Kiri

Välisministeerium [email protected] 05.07.2019 nr 1-11/1351-1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu esitamine Kultuuriministeerium esitab Välisministeeriumile esitamiseks Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 18 lehel 3. Konventsiooni tõlge 9 lehel 4. Konventsiooni tekst inglise keeles 9 lehel Kaarel Nestor 628 2260 [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn 2019 nr Jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni heakskiitmine ja volituse andmine Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel: 1. Kiita heaks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon, mis on koostatud 3. juulil 2016. a Saint-Denis’s. 2. Volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Nõukogu juures kirjutama Eesti Vabariigi nimel alla punktis 1 nimetatud konventsioonile. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „Jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga kiidetakse heaks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon1 (edaspidi konventsioon), mis on koostatud 3. juulil 2016. a Saint-Denis’s ja antakse volitus sellele alla kirjutamiseks Eesti Vabariigi nimel. Konventsioon ajakohastab jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni (edaspidi konventsioon nr 120 või 1985. a konventsioon), mis avati allakirjutamiseks 19. augustil 1985. aastal ning jõustus 1985. aasta novembris. Vabariigi Valitsus oma 7. mai 1993. a määrusega nr 141 kinnitas Eesti nõustumist täita konventsiooni nr 120 nõudeid ning volitas2 välisministrit konventsioonile alla kirjutama (RT II 1993, 15, 21). Konventsioonile kirjutati alla 14. mail 1993. a hilisema ratifitseerimise kohustusega. Eesti Vabariik ratifitseeris3 konventsiooni nr 120 6. novembril 2002. a (RT II 2002, 35, 168). Konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 1. aprillil 2003. a. Möödunud kümnendi jooksul sai selgeks, et konventsioon nr 120 ei vasta enam kaasaegsetele vägivalla ohjamise lähenemisviisidele ja headele tavadele. Konventsiooni nr 120 artikli 8 alusel moodustatud alaline komitee (edaspidi alaline komitee) vaatas konventsiooni nr 120 üle ja jõudis järeldusele, et see ei paku enam jalgpalliga seotud vägivallale piisavat lahendust ning töötati välja uus konventsiooni tekst. Konventsiooni eesmärk on võtta kasutusele ühine, mitut asutust hõlmav kolmele sambale – turvalisus, julgeolek ja teenindus – suunatud lähenemisviis ning luua partnerlusi kõigi asutuste ja sidusrühmade vahel, kelle ülesanne on tagada turvalisus, julgeolek ja meeldiv keskkond kõigile jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel osalejatele. Konventsioon avati riikidele allakirjutamiseks 3. juulil 2016. a Prantsusmaal, kus seda tegid 14 riiki, kelle hulgas oli ka 6 ELi liikmesriiki. 27. juuni 2019. a seisuga on konventsioonile kirjutanud alla 32 riiki (nende hulgas ka 20 ELi liikmesriiki). Konventsiooni on 27. juuni 2019. a seisuga ratifitseerinud 9 riiki - Aserbaidžaan, Prantsusmaa, Moldova, Monaco, Norra, Poola, Portugal, Tšehhi ja Venemaa. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunikud Kaarel Nestor ([email protected], tel 628 2260) ja Margus Klaan ([email protected], tel 628 1 http://www.coe.int/en/web/conventions/full-list/-/conventions/treaty/218 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/13052748 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/225566 1 2238) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], tel 628 2225). Eelnõu väljatöötamise protsessi on olnud kaasatud Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka PPA), samuti Eesti Jalgpalli Liit, kes sai anda omapoolseid sisendeid ka konventsiooni väljatöötamise käigus. Konventsiooni inglise keelse teksti on tõlkinud eesti keelde tõlkebüroo Pilvekiri OÜ vandetõlk Katrin Selbak. Välisministeeriumis on eelnõu materjalid läbi vaadanud juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Kristel Kaeval ([email protected], tel 637 7433). 1.3 Märkused Korralduse eelnõu on seotud EL nõukogu otsusega, millega antakse EL liikmesriikidele luba ühineda konventsiooniga. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Enne konventsiooni heakskiitmist tuleb denonsseerida konventsioon nr 120. Konventsiooni nr 120 denonsseerimise seadus võeti Riigikogus vastu 13. juunil 2019. 2. Korralduse eesmärk Korralduse eesmärk on kiita heaks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon. Korraldusega volitatakse välissuhtlemisseaduse § 17 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas välisuhtlemisseaduse §-ga 16 Eesti alalist esindajat Euroopa Nõukogu juures Eesti Vabariigi nimel nimetatud konventsioonile alla kirjutama. Konventsiooni eesmärk on luua jalgpallivõistluste ja muude spordiürituste ajal ohutu, turvaline ja sõbralikult häälestatud keskkond. Konventsioonis eristatakse ohutusmeetmeid, turvameetmeid ja teenuseid käsitlevaid meetmeid. 2.1 Taust Konventsioon nr 120 jõustus 1. novembril 1985. Selle koostamisele eelnesid arvukad vägivallajuhtumid ja korrarikkumised jalgpallivõistlustel, samuti dramaatilised sündmused, eeskätt Brüsseli Heyseli staadionil toimunud jalgpallifännide vägivaldne kokkupõrge, mille tulemusel hukkus 39 inimest. Konventsioonis nr 120 keskenduti vägivallajuhtumite ja korrarikkumiste ennetamisele, takistamisele ja neile reageerimisele staadionil või staadioni läheduses. Konventsiooni nr 120 on ratifitseerinud 42 riiki, kellest suurem osa on ELi liikmesriigid. 27. juuni 2019. a seisuga on konventsiooni nr 120 denonsseerinud 8 riiki, seega on konventsiooni ratifitseerinud riikide arv nüüdseks 34. Eesti Vabariik ratifitseeris konventsiooni nr 120 6. novembril 2002. a. 2 2013. aastal viidi läbi uuring konventsiooni nr 120 otstarbekuse ja põhjendatuse kohta. Konventsiooni juurde koostatud seletuskirja 4 kohaselt ilmnes uuringust, et „1985. aasta konventsiooni läbivaatamise vastu oli väga suur huvi. Esitati mitu omavahel seotud selgitust, sealhulgas:  konventsioon oli peaaegu kolm aastakümmet vana ning suur osa sellest aegunud ja vastuolus Euroopa olemasolevate kogemuste ja heade tavadega;  arutamist vajasid suured puudused tollases rõhuasetuses pealtvaatajate vägivallale, mida käsitleti eraldi teistest olulistest teguritest nagu ohutus ja teenindus (ehk külalislahkus), millel on suur mõju poolehoidjate käitumisele ja sellega seonduvale ohutasemele;  konventsiooni tasakaalustamata (ja kohati vastuoluline) sisu võrreldes uuemate alalise komitee soovitustega tekitas osalisriikides segadust ja õõnestas konventsiooni usaldusväärsust;  konventsiooni võrdlemisi kitsas suund oli vastuolus alalise komitee laiaulatuslikuma ja pidevalt areneva tööga, mille eesmärk oli algselt kontrollida konventsiooni järgimist;  senisest rohkem tuli arvesse võtta ühiskonnas toimuvate (majanduslike, rändega seotud, poliitiliste, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste) muutuste mõju jalgpallivõistlustele ning sellega seotud ohutasemele ja -iseloomule; sealhulgas: – kõrgetasemeliste jalgpallivõistluste ülekandmine avalikel vaatealadel, mis asuvad toimumiskohas ja Euroopa eri paikades üldiselt; – rände- ja sisserändesuundumuste tagajärjel elavad konkreetse rahvusvõistkonna või klubi poolehoidjad Euroopa eri riikides; – soodsa hinnaga transporti pakkuvad reisifirmad on suuresti aidanud kaasa jalgpallivõistlusi näha soovivate poolehoidjate reisimisele üle kogu Euroopa; – viimastel kümnenditel on jõudsalt suurenenud kõrgetasemeliste jalgpallivõistluste ja --turniiride arv Euroopas; – meedias kajastatakse ja tähtsustatakse üha enam kõike jalgpalliga seonduvat, mistõttu kasvab huvi kõrgetasemeliste võistluste ja turniiride vastu (nii staadionitel kui ka neist väljaspool) pidevalt.  konventsiooni ülevaatamine annaks hea võimaluse edendada vajadust mitut asutust hõlmava ning turvalisusele, julgeolekule ja teenindusele suunatud lõimitud lähenemisviisi ning muude heade tavade järele;  konventsiooni ülevaatamine aitaks luua tõhusaid partnerlusi rahvusvaheliste spordiliitude ja teiste asutustega, kes on keskendunud turvalisuse ja julgeoleku tagamisele jalgpallivõistlustel;  konventsiooni ülevaatamisel määratletud peamised turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse põhimõtted/nõuded, mis põhinevad Euroopa ulatuslikel kogemustel ja headel tavadel, aitaksid jälgida ja hinnata konventsiooni järgimist ning soodustada sisuka nõu andmist osalisriikidele ja nende toetamist;  Euroopas toimuvaid jalgpallivõistlusi on vaevanud vägivallajuhtumid ja muud korrarikkumised (UEFA andmete põhjal esineb 46% selle egiidi all peetavatel võistlustel turvalisust ja julgeolekut ohustavad juhtumid, millest umbes veerandit on määratletud tõsise või veelgi hullemana);  ning ennekõike võib liigne tuginemine 1985. aasta konventsioonile, mitte aga alalise komitee soovitatud tegevustele, suurendada osalisriikides turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske jalgpallivõistlustel (näiteks märulipolitsei ebaproportsionaalne kasutamine ja liigne sõltumine piiretest)“. Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteelt saadud ülesande käigus konventsioon nr 120 läbi vaadata jõudis alaline komitee otsusele koostada uus tekst, mis kiideti heaks delegatsioonide poolt 2014. a detsembris. 4 https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=090000168071ed c0, käesolevas seletuskirjas on kasutatud vandetõlk Katrin Selbaku tõlget. 3 Konventsioonis välja toodud põhimõtted on vastavuses Eesti senisele lähenemisele turvalisuse tagamisel jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste ajal. Ka olemasolev õigusraamistik toetab konventsioonis toodud põhimõtteid. Kehtiv spordiseadus sätestab spordiürituste korraldamise nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest. Lisaks spordiseadusele reguleerivad avalike ürituste (sh spordiürituste) korralduslikke momente ka korrakaitseseadus ja selle alusel antud kohaliku omavalitsuse üksuste vastavad õigusaktid (nt Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord). Korrakaitseseadus sätestab avaliku korra kaitse (edaspidi korrakaitse) üldpõhimõtted, alused ja korralduse. Konventsiooni loomisprotsessis on Politsei- ja Piirivalveamet esindanud Eesti riigi huve alalise komitee istungitel osalemise ja konventsiooni põhimõtete arutelu kaudu. Konventsioonis on mõningad tehnilised nõuded, mis eeldavad täiendavaid tegevusi Politsei- ja Piirivalveameti poolt vastamaks kõigile uue konventsiooni nõuetele (nt politseistrateegia koostamine, mida käsitletakse edaspidi). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korralduse eelnõu koosneb kahest punktist. Punktiga 1 kiidetakse konventsioon heaks. Punkti 2 kohaselt volitatakse konventsioonile alla kirjutama Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Nõukogu juures. Konventsiooni seletuskirja kohaselt ei ole konventsioon põhjendamatult normatiivne, vaid tegu on raamdokumendiga, kus on kehtestatud peamised põhimõtted. Osalisriigid peavad neid põhimõtteid kohandama ja rakendama oma õigusnormidest ja asjaoludest lähtuvalt, võttes ennekõike arvesse oma territooriumil peetavate spordiüritustega seotud turvalisuse ja julgeolekuprobleemide iseloomu ja tõsidust. Konventsioon koosneb 22 artiklist. Preambulis tuuakse välja konventsiooni koostamise eesmärk, milleks on kõigi jaoks ohutu, turvalise ja meeldiva keskkonna tagamine jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel. Nimetatud eesmärgi täitmiseks tuleb teha koostööd kõikide asjassepuutuvate asutuste ja sidusrühmade vahel. Artikkel 1 sätestab konventsiooni kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kohustuvad osalisriigid riigis kehtivate asjakohaste põhiseaduslike sätete piires võtma vajalikke meetmeid konventsiooni rakendamiseks seoses nende territooriumil peetavate jalgpallivõistluste või - turniiridega, kus osalevad professionaalsed jalgpalliklubid ja rahvusmeeskonnad. Sama artikli lõike 2 kohaselt võivad osalisriigid konventsiooni kohaldada teistele spordialadele või nende territooriumil peetavatele spordiüritustele, sealhulgas amatööride jalgpallivõistlustele, eriti selliste asjaolude korral, kus esineb turvalisuse või julgeolekuga seotud riske. Seega antud sättes käsitletakse just jalgpallivõistlusi, mis on nii Euroopas kui ka mujal maailmas üks populaarseim spordiala. Siiski antakse osalisriikidele võimalus otsustada, kas konventsiooni tuleb kohaldada ka teistele jalgpallivõistlustele ja spordiüritustele. Spordiseaduse § 20 lõige 2 toob välja need spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda valla- või linnavalitsuse kaudu spordiürituse korraldamise luba. Nendeks on: 1) jalgpalli, jäähoki ja korvpalli A-koondise mäng või turniir; 2) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir; 4 3) meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või korvpalliklubi sõpruskohtumine välismaa klubi või koondisega. Nimetatud spordiürituste loetelu lisati spordiseadusesse 2005. a seoses konventsiooni nr 120 ratifitseerimisega. Spordiseaduse seletuskirja 5 kohaselt on Eestis juba esinenud jalgpallihuligaansusi, mistõttu jalgpalli lisamine siia loetellu on vältimatu, on ju ka konventsioon suunatud eelkõige jalgpallivõitlustele. Ka politseis registreeritud statistika on valdavalt jalgpalliüritusi hõlmav. Samas on esinenud korrarikkumisi ka korvpalli- ja jäähokimatšide ajal, mistõttu peame vajalikuks ka nende spordialade liitmist antud loetellu. Samas ei pea eelnõust tulenevaid nõudeid rakendama kõikide eelnimetatud spordialadega seotud võistlustele, vaid see on piiratud teatud koondiste mängudega (A-koondis) või meistriliiga mängudega. Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) andmetel toimus 2016. aastal Eestis kõrgemal tasemel kokku 93 rahvusvahelist jalgpallimängu (7 UEFA Meistrite Liiga või Euroopa Liiga kohtumist), 180 Premium Liiga kohtumist ning 103 erinevate karikavõistluste kohtumist. Pealtvaatajaid oli kokku registreeritud 93 862 (sh 29 943 rahvusvahelistel mängudel, 7 800 UEFA Meistrite Liiga või Euroopa Liiga kohtumistel, 44 559 Premium Liiga kohtumisel ja 11 560 erinevate karikavõistluste kohtumistel). Turvalisuse tagamisel nendel mängudel oli 2016. aastal üle Eesti seotud 304 politseiametnikku ning 2020 stjuuardit. Kokku oli PPA ja EJL poolt registreeritud 15 kergemat intsidenti (neist 7 rahvusvaheliste mängude ajal ja 8 Premium Liiga kohtumistel). Neist 12 toimus staadionitel ja 3 väljaspool staadione. Põhilised intsidendid olid seotud pürotehnika ebaseadusliku kasutamisega (7 juhtumit). Teised intsidendid: 1 fännide vaheline intsident, 1 mänguväljakule jooks, 1 poliitiline plakat, 1 avaliku korra rikkumine, 4 muud juhtumit. Kokku peeti kinni ja võeti vastutusele 3 isikut. Staadionikeelde ühelegi isikule ei rakendatud. 2017. aastal toimus Eestis kõrgemal tasemel kokku 51 rahvusvahelist jalgpallimängu (5 UEFA Meistrite Liiga või Euroopa Liiga kohtumist), 180 Premium Liiga kohtumist ning 197 erinevate karikavõistluste kohtumist. Pealtvaatajaid oli kokku registreeritud 97 693 (sh 29 943 rahvusvahelistel mängudel, 4 653 UEFA Meistrite Liiga või Euroopa Liiga kohtumistel, 44 559 Premium Liiga kohtumisel ja 18 538 erinevate karikavõistluste kohtumistel). 2017. aastal oli turvalisuse tagamisega seotud 362 politseiametnikku ning 1319 stjuuardit. Kokku oli PPA ja EJL poolt registreeritud 26 kergemat intsidenti (neist 2 rahvusvaheliste mängude ajal, 2 UEFA Meistrite Liiga või Euroopa Liiga mängudel, 4 Eesti karikasarjades, 17 Premium Liiga kohtumistel ja 1 teistel mängudel). Neist 17 toimus staadionitel ja 9 väljaspool staadione. Põhilised intsidendid olid seotud pürotehnika ebaseadusliku kasutamisega (8 juhtumit). Teised intsidendid olid järgmised: 1 vägivaldne käitumine stjuuardi või politseiniku suhtes, 2 fännide vahelist intsidenti, 2 avaliku korra rikkumist, 1 mänguväljakule jooks, 4 muud juhtumit. Kokku peeti kinni 4 isikut. 2018. aastal toimus Eestis kõrgemal tasemel kokku 93 rahvusvahelist jalgpallimängu (7 UEFA Meistrite Liiga või Euroopa Liiga kohtumist), 180 Premium Liiga kohtumist ning 187 erinevate karikavõistluste kohtumist. Pealtvaatajaid oli kokku registreeritud 103 677 (sh 22 911 rahvusvahelistel mängudel, 7 800 UEFA Meistrite Liiga või Euroopa Liiga kohtumistel, 53 226 Premium Liiga kohtumisel ja 19 740 erinevate karikavõistluste kohtumistel). Turvalisuse tagamisel nendel mängudel oli 2018. aastal üle Eesti seotud 410 politseiametnikku ning 1950 stjuuardit. Kokku oli PPA ja EJL poolt registreeritud 14 kergemat intsidenti (neist 1 rahvusvaheliste mängude ajal ja 13 Premium Liiga kohtumistel). Neist 14 toimus staadionitel ja mitte ühtegi väljaspool staadione. Põhilised intsidendid olid 5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0bb066d4-156f-34b6-9fe8-2dae803fdc38/Spordiseadus 5 seotud pürotehnika ebaseadusliku kasutamisega ja turvalisuse tagamisega (mõlemat 5 juhtumit). Teised intsidendid: 2 mängijate ja/või treenerite vägivaldne käitumine, 2 mänguväljakule jooks. Kinnipeetute ja vastusele võetute lõplik arv oleneb menetlustest ning on seetõttu veel välja selgitamisel. Staadionikeelde ühelegi isikule ei rakendatud. Seega võib öelda, et suuri probleeme turvalisuse seisukohast ei ole seni esinenud ja olukord on stabiilne. Konventsiooniga ühinedes anname selge signaali, et Eesti järgib rahvusvaheliselt aktsepteeritud norme ja tavasid tagamaks jalgpallivõistlustel ja teistel suurematel spordiüritustel julgeolek ja turvalisus ning kvaliteetne teenindus. Kultuuriministeerium on seisukohal, et spordiseaduses toodud spordialade loetelu võiks jääda samaks. Artiklis 2 sätestatakse konventsiooni eesmärk, milleks on pakkuda ohutu, turvaline ja meeldiv keskkond jalgpallivõistlustel või teistel spordiüritustel. Selleks teevad osalisriigid järgmist: a) võtavad kasutusele ühise lõimitud, mitut asutust hõlmava ja tasakaalustatud lähenemisviisi turvalisusele, julgeolekule ja teenindamisele, mis põhineb tõhusatel kohalikel, riiklikel ja rahvusvahelistel partnerlustel ja koostööl; b) tagavad, et kõik avalik-õiguslikud ja eraasutused ning teised sidusrühmad tunnistavad, et turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse pakkumist ei saa käsitleda eraldiseisvana ning igaüks neist võib avaldada otsest mõju kahele ülejäänud elemendile; c) võtavad sellise ühise lähenemisviisi väljatöötamisel arvesse häid tavasid. Artiklis 3 määratletakse konventsioonis kasutatavad mõisted. Need on järgmised: a) „turvameetmed“ tähendab kõiki meetmeid, mille loomise ja rakendamise põhieesmärk on kaitsta jalgpallivõistlustel või teistel spordiüritustel viibivate või osalevate inimeste ja rühmade tervist ja heaolu nii staadioni sees kui ka väljaspool seda, samuti neid, kes elavad või töötavad staadioni läheduses; b) „julgeolekumeetmed“ tähendab mis tahes meetmeid, mille loomise ja rakendamise põhieesmärk on sellise vägivalla, mõne muu kuritegeliku tegevuse või rikkumise ennetamine, sellega seotud riski vähendamine ja/või sellele reageerimine, mis pannakse toime seoses jalgpallivõistluste või teiste spordiüritustega nii staadioni sees kui ka sellest väljaspool; c) „teenindusmeetmed“ tähendab mis tahes meetmeid, mille loomise ja rakendamise põhieesmärk on luua inimestele ja rühmadele mugav, hinnatud ja meeldiv õhkkond jalgpallivõistlustel või teistel spordiüritustel viibimise ajal nii staadioni sees kui ka sellest väljaspool; d) „asutus“ tähendab mis tahes avalik-õiguslikku või eraasutust, kes on endale võtnud põhiseadusliku, juriidilise, regulatiivse või muu kohustuse koostada või rakendada turva-, julgeoleku- või teenindusmeetmeteid seoses jalgpallivõistluste või teiste spordiüritustega staadioni sees kui ka sellest väljaspool; e) „sidusrühm“ tähendab pealtvaatajaid, kohalikke kogukondi ja teisi huvitatud asjaosalisi, kellel ei ole juriidilisi ega regulatiivseid kohustusi, kuid kes võivad anda tähtsa panuse jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste ohutu, turvalise ja meeldiva keskkonna loomisele nii staadioni sees kui ka sellest väljaspool; 6 f) „lõimitud lähenemisviis“ tähendab tunnustust, et hoolimata oma põhieesmärgist on jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel võetavad turva-, julgeoleku- ja teenindusmeetmed kattuvad ja mõju seisukohast omavahel seotud ning neid tuleb tasakaalustada ja neid ei saa töötada välja ega rakendada eraldi; g) „mitut asutust hõlmav lõimitud lähenemisviis“ tähendab tunnustust, et jalgpallivõistluse või teise spordiürituse kavandamise ja toimingutega seotud asutuste rollid peavad olema kooskõlastatud, üksteist täiendavad, proportsionaalsed ning töötatud välja ja rakendatud põhjaliku turva-, julgeoleku- ja teenindusstrateegia osana. h) „head tavad“ tähendab meetmeid, mida rakendatakse ühes või mitmes riigis ja mis on eesmärgi saavutamisel osutunud väga tõhusaks; i) „asjakohane asutus“ tähendab (avalik-õiguslikku või era-)asutust, mis on seotud jalgpallivõistluste või teiste spordiürituste korraldamise ja/või juhtimisega nii staadioni sees kui ka sellest väljaspool. Turvalisus, julgeolek ja teenindus on konventsiooniga loodava lõimitud lähenemisviisi kolm sammast. Turvalisuse eesmärk on koondada kõik meetmed, millega kaitstakse inimesi vigastuste ning kõige eest, mis võib seada ohtu nende tervise ja heaolu spordiüritustel (nt staadioni taristuga seotud küsimused, erinevad hädaolukorra lahendamise plaanid). Julgeoleku alla kuuluvad meetmed, mille eesmärk on võidelda vägivallaga nii staadionil kui ka sellest väljaspool ning ära hoida ja takistada vägivaldseid või häirivaid intsidente jalgpallivõistlustel või teistel spordiüritustel. Siia alla kuulub koostöö politseiasutuse ja teiste asutuste vahel, kelle ülesannete hulka kuulub julgeoleku tagamine, riskihindamiste koostamine jne. Julgeolek on kesksel kohal ka konventsioonis nr 120. Teenindusmeetme kui uue lähenemisviisi eesmärk on muuta jalgpallivõistlused ja teised spordiüritused nauditavaks ja meeldivaks kõigi osalejate jaoks ja seda mitte üksnes staadionil, vaid ka kohtades, kuhu pealtvaatajad kogunevad. Selle meetme all mõistetakse nt ligipääsu ja head teenindust kõigile (nt lastega pered, puudega inimesed jne), selgeid ja hästi nähtavaid märgistusi, tualettruumide kättesaadavust, viisakat kohtlemist kogu ürituse jooksul jne. Kui üritus tehakse poolehoidjate jaoks nauditavaks ja mugavaks (teenindus), siis see aitab kaasa pealtvaatajate rahulolule (turvalisus) ning loob rahuliku keskkonna, kus vägivalla tekkimise oht on oluliselt väiksem (julgeolek). Artiklis 4 käsitletakse riigisiseseid kooskõlastusmeetmeid. Lõike 1 kohaselt tagavad osalisriigid, et luuakse riiklikud ja kohalikud kooskõlastusmeetmed eesmärgiga töötada välja ja rakendada turvalisuse, julgeoleku ja teenindusega seotud mitut asutust hõlmavat lõimitud lähenemisviisi nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Lõike 2 kohaselt tagavad osalisriigid, et kooskõlastusmeetmetega saab tuvastada, analüüsida ja hinnata turvalisuse, julgeoleku ja teenindusega seotud riske ning jagada ajakohastatud riskihindamist käsitlevat teavet. Lõike 3 kohaselt tagavad osalisriigid, et kooskõlastusmeetmetega kaasatakse kõiki avalik- õiguslikke ja eraasutusi, kes vastutavad üritusel turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse eest nii toimumispaigas kui ka sellest väljaspool. Lõike 4 kohaselt tagavad osalisriigid, et kooskõlastusmeetmetes on täies ulatuses võetud arvesse konventsioonis kehtestatud turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse põhimõtteid, ning töötatakse välja riiklikud ja kohalikud strateegiad, mida hinnatakse ja täiendatakse regulaarselt riiklikest ja rahvusvahelistest kogemustest ja headest tavadest lähtuvalt. 7 Lõike 5 kohaselt tagavad osalisriigid, et riigi juriidilistes, regulatiivsetes ja halduslikes raamistikes täpsustatakse asjakohaste asutuste rolle ja ülesandeid, mis täiendavad üksteist ning on kooskõlas lõimitud lähenemisviisiga ja kõigile mõistetavad nii strateegilisel kui ka tegevuse tasandil. Eestis kehtivad õigusaktid (spordiseadus, korrakaitseseadus), samuti kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktid reguleerivad spordiürituse korraldust ja kooskõlastusprotsessi piisavalt. Spordiseaduse § 20 lõike 1 kohaselt esitab spordiürituse korraldaja (edaspidi korraldaja) vähemalt üks kuu enne spordiürituse korraldamise päeva spordiürituse korraldamise asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele spordiürituse korraldamise loa (edaspidi luba) saamiseks kirjaliku taotluse, milles märgitakse: 1) spordiürituse nimetus, selle toimumise aeg ja koht; 2) korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood; 3) osalevate klubide või koondiste nimed; 4) eeldatav pealtvaatajate arv, iga võistkonna toetajate arv eraldi; 5) andmed isiku kohta, kes vastutab avaliku korra ja turvalisuse eest; 6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvaseaduse § 9 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolud või korraldajapoolsete korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus; 7) andmed piletimüügi korraldamise kohta; 8) andmed osalevate võistkondade toetajate üksteisest eraldamise korraldamise kohta; 9) kui võistluspaigas kavandatakse alkohoolse joogi jaemüüki, siis andmed selle korralduse kohta; 10) andmed sõidukite parkimise korralduse kohta; 11) korraldaja hinnang võistluse ajal esineda võivate turvariskide kohta. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt edastab valla- või linnavalitsus loa taotluse viivitamata kooskõlastamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja Päästeametile ning vajaduse korral muudele ametkondadele, kes kooskõlastavad või jätavad loa taotluse kooskõlastamata viie tööpäeva jooksul loa taotluse kooskõlastamiseks esitamisest. Nimetatud ametkonnad võivad turvalisuse tagamise eesmärgil loa taotluse kooskõlastada tingimuslikult. Politsei- ja Piirivalveametil hetkel kirjalikku strateegiadokumenti sporditurvalisuse suhtes ei ole, amet juhindub oma tegevuses spordiseadusest, EL jalgpalli käsiraamatust ja teistest rahvusvahelistest dokumentidest, sh EL ja Euroopa Nõukogu erinevad soovitused jne. Jalgpallivõistluste ja teiste suuremate spordiürituste turvalisuse tagamisel on rakendatud riskide tuvastamise, hindamise ja analüüsimise meetodeid ja kaasatud vastavaid riigiasutusi kui eraõiguslikke isikuid. Eestis kehtivad jalgpallivõistluste ja teiste suuremate spordivõistluste korraldamise tavad ja korrad on kooskõlas konventsiooni põhimõtetega. Vastav strateegia koostatakse 2019. aastal hädaolukorra seaduse alusel koostatava hädaolukorra lahendamise plaani koosseisus. Ka päästetööde valdkonna osas eraldi dokumenti sporditurvalisuse suhtes ei ole. Küll aga teevad päästemeeskonnad regulaarselt objektidel tutvumisõppuseid, et olla rohkem kursis objekti iseärasustega. Ohutusjärelevalve poolt üldjuhul sellised üritused erilubasid ei vaja, sest need toimuvad ehitistes, mis on selleks ette nähtud. Staadionite ja spordihoonete tuleohutusnõuetele vastavust kontrollitakse nende kasutusse võtmisel ja seejärel riskihinnangu alusel 1-5 aasta tagant. Artiklis 5 keskendutakse turvalisusele, julgeolekule ja teenindusele staadionil. 