Kiri

Teie 10.06.2019 nr 12-6/958-2 Hr Tõnis Lukas Kultuuriministeerium Meie 04.07.2019 nr 8-2/19/2391-3 Vastuskiri ja kohtumise ettepanek seoses Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi suurendamisega Austatud härra Lukas Olete saatnud Keskkonnaministeeriumile teadmiseks kirja, kus teavitate Keskkonnaministeeriumit esmakordselt Linnamäe paisu ehitusmälestisena kaitse alla võtmise ja Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) paisu kaitsevööndi suurendamise menetluse algatamisest. Keskkonnaministeerium edastab Teile oma seisukohad seoses eelnimetatud menetlusega. Jägala jõel paisjärve poolt üleujutatud alal on Jägala joast suubumiseni merre üliväärtuslikud kärestikulised elupaigad, mis on eluks vajalikud nii siirdekaladele kui ka muule vee-elustikule. Näiteks annaks taastatud Jägala jõe puhul umbes 5 km pikkune jõe lõik joast mereni igal aastal hinnanguliselt 7600 – 12 600 lõhe (Salmo salar) noorkala, mis tähendaks umbes 1140–1890 täiskasvanud lõhe tootmist aastas. Eesti lõhekvoot Soome lahes on praeguseks langenud alla tuhande täiskasvanud kala aastas ehk Jägala jõe taastamine toodaks rohkem lõhet, kui on praegune Eesti lõhekvoot Soome lahes. See omakorda võimaldaks tõsta Soome lahe lõhekvooti, mis oleks majanduslikult kasulik nii riigile kui ka kohalikule omavalitsusele ning edendaks ja kaitseks rannakalanduse kultuuripärandit. Lisaks suureneks ka teiste kalade (meriforell, siirdesiig) arvukus ning paraneks kaitsealuste liikide seisund (jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik võldas (Gottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), saarmas (Lutra lutra)). Jägala jõel asub üleeuroopalisse Natura 2000 looduskaitse võrgustikku kuuluv Jägala loodusala, mille kaitse-eesmärkideks on lõhe, hariliku võldase, jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ja saarma elupaikade kaitse. Kõik eelnimetatud liigid saavad elada vaid jõelises elupaigas. Veeseaduse järgi oleks pidanud 2015. aasta lõpuks olema saavutatud pinnavee hea seisund, kuid Jägala jõe seisund oli 2014. aastal Jägala joa ja Linnamäe paisu vahelisel alal halb (Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2016) ning muudatusi pole veeseisundi parandamiseks tehtud. Märgite oma kirjas, et Jõelähtme Vallavalitsus esindab Linnamäe HEJ ja paisjärve säilitamisega seonduvalt kohalike elanike huve, kuid siinkohal palume arvestada Kultuuriministeeriumile 30.04.2019 saadetud kirjaga, kus Jägala Kalateed MTÜ märkis, et nad kogusid 2019. aasta alguses 1600 allkirja loodusliku Jägala jõe taastamise toetuseks. Jägala jõe loodusliku sängi taastamine parandaks piirkonna sotsiaalmajanduslikku väärtust (tervise- ja matkaradade loomine, raftingu ja süstasõidu võimalused) vastupidiselt paisjärvele, mida Jõelähtme Vallavalitsus tänasel päeval pole rekreatsioonialana kasutusele võtnud. Keskkonnaministeerium palub edaspidi arvestada Jägala Kalateed MTÜ kogutud kohalike elanike ja üle-eestiliste allkirjadega, mis näitab märkimisväärset avalikku huvi loodusliku jõesängi taastamise ning looduskaitse-eesmärkide saavutamise vastu. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Keskkonnaministeerium on samuti huvitatud kultuurimälestise säilimisest ning arvame, et muinsuskaitselisi ja looduskaitselisi eesmärke on võimalik ka koos saavutada, mille heaks näiteks on kompromisslahendused Jändja paisul Pärnu jõel ja Kiidjärve paisul Ahja jõel. Sarnast kompromisslahendust on võimalik teostada ka Jägala jõel, mille tulemusena oleks ühiselt tagatud Rebala muinsuskaitseala ja Jägala hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamine. Hetkel on käimas keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) protsess ja Keskkonnaamet on 01.07.2019 seisuga saatnud Linnamäe HEJ arendajale KMH puuduste kõrvaldamise kirja koos lisatähtaja andmisega. KMH programmi kohaselt tuleb võrrelda võrdselt kahte alternatiivi: (1) paisutuse jätkumine ja hüdroenergia tootmine ja (2) loodusliku Jägala jõe taastamine paisjärve eemaldamise näol. Keskkonnaamet pole välistanud mõju kultuuripärandile ja seda tulebki asjakohases KMH-s samaväärselt hinnata, kuid samamoodi tuleb ka hinnata paisjärve eemaldamise mõju elustikule ja inimese tervisele. Praegusel hetkel Keskkonnaametile esitatud KMH-s on puudu Natura asjakohane hindamine ning Natura erandi sisustamine, sest Kultuuriministeeriumi poolt viidatud veeseaduse § 17 lõikes 41 sätestatud erandi kehtestamiseks/kaalumiseks tuleb Natura 2000 võrgustiku ala puhul teha Natura asjakohane hindamine, mille hulka kuulub ka Natura erandi sisustamine vastavalt loodusdirektiivi art 6 lõikele 4 ja KeHJS § 29 lõigetele 3 ja 4. Seega enne nõuetekohase/asjakohase KMH esitamist ei saa Keskkonnaamet vee erikasutusloa andmise või mitteandmise otsust vastu võtta. Jõelähtme vald küsis 2017. aastal Vabariigi Valitsuselt riigi seisukohta Linnamäe HEJ tuleviku osas. 2018. aastal saatsid neli ministeeriumi (Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) Jõelähtme Vallavolikogule ühise kirja seisukohaga, et vajalik on koostada asjakohane KMH aruanne, mis võimaldab Keskkonnaametil (ehk kaitseala valitsejal) otsustada vee-erikasutusloa väljastamise või keeldumise üle. Keskkonnaministeeriumi arvamusel pole enne käesoleva KMH menetluse lõppemist eetiline paisu kaitsevööndit suurendada, sest see takistaks erinevate ametkondade kaitse-eesmärkide ühist saavutamist. Keskkonnaministeerium ei poolda käesoleval hetkel paisjärve kaitse alla võtmist ehk paisu kaitsevööndi suurendamist, mis töötab otseselt vastu Natura kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt on Muinsuskaitseamet esitanud kohtule ja Keskkonnaametile väiteid, et Keskkonnaamet pole veeseadust ja loodusdirektiive õigesti tõlgendanud, seades kahtluse alla nende erialase kompetentsi ja pädevuse. Keskkonnaministeerium on arvamusel, et riigi ametkonnad ei peaks üksteisele vastu töötama ning avalikkuse ees eriarvamusi lahendama. Palume edasistest menetlusprotsessi muudatustest teavitada automaatselt nii Keskkonnaametit, Keskkonnaministeeriumit kui ka Jägala Kalateed MTÜ-d, mis esindab looduslikku Jägala jõesängi taastada soovivaid kohalikke elanikke. Kokkuvõttes teeb Keskkonnaministeerium ettepaneku enne paisjärve kaitsevööndi suurendamise menetluse lõppemist või tulemuste saabumist kohtuda Kultuuriministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi asekantslerite või kantslerite tasemel, kaasates vajadusel Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti peadirektorid, eesmärgiga leida ametkondade vahel ühine arusaam ja võimalikud kompromisslahendused muinsuskaitse alustel paisudel ning lõpetada ametkondade vahelised ebakõlad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Teadmiseks: Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet Sander Sandberg, 626 0736 [email protected]