Taotlusvooru „Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ kultuuri alaprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamine“ 2019. a väljakuulutamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 05.07.2019 nr 129 Taotlusvooru „Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ kultuuri alaprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamine“ 2019. a väljakuulutamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 21 alusel ja lähtudes Riigikogu poolt 12. veebruaril 2014. a kinnitatud dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ peatüki III punktidest 13 ja 15. 1. Kuulutan välja taotlusvooru „Euroopa Liidu programmi „Loov Euroopa“ kultuuri alaprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamine“ 2019. aastal, kehtestan selle tingimused ja korra ning moodustan komisjoni. 2. Taotlusvooru eesmärk on eesti kultuuri rahvusvahelistumine ja jätkusuutlike väliskontaktide loomine Eesti kultuuriasutuste osalemise kaudu Euroopa Liidu programmi „Loov Euroopa“ kultuuri alaprogrammis. 3. Taotlusvooru eelarve maht on 46 400 eurot. 4. Taotlusvoorust jagatava toetuse alampiir taotleja kohta on 1000 eurot ja ülempiir 15 000 eurot. 5. Taotlusvoorust võivad toetust taotleda era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, kellel ei tohi olla taotluse esitamise ning toetuse kasutamise lepingu sõlmimise hetkel: 5.1. maksuvõlgnevust (k.a makse) – riikliku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt; 5.2. majandusaasta aruande esitamise võlga; 5.3. täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi). 5.4. Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. 6. Taotlusvoorust toetatakse:  6.1. Euroopa Liidu programmi „Loov Euroopa“ kultuuri alaprogrammis osalevaid Eesti projektijuhte või kaaskorraldajaid koostööprojektides osalemiseks vajaliku kaasrahastamise osas; 6.2. mitmeaastaste projektide puhul ainult 2019. aastal toimuvaid tegevusi. 7. Taotluste hindamisel võetakse arvesse: 7.1. projekti mõju valdkonna arengule ja rahvusvaheliste kontaktide loomise võimekust; 7.2. taotlejate professionaalsust, eelnevat kogemust, haldusvõimekust, välismaiste koostööpartnerite taset ja panust projekti elluviimisel; 7.3. projekti kestlikkust, uuenduslikkust ja ajakohasust; 7.4. projekti kaasatud esinejate taset, projektist kasusaajate hulka ja rahvusvahelist ulatust; 7.5. eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määra kogu eelarvest. 8. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2019–31.12.2019. a. 9. Taotlusvoorust toetatud projektide abikõlblikeks kuludeks loetakse: 9.1. kulud, mis on vajalikud otseselt projektide ettevalmistamiseks ja elluviimiseks, sh reisi- ja majutuskulud, materjalide ja instrumentide transpordikulud, päevarahad, kindlustus, viisade vormistamine, osavõtumaksud jms; 9.2. kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud; 9.3. tekkepõhised kulud, mis tehakse punktis 8 näidatud perioodi jooksul, kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks; 9.4. autori- ja töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike lepingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksude tasumine. Autoritelt töö või teenuse tellimise või autoritasu maksmise korral peab olema vastava autoriga sõlmitud kirjalik leping (lepingu võib sõlmida ka kolmas isik juhul, kui ta vahendab autorit); 9.5. reisi-, toitlustus- ja majutuskulud esinejatele ning välisesinejatele- ja delegaatidele, kui nende elukoht on väljaspool Eestit / kes on kutsutud Eestisse koostöö eesmärgil projekti elluviimiseks. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks, kui taotleja on võtnud vähemalt kaks võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi. Reisiteenuse pakkujaks antud punkti kontekstis peetakse ka internetist ostetud pileteid, tingimusel, et on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuse pakkujalt; 9.6. reklaamikulud ja tegevustega otseselt seotud trükiste koostamise, toimetamise ja trükkimisega seotud ja muid tugitegevuste kulud, sh veebilahenduste kulud; 9.7. ruumide, pillide, heli- ja valgustehnika rendiga seotud kulud; 9.8. käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. 10. Taotlusvoorust toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse: 10.1. panga teenustasud ülekannete teostamisel; 10.2. mitterahalised kulud; 10.3. kahjum valuutavahetusest; 10.4. tehnika ja töövahendite soetamine, v.a juhul kui rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu; 10.5. organisatsioonide liikmemaksud; 10.6. kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid makse; 10.7. käibemaksukulu juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane, proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud; 10.8. muud tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. 11. Projekti abikõlblikud kulud peavad olema eristatavad toetuse saaja raamatupidamises ja tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. Toetusega seotud kuludokumentidele peab olema märgitud toetuse andja nimi, toetuslepingu number ja/või viide kultuuriministri toetuse eraldamise käskkirjale. Massmaksekorralduste puhul märkida projektiga seotud töötasude ja maksude summa maksedokumendile. 12. Taotlusvoorust toetuste jaotamise ettepanekute tegemiseks moodustan nõuandva komisjoni järgmises koosseisus: Esimees: Kadri Jauram – Kultuurministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Liikmed: Hillar Sein – Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Heili Jõe – Kultuuriministeeriumi Euroopa Liidu asjade nõunik Merilin Laager – Mittetulundusühing LOOV EESTI projektijuht 13. Komisjoni töö eest vastutab Kultuurministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Kadri Jauram ja komisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi välissuhete osakond. 14. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta Kultuuriministeeriumi finantsosakonna teenistuja. 15. Komisjon võib vajadusel taotluste hindamisel kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte. 16. Komisjon juhindub oma töös kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud toetuse taotluse menetlemise korrast. 17. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 18. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. 19. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotleja võib osalise taotluse vastu võtta tingimusel, et projekti eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. 20. Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas projektile antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1407/2013 tähenduses. 21. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku poolt elektrooniliselt projektitoetuse taotlusvormil Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas www.toetused.kul.ee. 22. Määran taotluste esitamise tähtpäevaks 26. juuli 2019. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas