Kiri - Kultuuriministeerium - dokumendiregister.ee

Failid

14-64661-1 11.07.2019 Väljaminev kiri.bdoc7415 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 11.07.2019 nr 14-6/4661-1 [email protected] Eesti regionaalarengu strateegia ning Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti 2015.-2020.a tegevuskavade 2018.a seirearuannete kinnitamine Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 ning strateegiaga seotud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti 2015.-2020.a tegevuskavade 2018. aasta seirearuanded. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): Seirearuannete protokollilise otsuse eelnõu Protokollilise otsuse eelnõu seletuskiri ERAS elluviimise 2018.a seirearuanne ERAS seirearuande lisa_2018.-2020.a rakendusplaani elluviimise ülevaade Ida-Virumaa tegevuskava 2018.a seirearuanne Ida-Viru tegevuskava tegevusplaani 2018.a täitmise ülevaade Kagu-Eesti tegevuskava 2018.a seirearuanne Kagu-Eesti tegevuskava tegevusplaani 2018.a täitmise ülevaade Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Eedi Sepp 611 3101 [email protected] 2 EELNÕU ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja …. ……………. 2018 nr …….. Päevakorrapunkt nr …. Eesti regionaalarengu strateegia ning Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti 2015.-2020.a tegevuskavade 2018.a seirearuannete kinnitamine 1. Kiita heaks Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise 2018.a seirearuanne koos selle ettepanekutega strateegia elluviimise tõhustamiseks (eelnõu seletuskirja p 3.1.1). 2. Võtta teadmiseks Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa 2015.-2020.a tegevuskavade 2018.a seirearuanded. 3. Ministeeriumitel täiendada riigi eelarvestrateegia koostamiseks esitatud arengukavade rakendusdokumente (valitsemisala programmid, tegevuskavad või rakendusplaanid) Ida- Virumaa ja Kagu-Eesti 2015-2020 tegevuskavadest tulenevate ülesannetega. 4. Täiendada Eesti regionaalarengu strateegia 2018.-2020.a rakendusplaani punkti T1.1.6. „Riikliku Kagu-Eesti programmi väljatöötamine ja elluviimine“ ning Kagu-Eesti tegevuskava rakendusplaani, lisades selle alategevustena: Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetuse, Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetuse ning Kagu-Eesti mainekujunduse tegevuskava koostamise ja elluviimise toetuse väljatöötamise ja rakendamisega alustamise. 5. Pärast Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise 2018.a seirearuande kinnitamist ning Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade elluviimise 2018.a seirearuannete teadmiseks võtmist Vabariigi Valitsuse poolt avaldada need Rahandusministeeriumi veebilehel koos seirearuannete alusel täiendatud strateegia ja tegevuskavade dokumentidega uues redaktsioonis. Taimar Peterkop Riigisekretär Rahandusministeerium Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise 2018. aasta seirearuanne Tallinn 2019 Sisukord SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3 2. Strateegia eesmärkide suunas liikumine ............................................................................................. 6 2.1 Alaeesmärk 1: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond ............................................................................................................................. 7 2.1.1 Arengud alaeesmärgi 1 seirenäitajate osas............................................................................ 7 2.1.2 Hinnang strateegia alaeesmärgi 1 tegevuste elluviimisele 2018. aastal ....................... 10 2.2 ALAEESMÄRK 2. Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond ......................................................................................... 14 2.2.1 Arengud alaeesmärgi 2 seirenäitajate osas.......................................................................... 14 2.2.2 Hinnang alaeesmärgi 2 tegevuste elluviimisele 2018. aastal ........................................... 16 2.3 ALAEESMÄRK 3. Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutamine ......................... 16 2.3.1 Arengud alaeesmärgi 3 seirenäitajate osas.......................................................................... 16 2.3.2 Hinnang alaeesmärgi 3 tegevuste elluviimisele 2018. aastal ........................................... 17 2.4 ALAEESMÄRK 4. Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus ..................................... 18 2.4.1 Arengud alaeesmärgi seirenäitajate osas............................................................................. 18 2.4.2 Hinnang strateegia alaeesmärgi 4 tegevuste elluviimisele 2018. aastal ............................. 19 3. Tegevused 4 Eesti arendusregiooni spetsiifiliste arenguvajaduste toetamisel ................................ 22 4. Arengustrateegia elluviimise maksumus 2018.a …………………………………………………………………………..25 5. Tehtavad muudatused Regionaalarengu strateegias 2014-2020...................................................... 25 2 SISSEJUHATUS Eesti regionaalarengu strateegia (edaspidi „strateegia“) heakskiitmisega 19. märtsil 2014. a seadis Vabariigi Valitsus riigi regionaalarengu suunamise tervikliku raamistiku, selle põhialused, eesmärgid ja tegevusplaani aastateks 2014–2020. VV 13.12.2005 määruse nr 302 ning strateegias ette nähtud üldise strateegia seire korra järgselt on rahandusministeerium valmistanud ette strateegia elluviimise 2018.a seirearuande. Seirearuanne kajastab ülevaadet strateegia eesmärkide suunas liikumise, aruandeperioodil ellu viidud tegevuste ja nende panuse kohta strateegia eesmärkide saavutamisele. Seirearuanne põhineb muuhulgas 2019.a alguses strateegia elluviimisel osalevatelt ministeeriumitelt jt organisatsioonidelt kogutud sisendil nende panuse kohta strateegia elluviimisel. Seirearuande põhijäreldused Strateegia 2018. aasta elluviimise üldiste järeldustena võib esile tõsta järgmist:  tervikuna on regionaalsed erinevused Eesti väiksust arvestades endistviisi suured ja märgatavat nihet ühtlasema territoriaalse arengu suunas strateegia seiremõõdikuid jälgides toimunud ei ole.  Edukamalt on liigutud strateegia eesmärkide suunas muude Eesti toimepiirkondade tööhõive näitajate lähenemisega Harju- ja Tartumaale, kahe suurema linnapiirkonna SKP lähenemisega ELi keskmisele ning KOVde finantsilise arendusvõimekuse ja arendustegevusega tegelevate ametikohtade arvu kasvuga.  Strateegia seiremõõdikutega seatud sihtidele vastupidised arengud on toimunud kahe suurema linnapiirkonna ja muude toimepiirkondade vahelise lõhe1 suurenemisega SKP, ettevõtlusaktiivsuse ja sissetulekute osas ning säästvate liikumisviiside kasutamise vähenemisega suuremates linnapiirkondades. Nende näitajate osas ei ole strateegias aastaks 2020 seatud sihtide saavutamine enam kuigivõrd tõenäoline. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et regionaalarengu protsesse on väga keeruline mõjutada lühiajaliste meetmetega ning mitmete strateegia tegevuste elluviimine on alles järgus, mille mõju pole jõudnud veel täielikult avalduda. Samuti tuleb arvestada, et mitmete strateegia eesmärkide mõjuindikaatoreid mõjutab kompleksselt suur hulk väliseid tegureid ning väljaspool regionaalarengu strateegiat elluviidavaid sekkumisi. Ilmnenud puudujääkidele strateegia senistes mõjudes ja nende hindamisel on siiski vaja pöörata tugevdatud tähelepanu riigi regionaalpoliitika elluviimise edasisel korraldamisel ja selle seireraamistiku kujundamisel pärast praeguse strateegia perioodi lõppemist.  Kõige suurem panus strateegia eesmärkidele on olnud ELi struktuurfondidest ja riigieelarvest rahastatavatel regionaalarengu toetusmeetmetel ning Maaelu arengukava 2014-20 raames elluviidavatel meetmetel, millel on kindel piirkondlik suunitlus ja mille elluviimisel lähtutakse piirkondlikest kriteeriumitest. ERASe alusel elluviidavatest regionaalarengu toetusmeetmetest eraldati 2018. aastal regionaalse arengu projektide toetuseks kokku üle 91,6 miljoni euro. Sellest riigieelarvelistest programmidest 9,4 miljonit eurot 2256 projektile, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest 55,9 miljonit eurot 93 projektile ning ligikaudu 26,3 miljonit eurot 69 Eesti partneri tegevustele Euroopa territoriaalse koostöö programmidest. Väljapoole Harju- ja Tartumaad jõudis regionaalarengu toetustest (arvestamata ETK programmide osa) 79,4% (79 mlj eurot). Elaniku kohta on kõige enam toetatud 2018.a Hiiu ja Viljandi maakondade arengut (vastavalt 309 ja 198 eurot) ja kõige vähem on panustatud Harjumaa arengusse (u. 8 euroga elaniku kohta). Ka ERASe eesmärkidesse panustavate Maaelu arengukava (MAK) meetmete elluviimine on aidanud rohkem kaasa riigisisese regionaalse arengu tasakaalustamisele.. MAKi meetmetest2 on 1 Vastavalt strateegia seirenäitajatele Harju- ja Tartumaa ja ülejäänud Eesti maakondade võrdluses. 2 Ei sisalda meetmete „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuse liik 1.4 „Pikaajalised programmid“; „Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused“ tegevuse liik 2.1 „Individuaalse nõustamisteenuse toetamine“; „Investeeringud materiaalsesse varasse“; „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng“ raames investeeringute toetamine finantsinstrumendi kaudu ja tehniline abi vahendeid, mille puhul toetuste maakondliku jaotuse andmed ei ole olnud kättesaadavad. 3 2018.a aprilli seisuga ligemale 80% toetustest (üle 265 mlj. euro3) läinud väljapoole Harju- ja Tartumaad ja kuna põhiosa nende meetmete sihtpiirkonnast jääb väljapoole linnasid on need aidanud ühtlustada arengut eelkõige linna- ja maapiirkondade vahel. Samadel põhjustel on MAKi meetmete mõju olnud mõnevõrra väiksem Ida-Virumaale.  Regionaalseid erisusi mittearvestavad valdkonnapoliitikad toimivad vastupidiselt regionaalpoliitika ja maaelupoliitika meetmete mõjule. Valdkonnaministeeriumid rakendavad enamasti sekkumisi üle-Eesti kuid ühetaoliselt ilma piirkonnapõhiste fookuste, jaotusmudelite, piirangute, soodustuste vm erisusteta. Juhul kui arengu eeldused või probleemid on piirkonniti erinevad, kipub territoriaalselt ühetaoline lähenemine piirkondlikke arenguerisusi ikkagi võimendama. Nii on mitmete regionaalarengu strateegia elluviimise seisukohast võtmetähtsusega valdkondlike toetusmeetmete mõju liialt koondumas kiiremini arenevatesse kasvukeskustesse. Valitud ettevõtlusarengu4 toetustest, mille projektipiirkond on SFOS-s määratletud maakondliku täpsusega, on 2018.a lõpu seisuga väljapoole Harju- ja Tartumaad jõudnud vaid ligikadu 20% ning taristu arendamisele suunatud meetmete5 toetustest 44%. 3 Arvestades üksnes toetuseid, mille kohta on olemas info maakondliku täpsusega. 