid. (2) Ainedidaktilisi õppeaineid õpetavatel akadeemilistel töötajatel on vähemalt kolmeaastane aine- või erialane õpetamiskogemus vastava haridusastme õppeasutuses. (3) Akadeemilised töötajad, kes õpet korraldavad koolieelse lasteasutuse õpetaja, klassiõpetaja, põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja või kutseõppeasutuse õpetaja kutseõpinguid, annavad iga kolme aasta jooksul vastava haridusastme õppeasutuses vähemalt 100 õpetatavale ainele või erialale vastavat tundi. § 11. Õpetajakoolituse lõpetamine (1) Kõrghariduse tasemel toimuv õpetajakoolitus lõpeb vastava kõrgharidusastme lõpetamisele kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Klassiõpetaja õpetajakoolitus lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega. Klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, akadeemilise õiendi ja tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi. Klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras. (3) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolitus lõpeb vastava õpetajakoolituse õppekava osa lõpetamisele kehtestatud tingimustel ja korras. Õpetajakoolituse lõpetanule antakse täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolituse läbimist tõendav tunnistus ja akadeemiline õiend või hinneteleht. 3. peatükk KUTSEAASTA § 12. Kutseaasta eesmärk Kutseaasta eesmärk on toetada õpetaja kohanemist ameti ja organisatsiooniga, arendada edasi õpetajakoolituse õppekavas omandatud kutseoskusi, pakkuda tuge kogemuse puudumisest tekkivate probleemide lahendamisel ning anda õpetajakoolitust läbiviivale õppeasutusele tagasisidet õpetajakoolituse kohta. § 13. Kutseaasta alustamine Kutseaasta alustamise tingimus on õpetajakoolituse lõpetamine. § 14. Kutseaasta läbimine  5 (1) Õpetajakoolitust läbiviiv õppeasutus koostab käesoleva määruse §-s 12 nimetatud eesmärgi saavutamiseks kutseaasta tugiprogrammi. Õpetaja läbib kutseaasta tugiprogrammi enda valitud õpetajakoolitust läbiviivas õppeasutuses. (2) Õpetaja läbib kutseaasta mentori juhendamisel. Õpetajale määrab mentori selle õppeasutuse juht, kus õpetaja läbib kutseaastat. (3) Kutseaastat läbiv õpetaja koostab oma esimese tööaasta analüüsi. § 15. Kutseaasta lõpetamine (1) Kutseaasta lõpus annab mentor kutseaastat läbiva õpetaja tööle tagasisidet vaadeldud tundide ja õpetaja töö analüüsi alusel. Mentor vormistab tagasiside kirjalikult ning esitab selle õppeasutuse juhile. (2) Kutseaasta tugiprogrammi läbimise kohta väljastab õpetajakoolitust läbiviiv õppeasutus õpetajale tunnistuse. 4. peatükk ÕPETAJA TÖÖALANE TÄIENDUSÕPE § 16. Õpetaja tööalane täiendusõpe Õpetaja tööalase täiendusõppe eesmärk on luua õpetajatele võimalused eneseanalüüsiks ja professionaalseks arenguks ning kujundada inspireeriv ja innovaatiline hoiak, mille kaudu kasutada omandatud teadmisi ja oskusi parimal moel oma töös õppija arengu toetamisel. § 17. Õpetaja tööalase täiendusõppe korraldus (1) Õpetaja tööalase täiendusõppe kavandamisel ja läbiviimisel on aluseks: 1) kutsestandardites kirjeldatud kompetentsusnõuded; 2) õpetaja eneseanalüüs ja tagasiside tema tööle; 3) õpetaja enese professionaalse arengu ja õppeasutuse arengu vajadused ning riiklikud haridusprioriteedid. (2) Õpetaja tööalane täienduskoolitus on osa täiendusõppest ja sellele laienevad täiskasvanute koolituse seaduse sätted täienduskoolituse kohta. 5. peatükk RAKENDUSSÄTE § 18. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Indrek Reimand asekantsler (teadus, kõrgharidus ja keelepoliitika) kantsleri ülesannetes  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Õpetajate koolituse raamnõuded“ eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS Eelnõuga viiakse õpetajakoolituse raamnõuete regulatsioon kooskõlla kõrgharidusseadusega (edaspidi ka KHaS) ja 1. septembril 2019. aastal jõustuva Vabariigi Valitsuse määrusega „Kõrgharidusstandard“ (edaspidi KHS). Määruses sisu osas on tehtud muudatused vaid kutseaasta peatükis, millega muudetakse kutseaasta korraldus paindlikumaks. Määruse kehtestamine uue terviktekstina on tingitud kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse „Õpetaja koolituse raamnõuded“ volitusnormi kehtetuks tunnistamisest Eesti Vabariigi haridusseaduses ning volitusnormi toomisest kõrgharidusseadusesse. Haridus- ja teadusministri määruse „Õpetaja koolituse raamnõuded“ eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhtivekspert Vilja Saluveer (735 0219; [email protected]) ning õigusosakonna jurist Sander Pelisaar (735 0261; [email protected]). 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Haridus- ja teadusministri määrus „Õpetajate koolituse raamnõuded“ kehtestatakse uue terviktekstina. Õpetajate koolituse raamnõuete uue terviktekstina kehtestamise tingis vajadus viia määruse tekst kooskõlla 20. veebruaril 2019. a Riigikogus vastu võetud kõrgharidusseaduse jõustunud muudatustega ning asjaolu, et täna kehtivad raamnõuded kehtestas Vabariigi Valitsus. Määruses on läbivalt kasutatud „õppejõu“ mõiste asemel „akadeemilise töötaja“ mõistet, mis on kasutusele võetud seetõttu, et Riigikogu võttis vastu uue kõrgharidusseaduse. Kutseaasta peatükis on sisse viidud muudatused, mis põhinevad senise kutseaasta praktika analüüsil. Eesmärgiks on muuta korraldus paindlikumaks. Mitmed varasemas versioonis kirjapandud sätted ei vaja reguleerimist määruse tasandil, vaid need peaksid jääma kutseaasta osapoolte otsustada. Määruse eelnõu koosneb viiest peatükist, milles esimeses tuuakse välja üldsätted, teises peatükis käsitletakse õpetajakoolitusega seonduvat, kolmandas peatükis tuuakse välja kutseaastaga seonduv, neljandas peatükis selgitatakse õpetaja tööalase täiendusõppega seonduvat ning viiendas peatükis on välja toodud rakendussättega seonduv. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Eelnõu § 1 - 2 – võrreldes seni kehtinud Vabariigi Valitsuse määrusega muudatusi ei tehta. Eelnõuga kehtestatakse endiselt ühtsed raamnõuded õpetajate koolitamisel koolieelse lasteasutuse, lasteaed-põhikooli, põhikooli ja gümnaasiumi (sh põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena), huvikooli, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ning ülikooli jaoks. Seejuures ei ole oluline õppeasutuse õiguslik seisund. Eelnõu eesmärgiks on tagada, et õpetajad oleksid kutse-, eri- ja ametialaselt pädevad. 2. peatükk ÕPETAJAKOOLITUS Võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega õpetajakoolituse peatükis sisulisi muudatusi ei tehta. Muudetakse § 10 sõnastust, mis tuleneb kõrgharidusseaduses termini „õppejõud“ asendamisega „akadeemilise töötaja“ termini kasutuselevõtmisega. Eelnõu § 8 lõikes 3 ning § 9 lõikes 6 on täpsustatud, et silmas peetakse neid akadeemilisi töötajaid, kes osalevad õppetöös. § 10. Õpetajakoolitust korraldavatele akadeemilistele töötajatele esitatavad üldnõuded Eelnõu § 10 lõiked 1-3 – uue kõrgharidusseadusega on asendatud õppejõu ning teadustöötaja termin akadeemilise töötaja