Kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruse nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 28 Kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruse nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruse nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruses nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkti 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) loomemajanduse piirkondlik arenduskeskus on vähemalt ühe maakonna ulatuses loomemajanduse arendamisega tegelev tugistruktuur, mille eesmärgiks on piirkonna konkurentsivõime tõstmine loomemajanduspotentsiaali arendamise toel ning mille põhitegevuseks on keskuse tegevuspiirkonnas alustavate ja tegutsevate loomeettevõtjate igakülgne nõustamine, sh ettevõtlusinkubatsiooni teenuse pakkumine, koostöö edendamine loomeettevõtjate, teiste tegevusvaldkondade ettevõtjate, avaliku sektori ja mittetulundussektori vahel, ekspordipotentsiaali arendamine, innovaatiliste lahenduste väljatöötamine ja juurutamine ning loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine;“; 2) paragrahvi 2 punkti 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) loomemajanduse valdkondlik arenduskeskus on ühes või mitmes loomemajanduse valdkonnas (või alamvaldkonnas) tegutsev tugistruktuur, mille põhitegevuseks on üleriigiliselt valdkonna ettevõtluspotentsiaali ja ekspordivõimekuse tugevdamine, valdkonnas alustavate ja tegutsevate loomeettevõtjate igakülgne nõustamine, sh ettevõtlusinkubatsiooni teenuse pakkumine, loomeettevõtjate ja teiste tegevusvaldkondade ettevõtjate koostöö soodustamine, teadlikkuse tõstmine, uuringute läbiviimine ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamine ja juurutamine;“; 3) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul ühes taotlusvoorus 200 000 eurot taotleja kohta;“; 4) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) artikli 56 alusel antava abi korral arvutatakse abi osakaal eelnevalt asjakohaste prognooside alusel, võttes arvesse, et abisumma ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet, kuid mitte rohkem kui 80% abikõlblike kulude maksumusest.“. § 2. Rakendussäte Paragrahvi 1 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2019. aasta 1. juunist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Piret Hartman minister kultuurilise mitmekesisuse asekantsler kantsleri ülesannetes  Seletuskiri kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruse nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruse nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ 19. jaanuaril 2018. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 16.01.2018, 4. Eelnõu kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Eelnõuga täpsustakse loomemajanduse piirkondliku ja valdkondliku arenduskeskuse definitsioone, et võimaldada ka arenduskeskustel pakkuda ettevõtlusinkubatsiooni teenuseid alustavatele loomeettevõtjatele, ning vähendatakse arenduskeskuste, inkubaatorite ja ärikiirendite taotletava toetuse piirsummat. Lisaks sätestatakse grupierandi määruse artikli 56 alusel antava abi maksimaalne piirmäär. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite juht Eduard Odinets (e-post [email protected], telefon 628 2208) ja kunstide osakonna loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok (e-post [email protected], telefon 628 2234). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millega muudetakse ja täiendatakse kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määrust nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ ning sätestatakse määruse muudatuste rakendamine tagasiulatuvalt. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 punktis 10 sätestatud loomemajanduse piirkondliku arenduskeskuse definitsiooni. Muudatusega täpsustatakse, et loomemajanduse piirkondlik arenduskeskus saab olla ka ettevõtlusinkubatsiooni (sh ärikiirendi) teenuse pakkujaks. Mistahes arendusteenuste pakkumisel peavad need lähtuma nii sihtgrupi, piirkonna kui valdkonna nõudlusest ja potentsiaalist ning teenuse pakkujal peavad olema vajalikud ressursid (sh taristu, võrgustikud jms) ja kompetentsid. Inkubatsiooniteenuse puhul omab tegevuskeskkonna pakkumise kõrval järjest suuremat rolli vajalike ettevõtlusalaste ja valdkonnaspetsiifiliste kompetentside arendamine ning ligipääs rahvusvahelistele äri- ja investorvõrgustikele. Seetõttu on asjakohane soodustada erinevatele sihtgruppidele pakutavate tugiteenuste koondumist piirkondlikesse ettevõtluse arengut toetavatesse organisatsioonidesse. Samas ei ole välistatud olukord, kus konkreetne tugistruktuur on spetsialiseerunud ainult üksiku või spetsiifilise teenuse osutamisele. Piirkondlik arenduskeskus võib osaleda partnerina ka näiteks üle- eestilistes või rahvusvahelistes projektides ning tegeleda lisaks loomemajanduse arendamisele ka muude valdkondade ja sihtgruppidega. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 punktis 11 sätestatud loomemajanduse valdkondliku arenduskeskuse definitsiooni. Muudatusega täpsustatakse, et loomemajanduse valdkondlik arenduskeskus saab olla ka ettevõtlusinkubatsiooni (sh ärikiirendi) teenuse pakkujaks ning täpsustuse põhjendused on samad, mis loomemajanduse piirkondlike arenduskeskuste puhul. Valdkondlikud arenduskeskused võimaldavad inkubatsiooniteenuse sihtgrupile eelkõige ligipääsu valdkonnaspetsiifilisele kompetentsile ja rahvusvahelistele äri- ning investorvõrgustikele. Valdkondlik arenduskeskus võib osaleda partnerina ka näiteks mõnes piirkondlikus või rahvusvahelistes projektides ning tegeleda lisaks loomemajanduse arendamisele ka muude valdkondade ja sihtgruppidega. Seoses inkubatsiooniteenuse pakkumise võimaldamisega lisatakse sihtrühma loetellu alustavad loomeettevõtjad. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 9 lõike 1 punkti 1, vähendades loomemajanduse arenduskeskuste, inkubaatorite ja ärikiirendite taotletava toetuse piirsummat. Arvestades loomemajanduse arendamise meetme esimese ja teise tegevuse eelarve vaba jääki ning senini rahastatud inkubatsiooni- ja arenduskeskuse projektide eelarve kasutust toetuse saajate poolt on asjakohane muuta taotletava toetuse maksimaalset suurust ühe taotleja kohta ühes taotlusvoorus optimaalsemaks. Senini kahes taotlusvoorus toetuse saanud üheksast loomemajanduse inkubatsiooni- ja ärikiirendi projektist on vaid kaks toetuse projekti lõpuks täies ulatuses ära kasutanud. Kahes taotlusvoorus toetuse saanud viieteistkümnest loomemajanduse arenduskeskuse projektist on toetuse täies ulatuses projekti lõpuks ära kasutanud vaid kuus projekti. Inkubatsiooni- ja ärikiirendi projektide puhul kasutatakse esialgsest eelarvest ära keskmiselt 81% ja lõplikuks toetuseks projekti kohta kujuneb keskmiselt 189 015 eurot. Arenduskeskuste projektide puhul kasutatakse esialgsest eelarvest ära keskmiselt 90% ja lõplikuks toetuseks projekti kohta kujuneb keskmiselt 242 540 eurot. Alates meetme avanemisest on inkubatsiooni- ja arendusteenuste osutamiseks esitatavate taotluste kvaliteet oluliselt paranenud (st toetuse saamiseks nõutava koondhinde 2,50 punkti saanud taotluste osakaal kõikidest esitatud taotlustest on pidevalt suurenenud), kuid rahalisi vahendeid nende rahuldamiseks ei jagu. Toetuse maksimaalse suuruse vähendamine võimaldab toetada suuremat hulka projekte ning pöörata enam tähelepanu inkubatsiooni- ja arendusteenuste kuluefektiivsusele. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse määruse § 9 lõiget 3 punktiga 9, sätestades grupierandi määruse artikli 56 alusel antava abi maksimaalne piirmäär. Määruse § 1 lõike 4 punkt 3 võimaldab anda toetust piirkonna või valdkonna turutõrkest, nõudlusest ja potentsiaalist lähtuva loomeettevõtluse arengut toetava taristu väljaarendamiseks ja/või loomeettevõtjate tootlikkust ja toodete lisandväärtust suurendava tehnoloogia soetamiseks grupierandi määruse artikli 56 kohase kohalikule taristule antava investeeringuteks ettenähtud abina, kuid määruse § 9 lõige 3, mis käsitleb toetuse maksimaalset piirmäära abiliigiti, ei sätesta grupierandi määruse artikli 56 alusel antava abi piirmäära. Määruse täiendus selle vea kõrvaldab ning sätestab abi osakaalu arvutamise tingimused. Eelnõu § 2 sätestab muudatuste rakendamise tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2019. a. Eelnõu tagasiulatuv rakendamine toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise ja sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu koostamise aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused võimaldavad loomemajanduse arenduskeskustel pakkuda täiendavaid teenuseid alustavatele loomeettevõtjatele, soodustavad erinevatele sihtgruppidele pakutavate tugiteenuste koondumist piirkondlikesse või valdkondlikesse ettevõtluse arengut toetavatesse organisatsioonidesse ning muudavad antava toetuse suurust optimaalsemaks. Grupierandi määruse alusel antava abi tingimuste täpsustamine teenib õigusselguse huve. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ning rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu korraldusasutusele, prioriteetsete suundade „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” ning „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” valdkondlikku komisjoni kuuluvatele rakendusasutustele ja teistele rakendusasutustele, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning rakendusasutustele, kes vastutavad läbivate teemade elluviimise eest. Lisaks on eelnõu esitatud arvamuse avaldamiseks rakendusüksustele. Määruse koostamisel on muuhulgas lähtutud huvigruppidelt ja rakendusüksustelt saadud tagasisidest ning ettepanekutest.