4 Meetmed: „Ettevõtte starditoetus“; „Madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine“; „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste pakkumine“; „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“; „Investeeringud ressursitõhusasse tehnoloogiasse“; „Arenguvajaduste väljaselgitamine ja ettevõtete arendustegevused“; „Teadusarendustegevuse osak“; „Ekspordi arendamine“; Turisminõudluse suurendamine“; „Rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide arendamine“; „Loomemajanduse arendamine“. 5 Meetmed: „Koolivõrgu korrastamine ja koolide kaasajastamine“; „Tervisekeskuste arendamine tõmbekeskustes“; „Puuetega inimeste eluasemete kohandamine“; „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“; „Kaugküttekatelde renoveerimine ja rajamine“; „Tänavavalgustuse taristu renoveerimine“; „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni renoveerimine ja ehitamine“; „Maanteede rekonstrueerimine ja ehitamine“. 4  Strateegia elluviimise horisontaalsel koordineerimisel esineb puudujääke. Tegemist on kriitilise puudusega, kuna ilma valdkonnapoliitikate piisava osaluseta ei ole riigi terviklike regionaalse arengu eesmärkide saavutamine realistlik. Regionaalpoliitika mõjus rakendamine eeldab eri ametkondade sihipärast koostööd. Valdkondlike poliitikameetmete kujundamisel ei ole tekkinud head praktikat regionaalse mõju teadlikuks kavandamiseks poliitikakujundamise varajases faasis, mistõttu jääb ka mõju regionaalse arengu eesmärkidele ning piirkondlike erivajadustega arvestamine väheseks. Samas võiks piirkondlike erisuste arvestamisel olla positiivne mõju avaliku sektori ressursside tõhusamale kasutamisele. Sarnaseid puuduseid on esinenud ka valdkondlike arengukavade ja õigusaktide regionaalse mõju hindamisel, kus üldjuhul ei ole horisontaalsete mõjude hindamise juhiste mõttest lähtutud ega regionaalarengu eest vastutava ministeeriumiga mõjude osas enne eelnõu valmimist konsulteeritud. Regionaalsete mõjude arvestamist ja piirkondlikele vajadustele kohandatud sekkumisi on ministeeriumite koostöös vaja tõhustada tulevaste regionaalarengut mõjutavate valdkondlike arengukavade, toetusmeetmete õigusaktide eelnõude väljatöötamisel. Nende kitsaskohtade parem lahendamine on vaja edaspidi tagada ka VVTP-s kavandatud uute riiklike regionaalpoliitika põhialuste väljatöötamise kaudu.  Keskvalitsuse haldusalade horisontaalse koostöö kõrval on jäänud tihti tahaplaanile vastastikuste prioriteetide arvestamine riigi ja KOV-de (sh KOVde koostöös korraldatava regionaalse tasandi) arendustegevuses. Samas leidub ka positiivseid näiteid, nt Rahvastiku tervise arengukava 2020-30 ja selle programmide ettevalmistamisel piirkondlike tervishoiuprofiilide sisendist lähtumine ning 2017.a ettevalmistatud uute maakondlike arengukavade koostamise lähteülesandes riiklike valdkondlike arengukavade eesmärkidega arvestamine ja vastastikuse kooskõla tagamine KOV arengukavadega. Vaja on varasemast süsteemsemalt tagada maakondlike arengukavade prioriteetide arvestamine riigi valdkondlike arengukavade ja riigieelarve kavandamisel. Samuti kohaliku ja regionaalse tasandi esindajate aktiivsem kaasamine riigi valdkondlike arengukavade ettevalmistamisse, kuna regionaalsete partnerite osaluseta on kohapealseid vajadusi keeruline piisavalt adekvaatselt arvestada.  Mõnegi valdkondliku toetusmeetme rakendamine on toimunud regionaalse arengu vajadusi arvestades varasemast läbimõeldumalt. Selliste näidetena võib tuua gümnaasiumivõrgu korrastamise ja esmatasandi tervisekeskuste meetmete investeeringukava koostamise alused, kus lähtuti maakonnaplaneeringute väljatöötamiseks tellitud uuringu soovitustest teenusvõrgu ruumilisele korraldamisele ning arvestatakse mõjuga regionaalarengule projektide hindamiskriteeriumites. Samuti ettevõtete võrkudega liitumise toetusskeemi fokuseerimise väljapoole pealinnapiirkonda ja Tartut ning seal madalamate tingimuste seadmise ettevõtte starditoetuse rakendamisel ning uued piirkondlikud tööturumeetmed Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis ning piirkondliku tööjõu vajadustega arvestavad täiend- ja ümberõppeteenused. Regionaalarengu strateegias ette nähtud poliitikaeesmärke ja tegevussuundi on võetud mitmekülgsemalt arvesse ka riikliku arengustrateegia „Eesti 2035+“ ettevalmistamisel.  Strateegia 2018.-2020.a rakendusplaani elluviimiseks on 2018.a lõpu seisuga kasutatud rahalisi vahendeid mõnevõrra kiiremas tempos kui rakenduskava ettevalmistamisel prognoositi.  2018.a jooksul ulatusid strateegia tegevuste elluviimise tegelikud kogukulud ligemale 97 miljoni6 euroni, mis moodustab ligikaudu 47,6% rakenduskava 3-aasta prognoositud maksumusest. Prognoositust suurem rahastamine esimesel aastal on tingitud peamiselt Eesti partnerite suuremast aktiivsusest Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektides osalemisel. Samuti PKT meetme turismivaldkonna projektide suurem rahastamine 2018. aastal võrreldes strateegia rakendusplaani koostamisel prognoosituga.  Oluline panus strateegia eesmärkidesse parema piirkondliku arendusvõimekuseni jõudmisel on muude tegevuste kõrval olnud 2017.-2018.a ellu viidud haldus- ja riigireformi tegevustel. Mitmed piirkondliku arendusvõimekuse seisukohast olulised haldus- ja riigireformi protsessid on 6 Rahandusministeeriumi eelarve kaudu strateegia rakendusplaanis toodud tegevustele eraldatud vahendid. Regionaalarengu toetusmeetmete puhul on arvestatud rakendusasutuste kaudu tehtud väljamaksete summasid. Nimetatud koguummale lisandub muude strateegia rakendusplaanis välja toodud tegevuste maksumus, mida viiakse ellu ja mille maksumus kajastub muudes valdkondlikes arengukavades. 5 veel ka jätkumas7, mistõttu on reformi tegevuste kogumõju kohalikule ja regionaalsele arendusvõimekusele alles avaldumas.  Strateegias seatud sihid ja läbivad põhimõtted riigi regionaalarengu suunamisel on jätkuvalt asjakohased ning nende muutmine praeguse strateegia kontekstis ei ole vajalik. Regionaalse arengu suunamise raamistik, põhimõtted ja põhisuunad vajavad laiapõhjalisemat läbiarutamist kavandatava riigi regionaalpoliitika põhialuste dokumendi koostamise käigus. 2. Strateegia eesmärkide suunas liikumine Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 seab üldeesmärgiks „kõigis toimepiirkondades arengueelduste parema kasutuse majanduskasvuks ning elukvaliteedi tõusuks vajalike hüvede kättesaadavuse“. Üldeesmärgi seiremõõdikuks on seatud kõigi maakondade SKP kasv (jooksevhindades). Võrreldes strateegia 2012.a algtasemega on 5 aasta jooksul SKP kasvanud kõigis 15 maakonnas. Kui veel eelnevatel aastatel oli mõnes maakonnas toodetav sisemajanduse koguprodukt võrreldes 2012. aastaga vähenenud, siis aastaks 2017 on SKP kasvanud kõigis maakondades, millega on täitunud ka regionaalarengu strateegia üldeesmärgi sihttase. SKP kiireim kasvutempo on olnud seejuures Valgamaal (üle 51%) ning Harju- ja Tartumaal (40%), mis näitab sedagi, et Tartu linnapiirkonna roll Lõuna-Eesti arengus on ootuspäraselt kasvamas. Kõige aeglasemalt on majandus kasvanud aastatel 2015-2017 Ida- Viru- ja Põlvamaal (alla 5%). Joonis 1. Eesti regionaalarengu strateegia 2014-20 üldeesmärgi senine saavutatus maakondade ja arendusregioonide lõikes Järgnevalt on seirearuandes analüüsitud liikumist regionaalarengu strateegias seatud alaeesmärkide ja sihttasemete suunas ning hinnatud, millised 2018.a ellu viidud strateegia tegevustest on eesmärkide saavutamisse enim panustanud. Täpsem ülevaade strateegia kõigi tegevuste elluviimise kohta on toodud Lisas 1 „Regionaalarengu strateegia 2018-2020. a rakendusplaani elluviimine 2018. aastal“. 7 Täpsemalt ptk 2.4.2. 6 2.1 Alaeesmärk 1: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond Alaeesmärk on suunatud nende toimepiirkondade8 arendamisele, mis asuvad väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse peamiselt nende toimepiirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamist, aidates tagada seal head töö-, teenuste ja vaba-aja tegevusvõimalused. Selle kaudu püütakse senisest paremini tasakaalustada suuremate linnapiirkondade ülemäärast tõmbejõudu ja panustada kõigi piirkondade toel jõulisemalt kogu riigi majanduskasvu. 2.1.1 Arengud alaeesmärgi 1 seirenäitajate osas Strateegia 1. alaeesmärgi suunas liikumise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste seirenäitajate abil: Praegune Sihttase Seirenäitaja Algtase tase 2020 Väljaspool Harju- ja Tartumaad loodud SKP osakaal Eesti SKP-s 28,5% (2012) 25,8% (2017) 29,0% Madalaima maakondliku tööhõive määra osatähtsus Harjumaa tööhõive määrast. Vanusgrupis 16 kuni ensioniiga 69,8% (2012) 82,6% (2018) 72,0% Maakondade keskmine ettevõtlusaktiivsus9 väljaspool Harju- ja Tartumaad riigi keskmise suhtes 61,5% (2012) 62,7% (2018) 64,0% Ülejäänud 13 maakonna keskmise brutokuupalga osatähtsus Harju- ja Tartumaa keskmisest brutokuupalgast 77,0% (2012) 76,2% (2018) 77,5% Rahulolu teenuste (ühistransport, põhikool, perearst) 2014: 58% rahulolu kasv vahetaset ei kättesaadavusega väljaspool Harju- ja Tartumaad. 94% algtasemega vaadelda võrreldes 89% Vaadates vahepeal toimunud arenguid strateegia seiremõõdikute lõikes nähtub, et Tallinna ja Tartu linnapiirkondades loodud SKP jõulisema kasvu taustal on muude toimepiirkondade SKP osatähtsuse vähenemine pidurdunud, jäädes 2017.a kõigis ülejäänud maakondades elaniku kohta küll veel alla 70% riigi keskmisest. Kui 2010.a toodeti veel 69,9% riigi SKP-st Harju- ja Tartumaal, siis 2017.a juba 74,4% (Joon 2), mis on samas 0,2% jagu väiksem kui aasta varem. Piirkondadest ulatubki SKP elanike arvu suhtes üle riigi keskmise vaid Harjumaal (143%), jäädes samas Põlva, Võru ja Jõgeva maakonnas alla 50% riigi keskmisest. Seejuures on Põlvamaal toodetav SKP elaniku kohta tervelt 3,4 korda väiksem kui Harjumaal. Kasvanud on SKP elaniku kohta riigi keskmise suhtes aastatel 2012-17 kõige kiiremini Valga-, Tartu-, ja Lääne-Virumaal (vahemikus 4,4-11,3%) ning kahanenud enim Järva-, Lääne- ja Ida-Virumaal (vahemikus 7,7-9,7%). Kuigi muude piirkondade osa riigi majanduskasvus ei ole paaril viimasel aastal enam vähenenud, jääb see siiski madalamaks regionaalarengu strateegias seatud sihttasemest. 8 toimepiirkondi on regionaalarengu strateegias käsitatud maakonna suurusjärgus keskus-tagamaa piirkondadena, mis toetuvad üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+ ja „Regionaalse pendelrände uuringu“ (TÜ, 2010) analüüsi tulemustele. Täpsemalt „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“ lk. 6. 9 statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arvuna (v.a FIE-d) 1000 elaniku kohta, Statistikaameti andmetel. 7 Joonis 2. SKP muutus piirkonniti aastatel 2012-2017 (allikas: ESA, RM-i arvutused) Tööhõive ja töövõimalustega seotud põhjused on peamiseks Eesti inimeste rändepõhjuseks10. 