Kiri

Kultuuriministeerium Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Meie 30.06.2019 nr 18-5/19-0206/5039 Haridus- ja Teadusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu koos seletuskirjaga. Palume Teie kooskõlastust hiljemalt 3. juuliks 2019. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Kingo väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad 1. määruse eelnõu 2. määruse eelnõu seletuskiri Annika Anton 6397663 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 11.06.2019 VÄLISKAUBANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2019 nr …… Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruses nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmise eesmärk on ärimudeli uuendamise kaudu saavutada Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasv. (2) Toetuse andmise tulemus on turismiettevõtja uuendatud ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote, teenuse või tehnoloogilise lahenduse väljaarendamine ja rakendamine Eestis ning selle viimine rahvusvahelisele sihtturule.“; 2) paragrahvi 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) ärimudeli uuendamine on turismiettevõtja seniste ja uute väärtuste kombineerimine eesmärgiga leida olemasolevale ressursile uut rakendust või hoida kokku kulusid ja seeläbi teenida täiendavat tulu;“; 3) paragrahvi 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „6) turismiettevõtja on taotleja, kelle arendatav ärimudel keskendub väliskülastajatele huvipakkuva lisateenuse või lahenduse arendamisele; 7) suurettevõtja on taotleja, kes ei vasta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus) I lisas mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;“; 5) paragrahvi 4 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetust antakse: 1) teenuse arendamiseks senisest kõrgema maksevõimega kliendisegmendile; 2) personali, turunduse, tootmise ja teeninduskvaliteedi arendamiseks või; 3) unikaalse tehnoloogilise lahenduse väljatöötamiseks ja rakendamiseks.“; 7) paragrahvi 7 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) VisitEstonia turismiportaali nähtavuse tagamise kulud toetuse saaja turunduskanalites ja teenuse osutamise kohas;“; 9) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „14) projektimeeskonna personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktile 1 ja punktidele 4–6, välja arvatud projektijuhtimise tasu.“; 10) paragrahvi 8 lõiget 6 täiendatakse punktidega 16 ja 17 järgmises sõnastuses: „16) sularahas tasutud kulud; 17) käibemaks ühendmääruse § 4 punktis 11 nimetatud juhul.“; 11) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema vähemalt 35 eurot.“; 12) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse arv „150 000“ arvuga „200 000“; 13) paragrahvi 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 11 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust võib taotleda Eesti riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning vähemalt 36 kuud tegutsenud Eestis registreeritud juriidiline isik. (2) Juhul kui toetust taotleb § 4 punktis 7 nimetatud suurettevõtja, peab projektis olema kaasatud vähemalt üks punktis § 4 punktis 8 nimetatud VKE, kes saab kasu külastajate teenindamisest uuendatud ärimudeli rakendamise tulemusel. (3) Projekti partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja.“; 15) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 19 sõnastatakse järgmiselt: „19) juhul, kui tegemist on ehitamisega, siis rekonstrueerimis- või ehitustööde hinnakalkulatsioon ja kehtiv ehitusluba või ehitisteatis, kui nimetatud dokumendid on vastavalt ehitusseaduslikule teostatavatele töödele nõutud;“; 16) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses: „25) juhul, kui taotleja on suurettevõtja, koostööpõhimõtte kirjeldus külastajate teenindamisse kaasatud VKE-ga ning VKE oodatava majandusliku kasu analüüs projektijärgsel kahel aastal.“; 17) paragrahvi 23 lõiget 9 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Juhul kui toetust anti suurettevõtjale, esitab kaasatud VKE projekti tulemusena tekkinud majanduslike mõjude analüüsi.“; 18) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) juhul, kui tegemist on ehitamisega, esitama enne ehitustöödega alustamist ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” ning ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud määruses nõutud juhtudel ehitusprojekti ekspertiisi;“. 19) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt: „15) juhul, kui toetuse saaja või partner on riigihankekohustuslane, järgima projektiga seotud hanke läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse § 26 lõigetes 1–4 kehtestatud nõudeid; 20) paragrahvi 25 lõike 2 punktis 16 asendatakse sõnad „tehingu summa käibemaksuta ületab 5000 eurot“ sõnadega „tehingu summa käibemaksuta on võrdne 5000 euroga või on sellest suurem;“; 21) määrust täiendatakse §-ga 29 järgmises sõnastuses: „§ 29. Rakendussäte Enne 1. septembrit 2019. aastal esitatud taotlused menetletakse lõpuni käesoleva määruse 9. juunil 2017. aastal jõustunud redaktsiooni alusel.“. § 2. Käesolev määrus jõustub 2019. aasta 1. septembril. Kert Kingo väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler  11.06.2019 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) on kehtestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ tegevuse „Turismiettevõtete ärimudelite arendamine“ eesmärkide elluviimiseks. Eelnõu eesmärgiks on täpsustada toetuse sisulisi ja menetlust reguleerivaid tingimusi, eelkõige seoses vajadusega laiendada toetuse taotlejate sihtgruppi, täpsustada toetuse taotlemise tingimusi ja toetatavaid tegevusi. Toetatakse ettevõtjaid, kellel on ärimudeli uuendamise läbi kasvupotentsiaal ja eeldused rahvusvahelise konkurentsivõimega toodete ning teenuste arendamiseks ja turule viimiseks. Toetuse andmisega kasvab Eesti turismisektori rahvusvaheline konkurentsivõime, areneb turismisektori valmisolek kasvatada nõudlust, pakkudes eristuvaid teenuseid lähtuvalt kliendisegmendi vajadustest. Eelnõu koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) majandusarengu osakonna peaspetsialist Annika Anton (e-post: [email protected], telefon 6 397 663) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse tootespetsialist Jane Jakobson (e-post [email protected], telefon 738 6005). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post: [email protected]). Keeletoimetuse tegi majandusarengu osakonna peaspetsialist Annika Anton (e-post: [email protected], telefon 6 397 663). Seletuskirja koostas ministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Annika Anton (e- post: [email protected], telefon 6 397 663). Eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määrust nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ (RT I, 06.06.2017, 2). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sisaldab määruse muudatusi ja paragrahv 2 jõustumissätet. Paragrahvis 1 on 21 punkti. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 3 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Kuna toetuse taotlejate sihtgruppi laiendatakse ka suurettevõtjatele, ei ole lisandväärtust võimalik eraldi tulemusena mõõta, sest suurettevõtjatel on tänu amortisatsioonile, mis ületab kordades tuluvoogusid, lisandväärtus negatiivne ning seda toetusega positiivseks mõjutada ei ole võimalik. Määrus panustab rakenduskava 5. suuna tulemusnäitajasse, mis on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) lisandväärtuse kasv turismisektori tasandil ning seda mõõdab sektori üleselt Statistikaamet. Rakenduskava tulemusnäitajat „eksportivate ettevõtete arv“ iseloomustavaid andmeid kogub Statistikaamet kord aastas. Määruse § 3 lõikega 2 täpsustakse, et tulemuse peab saavutama turismiettevõtja, mis varem oli sõnastatud kui „ettevõtja“. Toetuse eesmärk rõhutas juba „turismiettevõtjat“, mis nüüd aga ei ole enam eesmärgi sõnastuses alles. Juhul kui tegemist on suurettevõtjaga, siis on tal kohustus kaasata projekti elluviimisesse vähemalt üks VKE ning projekti tulemus saavutatakse koostöös VKEga. Muudatustega on rõhutatud, et tegevus viiakse ellu Eestis, kuid tulemuse saavutamiseks peavad tehtavad tegevused olema sellised, et nende abil on võimalik mõjutada väliskülastajaid Eestisse reisima. Tulemus tekib täiendavate väliskülastajate teenindamisest, mida mõõdetakse protsentides müügitulust. Eelnõu punktiga 2 täpsustatakse määruse § 4 punkti 2 sõnastust, kuna seoses toetuse avamisega suurettevõtjatele ei saa eesmärgistada lisandväärtust, vaid turismitulu. Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse määruse § 4 punkt 5 kehtetuks. Seoses toetuse avamisega suurettevõtjatele, ei ole mõistlik analüüsida tekkivat lisandväärtust, vaid täiendavat turismitulu. Toetust saavad taotleda ettevõtjad edaspidi ilma kohustuslikku eelnevat tegevust läbimata. Võimalus osaleda ärimudeli arendamise koolitusel või mentorluses jääb endiselt alles EASi turismiarenduskeskuse koolitusprogrammi, kuid selle läbimine ei ole enam kohustuslik määruse alusel toetuse taotlemiseks. Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse määruse § 4 punktide 6 ja 7 sõnastust. Määruse § 4 punktis 6 nimetatud turismiettevõtja on toetuse andmise eesmärki ja tulemustesse panustav taotleja või partner, näiteks majutusettevõtja, spordi- ja kultuurisündmuse korraldaja, äriturismi teenuste pakkuja, aktiivse puhkuse pakkuja või muuhulgas külalisalustele tasulisi teenuseid pakkuv sadam, kelle arendatav ärimudel keskendub väliskülastajatele huvipakkuva lisateenuse või lahenduse arendamisele. Eelpool toodud loetelu on näitlik. Taotlema võib tulla näiteks ka siseveekogu ääres olev sadam, kes ei paku nõuetele vastavaid sadamateenuseid, kuid projekti käigus arendab taotleja edasi väliskülastajate teenindamiseks vajalikke erinevaid teenuseid (sh nii sadamateenused kui muud teenused). Toetust antakse tegutsevale turismiettevõtjale, kelleks on toetuse taotleja või projekti partner ja mille käigus tekib turismiettevõtja poolt arendatav väliskülastajatele huvipakkuv lisateenus või nende külastajate teenindamist hõlbustav lahendus. Projekti tulemus rikastab turismiettevõtja senist tegutsemismudelit ja aitab teenida lisatulu väliskülastajate teenindamiselt. Eeldatakse, et arendatava ärimudeli raames tekib täiendav lisateenus, mitte ei laiendata ettevõtte olemasoleva tegevusmudeli mahtu (nt hotellile samasuguste tubade juurde ehitamine või sündmusele ühe päeva programmi pikendamine). Peab tekkima teistsugune või täiendav teenus ehk lisateenus, mis täiendab olemasolevat pakkumist. Samuti võib olla arendatav tegevus ette broneerimisega, et tagada kliendile kindel teadmine teenuse kättesaadavusest talle sobival hetkel, kuid teenust peab olema võimalik tarbida ka ilma ette broneerimiseta. Kuna toetuse sihtgrupp muutub laiemaks, siis turismiatraktsiooni mõiste järele eraldi ei ole vajadust. Määruse § 4 punktis 7 täpsustakse, et suurettevõtja on taotleja, kes ei vasta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1– 78) (edaspidi üldise grupierandi määrus) I lisas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele. Eelnõu punktiga 5 tunnistatakse määruse § 4 punkt 9 kehtetuks. Toetust saavad taotleda ettevõtjad edaspidi ilma kohustuslikku eelnevat tegevust (koolitust ja mentorlust) läbimata. Võimalus osaleda ärimudeli arendamise koolitusel või mentorluses jääb endiselt alles EASi turismiarenduskeskuse koolitusprogrammi, kuid selle läbimine ei ole kohustuslik käesoleva määruse alusel toetuse taotlemiseks. Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse määruse § 7 lõike 3 sõnastust. Toetust antakse rahvusvahelisele sihtturule teenuse arendamise eesmärgil üheks loetletud tegevustest (senisest kõrgema maksevõimega kliendisegmendile, näiteks elustiili, äriturismi või personaalsemate ja seetõttu ka kallimate teenuste arendamiseks, personali, turunduse, tootmise ja teeninduskvaliteedi arendamiseks või unikaalse tehnoloogilise lahenduse väljatöötamiseks ja rakendamiseks). Sellega lihtsustatakse toetuse andmise tingimusi ja võimaldatakse taotlejal keskenduda konkreetse lahenduse väljatöötamisele ja välisturule viimisele. Tulenevalt ekspordiabi keelust ei saa toetada müügikanalite arendamist ning reklaamipinna ostu välisturgudele suunatud turunduskanalites. Eelnõu punktiga 7 tunnistatakse määruse § 7 lõiked 4 ja 5 kehtetuks. Sellega lihtsustatakse toetuse andmise tingimusi ja võimaldatakse taotlejal keskenduda konkreetse lahenduse väljatöötamisele ja turule viimisele. Toetust antakse rahvusvahelisele sihtturule teenuse arendamise eesmärgil üheks eelnõu punktis 7 loetletud tegevustest. Eelnõu punktiga 8 täpsustatakse määruse § 8 lõike 3 punkti 9 sõnastust. Kuna Eesti turunduskontseptsiooni võimaluste kasutamisega ei kaasne kulusid, jääb kulude loetellu vaid VisitEstonia turismiportaali nähtavuse tagamise