Ministeeriumid Meie 02.07.2019 nr 1.2-2/77-1
Eelnõu kooskõlastamine
Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tööl
kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute direktiivi muudatuste ülevõtmisega seotud
Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu.
Lisaks juhime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tähelepanu vajadusele muuta 10.
augusti 2004. aasta määruse nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“ § 16 lõiget 1, mis viitab
kehtetuks tunnistatavale määrusele.
Palume tagasisidet eelnõule hiljemalt 26.08.2019. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Eelnõu lisa
3. Seletuskiri
4. Vastavustabelid
Lisaadressaadid:
MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Eesti Mööblitootjate Liit
Eesti Masinatööstuse Liit
Eesti Plastitööstuse Liit
Eesti Väikelaevaehituse Liit
Eesti Autoettevõtete Liit
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Keemiatööstuse Liit
Tööinspektsioon
Eesti Töötervishoiuarstide Selts
VKG OIL AS mõõtelabor
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
Terviseameti Kesklabori keemialabor
Terviseameti Tartu labor
Ökosil AS labor
Eesti Energia AS Ökoloogialabor
Viru Keemia Grupp AS
Eesti Energia AS
Maarika Haidak 626 9736
[email protected]
Seili Suder 626 9191
[email protected]
Vabariigi Valitsuse ..............2019. a määrus nr ...
„Töökeskkonna keemiliste
ohutegurite piirnormid“
Lisa
TÖÖKESKKONNA KEEMILISTE OHUTEGURITE PIIRNORMID
Lühiajalise kokkupuute
Aine Piirnorm 8 tundi Märkused
piirnorm
(CAS-number)
mg/m3 ppm mg/m 3
ppm
Akroleiin (propenaal) 0,2 0,1 0,7 0,3
(107-02-8)
Akrüülamiid 0,03 – 0,1 – A, C
(propeenamiid)
(79-06-1)
Akrüülhape (prop-2- 29 10 59** 20**
eenhape)
(79-10-7)
Aldriin 0,25 – – –
(309-00-2)
Allüülalkohol 4,8 2 12,1 5 A
(2-propeen-1-ool)
(107-18-6)
Allüülamiin 5 2 14 6 A
(2-propenüülamiin, 3-
amino-1-propeen)
(107-11-9)
Allüülkloriid 3 1 9 3 A
(2-propenüülkloriid,
3-kloro-1-propeen)
(107-05-1)
Alumiinium,
metalliline ja oksiidid 10 – – –
kogu tolm 4 – – – 1
peentolm
(7429-90-5, 1344-28-
1)
Alumiiniumi 2 – – –
lahustuvad ühendid
Aminobenseen 4 1 8 2 A
(aniliin, fenüülamiin)
(62-53-3)
1-aminobutaan – – 15* 5* A
(butüülamiin)
(109-73-3)
Aminoetaan 9,4 5 – – A
(etüülamiin)
(75-04-7)
2-aminoetanool 2,5 1 7,6 3 A
(141-43-5)
Aminometaan 13 10 25 20 A
(metüülamiin)
(74-89-5)
2-aminopropaan 12 5 25 10
(isopropüülamiin)
(75-31-0)
3-amino-1-propeen 5 2 14 6 A
(allüülamiin, 2-
propenüülamiin)
(107-11-9)
Aminotsükloheksaan 20 5 40 10
(tsükloheksüülamiin)
(108-91-8)
Amitrool 0,2 - - -
(61-82-5)
Ammoniaak 14 20 36 50
(7664-41-7)
Amüülatsetaat 270 50 540 100
(pentüületanaat,
pentüülatsetaat,
amüületanaat),
kõik isomeerid
Aniliin 4 1 8 2 A
(aminobenseen,
fenüülamiin)
(62-53-3)
Antimon ja oksiidid 0,5 – – –
(arvutatud antimonile)
(7440-36-0)
Antimonhüdriid 0,3 0,05 – –
(7803-52-3)
Arseen ja 0,03 – – – C, 3, 4
anorgaanilised
ühendid, v.a
arseenhüdriid
(arvutatud arseenile)
(7440-38-2)
Arseenhüdriid 0,05 0,02 – –
(7784-42-1)
Asbest – 0,1 kiudu/cm3 – – C
1) kroküdoliit (12001-
28-4);
2) amosiit (12172-73-
5);
3) antofülliit (77536-
67-5);
4) aktinoliit (77536-
66-4);
5) tremoliit (77536-
2
68-6);
6) krüsotiil (12001-
29-5).
Asfalt (aurud) 5 – – –
(8052-42-4)
Aspiriin (o-atsetüül- 5 – – –
salitsüülhape,
1,2-karboksüfenüül-
etanaat)
(50-78-2)
Atseetaldehüüd 45 – 90 50 C
(etanaal)
(75-07-0)
Atseetamiid 25 10 60 25 C
(etaanamiid)
(60-35-5)
Atsetonitriil 70 40 – –
(etaannitriil,
A
metüültsüaniid)
(75-05-8)
Atsetoon (2- 1210 500 – –
propanoon)
(67-64-1)
o-atsetüül-o-butüül- 133 20 333 50 S
etüleenglükool (2-
butoksüetüülatsetaat,
etüleenglükoolmono-
butüüleeteratsetaat)
(112-07-02)
o- 5 – – –
atsetüülsalitsüülhape
(1,2-karboksüfenüül-
etanaat, aspiriin)
(50-78-2)
Baarium, lahustuvad 0,5 – – –
ühendid (arvutatud
baariumile)
Benseen 1,5 0,5 9 3 A, C
(71-43-2)
1,3-benseendiool 45 10 – – A
(resortsinool, m-
dihüdroksübenseen,
resortsiin)
(108-46-3)
1,4-benseendiool 0,5 – 1,5 – S, 5
(hüdrokinoon)
(123-31-9)
Benseentiool 2 0,5 – –
(fenüülmerkaptaan,
tiofenool)
(108-98-5)
3
Bensiin 20
– – – –
(mootorikütus)
Bensiin, tööstuslik 22
– heksaani-tüüpi 180 50 250 75
– heptaani-tüüpi 800 200 1200 300 23
– oktaani-tüüpi 900 200 1400 300
p-bensokinoon 0,4 0,1 1,3 0,3 5
(2,5-
tsükloheksadieen-
1,4-dioon, kinoon)
(106-51-4)
Benso[a]püreen 0,002 – 0,02 – A, C, R
(3,4-bensopüreen)
(50-32-8)
Bensoüülperoksiid 5 – – –
(94-36-0)
Bensüülbutüülftalaat 3 – 5 –
(85-68-7)
Bensüülkloriid 5 1 11 2 C
(fenüülklorometaan)
(100-44-7)
Berüllium ja ühendid 0,002 – – – C, S, 6
(arvutatud
berülliumile)
(7440-41-7)
Bifenüül (difenüül, 1,3 0,2 2,5 0,4
fenüülbenseen)
(92-52-4)
Bisfenool A; 2 – – –
(4,4-
isopropülideendifeno 1
ol)
(80-05-7)
Booraks 2 – 5 – A
(naatriumtetraboraadi
dekahüdraat)
(1303-96-4)
Boortribromiid 10 1 – –
(10294-33-4)
Boortrifluoriid 3 1 – –
(7637-07-2)
Bromoetaan 890 250 – –
(74-96-4)
Bromoetüleen 4,4 1 – – C
(593–60-2)
Bromoform 5 0,5 – –
(tribromometaan)
(75-25-2)
Bromoklorometaan 1050 200 – –
(74-97-5)
4
2-bromo-2-kloro- 40 5 80 10
1,1,1-trifluoroetaan)
(151-67-7)
Bromometaan 19 5 40 10 A
(metüülbromiid)
(74-83-9)
2-bromo-1,1,1- 40 5 80 10
trifluoro-2-kloroetaan
(151-67-7)
Bromotrifluorometaan 6100 1000 – –
(75-63-8)
Broom 0,7 0,1 – –
(7726-95-6)
n-butaan 1500 800 – –
(106-97-8)
1,3-butadieen 1 0,5 10 5 C
(divinüül)
(106-99-0)
Butanoolid 150 50 250 75 A
(butüülalkoholid),
v.a n-butanool
(78-92-2, 75-65-0)
n-butanool 45 15 90* 30* A
(n-butüülalkohol)
(71-36-3)
2-butanoon 600 200 900 300
(78-93-3)
2-butanoonperoksiid – – 1,5* 0,2*
(metüületüülketoon-
peroksiid)
(1338-23-4)
2-butoksüetanool 98 20 246 50 A, S
(o-
butüületüleenglükool,
etüleenglükoolmono-
butüüleeter,
butüültsellosolv)
(111-76-2)
2- 133 20 333 50 A, S
butoksüetüülatsetaat
(o-atsetüül-o-butüül-
etüleenglükool,
etüleen-glükoolmono-
butüüleeteratsetaat)
(112-07-02)
Butüülakrülaat 11 2 53 10
(butüülpropenaat)
(141-32-2)
n-butüülalkohol 45 15 90* 30* A
(n-butanool)
(71-36-3)
5
Butüülamiin (1- – – 15* 5* A
aminobutaan)
(109-73-3)
Butüülatsetaat 500 100 700 150
(butüületanaat),
kõik isomeerid
o- 98 20 246 50 S
butüületüleenglükool
(2-butoksüetanool,
etüleenglükoolmono-
butüüleeter,
butüültsellosolv)
(111-76-2)
n- 50 10 80 15 S
butüülglütsidüüleeter
(2426-08-06)
n-butüülmetakrülaat 300 50 450 75 S
(n-butüülpropenaat,
n-butüül-2-metüül-
propenaat)
(97-88-1)
Butüülpropenaat 11 2 53 10
(butüülakrülaat)
(141-32-2)
n-butüülpropenaat (n- 300 50 450 75 S
butüülmetakrülaat, n-
butüül-2-metüül-
propenaat)
(97-88-1)
But-2-üün-1,4-diool 0,5 - - -
(butüündiool)
(110-65-6)
Butüültsellosolv 98 20 246 50 S
(2-butoksüetanool, o-
butüületüleenglükool,
etüleenglükoolmono-
butüüleeter)
(111-76-2)
CFC11 3000 500 4500 750
(freoon 11,
fluorotriklorometaan)
(75-69-4)
CFC113 (freoon 113, 4000 500 6000 750
1,2,2-trifluoro-1,1,2-
trikloroetaan)
(76-13-1)
CFC12 (freoon 12, 2500 500 4000 750
difluorodiklorometaan
)
(75-71-8)
6
CFC22 (freoon 22, 3600 1000 – –
difluoroklorometaan)
(75-45-6)
Dekaanid jt 350 – 500 – 11
kõrgemad alifaatsed
süsivesinikud
DDT (4,4'- 1 – – –
diklorodifenüül-
trikloroetaan)
(50-29-3)
1,4-diaminobenseen 0,1 – 0,3 – A, S
(p-fenüleendiamiin)
(95-54-5)
1,2-diaminoetaan 25 10 35 15 S
(etüleendiamiin, 1,2-
etaandiamiin)
(107-15-3)
Diatsetoonalkohol 120 25 240 50
(4-hüdroksü-4-
metüül-2-pentaan)
(123-42-2)
Diatsetüül 0,07 0,02 0,36 0,163
(butaandioon)
(431-03-8)
Difenüülftalaat 3 – 5 –
(84-62-8)
Diboraan 0,1 0,1 – –
(19287-45-7)
Dibromodifluorometa 860 100 – –
an
(75-61-6)
Dibutüülbenseen- 3 – 5 – R
dikarboksülaat
(dibutüülftalaat)
(84-74-2)
Dibutüülftalaat 3 – 5 –
(dibutüülbenseen-
dikarboksülaat)
(84-74-2)
Dietanoolamiin 5 3 30 6 A
(111-42-2)
Dietüleendiamiin 0,1 – 0,3 – S
(piperasiin)
(110-85-0)
Dietüleenglükool 45 10 90 20 A
(2,2'-
hüdroksüdietanool)
(111-46-6)
Dietüleentriamiin 4,5 1 10 2 A, S
(111-40-0)
7
Dietüülamiin 30 10 45 15 A
(N-etüületaanamiin)
(109-89-7)
Dietüülbenseen- 3 – 5 –
dikarboksülaat
(dietüülftalaat)
(84-66-2)
Dietüüleeter 308 100 616 200
(etoksüetaan)
(60-29-7)
Dietüülftalaat 3 – 5 –
(dietüülbenseen-
dikarboksülaat)
(84-66-2)
Di-(2-etüülheksüül) 3 – 5 – R
ftalaat
(117-84-0)
Difenüül 1,3 0,2 2,5 0,4
(fenüülbenseen,
bifenüül)
(92-52-4)
Difenüülamiin 10 – – –
(122-39-4)
Difenüüleeter 7 1 14 2
(101-84-8)
Difluoroklorometaan 3600 1000 – –
(75-45-6)
Difosforpentoksiid 1 _ _ _
(1314-56-3)
Difosforpentasulfiid 1 _ _ _
(1314-80-3)
Diglütsidüüleeter – – 1,1* 0,2* S
(DGE)
(2238-07-5)
m- 45 10 – – A
dihüdroksübenseen,
(resortsinool,
resortsiin, 1,3-
benseendiool)
(108-46-3)
Diiselmootorite 0,05 – – – C
heitgaasid
Kehtiv alates Kehtiv alates
(mõõdetuna 21.02.2023 21.02.2023
elementaarse
süsiniku põhjal) Allmaa- Allmaa-
kaevandustes ja kaevandus-
tunneliehituses tes ja tunneli-
ehituses
Kehtiv alates
21.02.2026 Kehtiv alates
21.02.2026
8
Diisodetsüülftalaat 3 – 5 –
(26761-40-0)
Diisopropüülamiin 20 5 40 10 A
(108-18-9)
Diisopropüülfenüül- 0,04 0,005 0,08* 0,01* S
isotsüanaat
(28178-42-9)
1,6-diisotsüanato- 0,03 0,005 0,07* 0,01* S
heksaan
(heksametüleendiiso-
tsüanaat)
(822-06-0)
2,4- 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S
diisotsüanatotolueen
(tolueendiisotsüanaat
, toluool-2,4-
diisotsüanaat)
(584-84-9)
o-diklorobenseen 122 20 306 50 A, S
(1,2-diklorobenseen)
(95-50-1)
p-diklorobenseen 12 2 60 10 A, C
(1,4-diklorobenseen)
(106-46-7)
4,4'-diklorodifenüül- 1 – – –
trikloroetaan (DDT)
(50-29-3)
1,1-dikloroetaan 412 100 – – A
(75-34-3)
1,2-dikloroetaan 4 1 20 5 A, C
(etüleendikloriid)
(107-06-2)
1,1-dikloroeteen 8 2 20 5
(vinülideenkloriid)
(75-35-4)
Diklorometaan 120 35 250 70 A, C
(metüleenkloriid)
(75-09-2)
Dilämmastikoksiid 180 100 900 500
(naerugaas)
(10024-97-2)
Dimetoksümetaan 3100 1000 – –
(metülaal)
(109-87-5)
Dimetüülamiin 3,8 2 9,4 5
(124-40-3)
N,N-dimetüülaniliin 5 1 10 2 A
(dimetüülfenüülamiin)
(121-69-7)
9
N,N- 36 10 72 20 A, S, R
dimetüülatsetamiid
(127-19-5)
Dimetüülbenseen- 3 – 5 –
dikarboksülaat
(dimetüülftalaat)
(131-11-3)
1,3-dimetüül-2- 300 50 – –
butüületanaat
(108-84-9)
Dimetüüldisulfiid – 1 – – 12
(624-92-0)
Dimetüüldisulfiid koos – 1 – –
dimetüülsulfiidi ja
metüülmerkaptaaniga
Dimetüüleeter 1920 1000 – –
(115-10-6)
Dimetüületüülamiin 6 2 15 5
(598-56-1)
Dimetüülfenüülamiin 5 1 10 2 A
(N,N-dimetüülaniliin)
(121-69-7)
Dimetüülformamiid 15 5 30 10 A, R
(68-12-2)
Dimetüülftalaat 3 – 5 –
(dimetüülbenseen-
dikarboksülaat)
(131-11-3)
Dimetüülhüdrasiinid 0,2 0,1 0,5 0,2 A, C
(57-14-7, 540-73-8)
Dimetüülsulfiid – 1 – – 1
(75-18-3)
Dimetüülsulfiid koos – 1 – –
dimetüüldisulfiidi ja
metüülmerkaptaaniga
Dimetüülsulfoksiid 150 50 500 150 A
(DMSO)
(67-68-5)
Dinitrobenseeni kõik 1 0,15 2 0,3 A
isomeerid
(25154-54-5)
Dinitrotolueen 0,15 – 0,3 – A, S
(25321-14-6)
1,4 dioksaan 73 20 – –
(123-91-1)
Dioktüülftalaat 3 – 5 –
Dipropüleenglükooli 308 50 – – A
monometüüleeter
(2-
etoksümetüületoksü)-
10
propanool
(34590-94-8)
Disulfiram 1 – 2 – S
(97-77-8)
Divinüül 1 0,5 10 5 C
(1,3-butadieen)
(106-99-0)
Divinüülbenseen 50 10 – –
(108-57-6)
DMSO 150 50 500 150 A
(dimetüülsulfoksiid)
(67-68-5)
Efraan (enfluraan, 80 10 150 20
1,1,2-trifluoro-2-
kloroetüüldifluoro-
metüüleeter)
(13838-16-9)
Elavhõbe ja 0,02 – – – 27
kahevalentsed
anorgaanilised
elavhõbeühendid,
sealhulgas
elavhõbeoksiid ja
elavhõbekloriid
(mõõdetud
elavhõbedana)
Enfluraan 80 10 150 20
(efraan, 1,1,2-
trifluoro-2-
kloroetüüldifluoro-
metüüleeter)
(13838-16-9)
Ensüümid 1 glütsiini 3 glütsiini S, 17
(subtilisiinid) ühik/m3 ühikut/m3
Epikloorhüdriin 1,9 0,5 4 1 A, C, S
(1-kloro-2,3-epoksü-
propaan)
(106-89-8)
Epoksüetaan 2 1 9 5 A, C
(etüleenoksiid)
(75-21-8)
1,2-epoksüpropaan 5 2,4 21 25 10 C
(propüleenoksiid)
(75-56-9)
Etaanamiid 25 10 60 25 C
(atseetamiid)
(60-35-5)
1,2-etaandiamiin 25 10 35 15 S
(etüleendiamiin, 1,2-
diaminoetaan)
(107-15-3)
11
1,2-etaandiool 52 20 104 40 A, 18
(etüleenglükool)
(107-21-1)
Etaanhape 25 10 25 10
(äädikhape)
(64-19-7)
Etaanhappe – – 20* 5*
anhüdriid
(äädikhappe
anhüdriid,
etaanhüdriid)
(108-24-7)
Etaannitriil 70 40 100 60
(atsetonitriil,
metüültsüaniid)
(75-05-08)
Etaantiool 1 0,5 – – C
(etüülmerkaptaan)
(75-08-1)
Etanaal 45 25 90 50 C
(atseetaldehüüd)
(75-07-0)
Etanool (etüülalkohol) 1000 500 1900 1000
(64-17-5)
Etoksüetaan 308 100 616 200
(dietüüleeter)
(60-29-7)
2-etoksüetanool (o- 19 5 40 10 A, R
etüületüleenglükool,
etüleenglükoolmono-
etüüleeter,
etüültsellosolv)
(110-80-5)
2-etüülheksaan-1-ool 5,4 1 – –
(104-76-7)
Etüleendiamiin 25 10 35 15 S
(1,2-etaandiamiin,
1,2-diaminoetaan)
(107-15-3)
Etüleendibromiid 0,8 0,1 – – A, C
(106-93-4)
Kehtiv alates Kehtiv alates Kehtiv alates
Kehtiv alates 21.02.2021 21.02.2021 21.02.2021 21.02.2021
Etüleendikloriid 4 1 20 5 A, C
(1,2-dikloroetaan)
(107-06-2)
Etüleendinitraat 0,2 0,03 0,6 0,1 A
(etüleenglükooldinitra
at, nitroglükool)
(628-96-6)
12
Etüleenglükool 52 20 104 40 A, 18
(1,2-etaandiool)
(107-21-1)
o-etüületüleenglükool 19 5 40 10 A, R
(2-etoksüetanool,
etüleenglükoolmono-
etüüleeter,
etüültsellosolv)
(110-80-5)
Etüleenglükoolmono- 98 20 246 50 S
butüüleeter
(2-butoksüetanool, o-
butüületüleenglükool,
butüültsellosolv)
(111-76-2)
Etüleenglükoolmono- 133 20 333 50 S
butüüleeter-atsetaat
(2-
butoksüetüülatsetaat,
O-atsetüül-O-
butüületüleenglükool)
(112-07-02)
Etüleenglükoolmono- 19 5 40 10 A, R
etüüleeter
(2-etoksüetanool, o-
etüületüleenglükool,
etüültsellosolv)
(110-80-5)
2- – 1 – – A, R
metoksüetüülatsetaat
(110-49-6)
Etüleenklorohüdriin – – 3,5* 1* A
(2-kloroetanool)
(107-07-3)
Etüleenoksiid 2 1,8 1 9 5 A, C
(epoksüetaan)
(75-21-8)
Etüülakrülaat 21 5 42 10 S
(etüülpropenaat)
(140-88-5)
Etüülamiin 9,4 5 – – A
(aminoetaan)
(75-04-7)
Etüülamüülketoon 53 10 107 20
(etüülpentüülketoon,
5-metüül-3-
heptanoon)
(541-85-5)
Etüülatsetaat 500 150 1100 300
(etüületanaat)
(141-78-6)
13
Etüülbenseen 442 100 884 200 A, S
(100-41-4)
Etüülbutüülketoon 95 20 – –
(3-heptanoon)
(106-35-4)
2-etoksüetanool 8 2 – – A, R
(110-80-5)
2-etoksüetüülatsetaat 11 2 – – A, R
(111-15-9)
Etüülkloriid 1300 500 1900 700
(kloroetaan)
(75-00-3)
Etüülmetakrülaat 250 50 350 75 S
(97-63-2)
n-etüülmorfoliin (100- 25 5 50 10 A
74-3)
Etüültsüanoakrülaat 10 2 20 4
(7085-85-0)
Fenool 8 2 16 4 A
(hüdroksübenseen)
(108-95-2)
p-fenüleendiamiin 0,1 – 0,3 – A, S
(1,4-
diaminobenseen)
(95-54-5)
Fenüülamiin 4 1 8 2 A
(aniliin,
aminobenseen)
(62-53-3)
Fenüülbenseen 1,3 0,2 2,5 0,4
(bifenüül, difenüül)
(92-52-4)
Fenüületeen 90 20 200 50 A
(stüreen,
vinüülbenseen)
(100-42-5)
Fenüülglütsidüüleeter 60 10 90 15 S
(122-60-1)
Fenüülhüdrasiin 20 5 – –