8 Lõike 1 kohaselt tagavad osalisriigid, et riigi juriidilistes, regulatiivsetes ja halduslikes raamistikes nõutakse ürituse korraldajatelt ohutu ja turvalise keskkonna loomist kõigile osalejatele ja pealtvaatajatele, pidades seejuures nõu kõigi partnerasutustega. Lõike 2 kohaselt tagavad osalisriigid, et pädevad avalik-õiguslikud asutused kehtestavad eeskirjad ja meetmed, millega kindlustatakse staadioni litsentsimenetluste, sertifitseerimiskorralduse ja turvaeeskirjade tõhusus, ning tagavad nende kohaldamise, jälgimise ja jõustamise. Lõike 3 kohaselt kohustavad osalisriigid asjakohaseid asutusi tagama, et staadioni kujundus, taristu ja rahvahulkade ohjeldamise meetmed vastaksid riiklikele ja rahvusvahelistele standarditele ja headele tavadele. Lõike 4 kohaselt kutsuvad osalisriigid asjakohaseid asutusi üles tagama, et staadionitel luuakse kaasav ja meeldiv keskkond kõigile ühiskonna rühmadele, sealhulgas lastele, eakatele ja puuetega inimestele, ning saadaval oleksid nõuetekohased sanitaarruumid ja toitlustuspunktid ning head pealtvaatamise tingimused kõigile spordisõpradele. Lõike 5 kohaselt tagavad osalisriigid, et staadionite töökorraldus oleks põhjalik, koostöö politsei, päästeteenistuse ja partnerasutustega oleks tõhus ning kehtestatud on selged tegevuspõhimõtted ja eeskirjad, millega korraldatakse rahvahulkade ohjeldamist ning juhitakse turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske, ennekõike aga: – pürotehnika kasutamist; – vägivaldset või keelatud käitumist; – rassistlikku või muul moel diskrimineerivat käitumist. Lõike 6 kohaselt nõuavad osalisriigid asjakohastelt asutustelt, et kõigil nii avaliku kui ka erasektori töötajatel, kelle ülesanne on tagada jalgpallivõistluste või teiste spordiürituste ohutus, turvalisus ja meeldiv keskkond, oleks vajalik varustus ja väljaõpe oma ülesannete tõhusaks ja nõuetekohaseks täitmiseks. Lõike 7 kohaselt kutsuvad osalisriigid oma pädevaid asutusi üles rõhutama, et osalevate võistkondade mängijate, treenerite või teiste esindajate käitumine peab vastama põhilistele spordipõhimõtetele nagu sallivus, lugupidamine ja aus mäng, ning tunnustama, et vägivaldne, rassistlik või muu provokatiivne käitumine võib avaldada halba mõju pealtvaatajate käitumisele. Välja toodud põhimõtted (alates vastava keskkonna loomisest kuni staadionite töökorralduseni) on Eestis juba kasutusel. Riigi olemasolevad juriidilised, regulatiivsed ja halduslikud raamistikud ning neist lähtuvad nõuded tagavad ürituse korraldajatelt ohutu ja turvalise keskkonna loomist kõigile osalejatele ja pealtvaatajatele. Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktile 3 tuleb koostada detailplaneering olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks. Detailplaneeringuga tuleb sel juhul kindlaks määrata muuhulgas ehitise ehituslikud tingimused, ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused, liikluskorralduse põhimõtted, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, kuritegevuse riski vähendavad tingimused ja muud ülesanded. Ehitusseadustiku § 27 lõige 4 punkt 4 annab võimaluse täpsustada projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi. 9 Ehitusseadustiku § 14 ja selle alusel antud määruse kohaselt tuleb ehitusprojektile, mis sisaldab ehitise püstitamist, rajamist, ümberehitamist või laiendamist, milles saab samaaegselt viibida enam kui 50 inimest (hõlmab ka spordihooneid ning spordi- ja puhkerajatisi) koostada pädeva isiku poolt ehitusekspertiis. Turvalisuse nõuded nii spordiehitiste rajamisel kui ka ettevaatusabinõude rakendamisel staadionil tulenevad ka Rahvusvahelise Jalgpalliföderatsiooni (FIFA) reeglitest6. Nimetatud reeglitele viidatakse ka projekteerimishangetes. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018 määrusega nr 28 “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ 7 on kehtestatud puudega inimeste erivajadusi arvestades nõuded ehitisele, eesmärgiga tagada puudega inimeste takistuseta ehitise kasutamine. Nõuded on kehtestatud nii ehitisele ligipääsetavusele (sh parklatele), aga ka hoonetele (nt sissepääs, uksed) ja avalikult kasutatavatele ruumidele (nt ligipääsetavad vaatajakohad, teenindusletid, tualettruumid). Määruse seletuskirja kohaselt on „ehitisele esitatavate oluliste ligipääsetavuse, kasutamise ja ohutuse nõuete ajakohastatud ja täpsustatud kujul kehtestamine muuhulgas tingitud vajadusest tagada igale inimesele võrdseid võimalusi pakkuv, väärikas ja iseseisev toimetulek.” 8 Seletuskirjas viidatakse ka teistele aktiivses kasutuses olevatele asjakohastele soovituslikele juhendmaterjalidele (http://www.astangu.ee/kohandused/kasulikud-materjalid/kaasav-elukeskkond/, „Ligipääsetav hoone ja keskkond“, „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele. Projekteerimisjuhend“ http://pimedateliit.ee/juhttee/, ISO standardid, nt ISO 21542:2011 „Building construction – Accessibility and usability of the built environment“). Määruse nõudeid kohaldatakse ehitisele või selle osale, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust. Seletuskirja kohaselt hõlmavad avalikkusele suunatud teenused muuhulgas administratiiv-, sotsiaal-, tervishoiu-, hoolekande-, haridus-, liiklus-, parkimis-, kultuuri-, spordi-, majutus-, kaubandus-, panga- või toitlustusteenuseid, usulisi talitusi ja teenistusi. Lisaks eeltoodule antakse kohaliku omavalitsuse üksusele pädevus määratleda ehitis, mis detailplaneeringu või projekteerimistingimuste kohaselt peab vastama puuetega inimeste erivajadusi arvestatavatele nõuetele. Tuleohutuse tagamisega seotud nõuded on reguleeritud tuleohutuse seaduses. Antud seadus sätestab ka tuleohutusnõuded avalike ürituste korraldamisel. Nõuded on määratletud nii ehitustes kui ka selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitises ja alal toimuvateks üritusteks. Päästeamet konkreetseid eeskirju ei ole koostanud, kuid enne iga suuremat jalgpallivõistlust või mõnda muud suuremat spordiüritust toimuvad asjaosaliste vahel nõupidamised, kus lepitakse kokku edaspidised tegevused või kohustused sündmuse tõrgeteta kulgemiseks. Ürituse ajal on moodustatud staap, kus käib tihe koostöö erinevate osapoolte vahel lahendamaks tekkinud probleeme. Ohutusjärelevalve poolt peab kindlasti sellistel spordirajatistel olema olemas tulekahju ja evakuatsiooni korral tegutsemise plaan. Ka turvaseadus reguleerib korra tagamist üritustel (piiritletud või piiritlemata territooriumil ja kindlaksmääratud ajal avalikus kohas korraldatav ettevõtmine, milles osalejate kaitseks tagatakse avalik kord). Turvaseaduse § 9 lõike 2 kohaselt esitab enne turvateenuse lepingu sõlmimist turvaettevõtja teenuse tellijale turvaplaani, mille alusel määratakse lepingus 6 Vt FIFA Football Stadiumis Technical recommendations and requirements, 5th edition 2011: https://resources.fifa.com/mm/document/tournament/competition/01/37/17/76/stadiumbook2010_buch.pdf 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 8 Link EISi: http://eelnoud.valitsus.ee/main#oPqFbXWk 10 kindlaks järgmised asjaolud: 1) valveobjekti piirid (andmed esitatakse kirjeldusena või skeemina); 2) sõidukite parkimise korraldus; 3) eeldatav osavõtjate arv; 4) turvatöötajate arv, isikkoosseis, töögraafik, tööülesanded ja turvatöötajate väljaõppe vajadus; 5) politsei ja teiste asjaomaste asutustega tehtava koostöö korraldus; 6) muud asjakohased andmed. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab vähemalt pooltel ürituse korra tagamisel rakendatavatest turvaettevõtte töötajatest olema turvatöötaja kvalifikatsioon. Julgeoleku ja turvalisuse eest vastutavatel organisatsioonidel on olemas vajalik varustus ja väljaõpe oma ülesannete tõhusaks ja nõuetekohaseks täitmiseks jalgpallivõistluste või teiste spordiürituste turvalisuse tagamisel. Artiklis 6 keskendutakse turvalisusele, julgeolekule ja teenindusele avalikes kohtades. Lõike 1 kohaselt kutsuvad osalisriigid kõiki jalgpallivõistluste ja teiste ürituste korraldamisel osalevaid asutusi ja sidusrühmi, sealhulgas kohalikke ametivõime, politseid, kogukondi, ettevõtjaid, poolehoidjate esindajaid, jalgpalliklubisid ja riiklikke ühendusi tegema koostööd, eeskätt järgmistel eesmärkidel: a) koostada riskihinnanguid ja vajalikke ennetusmeetmeid, et vähendada häireid ja tagada kindlus kohalikele kogukondadele ja ettevõtjatele, eelkõige neile, kes viibivad ürituse toimumiskoha läheduses või avalikel vaatealadel; b) luua ohutu, turvaline ja meeldiv keskkond avalikes kohtades, mis on mõeldud poolehoidjate kogunemiseks enne ja pärast üritust või kus võivad nad sageli viibida omal algatusel, ning linna ja/või staadionile viivatel ja sealt väljuvatel teedel. Lõike 2 kohaselt tagavad osalisriigid, et riskihindamistes ning turva- ja julgeolekumeetmetes võetakse arvesse staadionile suunduvaid ja sealt lähtuvaid marsruute. Artiklis rõhutatakse, et lõimitud lähenemisviisi ei saa rakendada üksnes staadionil. Seetõttu pööratakse tähelepanu vajadusele võtta kasutusele konkreetseid turva- ja julgeolekumeetmeid ka staadionist väljaspool toimuvatel üritustel. On oluline mõista, et staadionitest väljaspool toimuvad sündmused võivad otseselt mõjutada staadionitel toimuvaid sündmusi ja vastupidi. Jalgpallivõistluste ja teiste ürituste korraldamisel osalevad Eesti asutused ja sidusrühmad juba rakendavad artiklis 6 välja toodud põhimõtteid ja tegevusi. Politsei- ja Piirivalveamet rakendab kõiki selle artiklis välja toodud nõudeid juba praegu väga hoolikalt spordiürituste läbiviimisel. Artikkel 7 reguleerib häda- ja ohuolukorrakavade loomist. Osalisriigid tagavad, et luuakse mitut asutust hõlmavad häda- ja ohuolukorrakavad, mida katsetatakse ja täiendatakse regulaarsete ühiste õppuste käigus. Riigi juriidilistes, regulatiivsetes ja halduslikes raamistikes peab olema selgelt kirjas, milline asutus vastutab õppuste algatamise, jälgimise ja kinnitamise eest. Konventsiooni juurde koostatud seletuskirja kohaselt viitab ohuolukorrakava mitut asutust hõlmavatele kavadele, mille koostab riik või kohalik omavalitsus märkimisväärsete intsidentidega tegelemiseks staadionil või selle läheduses. Hädaolukorrakava viitab staadionisisestele meetmetele, et tegeleda ootamatute sündmuste või hädaolukordadega staadionil. Mõlemal juhul tuleb kavade koostamisel teha tihedat koostööd kõigi asjakohaste asutustega. 11 Eestis kehtib hädaolukorra seadus (HOS), mis sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. HOS reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist, Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisse ning riiklikku järelevalvet ja vastutust. HOS näeb ette vastavate kavade koostamise kohustuse. Nende raames toimuvad ka regulaarsed õppused, sh PPA poolt korraldatud või PPA osalusel. HOS sätestab ka õppuste läbiviimise korralduse, regulaarsuse jne. Artiklis 8 käsitletakse poolehoidjate ja kohalike kogukondade kaasamist. Osalisriigid kutsuvad kõiki asutusi üles suhtlema proaktiivselt ja regulaarselt sidusrühmadega, sealhulgas poolehoidjate esindajate ja kohalike kogukondadega, lähtudes dialoogi põhimõttest ning eesmärgiga luua tugevaid partnerlusi, teha head koostööd ja leida lahendusi võimalikele probleemidele. Osalisriigid kutsuvad üles kõiki avalik-õiguslikke ja eraasutusi ning teisi sidusrühmi, sealhulgas kohalikke kogukondi ja poolehoidjate esindajaid algatama mitut asutust hõlmavaid, harivaid, kuritegusid ennetavaid ja teisi kogukonnaprojekte või neis osalema, et soodustada vastastikust lugupidamist ja mõistmist, eelkõige poolehoidjate, spordiklubide ja - ühingute ning turvalisuse ja julgeoleku eest vastutavate asutuste seas. Selles artiklis kirjeldatakse lõimitud lähenemisviisi, millel konventsioon põhineb. Antud artikli eesmärk on rõhutada poolehoidjatega dialoogi pidamise põhimõtet. Suhtluses on kesksel kohal avatud ja otsekohene dialoog, mille pidamine annab sobilikud vahendid olulise teabe vahetamiseks. Hästi teavitatud ja teenindatud poolehoidjad tunnevad end mugavalt ning rahulikult. Lisaks käsitletakse antud artiklis võimalikku kasu, mida saadakse mitme asutuse osalemisel erinevates kogukonnaprojektides. Nimelt annavad sellised projektid võimaluse mõjutada noorte poolehoidjate käitumist, soodustada vastastikust lugupidamist ja luua tihedamad sidemed spordiürituste ning kohalike kogukondade vahel. PPA on omalt poolt proaktiivselt regulaarses suhtluses kõikide sidusrühmadega. Ka on PPA ise läbi viinud ja olnud osaline teiste osapoolte temaatilistes projektides. PPA on iga-aastaselt koolitanud kõrg- ja esiliiga klubisid matšide turvalisuse kohapealt. Toimunud on kohtumised fänniühendustega (varasemalt olid need regulaarsed, hetkel vastavalt vajadusele). Politseiametnikud või spotterid9 tunnevad välismaal A-koondist saatvate fännide liidreid ja saab vajadusel nendega turvalisuse küsimusi arutada, kas telefoni teel või vahetult kohtudes. Päästeamet eraldi taolist koostööd poolehoidjatega ei tee. Artikkel 9 käsitleb politseistrateegiaid ja –operatsioone. Artikkel keskendub politseistrateegiatele, mis on lõimitud lähenemisviisi oluline osa. Lõike 1 kohaselt tagavad osalisriigid, et koostatakse politseistrateegiad, mida hinnatakse regulaarselt ning täiendatakse riiklike ja rahvusvaheliste kogemuste ja heade tavade alusel ning mis on kooskõlas laiema lõimitud turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse lähenemisviisiga. Lõike 2 kohaselt tagavad osalisriigid, et politseistrateegiates võetakse arvesse häid tavasid, sealhulgas eriti luureteave, pidev riskihindamine, riskistrateegiate kasutuselevõtt, rikkumise ohu süvenemist ennetav proportsionaalne sekkumine, tõhus dialoog poolehoidjate ja 9 vaatleja, keda kasutatakse jalgpallimängudel tuvastamaks potentsiaalseid vägivaldseid fänne. Tegemist võib olla politseiametnikuga, kuid võib olla ka selleks koolitatud inimene. 