2018. aastal jätkus tööhõive näitajate paranemine üle Eesti, olles piirkonniti enamasti kõrgem ka majandusbuumi aegsest tasemest. Madalaim maakondlik tööhõive määr (66,9% Valgamaal) on tõusnud 82,6%ni Harjumaa vastavast näitajast, ületades sellega kolmandat aastat järjest strateegia seirenäitajaga seatud sihttaset (72%). Tööhõive määra põhjal on inimeste osalus tööturul kasvanud pärast 2012. aastat kõige kiiremini Kagu-Eestis ja Lääne-Eesti saartel (kõikjal enam kui 10% jagu), kõige aeglasemalt Lääne-Virumaal (1,7%). Töötuse määr langes 2018. aastal 5,4%-ni, mis on viimase kümne aasta madalaim. Maakondadest oli töötuse määr endiselt mõnevõrra kõrgem varasemalt suuremate tööhõiveprobleemidega piirkondades Ida-Virumaal (11,1%), Valgamaal (9,1%) ja Põlvamaal (7,8%), kuid nagu eespoolgi öeldud, on üldsuundumusena majanduse hea käekäigu tingimustes tööturunäitajate regionaalsed erinevused selgelt vähenenud. Joonis 3. Tööhõive määra regionaalsed erinevused 2010-2018 (allikas: ESA, RM-i arvutused) Ülejäänud Eesti ettevõtlusaktiivsus on viimastel aastatel kasvanud Harju- ja Tartumaast aeglasemalt ja strateegia sihttasemest kaugenenud (joon 4). 2018.a oli väljapool Harju- ja Tartumaad 62 statistilisse profiili kuuluvat äriühingut (FIE-deta) 1000 elaniku kohta, mis küündis 62,7%ni riigi keskmisest ja oli enam kui 2 korda vähem kui Harjumaal (136). Kuigi pärast majanduskriisi on ettevõtlusaktiivsus kõigis maakondades järjepidevalt kasvanud, on kasv olnud kiirem just varemgi kõrgeima majandusliku aktiivsusega Tallinna ja Tartu linnapiirkondades ning aeglasem varemgi madalama ettevõtlusaktiivsusega piirkondades. Kõige madalam ettevõtlusaktiivsus on endiselt Ida- 10 Eesti siserände põhjuste analüüs, Eesti Uuringukeskus 2014 8 Virumaal (36 ettevõtet 1000 el kohta), kus on Hiiumaa kõrval ka ettevõtlusaktiivsuse kasv olnud kõige aeglasem, ent siin tuleb arvestada ka Ida-Virumaa suurtööstuslike eripäradega. Samas paistavad mõnevõrra silma Kagu-Eesti maakonnad, kus ettevõtlusaktiivsuse suhteline kasv on strateegia baastasemega võrreldes olnud riigi keskmisest ja Harjumaast kiirem. Seega on kokkuvõttes jätkunud aktiivsema ettevõtlustegevuse koondumine suurematesse kasvukeskustesse ja regionaalset tasakaalustamist pigem toimunud ei ole. Joonis 4. Ettevõtlusaktiivsuse piirkondlikud erinevused 2012-2018 (allikas: ESA, RM-i arvutused) Regionaalne palgalõhe kahe suurema linnapiirkonna ja muude toimepiirkondade vahel on olnud viimasel 3 aastal suurem kui strateegia rakendamise algusaastatel (2012-15). Väljaspool Harju- ja Tartumaad ulatub maakondade keskmine brutokuutasu 2018. aastal 76,2%-ni Harju- ja Tartumaa keskmisest, jäädes sellega 1,3 protsendipunkti allapoole regionaalarengu strateegias seatud sihttaset11. Aastatel 2012-2018 jääb palgatööst teenitud sissetulekute kasvmaakonniti vahemikku 22% (Hiiumaa) kuni 71% (Raplamaa), kiirem kasvutempo on olnud ka Viljandi-, Võru- ja Järvamaal (üle 55%) Absoluutarvudes on erinevus kõrgema ja madalama keskmise brutokuupalga maakondade vahel kasvanud samal ajal veelgi tuntavamalt - 345 eurolt 511 euroni. Sissetulekute osas kõige ebasoodsam olukord on viimastel aastatel olnud Hiiu- ja Saaremaal, kus 2018.a keskmine brutokuupalk oli kõige väiksem (944 ja 987 eurot) ning ka sissetulekute kasv on olnud võrreldes 2012. aasta baastasemega kõige aeglasemate hulgas. Osaliselt võib see olla tingitud FIE-de suuremast osatähtsusest saarmaakondade ettevõtete profiilis ning saarelisusest tingitud tööjõu väiksemast liikuvusest, mistõttu on surve ettevõtjatele palgatõstmiseks väiksem kui mujal. Keskmised sissetulekud on tugevalt seotud ettevõtete lisandväärtusega ja ekspordituluga töötaja kohta. Mitmed analüüsid on näidanud, et ekspordi kasv toob kaasa täiendava brutopalga kasvu. Seetõttu on oluline, et ka ettevõtlusarengule suunatud toetused jm tugitegevused suunaksid edaspidi piirkondade ettevõtteid senisest enam orienteeruma ekspordile ning liikuma edasi väärtusahelas ja efektiivsuses. 11 2018.a seirenäitaja põhineb keskmise brutokuupalga näitajal, kuna palgatööst teenitava brutokuutasu näitajad ei ole 2018. a kohta veel kättesaadavad. 9 Joonis 5. Keskmine palgatööst teenitav brutokuutasu 2010-18 (allikas: ESA, RMi arvutused) Strateegia elluviimise mõju toimepiirkondade elukvaliteedi muutustele jälgitakse elanike rahuloluhinnangute kaudu avalike teenuste kättesaadavusega. Strateegia seab eesmärgiks rahulolu kasvu ühistranspordi, põhikooli ja perearsti teenuste kättesaadavusega väljaspool Harju- ja Tartumaad võrreldes 2014.a algtasemega. Varasem AS Saar Pollilt tellitud „Avalike teenuste rahulolu uuring“ näitab, et 2014.a seisuga suuremaid erinevusi elanike rahulolus nende avalike teenuste kättesaadavusega Harju- ja Tartumaa ning muude toimepiirkondade vahel ei esinenud. Paraku ei ole võimalik sellekohaste hilisemate uuringute ja statistika puudumisel edasisi piirkondlikke muutuseid teenustega rahulolus jälgida. Kuigi rahvaarvu muutus ja ränne ei ole otseselt regionaalarengu strateegia seireindikaatoriks, on need samuti ühed võtmenäitajad piirkondade arenguolukorra ja demograafilise potentsiaali muutuste jälgimisel. Enim mõjutavad piirkondade arengupotentsiaali erinevusi piirkondade vahelise rände suundumused. Asustusüksuste piire ületav rände saldo näitab, et puhtalt rändesuundumuste arvelt on jätkunud intensiivne suuremate linnapiirkondade suunaline siseränne, keskuste valglinnastumine ning Kesk-Eesti ja mitmete äärealade rahvastiku vähenemine. Rändesuundumuste tagajärjel suureneb üha enam ka rahvastiku vanuskoostise ja loomuliku iibe mõju piirkondade arengupotentsiaali erinevustele, seda ennekõike nooremaealiste linnapiirkondade ja välisriikide-suunalise rände tagajärjel. Kaasnev rahvastiku vananemine ja kahanev noorema põlvkonna pealekasv ei pruugi olla paljude äärealade ettevõtluse ja laiema piirkondliku arengu kestlikkuse jaoks enam piisav. 2.1.2 Hinnang strateegia alaeesmärgi 1 tegevuste elluviimisele 2018. aastal Toimepiirkondade ettevõtluskeskkonna ja tööturu arengusse on 2018. aastal ellu viidud tegevustest enim panustanud mitme ELi struktuurivahenditest rahastatud toetusmeetme rakendamine. Riigi regionaalarengu eest vastutava ministeeriumi (Rahandusministeerium) juhitavatest tegevustest võib esile tõsta Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) meetme raames piirkondlike tööstusalade ning inkubatsiooni- ja tootearenduskeskuste arendamise toetamist - 2018.a toetati kokku 25 vastavat projekti 16,5 miljoni euroga. Nende projektide elluviimine panustab tööhõive olukorra paranemisse, majanduskasvu ja ettevõtlusaktiivsuse tõusu väljapool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi, kus rahastatud projektide tulemusel oodatakse üle 5000 töökoha lisandumist. Hea näitena piirkondliku ettevõtluse arendamisel võib siinkohal tuua esile SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus proaktiivset turundustegevust ja investorteenindust tööstusinvesteeringute toomisel ja teenindamisel väljaarendatud tööstusaladel. Tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise piirkondlike algatuste toetusmeetmest on toimepiirkondade arendusorganisatsioonide, ettevõtete, haridusasutuste ja mittetulundussektori koostöös ettevõtluse ja tööturu arendamise toetamiseks tehtud 2018.a lõpu seisuga otsuseid eri maakondade projektidele kokku 5,9 miljoni euro ulatuses. Samuti töötati 2017.-2018.a välja riiklik Ida-Virumaa programm, mille alusel rakendatavate ettevõtluse ja tööhõive edendamise tegevuste elluviimiseks nähakse aastateks 2018-2020 ette 11,7 milj eurot ning 10 edaspidi vähemalt 2,8 milj eurot aastas. 2018.a lõpus avati Ida-Virumaa programmi raames taotlemiseks Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute meede. Samuti maksti tegevustoetustena 2018.a jooksul Ida-Virumaa Ettevõtluskeskusele, Integratsiooni Sihtasutusele ja Startup Estoniale 610 000 eurot piirkonna ettevõtete arengunõustamiseks ning äri- ja startup-inkubaatorite, ettevõtjate ja ettevõtete võtmetöötajate eesti ja inglise keele õppe, Viru Filmifondi tegevuse toetamiseks ning üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste käivitamiseks. Tegevused on käivitunud 2019.a I kvartalis. Sarnaselt Ida-Virumaaga on valmistatud ette riiklik Kagu-Eesti programm ettevõtete arengu ja spetsialistide elutingimuste ning piirkonna mainekujunduse ja kohaturunduse toetamiseks. Tegevustega alustatakse 2019. aastal, kokku on aastani 2023 programmile riigieelarvest ette nähtud 4 miljonit eurot, sh strateegia rakendusperioodil 1,6 milj eurot. Euroopa territoriaalse koostöö 2014.-20.a programmide (Eesti-Läti, Kesk-Läänemere, Läänemere piirkonna, Interreg Euroopa) elluviimisega on toetatud ettevõtluse, innovatsiooni ja ekspordivõimekuse edendamisele suunatud piirkondade vahelistes koostööprojektides 2018.a lõpu seisuga 120 Eesti partneri tegevusi ligikaudu 18,1 miljoni euroga. Toimepiirkondade tervikliku arengu edendamisele panustavad ka 2018.a kohalike omavalitsuste koostöös ette valmistatud uued maakondlikud arengustrateegiad, mis on aluseks KOV-de rolli suurenemisele piirkonna ettevõtluse arendamisel. Muude ministeeriumite esile toodud tegevustest on suur panus ettevõtluse arengule väljapool suuremaid linnapiirkondi ja selle ettevõtluse territoriaalselt ühtlasema arengu edendamisele on olnud Maaelu Arengukava 2014-20 toetusmeetmetel, näiteks: - Meetme Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas elluviimine, milles toetatakse kõrgema toetusmääaga keskustest eemale jäävate ja madala võimekusega piirkondade investeeringute toetamist (2018.a lõpu seisuga toetatud üle 400 ettevõtja projekti üle 37 milj. euroga); - Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus, millest on 2018.a lõpuks toetatud üle 100 projekti ligemale 20 milj. euroga; - Maaelu arengukava ja EMKFi rakenduskava LEADER-meetmete elluviimine (2018.a toetati kokku 1375 Leader-projekti kokku u. 32 milj. euroga); - Olulist tuge toimepiirkondade väikeettevõtete arengule on osutatud ka MESi uue mikro- ja väikeettevõtete kasvu- ja investeerimislaenu pakkumisega, millest 2018.a lõpu seisuga on tehtud laenuotsuseid 120 projektile kogusummas 27 milj. eurot. Toimepiirkondade ühtlasema ettevõtluse arengu toetamisel võib esile tõsta MKMi poolt väljaspool pealinnapiirkonda ja Tartut ellu viidava ettevõtete elektri jm taristuvõrkudega liitumise toetusskeemi rakendamist. Lisaks toetati 2018.a väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi 3 uut välisinvesteeringul põhinevat suurinvesteeringut suurinvestori toetusskeemist (vineeritehased Pärnus ja Jõgevamaal ja veepuhastusseadmete tehas Ida-Virumaal). Välisinvesteeringute toomiseks piirkondadesse ning sealse ettevõtluse arendamisele panustavad märkimisväärselt maakondlikud arenduskeskused regionaalsete investorkonsultantide ning alustavate ja kogemustega ettevõtete nõustamisega. Riigi ettevõtlusarengu- ja innovatsioonipoliitika toetusmeetmete elluviimine on toetanud küll ettevõtluse arengut eri toimepiirkondades, kuid nende kogumõju on koondunud regionaalselt üsna ebaühtlaselt suurematesse linnapiirkondadesse. Näiteks on 2018.a lõpu seisuga väljapoole Harjumaad jõudnud Loomemajanduse arendamise meetme toetustest alla 23%, meetme Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused toetustest ligikaudu 40% (sh Ida-Virumaale vaid 0,9% ja 3 maakonda pole toetust seni jõudnud), meetme Teadusarendustegevuse osak raames ettevõtete eraldatud T&A tegevuste toetustest 39,5% ning Ekspordi arendamise toetusskeemi toetused ei ole seni jõudnud üldse 6 maakonda. TA Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade programmi kaudu on ettevõtete T&A rakendusuuringute toetustest väljapoole Harju- ja Tartumaad jõudnud vaid 4% ja Ettevõtte starditoetusest vähem kui 43%, sellest Ida- Virumaale alla 4% ja Hiiumaale 0,6%12. Samas on MKM astunud samme selleks, et nii ettevõtte starditoetuse kui arenguprogrammi toetus ja selle mõju jõuaks edaspidi senisest ühtlasemalt eri piirkondadesse (täpsemalt lisas 1). 