(100-63-0)
Fenüülisotsüanaat 0,02 0,005 0,05* 0,01* S
(103-71-9)
Fenüülpropeen 246 50 492 100
(propenüülbenseen)
(98-83-9)
Fluor 1,58 1 3,16 2
(7782-41-4)
Fluoriidid, k.a 2,5 – – –
vesinikfluoriid
14
Fluorotriklorometaan 3000 500 4500 750
(CFC 11, freoon 11)
(75-69-4)
Formaldehüüd 0,6 0,5 1,2* 1* C, S
(metanaal)
(50-00-0)
Formamiid 20 10 30 15 A, R
(metaanamiid)
Fosfor (kollane, 0,1 – – –
valge)
(7723-14-0)
Fosforhape, 1 – 2 –
(ortofosforhape) aur
(7664-38-2)
Fosforoksiidkloriid 0,6 0,1 – –
(fosforüültrikloriid)
(10025-87-3)
Fosforpentakloriid 1 – – –
(10026-13-8)
Fosforüültrikloriid 0,6 0,1 – –
(fosforoksiidkloriid)
(10025-87-3)
Fosgeen 0,08 0,02 0,4 0,1
(süsinikoksiidkloriid,
karbonüüldikloriid)
(75-44-5)
Ftaalanhüdriid 2 – – – S
(85-44-9)
Ftalaadid 3 – 5 –
Furfuraal 8 2 20 5 A
(2-oksometüülfuraan,
2-furüülaldehüüd)
(98-01-1)
Furfurüülalkohol (2- 20 5 40 10 A
furüülkarbinool)
(98-00-0)
Glutaaraldehüüd – – 0,8* 0,2* S
(pentaandiaal)
(111-30-8)
Glütseriin (glütserool, 10 – – –
1,2,3-propaantriool)
(56-81-5)
Glütserooltrinitraat 0,095 0,01 0,19 0,02 A
(nitroglütseriin,
propaan-1,2,3-triüül-
trinitraat)
(55-63-0)
Gramoksoon 0,1 – – –
(parakvat,
metüülvilogeen)
15
Heksaanid, v.a n- 700 200 1100 300
heksaan
n-heksaan 72 20 – –
(110-54-3)
Heksakloraanid 0,5 – – –
(heksaklorotsüklo-
heksaanid)
Heksakloro-1,3- 0,25 0,02 – –
butadieen
(perklorobutadieen)
(87-68-3)
Heksakloroetaan 10 1 – –
(perkloroetaan)
(67-72-1)
Heksaklorotsüklo- 0,1 0,01 – –
pentadieen
(perklorotsüklo-
pentadieen)
(77-47-4)
Heksametüleen- 0,03 0,005 0,07* 0,01* S
diisotsüanaat
(1,6-diisotsüanato-
heksaan)
(822-06-0)
Heksametüleen- 3 – 5 – S
tetraamiin
(100-97-0)
2-heksanoon 4 1 8 2 A
(metüül-n-
butüülketoon)
(591-78-6)
n-heptaan 2085 500 – –
(142-82-5)
2-heptanoon 238 50 475 100
(metüülamüülketoon,
metüül-n-
pentüülketoon)
(110-43-0)
3-heptanoon 95 20 – –
(etüülbutüülketoon)
(106-35-4)
Hõbe, lahustuvad 0,01 – – –
ühendid (arvutatud
hõbedale)
Hõbe, metall, 0,1 – – –
vähelahustuvad
ühendid (arvutatud
hõbedale)
(7440-22-4)
Hüdrasiin 0,1 0,013 0,1 0,01 0,4 0,3 A, C, S
(302-01-2)
16
Hüdrokinoon (1,4- 0,5 – 1,5 – S, 5
benseendiool)
(123-31-9)
2,2'- 45 10 90 20 A
hüdroksüdietanool
(dietüleenglükool)
(111-46-6)
2- 5 1 10 2 A, S
hüdroksüetüülakrülaa
t
(818-61-1)
4-hüdroksü-4-metüül- 120 25 240 50
2-pentaan
(diatsetoonalkohol)
(123-42-2)
Indeen 45 10 – –
(95-13-6)
Isoamüülalkohol 360 100 – –
(isopentüülalkohol, 3-
metüül-1-butanool)
(123-51-3)
Isobutaan (2- 1900 800 – –
metüülpropaan)
(75-28-5)
Isobutanool 150 50 – –
(isobutüülalkohol)
(78-83-1)
Isobutüülalkohol 150 50 – –
(isobutanool)
(78-83-1)
Isobutüülmetakrülaat 300 50 450 75 S
(97-86-9)
Isofluoraan (2,2,2- 80 10 150 20
trifluoro-1-kloro-
etüüldifluorometüülee
ter)
(26675-46-7)
Isoforoon (3,5,5- – – 30* 5*
trimetüül-2-tsüklo-
heksanoon)
(78-59-1)
Isoforoondiisotsüana 0,05 0,005 0,09* 0,01* S
at
(4098-71-9)
Isolatsioonikiud 1 kiud/cm3 – –
(sünteetilised
anorgaanilised)
Isopentaan 3000 1000 _ _
(2-metüülbutaan)
78-78-4
17
Isopentüülalkohol 360 100 – –
(isoamüülalkohol, 3-
metüül-1-butanool)
(123-51-3)
Isopentüülatsetaat (3- 270 50 540 100
metüülbutüületanaat)
(123-92-2)
Isopropanool 350 150 600 250
(isopropüülalkohol, 2-
propanool)
(67-63-0)
Isopropüülalkohol (2- 350 150 600 250
propanool)
(67-63-0)
Isopropüülamiin (2- 12 5 25 10
aminopropaan)
(75-31-0)
Isopropüülbenseen 100 20 250 50 A
(kumeen)
(98-82-8)
Isopropüülnitraat 45 10 70 15
(1712-64-7)
Isotsüanaadid – 0,005 – 0,01* S
Jodoform 10 0,6 – –
(75-47-8)
Jodometaan 12 2 – –
(74-88-4)
Jood – – 1* 0,1*
(7553-56-2)
Kaadmium ja C
anorgaanilised
ühendid (arvutatud
kaadmiumile) 0,05 – – –
(7440-43-9) 0,01 – – – 1
kogu tolm
peentolm
Kaaliumhüdroksiid 2 – – –
(1310-58-3)
Kaaliumtsüaniid 1 – 5 -
(tsüaniidina) A
(151-50-8)
Kaltsiumdihüdroksiid 1 – 4 –
1
(1305-62-0)
Kaltsiumkarbonaat 10 – – –
peentolm 5 – – –
(1317-65-3)
Kaltsiumoksiid 1 – 4 –
1
(1305-78-8)
Kaltsiumsilikaat 10 – – –
(1344-95-2)
18
Kaprolaktaam 5 – 40 –
(6-heksaanlaktaam)
(tolm+aur)
(105-60-2)
1,2-karboksüfenüül- 5 – – –
etanaat (aspiriin, o-
atsetüülsalitsüülhape)
(50-78-2)
Karbonüülfluoriid 5 2 – –
(süsinikoksiidfluoriid)
(353-50-4)
Kaptaan 5 – – –
(133-06-2)
Kaptafool 0,1 – – –
(2425-06-1)
3-kareen (vt 150 25 300 50 S, 10
terpeenid)
(13466-78-9)
Katehhiin (katehhool) 20 5 40 10 A
(120-80-9)
Katehhool (katehhiin) 20 5 40 10 A
(120-80-9)
Kinoon (p- 0,4 0,1 1,3 0,3 5
bensokinoon, 2,5-
tsükloheksadieen-
1,4-dioon)
(106-51-4)
Kiud, naturaalne 0,5 kiudu/ – – 19
kristalliin jt, v.a – cm3
asbest ja erioniit
Kiud, sünteetilised 1 kiud/ cm3 – –
–
anorgaanilised
Klaaskiud, 1 kiud/ cm3 – – 19
sünteetilised –
anorgaanilised
Kloor – – 1,5 0,5
(7782-50-5)
Kloordioksiid 0,3 0,1 0,8 0,3
(10049-04-4)
Klorobenseen 23 5 70 15 A
(108-90-7)
2-klorobifenüül
42% Cl
(53469-21-9) 1 – – –
54% Cl
(11097-67-1) 0,5 – – –
2-kloro-1,3-butadieen 3,5 1 18 5 A
(kloropreen)
(126-99-8)
19
1-kloro-2,3- 1,9 0,5 4 1 A, C, S
epoksüpropaan
(epikloorhüdriin)
(106-89-8)
Kloroetaanhape 4 1 8 2 A
(kloroäädikhape)
(79-11-8)
Kloroetanaal 3 1 – –
(107-20-0)
2-kloroetanool – – 3,5* 1* A
(etüleenklorohüdriin)
(107-07-3)
Kloroeteen 2,5 1 13 5 A, C
(vinüülkloriid)
(75-01-4)
Klorofenoolid ja 0,5 – 1,5 – A
nende soolad
Kloroform 10 2 – – A,C
(triklorometaan)
(67-66-3)
Klorokresool 3 – 6 –
(59-50-7)
Klorometaan 100 50 200 100
(metüülkloriid)
(74-87-3)
Kloronitrobenseenid 1 – – –
1-kloro-1- 50 2 – –
nitropropaan
(600-25-9)
Kloropreen (2-kloro- 3,5 1 18 5 A
1,3-butadieen)
(126-99-8)
3-kloro-1-propeen (2- 3 1 9 3 A
propenüülkloriid,
allüülkloriid)
(107-05-1)
o-klorotolueen 250 50 – –
(metüülklorobenseen)
(95-49-8)
2-kloro-6- 10 – – –
(triklorometüül)
püridiin
(1929-82-4)
Kloroäädikhape 4 1 8 2 A
(kloroetaanhape)
(79-11-8)
Koobalt ja 0,05 – – – S
anorgaanilised
ühendid (arvutatud
koobaltile)
(7440-48-4)
20
Kresool 22 5 – –
(metüülfenool) kõik
isomeerid
(1319-77-3)
Kresüülglütsidüüleete 70 10 100 15 S
r
(2186-24-5)
Kristobaliit
(peentolm) 0,05 – – – 1, C
(14464-46-1)
Kromaadid 0,02 C, S
(arvutatud kroomile)
Kroom (metall) ja 2 – – –
tema anorgaanilised
ühendid, v.a
kroomhape ja
kromaadid (arvutatud
kroomile)
(7440-47-3)
Kroomhape 0,02 – 0,06 – C, S
(arvutatud kroomile)
(1308-38-9)
Kroom(VI)ühendid 0,005 – – – C
Kehtiv alates
17.01.2025
0,01
Kehtiv kuni
16.01.2025
Keevitus- ja
plasmalõikus-
protsesside või
sarnaste, aure
tekitavate
tööde puhul
0,025
Kehtiv kuni
16.01.2025
Ksüleen 200 50 450 100 A
(dimetüülbenseen)
(1330-20-7)
o-ksüleen (95-47-6)
p-ksüleen (106-42-3)
m-ksüleen (108-38-3)
Kumeen 100 20 250 50 A
(isopropüülbenseen)
(98-82-8)
Kvarts (peentolm) 0,1 – – – 1, C
(14808-60-7)
Lakibensiin (white 300 50 600 100
spirit)
21
Liitiumhüdriid 0,025 – 0,02 –
(peentolm) 1
(7580-67-8)
Limoneen (vt 150 25 300 50 10
terpeenid)
Lämmastikdioksiid 0,96 0,5 1,91 1 9
(10102-44-0)
Lämmastikdioksiid 4 2 10 5 9
(10102-44-0)
allmaakaevanduses Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni
21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023
Kehtiv kuni 21.08.2023
Lämmastikhape 2,6 1
(7697-37-2)
Lämmastikmono- 2,5 2 - -
oksiid
(10102-43-9)
Lämmastikmono- 30 25 60 50
oksiid
(10102-43-9) Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni
21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023
allmaakaevanduses
Kehtiv kuni 21.08.2023
Lämmastik- 0,2 0,1 – –
vesinikhape
(vesinikasiidhape)
(7782-79-8)
Mangaan ja
mangaani
anorgaanilised
ühendid (arvutatud 0,2 - - - 1
mangaanile) 0,05 - - -
(7439-96-5)
kogu tolm
peentolm
Maleiinanhüdriid 1,2 0,3 2,5 0,6 S
(108-31-6)
Merkaptoetaanhape 5 1 – –
(68-11-1)
(1,2,4- 100 20 – –
trimetüülbenseen)
(95-63-6)
1,2,3- 100 20 – –
trimetüülbenseen
(526-73-8)
Metaanamiid 20 10 30 15 A
(formamiid) (75-12-7)
Metaanhape 9 5 – –
(sipelghape)
(64-18-6)
22
Metaantiool – 1 – – 12
(metüülmerkaptaan)
(74-93-1)
Metakrüülhape 70 20 100 30
(2-
metüülpropeenhape)
(79-41-4)
Metanaal 0,6 0,5 1,2* 1* C, S
(formaldehüüd)
(50-00-0)
Metanool 250 200 350 250 A
(metüülalkohol)
(67-56-1)
2-metoksüetanool – 1 – – A, R
(metüültsellosolv, o-
metüületüleenglükool
)
(109-86-4)
Tertsiaarbutüülmetüül 183,5 50 367 100
eeter
(1634-04-4)
1-metoksü-2- 375 100 568 150 A, S
propanool
(propüleenglükool-
monometüüleeter, o-
metüülpropüleen-
glükool)
(107-98-2)
2-(2- 50,1 10 _ _ A
etoksüetoksü)etanool
2-(2- 67,5 10 _ _ _
butoksüetoksü)etano
ol
Metülaal 3100 1000 – –
(dimetoksümetaan)
(109-87-5)
4,4'-metüleendianiliin 0,08 – – – A, C
(101-77-9)
Kehtiv alates Kehtiv alates
Kehtiv alates 21.02.2021 21.02.2021 21.02.2021
4,4'- 0,05 0,005 0,1* 0,01* S
metüleendifenüül-
diisotsüanaat
(fenüülisotsüanaat)
(101-68-8)
Metüleenkloriid 120 35 250 70 A, C
(MEK, diklorometaan)
(75-09-2)
Metüülakrülaat 18 5 36 10 S
(metüülpropenaat)
(96-33-3)
23
Metüülamiin 13 10 25 20 A
(aminometaan)
(74-89-5)
Metüülaminobenseen 9 2 – –
(m-toluidiin)
(108-44-1)
Metüülamüülketoon 238 50 475 100
(metüül-n-
pentüülketoon, 2-
heptanoon)
(110-43-0)
Metüülatsetaat 450 150 900 300
(metüületanaat)
(79-20-9)
1- 270 50 540 100
metüülbutüülatsetaat
(isoamüülatsetaat)
(626-38-0)
Metüülbromiid 19 5 40 10 A
(bromometaan)
(74-83-9)
3-metüül-1-butanool 360 100 – –
(isoamüülalkohol,
isopentüülalkohol)
(123-51-3)
3- 270 50 540 100
metüülbutüületanaat
(isopentüülatsetaat)
(123-92-2)
Metüül-n- 4 1 8 2 A
butüülketoon (2-
heksanoon)
(591-78-6)
Metüületanaat 450 150 900 300
(metüülatsetaat)
(79-20-9)
Metüületüülketoon- – – 1,5* 0,2*
peroksiid
(2-
butanoonperoksiid)
(1338-23-4)
Metüülformiaat 125 50 250 100
(metüülmetanaat) A
(107-31-3)
5-metüül-2- 95 20 – –
heksanoon
(metüülisoamüülketo
on)
(110-12-3)
Metüülisoamüülketoo 95 20 – –
n (5-metüül-2-
24
heksanoon)
(110-12-3)
Metüülisopropüülben 140 25 190 35
seen (tsümeen)
(99-87-6)
Metüülisotsüanaat – – – 0,02
(624-83-9)
Metüüljodiid 6 1 30 5 A, C
(jodometaan)
(74-88-4)
Metüülkloriid 100 50 200 100
(klorometaan)
(74-87-3)
Metüülklorobenseen 250 50 – –
(o-klorotolueen)
(95-49-8)
Metüülkloroform 555 100 1100 200
(1,1,1-trikloroetaan)
(71-55-6)
Metüülmerkaptaan – 1 – – 12
(metaantiool)
(74-93-1)
Metüülmerkaptaan – 1 – –
koos
dimetüüldisulfiidi ja
dimetüülsulfiidiga
Metüülmetakrülaat - 50 100 S
(metüül-2-
metüülpropenaat)
(80-62-6)
Metüülmetanaat 250 100 350 150
(metüülformiaat)
(107-31-3)
N-metüülmorfoliin 20 5 40 10 A
(N-metüültetrahüdro-
1,4-oksasiin)
(109-02-4)
Metüülnitrobenseen 6 1 11 2 A
(nitrotolueen),
kõik isomeerid
(1321-12-6)
4-metüül-2- 83 20 208 50
pentanoon
(metüülisobutüülketo
on)
(108-10-1)
Metüül-n- 238 50 475 100 A
pentüülketoon
(2-heptanoon,
metüülamüülketoon)
(110-43-0)
25
2-metüülpropaan 1900 800 – –
(isobutaan)
(75-28-5)
2- 70 20 100 30
metüülpropeenhape
(metakrüülhape)
(79-41-4)
o-metüülpropüleen- 375 100 568 150 S
glükool
(propüleenglükoolmo
no-metüüleeter, 1-
metoksü-2-
propanool)
(107-98-2)
N-metüül-2- 40 10 80 20
pürrolidoon A
(872-50-4)
Metüülstüreen 50 10 150 30 A
(vinüültolueen,
tolüületeen)
(25013-15-4)
N-metüültetrahüdro- 20 5 40 10 A
1,4-oksasiin (N-
metüülmorfoliin)
(109-02-4)
Metüültsüaniid 70 40 100 60
(etaannitriil,
atsetonitriil)
(75-05-08)
Metüültsüanoakrülaat 9 2 18 4
(137-05-3)
Metüültsükloheksaan 1600 400 – –
(108-87-2)
Metüülvilogeen 0,1 – – –
(parakvat,
gramoksoon)
Mineraalõlid, mida on – – – – A, C
eelnevalt kasutatud
sisepõlemis- Kehtiv alates
21.02.2021
mootorites mootori
liikuvate osade
määrimiseks ja
jahutamiseks
Kehtiv alates 21.02.2021
Molübdeen, 5 – – –
hästilahustuvad
ühendid
Molübdeen, metall ja
vähelahustuvad
ühendid
kogu tolm 10 – – – 1
26
peentolm 5 – – –
Mootorikütus 20
(automootorite,
lennukimootorite,
reaktiivmootorite
bensiin)
Morfoliin (tetrahüdro- 36 10 72 20
1,4-oksasiin)
(110-91-8)
Naatriumasiid 0,1 – 0,3 – A, S
(26628-22-8)
Naatriumhüdroksiid 1 – 2* –
(1310-73-2)
Naatriumtetraboraadi 2 – 5 – A
dekahüdraat
(booraks)
(1303-96-4)
Naatriumtsüaniid 1 - 5 - A
(tsüaniidina)
(143-33-9)
Naerugaas 180 100 900 500
(dilämmastikoksiid)
(10024-97-2)
Naftaleen 50 10 – –
(91-20-3)
Naftaleendiisotsüana 0,04 0,005 0,09* 0,01* S
at
(3173-72-6)
Naftaleenid, 0,2 – 0,6 – A
kloreeritud
(1321-65-9)
Neopentaan 3000 1000 _ _
(2,2-
dimetüülpropaan)
(463-82-1)
Nikkel, metall 0,5 – – – S
(7440-02-0)
Nikkelkarbonüül 0,007 0,001 – – C, R
(13463-39-3)
Nikkelsubsulfiid 0,01 – – – C, S
(arvutatud niklile)
(12035-72-2)
Nikli ühendid, oksiid, 0,1 – – – C, S
karbonaat ja
lahustuvad ühendid
(arvutatud niklile)
Nikotiin 0,5 – – –
A
(54-11-5)
27
p-nitroaniliin 6 1 – –
(nitrofenüülamiin)
(100-01-6)
Nitrobenseen 1 0,2 – – A
(98-95-3)
Nitroetaan 60 20 150 50
(79-24-3)
Nitrofenüülamiin 6 1 – –
(nitroaniliin)
(100-01-6)
Nitrometaan 50 20 130 50
(75-52-5)
1-nitropropaan 18 5 35* 10*
(108-03-2)
2-nitropropaan 18 5 35* 10* C
(79-46-9)
Nitrotolueen 6 1 11 2 A
(metüülnitrobenseen)
, kõik isomeerid
(1321-12-6)
Nonaanid 800 150 1100 200
Oblikhape 1 – 2 –
(oksaalhape,
etaandihape)
(144-62-7)
2-oksometüülfuraan 8 2 20 5 A
(2-furüülaldehüüd,
furfuraal)
(98-01-1)
Oktaanid 900 200 1400 300
Ortofosforhape 1 – 2 –
(fosforhape), aur
(75664-38-2)
o-toluidiin 0,5 0,1 – – A, C
(ortotoluidiin)
(95-53-4)
Osoon 0,2 0,1 0,6* 0,3*
(10028-15-6)
Parafiin (aurud) 2 – – –
(8002-74-2)
Parakvat, soolad 0,1 – – –
(metüülvilogeen,
gramoksoon)
Paratioon 0,1 – – –
(56-38-2)
Pentaandiaal – – 0,8* 0,2* S
(glutaaraldehüüd)
(111-30-8)
Pentaan 3000 1000 – –
(109-66-0)
28
Pentaklorofenool ja 0,5 – 1,5 – A
soolad
Perklorobutadieen 0,25 0,02 – –
(heksakloro-1,3-
butadieen)
(87-68-3)
Perkloroetaan 10 1 – –
(heksakloroetaan)
(67-72-1)
Perkloroetüleen 70 10 170 25 A, C
(tetrakloroetüleen)
(127-18-4)
Perklorotsüklopentadi 0,1 0,01 – –
een
(heksaklorotsüklo-
pentadieen)
(77-47-4)
Petrooleum 20
Pikriinhape 0,1 – – –
(2,4,6-trinitrofenool)
(88-89-1)
α-pineen (2,6,6- 150 25 300 50 10
trimetüülbitsüklo-
[3.1.1]hept-2-een)
(vt terpeenid)
(80-56-8)
β-pineen (vt 150 25 300 50 10
terpeenid)
(127-91-3)
Piperasiin 0,1 – 0,3 – S
(dietüleendiamiin)
(110-85-0)
Plaatina 1 – – –
(7440-06-4)
Plii ja anorgaanilised R, 7
ühendid,
(arvutatud pliile) 0,1 – – –
kogu tolm 0,05 – – – 1
peentolm
(7439-92-1, metall)
Plii, orgaanilised R
ühendid
(vt tetraetüülplii,
tetrametüülplii)
Polükloreeritud 0,01 – 0,03 – A, C
bifenüülid
Polütsükliliste – – – – A, C
aromaatsete
süsivesinike segud,
eelkõige Kehtiv alates
21.02.2021
29
benso[a]püreeni
sisaldavad segud
Kehtiv alates 21.02.2021
Propaan 1800 1000 – –
(74-98-6)
Propaanhape 30 10 62 20
(propioonhape)
(79-09-4)
1,2,3-propaantriool 10 – – –
(glütseriin, glütserool)
(56-81-5)
Propanool, kõik 350 150 600 250
isomeerid
(propüülalkohol)