12 üldsusega, kuritegevuse kohta tõendite kogumine ja nende jagamine karistamise eest vastutavate pädevate asutustega. Lõike 3 kohaselt tagavad osalisriigid, et politsei teeb koostööd korraldajate, poolehoidjate, kohalike kogukondade ja teiste sidusrühmadega, et tagada kõigile ohutus, turvalisus ja meeldiv keskkond jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel. Kõik antud punktis toodud põhimõtted on PPA poolt igapäevaselt kasutusel ja võetakse oma tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel arvesse. Otseselt kirjalikku strateegiadokumenti PPA-l sporditurvalisuse suhtes hetkel ei ole, kuid PPA juhindub oma sellealases tegevuses spordiseadusest, EL jalgpalli käsiraamatust ja teistest rahvusvahelistest dokumentidest, sh EL ja Euroopa Nõukogu erinevad soovitused jne. PPA hinnangul on sellise dokumendi koostamine kergesti teostatav ja ei nõua märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Vastav strateegia koostatakse 2019. aastal hädaolukorra seaduse alusel koostatava hädaolukorra lahendamise plaani koosseisus. Artikkel 10 kajastab rikkumise ennetamist ja karistamist. Lõike 1 kohaselt võtavad osalisriigid kõiki võimalikke meetmeid, et takistada vägivaldsete või häirivate intsidentide teket või neis osalemist. Lõike 2 kohaselt tagavad osalisriigid kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusaktidega, et vägivaldsete või häirivate intsidentide ära hoidmiseks ja takistamiseks on kehtestatud tõhusad välistamismeetmed, mis vastavad riski iseloomule ja esinemise kohale. Lõike 3 kohaselt teevad osalisriigid kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusaktidega koostööd, et välisriigis rikkumise toime pannud isikud saavad nõuetekohase karistuse elukoha- või kodakondsusriigis või riigis, kus rikkumine toime pandi. Lõike 4 kohaselt kaaluvad osalisriigid vajadusel ja kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusaktidega anda karistuse määramise eest vastutavatele kohtu- või haldusasutustele õiguse kehtestada reisipiiranguid teises riigis toimuvatele jalgpallivõistlustele reisimiseks isikutele, kes on põhjustanud vägivaldseid ja/või häirivaid jalgpallivõistlustega seotud intsidente või neis osalenud. Olemasolevad õigusaktid on piisavad, ennetamaks ja takistamaks vägivaldsete või häirivate intsidentide teket või neis osalemist, või nende toimumisel neile reageerimist ning isikute vastutusele võtmist. Süüteokoosseisud vägivallatsemise osas on toodud karistusseadustiku isikuvastaste süütegude peatükis. Sissesõidukeelu kohaldamist või Eestisse sissesõidu mittelubamist sissesõidukeeldu kohaldamata reguleerib väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus. Mis puutub reisipiirangutesse, siis Eesti Vabariigi põhiseaduse § 35 kohaselt on igaühel õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. PS §-s 35 toodud õigust võib piirata erakorralise ja sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides. Artikkel 11 puudutab rahvusvahelist koostööd. Antud artiklis rõhutatakse osalisriikide hea koostöö tähtsust konventsiooni tõhususe maksimeerimisel. Osalisriigid on kohustatud looma riikliku jalgpalli teabepunkti, mis 13 tegutseks teabekeskusena, et vahetada teavet ning korraldada rahvusvahelist politseikoostööd. Riiklikud jalgpalli teabepunktid on kohustuslikud kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Riiklikul jalgpalli teabepunktil on järgmised ülesanded: a) tegutseda otsese ja ühtse teabekeskusena, et vahetada rahvusvaheliste jalgpallivõistlustega seotud üldist (strateegilist, operatiivset ja taktikalist) teavet; b) vahetada isikuandmeid kooskõlas kehtivate riigisiseste ja rahvusvaheliste eeskirjadega; c) soodustada, koordineerida või korraldada rahvusvahelise politseikoostöö rakendamist rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel; d) täita oma ülesandeid tõhusalt ja kiiresti. PPA teeb oma pädevuse piires rahvusvahelist koostööd vastavalt riiklikele ja rahvusvahelistele õigusaktidele, sh konventsioonis käsitletud ja sellega seotud küsimustes. Riiklik jalgpalli teabepunkt on PPA-s loodud aastal 2004 ning täidab kõiki loetletud ülesandeid10. Artikkel 12 käsitleb teabe esitamist. Osalisriik edastab spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komiteele Euroopa Nõukogu ühes ametlikus keeles kogu vajaliku teabe nende õigus- ja muude meetmete kohta, millega ta tagab konventsiooni kohaldamise jalgpalli- või muude spordivõistluste suhtes. Ka konventsiooni nr 120 alusel tuli Eestil esitada teavet ja jagada kogemusi konventsiooni rakendamise kohta. Artikli 13 kohaselt moodustatakse spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitee Konventsiooni täitmiseks moodustatakse spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitee, mille eesmärk on tagada mitmesuguste konventsiooniga seotud järeltegevuste elluviimist. Spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitees esindab osalisriiki vähemalt üks delegaat, kes esindab riikliku jalgpalli teabepunkti ning juhtivaid valitsusasutusi, kelle vastutusalasse kuulub eelistatavalt spordiürituste turvalisus ja julgeolek. Eestit esindab Politsei- ja Piirivalveamet. Konventsiooni osalisriigil on üks hääl. Komitee ülesanded on toodud artiklis 14. Konventsiooni nr 120 täitmiseks on kokku kutsutud sarnane komitee sarnaste ülesannetega, mistõttu uue konventsiooni rakendamisega selles osas muudatusi ei ole. Artikkel 15 reguleerib konventsiooni muutmist. Konventsiooni artiklite muudatuste kohta võib teha ettepanekuid osalisriik, spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitee või Euroopa Nõukogu ministrite komitee. Artiklid 16–22 on rakendusliku iseloomuga. Artiklis 16 sätestatakse konventsiooni allakirjutamise kord. Konventsioon avatakse allakirjutamiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele ja Euroopa Nõukogu mitteliikmesriikidele. 10 https://www.politsei.ee/et/juhend/rahvusvaheline-koostoeoe 14 Lõike 2 kohaselt peab konventsiooni ratifitseerima, vastu võtma või heaks kiitma. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskiri antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 kohaselt ratifitseerib Riigikogu Eesti Vabariigi lepingud: 1) mis muudavad riigipiire; 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist; 3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega; 4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi; 5) milles ratifitseerimine on ette nähtud. Kuivõrd puuduvad Eesti Vabariigi põhiseaduses toodud alused konventsiooni ratifitseerimiseks, tuleb konventsioon heaks kiita Vabariigi Valitsuse korraldusega. Vastavalt välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punktile 7 sõlmib Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi nimel Riigikogus ratifitseerimisele mittekuuluvad välislepingud. Lõike 3 kohaselt ei tohi ükski konventsiooni nr 120 liikmesriik oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja anda hoiule enne, kui ta on eelnimetatud konventsiooni denonsseerinud või teeb seda sama ajal. Konventsiooni nr 120 denonsseerimise seadus on Riigikogus vastu võetud 13. juunil 2019. a. Artiklis 17 sätestatakse konventsiooni jõustumise kord. Konventsiooni jõustumiseks peab sellega ühinema kolm Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Konventsioon jõustus 1. novembril 2017. a. Sama artikli lõike 2 kohaselt jõustub konventsioon allakirjutanud riigi suhtes, kes ühineb konventsiooniga edaspidi, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele allakirjutamisest või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja hoiule andmisest. Artikkel 18 pühendatakse mitteliikmesriikide ühinemisele konventsiooniga. Arvestades seda, et konventsiooni eesmärk on pakkuda ohutu, turvaline ja meeldiv keskkond spordiüritustel kõigile pealtvaatajatele nii Euroopas kui ka mujal, siis on ministrite komiteel õigus kutsuda ühinema mitteliikmesriike. Riigi ühinema kutsumise üle otsustatakse Euroopa Nõukogu kahekolmandikulise häälteenamuse ning ministrite komitees esindatud osalisriikide esindajate ühehäälse otsuse alusel. Artiklis 19 on välja toodud konventsiooni mõju. Lõike 2 kohaselt kui pärast konventsiooni jõustumist on liikmesriik denonsseerinud konventsiooni nr 120, kuid denonsseerimine ei ole kõnealuse konventsiooni ratifitseerimise ajal veel kehtima hakanud, siis kohaldatakse konventsiooni artikli 17 punkti 2 kohaselt. Konventsiooni nr 120 artikli 16 lõike 2 kohaselt jõustub denonsseerimine selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud. Eelviidatud konventsiooni artikli 19 lõike 2 kohaselt kohaldatakse enne denonsseerimise jõustumist konventsiooni. Artikkel 20 on pühendatud konventsiooni territoriaalsele kohaldamisele. Artikkel 21 käsitleb konventsiooni denonsseerimist. Artiklis 22 loetleb info, millest Euroopa Nõukogu peasekretär hoiulevõtjana osalisriike teavitab. 15 4. Eelnõu terminoloogia Korralduse eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud EL Nõukogu 9. aprilli 2019. a otsusega11, millega antakse liikmesriikidele luba ühineda konventsiooniga. Euroopa Parlament andis nõukogu otsuse eelnõule oma nõusoleku 12. märtsil 2019. a. Euroopa Liidu tasandil on vastu võetud EL Nõukogu 25. aprilli 2002. a otsus 2002/348/JSK rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta 12 , millega lihtsustati jalgpallisündmustega seotud teabevahetust, kohustades liikmesriike asutama või määrama politseilist laadi riikliku jalgpalli teabepunkti lihtsustamaks jalgpallivägivalla ennetamist ja selle vastu võitlemist (nõukogu otsuse 2002/348/JSK artikli 1 lõige 1). Nõukogu otsuse 2002/348/JSK artikliga 2 sätestatakse riiklike jalgpalli teabepunktide ülesanded ning kõnealuse otsuse artiklitega 3 ja 4 sätestatakse konkreetsed normid politseiteabe vahetamiseks ja käitlemiseks riiklike jalgpalli teabepunktide vahel enne rahvusvahelise mõõtmega jalgpallisündmust, selle ajal ja pärast seda. Konventsiooni artikli 11 lõigetega 2 ja 4 sätestatud sarnane kohustus asutada või määrata politseijõududes riiklikud jalgpalli teabepunktid, mille ülesanne on teabe vahetamine ja politseikoostöö hõlbustamine seoses rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistlustega, kuulub politseikoostöö valdkonda. Kuigi politseikoostöö valdkond kuulub põhimõtteliselt jagatud pädevusse liidu ja liikmesriikide vahel (ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punkt j), kuulub liidule ainuvälispädevus, kui on täidetud ELi toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimused: „Liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, (…) kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala.“ Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt tuleb „selle hindamisel, kas (...) kohustused võivad mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala ELTL artikli 3 lõike 2 tähenduses, tugineda Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale, mille kohaselt esineb niisugune oht juhul, kui kohustused kuuluvad kõnealuste eeskirjade kohaldamisalasse.“ 13 EL Nõukogu õigustalitus märgib, et konventsiooni artikli 11 lõiked 2 ja 4 kattuvad nõukogu otsuse 2002/348/JSK artiklite 1 ja 2 teatud sätetega. Need konventsiooni artiklid kuuluvad seetõttu ühiseeskirjade kohaldamisalasse ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses, mida rahvusvahelised kohustused võivad mõjutada. Kuna konventsiooniga saavad ühineda ainult riigid, siis EL pidi andma loa oma liikmesriikidele antud konventsioon allkirjastada ja ratifitseerida. 6. Korralduse mõjud Käesolevas peatükis hinnatakse konventsiooni heakskiitmise mõjusid mõjuvaldkondade kaupa. 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:L:2019:115:TOC 12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/ELI/?eliuri=eli:dec:2002:348:2007-06-16 13 Kohtuasjas Singapore FTA 16. mail 2017 esitatud arvamus 2/15, EU:C:2017:376, punkt 180; kohtuasjas Marrakeshi leping avaldatud teostele juurdepääsu kohta 14. veebruaril 2017 esitatud arvamus 3/15, EU:C:2017:114, punkt 105; Euroopa Kohtu 4. septembri 2014. aasta otsus kohtuasjas C114/12: komisjon vs. nõukogu (Euroopa Nõukogu ringhäälingukonventsioon), EU:C:2014:2151, punkt 68; kohtuasjas lapseröövi Haagi konventsioon 14. oktoobril 2014 esitatud arvamus 1/13, EU:C:2014:2303, punkt 71; ning Euroopa Kohtu 26. novembri 2014. aasta otsus kohtuasjas C-66/13, Green Network, EU:C:2014:2399, punkt 29. 16 Mõju välissuhetele 27. juuni 2019. a seisuga on konventsioonile kirjutanud alla 32 riiki (nende hulgas ka 20 ELi liikmesriiki). Konventsiooni on 27. juuni 2019. a seisuga ratifitseerinud 9 riiki - Aserbaidžaan, Prantsusmaa, Moldova, Monaco, Norra, Poola, Portugal, Tšehhi ja Venemaa. Konventsiooni allakirjutamisega aktsepteeritakse peamised põhimõtted ja vajalikud meetmed, mis on aluseks kehtestatud heade tavadele, millest paljusid peetakse turvalisuse ja julgeoleku riskide tõhusa vähendamise ja ärahoidmise eeltingimusteks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel. Mõju julgeolekule Konventsiooni allkirjastamine ja rakendamine tagab, et Eesti järgib rahvusvaheliselt aktsepteeritud norme ja tavasid tagamaks jalgpallivõistlustel ja teistel suurematel spordiüritustel julgeolek ja turvalisus ning kvaliteetne teenindus. Sotsiaalsed mõjud Konventsioon avaldab mõju sportlaste, spordikohtunike ja pealtvaatajate turvalisusele ja kindlustundele. Konventsioon aitab tagada kõigi jaoks ohutu, turvalise ja meeldiva keskkonna jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel. Konventsiooni sihtrühm on suur, sest sport on peamine tegevus, mis meelitab ligi rohkem pealtvaatajaid kui ükski teine tegevus. Sport toob kaasa erinevaid emotsioone ja reaktsioone ning vägivallajuhtumeid ja korrarikkumisi on juba pikka aega seostatud maailma kõige vaatemängulisema spordiala ehk jalgpalliga. 7. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Konventsioon ei pane osalisriikidele rahalisi kohustusi. Kuna konventsioonis esitatavad nõuded või soovitused on Eesti õiguses juba kehtestatud või praktikas juurdunud, ei kaasne korralduse jõustamisega lisakulusid ega tulusid. Konventsiooni alusel moodustatud spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitee istungid toimuvad üks kord aastas. Ka konventsiooni nr 120 raames moodustatud komitee istungid toimusid kord aastas. Osalisriikide komitee istungitel esindab Eestit Politsei- ja Piirivalveamet. Kõik osalemisega seotud kulud katab osalejat lähetav asutus. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei kaasne rakendusaktide kehtestamise vajadust. 9. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. Riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele allkirjastamisest või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja hoiule andmisest. 17 Artikli 19 lõike 2 kohaselt kui pärast konventsiooni jõustumist on liikmesriik denonsseerinud konventsiooni nr 120, kuid denonsseerimine ei ole kõnealuse konventsiooni ratifitseerimise ajal veel kehtima hakanud, siis kohaldatakse konventsiooni artikli 17 punkti 2 kohaselt. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Välisministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse andmiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Eesti Olümpiakomiteele ja tema 106 juriidilisest isikust liikmele. Välisministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu. Spordiorganisatsioonidelt tagasisidet ei tulnud, seega loetakse eelnõu spordiorganisatsioonide poolt kooskõlastatuks. Eelnõu väljatöötamise protsessi on olnud kaasatud Eesti Jalgpalli Liit, kes sai anda omapoolseid sisendeid ka konventsiooni väljatöötamise käigus. Eraldi kooskõlastuskirja Eesti Jalgpalli Liit eelnõu kohta ei saatnud. 18  TÕLGE INGLISE KEELEST Euroopa Nõukogu Euroopa asutamislepingute seeria nr 128 Jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon Saint-Denis, 3. juuli 2016 Preambul Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja muud konventsioonile alla kirjutanud Euroopa kultuurikonventsiooni (ETS nr 18) osalisriigid, arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada oma liikmesriikide suurem ühtsus; olles huvitatud füüsilise puutumatuse õiguse tagamisest ning sellest, et inimestel on õigustatud huvi käia jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel ilma vägivalda, avaliku korra rikkumisi või muud kuritegevust kartmata; olles huvitatud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste nauditavaks ja meeldivaks muutmisest kõigi kodanike jaoks ning võttes samal ajal arvesse, et meeldiva keskkonna loomisel võib olla oluline ja hea mõju turvalisuse ja julgeoleku tagamisele sellistel üritustel; võttes arvesse kõigi sidusrühmade kaasamise vajadust, et luua turvaline keskkond jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel; võttes arvesse vajadust säilitada korda nii jalgpalli- ja teiste spordiürituste staadionitel kui ka neist väljaspool, samuti staadionitele viivatel ja sealt väljuvatel teedel ning teistel aladel, kus viibivad tuhanded pealtvaatajad; tunnistades, et jalgpallivõistlusi ja teisi spordiüritusi korraldavad ja juhtivad asutused ja sidusrühmad peavad kaitsma Euroopa Nõukogu ja spordis kehtivaid põhiväärtusi nagu sotsiaalne sidusus, sallivus, lugupidamine ja mittediskrimineerimine; tunnistades, et liikmesriikide põhiseaduslikud, juriidilised, kultuurilised ja ajaloolised asjaolud ning jalgpallivõistluste ja teiste spordiüritustega seotud turvalisuse ja julgeoleku probleemide iseloom ja tõsidus on erinevad; tunnistades vajadust võtta täielikult arvesse riigisiseseid ja rahvusvahelisi õigusakte, mis puudutavad andmekaitset, kurjategijate rehabiliteerimist ja inimõigusi; tunnistades, et paljudel avalik-õiguslikel ja eraasutustel ning teistel sidusrühmadel, sealhulgas pealtvaatajatel, on ühine eesmärk muuta jalgpallivõistlused ja teised spordiüritused ohutuks, turvaliseks ja meeldivaks kõigile inimestele, ning et nende ühised tegevused hõlmavad omavahel seotud ja kattuvaid meetmeid; tunnistades, et selliste meetmete kattuvus nõuab asjakohastelt asutustelt tõhusate rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike partnerluste loomist, mida on vaja lõimitud ja tasakaalustatud mitut asutust hõlmava lähenemisviisi väljatöötamiseks ja rakendamiseks eesmärgiga tagada turvalisus, julgeolek ja teenindus jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel; tunnistades, et spordistaadionitest väljaspool toimuvad sündmused võivad otseselt mõjutada staadionitel toimuvaid sündmusi ja vastupidi; tunnistades, et nõu pidamine põhisidusrühmade, eeskätt poolehoidjate ja kohalike kogukondadega, võib aidata asjakohastel asutustel vähendada turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske ning luua meeldiv atmosfäär nii staadionite sees kui ka neist väljaspool; 1  olles otsustanud võtta ühiseid ja koostööle suunatud meetmeid, et vähendada turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel eesmärgiga pakkuda pealtvaatajatele, osalejatele ja kohalikele kogukondadele nauditav kogemus; võttes aluseks jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni (ETS nr 120) (edaspidi „konventsioon nr 120“, mis avati allakirjutamiseks 19. augustil 1985. aastal Strasbourgis; võttes arvesse, et Euroopa ulatuslikud kogemused ja head tavad on viinud uue lõimitud ja partnerlusel põhineva lähenemisviisi loomiseni, mille eesmärk on tagada pealtvaatajate ohutus ja turvalisus ning mida on väljendatud eelkõige jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste turvalisust, julgeolekut ja teenindust käsitlevas soovituses Rec (2015) 1, mille võttis vastu konventsiooni nr 120 alaline komitee oma 18. juunil 2015 toimunud 40. istungil, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1. Kohaldamisala 1 Riigis kehtivate asjakohaste põhiseaduslike sätete piires kohustuvad osalisriigid võtma vajalikke meetmeid konventsiooni ellurakendamiseks seoses nende territooriumil peetavate jalgpallivõistluste või -turniiridega, kus osalevad professionaalsed jalgpalliklubid ja rahvusmeeskonnad. 2 Osalisriigid võivad konventsiooni kohaldada teistele spordialadele või nende territooriumil peetavatele spordiüritustele, sealhulgas amatööride jalgpallivõistlustele, eriti selliste asjaolude korral, kus esineb turvalisuse või julgeolekuga seotud riske. Artikkel 2. Eesmärk Konventsiooni eesmärk on pakkuda ohutu, turvaline ja meeldiv keskkond jalgpallivõistlustel või teistel spordiüritustel. Selleks teevad osalisriigid järgmist: a võtavad kasutusele ühise lõimitud, mitut asutust hõlmava ja tasakaalustatud lähenemisviisi turvalisusele, julgeolekule ja teenindamisele, mis põhineb tõhusatel kohalikel, riiklikel ja rahvusvahelistel partnerlustel ja koostööl; b tagavad, et kõik avalik-õiguslikud ja eraasutused ning teised sidusrühmad tunnistavad, et turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse pakkumist ei saa käsitleda eraldiseisvana ning igaüks neist võib avaldada otsest mõju kahele ülejäänud elemendile; c võtavad sellise ühise lähenemisviisi väljatöötamisel arvesse häid tavasid. Artikkel 3. Terminid Kõnealuses konventsioonis kasutatakse järgmisi termineid: a „turvameetmed“ tähendab kõiki meetmeid, mille loomise ja rakendamise põhieesmärk on kaitsta jalgpallivõistlustel või teistel spordiüritustel viibivate või osalevate inimeste ja rühmade tervist ja heaolu nii staadioni sees kui ka väljaspool seda, samuti neid, kes elavad või töötavad staadioni läheduses; b „julgeolekumeetmed“ tähendab mis tahes meetmeid, mille loomise ja rakendamise põhieesmärk on sellise vägivalla, mõne muu kuritegeliku tegevuse või rikkumise ennetamine, sellega seotud riski vähendamine ja/või sellele reageerimine, mis pannakse toime seoses jalgpallivõistluste või teiste spordiüritustega nii staadioni sees kui ka sellest väljaspool; c „teenindusmeetmed“ tähendab mis tahes meetmeid, mille loomise ja rakendamise põhieesmärk on luua inimestele ja rühmadele mugav, hinnatud ja meeldiv õhkkond jalgpallivõistlustel või teistel spordiüritustel viibimise ajal nii staadioni sees kui ka sellest väljaspool; 2  d „asutus“ tähendab mis tahes avalik-õiguslikku või eraasutust, kes on endale võtnud põhiseadusliku, juriidilise, regulatiivse või muu kohustuse koostada või rakendada turva-, julgeoleku- või teenindusmeetmeteid seoses jalgpallivõistluste või teiste spordiüritustega staadioni sees kui ka sellest väljaspool; e „sidusrühm“ tähendab pealtvaatajaid, kohalikke kogukondi ja teisi huvitatud asjaosalisi, kellel ei ole juriidilisi ega regulatiivseid kohustusi, kuid kes võivad anda tähtsa panuse jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste ohutu, turvalise ja meeldiva keskkonna loomisele nii staadioni sees kui ka sellest väljaspool; f „lõimitud lähenemisviis“ tähendab tunnustust, et hoolimata oma põhieesmärgist on jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel võetavad turva-, julgeoleku- ja teenindusmeetmed kattuvad ja mõju seisukohast omavahel seotud ning neid tuleb tasakaalustada ja neid ei saa töötada välja ega rakendada eraldi; g „mitut asutust hõlmav lõimitud lähenemisviis“ tähendab tunnustust, et jalgpallivõistluse või teise spordiürituse kavandamise ja toimingutega seotud asutuste rollid peavad olema kooskõlastatud, üksteist täiendavad, proportsionaalsed ning töötatud välja ja rakendatud põhjaliku turva-, julgeoleku- ja teenindusstrateegia osana. h „head tavad“ tähendab meetmeid, mida rakendatakse ühes või mitmes riigis ja mis on eesmärgi saavutamisel osutunud väga tõhusaks; i „asjakohane asutus“ tähendab (avalik-õiguslikku või era-)asutust, mis on seotud jalgpallivõistluste või teiste spordiürituste korraldamise ja/või juhtimisega nii staadioni sees kui ka sellest väljaspool. Artikkel 4. Riigisisesed kooskõlastusmeetmed 1 Osalisriigid tagavad, et luuakse riiklikud ja kohalikud kooskõlastusmeetmed eesmärgiga töötada välja ja rakendada turvalisuse, julgeoleku ja teenindusega seotud mitut asutust hõlmavat lõimitud lähenemisviisi nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. 2 Osalisriigid tagavad, et kooskõlastusmeetmetega saab tuvastada, analüüsida ja hinnata turvalisuse, julgeoleku ja teenindusega seotud riske ning jagada ajakohastatud riskihindamist käsitlevat teavet. 3 Osalisriigid tagavad, et kooskõlastusmeetmetega kaasatakse kõiki avalik-õiguslikke ja eraasutusi, kes vastutavad üritusel turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse eest nii toimumispaigas kui ka sellest väljaspool. 4 Osalisriigid tagavad, et kooskõlastusmeetmetes on täies ulatuses võetud arvesse konventsioonis kehtestatud turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse põhimõtteid, ning töötatakse välja riiklikud ja kohalikud strateegiad, mida hinnatakse ja täiendatakse regulaarselt riiklikest ja rahvusvahelistest kogemustest ja headest tavadest lähtuvalt. 5 Osalisriigid tagavad, et riigi juriidilistes, regulatiivsetes ja halduslikes raamistikes täpsustatakse asjakohaste asutuste rolle ja ülesandeid, mis täiendavad üksteist ning on kooskõlas lõimitud lähenemisviisiga ja kõigile mõistetavad nii strateegilisel kui ka tegevuse tasandil. Artikkel 5. Turvalisus, julgeolek ja teenindus staadionil 1 Osalisriigid tagavad, et riigi juriidilistes, regulatiivsetes ja halduslikes raamistikes nõutakse ürituse korraldajatelt ohutu ja turvalise keskkonna loomist kõigile osalejatele ja pealtvaatajatele, pidades seejuures nõu kõigi partnerasutustega. 2 Osalisriigid tagavad, et pädevad avalik-õiguslikud asutused kehtestavad eeskirjad ja meetmed, millega kindlustatakse staadioni litsentsimenetluste, sertifitseerimiskorralduse ja turvaeeskirjade tõhusus, ning tagavad nende kohaldamise, jälgimise ja jõustamise. 3 3 Osalisriigid kohustavad asjakohaseid asutusi tagama, et staadioni kujundus, taristu ja rahvahulkade ohjeldamise meetmed vastaksid riiklikele ja rahvusvahelistele standarditele ja headele tavadele. 4 Osalisriigid kutsuvad asjakohaseid asutusi üles tagama, et staadionitel luuakse kaasav ja meeldiv keskkond kõigile ühiskonna rühmadele, sealhulgas lastele, eakatele ja puuetega inimestele, ning saadaval oleksid nõuetekohased sanitaarruumid ja toitlustuspunktid ning head pealtvaatamise tingimused kõigile spordisõpradele. 5 Osalisriigid tagavad, et staadionite töökorraldus oleks põhjalik, koostöö politsei, päästeteenistuse ja partnerasutustega oleks tõhus ning kehtestatud on selged tegevuspõhimõtted ja eeskirjad, millega korraldatakse rahvahulkade ohjeldamist ning juhitakse turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske, ennekõike aga: – pürotehnika kasutamist; – vägivaldset või keelatud käitumist; – rassistlikku või muul moel diskrimineerivat käitumist. 6 Osalisriigid nõuavad asjakohastelt asutustelt, et kõigil nii avaliku kui ka erasektori töötajatel, kelle ülesanne on tagada jalgpallivõistluste või teiste spordiürituste ohutus, turvalisus ja meeldiv keskkond, oleks vajalik varustus ja väljaõpe oma ülesannete tõhusaks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 7 Osalisriigid kutsuvad oma pädevaid asutusi üles rõhutama, et osalevate võistkondade mängijate, treenerite või teiste esindajate käitumine peab vastama põhilistele spordipõhimõtetele nagu sallivus, lugupidamine ja aus mäng, ning tunnustama, et vägivaldne, rassistlik või muu provokatiivne käitumine võib avaldada halba mõju pealtvaatajate käitumisele. Artikkel 6. Turvalisus, julgeolek ja teenindus avalikes kohtades 1 Osalisriigid kutsuvad kõiki jalgpallivõistluste ja teiste ürituste korraldamisel osalevaid asutusi ja sidusrühmi, sealhulgas kohalikke ametivõime, politseid, kogukondi, ettevõtjaid, poolehoidjate esindajaid, jalgpalliklubisid ja riiklikke ühendusi tegema koostööd, eeskätt järgmistel eesmärkidel: a koostada riskihinnanguid ja vajalikke ennetusmeetmeid, et vähendada häireid ja tagada kindlus kohalikele kogukondadele ja ettevõtjatele, eelkõige neile, kes viibivad ürituse toimumiskoha läheduses või avalikel vaatealadel; b luua ohutu, turvaline ja meeldiv keskkond avalikes kohtades, mis on mõeldud poolehoidjate kogunemiseks enne ja pärast üritust või kus võivad nad sageli viibida omal algatusel, ning linna ja/või staadionile viivatel ja sealt väljuvatel teedel. 2 Osalisriigid tagavad, et riskihindamistes ning turva- ja julgeolekumeetmetes võetakse arvesse staadionile suunduvaid ja sealt lähtuvaid marsruute. Artikkel 7. Häda- ja ohuolukorrakavad Osalisriigid tagavad, et luuakse mitut asutust hõlmavad häda- ja ohuolukorrakavad, mida katsetatakse ja täiendatakse regulaarsete ühiste õppuste käigus. Riigi juriidilistes, regulatiivsetes ja halduslikes raamistikes peab olema selgelt kirjas, milline asutus vastutab õppuste algatamise, jälgimise ja kinnitamise eest. Artikkel 8. Poolehoidjate ja kohalike kogukondade kaasamine 1 Osalisriigid kutsuvad kõiki asutusi üles suhtlema proaktiivselt ja regulaarselt sidusrühmadega, sealhulgas poolehoidjate esindajate ja kohalike kogukondadega, lähtudes dialoogi põhimõttest ning eesmärgiga luua tugevaid partnerlusi, teha head koostööd ja leida lahendusi võimalikele probleemidele. 