12 Siin ei ole arvestatud ELi struktuuritoetuste infosüsteemis üleriigilise sihtpiirkonnana märgitud projekte. 11 HTMi koordineerimisel on toetatud mittetöötavate ja –õppivate noorte toomist tööturule või õpitegevusse programmi Noorte tugila raames. 2018. aastal osutati tugiteenust 56 KOVis ligemale 7900 NEET13 noorele. Keskkonnaministeeriumi koordineeritava Ettevõtete ressursitõhususe meetmest ja Keskkonnaprogrammi ringmajanduse alamprogrammi raames on 2018.a toetatud 23 ettevõtte ressursitõhusate lahenduste ja 40 ringmajanduse arendamise investeeringuprojekti väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda. Toimepiirkondade inimeste hõives osalemist suurendanud tegevustest väärib esiletõstmist Töötukassa Uute töökohtade loomise toetuse ettevalmistamine kõige keerukama tööhõive olukorraga Ida- Virumaal ja Kagu-Eestis, millest toetatakse vähemalt konkurentsivõimelise palgaga töökohtade loomist ja uute töötajate koolitust ettevõtetes. 2018. aastaga lõppes ka EGF-st14 rahastatud tööturumeetmete rakendamine Ida-Virumaal suurkoondamiste läbi töö kaotanud inimeste tagasitoomiseks tööturule. Inimeste tööturul hoidmiseks on jätkatud meetmega Töötukassa täiend- ja ümberõppe teenused, mille pakkumisel lähtutakse muuhulgas tööjõuvajaduse baromeetri piirkondliku tööjõuvajaduse hinnangutest. 2018.a osutati teenuseid kõige aktiivsemalt Ida-Virumaal (48% kõigist osalejatest). Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) programmide elluviimisega on 2018.a lõpu seisuga toetatud tööhõive valdkonna koostööprojektides kokku 36 Eesti partnerit u. 2,4 mlj euroga. Tööjõuvajaduse regionaalset prognoosivõimekust on täiendatud Maksu- ja Tolliameti Töötamise registri arendusega, mille käigus on 2019. aastast kättesaadavad ettevõtete töökohtade asukoha andmed ametialade lõikes. Jätkunud on ka Töötukassa lühiajaliste regionaalsete tööjõuvajaduste prognooside koostamine. MKM on tööjõu ruumilise mobiilsuse soodustamiseks viinud läbi toetusskeemi kohalike omavalitsuste üürielamufondi arendamise toetamiseks kaks esimest taotlusvooru, millest 48% toetustest (4,8 mlj eurot) on jõudnud väljapoole Harju- ja Tartumaad. Toimepiirkondade elanike hõives osalemist on aidanud suurendada mitmed HTMi koordineeritavad tegevused täienduskoolituse ja ümberõppe võimaluste loomisel. Elukestva õppe strateegia täiskasvanuhariduse programmi raames läbi viidud täiendkoolitustel osales 2018.a ligikaudu 16 500 inimest üle Eesti. Jätkatud on õpilasfirmade programmi Junior Achievement ja eelinkubatsiooniprogrammi STARTER elluviimisega ning programmiga Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamine kõigil haridustasemetel, mille raames on välja töötatud ettevõtluse õpetamise juhendmaterjalid kõikidele haridusastmetele. Kõigis maakondades viiakse läbi Ettevõtliku kooli programmi, mille tegevustes osaleb 388 kooli üle Eesti. Meetme Tõrjutusriskis noorete kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine raames on koostöös kohalike võrgustikega suunatud mitteõppivaid ja -töötavaid noori kooli, tööturule, ja noortevaldkonna tegevustesse (2018.a osutati programmist teenuseid NEET-noortele 56 KOVis). Lisaks on HTM jätkanud kutseõppeasutuste töökohapõhise õppe toetamisega, 60% töökohapõhise õppe õpilastest õpivad väljaspool Harju- ja Tartumaad. Samuti muudeti kutseõppeasutuste seaduse järgset kutseõppe rahastamismudelit, mis annab koolidele paremad võimalused reageerida paindlikumalt piirkonna tööturu vajadustele. Toimepiirkondade keskuste rolli tagamaa arengus on aidanud tugevdada mitmed ELi struktuuritoetuste meetmete toel rahastatavad teenuste taristu investeeringud. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest on 2018.a toetatud 5 väljaspool pealinnaregiooni asuva toimepiirkonna keskuse linnasüdamete arendamist ja nende atraktiivsemaks muutmist ettevõtlusele 1,9 miljoni euroga. Lisaks toetati 2018.a jooksul toimepiirkondade keskustes 14 maakondliku mõjuga teenuste taristu investeeringuprojekti Regionaalsete investeeringute programmist ligikaudu 1 miljoni euroga. Riiklikust Gümnaasiumivõrgu programmist rahastatakse kõikidesse maakonnakeskustesse ja suurematesse linnadesse riigigümnaasiumide õppehoonete ehitamist, 2018.a alustasid õppetegevust uued riigigümnaasiumid Raplas, Viimsis ja Paides. Esmatasandi tervisekeskuste arendamise meetme toel on 13 15–29-aastased mittetöötavad, mitteõppivad ja koolitustel mitteosalevad noored 14 Globaliseerumisega kohanemise Euroopa Fond 12 kavandatud ligikaudu 60 piirkondliku tervisekeskuse rajamine erinevates tõmbekeskustes üle Eesti (2019.a I kvartaliks valminud 13). Kultuuriministeeriumi haldusalas valmistati 2018. aastal ette Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetus, millega toetatakse järgnevate aastate jooksul igas maakonnas piirkondlikku mõju arvestades 1-2 regionaalse tervisespordikeskuse väljaarendamist (iga maakond saab 4 aasta peale toetust kuni 160 000 eurot). Lisaks on Kultuuriministeeriumi tegevustest tegevussuunda panustanud Narva Vaba Lava ehitus ja Kunstiresidentuuri tegevuse toetamine ajaloolises Kreenholmi linnaosas. Rahandusministeeriumi koordineerimisel valminud riigimajade loomise kontseptsiooni alusel jätkatakse avalike teenuste koondamist ja efektiivsemat osutamist ning riigitöötajatele kaugtöötamise võimaluste loomist maakonnakeskustesse loodavates „riigimajades“. Pilootprojektina on riigitöötajatele loodud kaugtöö võimalused neljas maakonnakeskusesse rajatavas riigimajas (Haapsalus, Raplas, Paides ja Viljandis). Nende hulgas on eri riigiasutuste töötajad kaugtöökohal töötamise võimalusi kasutanud kõige aktiivsemalt Raplas. Praeguseks on avatud esimene riigimaja Viljandis. . Samuti on jätkatud riigiasutuste ja nende ametikohtade pealinnast väljaviimise kava elluviimisega. 2019. aasta jaanuariks oli maakondadesse välja viidud üle 729 töökoha. Kõige rohkem ametikohti on viidud Ida- Virumaale ja Tartumaale (vastavalt 116 ja 204). Ministeeriumitest on kõige suurem osa plaanitud töökohtadest viidud Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalas (vastavalt 197 ja 127 töökohta) ning kõige vähem Justiitsministeeriumi haldusalas (19). Toimepiirkondade siseseid liikumisvõimalusi on parandanud keskuseid tagamaaga ühendava maanteetaristu, jalgsi- ja jalgrattaga liikumisteede ning rongiühenduste ja raudteepeatuste muude liikumisviisidega ühendamise investeeringutega peamiselt ELi struktuuritoetuste kaastoel. Seda tüüpi investeeringutega on aidatud parandada ka töökohtade ja teenuste kättesaadavust toimepiirkondades. Nt Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest on 2018.a lõpu seisuga toetatud 20 keskuseid lähitagamaaga ühendavate jalg- ja jalgrattateede rajamise projekti ligemale 4,4 miljoni euroga. Lisaks toetati 2018.a riigieelarvest kergliiklusteede rajamist piirkondades 1,28 milj euroga. Investeeringud reisirongiliiklusesse on oluliselt kasvatanud reisijate arvu rongiliikluses, eriti Tallinna lähiliinide puhul. Toimepiirkondade siseselt on ühistranspordiga liikujate arvu kasvatanud ka tasuta maakondlik bussitransport. Inimeste elukvaliteedi paranemisele toimepiirkonna keskuste hõreasustusega tagamaal on olulisema mõjuga tegevustest 2018.a jätkatud Hajaasustuse programmi (millest toetati 1514 majapidamise vee-, elektri-, kanalisatsioonisüsteemi ja juurdepääsuteede rajamist kokku 2,17 miljoni euroga), Regionaalsete investeeringutoetuste programmi (millest tehti toetusotsuseid piirkondlike haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektide investeeringuteks toimepiirkondade keskuste tagamaal 27 projekti ligikaudu 2,5 miljoni euro ulatuses) ning Väikesaarte programmi,millest toetati 19 teenuste arendamise projekti väikesaartel 985 000 euroga). Olulise mõjuga hõreasustuspiirkondades ettevõtlusvõimaluste ja parema ligipääsu tagamise teenustele on olnud ka MKMi koordineeritava Uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu toetamise meetmest 4 mln euro eraldamine 479 km ulatuses lairiba baasvõrgu rajamiseks maakondades ja Elektrilevile 20 milj euro eraldamine turutõrkepiirkondades 40 000 aadressile baasvõrgule juurdepääsu (nn „Viimane miil“) rajamiseks. Juurdepääsude arendamiseks kiire interneti baasvõrgust lõpptarbijateni on ka Leader-meetme kaudu taganud toetusvõimalused enamik 26-st kohalikust tegevusgrupist, samas konkreetseid projekte on esitatud vähe. MKM on asunud vedama nõudetranspordi arendamise projekti, millega osaleti esimesel Digiriigi Häkatonil, kus valmis nõudetranspordi teenuse korraldamise prototüüp. Projektil on oluline potentsiaal just hõreasustusega piirkondade ühistranspordi paremal korraldamisel. Hõreasustuspiirkondade turvalisuse edendamisel on Siseministeerium loonud juurde 45 täiendavat PPA piirkonnapolitseiniku töökohta ning arendanud piirkondlike turvalisuse nõukogude ja turvariskide kogukonnakeskse ennetuse tegevusi. 