2-propanool 350 150 600 250
(isopropüülalkohol,
isopropanool)
(67-63-0)
2-propanoon 1210 500 – –
(atsetoon)
(67-64-1)
Propeenamiid 0,03 – 0,1 – A
(akrüülamiid)
(79-06-1)
Propeenhape 29 10 45 15
(akrüülhape)
(79-10-7)
Propeennitriil 4,5 2 13 6 A, C
(akrüülnitriil)
(107-13-1)
2-propeen-1-ool 4,8 2 12,1 5 A
(allüülalkohol)
(107-18-6)
Propenaal (akroleiin) 0,05 0,02 0,12 0,05
(107-02-8)
2-propenüülamiin 5 2 14 6 A
(allüülamiin, 3-amino-
1-propeen)
(107-11-9)
Propenüülbenseen 246 50 492 100
(2-fenüülpropeen)
(98-83-9)
2-propenüülkloriid 3 1 9 3 A
(allüülkloriid, 3-kloro-
1-propeen)
(107-05-1)
Propüleenglükool- 0,7 0,1 2 0,3 A
dinitraat
(6423-43-4)
30
Propüleenglükool- 375 100 568 150 S
monometüüleeter
(o-metüülpropüleen-
glükool, 1-metoksü-2-
propanool)
(107-98-2)
Propüleenglükool- 275 50 550 100 A, S
monometüüleeter-
atsetaat
(o-atsüül-o-
metüülpropüleen-
glükool,
metoksüpropüülatset
aat)
(108-65-6)
Propüleenoksiid (1,2- 5 2,4 21 25 10 C
epoksüpropaan)
(75-56-9)
Propüülalkohol, kõik 350 150 600 250
isomeerid
(propanool)
Püreeter 1 _ _ _
(8003-34-7)
Püridiin 15 5 – –
(110-86-1)
Raskesti sulavad 0,3 kiudu/cm3 – – – C
keraamilised kiud
Raudoksiid 3,5 – – – 1
(arvutatud rauale)
(1309-37-1)
Resortsiin 45 10 – – A
(resortsinool, m-
dihüdroksübenseen,
1,3-benseendiool)
(108-46-3)
Resortsinool 45 10 – – A
(resortsiin, 1,3-
benseendiool, m-
dihüdroksübenseen)
(108-46-3)
Räni (räni dioksiid) 2 – – –
(peentolm) 1
(7631-86-9)
Sahharoos 10 – – –
(57-50-1)
Seleen, 0,1 – – –
anorgaanilised
ühendid, v.a
vesinikseleniid
(arvutatud seleenile)
(7782-49-2)
31
Silaan 1 0,5 – –
(7803-62-5)
Silikoon 10 – – –
(peentolm) 5 – – – 1
(7440-21-3)
Silikoonkarbiid 10 – – –
(kiuvaba) 5 – – –
1
(peentolm)
(409-21-2)
Strühniin 0,15 – – –
(57-24-9)
Stüreen (fenüületeen, 90 20 200 50 A
vinüülbenseen)
(100-42-5)
Sulfotep 0,1 – – A, S
–
(3689-24-5)
Süsinikdioksiid 9000 5000 – – 8
(124-38-9)
Süsinikdisulfiid 15 5 – – A, R
(75-15-0)
Süsinikmonooksiid 23 20 117 100 R, 9
(630-08-0)
Süsinikmonooksiid 40 35 120 100 R, 9
(630-08-0)
allmaakaevanduses Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni
21.08.2020 21.08.2020 21.08.2020 21.08.2020 21.08.2020
Kehtiv kuni 21.08.2020
Süsiniktetrabromiid 1,4 0,1 – –
(tetrabromometaan)
(558-13-4)
Süsiniktetrakloriid 6,4 1 19 3 A, C
(tetraklorometaan)
(56-23-5)
Tärpentin 150 25 300 50 A, S, 10
(8006-64-2)
Telluur ja ühendid 0,1 – – –
(arvutatud telluurile)
(13494-80-9)
Terfenüül 19 2 48 5
(hüdrogeenitud) A
(61788-32-7)
Terpeenid 150 25 300 50 10
Tetrabromoetaan 14 1 30 2
(79-27-6)
Tetrabromometaan 1,4 0,1 – –
(süsiniktetrabromiid)
(558-13-4)
Tetraetüülortosilikaat 44 5 - -
(78-10-4)
32
Tetraetüülplii 0,05 – 0,2 – A, R
(78-00-2)
Tetrahüdrofuraan 150 50 300 100 A, S
(109-99-9)
Tetrakloroetüleen 70 10 170 25 C , 24
(perkloroetüleen)
(127-18-4)
Tetraklorofenool, 0,5 – 1,5 – A
soolad
Tetrametüülplii 0,05 – 0,2 – A, R
(75-74-1)
Tetranitrometaan 0,4 0,05 0,8 0,1
(509-14-8)
Tiraam 1 – 2 – S
(137-26-8)
Tina anorgaanilistes 2 – – –
ühendites
Tinaorgaanilised 0,1 – 0,2 – A
ühendid
arvutatud tinale (Sn)
Tiofenool 2 0,5 – –
(fenüülmerkaptaan,
benseentiool)
(108-98-5)
Tiofoss (paratioon, 0,1 – – –
dietüül(4-nitrofenüül)-
tiofosfaat)
(56-38-2)
Titaanoksiid 5 – – –
(13463-67-7)
Tolm (anorgaaniline)
kogu tolm 10 – – – 13
peentolm 5 – – – 1
tahm 3 – – –
grafiiditolm (kogu 5 – – –
tolm)
paberitolm (kogu 2 – – –
tolm)
plastmassitolm 3 – – – 13, 15
(kogu tolm)
lehtpuidutolm (kogu 2 – – – C, 16, 30
tolm)
ränitolm (peentolm) 2 C
tekstiilitolm (kogu 1 – – –
tolm)
0,5 – – –
puuvillatolm (toorpuu
vill)
33
tsemenditolm:
kogu tolm 10 – – –
peentolm 5 – – – 1
orgaaniline tolm
kogu tolm 5 – – – 14
Tolueen 192 50 384 100 A
(metüülbenseen)
(108-88-3)
Tolueendiisotsüanaat 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S
(toluool-2,4-
diisotsüanaat, 2,4-
diisotsüanatotolueen)
(584-84-9)
m-toluidiin 9 2 – –
(metüülaminobensee
n)
(108-44-1)
Toluool-2,4- 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S
diisotsüanaat
(tolueendiisotsüanaat
, 2,4-
diisotsüanatotolueen)
(584-84-9)
Tolüületeen 50 10 150 30 A
(vinüültolueen,
metüülstüreen)
(25013-15-4)
Tridümiit (peentolm) 0,05 – – – 1, C
(15468-32-3)
Trietüleentetraamiin 6 1 12 – S
(112-24-3)
Trietüülamiin 8,4 2 12,6 3 A, S
(121-44-8)
Trifenüülamiin 5 – – –
(603-34-9)
Trifenüülfosfaat 3 – – –
(115-86-6)
2,2,2-trifluoro-1- 80 10 150 20
kloroetüül-difluoro-
metüüleeter
(isofluraan)
(26675-46-7)
1,2,2-trifluoro-1,1,2- 4000 500 6000 750
trikloroetaan
(CFC 113, freoon
113)
(76-13-1)
1,2,4-triklorobenseen 15,1 2 37,8 5
A
(120-82-1)
34
1,1,1-trikloroetaan 555 100 1110 200
(metüülkloroform)
(71-55-6)
Trikloroetüleen 50 10 140 25 A, C, 24
(79-01-6)
A märge kehtiv
alates
21.02.2021
Triklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A, C
Triklorometaan 10 2 – – C
(kloroform)
(67-66-3)
1,2,3-trikloropropaan 300 50 – –
(96-18-4)
Trimelliitanhüdriid 0,04 – 0,08* – S
(552-30-7)
Trimetüülamiin 24 10 – –
(75-50-3)
Trimetüülbenseen, 100 20 – – 25
kõik isomeerid
2,6,6- 150 25 300 50 10
trimetüülbitsüklo-
[3.1.1]hept-2-een
(α-pineen)
(vt terpeenid)
(80-56-8)
Trimetüülheksametül 0,04 0,005 0,09* 0,01* S
een-diisotsüanaat
3,5,5-trimetüül-2-tsül- – – 30* 5*
koheksanoon
(isoforoon)
(78-59-1)
Trinikkeldisulfiid 0,01 – – – C, S
(12035-72-2)
2,4,6-trinitrofenool 0,1 – – –
(pikriinhape)
(88-89-1)
2,4,6-trinitrotolueen 0,1 – 0,2 – A
(trotüül)
(118-96-7)
Trietanoolamiin 5 – 10 – S
(102-71-6)
Trotüül 0,1 – 0,2 – A
(2,4,6-trinitrotolueen)
(118-96-7)
Tselluloos 10 – – –
(peentolm)
(9004-34-6)
Tsinkkloriid, peentolm 1 – – – 1
(7646-85-7)
35
Tsinkoksiid 5 – – –
(1314-13-2)
Tsiram 1 – 2 – S
(tsinkdimetüül-
ditiokarbamaat)
(137-30-4)
Tsüaanamiid 1 0,58 – –
A
(420-04-2)
Tsüaankloriid 0,3 0,1 0,8 0,3
(506-77-4)
Vesiniktsüaniid 1 0,9 5 4,5 A
(tsüaniidina)
(74-90-8)
Tsükloheksaan 700 200
(110-82-7)
2,5- 0,4 0,1 1,3 0,3 5
tsükloheksadieen-
1,4-dioon (kinoon, p-
bensokinoon)
(106-51-4)
Tsükloheksanool 200 50 300 75
(108-93-0)
Tsükloheksanoon 40,8 10 81,6 20 A
(108-94-1)
Tsüklohekseen 1010 13 – –
(110-83-8)
Tsükloheksüülamiin 20 5 40 10
(aminotsükloheksaan
)
(108-91-8)
Tsükloniit 1,5 – – –
(121-82-4)
1,3-tsüklopentadieen 200 75 – –
(542-92-7)
Tsümeen 140 25 190 35
(metüülisopropüül-
benseen)
(99-87-6)
Uraani ühendid 0,2 – – –
(arvutatud uraanile)
(7440-61-1)
Vanaadiumoksiidid
(arvutatud volframile)
kogu tolm 0,2 – – –
peentolm – – 0,05* –
(1314-62-1)
Vask ja
anorgaanilised
ühendid (arvutatud 1 – – –
vasele) 0,2 – – –
kogu tolm
36
peentolm
(7440-50-8, metall)
Vesinikasiidhape 0,2 0,1 – –
(lämmastikvesinik-
hape)
(7782-79-8)
Vesinikbromiid – – 6,7 2
(10035-10-6)
Vesinikfluoriid 1,5 1,8 2,5 3
(7664-39-3)
Vesinikfosfiid 0,14 0,1 0,28 0,2
(fosfiin)
(7803-51-2)
Vesinikkloriid 8 5 15 10
(7647-01-0)
Vesinikperoksiid 1,4 1 3* 2*
(7722-84-1)
Divesinikseleniid 0,07 0,02 0,17 0,05
(7783-07-5)
Vesiniksulfiid 7 5 14 10
(7783-06-4)
Vinülideenkloriid (1,1- 8 2 20 5
dikloroetüleen)
(75-35-4)
Vinüülatsetaat 17,6 5 35,2 10
(108-05-4)
Vinüülbenseen 90 20 200 50 A
(stüreen,
fenüületeen)
(100-42-5)
Vinüülkloriid 2,5 1 13 5 A, C
(kloroeteen)
(75-01-4)
Vinüültolueen 50 10 150 30 A
(metüülstüreen,
tolüületeen)
(25013-15-4)
Volfram, 1 – – –
hästi lahustuvad
ühendid (arvutatud
volframile)
Volfram, metall, 5 – – –
vähelahustuvad
ühendid
(arvutatud volframile)
(7440-33-7)
Vääveldioksiid 1,3 0,5 2,7 1
(7446-09-5)
Väävelhape, udu 0,05 – – –
28, 29
(7664-93-9)
37
Väävelheksafluoriid 6000 1000 – –
(2551-62-4)
Vääveltetrafluoriid – – 0,4* 0,1*
(7783-60-0)
Vääveltrioksiid 6 1 – –
(7446-11-9)
White spirit 300 50 – 100
(lakibensiin)
Õli (nafta) aurud 1 – – – 21
Kasutatud oskussõnade tähendused
Piirnorm Ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,
mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja
keskmisena
Lühiajalise Ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,
kokkupuute mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-minutilise kokkupuuteaja
piirnorm keskmisena, kui pole näidatud teisiti
ppm Osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus
(ml/m3)
mg/m³ Milligrammi kuupmeetri õhu kohta, 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures
CAS-number Chemical Abstract Service`i number
Kasutatud märkide tähendused (vt Märkused)
A Naha kaudu kergesti imenduv aine
C Kantserogeenne aine
S Sensibiliseeriv aine
R Reproduktiivtoksiline aine
* Lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud 5-minutisele kokkupuuteajale
** Lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud 1-minutisele kokkupuuteajale.
1. Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad jõuda
koos sissehingatava õhuga kopsu alveoolidesse (respireeritav fraktsioon).
2. Kehtetu
3. Vääveldioksiid tugevdab arseeni kantserogeenseid omadusi.
4. Uute tootmisüksuste loomisel ja vanade rekonstrueerimisel on soovitatav arvestada
arseeni ja selle anorgaaniliste ühendite piirnormiks tööpäeva jooksul 0,01 mg/m3
(arvutatud arseenile).
5. Kinoon võib redutseeruda hüdrokinooniks, mis muutub õhuhapniku toimel kergesti p-
bensokinooniks.
6. Metalliline berüllium ei ole sensibiliseeriv.
7. Pliile on kehtestatud ka bioloogiline piirnorm.
8. Süsinikdioksiid on õhu saastatuse indikaatoriks töökohtadel, kus õhk saastub töötajate
suure füüsilise aktiivsuse tõttu.
9. Lämmastikdioksiidil ja süsinikmonooksiidil on heitgaasides koos kantserogeensete
ainetega eraldi määratud piirnormid. Bensiini- ja vedelgaasimootorite heitgaaside
indikaator on süsinikmonooksiid, diiselmootoritel lämmastikdioksiid. Nende puhul ei
arvestata aditiivset efekti.
10. Põhjamaade okaspuudest toodetud tärpentinil on nahka ärritav toime,
monoterpeenidel, välja arvatud 3-kareenil, on see toime väiksem.
38
11. Süsivesinike piirnormid on arvutatud auru faasile. Üle 12 süsinikuaatomiga alifaatsetel
süsivesinikel (tridekaanid ja kõrgemad) on 20 °C juures küllastussisaldus < 350 mg/m3.
Aerosoolsete süsivesinike piirnorm on 5 mg/m3.
12. Piirnorm 1 ppm väljendab dimetüüldisulfiidi, dimetüülsulfiidi ja metüülmerkaptaani
summaarset sisaldust.
13. Orgaanilise ja anorgaanilise tolmu segu sisaldus ei tohi olla üle 5 mg/m3. Tolmus
olevate ainete sisaldused peavad vastama piirnormidele.
14. Tolmus või aurus olevate ainete sisaldused peavad vastama piirnormidele.
15. Plastmassid, mis sisaldavad / ei sisalda klaaskiude; osaliselt või täielikult kõvenevad
epoksü-, akrülaat-, polüuretaan- ja esterplastikud ning bakeliidi-tüüpi materjalid.
16. Immutatud puidu tolmu hindamisel arvestatakse aineid, mis sisalduvad immutusaines.
Piirväärtusi omavate ainete puhul määratakse nende ainete sisaldused vastavalt
immutusaine kogusele puidutolmus. Kui seda ei ole võimalik määrata, kasutatakse
piirnormi 0,5 mg/m3.
17. Piirnorm kehtib subtilisiini ja teiste proteolüütiliste ensüümide kohta.
18. Piirnorm kehtib auru ja aerosooli summaarse sisalduse kohta.
19. Mineraalained, näiteks kristalliinikiud.
20. Mootoribensiinile, aviobensiinile, reaktiivmootorite kütustele ja petrooleumile ei ole
kehtestatud piirnorme. Alljärgnevas tabelis on toodud maksimaalsed lubatud
süsivesinike summaarsed sisaldused õhus.
Toode Toote koostis, mis on võetud arvutuse
aluseks, mahuprotsentides
Lühiajalise
Aromaatsed
Muud ühendid Piirnorm kokkupuute
ühendid (arvutatud
(arvutatud oktaanile) (mg/m3) piirnorm
trimetüülbenseenile)
(mg/m3)
Aviobensiin 25 75 350 500
Mootoribensiin 50 50 200 300
Mootoripetrooleum 40 60 250 300
Aviopetrooleum 25 75 350 500
Laia koostisega reaktiivkütus 25 75 350 500
Kettsae bensiin, alifaatne – 100 900 –
21. Sudu piirnormi saamiseks lõikamisvedelike ja teiste taoliste segude puhul, mis
sisaldavad peale õlide ka teisi aineid, võetakse arvesse mitteveefaasis olevate ainete
kogusisaldus.
22. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <0,2% benseeni.
23. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <5% n-heksaani.
24. Trikloroetüleen sisaldab stabiliseerivaid komponente. Tehniline tetrakloroetüleen
sisaldab väikestes kogustes stabilisaatoreid, sealhulgas ka epiklorohüdriini.
25. Seda piirnormi kasutatakse ka teiste polüalküülitud benseenide kohta.
26. Kehtetu
27. Elavhõbeda ja selle kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühenditega kokkupuute
mõõtmisel tuleb järgida asjakohaseid bioloogilise seire meetodeid, mis täiendavad ohtlike
ainete piirnorme töökeskkonnas.
28. Kokkupuute seiremeetodi valimisel tuleb arvestada võimalikke piiranguid ja häireid, mis
võivad tekkida väävliühendite esinemise korral.
29. Udu määratakse ülemistesse hingamisteedesse jõudvate osakeste fraktsioonina.
30. Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga,
kohaldatakse piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes.
39
Tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute direktiivi muudatuste ülevõtmisega seotud
Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa
Euroopa Liidu direktiivi 2017/2398 (I laine) ja Eesti õigusaktide vastavustabel
Kollasega märgitud tekst indikeerib direktiiviga muudetud teksti
EL-i õigusakti norm EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks Kommentaarid
õigusakti kehtestatavad riigisisesed õigusaktid
normi
ülevõtmise
kohustus
Artikkel 6 - - - -
Liikmesriigid võtavad direktiivi
89/391/EMÜ artikli 17a
kohaselt komisjonile
esitatavates aruannetes
arvesse käesoleva artikli
esimese lõigu punktides a–g
esitatud teabe.
Artikkel 14 lõige 1 Jah Paragrahv 12 lõige 3 Kantserogeensete ja Nõue on kehtiv varasemast, kuid
mutageensete kemikaalide muudetakse vastavalt direktiivile
Liikmesriigid kehtestavad Töötervishoiuarsti poolt käitlemisele esitatavad täpsemaks
oma õigusele või tavadele määratud juhtudel peab töötervishoiu ja tööohutuse
vastava asjakohase töötaja läbima nõuded Varasem paragrahv 12 lõige 3:
tervisekontrolli korra nende tervisekontrolli ka Töötaja peab läbima tervisekontrolli
töötajate jaoks, kelle suhtes pärast kantserogeeni töötervishoiuarsti poolt määratud
artikli 3 lõikes 2 nimetatud või mutageeniga ajavahemike järel ka pärast
hindamise tulemustest ilmneb kokkupuutumise lõppu kantserogeeni või mutageeniga
oht tervisele või tööohutusele. kokkupuutumise lõppu.
Töötajate tervisekontrolli eest
vastutav arst või asutus võib Muudetakse vastavalt:
otsustada, et tervisekontroll Töötervishoiuarsti poolt määratud
peab jätkuma pärast juhtudel peab töötaja läbima
kokkupuute lõppemist seni, tervisekontrolli ka pärast
kuni seda asjaomase töötaja kantserogeeni või mutageeniga
tervise kaitsmise seisukohalt kokkupuutumise lõppu
vajalikuks peetakse.
