Kiri

Saatja: Muinsuskaitseamet <[email protected]> Saaja: KUL min, Olga Sõtnik, [email protected] Teema: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Arvamuse andmine Narva Aleksandri kiriku kohta (Narva Aleksandri Suurkirik) Reg.nr: 1.1-7/1568-1 Saatja nr: 12-6/1232-1 Sisu: Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Narva Aleksandri kiriku funktsiooni on võimalik muuta ning samuti on võimalik hoonele teha juurdeehitusi. Täpsemalt vastatud esitatud kahele küsimusele. -- Anni Martin ehituspärandi valdkonna juht [email protected] Olga Sõtnik Teie: 18.06.2019 nr 12-6/1232-1 Kultuuriministeerium Meie: 12.07.2019 nr 1.1-7/1568-1 [email protected] Koopia: Narva Linnavalitsus, [email protected] Arvamuse andmine Narva Aleksandri kiriku kohta Täname Teid arvamuse küsimise eest Narva Aleksandri kiriku hoone funktsiooni kontseptsiooni kohta! Muinsuskaitseamet on seisukohal, et mälestised säilivad kõige paremini siis kui nad on kasutuses. Seega kaalub amet kõiki ettepanekuid, mis aitavad kaasa sellele, et hoone on kasutuses, sh senise kasutuse ja ruumiplaneeringu muutmise ettepanekud. Küll aga peavad kavandatavad muudatused, sh kuppelsaali siseplaneeringu ümberplaneerimine ja võimalikud juurdeehitised, olema lahendatud olemasolevat hoonet väärtustaval ja sobival moel. Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Narva Aleksandri kiriku funktsiooni on võimalik muuta ning samuti on võimalik hoonele teha juurdeehitusi. Täpsemaks hindamiseks on vajalik analüüsida konkreetseid soove ja ettepanekuid, soovitavalt eeleskiisi või täpsemate soovide baasilt. Vastuseks Teie konkreetsetele küsimustele: 1. Narva Aleksandri kiriku puhul on kuppelsaal hoone kõige väärtuslikumaks osa, nii ruumimulje kui arhitektuuriajaloo kontekstis. Tegemist on Eesti suurima kaheksanurkse kirikusaaliga. Kuppelsaali puhul võib kaaluda ajutiste kergkonstruktsioonis vaheseinte paigaldamist või ruumi jagamist mööbli või inventuuriga (nt raamaturiiulitega), mis võimaldavad tajuda siiski suure ruumi terviklikkust. Kapitaalsete ja statsionaarsete siseseinte või vahelagede kavandamist amet ei soosiks. 2. Samuti on lubatud kavandada mälestisele juurdeehitust, nii maa-alust kui maapealset. Juurdeehituse kavandamisel on kindlasti vajalik koostada linnaehituslik analüüs, sh vaadete analüüs. Üheks olulisemaks vaatesihiks mälestisele on vaade piki Kiriku tänavat. Juurdeehitatav maht peaks olema kirikuhoonest visuaalselt selgelt eristatav, soovitavalt kaasaegse vormikeelega. Soovitav oleks kavandada juurdeehis selliselt, et see ei külgneks vahetult kirikuhoonega, vaid oleks ühendatud mälestisega näiteks väiksema mahu (galerii või eraldi koridor) kaudu. Maa-aluste juurdeehituste kavandamisega on Muinsuskaitseamet nõustunud juba varasemate ettepanekute alusel 2007. aastal. Soovitame järgida head tava riiklike ehitiste suure mõjuga muudatuste kavandamiseks ning korraldada parima tulemuse saamiseks nii siseruumi ümberplaneerimiseks kui juurdeehituse osas arhitektuurikonkurss. Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Martin Muinsuskaitseamet Ehituspärandi valdkonna juht 2 (2)