Vastus

Rahandusministeerium [email protected] 12.03.2019 nr 6-2/624-1 Ühistaotluse esitamine Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium esitavad riigieelarve strateegia 2019. aasta läbirääkimiste raames ühistaotluse lõimumisega seotud tegevuste elluviimiseks aastatel 2020–2030. Taotluse on koostanud neli ministeeriumi ühiselt. Palume toetada ühistaotluses esitatud ettepanekuid RESi läbirääkimistel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Indrek Reimand Kultuuriministeeriumi kantsler Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler (kõrgharidus, teadus ja keelepoliitika) kantsleri ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna Marika Priske Siseministeeriumi kantsler Sotsiaalministeeriumi kantsler Lisa: Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühine lisataotlus RESi Mall Saul 628 2261 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Lisataotluse lisainfo vorm 1. LISATAOTLUSE ÜLDANDMED Lisataotluse number Põhiteenuse kood/ sisemise Lõimumisega seotud tegevuste elluviimine 2020-2030 tugiteenuse puhul asutuse kood Kaasatud valitsemisalad 2. SISULINE VAJADUS JA MÕJU 2.1. Vajaduse/probleemi ja lahenduse detailsem selgitus, sh ulatus (valitsemisalade ja valdkondade ülene vms) Eestis on 194 erinevat rahvust, 30 % rahvastikust on teisest rahvusest. Ränne maailmas ja Eestis kasvab. Statistikaameti1 esialgsete andmete alusel saabus 2018. aastal Eestisse elama 13 030 inimest. Kasvab ka tagasipöördujate arv. Seega on oluline nii Eesti riigi heaolu, arengu ning turvalisuse huvides tegeleda lõimumisküsimustega ka tulevikus ning suuremas mahus kui seni, arvestades järgmise kolme teguriga:  Ränne intensiivistub. Eelseisvatel aastatel tuleb rohkem tähelepanu pöörata uussisserändajate, sh rahvusvahelise kaitse saanud inimeste lõimumise toetamisele ning mitmekesisust väärtustava poliitilise kultuuri kujundamisele ühiskonnas.  Sise-ja välisjulgeolek. Sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse tajumine teistest rahvustest elanike seas suurendab nende rahulolematust ja umbusaldust Eesti riigi vastu, mida on võimalik välispoliitiliselt kasutada Eesti sisemise stabiilsuse nõrgestamiseks. Ühiskonna sotsiaalse sidususe nõrgenemine annab võimaluse kasutada konfliktiallikana eesti- ja venekeelse rahvastiku vastandumist. Rahvusvahelise kaitse saajate lõimumise toetamiseks mõeldud teenused ei ole piisavad. See võib suurendada kultuuridevaheliste konfliktide esinemist Eestis.  Rahastus. Lõimumisteenuseid rahastatakse valdavalt Euroopa Liidu struktuurifondidest. Euroopa Komisjon on otsustanud vähendada rahastamist uuel perioodil, millest tulenevalt võib muutuda ka lõimumispoliitika rahastamine üldiselt. Antud lisataotluses esitatud tegevuste üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. 2020. aastal lõppeb olemasolev riiklik arengukava Lõimuv Eesti 2020 ning samuti ressursid selle rakenduskava elluviimiseks. Sellest tulenevalt on Kultuuriministeerium koostöös erinevate partnerite ja sidusrühmadega sõnastanud kuus olulisemat teemat, millega soovime järgmise kümne aasta jooksul tegeleda: 1. Tugev ja usalduslik side Eestiga. 2. Tihedad inimeste- ja kogukondadevahelised kontaktid. 3. Sotsiaal-majanduslik toimetulek ja ettevõtlikkus. 4. Tõhus eesti keele omandamine. 5. Ühise infovälja loomine. 6. Koos õppimine. Väljakutsete taust ning lisataotluse raames taotletavad tegevused 1. Tugev ja usalduslik side Eestiga 1 https://www.stat.ee/pressiteade-2019-007  Integratsiooni monitooringu (EIM2017)2 tulemuste analüüsist selgub, et valdav osa (umbes 80%) nii eestlastest kui ka eestivenelastest on tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjad3. See aga ei tähenda, et kahe keelekogukonna vahel puuduksid erimeelsused, näiteks ühiskonna mitmekultuurilisuse plusside ja miinuste või rahvustevahelise sotsiaalse ebavõrdsuse tajumisel ja mõtestamisel. Näiteks väitega „Kui riigis on erinevad rahvused, on nendevahelised konfliktid paratamatud“ nõustus 60% eestlastest ja 32% eestivenelastest. Riigiinstitutsioone usaldavad enim eestlastest Eesti kodanikud, neile järgnevad Eesti kodanikest teistest rahvustest elanikud ja Venemaa kodanikud, kõige vähem aga määratlemata kodakondsusega isikud. Sarnane järjestus tuleb välja ka varasematest integratsiooni monitooringutest. Erinevused usalduses käivad käsikäes uskumusega, et Eestis ei ole eri rahvusest inimestel peaaegu üheski valdkonnas võrdsed võimalused, eriti poliitikas ja avalikus sektoris tegutsemise puhul. Kuulumine mõnda ühendusse või seltsi on ühtlaselt vähe levinud kõigis ühiskonnarühmades – ühtegi ühendusse ei kuulu 83% eestlastest ega 87% teistest rahvustest Eesti kodakondsusega elanikest. Veelgi suurem on see näitaja määratlemata kodakondsusega elanike puhul: neist ei ole tervelt 92% ühegi seltsi ega ühenduse liige. EIM2017 andmetel tunnevad sisepoliitika vastu eestlased (69%) rohkem huvi kui teistest rahvustest elanikud (54%). Võrreldes 2015. aasta andmetega on eestlaste huvi veidi kasvanud ja teistest rahvustest elanikel mõnevõrra vähenenud. Valimistel osalemine on rahvuseti suhteliselt võrdne ja see trend ei ole võrreldes eelmise monitooringuga muutunud. Kohalike omavalitsuste valimistel on teistest passiivsemad need, kellel ei ole Eesti kodakondsust, ja kõige noorem vanuserühm (18–24aastased), seda nii eestlaste kui ka teistest rahvustest elanike puhul. Kuigi kõnealune monitooring näitab, et Eesti kodakondsuse mittetaotlemise