Kiri

Ministeeriumid 04.07.2019 nr 1-4/19/3736 Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 20.12.2013 määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ muutmine“ eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Geoinformaatika Selts, Eesti Geodeetide Ühing Lea Pauts, 675 0186 [email protected] Merike Laidvee, 626 2905 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 20.06.2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 20.12.2013 määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ muutmine Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 66 lõike 4 alusel. § 1. Keskkonnaministri 20.12.2013 määruses nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse läbivalt sõna „riigimaantee“ sõnaga „riigitee“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse arv „50“ arvuga „25“; 3) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Aerolaserskaneerimiseks kasutatakse kalibreeritud aerolaserskannerit.“; 4) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) aerolaserskaneerimise põikisuunaline vaateväli ja kattuvus peavad olema piisavad punktipilve omavaheliseks sidumiseks ja tasandamiseks;“; 5) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 5 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kõrgusrastri ja samakõrgusjoonte töötlemisel lähtutakse järgmistest nõuetest:“; 8) paragrahvi 5 lõike 3 punktis 1 asendatakse arv „5“ arvuga „1“; 9) paragrahvi 5 lõike 5 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) anomaalselt madalad punktid;“; 10) paragrahvi 5 lõiget 5 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) anomaalselt kõrged punktid;“; 11) paragrahvi 5 lõiget 5 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) sillad.“; 12) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Aerolaserskaneerimise punktandmed klassifitseeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud klassidesse automaatselt, välja arvatud maapind.“; 13) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „fotomeetriliselt“ sõnaga „radiomeetriliselt“; 14) paragrahvi 6 lõikes 3 jäetakse pärast sõna „värviskeem“ välja sõnad „kaardilehe normaalmõõtkava“; 15) paragrahvi 16 lõike 7 punkti 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Erandina võib teeala kattuda veekogu või kõlvikuga silla asukohas;“; 16) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) paadikanalit ei kaardistata sadamaregistrisse kantud sadama territooriumil.“; 17) paragrahvi 20 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmiselt: „11) paadikanal – veekoguga ühendatud püsivalt veega täidetud rajatis;“; 18) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) tootmisõu – tootmisala, sealhulgas laoplats.“; 19) paragrahvi 26 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „ilmajaama,“ sõnaga „päikesepargi, “; 20) paragrahvi 33 lõike 3 punktis 2 ja § 35 lõike 3 punktis 3 asendatakse arv „16“ arvuga 20“; 21) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Hoone atribuudi „kõrgus“ väärtus leitakse hoone kõrgusena maapinnast vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ ning ümardatakse täismeetriteks. Atribuudi väärtus määratakse aladel, kus lidarpunktide tihedus ruutmeetri kohta on vähemalt 15.“; 22) paragrahvi 38 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(2) Võrgustikobjektina kaardistatavad teed, mis ei ole riigiteed ehitusseadustiku mõttes, jaotatakse järgmisteks tüüpideks:“ 23) paragrahvi 38 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) rada – sõiduteest eraldi asuv jalgtee või muu autosõiduks sobimatu alaline tee;“; 24) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kergliiklustee – sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv püsikattega jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee.“; 25) paragrahvi 38 lõiget 8 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) puit – laudtee või muu puitkattega tee;“; 26) paragrahvi § 38 lõike 8 punktis 5 asendatakse sõna „laudtee“ sõnaga „kumm“; 27) paragrahvi 38 lõiget 9 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) väiketänav – kõnniteeta tänav, kus kahesuunaline liiklus on raskendatud;“; 28) paragrahvi 38 lõike 10 punktis 1 jäetakse välja sõna „riiklikust“; 29) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(2¹) Põhipindobjektina kaardistatavad teed jaotatakse järgmisteks tüüpideks: 1) liiklusala – mootorsõidukite liikluseks ettenähtud ala, mis ei ole parkla ega bussijaam; 2) parkla – mootorsõidukite parkimiseks mõeldud ala; 3) bussijaam – ühistranspordi sõlmpeatused koos nende juurde kuuluvate parkimis- ja manööverdusaladega; 4) lennurada – lennuvälja stardi- ja maandumisrajad, ruleerimisteed, tavaliiklusele suletud teealad lennuväljal või helikopterite maandumisplats; 5) spordirajatis – spordiväljakud, staadionite jooksurajad ja muud kattega spordiplatsid ning mänguväljakud; 6) jalakäijate ala – tavaliiklusele suletud teeala, vaid jalakäijatele mõeldud tänavad, platsid ja väljakud; 7) muu – muu teeala.“; 30) paragrahvi 39 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) laiarööpmeline – rööbastee laius on üle 1435 mm;“; 31) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „2) standardrööpmeline – rööbastee laius on 1435 mm;“; 32) paragrahvi 39 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: 3) kitsarööpmeline – rööbastee laius on alla 1435 mm;“; 33) paragrahvi 39 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Laia- või standardrööpmelise rööbastee kohta märgitakse, kas tegu on elektrifitseeritud rööbasteega.“; 34) paragrahvi 41 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „viadukt“ sõnadega „ja ökodukt“; 35) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Elektrituuliku atribuut „kõrgus“ mõõdetakse maapinnast tuuliku laba tipuni kõrgeimas asendis ja ümardatakse täismeetriteks.“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2019. a. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 20.12.2013 määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Ruumiandmete seaduse § 66 lõikes 4 sätestatud volitusnormi alusel kehtestab üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused ja topograafiliste andmete hõive teostamise korra valdkonna eest vastutav minister, kelleks on keskkonnaminister, määrusega. Üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmed koos nähtuste sisu, suhete ja konteksti kirjeldustega kantakse Eesti topograafia andmekogusse (edaspidi ETAK). Andmete uuendamine ETAK-is toimub topograafiliste andmete hõive kaudu. Eelnõuga kavandatavad topograafiliste andmete hõive muudatused on eelkõige tingitud kaasaegseimate aeropildistamise ning aerolaserskaneerimise seadmete kasutuselevõtust. Samuti on kehtiva määruse vastu võtmise ajaga võrreldes Eesti maastikele juurde tekkinud uusi nähtusi (näiteks päikesepargid või kergliiklusteed), mis vajavad kaardistamist, kuivõrd nende nähtuste ruumiandmed on vajalikud erinevatele riigiasutustele, ettevõtetele ja teistele topograafilise kaardi kasutajatele oma ülesannete täitmiseks. Muuhulgas on osa muudatustest praktikas juba üsna pikalt kasutuses ja toimivad. Lisaks on mõned muudatused tingitud pärast kehtiva määruse jõustumist vastu võetud erinevatest õigusaktidest ja nende muudatustest, näiteks juba jõustunud ehitusseadustiku ning lähitulevikus jõustuva veeseaduse muudatustest. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maa-ameti ruumiandmete osakonna juhataja Lea Pauts (tel 675 0186, [email protected]), fotogramm-meetria osakonna juhataja Peep Kirsimäe (tel 6750841, [email protected]) ja õigusosakonna jurist Kaia Saar (tel 665 0614, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Maa-ameti õigusosakonna jurist Kaire Bamberg (tel 675 0823, [email protected]). Keskkonnaministeeriumis menetles eelnõu õigusosakonna nõunik Merike Laidvee ([email protected]). Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 20.12.2013 määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ algteksti (RT I, 29.12.2013, 13). Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva õigusakti eelnõuga, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusplaaniga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse määruses läbivalt sõna „riigimaantee“ sõnaga „riigitee“ vastavas käändes. Muudatus tuleneb 1.07.2015 jõustunud ehitusseadustikust, millega tunnistati muu hulgas kehtetuks teeseadus ja mis kasutab mõiste „riigimaantee“ asemel mõistet „riigitee“. Seetõttu on vaja ka määruses vastavad muudatused sisse viia, et ühtlustada mõistete kasutamist õigusaktides. 1 Eelnõu § 1 punktides 2-14 kavandatud muudatused puudutavad fotogramm-meetria alaseid nõudeid. Eelnõuga kavandatud kehtivate aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise nõuete muutine on eelkõige tingitud uute aeropildistamise ning aerolaserskaneerimise seadmete parameetritest ning neist seadmetest tuleneva tehnoloogilise skeemi uuendamisest. Tänu uutele seadmetele ning tehnoloogilistele muudatustele on saavutatud parem andmekvaliteet. Uus tehnoloogia on aga tinginud selle, et varasemad nõuded ei vasta uute seadmete võimekusele ja neid tuleb korrigeerida. Kuna tehnoloogia areneb pidevalt, on eelnõus seadmetele kehtivad nõuded sätestatud üldisemalt. Nii on võimalik vältida tulevikus olukordi, kus iga uue seadme kasutuselevõtt toob kaasa kehtivate nõuete korrigeerimise vajaduse. Kavandatavad fotogramm-meetria alased muudatused on suunatud kõrgema andmekvaliteedi saavutamisele. Eelnõu § 1 punktis 15 kavandatud muudatusega sätestatakse, et erandina võib teeala kattuda veekogu või kõlvikuga silla asukohas. Varem oli erandlikult lubatud vaid teeala ja veekogu kattumine silla asukohas. Muudatusega lisatakse erandite hulka ka kõlvikud. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse seisuveekogu kaardistamise nõudeid ning lisatakse juurde põhimõte, et sadamaregistrisse kantud sadama territooriumil asuvat paadikanalit ei kaardistata. Sadamaseaduse kohaselt on tegemist akvatooriumi ehk veeliikluse alaga. Eelnõu § 1 punktiga 17 kavandatud muudatusega lisatakse keskkonnaregistrisse kandmata seisveekogude tüüpide loetellu paadikanal. Paadikanal on veekoguga ühendatud püsivalt veega täidetud rajatis. Paadikanali tüübi lisamine annab võimaluse paadikanalid emaveekogust välja arvata. Nimetatud muudatuse aluseks on 1.10.2019 jõustuv veeseadus, mille § 3 lõike 4 punkt 7 sätestab, et veekoguks veeseaduse tähenduses ei peeta muid inimese kindlal eesmärgil rajatud püsivalt või ajutiselt veega täidetud sama sätte punktides 1−6 nimetatud rajatistega sarnaseid ehitisi nagu paadikanal. Eelnõu § 1 punktiga 18 täpsustakse tootmisõue mõistet. Kehtiva sõnastuse kohaselt on tootmisõu ala, mis kuulub tootmishoone juurde, või laoplats. Uues sõnastuses on tootmisõu tootmisala, sealhulgas laoplats. Muudatusega kaotatakse tootmishoone olemasolu nõue, kuna tegelikkuses ei pruugi kõigil tootmisõuedel hoonet asuda, nt alajaama, tsisternlao, ilmajaama, antennirajatise või päikesepargi ala. Eelnimetatud juhtudel ei ole tegemist tootmishoonete, vaid rajatistega. Eelnõu § 1 punktiga 19 lisatakse tootmisõuel märgitava kasutuse atribuudina päikesepark, millena kaardistatakse päikeseenergiajaamad. Päikesepargid on Eestis üsna uus nähtus, mis eristuvad selgelt ümbritsevast keskkonnast. Päikeseparkide ruumiandmed pakuvad huvi laiemale üldsusele ning on potentsiaalne alusandmestik energeetika küsimusi käsitlevatele analüüsidele. Seega on huvi päikeseparkide kui nähtuse vastu kõrge, mistõttu on vajalik need ka kaardistada. Muuhulgas on päikesepargid sageli rajatud haritavale maale või looduslikule rohumaale ning sellisel juhul ei saa neid alasid enam haritava maa või loodusliku rohumaana kasutada ega käsitleda. Seetõttu on otstarbekas luua võimalus näidata päikeseparke tootmisõue erijuhuna. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse hoone kaardistamise nõudeid ning sätestatakse, et hoone kaardistatakse, kui see on suurem kui 20 m2, välja arvatud andmevahetuse teel kaardistatud hoone, mis võib olla ka väiksem. Kehtiva korra järgi kaardistatakse hoone, kui see on suurem kui 16 m2. Ehitusseadustiku jõustumisega muudeti ehitisregistris (edaspidi EHR) registreeritava 2 ehitise minimaalne pind 16 ruutmeetrilt 20 ruutmeetrini. Muudatusega tagatakse andmevahetus kolme olulise registri vahel (aadressiandmete süsteemi (ADS) infosüsteem, EHR ja ETAK) ning ühtlustatakse neis kasutusel olevad nõuded. Sama muudatus viiakse sisse ka katusealuste kaardistamisel. Eelnõu § 1 punktiga 21 lisatakse hoone atribuut „kõrgus“, mis leitakse hoone kõrgusena maapinnast vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ ning ümardatakse täismeetriteks. Atribuut täidetakse aerolaserskaneerimise andmete alusel. Atribuudi väärtuse määramine on kohustuslik aladel, kus aerolaserskaneerimise punktide tihedus ruutmeetri kohta on vähemalt 15. Väiksema punktitihedusega ei ole võimalik piisavalt täpselt atribuudi väärtust määrata. Hoone kõrguse atribuudi lisamine on vajalik eelkõige EHR-ile andmekvaliteedi tõstmiseks. Samas võimaldab see luua ehitiste andmetest realistlikumaid 3D-mudeleid. Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse § 38 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ning viide teeseadusele asendatakse viitega ehitusseadustikule. Eelnõu § 1 punktiga 23 ja 24 jäetakse raja mõistest välja jalgrattatee ning täiendatakse võrgustikobjektina kaardistatavate teede tüüpide loetelu kergliiklusteega. Kergliiklustee on sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuva püsikattega jalgratta- ja jalgtee või jalgrattateega. Kergliiklusteed on käesoleval ajal Eestis muutunud juba üsna tavaliseks nähtuseks ja nende ruumiandmed pakuvad sarnaselt päikeseparkidega huvi laiemale üldsusele, seetõttu on vaja need kaardistada. Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 26 täiendatakse teel eristatavate katete loetelu ning lisatakse puit, millega tähistatakse laudteed või muud puitkattega teed. Muude katete hulgast jäetakse välja näitena toodud laudtee ning asendatakse see kummiga. Muudatus on vajalik andmemudelite ühtlustamiseks, et ETAK, Tallinna ruumiandmete register ning teeregister saaksid ühiselt kasutada ETAK-i teede ruumiandmeid. Muudatuse eesmärk on ühtlasi vähendada andmete dubleerimist. Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse tänavate tähtsuse alusel jaotamise loetelu väiketänavaga. Väiketänav on kõnniteeta tänav, kus kahesuunaline liiklus on raskendatud. Sarnaselt eelneva punktiga on muudatus vajalik andmemudelite ühtlustamiseks, et erinevad registrid saaksid ühiselt ETAK-i teede ruumiandmeid kasutada ning väheneks andmete dubleerimine. Eelnõu § 1 punktis 28 kavandatud muudatusega ühtlustakse teeregistri nimi ehitusseadustikus tooduga. Ehitusseadustiku jõustumisega tunnistati kehtetuks teeseadus ning ehitusseadustikus kasutatakse varasema nimetuse „riiklik teeregister“ lihtsalt „teeregistriga“. Eelnõu § 1 punktiga 29 lisatakse põhipindobjektina kaardistatavate teede jaotamise tüübid. Teede jaotamise tüübid eristatakse tulenevalt INSPIRE direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ seoses ruumiandmekogumite ja -teenuste ristkasutatavusega) rakendamisest. See tähendab, et andmed viiakse vastavusse transpordivõrgu andmespetsifikatsioonis (data specification) toodud klassifikatsiooniga. Selle kasutuselevõtt ei ole küll nõue, kuid teeala tüüpideks jagamisel võiks jälgida INSPIRE direktiivi klassifikatsiooni, et andmed teenustes oleks võimalikult rikkad ning kõigi atribuutide väärtused ei oleks teadmata (unknown). Samuti on lisatav tüüpide loetelu vajalik kartograafiliste toodete loomiseks ning oluline ka erinevate huvigruppide vajadustest lähtuvalt. 