4 2 Osalisriigid kutsuvad üles kõiki avalik-õiguslikke ja eraasutusi ning teisi sidusrühmi, sealhulgas kohalikke kogukondi ja poolehoidjate esindajaid algatama mitut asutust hõlmavaid, harivaid, kuritegusid ennetavaid ja teisi kogukonnaprojekte või neis osalema, et soodustada vastastikust lugupidamist ja mõistmist, eelkõige poolehoidjate, spordiklubide ja -ühingute ning turvalisuse ja julgeoleku eest vastutavate asutuste seas. Artikkel 9. Politseistrateegiad ja -operatsioonid 1 Osalisriigid tagavad, et koostatakse politseistrateegiad, mida hinnatakse regulaarselt ning täiendatakse riiklike ja rahvusvaheliste kogemuste ja heade tavade alusel ning mis on kooskõlas laiema lõimitud turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse lähenemisviisiga. 2 Osalisriigid tagavad, et politseistrateegiates võetakse arvesse häid tavasid, sealhulgas eriti luureteave, pidev riskihindamine, riskistrateegiate kasutuselevõtt, rikkumise ohu süvenemist ennetav proportsionaalne sekkumine, tõhus dialoog poolehoidjate ja üldsusega, kuritegevuse kohta tõendite kogumine ja nende jagamine karistamise eest vastutavate pädevate asutustega. 3 Osalisriigid tagavad, et politsei teeb koostööd korraldajate, poolehoidjate, kohalike kogukondade ja teiste sidusrühmadega, et tagada kõigile ohutus, turvalisus ja meeldiv keskkond jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel. Artikkel 10. Rikkumise ennetamine ja karistamine 1 Osalisriigid võtavad kõiki võimalikke meetmeid, et takistada vägivaldsete või häirivate intsidentide teket või neis osalemist. 2 Osalisriigid tagavad kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusaktidega, et vägivaldsete või häirivate intsidentide ära hoidmiseks ja takistamiseks on kehtestatud tõhusad välistamismeetmed, mis vastavad riski iseloomule ja esinemise kohale. 3 Osalisriigid teevad kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusaktidega koostööd, et välisriigis rikkumise toime pannud isikud saavad nõuetekohase karistuse elukoha- või kodakondsusriigis või riigis, kus rikkumine toime pandi. 4 Vajadusel ja kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusaktidega kaaluvad osalisriigid anda karistuse määramise eest vastutavatele kohtu- või haldusasutustele õiguse kehtestada reisipiiranguid teises riigis toimuvatele jalgpallivõistlustele reisimiseks isikutele, kes on põhjustanud vägivaldseid ja/või häirivaid jalgpallivõistlustega seotud intsidente või neis osalenud. Artikkel 11. Rahvusvaheline koostöö 1 Osalisriigid teevad tihedat koostööd kõigis konventsioonis käsitletud ja sellega seotud küsimustes, et jagada rahvusvaheliste üritustega seonduvaid kogemusi ning osaleda heade tavade arendamises. 2 Ilma et see piiraks olemasolevaid riiklikke õigusnorme, eriti volituste jaotamisel mitme teenistuse ja ametivõimu vahel, moodustavad või määravad osalisriigid politseiteenistuse juurde riikliku jalgpalli teabepunkti. Riiklikul jalgpalli teabepunktil on järgmised ülesanded: a tegutseda otsese ja ühtse teabekeskusena, et vahetada rahvusvaheliste jalgpallivõistlustega seotud üldist (strateegilist, operatiivset ja taktikalist) teavet; b vahetada isikuandmeid kooskõlas kehtivate riigisiseste ja rahvusvaheliste eeskirjadega; c soodustada, koordineerida või korraldada rahvusvahelise politseikoostöö rakendamist rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel; d täita oma ülesandeid tõhusalt ja kiiresti. 5 3 Osalisriigid tagavad, et riiklikul jalgpalli teabepunktil oleksid riiklikud eksperditeadmised politseitegevuse, poolehoidjate dünaamika ning seotud turva- ja julgeolekuriskide kohta. 4 Liikmesriik teatab kirjalikult spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komiteele, mis moodustatakse selle konventsiooni alusel, oma riikliku jalgpalli teabepunkti nime ja kontaktandmed ning edaspidi sellega seonduvad muudatused. 5 Osalisriigid teevad rahvusvahelist koostööd, et jagada häid tavasid ja teavet ennetavate, harivate ja teavituslike projektide kohta ning luua partnerlusi kõigi asutustega, kes on seotud riiklike ja kohalike algatustega, mis on suunatud kohalikule kogukonnale ja poolehoidjatele või mille käivitavad kogukond ja poolehoidjad ise. Menetluspunktid Artikkel 12. Teabe esitamine Osalisriik edastab spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komiteele Euroopa Nõukogu ühes ametlikus keeles kogu vajaliku teabe nende õigus- ja muude meetmete kohta, millega ta tagab konventsiooni kohaldamise jalgpalli- või muude spordivõistluste suhtes. Artikkel 13. Spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitee 1 Konventsiooni täitmiseks moodustatakse spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitee. 2 Spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitees esindab osalisriiki vähemalt üks delegaat, kes esindab riikliku jalgpalli teabepunkti ning juhtivaid valitsusasutusi, kelle vastutusalasse kuulub eelistatavalt spordiürituste turvalisus ja julgeolek. Konventsiooni osalisriigil on üks hääl. 3 Euroopa Nõukogu liikmesriiki või muud Euroopa kultuurikonventsiooniga ühinenud riiki, kes ei ole ühinenud selle konventsiooniga või konventsiooniga nr 120, võib komitees esindada vaatleja. 4 Komitee võib ühehäälse otsuse alusel kutsuda Euroopa Nõukogu mitteliikmesriiki, kes ei ole ühinenud selle konventsiooni või konventsiooniga nr 120, ja asjaomast spordiorganisatsiooni osalema vaatlejana oma ühel või mitmel istungil. 5 Komitee kutsub kokku Euroopa Nõukogu peasekretär. Esimene istung peetakse ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil 10 Euroopa Nõukogu liikmesriiki on väljendanud oma nõusolekut konventsiooniga liituda. Edaspidi tuleb komitee kokku korra aastas või enamiku osalisriikide nõudmisel. 6 Komitee istungi kvoorumi moodustab osalisriikide enamus. 7 Komitee koostab konventsiooni alusel oma kodukorra ja võtab selle konsensuse alusel vastu. Artikkel 14. Spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitee ülesanded 1 Komitee on kohustatud jälgima konventsiooni rakendamist. Ta võib: a analüüsida konventsiooni sätteid ja kaaluda vajalikke muudatusi; b pidada nõu ja vajadusel vahetada teavet asjakohaste organisatsioonidega; c soovitada osalisriikidel võtta meetmeid konventsiooni rakendamiseks; d soovitada asjakohaseid meetmeid avalikkuse teavitamiseks konventsiooni raames tehtavast tööst; e soovitada ministrite komiteel kutsuda Euroopa Nõukogu mitteliikmesriike konventsiooniga ühinema; f teha ettepanekuid konventsiooni tõhusamaks kohaldamiseks; 6  g soodustada teabe, kogemuste ja heade tavade kogumist, analüüsimist ja vahetamist osalisriikide vahel. 2 Osalisriikide eelneva kokkuleppe alusel külastab komitee osalisriike, et kontrollida konventsiooni järgimist ning anda nõu ja tuge selle rakendamisel. 3 Samuti kogub komitee osalisriikide antud teavet, mis on kehtestatud artiklis 12, ning edastab kõik vajalikud andmed kõigile konventsiooni osalisriikidele. Samuti võib ta osalisriike teavitada uue riikliku jalgpalli teabepunkti määramisest ning jagada selle kontaktandmeid. 4 Oma ülesannete täitmiseks võib komitee omal algatusel korraldada ekspertrühmade koosolekuid. Artikkel 15. Muudatused 1 Konventsiooni muudatusettepanekuid võib teha osalisriik, spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitee või Euroopa Nõukogu ministrite komitee. 2 Euroopa Nõukogu peasekretär edastab muudatusettepaneku Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa kultuurikonventsiooniga ühinenud riikidele ja Euroopa Nõukogu mitteliikmesriigile, kes on ühinenud konventsiooniga nr 120 enne kuupäeva, mil konventsioon avatakse allkirjastamiseks, ning igale mitteliikmesriigile, kes on ühinenud või keda on kutsutud ühinema konventsiooniga artikli 18 kohaselt. 3 Osalisriigi või ministrite komitee muudatusettepanek saadetakse komiteele vähemalt kaks kuud enne seda istungit, kus küsimust arutatakse. Komitee edastab ministrite komiteele muudatusettepaneku kohta oma arvamuse. 4 Ministrite komitee kaalub muudatusettepanekut ja komitee edastatud arvamust ning võib muudatuse vastu võtta häälteenamusega, mis on kehtestatud Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktis d. 5 Pärast seda, kui ministrite komitee on selle artikli lõike 4 kohaselt muudatuse vastu võtnud, edastatakse tekst osalisriikidele vastuvõtmiseks kooskõlas nende asjakohaste riigisiseste menetlustega. 6 Selle artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud muudatus jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele päevast, mil kõik osalisriigid on peasekretäri muudatuse vastuvõtmisest teavitanud. Lõppsätted Artikkel 16. Allakirjutamine 1 Konventsioon avatakse allkirjastamiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele ja Euroopa Nõukogu mitteliikmesriikidele, kes on ühinenud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooniga (ETS nr 120), mis avati allakirjutamiseks 19. augustil 1985. aastal Strasbourgis, enne kuupäeva, mil konventsioon avatakse allkirjastamiseks. 2 Konventsiooni peab ratifitseerima, vastu võtma või heaks kiitma. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskiri antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile. 3 Ükski konventsiooni nr 120 liikmesriik ei tohi oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja anda hoiule enne, kui ta on eelnimetatud konventsiooni denonsseerinud või teeb seda sama ajal. 7 4 Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja hoiule andmisel eelmise punkti kohaselt võib osalisriik teatada, et jätkab konventsiooni nr 120 kohaldamist kuni kõnealuse konventsiooni jõustumiseni kooskõlas artikli 17 punktiga 1. Artikkel 17. Jõustumine 1 Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele päevast, mil kolm Euroopa Nõukogu liikmesriiki on artikli 16 kohaselt konventsiooniga ühinenud. 2 Allakirjutanud riigi suhtes, kes ühineb konventsiooniga edaspidi, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele allakirjutamisest või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja hoiule andmisest. Artikkel 18. Mitteliikmesriikide ühinemine 1 Olles konsulteerinud osalisriikidega, võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee pärast konventsiooni jõustumist kutsuda konventsiooniga ühinema Euroopa Nõukogu mitteliikmesriike. Seda tehakse Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktis d sätestatud häälteenamusega vastuvõetud otsuse ning ministrite komitees esindatud osalisriikide esindajate ühehäälse otsuse alusel. 2 Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele ühinemiskirja hoiule andmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile. 3 Euroopa Nõukogu mitteliikmesriik rahastab spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komiteed viisil, mille üle otsustab ministrite komitee. Artikkel 19. Konventsiooni mõju 1 Kõnealuse konventsiooni osalisriigi ja seda mitte ratifitseerinud konventsiooni nr 120 osalisriigi suhteid reguleeritakse jätkuvalt konventsiooni nr 120 artiklites 4 ja 5. 2 Kui pärast konventsiooni jõustumist on liikmesriik denonsseerinud konventsiooni nr 120, kuid denonsseerimine ei ole kõnealuse konventsiooni ratifitseerimise ajal veel kehtima hakanud, siis kohaldatakse konventsiooni artikli 17 punkti 2 kohaselt. Artikkel 20. Territoriaalne kohaldamine 1 Riik võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse. 2 Edaspidi võib osalisriik Euroopa Nõukogu peasekretärile teatada, et ta kohaldab konventsiooni ka muu territooriumi suhtes. Selle territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on deklaratsiooni kätte saanud. 3 Kahe eelmise punkti järgi tehtud deklaratsiooni võib selles nimetatud mis tahes territooriumi suhtes peasekretärile saadetava teatega tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud. Artikkel 21. Denonsseerimine 1 Osalisriik võib konventsiooni igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava asjakohase teatega. 2 Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud. Artikkel 22. Teavitamine Euroopa Nõukogu peasekretär teeb nõukogu liikmesriikidele, muudele Euroopa kultuurikonventsiooni osalisriikidele ja selle konventsiooniga ühinenud riikidele teatavaks iga: 8  a artikli 16 kohase allakirjutamise; b ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiule andmise artikli 16 või 18 kohaselt; c konventsiooni jõustumise kuupäeva artiklite 17 ja 18 kohaselt; d muudatusettepaneku või muudatuse, mis on vastu võetud vastavalt artiklile 15, ja muudatuse jõustumise kuupäeva; e artikli 20 punkti d kohase deklaratsiooni; f denonsseerimise, mis on tehtud artikli 21 kohaselt; g konventsiooniga seotud mis tahes muu akti, deklaratsiooni, teadaande või teatise. Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud. Koostatud 3. juulil 2016. aastal Saint-Denis's inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa kultuurikonventsiooni osalisriikidele ja kõigile konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele. _______________________________________________________ Tõlke teinud INGLISE KEELE - EESTI KEELE VANDETÕLK KATRIN SELBAK. Vandetõlgiks nimetatud 17.04.2015, kutsetunnistus nr 53, välja antud 28.04.2015. Pilvekiri OÜ, Rakke, Lääne-Virumaa. Telefon 56242050, e-post [email protected], http://pilvekiri.wordpress.com. Info vandetõlkide kohta: http://www.just.ee. Vandetõlkide Koda: http://www.vandetolgid.ee. Tõlge on tehtud vandetõlgile elektrooniliselt esitatud dokumendist. Tõlke registreerimise number 6. Rakke, 16.06.2017. Allkirjastatud digitaalselt. 