põhjustest on esikohale tõusnud pragmaatilised põhjused (kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist ja määratlemata kodakondsusega on lihtsam reisida SRÜ riikidesse), on nende seas siiski veel olulisel kohal (46% vastusevariant „see kindlasti“) hirm kodakondsuseksami keerukuse ees. Kohalikel omavalitsustel (KOV) on koostöös teiste osapooltega oluline roll ühtse ja kaasatud kogukonna kujundamisel. Samuti on kohalikud omavalitsused inimeste jaoks esimeseks kontaktpunktiks olmeprobleemide lahendamisel. Eesti Valdade ja Linnade Liit ning Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon kaardistasid 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses Eesti KOVide lõimumise ja kohanemisega seotud olukorra. Küsitluses osalenud 42st omavalitsusest vaid 14% ei vaja lõimumise ja kohanemise osas tuge. Ülejäänud soovivad abi nii ametkonna teadlikkuse tõstmisel antud teemast, aga ka välismaalastele informatsiooni edastamisel (sh tõlkeabi) KOV-i teenustest ja võimalustest. Analüüsi tagasisidest tulenevalt on võimalik järeldada, et KOV-idel ei ole alati selget ülevaadet kehtivast õigusest, normidest jms, mis käsitlevad välismaalaste riigis viibimist ning nendele laienevaid teenuseid ja teenusepakkujaid. Infopuuduse tõttu võivad välismaalased jääda kõrvale neile olulisest toest ja teenustest, mis omakorda on takistuseks lõimumisel kohaliku kogukonnaga. Selleks, et lahendada eelpool kirjeldatud kitsaskohad peame vajalikuks luua uusi teenuseid ning jätkata ka olemasolevate tegevustega, nt: Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise 2 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf 3 Integratsiooni monitooringus on riigiidentiteet määratletud Eesti kui ühelt poolt rahvusriigi ja teiselt poolt kodanikuriigi põhimõtete toetamise alusel. Eestivenelaste puhul käsitletakse tugevat riigiidentiteeti Eesti rahvusriigi sümbolite ja põhimõtete toetamisena, eestlaste puhul aga valmidusena kaasata vähemusrahvuste liikmed Eesti ühiskonda võrdõiguslikkuse põhimõtte alusel.  eksamiks ettevalmistavate koolituste korraldamisega ning nõustamisteenuste pakkumisega elanikele ning ka KOVidele, et tõsta nende teaduslikkust lõimumise ja rändeküsimustes ning toetada kohalikke lõimumisalaseid initsiatiive. 2. Tihedad inimeste- ja kogukondadevahelised kontaktid EIM 2017 tulemused näitavad, et eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahelised kontaktid on viimasel aastakümnel sagenenud, eelkõige tööhõives ja õpingutes, kuid mitte vabal ajal. Ühistes tegevustes osalemine parandab üksteise mõistmist ning vähendab hirme ja eelarvamusi. Laiemalt on täheldatav üldine aktiivsuse kahanemine nii eestlaste kui ka teistest rahvustest inimeste hulgas ja kõikide osalusvormide puhul. Võrreldes 2011. aastaga on vähenenud teiste rahvuste esindajate osalus kodanikuühiskonna organisatsioonides: 2011. aastal oli erinevus vabatahtlikus töös eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel 9,2 protsendipunkti, 2017. aastal kasvas see 17 protsendipunktini. Kuulumine mõnda ühendusse või seltsi on vähene kõigis ühiskonnarühmades. Eestlaste liikmeksolek võrreldes kõikide teiste rahvustega on suurem: 2011. aastal oli erinevus kuulumises mõnda ühendusse või seltsi 5,1 protsendipunkti, 2017. aastal kasvas see 6,9 protsendipunktini. Kultuuritarbimises esinevad erinevused eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel. Statistikaameti andmetel olid eestlased muust rahvusest inimestest tunduvalt aktiivsemad ja seda igas kultuurivaldkonnas. Kõige suurem oli teatris ja raamatukogus käinute osatähtsuste erinevus, eestlaste kasuks.4 Selleks, et lahendada eelpool kirjeldatud kitsaskohad peame vajalikuks luua uusi teenuseid ning jätkata ka olemasolevate tegevustega, nt tuleb jätkata spordi- ja kultuurisündmuste toetamist, kuhu on kaasatud erinevast rahvusest inimesed; tuleb tihendada koostöövõrgustikke ning kaasata erinevad valdkonnad lõimumistegevustesse; arendada kogemusõpet rahvusvahelisel tasandil ning rohkem kaasata rahvusvähemuste kultuuriseltse erinevatesse tegevustesse s.h. sh uussisserändajate lõimumist toetavatesse teenustesse. 3. Sotsiaal-majanduslik toimetulek ja ettevõtlikkus EIM2017, teiste uuringute5 tulemused ning statistikaameti andmed näitavad, et võrreldes teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul parem positsioon ning viimase kümnendi jooksul ei ole tööturu näitajate trendides suuri muutusi toimunud. Teistest rahvustest elanikel on madalam tööhõivemäär, kõrgem töötuse määr ja oma turvalisust tööturul hindavad nad väheseks. Näiteks 2018. aastal oli tööga hõivatud 69,8% eestlastest ja 64,3% teisest rahvusest elanikest, töötuse määr oli eestlastel 4,6% ja teistel rahvustel 7,1%.6 Eriti haavatavas olukorras on tööturul teistest rahvustest naised, kelle vastavad näitajad olid 59,3% (tööhõive määr) ning 6,8 % (töötuse määr). Teistest rahvustest hõivatute sissetulek ja töötasu on väiksemad kui eestlastel. Kui eestlastest kuulus 2017. aastal kõrgema sissetuleku kvintiili 23%, siis teistest rahvustest inimestest kõigest 13%. Varasemate analüüside järgi on selgitamata palgalõhe7 eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel ligikaudu 12%. Samuti on teistest rahvustest inimeste hulgas rohkem neid, kes tunnetavad ebaõiglast kohtlemist töö eest tasustamisel: oma töötasu pidas õiglaseks 50% eestlastest ja 46% 4 https://www.stat.ee/valjaanne-2016_sotsiaaltrendid-7 5 Nt Eesti Inimarengu Aruanne 2016/2017 https://inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/rahvuslik- segregatsioon-eesti-tooturul/, Eesti- ja venekeelsete palgalõhe reservatsioonipalgas Eesti tööturul, http://dspace.ut.ee/handle/10062/42726, 6 Statistikaamet (15.02.2018), TT333: hõiveseisund – sugu, vanuserühm, näitaja, rahvus ning aasta 7 See osa palgalõhest, mida ei saa selgitada eestlaste ja teisest rahvusest inimeste vaheliste erinevustega palka mõjutavates mõõdetavates karakteristikutes (nagu ametid, tegevusalad, haridus, tööaeg jne).  teiste rahvuste esindajatest. Positiivse suundumusena on see vahe kahe viimase aastaga mõnevõrra siiski vähenenud (9%-lt 2015. aastal, 4%-ni 2017.a.). EIA2016/2017 kohaselt valitseb Eesti tööturul rahvuslik segregatsioon ehk eestlaste ja teiste rahvuste jaotuses ametite ning majandusharude vahel on märkimisväärseid erinevusi. 2015. aastal töötas vaid kümnendik eestlastest ja alla kolmandiku eestivenelastest segakollektiivides, kus eestlasi ning eestivenelasi oli umbes pooleks.8 Tööturu rahvuslik segregatsioon takistab oluliselt ühiskonna lõimumist, sest eri rahvustest inimesed ei tegutse koos ega lävi iga päev ühes olulisemas eluvaldkonnas ehk tööl.9 Avaliku teenistuse 2017. aasta aruande kohasel töötab avalikus teenistuses 10,8% teisest rahvusest inimesi ning ministeeriumites 2,4%.10 EIM2016/2017 toob välja, et üheks tööturu segregatsiooni põhjuseks on nõukogude ajast pärinev elukohtade geograafia. Enamik venekeelsest elanikkonnast elab ka praegu samades asulates, kuhu sisserändajad algselt saabusid, samal ajal kui ülejäänud Eesti linnades ja maapiirkondades jääb venekeelsete elanike osa alla viie protsendi.11 Elukoha ja tööturu etniline eraldatus ja selle püsimine on mh seotud eesti haridussüsteemi eripäradega. Selleks, et lahendada eelpool kirjeldatud kitsaskohad peame vajalikuks luua uusi teenuseid ning jätkata ka olemasolevate tegevustega, nt tuleb tõsta tööandjate teadlikkust mitmekesiste kollektiivide eelistest; tuleb toetada Eesti keelest erineva emakeelega inimesi töö alustamisel riigisektoris (läbi mentorluse ja keeletoe); tuleb arendada ettevõtlikkust toetavaid meetmeid teisest rahvusest inimestele. Antud väljakutse raames teeb Kultuuriministeerium tihedat koostööd Sotsiaalministeeriumiga, kes planeerib oma lisataotluses konkreetseid meetmeid teistest rahvustest inimeste võimestamiseks tööjõuturul. Kultuuriministeeriumi planeeritud tegevuste fookuses on teadlikkuse tõstmine nii tööandjate kui ka nö võitjate seas ning valitsussektori eeskujuandva rolli suurendamine teistest rahvustest inimeste kaasamisel. 4. Tõhus eesti keele omandamine 2017. aasta Eesti integratsiooni monitooringu andmed näitavad, et teistest rahvustest elanike eesti keele oskus on mõnevõrra paranenud. Üle 15-aastastest teistest rahvustest Eesti elanikest peab end aktiivseks eesti keele oskajaks (valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab) 41%, passiivse keeleoskusega (saab aru ja veidi räägib või saab veidi aru ja ei räägi) on pooled ning üldse ei oska eesti keelt kümnendik neist. Kõige mugavamalt tuntakse ennast lugemises ja suulisest kõnest arusaamises (vastavalt 71% ja 69%). Võrreldes 2015. aastaga on keele mittevaldajate osakaal kõige rohkem vähenenud just Ida-Virumaal (2015. a. 30%, 2017. a. 22%). Keeleõpe rakendusuuringu12 kohaselt ei ole täiskasvanute eesti keele õppe nõudluse ja tasuta koolituste pakkumise maht tasakaalus: riiklikult pakutud koolituste maht on olnud aastati erinev, jäädes vahemikku 2 000 kuni 10 000 inimest aastas, kuid inimesi, kes lähema kolme aasta jooksul soovivad eesti keelt õppida, on 52 000–68 000. Samuti on nimetatud uuringu kohaselt lisaks keele õppele nõudlus ka praktiseerimisvõimaluste järgi (eriti piirkondades, kus puudub eestikeelne keskkond). Eelmisel aastal oli loodud võimalus mitteformaalseks keeleõppeks vaid 368 inimesele. 8 ibid 9 https://inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/rahvuslik-segregatsioon-eesti-tooturul/ 10 https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/atar_2017.pdf?download=1 11 ibid 12 https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/1_osa_sissejuhatus_ja_suntees_est.pdf  Lisaks õppekohtadele on oluline lahendada ka keeleõpetajate puuduse probleem. TÜ ja TLÜ lõpetavad aastas keeleõpetajatena 4-5 inimest. Suur puudus on ka täiendkoolituse järele, et tagada täiskasvanud õppijatele sobiv keeleõppemetoodika ning alternatiivsete uute keeleõppemetoodikate ja IT-lahenduste tundmine ja ärakasutamine nii, et keeleõpe oleks kiirema ning tõhusam . Selleks, et lahendada eelpool kirjeldatud kitsaskohad peame vajalikuks luua uusi teenuseid ning jätkata ka olemasolevate tegevustega, nt pakkuda täiendkoolitust täiskasvanutele keeleõpet pakkuvatele õpetajatele; luua mitteformaalsed keeleõppetegevused eesti keele praktiseerimiseks ja suhtlemiseks ning jätkata keelekursuste korraldamisega; koolitada uusi õpetajad, kes viivad läbi mitteformaalseid keeleõppetegevusi eesti keele praktiseerimiseks; investeerida IT-lahendustesse täiendavate keeleõppevõimaluste loomiseks. Lõimumisega seotud lisataotlustes on keskendutud eelkõige täiskasvanute keeleõppele. Lisaks Eesti Keele Majadele pakuvad täiskasvanute eesti keele õpet ka Töötukassa, JUM, HTM, SIM. Erinevad sihtrühmad on valdkonnapõhiselt omavahel jaotatud, kuid toimub omavaheline aktiivne koostöö, seejuures dubleerimise vältimine. Antud lisataotluses taotletava ressursi raames pakuksid Eesti Keele Majad ka kõigi teiste valdkondade keeleõppijatele tegevusi/üritusi/võimalusi eesti keele praktiseerimiseks (mida teised osapooled ei tee). Samuti ei tegele keegi teine täiskasvanute keeleõpetajate koolitamise ning võrgustamisega sel määral kui keelemajad. 