kulu. Eelnõu punktiga 9 täpsustatakse määruse § 8 lõike 3 punkti 14 sõnastust, mis on vajalik toetuse ülempiiri avamisega seoses, kui toetuse suurus ei ole enam võrdne käibe suurusega . Toetust on võimalik kasutada vaid ärimudeli arendamiseks ja sellega seotud otseste kulude katmiseks. Eelnõu punktiga 10 täiendatakse määruse § 8 lõiget 6 punktidega 16 ja 17, kuna sularahas tasutud kulud ei võimalda piisavalt tõendada kulu tekkimist ega taga tehingu kontrollimiseks jälge. Oluline on tagada toetuse läbipaistev kasutamine. Ühtlasi täpsustatakse, et mitteabikõlblik on käibemaks ühendmääruse § 4 punktis 11 nimetatud juhul. Konkreetse viite väljatoomine määruses on vajalik seoses toetuse saaja sihtgrupi muutumisega, millega seoses tekib enam küsimusi käibemaksu abikõlblikkuse kohta. Eelnõu punktiga 11 lisatakse määruse § 8 lõige 9. Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema vähemalt 35 eurot. Iga kuluga kaasneb halduskoormus kliendile ja rakendusüksusele, kuna samaväärselt ressurssi kulub 10-eurose dokumendi ja 10 000-eurose kulu kontrollimiseks. Iga hüvitamiseks esitatav kulu peab vastama abikõlblikkuse reeglitele ning seda tuleb toetuse saajal tõendada ja rakendusüksusel kontrollida. Eeltoodust lähtudes kehtestatakse kuludokumendi abikõlblike kulude alampiiriks 35 eurot. Lisaks ebamõistlikule halduskoormusele ja täiendavatele kuludele toetuse saajale ei ole majanduslikult põhjendatud kulutada avaliku sektori vahendeid väikesesummaliste kuludokumentide menetlemiseks. Eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 10 lõike 1 sõnastust nii, et toetuse maksimaalne summa on varasema 150 000 euro asemel 200 000 eurot. Nimetatud muudatusega tõstetakse toetuse maksimaalne suurus vastavaks vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ülempiirile ning kitsendavaks asjaoluks ei ole enam senine käive, vaid taotleja saab ise oma riskid projekti elluviimiseks läbi kalkuleerida ning projekti elluviimiseks vajalikke vahendeid täiendavalt mujalt kaasata. Projekti elluviimise võimekust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel. Eelnõu punktiga 13 tunnistatakse määruse § 10 lõige 2 kehtetuks, kuna piirangu seadmine aastakäibele ei ole mõislik arvestades käesolevate muudatusetega laiendatud sihtgruppi. Taotleja finantsvõimekust hinnatakse edaspidi vastavalt hindamismetoodikale (sh hinnatakse nii organisatsioonilist kui finantsvõimekust). Eelnõu punktiga 14 täpsustatakse määruse § 11 lõigete 1–3 sõnastusi. Määruse § 11 lõike 1 alusel võib toetust taotleda Eesti riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning vähemalt 36 kuud tegutsenud Eestis registreeritud juriidiline isik (tuvastatakse äriregistri vastavuskontrolli alusel registreerumise kuupäeva järgi). Taotlejate sihtgruppi laiendatakse ning puudub vajadus kitsenduse järele, mille kohaselt toetuse taotleja peab olema turismiettevõtja. Näiteks sadamate puhul võib taotlejaks olla ka kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus. Kuna toetus soovitakse avada taotlemiseks ka sadamatele ja muuseumidele, siis tuleb luua võimalus suurettevõtetele (näiteks riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutused, kohalikule omavalitusele kuuluvad väikesadamad) toetuse taotlemiseks. Nende ärimudel muutub koos kaasatava VKEga, kes aitab toetuse eesmärke täita. Määruse § 11 lõike 2 järgi peab juhul kui toetust taotleb määruse § 4 punktis 7 nimetatud suurettevõtja, olema projektis kaasatud vähemalt üks § 4 punktis 8 nimetatud VKE, kes saab kasu külastajate teenindamisest uuendatud ärimudeli rakendamise tulemusel. Määruse § 11 lõike 3 alusel on projekti partner toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eesti riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja. Kui laiendatakse taotlejate sihtgruppi, on vajalik laiendada ka partnerite ringi. Eelnõu punktiga 15 muudetakse määruse § 13 lõike 2 punkt 19 sõnastust. Tühistatud on nõue esitada projektiga koos ehitusprojekti ekspertiis, kuna ehitusseadus nõuab seda põhiprojekti staadiumis. Vastav nõue on lisatud § 25 lõike 2 punkti 3 täienduseks. Eelnõu punktiga 16 täiendatakse määruse § 13 lõiget 2 punktiga 25 selliselt, et juhul, kui taotleja on suurettevõtja, on vajalik taotlusega esitada koostööpõhimõtte kirjeldus külastajate