13 Kogukondliku rolli kasvatamisele hõreasustuspiirkondade arendustegevuses ja teenuste osutamisel on olulisel määral panustanud kohaliku omaalgatuse programmi ning Maaelu arengukava 2014-20 ja EMKFi LEADER-meetmete rakendamine. E-lahenduste paremaks ärakasutamiseks kohalike avalike teenuste osutamisel on Rahandusministeeriumi koordineerimisel arendatud edasi KOV e-teenuste portaali (https://www.kovtp.ee/) ning KOV e-teenuste arendamisele on tagatud toetusvõimalused ka riigi Infoühiskonna arengukava meetmetest (sh taotlusvoorud avalike teenuste arendamiseks IKT võimaluste abil, kus üheks sihtrühmaks on KOV-d ja nende hallatavad asutused ning KOV liidud, täpsemalt Lisas 1 T4.1.2). Toimepiirkondade tervikliku arengu toetamiseks valmistati 2018.a ette riigieelarvest rahastatav regionaalarengu toetusmeede maakondade arengustrateegiate elluviimise toetamiseks, millest on 2019. aastaks nähtud ette toetusteks kõigi maakondade peale kokku ligikudu 6,15 milj eurot. Toetusprogrammist toetatakse maakonnaülese mõjuga arendusprojektide elluviimist, mis panustavad strateegia alaeesmärgi 1 erinevatesse alasuundadesse. Peamised puudused strateegia tegevuste elluviimisel, mis on takistanud alaeesmärgi 1 suunas liikumist ning ettepanekud edasisteks sammudeks:  Ettevõtete kasvu ja arengu soodustamisele suunatud toetusmeetmete mõju on suures osas koondunud pealinnaregiooni, mis ei ole aidanud kaasa muude Eesti toimepiirkondade ettevõtluse kiirele arengule ja panuse suurenemisele riigi majanduskasvus ning on riigi regionaalseid arenguerisusi pigem võimendanud. Puuduse lahendamiseks on vaja kavandada lisaks Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti ettevõtlusarengu toetusskeemidele uue ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika arengukava ning selle meetmete ettevalmistamise kaudu piirkondliku ettevõtluse arengu toetamise lähtekohad ja eesmärgid. Samuti tuleb kaaluda piirkonniti erinevate toetuse andmise tingimuste kasutuselevõttu ja regionaalse mõju arvestamist projektide hindamisel, arvestades piirkonniti erinevat arendus- ja investeerimissuutlikkust ning vajadust avaliku sektori toele (põhivastutajateks MKM ja RaM). 2.2 ALAEESMÄRK 2. Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond Selle alaeesmärgi tegevused on suunatud suuremate linnapiirkondade15 rahvusvahelise tähtsuse ja konkurentsivõime kasvule Läänemere piirkonnas (sh innovaatilise ja teadmusmahuka majanduse kasvukeskustena) linnapiirkondade atraktiivsema elu- ja tegevuskeskkonna kaudu nii elanikele, investoritele, teadlastele ja kraadiõppuritele, välismaisele oskustööjõule kui külastajatele. Eesmärk on suunata suuremate linnapiirkondade arengut viisil, et see ei toimuks muude Eesti piirkondade arengu arvelt. 2.2.1 Arengud alaeesmärgi 2 seirenäitajate osas Strateegia 2. alaeesmärgi suunas liikumise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste seirenäitajatega: Seirenäitaja Algtase Praegune tase Sihttase 2020 Tallinnas ja Tartus loodav SKP elaniku kohta Tln: 83,3% (2012) Tln: 97,5% (2017) Tallinn: 105% EL28 keskmise suhtes (jooksevhindades) Trt: 53,0% (2012) Trt: 67,9% (2017) Tartu: 75% Igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast kasutavate või jalgsi liikuvate 47,5% (2012) 41,6% (2017) 50% inimeste osatähtsus 5 suuremas linnapiirkonnas 15 Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Jõhvi/Kohtla-Järve linnad koos tagamaaga. 14 Tallinna ja Tartu SKP võrdlus EL keskmisega näitab, et kahe Eesti suurema linnapiirkonna rahvusvahelise majandusliku konkurentsivõime kasvutempo on vastanud strateegias sihiks sihile (joon 8). Kui 2012. aastal ulatus Tallinnas loodud SKP elaniku kohta 83%-ni ja Tartus 53%-ni 28 EL-i liikmesriigi keskmisest, siis 2017. aastaks on see tõusnud vastavalt 98% ja 68%-ni. See kõrval on muud Eesti toimepiirkonnad ELi keskmisele lähenenud oluliselt aeglasemas tempos, nii jääb nt Jõgeva- ja Võrumaal SKP elaniku kohta vaid 29% EL-i keskmisest. Joonis 8. Tallinnas ja Tartus loodav SKP (jooksevhindades) elaniku kohta, osatähtsus (%) EL28 keskmisest (allikas: Eurostat ja ESA). Suuremate linnapiirkondade elukvaliteedi muutuste jälgimine säästvate liikumisviiside kasutamise kaudu näitab, et ühistranspordi, jalgratta või jalgsi tööl käivate inimeste osatähtsus on suuremates linnapiirkondades liikunud strateegia eesmärgile vastupidises suunas ja vähenenud pärast 2012.a 47,5%-lt 41,9%-ni aastaks 2018. Strateegias 2020. aastaks seatud sihttasemest jääb see praegu 8 protsendipunkti madalamaks. Võrreldes algtasemega on kahanemine toimunud kõigis linnapiirkondades, seejuures Kõige stabiilseim on säästvate liikumisviiside kasutamine olnud Tartu ja Tallinna linnapiirkonnas. Võrreldes varasemate aastatega on säästvate liikumisviiside kasutamine pöördunud 2018. aastal siiski kergele tõusule. Tervikuna ei ole senised investeeringud reisirongiliikluse arendamiseks ja kergliiklusteede võrgu väljaarendamiseks ning Tallinna tasuta ühistranspordi teenuse sisseseadmine säästvate liikumisviiside kasutamisele Eesti suuremates linnapiirkondades veel soovitud mõju avaldanud. Selle üheks põhjuseks on arvatavasti olnud ka autostumine ja üldise jõukuse kasv valglinnastumise tingimustes. Joonis 9. Viies suuremas linnapiirkonnas jalgsi, ühistranspordi või jalgrattaga töökäijate osatähtsus hõivatuist 2010-17, protsentides (allikas: ESA, tööjõu-uuring) 15 2.2.2 Hinnang alaeesmärgi 2 tegevuste elluviimisele 2018. aastal Regionaalarengu strateegia tegevustest on 2018. aastal Eesti suuremate linnapiirkondade rahvusvahelise konkurentsivõime ja keskkonnasõbraliku elukeskkonna arengule enim kaasa aidanud: Jätkus säästva linnaruumi ja liikuvuskeskkonna ning lapsehoiu taristu arendamise toetamine Eesti suuremates linnapiirkondades kahe EL-i regionaalarengu fondist kaasrahastatava regionaalarengu meetme raames. 2018.a tehti meetmetest toetusotsuseid kokku 16 säästva liikuvuse ja avaliku linnaruumi arendamise projekti elluviimiseks kokku 8,3 milj euro ulatuses Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas. Meetmetest seni rahastamisotsused saanud projektide tulemusena rajatakse või uuendatakse ligikaudu 8000 km2 linnaruumi ja 170 km kergliiklusteede võrgustikku. Ida-Virumaa kahes suuremas linnapiirkonnas tehti 2018.a jooksul otsused kahe linnaruumi arengu projekti toetamiseks 851 080 euro ulatuses, millega taaselavdatakse Ida-Virumaal 4,2 ha linnaruumi. Lisaks jätkati Tallinna, Pärnu ja Tartu linnapiirkondades lapsehoiu taristu arendamise toetamist (2018.a lõpuks toetatud kokku 17 arendusprojekti üle 19 milj euroga), mille käigus luuakse üle 1400 uue lasteaiakoha, mis leevendab oluliselt lapsehoiuteenuse kättesaadavuse kitsaskohta Eesti suuremates linnapiirkondades. Suuremates linnapiirkondades atraktiivsema keskkonna loomist välismaise oskustööjõu, investorite, teadlaste ja tudengite Eestisse meelitamiseks on rakendatud mitmeid tugiprogramme ja -teenuseid eri ministeeriumite haldusalas. HTMi Dora Pluss programmi raames toetati 2018.a sügissemestril 388 välismagistrandi, 102 välisdoktorandi ja 68 külalisdoktorandi õpinguid Eestis. Jätkus Mobilitas Pluss programmi ja EURAXESS võrgustiku vahendusel välisriikidest Eestisse tulevate ja naasvate teadlaste siin tööle asumise toetamine (2018.a lõpuks on toetatud 117 teadlase ja järeldoktori toomist Eestisse). Siseministeerium jätkab Uussisserändajate kohanemisprogrammi rakendamist, mille koolitustel on osaletud 2018.a lõpuks enam kui 4200 korral. Ette on valmistatud ka välismaalaste seaduse muudatused lihtsustamaks Eestis elavate välismaalaste ligipääsu teenustele ja muutmaks nende siin töötamise võimalusi paindlikumaks. Nende meetmete positiivne mõju koondub mõistagi eelkõige suurematesse linnapiirkondadesse, kus paiknevad rahvusvahelised kõrgkoolid ja enamus teadmusmahukat ettevõtlust. Kuigi märkimisväärseid tegematajätmisi strateegia alaeesmärgi 2 all kavandatud tegevuste elluviimisel olnud ei ole, väärib tähelepanu, et paljudele säästva linnalise liikuvuskeskkonna arendamise tegevustele vaatamata on vähenenud säästvate liikumisviiside kasutamine töölkäimiseks. Samuti ei ole esitatud Ida-Virumaa linnapiirkondade säästva arengu meetmest rahastamiseks oodatud mahus mahajäänud linnasiseste alade taaselavdamiseks projekte. Edasisi meetmeid kavandades vajavad selle põhjused kindlasti analüüsimist. Suuremate linnapiirkondade säästva linnakeskkonna arengule ja sellele toetuva rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu tagamiseks on edaspidi vaja pöörata suuremat tähelepanu nutikate ja looduspõhiste lahenduste laiemale kasutuselevõtule, linnade keskkonna- ja kliimamõju vähendamisele ning kolmandate osapoolte (sh erasektor, vabakond, teadlased) suuremale kaasamisele linnade planeerimisse ja arendustegevusse. 2.3 ALAEESMÄRK 3. Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutamine Selle alaeesmärgi all keskendub strateegia kõikide piirkondade omanäoliste arengueelduste ja - ressursside oskuslikumale ärakasutamisele piirkondlikus arengus. Eesmärk hõlmab strateegias meetmeid ja tegevusi, mis on suunatud piirkonnaspetsiifiliste konkurentsieelistega seotud kompetentsi- ja ettevõtlusvaldkondade ning piirkondade „omanäolisusega“ seotud arendustegevustele. 2.3.1 Arengud alaeesmärgi 3 seirenäitajate osas Strateegia 3. alaeesmärgi suunas liikumise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste seirenäitajatega: Seirenäitaja Algtase Praegune tase Sihttase 2020 16 Piirkonnaspetsiifilistele arengueeldustele 2013. a 7/14 (2017) Ületab algtaseme tuginevate kasvuvaldkondade ettevõtete näitajad (seitsmes maakonnas vähemalt 1/2 osatähtsus piirkonna kõigist ettevõtetest osatähtsus kasvanud) maakondades Maakondlikes arengukavades nimetatud - - (seoses maavalitsuste Vastav arendustegevus piirkonnaspetsiifilistele ressurssidele ja kaotamisega pole andmed aktiivsem vähemalt 1/2 arengueeldustele toetuva arendustegevuse aktiivsus enam võrreldavad) maakondades võrreldes muude valdkondadega Vaadates piirkonnaspetsiifiliste kasvuvaldkondade ettevõtete osatähtsuse muutuseid piirkonna kõigist ettevõtetest nende valdkondade lõikes, mida on võimalik siduda Statistikaameti EMTAK klassifikaatoritega nähtub, et 2017. aastaks on väljaspool Harjumaad piirkonnaspetsiifilistel arengueeldustel põhinevate tegevusvaldkondade ettevõtete osatähtsus suurenenud baastasemega (2012.a) võrreldes pooltes maakondades. Mõnevõrra enam on piirkonnaspetsiifiliste harude ettevõtete osatähtsus kasvanud Tartu-, Saare- ja Võrumaal (olenevalt piirkonnast eelkõige IKT, turismi- ja puhkemajanduse, elektroonika ning puidutootmise ja väärindamisega tegelevate ettevõtete lisandumise arvelt). Kõige suurema languse on piirkonnaspetsiifiliste valdkondadena määratletud ettevõtete osatähtsus ettevõtlusprofiilis olnud Lään- Virumaal (peamiselt põllumajanduse ning transpordi- ja logistikaettevõtete arvu vähenemise läbi). Tervikuna strateegias seatud sihttasemest allapoole jääv tulemus näitab siiski, et piisavalt laiapõhjalist tuge ettevõtluse fokuseerimiseks piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja arengueelduste ärakasutamisele ei ole seni rakendatud. 