Artikkel 14 lõige 8 Jah Paragrahv 23 lõiked 6 Töötervishoiu ja tööohutuse Kehtiv seadus on vastavuses
ja 7 seadus direktiiviga
Kõikidest vastavalt liikmesriigi
õigusele või tavadele kindlaks (6)
tehtud töökeskkonnas Kutsehaigestumisest
kantserogeeni või teatab töötervishoiuarst
mutageeniga kokkupuutest kirjalikult või kirjalikku
tulenenud taasesitamist
vähktõvejuhtumitest võimaldavas vormis
teatatakse pädevale hiljemalt viie päeva
asutusele. jooksul pärast haiguse
diagnoosimist
Liikmesriigid võtavad direktiivi tööandjale,
89/391/EMÜ artikli 17a Tööinspektsioonile ja
kohaselt komisjonile töötaja
esitatavates aruannetes töötervishoiuarsti
arvesse käesoleva lõike juurde suunanud
kohase teabe. arstile.
(7) Tööst põhjustatud
haigestumisest teatab
töötervishoiuarst
kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist
võimaldavas vormis
hiljemalt viie päeva
jooksul pärast haiguse
diagnoosimist
Tööinspektsioonile,
esitades järgmised
andmed:
1) töötaja ees- ja
perekonnanime, ameti;
2) haiguse
diagnoosimise
kuupäeva;
3) haiguse ja selle
tekkepõhjused;
4) tööandja ja tema
aadressi.
Artikkel 18 a - - - -
Hindamine
Direktiivi 89/391/EMÜ artiklis
17a osutatud hindamisega
seonduvalt hindab komisjon
käesoleva direktiivi
rakendamise järgmise
hindamise käigus ka vajadust
muuta sissehingatava
kristallilise ränidioksiiditolmu
kokkupuute piirnormi.
Asjakohasel juhul esitab
komisjon kõnealuse ainega
seotud vajalikud
muudatusettepanekud.
Võttes arvesse viimaseid
arengusuundi teaduslikes
teadmistes, hindab komisjon
hiljemalt 2019. aasta
esimeses kvartalis võimalust
käesoleva direktiivi
reguleerimisala
laiendamiseks
reproduktiivtoksilistele
ainetele. Kui see on
asjakohane, esitab komisjon
selle alusel, ja pärast
konsulteerimist tööturu
osapooltega, seadusandliku
ettepaneku
I LISA Jah Paragrahv 2 Kantserogeensete ja Võetakse üle käesoleva eelnõuga
Ainete, segude ja menetluste mutageensete kemikaalide
loetelu käitlemisele esitatavad
1. Auramiini valmistamine. töötervishoiu ja tööohutuse
2. Tööprotsessid, mille juures nõuded
puututakse kokku
kivisöetahmas, kivisöetõrvas „Kantserogeenset ohtu
või kivisöepigis sisalduvate põhjustavad tööprotsessid on:
polütsükliliste aromaatsete 1) auramiini (CAS 492-80-8)
süsivesinikega. tootmine;
2) tööprotsessid, kus töötaja
3. Tööprotsessid, kus võib kokku puutuda
puututakse kokku kivisöetahmas, -tõrvas või -
vasknikkelmattide särdamisel pigis sisalduvate
ja elektrorafineerimisel polütsükliliste aromaatsete
tekkivate tolmude, suitsude ja süsivesinikega;
sumudega. 3) vaske ja niklit sisaldavate
4. Tugevate hapete materjalide jootmine,
kasutamisega seotud keevitamine või muu termiline
menetlus isopropüülalkoholi töötlemine, mille käigus tekib
valmistamisel. nende metallide tolmu, suitsu
5. Tööprotsessid, mille juures või aerosooli;
puututakse kokku 4) isopropüülalkoholi tootmise
lehtpuidutolmudega. tugevalt happelised
6. Tööprotsessid, kus protsessid;
puututakse kokku töö käigus
tekkiva sissehingatava 5) tööprotsessid, kus töötaja
kristallilise võib kokku puutuda lehtpuidu,
ränidioksiiditolmuga. näiteks pöögi või tamme
töötlemisel tekkiva tolmuga;
6) tööprotsessid, kus töötaja
võib kokku puutuda
sissehingatava kristallilise
ränidioksiiditolmuga;
7) tööprotsessid, mille käigus
võib töötaja nahk puutuda
kokku mineraalõlidega, mida
on eelnevalt kasutatud
sisepõlemismootorites
mootori liikuvate osade
määrimiseks ja jahutamiseks;
8) tööprotsessid, mille käigus
võib töötaja puutuda kokku
diiselmootorite heitgaasidega;
9) muud tööprotsessid, kus
esineb töötajate
kantserogeenide või
mutageenidega kokkupuute
oht.
III lisa Jah Lisa Ohtlike kemikaalide ja neid Võetakse üle käesoleva eelnõuga
sisaldavate materjalide
Lehtpuidutolm Lehtpuidutolm (kogu kasutamise töötervishoiu ja
2 mg/m3; tolm) tööohutuse nõuded
Piirnorm 3 mg/m3 kuni 17. 2 mg/m3;
jaanuarini Märge 30:
2023 Sissehingatav
Sissehingatav fraktsioon: kui fraktsioon: kui
lehtpuidutolm on segunenud lehtpuidutolm on
muu puidutolmuga, segunenud muu
kohaldatakse piirnormi segus puidutolmuga,
kohaldatakse piirnormi
esineva kogu puidutolmu segus esineva kogu
suhtes) puidutolmu suhtes;
C märge
(kantserogeenne aine)
Kroom(VI)ühendid, mis on Kroom(VI)ühendid
kantserogeenid 0,005
artikli 2 punkti a alapunkti i Kehtiv alates 17.01.
tähenduses 2025
(kroomina);
0,005 mg/m3; 0,010
piirnorm 0,010 mg/m3 kuni Kehtiv kuni 16.01.2025
17. jaanuarini
2025 keevitus- ja
Piirnorm 0,025 mg/m3 plasmalõikus-
keevitus- ja protsesside või
plasmalõikusprotsesside või sarnaste, aure
sarnaste, aure tekitavate tekitavate tööde puhul
tööde puhul kuni 17.
jaanuarini 2025. 0,025
Kehtiv kuni
16.01.2025;
C märge
(kantserogeenne aine)
Raskesti sulavad Raskesti sulavad
keraamilised kiud, mis on keraamilised kiud;
kantserogeenid artikli 2 0,3 mg/cm3;
punkti a alapunkti C märge
i tähenduses; (kantserogeenne aine)
0,3 f/ml (kiudu milliliitri kohta)
Sissehingatav kristalliline Kvarts, peentolm
ränidioksiiditolm; (14808-60-7)
0,1 mg/m3 0,1 mg/m3;
C märge
(kantserogeenne aine)
Kristobaliit, peentolm
(14464-46-1)
0,05 mg/m3;
C märge
(kantserogeenne aine)
Tridümiit
(peentolm)
(15468-32-3)
0,05 mg/m3;
C märge
(kantserogeenne aine)
Benseen (71–43-2); Benseen (71–43-2);
3,25 mg/m3 ja 1 ppm 1,5 mg/m3 ja 0,5 ppm
(pikaajalise kokkupuute (pikaajalise kokkupuute
piirnorm) piirnorm), 9 mg/m3 ja 3
ppm (lühiajalise
kokkupuute piirnorm);
C märge
(kantserogeenne aine)
Vinüülkloriidmonomeer Vinüülkloriid
(75–01-4); (kloroeteen)
2,6 mg/m3 ja 1 ppm (75-01-4);
(pikaajalise kokkupuute 2,5 mg/m3 ja 1 ppm
piirnorm) (pikaajalise kokkupuute
piirnorm), 13 mg/m3 ja
5 ppm (lühiajalise
kokkupuute piirnorm);
C märge
(kantserogeenne aine)
Etüleenoksiid (75–21-8); Etüleenoksiid
1,8 mg/m3 ja 1 ppm (epoksüetaan)
(pikaajalise kokkupuute (75-21-8);
piirnorm). Nahk (võib 1,8 mg/m3 ja 1 ppm
kokkupuutel nahaga oluliselt (pikaajalise kokkupuute
suurendada kogu organismi piirnorm), 9 mg/m3 ja 5
koormatust) ppm (lühiajalise
kokkupuute piirnorm);
C märge
(kantserogeenne aine)
1,2-epoksüpropaan 1,2-epoksüpropaan
(75–56-9); (propüleenoksiid)
2,4 mg/m3 ja 1 ppm (75-56-9)
(pikaajalise kokkupuute 2,4 mg/m3 ja 1 ppm
piirnorm) (pikaajalise kokkupuute
piirnorm), 60 mg/m3 ja
25 ppm (lühiajalise
kokkupuute piirnorm);
C märge
(kantserogeenne aine)
Akrüülamiid (79–06-1); Akrüülamiid
0,1 mg/cm3. Nahk (võib (propeenamiid)
kokkupuutel nahaga oluliselt (79-06-1);
suurendada kogu organismi 0,03 mg/m3 (pikaajalise
koormatust) kokkupuute piirnorm),
0,1 mg/m3 (lühiajalise
kokkupuute piirnorm);
A märge (naha kaudu
kergesti imenduv aine);
C märge
(kantserogeenne aine)
2-nitropropaan (79–46-9); 2-nitropropaan
18 mg/m3 ja 5 ppm (79-46-9);
(pikaajalise kokkupuute 18 mg/m3 ja 5 ppm
piirnorm) (pikaajalise kokkupuute
piirnorm), 35 mg/m3 ja
10 ppm (lühiajalise
kokkupuute piirnorm);
C märge
(kantserogeenne aine)
o-toluidiin (95–53-4); o-toluidiin
0,5 mg/m3 ja 0,1 ppm (ortotouluidiin)
(pikaajalise kokkupuute (95–53-4);
piirnorm). Nahk (võib 0,5 mg/m3 ja 0,1 ppm
kokkupuutel nahaga oluliselt (pikaajalise kokkupuute
suurendada kogu organismi piirnorm);
koormatust) A märge (naha kaudu
kergesti imenduv aine);
C märge
(kantserogeenne aine)
Epiklorohüdriin
(106-89-8);
0,08 mg/m3 (pikaajalise
kokkupuute piirnorm);
A märge (naha kaudu
kergesti imenduv aine);
C märge
(kantserogeenne aine).
1,3-butadieen (106–99-0); 1,3-butadieen
2,2 mg/m3 ja 1 ppm (divinüül) (106-99-0);
(pikaajalise kokkupuute 1 mg/m3 ja 0,5 ppm
piirnorm) (pikaajalise kokkupuute
piirnorm);
10 mg/m3 ja 5 ppm
(lühiajalise kokkupuute
piirnorm); C märge
(kantserogeenne aine)
Hüdrasiin (02–01-2); Hüdrasiin (302-01-2);
0,013 mg/m3 ja 0,01 ppm 0,013 mg/m3 ja 0,01
(pikaajalise kokkupuute ppm (pikaajalise
piirnorm). Nahk (võib kokkupuute piirnorm);
kokkupuutel nahaga oluliselt 0,4 mg/m3 ja 0,3 ppm
suurendada kogu organismi (lühiajalise kokkupuute
koormatust) piirnorm); C märge
(kantserogeenne aine);
A märge (naha kaudu
kergesti imenduv aine);
S (sensibiliseeriv aine)
Bromoetüleen (93–60-2); Bromoetüleen
4,4 mg/m3 ja 1 ppm (593–60-2);
(pikaajalise kokkupuute 4,4 mg/m3 ja 1 ppm
piirnorm) (pikaajalise kokkupuute
piirnorm)
Tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute direktiivi muudatuste ülevõtmisega seotud
Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa
Euroopa Liidu direktiivi 2019/130 (II laine) ja Eesti õigusaktide vastavustabel
Sinisega märgitud tekst indikeerib direktiiviga muudetud teksti
EL-i õigusakti norm EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks Kommentaarid
õigusakti kehtestatavad riigisisesed õigusaktid
normi
ülevõtmise
kohustus
Artikkel 13a - - - -
Sotsiaalpartnerite
kokkulepped
Käesoleva direktiivi
reguleerimisalas sõlmitavate
sotsiaalpartnerite võimalike
kokkulepete loetelu
esitatakse Euroopa
Tööohutuse ja Töötervishoiu
Ameti (EU-OSHA)
veebisaidil. Kõnealust loetelu
ajakohastatakse
korrapäraselt.
I LISA Jah Paragrahv 2 Kantserogeensete ja mutageensete Võetakse üle käesoleva
Ainete, segude ja menetluste kemikaalide käitlemisele esitatavad eelnõuga
loetelu töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
1. Auramiini valmistamine.
2. Tööprotsessid, mille juures „Kantserogeenset ohtu põhjustavad
puututakse kokku tööprotsessid on:
kivisöetahmas, kivisöetõrvas 1) auramiini (CAS 492-80-8)
või kivisöepigis sisalduvate tootmine;
polütsükliliste aromaatsete 2) tööprotsessid, kus töötaja võib
süsivesinikega. kokku puutuda kivisöetahmas, -
tõrvas või -pigis sisalduvate
3. Tööprotsessid, kus polütsükliliste aromaatsete
puututakse kokku süsivesinikega;
vasknikkelmattide särdamisel 3) vaske ja niklit sisaldavate
ja elektrorafineerimisel materjalide jootmine, keevitamine
tekkivate tolmude, suitsude ja või muu termiline töötlemine, mille
sumudega. käigus tekib nende metallide tolmu,
4. Tugevate hapete suitsu või aerosooli;
kasutamisega seotud 4) isopropüülalkoholi tootmise
menetlus isopropüülalkoholi tugevalt happelised protsessid;
valmistamisel. 5) tööprotsessid, kus töötaja võib
5. Tööprotsessid, mille juures kokku puutuda lehtpuidu, näiteks
puututakse kokku pöögi või tamme töötlemisel tekkiva
lehtpuidutolmudega. tolmuga;
6. Tööprotsessid, kus 6) tööprotsessid, kus töötaja võib
puututakse kokku töö käigus kokku puutuda sissehingatava
tekkiva sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga;
kristallilise 7) tööprotsessid, mille käigus võib
ränidioksiiditolmuga. töötaja nahk puutuda kokku
7. Tööprotsessid, mille käigus mineraalõlidega, mida on eelnevalt
nahk puutub kokku kasutatud sisepõlemismootorites
mineraalõlidega, mida on mootori liikuvate osade
eelnevalt kasutatud määrimiseks ja jahutamiseks;
sisepõlemismootorites 8) tööprotsessid, mille käigus võib
mootori liikuvate osade töötaja puutuda kokku
määrimiseks ja jahutamiseks. diiselmootorite heitgaasidega;
8. Tööprotsessid, mille käigus 9) muud tööprotsessid, kus esineb
puututakse kokku töötajate kantserogeenide või
diiselmootorite heitgaasidega. mutageenidega kokkupuute oht.
III lisa Jah Lisa Ohtlike kemikaalide ja neid Võetakse üle käesoleva
sisaldavate materjalide kasutamise eelnõuga
Trikloroetüleen (79-01-6); Trikloroetüleen töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
54,7 mg/m3 ja 10 ppm (79-01-6);
(pikaajalise kokkupuute 50 mg/m3 ja 10 ppm
piirnorm), 164,1 mg/m3 ja 30 (pikaajalise kokkupuute
ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm), 140 mg/m3 ja
piirnorm). Nahk (võib 25 ppm (lühiajalise
kokkupuutel nahaga oluliselt kokkupuute piirnorm); A
suurendada kogu organismi märge (naha kaudu
koormatust) kergesti imenduv aine);
C märge
(kantserogeenne aine)
A märge kehtiv alates
21.02.2021
4,4′-metüleendianiliin 4,4′-metüleendianiliin
(101-77-9); (101-77-9);
0,08 mg/m3 (pikaajalise 0,08 mg/m3 (pikaajalise
kokkupuute piirnorm). Nahk kokkupuute piirnorm);
(võib kokkupuutel nahaga A märge (naha kaudu
oluliselt suurendada kogu kergesti imenduv aine);
organismi koormatust) C märge
(kantserogeenne aine).
Kehtiv alates
21.02.2021
Epiklorohüdriin (106-89-8); Epiklorohüdriin
1,9 mg/m3 (pikaajalise (106-89-8);
kokkupuute piirnorm). Nahk 0,08 mg/m3 (pikaajalise
(võib kokkupuutel nahaga kokkupuute piirnorm);
oluliselt suurendada kogu A märge (naha kaudu
organismi koormatust) kergesti imenduv aine);
C märge
(kantserogeenne aine).
Etüleendibromiid (106-93-4); Etüleendibromiid (106-
0,8 mg/m3 ja 0,1 ppm 93-4);
(pikaajalise kokkupuute 0,8 mg/m3 ja 0,1 ppm
piirnorm). Nahk (võib (pikaajalise kokkupuute
kokkupuutel nahaga oluliselt piirnorm); A märge
suurendada kogu organismi (naha kaudu kergesti
koormatust) imenduv aine); C
märge (kantserogeenne
aine). Kehtiv alates
21.02.2021
Etüleendikloriid (107-06-2); Etüleendikloriid (1,2-
8,2 mg/m3 ja 2 ppm dikloroetaan)
(pikaajalise kokkupuute (107-06-2);
piirnorm). Nahk (võib 4 mg/m3 ja 1 ppm
kokkupuutel nahaga oluliselt (pikaajalise kokkupuute
suurendada kogu organismi piirnorm);
koormatust) 20 mg/m3 ja 5 ppm
(lühiajalise kokkupuute
piirnorm); C märge
(kantserogeenne aine);
A märge (naha kaudu
kergesti imenduv aine);
Diiselmootorite heitgaasid; Diiselmootorite
0,05 (mõõdetud heitgaasid (mõõdetuna
elementaarse süsiniku elementaarse süsiniku
põhjal). Piirnormi põhjal). 0,05 Kehtiv
kohaldatakse alates alates 21.02.2023.
21. veebruarist 2023. Allmaa-kaevandustes ja
Allmaakaevandamise ja tunneliehituses
tunneliehituse puhul Kehtiv alates
kohaldatakse piirnormi alates 21.02.2026. C Kehtiv
21. veebruarist 2026. alates 21.02.2023.
Allmaa-kaevandustes ja
tunneliehituses
Kehtiv alates
21.02.2026
Polütsükliliste aromaatsete Polütsükliliste
süsivesinike aromaatsete
segud, eelkõige süsivesinike segud,
benso[a]püreeni sisaldavad eelkõige
segud, mis on benso[a]püreeni
kantserogeenid sisaldavad segud; C
käesoleva direktiivi märge (kantserogeenne
tähenduses. Nahk (võib aine); A märge (naha
kokkupuutel nahaga oluliselt kaudu kergesti imenduv
suurendada kogu organismi aine). Kehtiv alates
koormatust) 21.02.2021
Mineraalõlid, mida on Mineraalõlid, mida on
eelnevalt kasutatud eelnevalt kasutatud
sisepõlemismootorites sisepõlemis-mootorites
mootori mootori liikuvate osade
liikuvate osade määrimiseks määrimiseks ja
ja jahutamiseks. Nahk (võib jahutamiseks; C märge
kokkupuutel nahaga oluliselt (kantserogeenne aine);
suurendada kogu organismi A märge (naha kaudu
koormatust) kergesti imenduv aine).
Kehtiv alates
21.02.2021
EELNÕU
20.06.2019
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute direktiivi muudatuste
ülevõtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 4, § 4 lõike 5, § 7 lõike
3 ja § 131 lõike 9 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid
sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid
sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“;
2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määrus kehtestab töökeskkonna ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide
kasutamise nõuded ja töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid eesmärgiga kaitsta
nende ainetega kokkupuutuvate töötajate tervist.“;
3) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) kemikaale, mis ei ole ohtlikud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kriteeriumide kohaselt,
kuid mis oma füüsikaliste, keemiliste või toksiliste omaduste ja töökohas kasutamise või
esinemise viisi tõttu võivad ohustada töötajate ohutust ja tervist, kaasa arvatud keemilised
ohutegurid, millele on kehtestatud piirnormid vastavalt käesoleva määruse lisale.“;
4) paragrahvi 11 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
5) määrusesse lisatakse uus paragrahv 111 järgmises sõnastuses:
„§ 111. Töökeskkonna kantserogeenide ja mutageenide direktiivi muudatuste
ülevõtmisega seotud rakendussätted
(1) Määruse lisas nimetatud aine „süsinikmonooksiid (630-08-0), allmaakaevanduses“
piirnorm kehtib kuni 21. augustini 2020. a.
(2) Määruse lisas nimetatud ainete „trikloroetüleen (79-01-6)“ A märge, „4,4'-
metüleendianiliin (101-77-9)“, „etüleendibromiid (106-93-4)“, „polütsükliliste aromaatsete
süsivesinike segud, eelkõige benso[a]püreeni sisaldavad segud“ ja „mineraalõlid, mida on
eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja
jahutamiseks“ piirnormid ja märkused jõustuvad 21. veebruaril 2021. a.
(3) Määruse lisas nimetatud aine „diiselmootorite heitgaaside (mõõdetuna elementaarse
süsiniku põhjal)“ piirnorm ja märkus, v.a allmaakaevanduses ja tunneliehituses, jõustuvad
21. veebruaril 2023. a. Allmaakaevanduses ja tunneliehituses jõustuvad „diiselmootorite
heitgaaside (mõõdetuna elementaarse süsiniku põhjal)“ piirnorm ja märkus 21. veebruaril
2026. a.
(4) Määruse lisas nimetatud aine „lämmastikmonooksiid (10102-43-9), allmaakaevanduses“
ja „lämmastikdioksiid (10102-44-0), allmaakaevanduses“ piirnormid kehtivad kuni 21.
augustini 2023. a.