3 Eelnõu § 1 punktidega 30-32 muudetakse rööbasteede jaotamise aluseid vastavalt rööpmelaiusele ning lisatakse tüüp standardrööpmeline rööbastee, mille laius on 1435 mm. Muudatus on tingitud eelkõige sellest, et kavandatav Rail Baltic tuleb teistest raudteedest erineva rööpmelaiusega ehk uue jaotuse kohaselt standardrööpmeline. Muudatusega sätestatakse muuhulgas täiendavalt, et laiarööpmelise rööbastee puhul on laius üle 1435 mm ning kitsarööpmelise rööbastee puhul on laius alla 1435 mm. Eelnõu § 1 punktis 33 kavandatud muudatuse kohaselt tuleb ka standardrööpmelise rööbastee kohta märkida, kas tegemist on elektrifitseeritud rööbasteega. Eelnõu § 1 punktis 34 kavandatud muudatusega lisatakse silla tüübi juurde täiendavalt lisaks viaduktile ka ökodukt. Ökodukt on sild, mis võimaldab metsloomadel ületada teid, kanaleid või muid inimtekkelisi tõkkeid. Eestis on esimesed ökoduktid juba rajatud ning taristuobjektide ehitamisega lisandub neid lähitulevikus veelgi. Ökodukt kaardistatakse jätkuvalt sillana, mitte aga eraldi nähtusena. Eelnõu § 1 punktiga 35 lisatakse elektrituuliku atribuut „kõrgus“, mis mõõdetakse maapinnast tuuliku laba tipuni kõrgeimas asendis ja ümardatakse täismeetriteks. Atribuut on oluline info nii lennuohutuse seisukohast kui ka erinevate keskkonnaanalüüside jaoks. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumise tähtaeg. Määrus jõustub 1. oktoobril 2019. Määruse jõustumine üldisest korrast erinevalt on tingitud eelnõu punktiga 17 kavandatud muudatusest, mille aluseks olev veeseaduse säte jõustub samal kuupäeval. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni 23. novembri 2010. a määrusega nr 1089/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses ruumiandmekogumite ja -teenuste ristkasutatavusega (ELT L 323, 08.12.2010, lk 11-102). 4. Määruse mõjud Määrusega ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, mõju regionaalarengule ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muudatustel on positiivne mõju riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude koostoimimisele ning need aitavad vähendada andmete dubleerivat hõivamist. ETAK-i andmeid ning andmete alusel valmistatud topograafilisi kaarte kasutavad paljud riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud, näiteks ADS infosüsteem, keskkonnaregister, maakataster, teeregister jne. Eelnõuga kavandatud muudatused on valdavalt on tehnilist laadi, mis olulist sisulist mõju ei oma. Peamiselt on tegu topograafiliste andmete hõivele kohalduvate nõuete ajakohastamise ja täpsustamisega vastavalt muutunud olustikule ja vajadustele. Muudatustega tagatakse ETAK-is kõige kaasaegsemate nõuete järgimine ning sellega ka kõrgem andmekvaliteet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne eeldatavaid tulusid. Kavandatavate muudatustega kaasneb andmekogu sisemine arendus (andmemudeli uuendus), milleks vajalikud tegevused ja rahalised 4 vahendid on kavandatud Maa-ameti tööplaanis. Muudatuste rakendamiseks ei ole vaja teha täiendavat tarkvara arendust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2019. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Geoinformaatika Seltsile ja Eesti Geodeetide Ühingule. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0668 - Keskkonnaministri 20.12.2013 määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f74d4fdd-246a-401a-8f7b-c0a294d2386d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f74d4fdd-246a-401a-8f7b-c0a294d2386d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main