2.3.2 Hinnang alaeesmärgi 3 tegevuste elluviimisele 2018. aastal Piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja arengueelduste paremale ärakasutamisele piirkondade arengus ja nende ettevõtluse lisandväärtuse kasvuks on 2018. a ellu viidud tegevustest aidanud enam kaasa: Piirkondlike kompetentsikeskuste arengu toetusmeetme elluviimine, mis on olnud peamiseks instrumendiks piirkonnaspetsiifilistel arengueeldustel põhinevate ettevõtluse fookusvaldkondade arendamisel ning nende konkurentsivõime ja lisandväärtuse kasvatamisel. 2018. aasta lõpu seisuga on meetmest toetatud 5 regionaalse kompetentsikeskuse arendustegevusi ligikaudu 2,7 milj euroga. Meetme viimane taotlusvoor oli suunatud kompetentsikeskuste ja ettevõtjate areduskoostööle, mille projektide elluviimine on enamasti veel algusjärgus. Piirkonnaspetsiifiliste ressursside väärindamisega seotud rakendusuuringuid ja tootearendust on toetatud lisaks HTMi Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute meetme ja KuMi Loov Eesti+Maa II programmi raames. Piirkondade eripäradel põhinevat turismi ja kohaturundust edendavatest meetmetest võib esile tõsta MKMi ja Rahandusministeeriumi koordineeritavate Turisminõudluse suurendamise ning Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) meetmete elluviimist. 2018.a lõpu seisuga on PKT-st toetatud 49 piirkondliku turismi- ja külastusobjektide ning ühiste turismiteenuste väljaarendamise projekti väljaspool Tallinna ja Tartut kokku 57,9 milj euroga (sh maakonniti kõige enam Ida-Virumaal (17,1 mln) ja Lääne-Virumaal (5 mln) ja kõige vähem Viljandi- ja Hiiumaal (alla 1 mln euro)). Euroopa territoriaalse koostöö programmide elluviimisega on 2018.a lõpu seisuga toetatud turismi- ja puhkemajanduse valdkonna piiriülestes koostööprojektides kokku 83 Eesti partnerit kokku ligikaudu 6,1 milj euroga. Piirkondade omanäolisuse paremale kasutuselevõtule on mitmeti panustanud ka Kultuuri- ja Maaeluministeerium – jätkati omanäolise kultuurilis-ajaloolise pärandiga piirkondade (Setomaa, Peipsiveere, Mulgimaa, Vana-Võromaa) arengu toetamisega. Kokku toetati 2018.a nende piirkondade arendustegevust vastavate regionaalarengu programmide kaudu ligikaudu 628 000 euroga, millele lisandus 7 piirkondliku kultuuriprogrammi elluviimine. Samasse arengusuunda on panustanud ka Eesti toidu tee projekti ja piirkondlike toiduürituste läbiviimine ning Regionaalse kultuuritegevuse toetusskeemi ettevalmistamine, mille elluviimiseks on Rahvakultuuri Keskuse kaudu 2019. aastaks ette nähtud ligemale 488 000 eurot. 17 Maaeluministeeriumi koordineeritavatest tegevustest on 2018.a panustanud sellesse alaeesmärki olulisel määral veel LEADER ja EMKFi meetme Kalanduspiirkondade säästev areng elluviimine. Leader- tegevusgruppide kohalikes arengustrateegiates on tegevusgrupid toetusvaldkondade kavandamisel arvestanud muuhulgas piirkonnaspetsiifilisi arengueelduseid. Peamised puudused tegevuste elluviimisel, mis on takistanud alaeesmärgi 3 sihtide saavutamist:  Piirkonnaspetsiifilise ettevõtluse kasvuvaldkondade arendamise toetamisel ja vastavate tegevusplaanide väljatöötamisel on senised tegevused jäänud tervikuna väheoluliseks. Puuduse lahendamiseks on vaja ministeeriumitel tagada uute ettevõtlusarengu, tööturu, hariduse ning teadus- ja arendustegevuse meetmete väljatöötamisel täiendavaid võimalusi piirkonnaspetsiifiliste ressursside väärindamise toetamisele. Selle üheks eelduseks on omakorda KOVde vahelise piirkondliku ettevõtlusarengu koostöö motiveerimine. 2.4 ALAEESMÄRK 4. Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus Alaeesmärgi sihiks on piirkondade iseseisva arenguvõime ning parema piirkondade vahelise sidususe ja koostoime saavutamine. Selle lahutamatuks osaks on eri valdkonnapoliitikate ja haldustasandite tõhusam koostoime regionaalarengu eesmärkides ja piirkondade arenguvajaduste realiseerimisel. 2.4.1 Arengud alaeesmärgi seirenäitajate osas Strateegia 4. alaeesmärgi suunas liikumise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste seirenäitajatega: Seirenäitaja Algtase Praegune tase Sihttase 2020 KOV-de piirkondliku arendustegevusega seotud 11,8% (2013) 11,8% (2018) Kasv kulude osatähtsus kogukuludest16 algtasemega võrreldes Piirkondliku arendustegevusega tegelevate töötajate 1,07 (2014) 1,74 (2018) Kasv keskmine arv KOV-des17 algtasemega võrreldes Toimepiirkondade keskuste arv, millel on regulaarsed 284 ühendust Otseühendused Kasv ühistranspordi otseühendused piirkondadega väljaspool 7 keskusest 8 keskusest algtasemega (2014 jaanuar) (2019 aprill) võrreldes Eestit. Piirkondade piiriülese ja riigisisese koostöö aktiivsuse muutus 3,68 (2014) N/A Kasv (maakondlike OVL-de, MV-de ja MAK-de keskmise kuuluvusena algtasemega maakonnaülestesse piirkondliku arendustegevuse koostöövõrgustikesse ja võrreldes lepingulistesse koostöövormidesse). Kohalike omavalitsuste finantsiline arendusvõimekus, väljendatuna piirkondliku arendustegevusega seotud kulude osatähtsusena kogukuludest, jääb 2018. aastal strateegia algtasemega (2013) samale tasemele ja allapoole regionaalarengu strateegias seatud sihttaset. Võrreldes 2017. aastaga on näitaja pisut vähenenud. Seega ei nähtu sellest otseselt haldusreformi positiivset mõju omavalitsuste arendustegevusele mineva eelarveosa kasvule. Maakonniti on KOVde arendustegevusega seotud kulutuste osatähtsus olnud 2018.a suurim Rapla-, Jõgeva- ja Viljandimaal ning madalaim Pärnu-, Tartu- ja Võrumaal (omavahenditest tehtud investeeringud, uurimis- ja arenduskulud koguväljaminekutest vastavalt üle 20% ja alla 15%). Arendustegevusega tegelevate ametikohtade arv omavalitsustes on pärast haldusterritoriaalse reformi läbiviimist kasvanud. Kkui vahepealsetel aastatel vastavate ametikohtade hulk omavalitsustes 16 Mõõdetuna KOVde piirkondliku arendustegevusega seotud kulude (omavahenditest tehtavad investeeringud ning uurimis- ja arendustööd) osatähtsusena koguväljaminekutest. 17 Arvestatud ei ole vallavanemaid/linnapäid ega abivallavanemaid/-linnapäid kui on täidetud spetsiaalsed arendustegevusega tegelevad ametikohad. 18 tasapisi vähenes võrreldes 2014.a algtasemega (1,07 KOVi kohta), siis 2018.a oli see suurenenud 1,74- ni. Seejuures oli 3 või enama töötajaga arendusmeeskond 9 omavalitsuses. Eraldi arendustöötajat ei olnud 5 omavalitsuses, kus enamasti täitis vastavaid ülesandeid valla- või abivallavanem. Joonis 10. KOVde arendustegevusega seotud kulude (investeeringud, uurimus- arendustegevus) osatähtsus eelarve kogukuludest 2013-2018 (allikas: www.riigiraha.fin.ee) Jälgides Eesti toimepiirkondade piiriüleste regioonidega sidustatuses toimunud muutuseid ilmneb, et toimepiirkondade keskuste (v.a Tallinn) rahvusvaheliste ühistranspordi otseühendustes on võrreldes strateegia seiremõõdiku algtasemega toimunud väike edasiminek. Kui 2014.a (jaanuar) toimusid kõigi ühistranspordi liinigraafikute järgi iganädalaselt riigipiire ületavad ühistranspordi otseühendused 7 erinevast toimepiirkonna keskusest, siis 2019.a alguses on selliseid toimepiirkondi 8 (lisandunud on Võru-Petseri bussiliin). Piirkondlike arendusinstitutsioonide rahvusvahelise arenduskoostöö aktiivsuse seirenäitajat (osalemisena piirkondliku arendustegevusega seotud maakonnaülestes18 koostöövõrgustikes ja lepingulistes koostöövormides) ei ole pärast haldusreformiga kaasnenud maavalitsuste kaotamist Regionaalarengu strateegia seire käigus enam analüüsitud. 2.4.2 Hinnang strateegia alaeesmärgi 4 tegevuste elluviimisele 2018. aastal Kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse kasvatamisele panustati 2018.a olulisel määral mitmete haldus- ja riigireformi jätkutegevustega, sh KOVdele täiendavate haldusülesannete andmine, ühinemisjärgsete nõustamiste läbiviimine, maakondliku arengukavandamise viimine KOVde koostöö tasandile koos koolitustega koostöövõimekuse tõstmiseks jmt. Mitmed piirkondliku arendusvõimekuse seisukohast olulised haldus- ja riigireformi protsessid on veel pooleli19. Seetõttu on haldusreformi kogumõju kohalikule ja regionaalsele arendusvõimekusele avaldumas paljuski alles lähiajal. Siiski võib haldus- ja riigireformi tegevuste taustal lugeda positiivseks Eurobaromeetri KOVde usalduse indeksi tõusmist 2018. aastaks 63%ni, mis on 10% võrra kõrgem kui 2 aastat varem. Muudest eesmärki enam panustanud tegevustest jätkus ELi struktuurifondidest rahastatava meetme Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamine elluviimine. 2018.a toetati omavalitsusjuhtide arengu- ja mentorprogrammi, viidi läbi koolitusi KOV arendustöötajatele ja maakondlike arenguorganisatsioonide arenguspetsialistidele piirkondliku arengu kavandamise alal eelkõige suunitlusega ettevõtluse ja tööhõive edendamisele ning KOVde koostöö- ja juhtimisvõimekuse tõstmisele suunatud uuringuid. 18 nii rahvusvahelised kui riigisisesed (v.a oma maakonna sisesed) koostööorganisatsioonid ja -võrgustikud ning muud lepingulised koostöösuhted. 19 Sh regionaalse tasandi arengukavandamise ümberkorraldamine ja sidumine riigi tasandi arengukavandamise ja riigieelarve protsessiga, riigihalduse ja -töökohtade suurem geograafiline hajutamine, regionaalsete riigimajade loomine, jätkutegevused KOVde teenuste osutamise ja arendusvõimekuse tugevdamisel. 19 Mitmed ministeeriumid on viinud läbi koolitusi KOVde võimekuse edendamiseks oma valdkonna haldusülesannetes. Rahandusministeerium on viinud läbi koolitusi ja koostanud kaks juhendmaterjali KOVde ruumilise planeerimise spetsialistidele. Siseministeerium on edendanud kohalike omavalitsuste võimekust piirkondliku turvalisuse tagamisel ning kogukonnakeskse turvalisuse ennetamise alal. Kultuuriministeeriumi haldusalas viidi läbi 5 koolitusprogrammi ja mitmeid seminare KOV kultuurivaldkonna töötajaile. Keskkonnaministeerium on viinud läbi koolitusprogrammid keskkonna- ja ehitusspetsialistidele. Justiitsministeerium on koolitanud KOV asutuste lastekaitsetöötajaid perekonnaõiguse teemadel. HTM on toetanud KOVde huvihariduse alast nõustamist ja koostööd ning ametnike eestikeele õpet. Samas on KOVde võimekuse suurendamisel vaja tõhusamat ministeeriumite vahelist koostööd, kohati on esinenud sama valdkonna pädevuse kasvatamisel asjatut dubleerimist (nt kuriteoennetuse ja noorsootöö puhul JuMi, SOMi ja SiMi vahel). KOVde teenuste osutamise võimekuse hindamiseks valmistati 2018.a jooksul Rahandusministeeriumi koordineerimisel ette metoodika, mille abil hakatakse KOVde lõikes hindama teenuste osutamise võimekust. Lisaks hakkab hindamine andma sisendit valdkonnapoliitikatele KOVde teenustega seotud arendus- ja koolitusvajaduste väljaselgitamiseks. Esimeste hindamistulemusteni jõutakse 2020. aastal. Jätkuvalt vajavad teenuste parema kättesaadavuse tagamiseks välja töötamist ka standardid või põhimõtted, millise kättesaadavuse ja kvaliteediga peaksid eri teenused olema tagatud igas maakonnas. Mitmeid olulisi samme on astutud IKT võimaluste paremaks