5. Ühise infovälja loomine. EIM2017 kohaselt on Eesti venekeelsed elanikud korraga nii kohaliku venekeelse, Venemaa kui vähesemal määral ka eestikeelse meedia mõjuväljas. Erinevalt eestlastest, kes viibivad üsna ühesuguses meediaruumis, saavad teistest rahvustest inimesed meediast küllalt vastukäivaid vaatekohti kohalike ja maailmasündmuste kohta. Üha suuremat rolli mängib meediatarbimises sotsiaalmeedia, mis on teistest rahvustest noorte puhul muutunud juba kõige olulisemaks infoallikaks. Kui vanematest põlvkondadest on ETV+ kui infoallika enda jaoks avastanud rohkem kui pooled, siis noorte hulgas on neid alla kolmandiku. Pigem on noorte hulgas näha eestikeelsete veebipõhiste infokanalite tähtsuse väikest kasvu. EIA2016/2017 toob samuti välja, et eestlaste ja muust rahvusest inimeste meediaruum kattub vaid vähesel määral. Eestlased jälgivad pigem kohalikku eestikeelset meediat, kuid venekeelse elanikkonna meediatarbimine hõlmab peale kohaliku venekeelse meedia ka Venemaa ning teiste riikide kanaleid. Seega ei ela venekeelsed Eesti elanikud täielikult Venemaa meediaruumis, kuid kohalike eestikeelsete kanalite jälgimine on viimase kümnendi jooksul järjepanu vähenenud13. Tartu Ülikooli uuringu „Mina. Maailm. Meedia.”14 üks peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine s.h. meediatarbimise mustrites. Info ja suhtlusvõrgustike muutus on toetanud kahekiiruselise ühiskonna teket. Ühed pigem otsivad, kui jälgivad infot ja loovad ka ise uut informatsiooni, viibivad pidevalt võrgus. Teised on jäänud truuks pigem traditsioonilistele info- ja meediakanalitele. Selleks, et lahendada eelpool kirjeldatud kitsaskohad peame vajalikuks luua uusi teenuseid ning jätkata ka olemasolevate tegevustega, nt jätkata ETV+ ja Raadio 4 sisutegevuste toetamist; rohkem toetada ERRi ingliskeelset portaali, et luua sisukas kanal Eesti elavatele ingliskeelsetele inimestele, kuid ka rahvuskaaslastele, kes enam eesti keelt ei valda; tuleb tugevdada koostööd regionaalsete väljaannetega; on vaja toetada alternatiivsete infokanaite arendamist, mis aitaksid luua paremat kontakti teisest rahvusest noortega. 6. Koos õppimine. 13 https://inimareng.ee/sisseranne-ja-loimumine/ 14 http://www.tyk.ee/admin/upload/files/raamatud/1488976352.pdf  Eesti üldharidussüsteem põhineb ühtluskooli põhimõttel, kuid keeleliselt on see jätkuvalt segregeerunud. Enamus eesti emakeelega õpilasi õpib eesti õppekeelega koolides ning enamus vene emakeelega õpilasi venekeelsetes koolides. Haridusministeeriumi uuringute andmetel on lõimumisvaldkonnaga seotud väljakutsed haridussüsteemis järgmised:  võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele ei ole tagatud kõikides regioonides.15  PISA testide tulemused näitavad, et eesti ja vene õppekeelega koolide tulemuste vahel on erinevused (eesti õppekeelega koolides on tulemused paremad)16.  eesti keele oskus vene õppekeelega koolide lõpetajatel on kooliti väga erinev17. Eestis elavad inimesed on veendunud, et osaline eestikeelne õpe peaks venekeelsetes õppeasutustes algama juba lasteaias, sest see tagab noortele parema keeleoskuse, suurema valikuvõimaluse hariduse omandamisel ja tugeva konkurentsivõime hilisemas elus. EIM 2017. aasta küsitluse põhjal pooldab varajast osalise eestikeelse õppe algust 77% kõigist Eesti elanikest. Üle kolme neljandiku teistest rahvustest elanikest on olnud aastaid veendunud, et ainuõige aeg eestikeelse õppega algust teha on lasteaias. Kaks kolmandikku (67%) Eesti elanikest pooldab varianti, et ühes rühmas või klassis õpivad koos eri rahvusest või erinevat emakeelt kõnelevad lapsed. Erineva emakeelega noorte koosõppimises ebasoodsat mõju tajuvate inimeste arv on pikemas plaanis selgelt kahanenud, mis osutab ühiskonna avatuse kasvule üldisemalt. Sõltumata rahvusest on rohkem kui pooled elanikud (59% eestlastest ja 54% mitte-eestlastest) seisukohal, et segarühmas õppimine soodustab heade õpitulemuste saavutamist. Halba mõju rahvusvähemuste keelele ja kultuurile tajub selles ainult iga kümnes muu emakeele kõneleja. Eestlased üldiselt pooldavad (81%) erineva emakeele ja eri rahvusest lastega segarühmi, kuid samas peavad nad oluliseks, et eesti keelest erineva koduse keelega õpilased ei oleks seal ülekaalus. Nende eestlaste osakaal, kes üldse ei poolda segarühmi, on varasema küsitlusega võrreldes kaks korda vähenenud (2015–10%, 2017–5%). Eestlaste eelistatuim variant on haridusasutus, kus umbes veerand õpilastest on teise emakeelega (30%). Mitmekultuuriliste lasteaedade ja koolide suhtes on avatumaks muutunud ka muust rahvusest elanikud: 2011. aastaga võrreldes oli 2017. aastal märkimisväärselt vähem (vähenemine 21%-lt 13%-le) neid, kes pooldavad teistest rahvustest noorte ülekaaluga koole või lasteaedu. Kolm korda on kahanenud nende teistest rahvustest elanike arv, kes üldse segalasteaedu ja -koole ei poolda (vähenemine 12%-lt 4%-le). 2017. aastal eelistasid muust rahvusest Eesti elanikud ühiseid eestikeelseid lasteaedu, kus teistest rahvustest laste jaoks on olemas nende emakeelt valdavad abikasvatajad (29%), ja keelekümbluslasteaedu (26%). Kõrghariduseelistustest ilmneb, et teiste rahvuste esindajad soosivad eestikeelset kõrgharidust samal määral venekeelsega, seejuures on viimase pooldamine kahanemas. Kui 2017. aastal soovis venekeelset kõrgharidust endale või oma järglastele iga neljas muust rahvusest Eesti elanik, siis 2008. aastal oli see näitaja veel 39%. 