9  Council of Europe Treaty Series - No. 218 Council of Europe Convention on an Integrated Safety, Security and Service Approach at Football Matches and Other Sports Events Saint-Denis, 3.VII.2016 Preamble The member States of the Council of Europe and the other States Parties to the European Cultural Convention (ETS No. 18), signatories hereto, Considering that the aim of the Council of Europe is to achieve greater unity among its members; Concerned with the right to physical integrity and the legitimate expectation of individuals to attend football matches and other sports events without fear of violence, public disorder or other criminal activity; Concerned to make football matches and other sports events enjoyable and welcoming for all citizens while also recognising that creating a welcoming environment can have a significant and positive impact on safety and security at such events; Concerned with the need to promote the inclusion of all stakeholders in providing a safe environment at football matches and other sports events; Concerned with the need to maintain the rule of law in and within the vicinity of football and other sports stadiums, on transit routes to and from the stadiums and in other areas frequented by many thousands of spectators; Recognising that sport, and all agencies and stakeholders involved in organising and managing a football match or other sports event, must uphold core values of the Council of Europe, such as social cohesion, tolerance, respect and non-discrimination; Recognising variations among States regarding their constitutional, judicial, cultural and historical circumstances, and the character and severity of safety and security problems associated with football matches and other sports events; Recognising the need to take full account of national and international legislation on matters such as data protection, rehabilitation of offenders and human rights; Recognising that a wide range of public and private agencies and other stakeholders, including spectators, have a shared objective in making football matches and other sports events safe, secure and welcoming for individuals and recognising that their collective actions will necessarily comprise a range of interrelated and overlapping measures; Recognising that the overlapping character of these measures requires the relevant agencies to develop effective international, national and local partnerships in order to prepare and deliver an integrated and balanced multi-agency approach to safety, security and service in connection with football matches and other sports events; Recognising that events outside of sports stadiums can have a direct impact on events inside the stadiums and vice versa; Recognising that consultation with key stakeholders, especially supporters and local communities, can assist the relevant agencies in reducing the risks to safety and security and in creating a welcoming atmosphere inside and outside of stadiums;  Being resolved to take common and co-operative action to reduce the risks to safety and security at football matches and other sports events in order to provide an enjoyable experience for spectators, participants and local communities; Building upon the content of the European Convention on Spectator Violence and Misbehaviour at Sports Events and in particular at Football Matches (ETS No. 120), opened for signature in Strasbourg on 19 August 1985 (hereafter “Convention No. 120”); Taking into account that extensive European experience and good practices has resulted in the development of a new integrated and partnership approach towards the safety and security of spectators, reflected in particular in the Recommendation Rec (2015) 1 on Safety, Security and Service at Football Matches, and other Sports Events, adopted by the Standing Committee of the Convention No. 120 at its 40th meeting on 18 June 2015, Have agreed as follows: Article 1 – Scope 1 The Parties shall, within the limits of their respective constitutional provisions, take the necessary steps to give effect to the provisions of this Convention in respect of football matches or tournaments played in their territory by professional football clubs and national teams. 2 The Parties may apply the provisions of this Convention to other sports or sports events hosted in their territory, including non-professional football matches, especially in circumstances where safety or security risks are involved. Article 2 – Aim The aim of this Convention is to provide a safe, secure and welcoming environment at football matches and other sports events. To that end, the Parties shall: a adopt an integrated, multi-agency and balanced approach towards safety, security and service, based upon an ethos of effective local, national and international partnerships and co-operation; b ensure that all public and private agencies, and other stakeholders, recognise that safety, security and service provision cannot be considered in isolation, and can have a direct influence on delivery of the other two components; c take account of good practices in developing an integrated approach to safety, security and service. Article 3 – Definitions For the purposes of this Convention, the terms: a “safety measures” shall mean any measure designed and implemented with the primary aim of protecting the health and well-being of individuals and groups who attend, or participate in, a football match or other sports event, inside or outside of the stadium, or who reside or work in the vicinity of the event; b “security measures” shall mean any measure designed and implemented with the primary aim of preventing, reducing the risk and/or responding to any violence or other criminal activity or disorder committed in connection with a football or other sports event, inside or outside of a stadium; c “service measures” shall mean any measure designed and implemented with the primary aim of making individuals and groups feel comfortable, appreciated and welcome when attending a football match or other sports event, inside or outside of a stadium; d “agency” shall mean any public or private body with a constitutional, legislative, regulatory or other responsibility in respect of the preparation and implementation of any safety,  security or service measure in connection with a football match or other sports event, inside or outside of a stadium; e “stakeholder” shall mean spectators, local communities or other interested parties who do not have legislative or regulatory responsibilities but who can play an important role in helping to make football matches or other sports events safe, secure and welcoming, inside and outside of stadiums; f “integrated approach” shall mean recognition that, irrespective of their primary purpose, safety, security and service measures at football matches and other sports events invariably overlap, are interrelated in terms of impact, need to be balanced and cannot be designed or implemented in isolation; g “multi-agency integrated approach” shall mean recognition that the roles and actions of each agency involved in football or other sports planning and operational activities must be co-ordinated, complementary, proportionate and designed and implemented as part of a comprehensive safety, security and service strategy; h “good practices” shall mean measures applied in one or more countries that have proven to be very effective in meeting the stated aim or objective; i “relevant agency” shall mean a body (public or private) involved in the organisation and/or management of a football match or other sports event held inside or outside of a sports stadium. Article 4 – Domestic co-ordination arrangements 1 The Parties shall ensure that national and local co-ordination arrangements are established for the purpose of developing and implementing a multi-agency integrated approach to safety, security and service at national and local level. 2 The Parties shall ensure that co-ordination arrangements are established to identify, analyse and evaluate the risks pertaining to safety, security and services, and to allow the sharing of updated information on risk assessment. 3 The Parties shall ensure that the co-ordination arrangements involve all key public and private agencies responsible for safety, security and service matters connected with the event, both inside and outside of the venue where the event is taking place. 4 The Parties shall ensure that the co-ordination arrangements take full account of the safety, security and service principles set out in this Convention and that national and local strategies are developed, regularly evaluated and refined in the light of national and international experience and good practices. 5 The Parties shall ensure that national legal, regulatory or administrative frameworks clarify the respective roles and responsibilities of the relevant agencies and that these roles are complementary, consistent with an integrated approach and widely understood at strategic and operational levels. Article 5 – Safety, security and service in sports stadiums 1 The Parties shall ensure that national legal, regulatory or administrative frameworks require event organisers, in consultation with all partner agencies, to provide a safe and secure environment for all participants and spectators. 2 The Parties shall ensure that the competent public authorities put in place regulations or arrangements to guarantee the effectiveness of stadium licensing procedures, certification arrangements and safety regulations in general and ensure their application, monitoring and enforcement. 3 The Parties shall require the relevant agencies to ensure that stadium design, infrastructure and associated crowd management arrangements comply with national and international standards and good practices. 4 The Parties shall encourage the relevant agencies to ensure that stadiums provide an inclusive and welcoming environment for all sections of society, including children, the elderly and those with disabilities, and incorporate, in particular, the provision of appropriate sanitary and refreshment facilities and good viewing conditions for all spectators. 5 The Parties shall ensure that stadiums’ operating arrangements are comprehensive; make provision for effective liaison with the police, emergency services and partner agencies; and incorporate clear policies and procedures on matters that might impact on crowd management and associated safety and security risks, in particular: – the use of pyrotechnics; – any violent or other prohibited behaviour; and – any racist or other discriminatory behaviour. 6 The Parties shall require the relevant agencies to ensure that all personnel, from the public or private sectors, involved in making football matches and other sports events safe, secure and welcoming are equipped and trained to fulfil their functions effectively and in an appropriate manner. 7 The Parties shall encourage their competent agencies to highlight the need for players, coaches or other representatives of participating teams to act in accordance with key sporting principles, such as tolerance, respect and fair play, and recognise that acting in a violent, racist or other provocative manner can have a negative impact on spectator behaviour. Article 6 – Safety, security and service in public places 1 The Parties shall encourage all agencies and stakeholders involved in organising football matches and other sports events in public spaces, including the municipal authorities, police, local communities and businesses, supporter representatives, football clubs and national associations, to work together, notably in respect of: a assessing risk and preparing appropriate preventative measures designed to minimise disruption and provide reassurances to the local community and businesses, in particular those located in the vicinity of where the event is taking place or public viewing areas; b creating a safe, secure and welcoming environment in public spaces that are designated for supporters to gather before and after the event, or locations in which supporters can be expected to frequent of their own volition, and along transit routes to and from the city and/or to and from the stadium. 2 The Parties shall ensure that risk assessment and safety and security measures take account of the journey to and from the stadium. Article 7 – Contingency and emergency planning The Parties shall ensure that multi-agency contingency and emergency plans are developed, and that those plans are tested and refined in regular joint exercises. National legal, regulatory or administrative frameworks shall make clear which agency is responsible for initiating, supervising and certifying the exercises. Article 8 – Engagement with supporters and local communities 1 The Parties shall encourage all agencies to develop and pursue a policy of proactive and regular communication with key stakeholders, including supporter representatives and local communities, based on the principle of dialogue, and with the aim of generating a partnership ethos and positive co-operation as well as identifying solutions to potential problems. 2 The Parties shall encourage all public and private agencies and other stakeholders, including local communities and supporter representatives, to initiate or participate in multi-agency social, educational, crime-prevention and other community projects designed to foster mutual respect and understanding, especially among supporters, sports clubs and associations as well as agencies responsible for safety and security.  Article 9 – Police strategies and operations 1 The Parties shall ensure that policing strategies are developed, regularly evaluated and refined in the light of national and international experience and good practices, and are consistent with the wider, integrated approach to safety, security and service. 2 The Parties shall ensure that policing strategies take account of good practices including, in particular: intelligence gathering, continuous risk assessment, risk-based deployment, proportionate intervention to prevent the escalation of risk or disorder, effective dialogue with supporters and the wider community, and evidence gathering of criminal activity as well as the sharing of such evidence with the competent authorities responsible for prosecution. 