ärakasutamiseks omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse edendamisel. KOVde IKT arendamiseks ja IKT arendusvõimekuse kasvatamiseks on riigi Infoühiskonna arengukava alusel avatud toetusmeetmed avalike e-teenuste arendamiseks ning KOV IKT juhtide täiendkoolitusteks. Uute algatustena on tegeletud KOV IT kesksete rakenduste demokeskkondade käivitamisega Eesti Linnade ja Valdade Liidu infrastruktuuril, tehtud ettevalmistused keskvalitsuse arendatud KOV kesksete infosüsteemide üle võtmiseks ja edasiseks haldamiseks ELVLi poolt ning sõlmitud leping KOVde keskse IT-toe arendamiseks ELVLi juhtimisel (rahastatakse riigihalduse ministri vahenditest aastani 2023). Uuendamisel on ka KOVde IKT arengustrateegia aastateks 2019-2023. Pärast piirkondliku tasandi arengukavandamise viimist maakonna KOVde ühisülesandeks valmistati 2018.a jooksul KOVde koostöös ette ka uued maakondlikud arengustrateegiad koos tegevuskavadega kõigis 15 maakonnas. Maakondlikke arengustrateegiaid on juba võetud arvesse ka valmivates riiklikes poliitikakujundamise protsessides, nt Kodanikuühiskonna programmi 2021-30 väljatöötamisel ning valmimas on koondanalüüs andmaks sisendit arengustrateegia „Eesti 2035+“ jm valdkondlike arengukavade ettevalmistamisele. Maakondlike arendusorganisatsioonide ja lisaks eraldi maakondlike arenduskeskuste piirkondliku arendustegevuse teenuseid toetati 2018.a riigieelarvest ligikaudu 1,9 miljoni euroga. Alates 2018. aastast on kohalike omavalitsuste ühiseks ülesandeks piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine, mille üheks eesmärgiks on tõhustada piirkondliku tervise edendamise tegevusi sisendina omavalitsuse ja maakonna arengukavadesse. Jätkub ka piirkondlike kliima- ja energiakavade koostamise ja nende hilisema rakendamise rahastamise ettevalmistamine Euroopa Majanduspiirkonna väiketoetusskeemi raames. Vabaühenduste arendusvõimekuse edendamisel on EMSL jätkanud nõustamisteenuse pakkumist ja arendusseminaride korraldamist kodanikuühendustele ja avalike teenuste osutajatele. Igas maakonnas on riigieelarvelise rahastamise toel pakutud maakondlike arenduskeskuste konsultantide vahendusel tasuta info- ja nõustamisteenuseid kodanikuühendustele (2018.a oli kokku 2098 nõustamist). Tegevust koordineerib Siseministeeriumi tellimusel Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Kodanikuühenduste teadlikkuse tõstmiseks sotsiaalsest innovatsiooni ja ettevõtluse võimalustest alustati 2018. aastal koostööd KÜSKi, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ning maakondlike arenduskeskuste konsultantide vahel. Sotsiaalse innovatsiooni arengule KOVdes andis hoogu ka koosloome arenguprogrammi käivitamine, mille raames loodi seitse KOVde ja vabaühenduste vahelist võrgustikku uute ühisteenuste osutamise kontseptsioonide väljatöötamiseks. Kodanikuühenduste ja kohalike omavalitsuste koostöö võimekust kohalike teenuste ühisel osutamisel on edendatud ka Kohaliku ja regionaalse arengu toetusmeetme arenguprogrammi toel. Jätkub piirkondlike turvalisuse 20 koostöövõrgustike riigipoolne toetamine ja nõustamine piirkondlike turvalisuse tegevuskavade elluviimisel. Kogukondade osaluse ja võimekuse tugevdamist piirkondlikus arendustegevuses on suurel määral toetanud Maaelu arengukava ja EMKFi rakenduskava Leader-meetmete elluviimine. (käesoleva ELi struktuurivahendite perioodi jooksul on 2018.a lõpu seisuga toetatud kokku 1375 kohalikku arendusprojekti ligikaudu 32 milj euroga). Eesti piirkondade omavahelist piiriülest arenduskoostööd on väga oluliselt tõhustanud Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspiirkondade instrumendi programmide elluviimine, milles Eesti osaleb. 2018. a lõpu seisuga osaleb Euroopa territoriaalse koostöö programmide (Eesti- Läti, Eesti-Vene, Kesk-Läänemere, Läänemere piirkonna, Interreg Euroopa ja Urbact III) projektides kokku 449 Eesti partnerit. 2018 aastal osalesid Eesti partnerid 69 uues koostööprojektis, kus Eesti partneritele on eraldatud ERF-toetusi 26,3 miljoni euro ulatuses. Kõigi alates 2014. aastast rahastatud projektide raames on Eesti partneritele eraldatud u. 81,5 MEUR, mida on märgatavalt enam kui programmide väljatöötamisel prognoositi. Rahandusministeeriumi koordineerimisel jätkati ka maakondlike arenguorganisatsioonide ja Eesti suuremate linnade arenguspetsialistide võrgustike seminaridega, mille põhiülesandeks on piirkondliku arendustegevuse alase koostöö edendamine, kogemuste ja info vahetamine nii linnade kui maakondade vahel. Mõlemad võrgustikud toovad piirkondlikku arengut puudutavates küsimustes ühise laua taha nii keskvalitsuse kui kohaliku tasandi arendustegevusega seotud ametnikud. Piirkondade vahelise arenduskoostöö edendamisele on panustatud ka MAK 2014-20 meetme „Koostöötegevused“ elluviimisega, mille raames toetatakse kohalike LEADER-tegevusgruppide omavahelisi riigisiseseid ja rahvusvahelisi koostööprojekte. Eesti-Läti valitsuste vahelise piiriülese koostöö komisjoni töös on 2018. aastal pandud kõige suuremat rõhku tervishoiu hädaabiteenuste ning hädaolukordade ennetamise ja vastastikuse abi koostöö korraldamisele Valga-Valka piiriregioonis. Toimepiirkondade omavahelise ja piiriüleste ühendusvõimaluste paranemisele on kaasa aidanud Soome-Eesti transpordiarengu koostöömemorandumi raames ellu viidavad koostööprojektid Tallinna ja Helsingi linnaregioonide vaheliste liikumisvõimaluste hõlbustamiseks, samuti koostöömemorandumi sõlmimine ja eeluuringute teostamine Tallinn-Helsingi raudteetunneli rajamiseks, mis aitavad selgelt kaasa kaksiklinnaregiooni ja ühtse tööjõuareaali ning selle rahvusvahelise konkurentsivõime olulisele tugevnemisele. Eesti siseseid toimepiirkondade vahelisi ühendusi on parandanud ka väikesadamate võrgustiku väljaarendamise projektid Eesti-Läti ja Eesti-Vene piiriülese koostöö programmide raames ning EASi väikesadamate võrgustiku väljaarendamise meetme elluviimine, mille uues taotlusvoorus tehti 2018.a otsused 12 väikesadama arendusprojekti toetamiseks kogumahus 2,2 miljonit eurot. Viimaste aastate investeeringud reisirongiliiklusesse on oluliselt kasvatanud reisijate arv rongiliikluses, eriti Tallinna lähiliinidel ning Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu ja Tartu-Valga liinidel. Rail Balticu rajamise ettevalmistamisel on kõigi trassikoridori läbivate maakondade maakonnaplaneeringud 2018. a alguseks kehtestatud ja koostatud on eelprojekt ja mitmeid eeluuringuid. Alustatud on Muhu ja mandri vahelise püsiühenduse ehitus- ja hooldemaksumuse analüüsi ning ajakohastatud sotsiaalmajandusliku mõju hinnangut. Maanteeamet on jätkanud vajaduspõhist turutõrkega keskuste vaheliste bussiliinide doteerimist. Rahvusvaheliste ühenduste osas on kõige ebasoodsamas seisus Lääne-Eesti saared, mis jäävad lähimatest rahvusvaheliste ühendustega punktidest ajaliselt kõige kaugemale. Suuremad puudused alaeesmärgi tegevuste elluviimisel:  Piirkondlike arengukavade ja planeeringute arvestamine valdkondlike arengukavade ja riigieelarve  kavandamise ja elluviimise protsessis on reguleerimata. Puudus on vaja lahendada 2019.a alguseks valminud maakondlike arengukavade põhjal sisendi ja ettepanekute koondamisega riikliku arengustrateegia „Eesti 2035+“ ja uute valdkondlike 21 arengukavade täiendamiseks. Samuti on vaja laiendada maakondlike arengukavade sisendist tulenevalt KOV-liitudega iga-aastaste riigieelarve läbirääkimiste teemade ringi.  Regionaalarengu mõju hindamisel ja teadlikul arvestamisel valdkondlike arengukavade, õigusaktide ja struktuurivahendite meetmete väljatöötamisel ei ole arvestatavat edasiminekut toimunud. Üldjuhul ei ole läbivate teemade hindamise juhistest20 sisulises plaanis lähtutud ega regionaalarengu eest vastutava ministeeriumiga mõjude hindamise osas konsulteeritud. Puudus on vaja lahendada riiklike valdkondlike arengukavade määruse muutmise ning uue perioodi ELi struktuurivahendite meetmete rakendusmääruste ettevalmistamise korraldamise kaudu. Valdkonnapoliitikate uute meetmete väljatöötamisel tuleb kavandada nende regionaalne mõju ja jälgida selle saavutamist meetmete elluviimisel. Vajalik samm on ka Läbivate teemade mõju hindamise juhendi regionaalsete mõjude hindamise metoodika täiendamine ja kasutajasõbralikumaks muutmine. Strateegia 2018-2020 rakendusplaani kõigi tegevuste elluviimise detailne ülevaade on toodud lisas 1. 3. Tegevused 4 Eesti arendusregiooni spetsiifiliste arenguvajaduste toetamisel Arenguvajaduste ja -eelduste regionaalsetest erinevustest tulenevalt on strateegias seatud erinevad rõhuasetused muuhulgas toimepiirkondadest suuremate Eestimaa osade - nelja eraldiseisva arendusregiooni (täpsemalt strateegia ptk. 6.) lõikes. Järgnevas peatükis antakse ülevaade, mil moel on riigi tegevused 2018.a panustanud nende piirkondade spetsiifiliste arengufookuste elluviimisele. Ida-Viru arendusregiooni eripäraste arenguvajaduste elluviimiseks on ministeeriumite koostöös käivitatud juba eespool mainitud Ida-Virumaa programm, mis on suunatud piirkonna spetsiifiliste ettevõtluse ja tööturu arengu kitsaskohtadele mõjusamate lahenduste pakkumiseks. Muuhulgas on Ida-Virumaale koos Kagu-Eestiga eraldatud Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest 8 milj euro ulatuses lisatoetus võrreldes muude piirkondadega. Sellega on 2018.a lõpu seisuga kõigist meetme toetusotsustest 19,7% tehtud Ida-Virumaa arendusprojektide rahastamiseks kogusummas üle 25 milj euro. Samuti jätkati Ida-Virumaale iseäralike linnaarengu väljakutsetega tegelemiseks välja töötatud spetsiaalse toetusmeetme Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng elluviimist Ida-Virumaal muu Eesti taustal teravamate tööhõiveprobleemide lahendamiseks on töötatud välja piirkondlik töökoha loomise toetus koos uute töötajate väljaõppe ja eesti keele õppe toetamisega Ida-Virumaa (ja Kagu-Eesti) ettevõtetele ning jätkati EGFi vahenditest täiendavate tööturuteenuste osutamist suurkoondamiste käigus töö kaotanutele. Samuti toetati meetme Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine raames sealsete kutseõppeasutuse õpilase praktikat eestikeelses töökeskkonnas. Sotsiaalministeerium näeb lähiaastate ühe peamise arenguvajadusena tegevusi Ida-Virumaa tööhõive edendamiseks ja mitte-eestlaste tööturul osalemist takistavate põhjuste lahendamiseks. Ida-Virumaa majandusarengus ja sotsiaalses heaolul mängib olulist rolli põlevkivisektori käekäik. TTÜ Virumaa Kolledži baasil on Piirkondlike kompetentsikeskuste arendamise meetme toel välja arendatud Põlevkivi Kompetentsikeskus, mille peamiseks ülesandeks on põlevkivivaldkonna teadmuse ja ettevõtluse arendamine ning koostöös valdkonnaga seotud ettevõtetega põlevkiviressurssi efektiivsem ja oskuslikum kasutuselevõtt. 