41% teisest rahvusest inimesi arvab, et kvaliteetne kõrgharidus ei ole teisest rahvusest noortele eestlastest eakaaslastega võrdselt kättesaadav, samuti hinnatakse kriitiliselt samaväärset ligipääsu gümnaasiumiharidusele (26%). Kõige võrdväärsemalt kättesaadavaks peavad teistes trahvustest elanikud põhi- ja huviharidust. Selleks, et lahendada eelpool kirjeldatud kitsaskohad peame vajalikuks luua uusi teenuseid ning jätkata ka olemasolevate tegevustega, mis loovad toetava keskkonna koos õppiva kooli mudeli rakendamiseks Eestis: nt korraldada pikaajalisi Eesti-siseseid õpilasvahetusi; toetada eesti keele õpet keelelaagrites ja peredes. 15 https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusmin_koolivork.pdf 16 https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_kokkuvotlik_infomaterjal.pdf 17 https://www.hm.ee/sites/default/files/hmin_b1_keele_tase.pdf Antud valdkonnas teeme tihedat koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kes on hariduspoliitika juhtijaiks. Lõimumistegevuste lisataotluses on need tegevused, mis HTMi olemasolevates ja ka planeeritavates lisataotlustes ei kajastu ja mis otseselt ei puuduta hariduse andmist vaid pigem soodustava keskkonna loomist. 2.2. Mõju eesmärkidele, tulemustele ja mõõdikutele Väljakutse 2030 soovitud tulemus 1. Tugev ja usalduslik side Eestiga. Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. Erinevad Eestis elavad inimesed peavad Eestit kodamaaks ja usaldavad riigiinstitutsioone. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas hästi kohanenud ja omaks võetud. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse omandanud inimeste arv suureneb, määratlemata kodakondsusega isikute arv väheneb. On tagatud, et info riigiteenuste kohta on kättesaadav eri keeltes ja nende kõnelejate kasutatavates kanalites. Kohalikud omavalitsused panustavad sidusa kogukonna toimimisse. 2. Tihedad inimeste- ja Sidusa ühiskonna alustalaks on tugevad kogukondadevahelised kontaktid. kogukonnad ja nendevaheline tugev koostöö sõltumata keelest. Kultuur ja sport, nagu ka mitmed muud huvitegevused ning ka huvikaitse alane tegevus, pakuvad häid võimalusi kogukondade lähendamiseks. Kontaktid eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel on tihedad, inimesed mõistavad ja aktsepteerivad üksteise erinevusi. 3. Sotsiaal-majanduslik toimetulek ja Sotsiaalmajanduslikud näitajad (sh tööhõive, ettevõtlikkus. palgatase, tervis) eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel ei erine, organisatsioonid ja ettevõtted väärtustavad võrdse kohtlemise põhimõtet ning oskavad toime tulla mitmekultuurilises keskkonnas. Inimesed tunnevad ennast sotsiaalselt turvaliselt. 4. Tõhus eesti keele omandamine. Eesti keele oskajate ja aktiivselt kasutajate hulk kasvab. Kõikidele soovijatele on tagatud kvaliteetne eesti keele õpe ning motiveeriv suhtluskeskkond. 5. Ühise infovälja loomine. Eestis elavad inimesed on eesti infoväljas ning usaldavad seda. Tänu erinevatele  infokanalitele on inimesed hästi kursis Eestis toimuvaga. 6. Koos õppimine. Ühiskond toetab erinevast rahvusest inimeste koos hariduse omandamist. 2.3. Struktuurne reform/muudatus või sellega seotud Kümne aastaga soovime kuue väljakutse raames rakenduvate tegevuste abil luua lõimumispoliitika korralduses järgmise muutuse: Olukord 2020 Olukord 2030 Erinevast rahvusest inimesed ei tunne Eesti elanikud tunnevad, et rahvusest ja end sotsiaalselt turvaliselt. emakeelest olenemata, saavad nad ennast Eestis teostada kõikides eluvaldkondades. Võrgustiku kasvatamine ja partnerite Kultuuriministeeriumil on tugevad partnerid, ringi laiendamine, kes panustavad kes arvestavad oma põhitegevustes eri lõimumisega seotud eesmärkidesse, rahvustest inimestega ning koostöö erinevate partnerite teadlikkuse tõstmine. osapoolte vahel on hästi koordineeritud. Riigi poolsete teenuste kvaliteet ning Teenused, mille pakkumise eest vastutab suhestumine omavahel ei vasta sihtrühma lõimumisvaldkond – nt täiskasvanute eesti ootustele. keele õpe ja rändetaustaga inimeste nõustamine – on korraldatud heal tasemel ning vastavalt nõudlusele. Üksteise mõistmine ning kontakt teisest Eestis ühiskond on üksteist mõistev ja rahvusest inimestega on väike. erinevusi aktsepteeriv. Lõimumisvaldkonna eesmärk on jõuda olukorrani, kus sidusa ühiskonna nimel töötavad kõik ühiskonna olulisemad organisatsioonid. Järgmise 10ne aasta jooksul peab muutuma paradigma, kus lõimumisvaldkond seisab koos üksikutest integratsiooniprojektidest, kampaaniatest ning ministeeriumite ja nende allasutuste initsiatiividest hoopis laiema arusaamani, milles kõik riigi heaolunimel tegutsevad organisatsioonid arvestavad ja rakendavad oma spetsiifikast tulenevalt tegevusi sidususe suurendamiseks. Lisaks valitsuse kinnitatud arengukavale on Kultuuriministeeriumil kavas luua ka avatud tegevuskava, millesse saavad panustada kõik soovijad – organisatsioonid, ettevõtjad, koolid jne – vastavalt oma võimetele ning tahtele. Eesmärgiks on luua laialdane lõimumisliikumine, mida lisaks riigile toetavad senisest enam kõik, kes sidusa ühiskonna loomist ja säilitamist oluliseks peavad. Kuue väljakutse raames planeeritud tegevustega soovime lisaks konkreetsete väljakutsete lahendamisele kaasata partnereid, kes ka tulevikus saavad ja oskavad lõimumisse panustada. Vaid nii suudame vältida sidususega seotud probleemide taastootmist. 