(5) Määruse lisas nimetatud aine „Kroom(VI)ühendid“ piirnorm 0,005 mg/m3 jõustub 17.
jaanuaril 2025. a.“;
7) määrust täiendatakse lisaga „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (lisatud);
8) normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Komisjoni direktiiv 91/322/EMÜ soovituslike piirnormide kehtestamise kohta, et
rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad
kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl (EÜT L 177, 05.07.1991,
lk 22–24);
nõukogu direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega
seotud ohtude eest tööl (EÜT L 131, 05.05.1998, lk 11–23), muudetud Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiiviga 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7);
Euroopa Komisjoni direktiiv 2000/39/EÜ, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike
ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi
98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest
tööl (EÜT L 142, 16.06.2000, lk 47–50);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl
kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues
üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158,
30.04.2004, lk 50–76), muudetud direktiividega 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7),
(EL) 2017/2398 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–95) ja (EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.01.2019,
lk 112–120);
Euroopa Komisjoni direktiiv 2006/15/EÜ, millega kehtestatakse töökeskkonna ohtlike ainete
soovituslike piirnormide teine loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning millega
muudetakse direktiive 91/322/EMÜ ja 2000/39/EÜ (ELT L 38, 09.02.2006, lk 36–39);
Euroopa Komisjoni direktiiv 2009/161/EL, millega kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike ainete
soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ,
ning muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ (ELT L 338, 19.12.2009, lk 87–89);
Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2017/164, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi
98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide neljas loetelu ja
muudetakse direktiive 91/322/EMÜ, 2000/39/EÜ ja 2009/161/EL (ELT L 27, 01.02.2017, lk
115–120).“.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja
mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 308 „Kantserogeensete ja
mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Kantserogeenset ohtu põhjustavad:
1) auramiini (CAS 492-80-8) tootmine;
2) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate
polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega;
3) vaske ja niklit sisaldavate materjalide jootmine, keevitamine või muu termiline töötlemine,
mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu või aerosooli;
4) isopropüülalkoholi tootmise tugevalt happelised protsessid;
5) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda lehtpuidu, näiteks pöögi või tamme
töötlemisel tekkiva tolmuga;
6) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda sissehingatava kristallilise
ränidioksiiditolmuga;
7) muud tööprotsessid, kus esineb töötajate kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute
oht.“;
2) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Kantserogeenset ohtu põhjustavad:
1) auramiini (CAS 492-80-8) tootmine;
2) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate
polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega;
3) vaske ja niklit sisaldavate materjalide jootmine, keevitamine või muu termiline töötlemine,
mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu või aerosooli;
4) isopropüülalkoholi tootmise tugevalt happelised protsessid;
5) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda lehtpuidu, näiteks pöögi või tamme
töötlemisel tekkiva tolmuga;
6) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda sissehingatava kristallilise
ränidioksiiditolmuga;
7) tööprotsessid, kus töötaja nahk võib kokku puutuda mineraalõlidega, mida on eelnevalt
kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks;
8) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda diiselmootorite heitgaasidega;
9) muud tööprotsessid, kus esineb töötajate kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute
oht.“;
3) paragrahvi 3 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Töötervishoiuarsti määratud juhtudel peab töötaja läbima tervisekontrolli ka pärast
kantserogeeni või mutageeniga kokkupuutumise lõppu.“;
5) paragrahvi 12 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
6) normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl
kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (ELT L 158,
30.04.2004, lk 50–76), muudetud direktiividega 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7),
(EL) 2017/2398 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–95) ja (EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.01.2019,
lk 112–120).“.
§ 3. Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määruse nr 223 „Maavarade kaevandamisele
esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määruse nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 13 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Ohtlike ainete sisaldus sissehingatavas õhus ei tohi ületada töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse alusel kehtestatud keemiliste ohutegurite piirnorme.“;
§ 4. Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määruse nr 293 „Töökeskkonna
keemiliste ohutegurite piirnormid“ kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määrus nr 293 „Töökeskkonna keemiliste
ohutegurite piirnormid“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruses nr 13 „Töövahendi kasutamise
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Tööandja koostab kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid, arvestades valmistaja
antud kasutusjuhendit.“;
2) normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele
töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (ELT L 260,
03.10.2009, lk 5–19).“.
§ 6. Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruse nr 224 „Asbestitööle esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruse nr 224 „Asbestitööle esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga
kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L 330, 16.12.2009, lk 28–36).“.
§ 7. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja
tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde
loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ § 5 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõike 3
alusel kehtestatud nõuetele;“.
§ 8. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja
kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise
registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ § 6 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kelle
tööpiirkonnas töötaja töötab või viimati töötas,“.
§ 9. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 17. jaanuaril 2020. a.
(2) Määruse § 2 punkt 2 jõustub 21. veebruaril 2021. a.
Jüri Ratas
Peaminister
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa: Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid
Tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute direktiivi muudatuste
ülevõtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse seitset Vabariigi Valitsuse määrust ja tunnistatakse kehtetuks
üks Vabariigi Valitsuse määrus.
Määruste muutmise tingis vajadus viia kehtivad töökeskkonna keemiliste ohutegurite
piirnormid ning kantserogeensete ainete töötervishoiu ja -ohutuse nõuded vastavusse
ning võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid (EL) 2017/2398 ja (EL)
2019/130, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ. Direktiivid käsitlevad töötajate
kaitset kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest.
Direktiivi 2004/37/EÜ muudetakse mitme etapina. Käesoleva eelnõuga võetakse Eesti
õigusesse üle kahe esimese etapi muudatused.1
Eelnõuga täiendatakse töökeskkonna kantserogeensete ja mutageensete ainete
loetelu uute ainete ja nende piirnormidega, samuti märgetega kokkupuute ohtlikkuse
kohta. Lisaks uuendatakse määruste normitehnilisi viiteid neid ajakohastades ja
korrastades.
Eelnõu eesmärk on ennetada vähki haigestumist töökeskkonnast tulenevate
keemiliste ainete tõttu. Eelnõuga tahetakse parandada töötajate tervise kaitset,
vähendades töökohal kokkupuudet kantserogeensete ja mutageensete ainetega.
Vähk on EL-28 riikides peamine tööga seotud terviseprobleem, mis kahjustab
töötajate elu ja tervist. Hinnanguliselt on vähk sagedaim tööga seotud surmajuhtumite
põhjus Euroopa Liidus.2 Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on vähk arenenud
riikides kõigist surmapõhjustest teisel kohal. Lisaks vähile võib kokkupuude
kemikaalidega põhjustada ka muid tõsiseid tervisehäireid, näiteks hingamisteede
haigused ja neuroloogilised häired.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna
töökeskkonna nõunik Maarika Haidak (626 9736,
[email protected]) ja
töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191,
[email protected]). Eelnõu mõjusid on
hinnanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna
õigusnõunik Ethel Bubõr (626 9738,
[email protected]). Eelnõu on toimetanud
Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge
Tammaru (
[email protected]; 626 9320).
1.3. Märkused
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid (EL) 2017/2398
(ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–95) ja (EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.01.2019, lk 112–
1
Kolmanda muudatuste paketi ainete puhul on poliitiline kokkulepe saavutatud, tekstid on keelejuristi ülevaatamisel,
mistõttu ei ole neid aineid käesoleva muudatusega võimalik hõlmata. Neljanda etapi ained räägitakse läbi Euroopa
Komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse nõuandvas komitees.
2
Kättesaadav: https://visualisation.osha.europa.eu/osh-costs#!/ (02.04.2019)
120), millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ, mis käsitleb töötajate kaitset
kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks seni piirnorme reguleerinud Vabariigi Valitsuse
18. septembri 2001. a määrus nr 293 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite
piirnormid“ (RT I, 06.03.2018, 11) (edaspidi piirnormide määrus).
Eelnõuga muudetakse järgmisi määrusi:
1) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 308 „Kantserogeensete
ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“ (RT I, 05.12.2018, 4) (edaspidi kantserogeenide määrus);
2) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja
neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“
(RT I, 05.12.2018, 7) (edaspidi ohtlike kemikaalide määrus);
3) Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määrus nr 223 „Maavarade
kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I,
05.12.2018, 6) (edaspidi maavarade määrus);
4) Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I 2000, 4, 30) (edaspidi töövahendi
määrus);
5) Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrus nr 224 „Asbestitööle esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I 2007, 55, 370) (edaspidi asbestitöö
määrus);
6) Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite
ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ (RT I 2009, 31,
196) (edaspidi alaealiste määrus);
7) Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrus nr 75 „Tööõnnetuse ja
kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ (RT I 2008, 17,
120) (edaspidi tööõnnetuste määrus).
Muudatused jõustuvad 17. jaanuaril 2020. a, kui tuleb direktiivi (EL) 2017/2398 (I laine)
muudatused Eesti õigusesse üle võtta.
Erinev jõustumisaeg on direktiivi (EL) 2019/130 (II laine) ainete ülevõtmiseks. Teise
muudatuste laine ained tuleb üle võtta hiljemalt 21. veebruaril 2021. a.
Lisaks on teatud sektoritele võimaldatud osade ainete puhul pikem jõustumisaeg
vastavalt direktiividega antud võimalusele kasutada üleminekuaega.
Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
Seletuskirjas kasutatav mõiste
Kantserogeen on aine või segu, mis tekitab vähktõbe või suurendab selle
esinemissagedust.
Aine ohtlikkuse määramisel lähtutakse ELi tasandi keemiliste ainete märgistamise
määruses nr 1272/2008 (edaspidi CLP määrus) kantserogeenide klassifitseerimise
kriteeriumitest.3 CLP määruse alusel klassifitseeritakse kantserogeene
3
CLP määrus 1272/2008/EÜ, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist
Kättesaadav: http://publications.europa.eu/resource/cellar/acac2efd-969a-4ca4-acf5-8764fd2cf43b.0021.02/DOC_42
2
tõenduspõhisuse alusel ja teadaolevale toimele kolmeks: 1.A, 1.B ja 2. kategooria.
Esimese kategooria kantserogeenide puhul on rohkem tõendusmaterjali nende
kantserogeense toime kohta ja sinna kuuluvad ained võivad põhjustada vähktõbe.
Teise kategooria puhul on vähem tõendeid aine kantserogeensuse kohta, kuid
arvatavasti põhjustab aine vähktõbe. Käesoleva eelnõuga reguleeritud ained
kuuluvad kõik kas 1.A või 1.B kategooriasse.
Osa eelnõus nimetatud kantserogeenseid aineid tekib tööprotsessi käigus, näiteks
lehtpuidutolm, diiselmootorite heitgaasid ja sisepõlemismootorite jahutamiseks
kasutatavad mineraalõlid. Neid aineid, mis eralduvad tööprotsessi käigus, pole CLP
määruses klassifitseeritud ning sellisel juhul lähtutakse rahvusvahelise
vähiuurimiskeskuse (IARC) klassifikatsioonist4, mis kategoriseerib ka tööprotsessis
tekkivaid aineid kantserogeenseks.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega
(EL) 2017/2398 ja (EL) 2019/130 kehtestatud kantserogeensete ja mutageensete
ainete töökeskkonna piirnormid. Direktiivide eesmärk on vähendada töötajate
kokkupuudet töökeskkonnas esinevate kantserogeensete ja mutageensete ainetega,
mis võivad ohustada töötajate tervist ja põhjustada vähki. Direktiividega muudetavaid
aineid on kirjeldatud käesoleva seletuskirja lisas.
Tööandja kohustus vähendada terviseriske
Tööga seotud terviseprobleemide vähendamiseks peab tööandja tagama ohutu
töökeskkonna. Tööandja peab tuvastama ja hindama riske, mis töötajatele
konkreetsete kantserogeeniga kokku puutudes avalduvad. Paljude ohtlike ainete
puhul on võimalik kindlaks teha tasemed (kemikaali sisaldus töökeskkonna õhus),
millest madalama taseme puhul ainega kokkupuutel eeldatavalt kahjulikku mõju
töötaja tervisele ei ole. Tööandja peab teadma tööprotsessis kasutatavate ja töötaja
tervist mõjutavate ohtlike ainete sisalduse taset töökeskkonnas ning selleks tuleb
vajaduse korral neid töökeskkonna õhus mõõta. Mõõtmise saab teha Eesti
Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud või erialase kompetentsuse kinnitust omav
mõõtelabor. Mõõtmistulemuste alusel saab tööandja ülevaate selle kohta, kas ja
milliste ohtlike ainete sisaldus ületab kehtestatud lubatud piirnormi ning selle alusel
tuleb rakendada vajalikke meetmeid töökeskkonnas lubatud piirnormi tagamiseks.
Kuna töökeskkonnas satub kemikaal organismi kõige sagedamini hingamisteede
kaudu, on piirnorm kehtestatud kemikaalidele, millega kokkupuude toimub
sissehingamisel. Töötaja hingab kemikaali sisse ning see kandub kopsudest
vereringesse ja kogu organismi. Tervisekahjustuse tekkimine sõltub kemikaali
osakese suurusest. Suuremad osakesed jäävad ülemistes hingamisteedes püsima.
Mida peenem osake, seda sügavamale hingamisteedesse see jõuab ja seda
kahjulikumat toimet ta ka üldjuhul organismile avaldab. Näiteks, peentolmuna
sissehingatav kristalliline ränidioksiid (kvarts, kristobaliit, tridümiit) võib põhjustada
kopsuvähki. Alumistesse hingamisteedesse jõudvaid osakesi nimetatakse ka
respiratoorseks fraktsiooniks ehk osakeseks, mis jõuab kopsu peenematesse
osadesse ehk alveoolidesse ja neid tähistatakse ohtlike kemikaalide määruses
vastava aine juures numbriga 1.
4
International Agency for Research on Cancer (iARC) klassifikatsioon lk 35–36. Kättesaadav:
https://monographs.iarc.fr/wp-content/uploads/2019/01/Preamble-2019.pdf (03.06.2019).
3
Lisaks hingamisteedele võib kemikaali kahjulik toime organismile avalduda ka
kokkupuutel nahaga. Sellisel juhul tähistatakse neid naha kaudu kergesti imenduvaid
aineid ohtlike kemikaalide määruses vastava aine juures tähega A. Näiteks on
selliseks aineks sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja
jahutamiseks eelnevalt kasutatud mineraalõlid. Töökeskkonnas tuleb tagada, et
selline kemikaal ei satuks nahale. Otstarbekas on kasutada sobivad kaitsekindaid ja
tööriideid ning tagada kemikaali nõuetekohane hoidmine (kasutada ainult
töökeskkonnas, hoida tavariietest eraldi) ja puhastamine.
Tööandja peab töökeskkonna riskide hindamisel eespool nimetatuga arvestama ning
riski esinemise korral tuleb kokkupuude kantserogeeniga ära hoida või tagada lubatud
piirväärtustest kinnipidamine. Töökeskkonnas tuleb üldiselt arvestada
ennetuspõhimõttega, mis kohustab kasutama esimesena ja kumulatiivselt meetmeid,
mis tagavad töökeskkonnas suurima kaitse. Esmalt tuleb võimaluse korral
kantserogeenne aine asendada vähem ohtliku alternatiiviga. Kui asendamine ei ole
võimalik, tuleb kantserogeenseid aineid, niivõrd kui see on tehniliselt võimalik, toota
ja kasutada kinnises süsteemis, hoidmaks ära töötajate kokkupuude. Kui kinnise
süsteemi kasutamine ei ole võimalik, tuleb töötajate kokkupuudet kantserogeense
ainega muul viisil nii palju kui võimalik vähendada (nt kokkupuuteaja ja -sageduse
vähendamine, isikukaitsevahendite kasutamine).
Direktiividest tulenevad muudatused
Uuemate teaduslike andmete valguses täiendatakse direktiivi 2004/37/EÜ
kantserogeensete ja mutageensete ainete loetelu. Direktiivi muudatus puudutab 21
töökeskkonnas esinevat kantserogeenset ja mutageenset ainet.
Direktiivides olevatest 21 ainest kaasnevad Eestis muudatused 18 ainega.
Muudatused jaotuvad järgmiste põhimõtete alusel:
1. Luuakse uus piirnorm seitsmele ainele, mida Eesti õiguses pole reguleeritud:
o-toluidiin (samuti lisatakse märked A5, C6);
bromoetüleen (samuti lisatakse märge C);
raskesti sulavad keraamilised kiud (samuti lisatakse märge C);
kroom(VI)ühendid (samuti lisatakse märge C);
4,4´-metüleendianiliin (samuti lisatakse märked A, C);
etüleendibromiid (samuti lisatakse märked A, C);
diiselmootorite heitgaasid (samuti lisatakse märge C).
2. Kahele uuele ainele lisatakse nahka puudutav märge A, mis näitab, et tegemist
on naha kaudu kergesti imenduva ainega (ainetele ei tule piirnormi), ning lisatakse
kantserogeensuse märge C:
polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, eelkõige benso[a]püreeni
sisaldavad segud;
mineraalõlid, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites mootori
liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks.
3. Eesti õiguses olemasoleva kolme aine piirnormid muutuvad rangemaks:
etüleenoksiid;
1,2-epoksüpropaan;
hüdrasiin.
5
Märge A – näitab, et tegemist on naha kaudu kergesti imenduva ainega
6
Märge C – näitab, et tegemist on kantserogeense ainega
4
4. Ühele Eesti õiguses olemasolevale ainele (trikloroetüleen) lisandub märge A.
5. Neljale Eesti õiguses olemasolevale ainele lisandub kantserogeensuse märge C:
akrüülamiid;
kristobaliit, kvarts ja tridümiit (sissehingatav kristallilise ränidioksiidi
lisandumine toob Eesti õiguses kaasa muutusi sellesse ainegruppi kuuluvate
ainete puhul).
Eesti õiguses muudetakse olemasolev nimetus puidutolm lehtpuidutolmuks ning
lisatakse märge number 30, mille selgitusena lisatakse lause: „Sissehingatav
fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, kohaldatakse piirnormi
segus esineva kogu puidutolmu suhtes.“
Eelnõuga lisanduvad täiendavalt kolme eelnimetatud aine tööprotsessid, mille
puhul tuleb jälgida kantserogeenide käitlemise nõudeid:
1) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda sissehingatava kristallilise
ränidioksiiditolmuga;
2) tööprotsessid, kus töötaja nahk võib kokku puutuda mineraalõlidega, mida on
eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja
jahutamiseks;
3) tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda diiselmootorite heitgaasidega.
Direktiividega (EL) 2017/2398 ja (EL) 2019/130 lisanduvad ülejäänud ained
(vinüülkloriidmonomeer, 2-nitropropaan, 1,3-butadieen, epiklorohüdriin,
etüleendikloriid) on Eesti õiguses juba reguleeritud – ainetele on kehtestatud piirnorm
töökeskkonna õhus, mis on võrreldes direktiivides sätestatuga sama või rangem ja
olemas on märge kantserogeensuse ja/või nahaga kokkupuute kohta.
Allärgnevalt esitatud tabelist nähtuvad lisanduvad ained, nende piirnormid ja/või
nahka puudutavad märked. Tabelis on välja toodud, millised muudatused tehakse
ohtlike kemikaalide määruses.
Tabel 1. Selliste kantserogeenide loetelu, mille töökeskkonna piirnormid on esitatud
direktiivides (EL) 2017/2398 ja (EL) 2019/130, ning nende ülevõtmine Eesti õigusesse
Punasega märgitud tekst näitab, et tegemist on uue ainega, mida Eesti õiguses pole
veel reguleeritud.
Sinisega märgitud ainete puhul muutub olemasolev piirnorm rangemaks.
Rohelisega märge näitab ülejäänud muudatusi (nt märgete lisandumine ainele).
Nr Kantserogeen Uus Eestis kehtiv Uus Eestis Naha Muudatus Eesti Ülemineku-
piir- piirnorm piirnorm kehtiv märge õiguses meetmed
norm mg/m3 ppm7 piirnorm
mg/m3 ppm
I laine ained
1 o-toluidiin 0,5 - 0,1 - Nahk Lisatakse uue Jõustub
ainena ja võetakse 17.01.2020.
üle piirnorm.
Lisatakse märked A
ja C.
7
Osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus
5
2 Bromoetüleen 4,4 - 1 - - Lisatakse uue Jõustub
ainena ja võetakse 17.01.2020.
üle piirnorm.
Lisatakse märge C.
3 Raskesti 0,3 - - - - Lisatakse uue Jõustub
sulavad kiudu/m ainena ja võetakse 17.01.2020.
keraamilised l üle piirnorm,
kiud teisendatakse
kiudu/cm3.
Lisatakse märge C.
4 Kroom (VI) 0,005 0,02 - - - Kroom(VI)ühendid Piirnorm 0,01 mg/m3
ühendid lisatakse jõustub 17.01.2020
kromaadid eraldiseisvalt uue ja kehtib kuni
(arvutatud ainena. Lisatakse 16.01.2025.
kroomile); märge C. Ühtlasi
kroomhape kustutatakse Piirnorm keevitus- ja
(arvutatud kromaadid ja plasmalõikus-
kroomile) kroomhappe protsesside või
piirnormid, kuna sarnaste, aure
tegemist on tekitavate tööde
kroom(VI)ühendite puhul 0,025 mg/m3
alla kuuluvate jõustub 17.01.2020
ainetega. ja kehtib kuni
16.01.2025.
Piirnorm kõigis
sektorites 0,005
mg/m3 alates
17.01.2025.
5 Etüleenoksiid 1,8 2 1 1 Nahk Piirnorm muutub Jõustub
rangemaks, 17.01.2020.
märked A ja C on
olemas.
6 1,2- 2,4 5 1 2 - Piirnorm muutub Jõustub
epoksüpropaan rangemaks, märge 17.01.2020.
C on olemas.
7 Hüdrasiin 0,013 0,1 0,01 0,1 Nahk Piirnorm muutub Jõustub
rangemaks, 17.01.2020.
märked A ja C on
olemas.
8 Lehtpuidutolm 2 2 - - - Piirnorm jääb Jõustub
Puidutolm samaks, märge C 17.01.2020.
(kogutolm) on olemas.
Puidutolm
muudetakse
lehtpuidutolmuks,
lisatakse number
30, mis tähistab, et
kui lehtpuidutolm
on segunenud muu
puidutolmuga,
kohaldatakse
6
piirnormi kogu
puidutolmu suhtes.
9 Sissehingatav 0,1 0,1 - - - Piirnorm jääb Jõustub
kristalliline (kvartsi samaks, ainetele 17.01.2020.
ränidioksiidtolm peentolm) kristobaliit, kvarts ja
0,05 tridümiit lisatakse
(kristobaliidi märge C.
peentolm)
0,05
(tridümiidi
peentolm)
10 Vinüülkloriidmo 2,6 2,5 1 1 - Piirnorm jääb -
nomeer Kloroeteen samaks, kuna on
(vinüülkloriid) rangem, märge C
on olemas.
11 Akrüülamiid 0,1 0,03 - - Nahk Piirnorm jääb -
samaks, kuna on
rangem, lisandub
märge C, nahka
puudutav märge on
olemas.