koondnimetusena. Eelnevast tulenevalt on määruse tekstis mõiste „õppejõu“ asemel kasutatud „akadeemilise töötaja“ mõistet. Teisi muudatusi võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole. 3. peatükk KUTSEAASTA Kutseaasta peatükis on sisse viidud muudatused, mis põhinevad senise kutseaasta praktika analüüsil. Eesmärgiks on muuta korraldus paindlikumaks. Mitmed varasemas versioonis kirjapandud sätted ei vaja reguleerimist määruse tasandil, vaid need peaksid jääma kutseaasta osapoolte otsustada. Eelnõu § 14 lõikest 2 võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega ei kehtestata uue määrusega nõuet, et õpetaja peab töötama ametikohal, mis vastab tema õpetajakoolitusele, sest vaatamata töökohale, millel õpetaja alustab, vajab ta tuge eelkõige kogemuse puudumiseset tulenevate probleemide lahendamiseks. Ka on nüüdseks ülikoolide õpetajakoolituse kõigi õppekavade kutseõpingute osa ühine ja kooskõlas kutsestandardiga, mis on ühtlasi kutseaasta kontseptuaalseks aluseks. Eelnõu § 14 lõige 3 võrreldes seni kehtinud Vabariigi Valitsuse määrusega on uus sõnastus paindlikum ning enam ei määrata üksikasjalikult, mil moel õpetaja oma kutseaasta töö analüüsi esitab. 4. peatükk ÕPETAJA TÖÖALANE TÄIENDUSÕPE Võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse määrusega peatükis „õpetaja tööalane täiendusõpe“ muudatusi ei tehta. 5. peatükk RAKENDUSSÄTE Määrus jõustub 1. septembril 2019. Määruse jõustumisaeg on seotud kõrgharidusseaduse jõustumisega samal kuupäeval. 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõuga otseselt seotud Euroopa Liidu õigusakte ei ole. 4. MÄÄRUSE MÕJUD Eelnõuga viiakse määruse „Õpetajate koolituse raamnõuded“ kehtestamine Vabariigi Valitsuse tasandilt haridus- ja teadusministri tasandile. Õpetajate koolituse raamnõuded kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusena 2000. aastal ja nende eesmärgiks oli sätestada õpetajate koolitamise ühtsed nõuded, olenemata õppeasutuse liigist või õppeasutuse õiguslikust seisundist. Seega oli määruse volitusnormiks sobivam selline õigusakt, mille reguleerimisalas olid erinevat liiki õppeasutused. Nüüdseks toimub õpetajakoolitus vaid avalik-õiguslikes ülikoolides ja riiklik koolitustellimus on asendunud ministeeriumi ja ülikoolide vaheliste tulemuslepingutega, milles on määratud ülikooli vastutusvaldkonnad. Põhiline osa õpetajate koolitusest on koondunud Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli, kellel on vastutus õpetajakoolituse ning kasvatusteaduste arengu eest. Seega puudutavad õpetajate koolituse raamnõuded eelkõige ülikoolide tegevust ja määruse volitusnorm on kohasem anda kõrgharidusseaduses ministri tasandile. 5. MÄÄRUSE RAKENDAMISEKS VAJALIKUD KULUTUSED JA EELDATAVAD TULUD Määruse rakendamisega ei kaasne uusi riigieelarvelisi kohustusi ega kohustusi õppeasutustele. 6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määruse jõustumise kuupäevaks on 1. september 2019. a. 7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks järgmistele õpetajakoolitust pakkuvatele kõrgkoolidele: Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool. Sille Uusna õigusosakonna juhataja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0666 - Õpetajate koolituse raamnõuded Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a144758-d831-4bab-9e5c-b27961999f20 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a144758-d831-4bab-9e5c-b27961999f20?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main