2.4. Mõju teistele valdkondadele/ muud mõjud Lõimumisvaldkond on seotud väga mitmete erinevate valdkondadega ning panustab erinevatesse riigi strateegilistesse dokumentidesse. Seega sõltub teiste valdkondade panusest lõimumise tulemuslikkus ning vastupidi. Tegevuste killustatus nõuab head valdkondadeülest koordinatsiooni. Selleks on moodustatud arengukava Lõimuv Eesti juhtrühm ja juhtkomitee, kuhu on kaasatud peamised partnerid.  Haridus- ja teadusminis- teerium •Keelepoliitika INSA (keelemajad) •Hariduspoliitika •LE 2020 •Noorsootöö tegevuste Kohalikud rakendamine omavalitsused •Koostöövõrgusti- ku loomine Majandus- ja KULTUURI- kommuni- MINISTEERIUM katsiooni- Poliitika juhtimine ministeerium Erasektor ja koordineerimine •Spetsialistide Strateegia LÕIMUV sisseränne EESTI 2020 Siseministeerium Kodaniku- •Kodakondsus •Ränne ühiskond •Kohanemine Sotsiaal- ministeerium •Tööjõuturg •Kohanemine •Tervishoid Strateegiad, millesse lõimumistegevused panustavad Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“18 üheks eesmärgiks on sidus ühiskond, mis väljendub soovis jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa. Praktikas tähendab see kokkulepitud tegutsemist eelkõige neis sotsiaalelu valdkondades, kus on kujunenud oht pikaajaliste vastasseisude/tõrjutuse kujunemiseks – põlvkonniti edasikanduv vaesus, suletud muulasenklaavid, hariduslik tõrjutus, perifeersete elupiirkondade mahajäämus jms. Sotsiaalse sidususe saavutamine tähendab nii sotsiaalset kui ka regionaalset tasakaalustatust, ülemäära suurte Eesti-siseste erinevuste ületamist. Lisataotluse tegevused on seotud eelkõige „Säästev Eesti 21” eesmärgiga saavutada sidus ühiskond läbi sotsiaal-majanduslike lõhede vähendamise. Arengukava on seotud ka Eesti kultuuriruumi püsimisega, toetades eri rahvuskultuuride arengut Eestis. Dokumendi Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 202019 üheks tegevusvaldkonnaks on kultuuriline mitmekesisus. Riikliku kultuuripoliitika eesmärk on Eestis elavate rahvusvähemuste Eesti ühiskonda ja kultuuriruumi lõimumise toetamine, soodustades samal ajal igakülgselt rahvusvähemuste kultuurilise identiteedi teadvustamist ja edendamist. Selleks toetab riik rahvusvähemuste kultuuride säilitamist, tutvustamist ja edendamist, võttes arvesse regionaalseid eripärasid ja vajadusi. Riik toetab kultuuridevahelise dialoogi edendamist kultuurilise mitmekesisuse väärtustamiseks ja ühise kultuuriruumi laiendamiseks. Sellel eesmärgil soodustab riik koostööd rahvusvähemuste ja eesti kodanikeühenduste vahel eesmärgiga tihendada kogukondadevahelisi kontakte. Riik korrastab rahvusvähemuste kultuuriseltsidele suunatud rahastamise põhimõtted, et muuta finantseerimine avatumaks ja eesmärgipärasemaks. Riik kaasajastab rahvusvähemusi puudutavat seadusandlust eesmärgiga parandada õigusruumi mõistetavust ja ligipääsetavust, et tagada kooskõla erinevate poliitikate vahel. Riik toetab 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/314022014002  rahvusvähemuste katusorganisatsioonide ja kultuuriseltside võimekuse tõstmist, toetades koolitus- ja nõustamistegevusi, tööd noortega ning infovahetust. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 203020 ütleb, et liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja. Sportimine eeldab kokkulepitud reeglite täitmist, lugupidamist kaaslaste ja konkurentide suhtes, oskust ausalt võita ja väärikalt kaotada. Lugupidamine konkurentide suhtes loob ühiskonnas aluse positiivsete väärtushinnangute kujunemisele. Sport on tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mille mõjul saab laiendada ühistegevust ja ühiskonna lõimumist. Lisataotluse tegevused on seotud kultuuri ja spordipoliitika eesmärkide saavutamisega eri keelelis- kultuuriliste ühiskonnarühmade kultuurilise, spordi ja ühiskondliku tegevuse toetamise ning ühise info-, spordi- ja kultuuriruumi toetamise kaudu. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon21 on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. Lisataotluse tegevused on seotud kontseptsiooniga eelkõige ühiste väärtuste tekke toetamise kaudu eri ühiskonnarühmade vahel, koostöötegevuste toetamise ning kodanikuhariduse pakkumise toetamise kaudu. Eesti julgeolekupoliitika aluste22 üheks tegevussuunaks on ühiskonna toimepidevus ja sidusus. Ühtset ühiskonda on raskem haavata ja väljastpoolt mõjutada. Ühiskonna ühtsust kasvatab ühiskonna suurem lõimitus. Lõimumise eesmärk Eestis on tugeva identiteediga, ühiseid väärtusi jagava ja kultuuriliselt mitmekesise ühiskonna kujundamine. Riik jätkab eri ühiskonnarühmade kohanemist ja lõimumist soodustavat tegevust, et arendada ja parandada elanike valmisolekut ning võimalusi ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. Lõimumise tulemuslikkusele aitavad kaasa ühtlane regionaalne areng, võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele, riigikeele õppe soodustamine ja muude tugiteenuste pakkumine ning uussisserändajate kohanemise toetamine. Soodsat kohanemis- ja lõimumiskeskkonda aitab kujundada kodanikuühenduste, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste tegevus ja koostöö. Ühiskondlike hoiakute liigne lõhestumine ja mitmekesisuse taunimine nõrgendab ühiskonna sidusust ja kerksust. Senisest rohkem tuleb pöörata tähelepanu kõige haavatavamate ühiskonnarühmade võrdsele kohtlemisele ja nende põhiõiguste kaitsmisele ning neile elamisväärse elukeskkonna loomisele. Lisataotluse tegevused on seotud julgeolekupoliitika alustega sidusama ühiskonna loomise ning eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste kodanikuühiskonnas aktiveerimise ja kodanikuaktiivsuse tõstmise kaudu. Eesti infopoliitika aluste23 eesmärkideks on edendada ja kinnistada demokraatiat Eesti Vabariigis ja soodustada eesti keele ja kultuuri arengut ning arvestada ühtlasi kultuurilisest mitmekesisusest tulenevaid väärtusi. Lisataotluse tegevused on seotud infopoliitika aluste eesmärkidega toetades eri rahvuskultuuride arengut Eestis ning eesti keelest erineva emakeelega elanike riigikeeleoskuse parandamist. 