12 2-nitropropaan 18 18 5 5 - Piirnorm jääb -
samaks, märge C
on olemas.
13 1,3-butadieen 2,2 1 1 0,5 - Piirnorm jääb -
samaks, kuna on
rangem, märge C
on olemas.
II laine ained
14 4,4'-metüleen- 0,08 - - - Nahk Lisatakse uue Jõustub
dianiliin ainena ja võetakse 21.02.2021.
üle piirnorm,
lisatakse märked A
ja C.
15 Etüleen- 0,8 - 0,1 - Nahk Lisatakse uue Jõustub
dibromiid ainena ja võetakse 21.02.2021.
üle piirnorm,
lisatakse märked A
ja C.
16 Diiselmootorite 0,05 - - - - Lisatakse uue Piirnormi 0,05
3
heitgaasid ainena ja võetakse mg/m kohaldatakse
üle piirnorm, alates 21.02.2023.
lisatakse märge C. Allmaakaevanda-
mise ja
tunneliehituse puhul
kohaldatakse sama
piirnormi alates
21.02.2026.
17 Polütsükliliste - - - - Nahk Lisatakse uue Jõustub
aromaatsete ainena loetellu, 21.02.2021.
süsivesinike lisatakse märked A
segud, eelkõige ja C.
benso[a]-
7
püreeni
sisaldavad
segud
18 Mineraalõlid, - - - - Nahk Lisatakse uue Jõustub
mida on ainena loetellu, 21.02.2021.
eelnevalt lisatakse märked A
kasutatud ja C.
sisepõlemis-
mootorites
mootori
liikuvate osade
määrimiseks ja
jahutamiseks
19 Trikloroetüleen 54,7 (8- 50/140 10/30 10/25 Nahk Piirnorm jääb Märge jõustub
h samaks, kuna on 21.02.2021.
kokkup rangem. Märge C
uude) on olemas,
164,1 lisatakse märge A.
(lühiajal
ine)
20 Epiklorohüdriin 1,9 1,9 - - Nahk Piirnorm jääb -
samaks, märked A
ja C on olemas.
21 Etüleendikloriid 8,2 4 2 1 Nahk Piirnorm jääb -
samaks, märked A
ja C on olemas.
Muudatused ohtlike kemikaalide määruses
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, kuna ohtlike kemikaalide
määrus ja piirnormide määrus liidetakse.
Praegu on töökeskkonna kemikaale puudutav regulatsioon esitatud kemikaalide
piirnorme kehtestavast määrusest eraldi. Lihtsuse ja arusaadavuse huvides ning
võttes arvesse mõlema määruse teemade kattuvust, on asjakohane määrused liita.
Määruste liitmise tulemusena lisatakse ohtlike kemikaalide määrusesse ohtlike
kemikaalide piirnormid ning seetõttu tuleb ohtlike kemikaalide määruse pealkirja
täpsustada. Määruse uus pealkiri on „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate
materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna
keemiliste ohutegurite piirnormid“.
Eelnõu § 1 punktiga 2 laiendatakse määruse kohaldamisala, kuna ohtlike
kemikaalide määrus ja piirnormide määrus liidetakse ning ohtlike kemikaalide
määrusesse lisatakse töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 1 lõike 2 punkti 2, jättes välja viite
piirnormide määrusele. Piirnormid on edaspidi reguleeritud ohtlike kemikaalide
määruse lisas (muutmispunkt 7).
Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 11 lõiked 4 ja 5.
Tegemist on tehnilise muudatusega. Määrusest eemaldatakse lõiked, mis kordavad
töötajate tervisekontrolli korrast tulenevaid üldisi kohustusi.
8
Paragrahvi 11 lõike 4 kohaselt on töötajatel õigus saada teavet oma tervisekontrolli
tulemustest ning lõike 5 kohaselt on tööandjal õigus saada teavet piirangutest, millised
on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu.
Nimetatud lõiked tunnistatakse kehtetuks, kuna need dubleerivad töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse (TTOS) alusel antud sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määruse
„Töötajate tervisekontrolli kord“ § 5 lõigetest 6 ja 7 tulenevaid kohustusi. Lõike 6
kohaselt teeb töötervishoiuarst töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused
ja tervisekontrolli otsuse. Lõike 7 kohaselt väljastab töötervishoiuarst tööandjale
tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajaduse korral ettepanekud töötaja
töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 5 nähakse ette üleminekusätted. Kuna teatud ained vajavad
üleminekuaega ning on kehtestatud sektoriaalsed erisused, tuuakse nende
jõustumine välja nii määruse jõustumissättes kui määruse lisas. Selliselt on
konkreetse aine juures võimalik täpselt näha, mis ajal uued nõuded kehtima
hakkavad. Erinevad üleminekuajad tulenevad järgmisest:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/2398 muudatused
jõustumisajaga 17. jaanuar 2020 (I laine);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/130 muudatused
jõustumisajaga 21. jaanuar 2021 (II laine);
3) kolme aine (süsinikmonooksiid, lämmastikmonooksiid, lämmastikdioksiid) puhul
on erisused üleminekutähtaegades tingitud piirnormide määruses oleva teksti
tõstmisest määruse lisasse.
Erisused jõustumisaegades esinevad kokku kümne aine puhul:
1) trikloroetüleen, 4,4´metüleendianiliin, etüleendibromiid, polütsükliliste
aromaatsete süsivesinike segud, eelkõige benso[a]püreeni sisaldavad
segud ja mineraalõlid, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites
mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks. Tegemist on II laine
ainetega, mille ülevõtmise aeg on 21. jaanuar 2021;
2) diiselmootorite heitgaaside piirnorm 0,05 mg/m3 jõustub 21. veebruaril 2023. a
ning erinormina on ette nähtud üleminekuaeg allmaakaevandamise ja
tunneliehituse puhul, mille kohta jõustub sama piirnorm 21. veebruaril 2026. a;
3) kroom(VI)ühendid, mille piirnorm 0,01 mg/m3 jõustub 17. jaanuaril 2020. a, kuid
lõplik piirnorm 0,005 mg/m3 jõustub 17. jaanuaril 2025. a.
Erisusena jõustub 17. jaanuaril 2020. a keevitus- ja plasmalõikusprotsesside või
sarnaste, aure tekitavate tööde puhul piirnorm 0,025 mg/m3 ning rangemaks muutub
piirnorm 17. jaanuaril 2025. a, kus kõigile sektoritele hakkab ühtselt kehtima piirnorm
0,005 mg/m3.
Kroom(VI)ühendite alla kuuluvad peamiselt kromaadid ja dikromaadid, mis omakorda
hõlmavad enda alla mitmeid aineid. Eesti õiguses on kroom(VI)ühenditest varem
reguleeritud kaks ainet, milleks on kromaadid ja kroomhape. Kuna kroom(VI)ühendid
on nimetatud kahest ainest suurem ainegrupp, siis piirnormide loetelust eemaldatakse
kromaadid ja kroomhape ning nende asemele lisatakse kroom(VI)ühendid;
4) süsinikmonooksiidi, lämmastikmonooksiidi ja lämmastikdioksiidi puhul on
erisused üleminekutähtaegades. Muudatused ei tulene kõnealustest
9
direktiividest, vaid tehnilisest muudatusest, millega tõstetakse piirnormide
määruse tekst määruse lisasse.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määrust lisaga, kuna ohtlike kemikaalide
määrus ja piirnormide määrus liidetakse. Piirnormide määruse lisa esitatakse edaspidi
ohtlike kemikaalide määruses.
Lisa koosneb keemiliste ohutegurite loetelust ja neile kehtestatud nõuetest (piirnorm,
märge kokkupuute kohta jms). Lisa muudetakse tulenevalt ülevõetavatest
direktiividest (EL) 2017/2398 ja (EL) 2019/130. Lisa muudetakse eespool kirjeldatud
18 ohtliku aine puhul. Lisa täiendatakse uute ainete ja nendele kehtestatud nõuetega.
Samuti tehakse määruse lisas tehnilisi muudatusi.
Muudetakse ühe aine nimetust: „puidutolm (kogu tolm)“ asendatakse nimetusega
„lehtpuidutolm (kogu tolm)“. Muudatus tuleneb uuematest teaduslikest andmetest,
mille kohaselt on kantserogeenne toime eelkõige lehtpuidutolmul. Täpsustusega
püütakse juhtida tähelepanu sellele, et eelkõige lehtpuidu töötlemisel tuleks
tähelepanu pöörata selle võimalikule vähki tekitavale toimele. Kui tööprotsessis
toimub kokkupuude mitme erineva puuliigi tolmuga, kehtestatakse piirnorm kogu
tolmule. Sellest tulenevalt täiendatakse määruse lisas olevat lehtpuidutolmu
märkusega. Lisatakse punkt nr 30, mida selgitatakse lausega: „Sissehingatav
fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, kohaldatakse piirnormi
segus esineva kogu puidutolmu suhtes.“.
Määruse teksti ühtlustamiseks lisatakse kehtetuks tunnistatava piirnormide määruse
tekstis oleva kolme aine (süsinikmonooksiid, lämmastikmonooksiid,
lämmastikdioksiid) piirnormide erisused määruse lisasse.
Samuti eemaldatakse lisast neli ainet, mida on loetelus nimetatud kaks korda, kuid
erineva nimetusega. Sellisel juhul eemaldatakse dubleeriv aine nimetus. Tabelisse
jäävad alles järgmised ained:
1) akrüülamiid (propeenamiid) (79-06-1), eemaldatakse propeenamiid (akrüülamiid);
2) 1,2-epoksüpropaan (propüleenoksiid) (75-56-9), eemaldatakse propüleenoksiid
(1,2-epoksüpropaan);
3) etüleenoksiid (epoksüetaan) (75-21-8), eemaldatakse epoksüetaan
(etüleenoksiid);
4) etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan) (107-06-2), eemaldatakse 1,2-dikloroetaan
(etüleendikloriid).
Lisasse kantud ainetele on osaliselt kehtestatud erinev üleminekuaeg. Erisused
jõustumisaegades on esitatud lisas olevas tabelis vastavate ainete juures.
Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse normitehnilise märkuse sõnastust. Tegemist
on tehnilise täpsustamisega tulenevalt direktiivide (EL) 2017/2398 (ELT L 345,
27.12.2017, lk 87–95) ja (EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.01.2019, lk 112–120)
ülevõtmisest.
Muudatused kantserogeenide määruses
Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse tööprotsesside loetelu. Määruse § 2 –
kantserogeenset ohtu põhjustavad tööprotsessid – täiendatakse ühe tööprotsessi
nimetusega, milleks on sissehingatav kristalliline ränidioksiid (kvarts, kristobaliit,
tridümiit) tulenevalt direktiivist (EL) 2017/2398.
10
Samuti muudetakse tulenevalt direktiivist (EL) 2017/2398 määruse § 2 punktis 5
kasutatud mõistet „kõva puit“. Kõva puit asendatakse täpsema mõistega „lehtpuit“.
Uuemate andmete põhjal on vähi teket seostatud eelkõige lehtpuidutolmuga, milleks
on nn kõva puu, mida nimetatakse ka kõvalehtpuuks ehk näiteks tamm, saar, jalakas,
künnapuu, vaher, eukalüpt jt.
Lisaks täiendatakse loetelu kahe tööprotsessi nimetusega, milleks on kokkupuude
mineraalõlidega ja diiselmootorite heitgaasidega. Muudatus tuleneb direktiivist (EL)
2019/130.
Eelnõu § 2 punktidega 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks määruse sätted (§ 3 lõige
4 ning § 12 lõiked 4 ja 5), mis dubleerivad töötervishoiu ja tööohutuse seadust
(TTOS) või teisi määruseid.
Määruse teksti lihtsustamiseks eemaldatakse nõuded, mida reguleerivad TTOS ja
selle rakendusaktid. Määruse § 3 lõike 4 kohaselt on tööandja kohustatud
tööinspektori nõudmisel esitama töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kohustus ei
muutu kehtetuks, tööandja peab TTOS-ist tulenevaid kohustusi jätkuvalt täitma,
esitades Tööinspektsioonile TTOS § 25 lõike 1 alusel järelevalve tegemiseks vajalikud
andmed, sh töökeskkonna riskianalüüsi.
Sama põhimõtte alusel muudetakse kehtetuks ka määruse § 12 lõiked 4 ja 5.
Paragrahvi 12 lõike 4 kohaselt on töötajatel õigus saada teada oma tervisekontrolli
tulemused ning lõike 5 kohaselt on tööandjal õigus saada ülevaade töötajate
tervisekontrolli tulemustest. Nõuded on reguleeritud sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a
määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ § 5 lõigetega 6 ja 7. Lõike 6 kohaselt
teeb töötervishoiuarst töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja
tervisekontrolli otsuse. Lõike 7 kohaselt väljastab töötervishoiuarst tööandjale
tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajaduse korral ettepanekud töötaja
töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.
Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse määruse § 12 lõiget 3. Lõike sõnastust
täpsustatakse, et oleks üheselt selge, et töötervishoiuarstil ei ole igal juhul kohustust
määrata töötajale järgmine tervisekontrolli läbimise aeg pärast kantserogeenidega
kokkupuute lõppu. Täiendava tähtaja määramine on vajalik, kui see on töötaja tervise
kaitseks oluline. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2017/2398 artikli 14 punktist 1.
Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse normitehnilist märkust, mida täiendatakse
viidetega ülevõetavatele direktiividele (EL) 2017/2398 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 87–
95) ja (EL) 2019/130 (ELT L 30, 31.01.2019, lk 112–120).
Muudatused maavarade määruses
Eelnõu §-ga 3 jäetakse määrusest välja viide piirnormide määrusele, asendades
selle viitega seadusele. Piirnormid on edaspidi reguleeritud teises määruses (eelnõu
§ 1, muutmispunkt 7, kuid otstarbekas on asendada viide viitega seadusele, vältimaks
edaspidi asendamise vajadust).
Muudatused piirnormide määruses
Eelnõu §-ga 4 tunnistatakse piirnormide määrus kehtetuks. Määruse nõuded ja
töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid on edaspidi ohtlike kemikaalide
määruse lisaks (eelnõu § 1, uus pealkiri „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate
11
materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna
keemiliste ohutegurite piirnormid“).
Sellest tulenevalt tuleb muuta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. augusti
2004. aasta määruse nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“ § 16 lõiget 1, millega
viidatakse käesoleva eelnõu raames kehtetuks tunnistatavale piirnormide määrusele.
Viidata tuleb uue pealkirjaga määrusele „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate
materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna
keemiliste ohutegurite piirnormid“.
Muudatused töövahendi määruses
Eelnõu § 5 punktiga 1 muudetakse ohutusjuhendi kinnitamise nõuet. Töövahendi
määrusest jäetakse välja ohutusjuhendite kirjaliku kinnitamise nõue. Muudatusega
viiakse määruse sõnastus kooskõlla 01.01.2019 jõustunud TTOS § 13 lõike 1 punkti
14 sõnastusega, mille kohaselt peab tööandja koostama ohutusjuhendid tehtava töö
ja kasutatava töövahendi kohta, kuid ei pea neid kirjalikult kinnitama. Oluline on, et
tööandja hoiaks ohutusjuhendeid aja- ja asjakohasena.
Eelnõu § 5 punktiga 2 muudetakse normitehnilist märkust. Tegemist on tehnilise
muudatusega.
Muudatused asbestitöö määruses
Eelnõu § 6 punktiga 2 muudetakse viidet Euroopa Liidu direktiivile. Asbestitöö
määruse koostamisel aluseks olnud direktiiv 89/655/EMÜ ja selle muudatused
kaotasid kehtivuse uue direktiivi 2009/104/EÜ jõustumisel. Töövahendile kehtestatud
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded uue direktiivi jõustuma hakkamisega ei muutunud,
kuna see koostati kodifitseerimismenetluse raames, mis tähendab, et õigusselguse
huvides koondati direktiiv 89/655/EMÜ ja selle muudatused ühte uude direktiivi ning
sisulisi muudatusi direktiivis ei tehtud. Seetõttu ei olnud vaja määruses sisulisi
muudatusi teha. Käesoleva eelnõuga lisatakse määrusesse õige viide kehtivale
direktiivile.
Muudatused alaealiste määruses
Eelnõu §-ga 7 muudetakse viidet TTOS-i paragrahvile, kuna raskuste käsitsi
teisaldamise nõuded on kehtestatud TTOS § 9 lõike 3, mitte lõike 4 alusel. Vastav
TTOS-i muudatus jõustus 01.01.2019. Seega on tegemist tehnilise parandusega.
Muudatused tööõnnetuste määruses
Eelnõu §-ga 8 muudetakse tööõnnetuste määruse sõnastust. Kuna
Tööinspektsioonil ei ole enam kohalikke asutusi, ei ole korrektne viidata ka
Tööinspektsiooni tööpiirkonnale. Tegemist on tehnilise parandusega, mis jäi ekslikult
01.01.2019 jõustunud muudatustega tegemata.
Eelnõu §-s 9 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määruse jõustumisaeg vastab
esimese etapi direktiivi nõuete ülevõtmise ajale, s.o 17. jaanuar 2020. Erisus nähakse
ette eelnõu § 2 punktis 2 sätestatud tööprotsesside puhul, kus tööprotsesse lisatakse
hilisema jõustumisajaga tulenevalt direktiivist (EL) 2019/130.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
12
Määruse eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiividega (EL) 2017/2398 ja (EL) 2019/130, millega täiendatakse töökeskkonnas
esinevate kantserogeensete ja mutageensete ainete loetelu. Direktiividega
muudetavaid aineid on kirjeldatud seletuskirja lisas.
4. Määruse mõjud
Eelnõus käsitletud kantserogeensete ainetega võib kokku puutuda peamiselt
tööstussektoris (täpsemalt keemia-, puidu-, mööbli- ja metallitööstuses, kummi- ja
plasttoodete tootmises), lisaks ehitus- ja transpordisektoris.
Eestis puuduvad täpsed andmed eelnõuga muudetavate kantserogeensete ainete
kohta. Teatud kantserogeensete ainete esinemist Eestis võib tuvastada välisõhku
paisatavate saasteainete andmete põhjal. Kui aine on sattunud välisõhku, võib sellega
kokkupuudet esineda ka töökeskkonnas. Keskkonnaagentuuri 2017. a välisõhu seire
aruande järgi on õhku paisatud saasteainete seas käesoleva määruse
kantserogeensetest ainetest akrüülamiid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud,
trikloroetüleen, 1,3-butadieen, kroom, etüleenoksiid, epikloorhüdriin, diislikütus ja
määrdeõlid. Välisõhu saasteallikad on näiteks katlamajad, kuumpressid, suitsuahjud
jm.
Eelnõuga planeeritud ohtlike ainete käitlemise nõuete rangemaks muutmisel võib
tuvastada järgmised mõjuvaldkonnad: sotsiaalne mõju, mõju majandusele, mõju
keskkonnale, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja
tuludele. Muudatustel puudub mõju regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja
välissuhetele.
Eelnõus planeeritud teiste TTOS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste
(18.06.2004 määrus nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“, 11.01.2000 määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu
ja tööohutuse nõuded“, 11.10.2007 määrus nr 224 „Asbestitööle esitatavad
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, 11.06.2009 määrus nr 94 „Töökeskkonna
ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ ja
03.04.2008 määrus nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise,
teatamise ja uurimise kord“) muudatused on tehnilised ega too kaasa mõjusid.
Muudatus: ohtlike ainete käitlemise nõuded muudetakse rangemaks
Muudatus avaldab mõju elanikkonnale, töötajatele, tööandjatele, mõõtelaboritele ning
riigiasutustele.
Mõju sihtrühm 1: töötajad, kes puutuvad töötamisel kokku eelnõus nimetatud
18 kantserogeense ainega, millele kehtestatakse senisest rangemad nõuded
Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal Eestis kokku 594 000 palgatöötajat. Neist ligi
124 600 (metallitööstuses 12810, puidutööstuses 17016, mööblitootmises 7820,
kummi- ja plasttoodete tootmises 3941, keemiatööstuses 2519, ehituses 42 819 ning
transpordis 37 747 töötajat) töötas tegevusaladel, kus tööprotsesside käigus võib
toimuda kokkupuude mõne kantserogeense ainega, mille käitlemisele kehtestatakse
uued või senisest rangemad nõuded.
Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuna on suurem kui 5% kõikidest
palgatöötajatest.
13
Mõju valdkond 1: sotsiaalne mõju
Ohtlike kemikaalide käitlemisele rangemate nõuete kehtestamine kaitseb töötajate
tervist. Eelnõus esitatud piirnormidest kinnipidamine töökeskkonnas aitab ennetada
töötajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest põhjustatud haigustesse (nt
nahahaigused, allergeenidest põhjustatud kutsehaigused, kutsemürgistused,
kopsukahjustused ja vähk).
Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki sihtrühma kuuluvaid töötajaid. Mõju sagedus
on keskmine, kuna töötajate kokkupuude ohtlike kemikaalidega ning töötajate
teavitamine, juhendamine ja väljaõpe on regulaarne, aga mitte igapäevane. Mõju
ulatus on väike, kuna muudatusega ei kaasne sihtrühma käitumises eeldatavalt
kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest muudatustel on selgelt
positiivne mõju – suureneb töötaja kindlustunne, et töötamine on ohutu ja töötaja
tervist säästev. Muudatuse mõju sihtrühmale on oluline.
Mõju sihtrühm 2: tööandjad, kelle ettevõtetes võivad töötajad tööprotsesside
käigus puutuda kokku eelnõus nimetatud 18 kantserogeense ainega, millele
kehtestatakse uued või senisest rangemad nõuded
Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal Eestis kokku 131 650 ettevõtet. Neist ligi
18 000 ettevõtet (metallitööstuses 1223, puidutööstuses 1102, mööblitootmises 704,
kummi- ja plasttoodete tootmises 213, keemiatööstuses 111, ehituses 9500 ning
transpordis 5052 ettevõtet) tegutses tegevusaladel, kus tööprotsesside käigus võib
toimuda kokkupuude mõne kantserogeense ainega, mille käitlemisele kehtestatakse
uued või senisest rangemad nõuded.
Mõjutatud sihtrühma võib pidada väikeseks, kuna sihtrühma suurus on vähem kui 5%
kõikidest ettevõtetest.