3 The Parties shall ensure that the police work in partnership with organisers, supporters, local communities and other stakeholders in making football matches and other sports events safe, secure and welcoming for all concerned. Article 10 – Prevention and sanctioning of offending behaviour 1 The Parties shall take all possible measures to reduce the risk of individuals or groups participating in, or organising incidents of violence or disorder. 2 The Parties shall, in accordance with national and international law, ensure that effective exclusion arrangements, appropriate to the character and location of risk, are in place to deter and prevent incidents of violence or disorder. 3 The Parties shall, in accordance with national and international law, co-operate in seeking to ensure that individuals committing offences abroad receive appropriate sanctions, either in the country where the offence is committed or in their country of residence or citizenship. 4 Where appropriate, and in accordance with national and international law, the Parties shall consider empowering the judicial or administrative authorities responsible to impose sanctions on individuals who have caused or contributed to incidents of football-related violence and/or disorder, with the possibility of imposing restrictions on travel to football events held in another country. Article 11 – International co-operation 1 The Parties shall co-operate closely on all matters covered by this Convention and related matters, in order to maximise collaboration in respect of international events, share experiences and participate in the development of good practices. 2 The Parties shall, without prejudice to existing national provisions, in particular the allocation of powers among the different services and authorities, set up or designate a national football information point within the police force (NFIP). The NFIP shall: a act as the direct and single contact point for exchanging general (strategic, operational and tactical) information in connection with a football match with an international dimension; b exchange personal data in accordance with the applicable domestic and international rules; c facilitate, co-ordinate or organise the implementation of international police co-operation in connection with football matches with an international dimension; d be capable of fulfilling efficiently and promptly the tasks assigned to it. 3 The Parties shall further ensure that the NFIP provides a national source of expertise regarding football policing operations, supporter dynamics and associated safety and security risks. 4 Each State Party shall notify the Committee on Safety and Security at Sports Events, created by this Convention, in writing, of the name and contact details of its NFIP, and any subsequent changes with regard to it. 5 The Parties shall co-operate at international level in respect of sharing good practices and information on preventative, educational and informative projects and the establishment of partnerships with all agencies involved in the delivery of national and local initiatives, focused on or driven by the local community and supporters. Procedural Clauses Article 12 – Provision of information Each Party shall forward to the Committee on Safety and Security at Sports Events, in one of the official languages of the Council of Europe, all relevant information concerning legislative and other measures taken by it for the purpose of complying with the terms of this Convention, whether with regard to football or other sports. Article 13 – Committee on Safety and Security at Sports Events 1 For the purposes of this Convention, the Committee on Safety and Security at Sports Events is hereby established. 2 Any Party to this Convention may be represented on the committee by one or more delegates representing lead governmental agencies, preferably with responsibility for sport safety and security, and the NFIP. Each Party to this Convention shall have one vote. 3 Any member State of the Council of Europe or other State Party to the European Cultural Convention which is not a Party to this Convention, as well as any non-member State which is a Party to Convention No. 120, may be represented on the committee as an observer. 4 The committee may, by unanimous decision, invite any non-member State of the Council of Europe which is not a Party to this Convention or to Convention No. 120 and any organisation interested in being represented to be an observer at one or more of its meetings. 5 The committee shall be convened by the Secretary General of the Council of Europe. Its first meeting shall be held within one year of the date on which ten member States of the Council of Europe have expressed their consent to be bound by the Convention. It shall subsequently meet at least every year after its first meeting. In addition it shall meet whenever a majority of the Parties so request. 6 A majority of the Parties shall constitute a quorum for holding a meeting of the committee. 7 Subject to the provisions of this Convention, the committee shall draw up and adopt by consensus its own rules of procedure. Article 14 – Functions of the Committee on Safety and Security at Sports Events 1 The committee shall be responsible for monitoring the application of this Convention. It may in particular: a keep under review the provisions of this Convention and examine any necessary modifications; b hold consultations and, where appropriate, exchange information with relevant organisations; c make recommendations to the Parties to this Convention concerning measures to be taken for its implementation; d recommend the appropriate measures to keep the public informed about the activities undertaken within the framework of this Convention;  e make recommendations to the Committee of Ministers concerning non-member States of the Council of Europe to be invited to accede to this Convention; f make any proposal for improving the effectiveness of this Convention; g facilitate the collection, analysis and exchange of information, experience and good practices between States. 2 The committee, with the prior agreement of the Parties concerned, shall monitor compliance with this Convention through a programme of visits to the States Parties, in order to provide advice and support on the implementation of this Convention. 3 The committee shall also gather the information provided by States Parties according to Article 12, and transmit relevant data to all States Parties of the Convention. It may in particular inform each State Party about the nomination of a new NFIP, and circulate its contact details. 4 In order to discharge its functions, the committee may, on its own initiative, arrange for meetings of groups of experts. Article 15 – Amendments 1 Amendments to this Convention may be proposed by a Party, the Committee on Safety and Security at Sports Events or the Committee of Ministers of the Council of Europe. 2 Any proposal for amendment shall be communicated by the Secretary General of the Council of Europe to the member States of the Council of Europe, to the other States Parties to the European Cultural Convention, to any non-member State of the Council of Europe having acceded to Convention No. 120 prior to the date of opening for signature of this Convention and to every non-member State which has acceded to or has been invited to accede to this Convention in accordance with the provisions of Article 18. 3 Any amendment proposed by a Party or the Committee of Ministers shall be communicated to the committee at least two months before the meeting at which it is to be considered. The committee shall submit its opinion on the proposed amendment to the Committee of Ministers. 4 The Committee of Ministers shall consider the proposed amendment and any opinion submitted by the committee and may adopt the amendment by the majority provided for in Article 20.d of the Statute of the Council of Europe. 5 The text of any amendment adopted by the Committee of Ministers in accordance with paragraph 4 of this article shall be forwarded to the Parties for acceptance in accordance with their respective internal procedures. 6 Any amendment adopted in accordance with paragraph 4 of this article shall come into force on the first day of the month following the expiration of a period of one month after all Parties have informed the Secretary General of their acceptance thereof. Final Clauses Article 16 – Signature 1 This Convention shall be open for signature by the member States of the Council of Europe, the States Parties to the European Cultural Convention and any non-member State of the Council of Europe having acceded to the European Convention on Spectator Violence and Misbehaviour at Sports Events and in particular at Football Matches (ETS No. 120), opened for signature in Strasbourg on 19 August 1985, prior to the date of opening for signature of this Convention. 2 This Convention is subject to ratification, acceptance or approval. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe. 3 No State Party to Convention No. 120 may deposit its instrument of ratification, acceptance or approval unless it has already denounced the said convention or denounces it simultaneously. 4 When depositing its instrument of ratification, acceptance or approval in accordance with the preceding paragraph, a Contracting State may declare that it will continue to apply Convention No. 120 until the entry into force of this Convention according to the provisions of Article 17, paragraph 1. Article 17 – Entry into force 1 The Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of one month after the date on which three member States of the Council of Europe have expressed their consent to be bound by the Convention in accordance with the provisions of Article 16. 2 In respect of any Signatory State which subsequently expresses its consent to be bound by it, the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of one month after the date of the deposit of the instrument of ratification, acceptance or approval. Article 18 – Accession by non-member States 1 After the entry into force of this Convention, the Committee of Ministers of the Council of Europe, after consulting the Parties, may invite any non-member State of the Council of Europe to accede to the Convention by a decision taken by the majority provided for in Article 20.d of the Statute of the Council of Europe and by the unanimous vote of the representatives of the Contracting States entitled to sit on the Committee of Ministers. 2 In respect of any acceding State, the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of one month after the date of the deposit of the instrument of accession with the Secretary General of the Council of Europe. 3 A Party which is not a member State of the Council of Europe shall contribute to the financing of the Committee on Safety and Security at Sports Events in a manner to be decided by the Committee of Ministers. Article 19 – Effects of the Convention 1 In relations between a Party to this Convention and a Party to Convention No. 120 which has not ratified this Convention, Articles 4 and 5 of Convention No. 120 shall continue to apply. 2 After the entry into force of this Convention, if a State has denounced Convention No. 120 but such denunciation is not yet effective at the time of ratification of this Convention, this Convention shall apply according to the provisions of Article 17, paragraph 2. Article 20 – Territorial application 1 Any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, specify the territory or territories to which this Convention shall apply. 2 Any Party may, at any later date, by declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, extend the application of this Convention to any other territory specified in the declaration. In respect of such a territory, the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of one month after the date of receipt of said declaration by the Secretary General. 3 Any declaration made under the two preceding paragraphs may, in respect of any territory mentioned in the declaration, be withdrawn by a notification addressed to the Secretary General. This withdrawal shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of six months after the date of receipt of the notification by the Secretary General. Article 21 – Denunciation 1 Any Party may, at any time, denounce this Convention by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe. 2 This denunciation shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of six months after the date of receipt of the notification by the Secretary General. Article 22 – Notifications The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member States of the Council of Europe, the other States Parties to the European Cultural Convention and any State which has acceded to this Convention, of: a any signature in accordance with Article 16; b the deposit of any instrument of ratification, acceptance, approval or accession in accordance with Article 16 or Article 18; c any date of entry into force of this Convention in accordance with Articles 17 and 18; d any proposal for amendment or any amendment adopted in accordance with Article 15 and the date on which the amendment comes into force; e any declaration made under the provisions of Article 20; f any denunciation made in pursuance of the provisions of Article 21; g any other act, declaration, notification or communication relating to this Convention. In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Convention. Done at Saint-Denis, this 3rd day of July 2016 in English and French, both texts being equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each member State of the Council of Europe, to each State Party to the European Cultural Convention, and any State invited to accede to this Convention.