2.5. Kas lisataotlus on seotud valitsemisalade/asutustega läbi räägitud ja omavahel eelnevalt kokku lepitud? Lisataotlus on tutvustatud partnerministeeriumitele: rahandusministeeriumile, haridus- ja teadusministeeriumile, sotsiaalministeeriumile, siseministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. 2.6. Seos riigipõhiste soovituste ja/või EE2035 arenguvajadustega (sh viide) 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 21 https://www.riigiteataja.ee/akt/231276 22 http://vm.ee/sites/default/files/content-editors/JPA_2010.pdf 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/75308  Ressursid, mis on taotletud lisataotluses tegevusteks on tihedalt seotud EE2035 arenguvajadustega, peamiselt: ühiskondlike lõhede vähendamine. Samuti toetavad nad säästva arengu eesmärke: - Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused; - Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut ning tagada kõigile inimestele inimväärne töö; - Vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel; - Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid; - Eesti kultuuriruumi elujõulisus. 2.7. Vajadusel täiendavad selgitused Riiklikul tasemel hakati lõimumispoliitikaga tegelema üheksakümnendate aastate lõpus.24 Alates 2000. aastast, mil võeti vastu esimene lõimumisvaldkonna arengukava, on läbi viidud seitse integratsiooni monitooringut25 ning mitmed lõimumisvaldkonna uuringud26, toimusid arengukavade lõpp- ja vahehindamised27. Mainitud dokumendid kinnitavad, et ühiskonna sidusus on kasvanud ning lõimumise võtmevaldkondades on toimunud positiivsed arengud, kuid jätkuvalt on olemas ka mitmed väljakutsed ning kitsaskohad. Koostöös partneriministeeriumite, sh rahandusministeeriumi ja Riigikantselei strateegiabürooga, on kokku lepitud Lõimuv Eesti 2020 jätkuarengukava Lõimuv Eesti 2030 koostamises, mis sätestaks valitsuse tasandil valdkondadeülesed lõimumise eesmärgid ja oodatavad tulemused. 3. KULU ARVESTAMISE ALUSED JA MÕJU RIIGIEELARVELE 3.1. Lisavajaduse arvestuse alused Lõimumise eelarve koosneb hetkel riigieelarve ning Euroopa Liidu vahenditest – AMIF ja ESF. Lõimumisvaldkonna üldkulude puhul tuleb arvestada, et ERR ja ETV+ moodustavad suurema osa valdkonna riigieelarvelistest kuludest. Samas ei toeta lõimumist üksnes venekeelne Eesti meedia, vaid ka paljud teised tegevused, mille osakaal on kehtivas rakenduskavas ressursi mõttes väiksem. Tähelepanu väärib, et ESF vahenditest kulub suurim osa eesti keele õpetamiseks, mis on lõimumisprogrammi osa (perioodil 2014-2020 6,5 mil), kuid milleks vajalikud ressursid lõppevad aastal 2020. Lõimumisega seotud ressurrssidest annab ülevaate alljärgnev joonis, kust on näha, et aastal 2020 vähenevad EL vahendid hüppeliselt ning alles jäävad peamiselt riigieelarvelised ressursid. 24 Esimene programm valmis 1997. aastal koostöös ÜRO Arenguprogrammiga ning kandis nimetust „Muulaste integratsioon Eesti ühiskonda: sihiseadeid“. Sellele järgnes Riigikogu otsus „Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda“24 ning Vabariigi Valitsuse otsus „Mitte-eestlaste integratsioon Eesti ühiskonda: Vabariigi Valitsuse tegevuskava”. VV tegevuskava oli aluseks esimesele Riiklikule programmile „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007“24 Selle programmi jätkudokumendid on 2008. aastal koostatud „Eesti Lõimumiskava 2008-2013“ ning alates 2014. a. hetkel kehtiv arengukava „Lõimuv Eesti 2020” 25 Integratsiooni monitooring viidi läbi aastatel 2000, 2002, 2005, 2008, 2011, 2015, 2017 26 https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud 27 Ibid 14000000 Nõustamis- ja infosüsteemi 12000000 väljatöötamine ja rakendamine 10000000 Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine 8000000 Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused 6000000 Eesti keele majad 4000000 RE kulud koos ETV+ ja ERRiga 2000000 0 RE kulud 2014 2015 2016 2017 2018* 2019**2020**2021**2022** Seega oleme lisavajaduse arvestamisel lähtunud:  olemasolevatest vajadustest (tulenevad integratsioonimonitooringute tulemustest, 2018. a läbiviidud täiskasvanute eesti keele õppe uuringust ja statistikaameti andmetest);  uussisserändajate arvu kasvust;  EL vahendite vähenemisest;  partnerministeeriumite tegevustest - teenused, mis kajastuvad teiste ministeeriumite lisataotlustes või nende ministeeriumi eelarves, antud taotluses ei kajastu. Järgnevalt eelarvevajadused kuue väljakutse lõikes: 1. Tugev ja usalduslik side Eestiga 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Rahaline 33500 36000 36000 36000 36000 35000 35000 35000 35000 35000 35000 vajadus 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 Tihedad inimeste- ja kogukondadevahelised kontaktid 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Rahaline 11500 11500 11500 11500 11500 11500 11500 11500 11500 11500 1150 vajadus 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 000 2. Sotsiaal-majanduslik toimetulek ja ettevõtlikkus. 