Mõju valdkond 1: mõju majandusele
Muudatus suurendab eelduslikult mõnevõrra tööandjate jaoks töötervishoiu- ja
tööohutusalase ennetustegevusega kaasnevat aja- ja ressursikulu, suureneb
halduskoormus. Uute ainete lisamine ohtlike ainete nimekirja ning nõuete rangemaks
muutmine toob tööandjale kaasa täiendavad kulutused, kuna ohtlike kemikaalide
käitlemisel ettevõtetes on tööandja kohustus võtta tarvitusele abinõud, et kaitsta
töötajate tervist kemikaalidest lähtuva võimaliku terviseohu eest. Tööandja peab
korraldama täiendava töökeskkonna riskianalüüsi ning vajaduse korral tegema ohtlike
ainete sisalduse mõõtmised töökeskkonnas, töötajate ja töökeskkonnavolinike
täiendava juhendamise, töö ümberkorraldamise, ventilatsioonisüsteemi parendamise,
võtma kasutusele uusi isikukaitsevahendeid jne.
Muudatusel on tööandjatele ka positiivne majanduslik mõju. Töökeskkonnas ohtlike
ainete käitlemisele rangemate nõuete kehtestamine aitab vältida tööga seotud
tervisekahjustuste, sh vähi tõttu töötajate kaotamist ning kulutusi uute töötajate
otsimisele ja koolitamisele.
Muudatuse majanduslik mõju tööandjatele on väheoluline, kuna mõju sagedus
avaldub ebaregulaarselt, mõju ulatus ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi ja
ebasoovitavate mõjude risk on väike.
Mõju valdkond 2: sotsiaalne mõju
14
Kavandatav muudatus suurendab tööandjate vastutust töötajatele ohutu
töökeskkonna loomisel, parandab sotsiaalset keskkonda ettevõttes. Muudatus
suurendab eelduslikult ka tööandjate endi vajadust töötervishoiu- ja tööohutusalaseid
teadmisi täiendada ning oma ettevõttes esinevate keemiliste ohuteguritega kursis olla,
mis kokkuvõttes parandab üldist töötervishoiu- ja tööohutusalast olukorda ettevõtetes
ning teadlikkust.
Muudatuse sotsiaalne mõju tööandjatele on väheoluline, kuna mõju sagedus avaldub
ebaregulaarselt, mõju ulatus ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi ja
ebasoovitavate mõjude risk on väike.
Mõju sihtrühm 3: riigiasutused
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatuse tulemusel võib suureneda mõnevõrra Tööinspektsiooni töökoormus, kuna
Tööinspektsioon peab tegema järelevalvet ning vajaduse korral andma nõu
töökeskkonnas esinevate keemiliste ohutegurite kohta.
Muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus
on väike, kuna muudatusega ei kaasne Tööinspektsiooni käitumises muutusi. Mõju
sagedus on keskmine, sest tegevus on küll reeglipärane, kuid mitte igapäevane.
Negatiivse iseloomuga mõju puudub. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile
väheoluline.
Mõju sihtrühm 4: mõõtelaborid
Ohtlike kemikaalide sisaldust õhus mõõdavad Eesti Akrediteerimiskeskuse
akrediteeritud mõõtelaborid. Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehe andmetel
mõõdavad kemikaalide sisaldust õhus kuus laborit, kes osutavad ettevõtetele
mõõteteenust: VKG OIL AS, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Terviseameti
kesklabori keemialabor, Terviseameti Tartu labor, Ökosil AS, Eesti Energia AS
ökoloogialabor.
Terviseameti laboritel on olemas tehniline võimekus, et mõõta suurema osa
direktiiviga kaasnevate kemikaalide sisaldust töökeskkonna õhus. Labor on valmis
välja arendama ka uusi mõõtmismetoodikaid, kui sellekohane nõudlus tekib.
Mõju valdkond: mõju majandusele
Muudatusel on sihtrühmale nii positiivne kui negatiivne mõju. Eelduslikult suurendab
muudatus nende mõõtelaborite töökoormust, kes on akrediteeritud mõõtma keemilisi
aineid töökeskkonna õhus, ja seeläbi mõjub muudatus positiivselt. Kui mõne aine
mõõtmist pole siiani tellitud, võib osutuda vajalikuks uue mõõtemetoodika
väljatöötamine, reaktiivide tellimine ja metoodika katsetamine. Üksikanalüüside jaoks
metoodika arendamine on kulukas.
Muudatusega mõjutatud sihtrühm on väike, kuna ohtlike kemikaalide sisaldust õhus
mõõtvaid laboreid on vähe. Mõju esinemise sagedus ja ulatus on keskmine, kuna see
on regulaarne tegevus ning sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused.
Eelduslikult ei too muudatus kaasa olulisi kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on mõju
sihtrühmale väheoluline.
15
Mõju sihtrühm 5: Eesti elanikkond
Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal Eestis 1,3 miljonit elanikku.
Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale
Töökeskkonnas inimestele ohtlike ainete leviku piiramine aitab kaasa ka nende
saasteainete vähenemisele elukeskkonnas. Mõju sihtrühm on suur (Eesti elanikkond).
Mõju sagedus on väike, kuna teadaolevalt pole keskkonda paisatavate ainete puhul
piirnormi ületatud. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda
muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kokkuvõttes võib
muudatuse mõju keskkonnale pidada väheoluliseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid.
Eelnõuga kavandatav muudatus aitab eelduslikult vähendada ravi ja taastusraviga
seotud riigi tervishoiukulusid ning sellest tingitud töövõimetuse ja ennetähtaegselt
pensionile jäämisega seotud kulutusi, samuti kutsehaiguseks tunnistatud haiguste
eest makstavaid hüvitisi.
6. Määruse jõustumine
Määruse muudatused jõustuvad eri aegadel.
Määruse esimesed muudatused jõustuvad 17. jaanuaril 2020. a. Erisused muudatuste
jõustumisel on selliste ainete puhul nagu kroom(VI)ühendid (uus piirnorm jõustub
17.01.2020 ja rangem piirnorm jõustub 17.01.2025) ning diiselmootorite heitgaasid
(21.02.2023 ja 21.02.2026). Jõustumisaeg 21.02.2021 kehtib järgmiste ainete puhul:
trikloroetüleen, 4,4´metüleendianiliin, etüleendibromiid, polütsükliliste aromaatsete
süsivesinike segud, eelkõige benso[a]püreeni sisaldavad segud ja mineraalõlid, mida
on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja
jahutamiseks.
Erisused jõustumistähtaegades on esitatud ohtlike kemikaalide määruses ning toodud
esile sama määruse lisas vastavate ainete juures, millele üleminekuaeg kehtib.
Selliselt on ettevõtjatel selgelt näha ja ette teada uute ainete ja piirnormide
jõustumisajad ning võimalik teha ettevõttes õigel ajal muudatusi.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
ministeeriumidele ning seisukoha avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti
Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti
Keemiatööstuse Liidule, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Mööblitootjate
Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti
Plastitööstuse Liidule, Eesti Väikelaevaehituse Liidule, Eesti Autoettevõtete Liidule,
Tööinspektsioonile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Personalijuhtimise
16
Ühingule, Viru Keemia Grupp AS-ile, Eesti Energia AS-ile ning mõõtelaboritele VKG
OIL AS, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Terviseameti kesklabori keemialabor,
Terviseameti Tartu labor, Ökosil AS ja Eesti Energia AS ökoloogialabor.
17
Lisa
Alljärgnevalt on kirjeldatud töökeskkonnas esinevaid kantserogeenseid ja
mutageenseid aineid, mida direktiivi muudatustest tulenevalt Eesti õiguses
muudetakse.
I paketi muudatused
Lehtpuidutolm (CAS nr puudub) liigitatakse rahvusvahelise vähiuurimiskeskuse
(IARC) klassifikatsiooni alusel 1. kategooria kantserogeenide hulka. Siia alla
liigitatakse nn kõvalehtpuud, näiteks tamm, saar, jalakas, künnapuu, vaher, eukalüpt,
pöök, eebenipuu, must kirss, mahagon.
Kasutusala: töötajad puutuvad puidutolmuga kokku eelkõige puidutööstuses,
mööblitootmises ja ehituses. Eelkõige toimub kokkupuude puidu lõikamisel või
töötlemisel seadmete ja tööriistade abil, samuti sellistes tööprotsessides nagu näiteks
saagimis- ja hööveldustööd, puidu-, tselluloosimassi ja paberi valmistamine, vineeri ja
puitlaastplaatide tootmine. Suure koguse puidutolmuga kokku puutuvad elukutsed on
näiteks lihvimis- ja pressimisseadmete operaatorid puidutööstuses, puidutreialid,
ehitajad ja tislerid. Suurim oht seisneb peentolmus, mis satub koos sissehingatava
õhuga sügavale ninna ja kopsudesse, kus tolmu kahjulik mõju on kõige suurem. Peale
selle levib peentolm tekkekohast ka kaugemale. Puidutolmu kogus ja tüüp oleneb
lõigatavast puidust ja kasutatavast seadmest.
Eestis puutuvad Tööinspektsiooni järelevalve andmetel töötajad kokku
lehtpuidutolmuga puidutööstuses, laeva- ja paadiehituses ning mööblitootmises.
Statistikaameti andmetel tegeleb nimetatud tegevusaladega 1878 ettevõtet kokku
24 836 hõivatuga.
Mõju tervisele: sinonasaalsed ja nasofarüngeaalsed (ninakõrvalurgete ja ninaneelu)
vähkkasvajad.
Muudatus direktiivis: direktiiviga muudetakse seni kehtinud piirnorm 5 mg/cm3
rangemaks ning uus piirnorm on 2 mg/cm3. Joonealuse märkusena lisati lause:
„Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga,
kohaldatakse piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes.“ Näiteks kui
lehtpuidutolm, eelkõige kase-, tamme- või saarepuidu töötlemisel eralduv tolm on
segunenud okaspuidutolmuga, tuleb lehtpuidutolmu piirnormi kohaldada segus
esineva kogu puidutolmu kohta.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Piirnormi puhul muudatusi ei kaasne, kuna Eesti õiguses kehtiv piirnorm on sama.
Täpsustatakse praegu kehtivate õigusaktide sõnastust. Määruses nimetatud
„puidutolm“ asendatakse nimetusega „lehtpuidutolm“. Joonealuse märkusena
lisatakse lause: „Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu
puidutolmuga, kohaldatakse piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes.“
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Paragrahvi 2 loetelus asendatakse sõnastus „kõva puidu“ uue sõnastusega
„lehtpuidu“.
Kroom(VI)ühendid (CAS nr puudub) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EÜ) nr 1272/2008 (CLP määrus) klassifitseeritud 1.B kantserogeeniks ja
rahvusvaheline vähiuurimiskeskus (IARC) on selle liigitanud 1. rühma
kantserogeeniks. Kroom(VI)ühendeid kasutatakse peamiselt lähteainena muude
kroom(VI)- ja kroom(III)ühendite tootmiseks, puidukonservantides, metalli
töötlemiseks, kroomi tootmises, pigmentides ja katalüsaatorites8. Kroom(VI)ainete
hulka kuuluvad näiteks ka järgmised ained: kroomtrioksiid, kroomhape, kroomhappe
8
https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2008:152:0001:0010:ET:PDF
18
oligomeerid ja dikromaathape, dikromaathape, naatriumdikromaat, kaaliumdikromaat,
ammooniumdikromaat, kaaliumkromaat, naatriumkromaat.
Kasutusala: peamiselt keemiatööstus, puidutööstus, metallitööstus. Tööprotsessid,
mille puhul võib toimuda kokkupuude kroomiga, on järgmised: kromaadi tootmine,
värvide ja pigmentide tootmine, galvaanimis- ja graveerimistööd, kroomi ja raua sulami
tootmine, roostevaba terase keevitamine, lehtmetalli töötlemine (sh metalli
plasmalõikus), puidukaitseainete kasutamine, nahaparkimine, veepuhastus,
pürotehnika, korrosioonitõrje.
Eestis esineb Keskkonnaameti 2016. aasta välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS
andmetel kroomi enamikul tegevusaladel. Töötleva tööstuse harudest esineb kroomi
toiduainete tootmisel, nahatöötlemisel, puidutöötlemisel, paberitööstuses,
keemiatööstuses, metallitööstuses, masinate ja seadmete tootmisel, mööblitootmisel.
Statistikaameti andmetel tegeleb Eestis nimetatud tegevusaladega kokku 2465
ettevõtet 32 870 töötajaga.
Mõju tervisele: kopsuvähk ja sinonasaalsed vähkkasvajad.
Muudatus direktiivis: lisatakse uue aineina kroom(VI)ühendid piirnormiga 0,005
mg/m3, mis võib mõnes sektoris olla lähiajal raskesti saavutatav. Sellest tulenevalt
kehtestatakse üleminekuperiood seitse aastat direktiivi jõustumisest ehk aastani 2025,
mille jooksul võib kohaldada piirnormi 0,01 mg/m3, keevitus- ja plasmalõikusprotsesse
või sarnaseid, aure tekitavate tööde puhul lubatakse aastani 2025 kohaldada
töökeskkonna kokkupuute piirnormi 0,025 mg/m3. Alates 17.01.2025 peab kõikides
töökeskkondades olema tagatud kroom(VI)ühendite piirnorm 0,005 mg/m3.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Eesti õiguses on reguleeritud kaks ainet, mis kuuluvad kroom(VI)ühendite hulka:
kromaadid (arvutatud kroomile) ja kroomhape (arvutatud kroomile), mis viiakse
loetelus kroom(VI)ühendite alla. Vastavalt direktiivile kasutab Eesti üleminekuaega
kroom(VI)ühenditele uue piirnormi 0,005 mg/m3 rakendamisel etapiti: uut rangemat
piirnormi 0,01 mg/m3 võib rakendada kuni 17.01.2025, keevitusprotsesside ja
plasmalõikusprotsessides võib piirnormi 0,025 mg/m3 kohaldada kuni aastani
17.01.2025. Pärast seda kehtib kõikidele piirnorm 0,005 mg/m3.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
Raskesti sulavad keraamilised kiud, RCF (CAS nr puudub) on määruses (EÜ) nr
1272/2008 klassifitseeritud kantserogeenseks, 1.B kategooriasse. Kasutatakse ka
nimetust „tulekindlad keraamilised kiud“. Rahvusvaheline vähiuurimiskeskus (IARC)
on selle liigitanud 1. rühma kantserogeeniks. Tegemist on isolatsioonimaterjalina
kasutatava tulekindla ainega, mis kuulub keemiliste klaaskiude alakategooriasse
(man-made vitreous fibres – MMVF). RCFi kasutatakse erinevates materjalides, et
tagada toote, nt ehitusmaterjali tulekindlus.
Kasutusala: tootmine (kiudude valmistamine, viimistlemine, paigaldamine,
eemaldamine, segamine/vormimine) mineraalvillade, kivivilla jt soojustuskiudude
tootmisel, paigaldamisel ja eemaldamisel.
Statistikaameti andmetel tegeleb Eestis kemikaalide ja keemiatoodete tootmisega 111
ettevõtet 2519 hõivatuga.
Mõju tervisele: kopsuvähk.
Muudatus direktiivis: uue ainena lisatakse raskesti sulavad keraamilised kiud
piirnormiga 0,3 kiudu/ml.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Lisatakse uus ainegrupp: raskesti sulavad keraamilised kiud piirnormiga 0,3 kiudu/cm3
(kasutatakse mõõtühikut kiud/cm3, et oleks ühtne käsitlus määruse lisa tekstis, 1 ml =
1 cm3). Määruse lisas on olemas ainegrupp sünteetilised anorgaanilised kiud
(piirnormiga 1 kiud/cm3), mis hõlmab mitut eri ainet, sh raskesti sulavad keraamilised
kiud. Selleks, et tuua välja raskesti sulavate keraamiliste kiudude kantserogeensus ja
19
suurim lubatud piirnorm töökeskkonna õhus, lisatakse see määruse lisasse
erialdiseisva ainegrupina ning märkuste lahtrisse lisatakse kantserogeensust
iseloomustav täht C.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
Sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm (CAS nr puudub), tööprotsesside
käigus tekkivat sissehingatavat kristallilist ränidioksiiditolmu määruse (EÜ) nr
1272/2008 alusel ei klassifitseerita. Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) on
selle liigitanud 1. rühma kantserogeeniks. Kristalliline ränidioksiid on kõva, keemiliselt
inertne ja kõrge sulamispunktiga ning esineb looduses kolme materjalina: mineraalne
kvarts, kristobaliit ja tridümiit. Kvarts on nende hulgas kõige levinum vorm. Kristalliline
ränidioksiid on kõva, keemiliselt inertne ja kõrge sulamispunktiga. Seda esineb
looduslikult erinevates kivimites (nt liivakivis) ja seda kasutatakse eri sektorites (nt
ehituses täitematerjalina, keraamikatööstuses keraamiliste glasuuride koostisosana,
klaasi koostisosana jm). Tegemist on ainega, mis sissehingamisel jõuab kopsu
alveoolidesse, kasutatakse ka nimetust „respiratoorne fraktsioon“. Sissehingatud
tolmu korral on tähtis, millisesse hingamisteede ossa tolm ladestub ja kui suur on
tolmuosake. Kristallilise ränidioksiidi puhul on tervisemõju tõttu oluline just nn
respiratoorne tolmufraktsioon. Respiratoorne tolm suudab tungida sügavale
kopsudesse ja põhjustada kopsuvähki.
Kasutusala: klaasitööstus, ehitus, kaevandamine, keraamikatööstus; sellised
tööprotsessid nagu kaevise töötlemine (nt kuivatamine, peenestamine, kotti
pakendamine ja käsitsemine), tahvelkivi töötlemine, kivide peenestamine ja lihvimine,
valutööstus, telliste ja plaatide valmistamine, mõned põletusprotsessid, ehitustööd,
sealhulgas töötamine kivide, betooni, telliste ja mõnede isolatsiooniplaatidega,
tunnelite kaevamine, hoonete restaureerimine, klaasmaterjalide tootmine, keraamika
valmistamine.
Põllumajandusameti taimekaitsevahendite registri andmetel on Eesti turule lubatud
tuua kaks taimekaitsevahendit, mille toimeaineks on kvartsliiv ehk ränidioksiid.
Täpsem info taimekaitsevahendi kasutajate kohta puudub. Statistikaameti andmetel
tegeleb Eestis klaasitööstuse, kaevandamise, keraamikatööstuse ja ehitusega kokku
9620 ettevõtet 45 066 töötajaga.
Mõju tervisele: kopsuvähk, silikoos.
Direktiiviga kaasnev muudatus: lisatakse direktiivi piirnormiga 0,1 mg/m3 ja joonealuse
märkega „sissehingamisel kopsu alveoolidesse jõudev fraktsioon“.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Kristallilise ränidioksiidtolmuna on käsitatud kolm ainet: kvarts (peentolm) piirnormiga
0,1 mg/m3, kristobaliidi peentolm piirnormiga 0,5 mg/m3 ja tridümiidi peentolm
piirnormiga 0,05 mg/m3. Seega piirnormides muudatusi ei kaasne, kuid nendele
kolmele ainele lisatakse märkuste veergu kantserogeenset ainet tähistav täht C.
Märked tolmuosakese suuruse kohta on olemas. Need on tähistatud numbriga 1, mis
tähistab, et tegemist on väikese osakesega, mis jõuab kopsualveoolidesse.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Paragrahvi 2 lisatakse uus punkt 6. Kantserogeenset ohtu põhjustavad tööprotsessid
on: „tööprotsessid, kus puututakse kokku töö käigus tekkiva sissehingatava kristallilise
ränidioksiidtolmuga“. Sellest tulenevalt nihkub määruse punkt 6 („muud tööprotsessid,
kus esineb töötajate kantserogeenide või mutageenide kokkupuute oht“) loetelu lõppu.
Vinüülkloriidmonomeer (CAS nr 75–01-4) on määruses (EÜ) nr 1272/2008
klassifitseeritud kantserogeenseks, 1.A kategooriasse. Rahvusvaheline
vähiuurimiskeskus (IARC) on selle liigitanud 1. rühma kantserogeeniks.
Vinüülkloriidmonomeer on aine, mida kasutatakse polüvinüülkloriidi (PVC)
lähteainena.
20
Kasutusala: kemikaalide ja keemiatoodete tootmine, toorainena keemiatööstuses
polüvinüülkloriidist toodete ehk PVC-toodete valmistamisel: elektrijuhtmete ja -
kaablite isolatsioonimaterjal, torud, kunstnahk, penoplast, linoleum, jalatsid,
heliplaadid (nn vinüülplaadid), akna- ja ukseprofiilid jne.
Statistikaameti andmetel tegeleb Eestis kemikaalide ja keemiatoodete ning kummi- ja
plasttoodete tootmisega kokku 324 ettevõtet 6460 töötajaga.
Mõju tervisele: maksavähk (eelkõige angiosarkoom ja hepatotsellulaarne kartsinoom).
Muudatus direktiivis: vinüülkloriidmonomeer piirnormiga 7,77 mg/m3 ja 3 ppm on
direktiivis olemas ning selle piirnorm muudetakse rangemaks. Uus piirnorm on 2,6
mg/m3 ja 1 ppm.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Muudatust piirnormis ei kaasne, olemasolev piirnorm 2,5 mg/m3 ja 1 ppm nimetusega
vinüülkloriid (kloroeteen).
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
Etüleenoksiid (CAS nr 75–21-8) on määruses (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseeritud 1.B
kategooria kantserogeeniks ja rahvusvaheline vähiuurimiskeskus (IARC) on selle
liigitanud 1. rühma kantserogeeniks. Etüleenoksiid võib olulisel määral imenduda naha
kaudu. Tegemist on keemilise vaheühendiga etüleenglükooli tootmisel.
Kasutusala: etüleenglükooli valmistamiseks, mida omakorda kasutatakse antifriisi ja
polüestri tootmiseks. Etüleenoksiid on pestitsiidide, puhastusvahendite,
polüuretaanvahtude, lahustite ja liimide koostisaine. Kasutatakse ka
meditsiiniseadmete steriliseerimiseks.
Eestis esineb Keskkonnaameti 2016. aasta välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS
andmetel etüleenoksiidi kummi- ja plasttoodete tootmisel. Statistikaameti andmetel
tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 258 ettevõtet 4229 töötajaga.
Mõju tervisele: leukeemia.
Muudatus direktiivis: lisatakse uus aine piirnormiga 1,8 mg/m3 ja 1 ppm ning märkuste
lahtrisse lisatakse nahka puudutav märge, mis tähistab seda, et aine imendub kergesti
läbi naha.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Olemasolev piirnorm 2 mg/m3 muudetakse rangemaks, uus piirnorm on 1,8 mg/m3;
ppm mõõtühiku piirnormi muuta pole vaja – praegu kehtib 1 ppm.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
1,2-epoksüpropaan (CAS nr 75–56-9) on määruses (EÜ) nr 1272/2008
klassifitseeritud 1.B kategooria kantserogeeniks. On koostisaineks mitmete
kemikaalide tootmisel.
Kasutusala: keemiatööstuses polüuretaanplastide ja sünteetiliste määrdeainete
tootmine, teraspindade korrosioonitõrjevärvimine, kemikaalide tootmine,
naftamaardlates kasutatavad puurimiskemikaalid. Ainega kokkupuude toimub
peamiselt polüuretaanvahtude ja propüleenglükooli tootmisel.
Statistikaameti andmetel tegeleb Eestis põhikemikaalide, plasti ja määrdeainete
tootmisega kokku 40 ettevõtet 2068 töötajaga.
Mõju tervisele: lümfoidkoe vähkkasvajad, vereloomekoe vähkkasvajad, suurenenud
leukeemiarisk.
Muudatus direktiivis: lisatakse uue ainena piirnormiga 2,4 mg/m3 ja 1 ppm.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Olemasolevad piirnormid (5 mg/m3 ja 2 ppm) muudetakse rangemaks, vastavalt 2,4
mg/m3 ja 1 ppm.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
21
Akrüülamiid (CAS nr 79–06-1) on määruses (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseeritud 1.B
kantserogeeniks. On koostisaineks mitmete kemikaalide tootmisel. Akrüülamiid võib
olulisel määral imenduda naha kaudu.
Kasutusala: keemiatööstuses reaktiivse monomeerina polümeeride ja kopolümeeride
tootmisel, polüakrüülgeelide valmistamisel (laboratoorseks kasutamiseks),
värvitootmises, side- ja liimainete tootmisel, reovee puhastamisel, pinnase töötlemisel,
metallitootmises malmi tootmisel, paberi- ja tekstiilitööstuses termo- või veekindlate
kattematerjalide, presskangaste tootmisel, kosmeetikatööstuses, õlitööstuses vee
viskoossuse suurendamiseks, betoonitootmisel.
Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis keemiatööstuses, metallitootmisel, paberi- ja
tekstiilitööstuses kokku 468 ettevõtet 8887 töötajaga.
Mõju tervisele: kõhunäärmevähk.
Muudatus direktiivis: lisataks uue ainena piirnormiga 0,1 mg/m3 ning märkuste
lahtrisse lisatakse nahka puudutav märge, mis tähistab seda, et aine imendub kergesti
läbi naha.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Olemasolev piirnorm on rangem – 0,03 mg/m3, seega muudatust piirnormis ei kaasne.
Samuti on olemas nahka puudutav märge. Määruse lisas täiendatakse akrüülamiidi
märkuste lahtrit tähega C, mis tähistab kantserogeenset ainet.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
2-nitropropaan (CAS nr 79–46-9) on määruses (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseeritud
1.B kantserogeeniks. Kasutatakse keemiatööstuses erinevate kemikaalide koostises,
annab tootele sellised omadused nagu parem lahustuvus, lühem kuivamisaeg jm.
Kasutusala: keemiatööstuses põhikemikaalide tootmisel, lennukite ja
kosmoseseadmete tootmisel. Selle kemikaali kokkupuude töökeskkonnaga esineb
peamiselt selle tootmisel ja kasutamisel lahustina trükivärvides, liimides, värvides ja
katetes.
Statistikaameti andmetel tegeleb Eestis põhikemikaalide tootmisega 21 ettevõtet
1345 töötajaga.
Mõju tervisele: maksakasvajad.
Muudatus direktiivis: lisatakse uue ainena piirnormidega 18 mg/m3 ja 5 ppm.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Muudatust ei kaasne. Aine on loetelus piirnormidega 18 mg/m3 ja 5 ppm.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
o-toluidiin (CAS nr 95–53-4) on määruses (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseeritud 1.B
kategooria kantserogeeniks. Tegemist on sünteetilise aromaatse amiiniga, mida
kasutatakse kemikaalide lähteainena, samuti kummi tootmises. Aine võib olulisel
määral imenduda naha kaudu.
Kasutusala: peamiselt keemiatööstuses, kokkupuudet võib esineda naha-, tekstiili- ja
paberitööstuses kasutatavate asovärvide tootmise tööprotsessides, samuti kummi,
karusnaha, puidu ja juuksevärvi ning farmaatsiatoodete tootmisel,
puhastusvahendites, laborites reagendina.
Statistikaameti andmetel tegeleb Eestis keemiatoodete, kummitoodete ja
farmaatsiatoodete tootmisega kokku 338 ettevõtet 6774 töötajaga.
Mõju tervisele: põievähk.
Muudatus direktiivis: lisatakse uue ainena piirnormidega 0,5 mg/m3 ja 0,1 ppm ning
märkuste lahtrisse lisatakse nahka puudutav märge, mis tähistab seda, et aine
imendub kergesti läbi naha.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Lisatakse uue ainena o-toluidiin piirnormidega 0,5 mg/m3 ja 0,1 ppm ning märkuste
lahtrisse lisatakse nahka puudutav märge, mis tähendab, et nahaga kokkupuutel
22
suureneb kogu organismi koormatus. Samuti lisatakse märkuste lahtrisse täht C, mis
tähistab kantserogeenset ainet.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
1,3-butadieen (CAS nr 106–99-0) vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud
kantserogeenseks klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega 1.A kategooria
kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kasutatakse erinevate materjalide
koostisosana.
Kasutusala: keemiatööstus, kummitööstus; kummi, plastide ja vaigu ning mitmete
tööstuskemikaalide tootmine.
Eestis esineb Keskkonnaameti 2016. aasta välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS
andmetel 1,3-butadieeni tegevusaladest kummitoodete tootmises ja mootorsõidukite
osade ja lisaseadmete tootmises. Statistikaameti andmetel tegeleb Eestis nimetatud
tegevusaladega 392 ettevõtet ja nendes ettevõtetes töötab kokku 9748 töötajat.
Mõju tervisele: lümfoidkoe-vereloomekoe vähkkasvajad.
Muudatus direktiivis: lisatakse uue ainena piirnormidega 2,2 mg/m3 ja 1 ppm.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Muudatust ei kaasne, kuna aine on loetelus rangemate piirnormidega. 1,3-butadieen
(divinüül) on loetelus piirnormidega 1 mg/m3 ja 0,5 ppm.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
Hüdrasiin (CAS nr 302-01-2) on 1.B kategooria kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ
tähenduses. Kasutatakse mitmete kemikaalide koostises. Hüdrasiin võib olulisel
määral imenduda naha kaudu.
Kasutusala: põllumajanduses kasutatav pestitsiidide koostises,
veepuhastusjaamades korrosioonitõrjevahendina.
Statistikaameti andmetel tegeleb Eesti põllumajanduses taime- ja loomakasvatusega
2209 ettevõtet 13 450 töötajaga.
Mõju tervisele: kopsuvähk ja soolevähk (kolorektaalvähk).
Muudatus direktiivis: lisatakse uue ainena piirnormidega 0,013 mg/m3 ja 0,01 ppm
ning lisatakse nahka puudutav märge, mis tähistab seda, et aine imendub kergesti läbi
naha.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Olemasolevad piirnormid 0,1 mg/m3 ja 0,1 ppm muudetakse rangemaks, vastavalt
0,013 mg/m3 ja 0,01 ppm. Nahka puudutav märge on olemas ja seda lisama ei pea.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
Bromoetüleen (CAS nr 593–60-2) on määruses (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseeritud
1.B kategooria kantserogeeniks. Kasutatakse mitmete toodete koostisosana, annab
neile tulekindlad omadused.
Kasutusala: kemikaalide tootmises, kummi- ja plastitootmises, naha ja nahatoodete
tootmises, tekstiilitööstuses. Peamiselt kasutatakse akrüülkiudude tootmisel, millest
tehakse tulekindlaid vaipkattematerjale.
Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis kemikaalide tootmises, kummi- ja
plastitootmises ning tekstiilitööstuses kokku 591 ettevõtet 10 886 töötajaga.
Mõju tervisele: maksavähk.
Muudatus direktiivis: lisatakse uue ainena piirnormidega 4,4 mg/m3 ja 1 ppm.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Lisatakse uue ainena piirnormidega 4,4 mg/m3 ja 1 ppm.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
23
II paketi muudatused
Trikloroetüleen (CAS nr 79-01-6) on määruses (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseeritud
1.B kategooria kantserogeeniks. Kemikaal, millel on rasvainet siduvad omadused.
Kasutusala: riiete keemiline puhastamine, metalltoodete, masinate ja
transpordiseadmete tööstuslik puhastamine. Seda kasutatakse vaheainena
fluorosüsivesinikest koosnevate külmaainete tootmisel, metalldetailide
rasvaeemaldusainena, kuivpuhastuse plekieemalduslahustina, polüvinüülkloriidi
polümeriseerimise modifikaatorina ja mitmetes tarbekaubaks mõeldud
aerosooltoodetes.
Statistikaameti andmetel tegeleb Eestis riiete- ja metalltoodete tööstusliku
puhastamisega kokku 503 ettevõtet 2519 töötajaga.
Mõju tervisele: neeruvähk, maksavähk, potentsiaalne mutageen, lümfisüsteemi
kasvaja (mitte-Hodgkini lümfoom).
Muudatus direktiivis: lisatakse uue ainena pikaajalise kokkupuute piirnormidega 54,7
mg/m3 ja 10 ppm ning lühiajalise kokkupuute piirnormidega 164,1 mg/m3 ja 30 ppm.
Samuti lisatakse nahka puudutav märge, mis tähistab seda, et aine imendub kergesti
läbi naha.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Muudatusi piirnormides ei kaasne. Olemasolevad piirnormid on suuremas osas
rangemad (pikaajalise kokkupuute korral 50 mg/m3 ja 10 ppm, lühiajalise puhul 140
mg/m3 ja 25 ppm. Lisatakse nahka puudutav märge A, mis tähistab naha kaudu
kergesti imenduvat ainet.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
4,4'-metüleendianiliin, MDA (CAS nr 101-77-9) on määruses (EÜ) nr 1272/2008
klassifitseeritud 1.B kategooria kantserogeeniks. Mitmete kemikaalide ja toodete
koostisaine.
Kasutusala: keemiatööstus, kummi tootmine, polümeeride tootmine, epoksüvaikude
ja liimide tugevdamine. Kasutatakse peamiselt 4,4'-metüleendifenüüldiisotsüanaadi
(MDI) valmistamisel vaheühendina, mida kasutatakse polüuretaanvahtude
tootmiseks. MDI-d kasutatakse ka vaheühendina 4-4'metüleenbissi
(tsükloheksaanamiini) töötlemisel.
Statistikaameti andmetel tegeleb Eestis kemikaalide ja keemiatoodete tootmisega
ning kummi- ja plasttoodete tootmisega kokku 324 ettevõtet 6460 töötajaga.
Mõju tervisele: põievähk
Muudatus direktiivis: lisatakse uue ainena piirnormiga 0,08 mg/m3. Samuti lisatakse
nahka puudutav märge, mis tähistab seda, et aine imendub kergesti läbi naha.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Lisatakse uue ainena piirnormiga 0,08 mg/m3. Samuti lisatakse nahka puudutav
märge A, mis tähistab naha kaudu kergesti imenduvat ainet; ning lisatakse märge C,
mis tähistab aine kantserogeensust.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
Epiklorohüdriin (CAS nr 106-89-8) on määruses (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseeritud
1.B kategooria kantserogeeniks. Kuulub mitmete kemikaalide koostisesse.
Kasutusala: keemiatööstus, ravimitööstus, paberitööstus. Epiklorohüdriini
kasutatakse laialdaselt erinevate toodete lähteainena, andes toodetele vajalikud
kaitseomadused, nt korrosioonikindluse, vastupidavuse teistele kemikaalidele ja
lahustitele, tugevuse ja haardumisomadused. Kasutusaladest on epiklorohüdriin
kasutusel näiteks epoksüvaikude ja paberi tootmisel, villa ja puuvilla ja kummi
töötlemisel.
24
Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis keemiatööstuses, ravimitööstuses ja
paberitööstuses kokku 186 ettevõtet 4250 töötajaga.
Mõju tervisele: kopsuvähk, kesknärvisüsteemi kasvaja.
Muudatus direktiivis: lisatakse uue ainena piirnormiga 1,9 mg/m3. Samuti lisatakse
nahka puudutav märge, mis tähistab seda, et aine imendub kergesti läbi naha.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Muudatust ei kaasne, kuna epikloorhüdriinile on kehtestatud piirnorm 1,9 mg/m3.
Samuti on olemas märked naha ja kantserogeensuse kohta.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
Etüleendibromiid (CAS nr 106-93-4) on määruses (EÜ) nr 1272/2008
klassifitseeritud 1.B kategooria kantserogeeniks. On koostisaineks mitmetele
kemikaalidele.
Kasutusala: kasutatakse keemilise vaheühendina sünteesis ja mittesüttiva lahustina
vaikude, kummide, vahade, värvainete ja ravimite tootmises.
Statistikaameti andmetel tegeleb Eestis kemikaalide ja keemiatoodete tootmisega 111
ettevõtet 2519 hõivatuga.
Mõju tervisele: seos vähi tekkega on tõestatud, kuid puuduvad ühesed tõendid, mis
seostaksid etüleendibromiidi konkreetse vähivormiga. Aine on ärritava toimega
(eelkõige silmadele, nahale ja hingamisteedele).
Muudatus direktiivis: lisatakse uue ainena piirnormidega 0,8 mg/m3 ja 0,1 ppm. Samuti
lisatakse nahka puudutav märge, mis tähistab seda, et aine imendub kergesti läbi
naha.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Lisatakse uue ainena piirnormiga 0,8 mg/m3 ja 0,1 ppm. Samuti lisatakse nahka
puudutav märge A, mis tähistab naha kaudu kergesti imenduvat ainet, ning lisatakse
märge C, mis tähistab aine kantserogeensust.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
Etüleendikloriid (CAS nr 107-06-02) on määruses (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseeritud
1.B kategooria kantserogeeniks. Kasutatakse mitmete kemikaalide koostises.
Kasutusala: keemiatööstus, laborid, tekstiilitööstus (tekstiil, nahk, karusnahk).
Kasutatakse tööstuslikult teise aine valmistamiseks (vaheühendite kasutamine).
Kasutatakse järgmistes toodetes: polümeerid, ekstraheerivad ained, kütused, pH
regulaatorid ja veepuhastusvahendid, taimekaitsevahendid ja ravimid.
Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis keemiatööstuses ja tekstiilitööstuses kokku
378 ettevõtet 6945 töötajaga.
Mõju tervisele: seos vähi tekkega on tõestatud, kuid puuduvad ühesed tõendid, mis
seostaksid etüleendibromiidi konkreetse vähivormiga.
Muudatus direktiivis: lisatakse uue ainena piirnormidega 8,2 mg/m3 ja 2 ppm. Samuti
lisatakse nahka puudutav märge, mis tähistab seda, et aine imendub kergesti läbi
naha.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Muudatust ei kaasne. Määruses on aine nimetus 1,2-dikloroetaan (etüleendikloriid)
piirnormidega 4 ml/m3 ja 1 ppm. Olemas on naha ja kantserogeense aine märge.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
Diiselmootorite heitgaasid (CAS nr puudub). Diiselmootori heitgaasid tekivad
protsessi käigus ja seepärast ei klassifitseerita neid kantserogeenideks vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008. Rahvusvaheline
vähiuurimiskeskus (IARC) on liigitanud diiselmootorite heitgaasid inimestele 1.
kategooria kantserogeeniks. Diiselmootori heitgaas kujutab endast keerukat
25
diislikütuse põlemisel tekkivate gaaside, aurude, vedelate aerosoolide ja osakeste
segu. Selle segu koostis oleneb mootorist, kütusest ja töötingimustest. Diislikütuse
põlemisel tekkiv heitgaas sisaldab palju tahmaosakesi (palju rohkem kui bensiini
põlemisel) ja segu sisaldab mitmeid kantserogeenseid aineid.
Kasutusala: diiselmootorid käitavad väga erinevaid sõidukeid, rasketehnikat ja
masinaid, mida kasutatakse paljudes tööstusvaldkondades, sh mäenduses,
transpordis, ehituses, põllumajanduses, merenduses ja mitmesugustes
tootmisprotsessides. Kokkpuude ohustab eelkõige bussiparkide ja veokiterminalide
mehaanikuid, veokijuhte, tuletõrjujaid (sh tuletõrjedepoodes), ehitustöölisi ja
kahveltõstukijuhte, fikseeritud jõuallikatega, nt kompressorite ja generaatoritega
töötajaid, laevade ja lennukite laadijaid, nafta- ja gaasitöölisi ning teemaksukabiinide
töötajaid.
Arvestades diiselmootorite heitgaasidega seotud kasutusalasid, võib Statistikaameti
ettevõtete statistika alusel eeldada, et Eestis on diiselmootorite heitgaasidega seotud
16 806 ettevõtet kokku 94 982 töötajaga.
Mõju tervisele: kopsuvähk
Muudatus direktiivis: lisatakse uue ainena piirnormiga 0,05 mg/m3, mis arvutatakse
elementaarse süsiniku (EC) põhjal. Selle piirnormi tagamine võib mõnes sektoris olla
lähiajal raskesti saavutatav. Seetõttu kehtestatakse kõigi sektorite jaoks kaheaastane
üleminekuperiood. Allmaakaevandamise ja tunneliehitusega tegelevate sektorite
jaoks kehtestatakse piirnormi kohaldamisele viieaastane üleminekuperiood.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Lisatakse uue ainena piirnormiga 0,05 mg/m3.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Paragrahvi 2 lisatakse uus punkt 8 „tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda
diiselmootorite heitgaasidega“.
Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, eelkõige benso[a]püreeni
sisaldavad segud (CAS nr puudub) on määruses (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseeritud
1.A või 1.B kategooria kantserogeenideks. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
(edaspidi PAH) on suur klass orgaanilisi ühendeid – rohkem kui 100 üksikut PAH-d,
sealhulgas benso[a]püreen. Benso[a]püreen ja PAH segud moodustuvad orgaaniliste
materjalide põletamise ja pürolüüsi käigus, mistõttu ei eksisteeri neid isoleeritult, vaid
komplekssete segude koostisosadena.
Kasutusala: kokkupuude võib toimuda tööl, mis on seotud söe tahma, kivisöetõrva või
kivisöe pigi polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega. Tegemist on näiteks järgmiste
protsessidega: söe veeldamine, kivisöe gaasistamine, koksitootmine ja koksiahjud,
kivisöetõrva destilleerimine, katusekattete ja sillutistega (söetõrvaga)
kokkupuutumine, puidu immutamine ja säilitamine, alumiiniumitootmine (sh anoodide
tootmine), süsinik-elektroodide tootmine, korstnapühkimine, söeküttega
elektrijaamades töötamine, põlengutega seotud päästetööd, mh ka põlengupõhjuste
uurimine põlengu järel. Eriti suurt polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega
kokkupuudet täheldatakse alumiiniumitootmises.
Arvestades polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega kokkupuute võimalust
puidutöötlemisel, koksi ja elektrienergia tootmisel, võib Statistikaameti ettevõtete
statistika alusel eeldada, et Eestis on nendega kokkupuute võimalus 1153 ettevõtte
19 602 töötajal.
Mõju tervisele: puudub konkreetne sihtorgan, võib põhjustada erinevaid vähivorme.
Muudatus direktiivis: lisatakse uue ainena ilma piirnormita, kuid lisatakse nahka
puudutav märge, mis tähistab seda, et aine imendub kergesti läbi naha.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Lisatakse uue ainena, lisatakse märked C ja A.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Muudatust ei kaasne.
26
Mineraalõlid, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites mootori
liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks (CAS nr puudub). Tekivad protsessi
käigus, mistõttu ei klassifitseerita neid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EÜ) nr 1272/2008. IARC klassifikatsiooni alusel on 1. kategooria
kantserogeen. Koosneb süsivesinike segudest, sh parafiinidest, nafteenidest ja
komplekssetest/alküülitud polüaromaatidest ja määrdeainetest. Kokkupuude
töökeskkonnas on naha kaudu – nahaga kokkupuutumine õli vahetamise või mootori
osadega töötamise ajal. Mineraalõlide sissehingamine kasutatud mootoriõlide puhul
on ebatõenäoline.
Kasutusala: kasutatakse mootorsõidukite ja mootorrataste mootorites, diislikütuse
mootorites, laevamootorites, lennukites ja kaasaskantavates masinates, sealhulgas
kettsaagides ja muruniidukites.
Arvestades mineraalõlide kasutusalasid võib Statistikaameti ettevõtete statistika
alusel eeldada, et Eestis on mineraalõlidega kokkupuute võimalus kokku 752 ettevõtte
8655 töötajal, sh masinate remondi ja paigaldusega tegeleva 603 ettevõtte
4685 töötajal.
Mõju tervisele: nahavähk
Muudatus direktiivis: lisatakse uue ainena ilma piirnormita, kuid lisatakse nahka
puudutav märge, mis tähistab seda, et aine imendub kergesti läbi naha.
Muudatusvajadus ohtlike kemikaalide määruses:
Lisatakse uue ainena, lisatakse märked C ja A.
Muudatusvajadus kantserogeenide määruses:
Paragrahvi 2 lisatakse uus punkt 7: „tööprotsessid, kus töötaja nahk võib kokku
puutuda mineraalõlidega, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites mootori
liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks.“.
27
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/19-0662 - Tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute direktiivi muudatuste ülevõtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 26.08.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e17c08e7-a9e6-4524-a40f-73003d3890b3
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e17c08e7-a9e6-4524-a40f-73003d3890b3?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main