teenindamisse kaasatud VKEga ning VKE oodatava majandusliku kasu lühianalüüs projektijärgsel 2 aastal. Analüüsi teevad nii taotleja kui kaasatud VKE. Lisatud tingimus täpsustab toetuse tulemuste saavutamise hindamist juhul kui toetuse taotleja on suurettevõtja. Eelnõu punktiga 17 täiendatakse määruse § 23 lõiget 9 nii, et juhul kui toetust anti suurettevõtjale, tuleb järelaruandes lisada kaasatud VKE projekti tulemusena tekkinud majanduslike mõjude analüüs projektijärgsel kahel aastal. Eelnõu punktiga 18 täpsustatakse määruse § 25 lõike 2 punkti 3 sõnastust. Juhul, kui tegemist on ehitamisega, tuleb taotlejal enne ehitustöödega alustamist esitada ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” ning ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud määruses nõutud juhtudel ehitusprojekti ekspertiis. Eelnõu punktiga 19 täpsustatakse määruse § 25 lõike 2 punkti 15 sõnastust viimaks tingimuse vastavusse kehtivate õigusnormidega. Eelnõu punktiga 20 täpsustatakse määruse § 25 lõike 2 punkti 16 sõnastust. Tühistatakse tingimused juhul, kui tehingu hind jääb vahemikku 5000–9999 eurot, kuna vastav tingimus kehtivas riigihangete seaduses (millest tulenevalt on käesoleva määruse säte kehtestatud) on muutunud. Samuti täpsustatakse nõudeid hinnapakkumuste võtmiseks juhul kui tehingu summa käibemaksuta on võrdne 5000 euroga. Eelnõu punktiga 21 täiendatakse määrust §-ga 29. Enne 1. septembrit 2019. aastal esitatud taotlused menetletakse lõpuni käesoleva määruse 9. juunil 2017. aastal jõustunud redaktsiooni alusel.“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302); 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1–78); 4. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 4. Määruse mõjud Eelnõuga tehtavatel muudatustel ei ole otsest sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelnõu aitab kaasa „Eesti riikliku turismiarengukava aastateks 2014–2020“ eesmärkide saavutamisele (turismitooted ja –teenused on kvaliteetsed, inspireerivad, kooskõlas säästva arengu põhimõtetega ja pakuvad terviklikku külastuselamust; VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile). Turismiarengukavas on sätestatud, et uute ärimudelite kasutusele võtmist ja teenuste disaini toetatakse turismisektoris kõrgema lisandväärtuse saavutamiseks, tõstetakse turismiettevõtjate teadmisi uute ärimudelite rakendamise võimalustest ning teenuste disainist. Ühtlasi panustab määrus turismiarengukava teiste eesmärkide täitmisesse, muuhulgas tegevuse 1.3 „Turismitoodete arenduse juhtimine“ eesmärki „Turismitoodete arenduse juhtimine ja koostöövõrgustike arendamine“, mille tulemusel on turismitooted ja -teenused kvaliteetsed, inspireerivad, kooskõlas säästva arengu põhimõtetega ja pakuvad terviklikku külastuselamust. Koostöövõrgustike eesmärgiks on tugevdada koostööd ja ühistegevusi erialaliitude ja piirkondlike sihtkohtade arendajate ning ettevõtjate vahel ja suurendada turismitoodete turunduslikku potentsiaali. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne ministeeriumile ja rakendusüksusele lisakulusid. Lisaks ei too käesoleva määruse rakendamine kaasa riigieelarvelisi lisakulusid ning samuti ei kaasne määruse rakendamisega otseseid täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid ega kaudseid kulusid taotlejale. Määruse rakendamisega seotud tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. septembril, kuna vajalik on rakendusüksuse poolt taotlejate piisav teavitamine muudatustest, infopäevade korraldamine taotlejatele ning muudatuste rakendusdokumentide ettevalmistamine. Taotlustele, mis on rakendusüksusele esitatud enne 1. septembrit 2019. a, kohaldatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määrust nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ seni kehtinud redaktsioonis. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu muudatuste tegemisel on arvestatud toetuse senise rakendamise käigus saadud tagasiside ja huvirühmade ettepanekutega. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/19-0650 - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8de1a55d-b0a8-4509-95d2-8599e01f5310 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8de1a55d-b0a8-4509-95d2-8599e01f5310?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main