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Rahaline 55000 55000 55000 55000 55000 55000 35000 35000 35000 35000 35000 vajadus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3. Tõhus eesti keele omandamine 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Rahaline 3 1 500 2 600 3 600 3 600 3 600 3 600 3 600 3 600 3 600 3 600 vajadus 600 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 4. Ühine infoväli 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Rahaline 18400 19660 20270 20150 20000 20000 20000 20000 20000 20000 20000 vajadus 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 5. Koos õppimine  2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Rahaline 80000 11000 11000 11000 11000 11000 11000 11000 11000 11000 11000 vajadus 0 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 3.2. Positiivne mõju riigieelarvele ja vastavad arvestuse alused Lisataotluse rahuldamisel kasvavad näiteks tulud, vähenevad x aastast kulud vms, sh arvestuse alused. 3.3. Täiendav rahaline vajadus teistele valdkondadele/programmidele  Kui käesoleva taotluse rahuldamisel kaasneb täiendav kulu teistele valdkondadele/ programmidele, siis tuua siin välja.  Tuua välja ka vastastikku seotud lisataotlused, mida tuleb koos otsustada (st ühe taotluse rahuldamisel tuleks ka teine rahuldada või vastupidi) 3.4. Rahastamisallikas Rahastu 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 s- allikas RE 61400 65660 66270 66150 66000 65000 65000 65000 65000 65000 65000 vahendid 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 00 EL 54000 54000 54000 54000 52000 52000 52000 52000 52000 vahendid 0 0 00 00 00 00 00 00 00 00 00 Tulemus 30500 44000 reserv 00 00 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku 91900 10966 12027 12015 12000 11900 11700 11700 11700 11700 11700 00 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 25.06.2019 kehtiv kuni 25.06.2024 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Kultuuriministeerium Lp Märt Loite Teie 21.06.2019 nr 2-1/80044/6 Riigikontroll [email protected] Meie 01.07.2019 nr 1-16/1285-2 Arvamus kontrolliaruande „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine“ eelnõu kohta Kultuuriministeerium tunnustab Riigikontrolli mahuka ja tähtsa valdkondliku analüüsi eest. Ministeeriumi hinnangul on Riigikontrolli soovitused asjakohased ning tulevikku suunatud. Keeleõppevõimaluste mitmekesisus ja partnerite lai võrgustik näitab selle valdkonna olulisust. Järjest kasvavat keeleõppe huviliste hulka arvestades on loodud uusi õpivõimalusi: Integratsiooni Sihtasutuse toel mitmekesistati keeleoskustaseme testimise võimalusi, loodi võimalused kodakondsuseksami näidisülesannetega tutvumiseks, toetati erinevaid projekte ja ühistegevusi eesti keele õppimiseks ja praktiseerimiseks, suurenes eesti keele kohvikute ning eesti keele ja kultuuri tundmise klubide arv. Möödunud aastal tähistasid ka Narva ja Tallinn eesti keele majade loomise algust. Eesti keele õppevõimaluste paljusus avaldab mõju ka eesti keele tasemeeksamite sooritusele. 2018. aastal sooritas SA Innove korraldatud eesti keele tasemeeksami A2-, B1-, B2- või C1- tasemel 56,4% eksamil käinutest, mis on 1,9 protsendi võrra suurem kui aasta varem. Tulevikus tuleb võimaluste piires suurendada riiklikku keeleõppe rahastamise mahtu, luues sh alternatiivseid keeleõppe vorme ja IKT lahendusi, mis toetavad keelekeskkonda Ida-Virumaal ja Tallinnas. Täiskasvanutele on vaja võimaldada rohkem mitteformaalse keeleõppe võimalusi, töötavatele inimestele pakkuda paindlikke keeleõppe vorme tööl, suurendada eesti keele pakkumist A1-tasemel, jätkata tööandjate lõimumis- ja keeleõppealase nõustamisega, tegeleda täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpetajate koolitamise ja täiendkoolitamisega. Edastame kaks täpsustust kontrolliaruande järelduste osas. Täpsustus 21. punkti osas (lk 10). „Riigi eelarvestrateegias aastateks 2020–2023 keeleõppetegevuste rahastamistaotlusi ministeeriumid süsteemselt ega terviklikult omavahel ei kooskõlastanud.“ Juhime tähelepanu, et punktid 21 ja 25 ei ole omavahel kooskõlas, sest Kultuuriministeerium kooskõlastas Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga keeleõppetegevuste ühistaotluse, mida koalitsiooni eelarve läbirääkimiste käigus siiski ei toetatud. Ministeeriumide ühistaotlus on kirjale lisatud. Keeleõppe tegevuste rahastamist järgmise ELi finantsperioodi raames arutati ka Euroopa Sotsiaalfondi mitteformaalses töörühmas ning lepiti kokku edaspidine tööjaotus. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Täpsustus 25. punkti osas (lk 12): „Et pakkuda täiskasvanutele enam keelekoolitusi, keeleõpetajatele täienduskoolitusi ning rahastada keelemajade tegevust, taotles Kultuuriministeerium riigi eelarvestrateegia aastateks 2020–2023 raames lisaraha kokku 9,2 miljoni euro ulatuses.“ Palume muuta Kultuuriministeeriumi taotletud summat: Kultuuriministeerium taotles täiskasvanute eesti keele õppeks riigi eelarvestrateegia aastateks 2020–2023 raames lisaraha kokku 11 300 000 miljoni euro ulatuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisa: ühistaotlus 13 lehel Artjom Tepljuk 628 2266 [email protected]