2018.a jõustunud Keskkonnatasude seaduse muutmisega laekub 2020. aastast KOV-de eelarvetesse, kus asuvad põlevkivitööstused täiendavalt ligemale 2,5 milj eurot. Pensioniikka jõudmisest tulenevalt vajab lähikümnendil asendamist Ida-Virumaal ligemale 30% energeetika- ja kaevandamissektori töötajatest. Lisaks on vaja riigi tasandil hinnata, milliseid muutusi toob edaspidi kaasa põlevkivienergeetikalt taastuvenergeetikale suundumise protsess Ida-Virumaa tööjõuvajadustes ja kavandada tegevused nende muutustega kohandumiseks. 20 „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“, RaM 2014 (https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/lcbivad- teemad-valdkonna-arengukavas.pdf ; „Mõjude hindamise metoodika“, JuM ja Riigikantselei 2012 (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf ). 22 Ida-Virumaa üheks olulisemaks erivajaduseks seab regionaalarengu strateegia piirkonna majandustegevuse mitmekesistamise ja turismipotentsiaali parema ärakasutamise, milleks on toetatud mitmeid piirkonna turismi ja puhkemajanduse investeeringuid, eelkõige Rahandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja MKMi koordineeritavate meetmete kaudu. Lähtudes Ida-Virumaa spetsiifilistest arenguvajadustest seal atraktiivsemate avaliku sektori töövõimaluste tagamisel ja riigi kohaloleku tugevnemisel on mitmed ministeeriumid (sh SoM, JuM ja SiM) jätkanud oma haldusala ametite Ida-Virumaal paiknevatel töökohtadel lisatasu maksmist. Jätkatud on Ida-Virumaal töötavatele ja sinna lähetatud riigiametnikele loodud piirkonna eripärasid tutvustava suhtlus- ja koostöövõrgustiku Eesti Riigiametnike Klubi tegevust. VV riigipalgaliste ametikohtade pealinnast välja viimise tegevuskava raames on ministeeriumid viinud Ida-Virumaale Tartumaa järel kõige enam ametikohti (2019.a jaanuari seisuga 116 ametikohta). Riigi kohaloleku suurendamiseks viidi 2018. aastal Kultuuriministeeriumi ja INSA koordineerimisel Ida-Virumaal läbi riigiametnike välitööd, milles osales kokku ligi 200 ametnikku 15 riigiasutusest ja 500 eestvedajat Ida-Virumaa omavalitsustest. Narvasse asutati lühiajaliselt ka vabariigi president koos oma kantseleiga. Ida-Virumaa lõimumist muu Eesti suunal on toetanud Kultuuriministeerium Narva kultuurifoorumi korraldamisega. Kultuuriintegratsiooni eesmärgil viidi läbi ka Ida-Virumaa KOVde ja koolide ümarlaud arutamaks kuidas kaasata teise emakeelega noori rohkem laulu- ja tantsupeo liikumisse ja koordineeriti rahvusvähemuste Ida-Virumaa ümaralaua tööd. Samuti toetati Ida-Virumaa pärimuskultuuri programmi elluviimist ning jätkus ettevalmistustöö INSA üleviimiseks ja selle baasil Eesti Keele Maja avamiseks Narvas. Lisaks toetas HTM Ida-Virumaa õpetajate ja 154 KOV ametniku tasuta eesti keele õpet ning PPA jätkas piirkonna uussisserändajatele nõustamist, keeleõpet ning töö- ja ettevõtluse koolitust. Piirkonna ettevõtluse mitmekesistamist ja Peipsi järvega seotud piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja pärandi paremat kasutuselevõttu arengus on toetatud arvestatavalt Maaelu arengukava meetme 6.4 ja EMKFi kalanduspiirkondade Leader-meetme elluviimisega ning Viru alamvesikonna veemajanduskava SA KIKi Keskkonnaprogrammi projektide elluviimine. Põhjalikum ülevaade spetsiifiliste arendusfookuste elluviimise kohta esitatakse Ida-Virumaa tegevuskava elluviimise 2018.a seirearuandes. Lõuna-Eesti arendusregiooni eripärastele arenguvajadustele ja -eeldustele suunatult jätkati Setomaa, Peipsiveere, Vana-Võromaa ja Mulgimaa piirkondade regionaalarengu- ja kultuuriprogrammide elluviimise toetamist ning nende piirkondade omanäolisi ressursse ja kultuuripärandit väärindavat arendustegevust. Lisaks eraldas HTM Setomaa Valdade Liidule 5000 eurot pärimusõppe läbiviimiseks Setomaa koolides ja Võru Instituudile üle 3800 euro võrumurdeliste keelepesade toetuseks. Kuna Lõuna-Eesti arendusregiooni puhul nähakse regionaalarengu strateegiaga kõrgendatud vajadust ettevõtluse ja töövõimaluste stimuleerimise järele, on Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest eraldatud Kagu-Eestile täiendav lisatoetus 3 milj euro ulatuses. Lõuna-Eesti piirkonnaspetsiifilisi eeldusi ära kasutava ettevõtluse arendamisel on Piirkondlike kompetentsikeskuste meetme toel arendatud Polli toidutehnoloogiate ja Võrumaa puidutöötlemise kompetentsikeskust käesoleva ELi struktuurivahendite perioodi jooksul pisut enam kui 1,1 milj euroga. Lõuna-Eesti arendusregiooni spetsiifilistesse arenguvajadustesse sealse väikeettevõtluse elavdamisel ja mitmekesistamisel on märkimisväärselt panustanud Maaelu Arengukava maaettevõtluse mitmekesistamise toetusmeede, mille raames on seni kõige suuremas mahus toetuseid jõudnud just Lõuna-Eesti arendusregiooni (ligemale 50% 2018.a toetusotsustest kokku 3,04 milj euroga). Interreg-Euroopa programmi raames on Eesti ja Läti tööturuametite ning Valga ja Valka linnavalitsuste koostöös valmistatud ette projekt realiseerimaks piirkonnaspetsiifilist potentsiaali Valga-Valka regiooni piiriülese tööturu väljaarendamiseks ja piiriülese töötamise soodustamiseks. Regiooni üle-piiri ühenduste parandamiseks on toetatud Koidula ja Luhamaa piiripunktide ning Peipsi- ja Pihkva järve väikesadamate arendamist Euroopa territoriaalse koostöö Eesti-Vene ja Eesti-Läti programmi toel. 23 Välismaiste tippspetsialistide ja teadlaste Eestisse tuleku ja kohandumise tugiteenuste kaudu on toetatud Tartu rahvusvahelist konkurentsivõimet ja võimet olla kogu Lõuna-Eesti regiooni arenguveduriks, mis on samuti Lõuna-Eesti arendusregiooni üheks spetsiifiliseks arenguvajaduseks. Jätkatud on riikliku Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020 elluviimist, mis tugineb regiooni spetsiifilistele arenguvajadustele. Põhjalikum ülevaade Kagu-Eesti spetsiifiliste arendusfookuste elluviimise kohta esitatakse nimetatud tegevuskava 2018.a seirearuandes. Lääne-Eesti arendusregiooni spetsiifilistesse arengusihtidesse on panustanud piirkondlike kompetentsikeskuste väljaarendamine Haapsalus ja Kuressaares Regionaalsete kompetentsikeskuste meetme toel, millega on toetatud regioonispetsiifiliste majanduslike fookusvaldkondade - taastusravi ja terviseedenduse, merenduse ja väikelaevaehituse - arengut. Lääne-Eesti merega seotud ressursside ja tegevusalade potentsiaali paremat ärakasutamist on tublisti soodustatud Eesti kalanduse strateegia Kalanduspiirkondade säästva arengu meetme (2018.a jõudnud piirkonda 53% meetme toetusotsustest, kokku pisut enam kui 8 milj euro ulatuses) jt toetusmeetmete elluviimisega, millega on toetatud piirkonna merelisusega seonduvate ressursside ja kompetentsi oskuslikumat ärakasutamist tootmises ja teenustes. Lääne-Eesti väikesaarte traditsioonilist kultuuri- ja looduspärandit väärindava arendustegevuse toetamisele ning sealsete teenuste kättesaadavuse tagamiseks on olnud otseselt suunatud Väikesaarte regionaalarengu programmi ning Saarte pärimuskultuuri ja Kihnu kultuuriruumi programmide elluviimine. Arendusregiooni siseste toimepiirkondade paremaks omavaheliseks ning üle-piiri sidustamiseks Läänemere lähiriikidega „mereliste barjääride eriolukorras“ on praami ja lennuühenduste riikliku doteerimise kõrval valmistatud Euroopa territoriaalse koostöö Eesti-Läti programmist ette 9 Liivi lahe väikesadama arendamine 4,3 milj ERDFi toetuse toel eesmärgiga parandada väikelaevade liikumisvõimalusi rannikul ning Eesti ja Läti vahel. Spordivaldkonna poolelt jätkati Kultuuriministeeriumi toetusel Pärnusse Rääma sõudekeskuse rajamist, mis hoiab alal piirkonna sõudmise traditsioone ja toetab spordiala arengut piirkondlikke arengueelduseid (Pärnu jõgi) ära kasutades. Põhja-Eesti arendusregiooni spetsiifilistesse arengusihtidesse on oluliselt panustatud piirkonda elama asunud uussisserändajatele osutatud kohandumist toetavate teenuste kaudu, mis toetavad eelkõige just pealinnapiirkonna rahvusvahelise potentsiaali ärakasutamist. Nt Siseministeeriumi koordineeritavast kohanemisprogrammist osutati 2018.a Harjumaal koolitust 1293 uussisserändajale. Pealinnapiirkonna valglinnastumisega kaasnevaid väljakutseid on aidanud lahendada säästvate transpordilahenduste ning lapsehoiu taristu arendamise toetamine ELi struktuurivahenditest rahastatava meetme „Linnapiirkondade säästev areng“ toel. Arendusregiooni üheks spetsiifiliseks arendusvajaduseks on Tallinna-Helsingi linnapiirkondade parem sidustamine ja ühise rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine. Selleks on viidud ellu Soome-Eesti transpordiarengu koostöömemorandumi tegevusi ja on tegeletud Tallinn-Helsingi tunneli projekti ettevalmistustega. Piirkondade tööturu ühise potentsiaali paremaks ärakasutamiseks toimus Tallinnas ühisseminar Soome kolleegidega uussisserändajate tööturu integratsiooni teemadel. Maaeluministeerium on töötanud välja ja esitanud Riigikogule menetlemiseks keskmisest kõrgema viljelusväärtusega põllumajandusmaa kaitset käsitlevad meetmed, mille rakendamine liigseid piiranguid mitteseadval viisil aitaks kaasa kõrge viljakusega maa, kui arendusregiooni Kesk-Eesti osa piirkonnaspetsiifilise ressursi, tõhusamale ja kestlikumale kasutuselevõtule põllumajandustootmises. Regiooni terviklikku turismiturundust, kasutamaks Tallinna atraktiivsust välisturismi sihtkohana paremini ära kogu Põhja-Eesti regioonis, on toetatud EAS-i turismiarengu toetuste elluviimisega. *** Regionaalarengu strateegia territoriaalseid rõhuasetusi on järgitud enam ELi struktuurivahenditest rahastatavate regionaalarengu toetusmeetmete ning riigieelarvest rahastatavate regionaalarengu ja kultuuriprogrammide elluviimisel. Muude tegevuste puhul on see lähtumine olnud rohkem juhuslik või 24 ei ole tegevuste planeerimisel piirkonnaspetsiifilistest vajadustest ja rõhuasetustest teadlikult lähtutud. Edaspidi on vaja seada riigi valdkonnapoliitikate tegevustes rohkem territoriaalseid sihte ning lähtuda üle Eesti ühetaoliselt rakendatavate sekkumiste asemel enam eri piirkondade eripärastest vajadustest ja potentsiaalist. Teisalt on see suures osas piirkondade endi ülesanne fokuseerida oma arendustegevusi, millele taotletakse mh riiklikest toetusmeetmetest rahastust, enam just piirkonnaomaste ressursside ja eelduste ärakasutamisele. 4. Arengustrateegia elluviimise maksumus 2018.a Strateegia eesmärkide lõikes on 2018.a tegevuste elluviimise maksumus jaotunud järgmiselt: Maksumus 2018-20 Maksumus 2018 2018.a kulud prognoositud (prognoos) (tegelik) 2018.-20. kogumaksumusest (%) Alaeesmärk 1 86 366 800 38 417 980 44,5% Alaeesmärk 2 51 668 250 11 808 170 22,9% Alaeesmärk 3 18 896 500 16 903 980 89,5% Alaeesmärk 4 46 684 500 29 857 440 63,9% KOKKU 203 616 050 96 987 570 47,6% Riigi strateegiliste planeerimise põhimõtete kohaselt kajastatakse regionaalarengu strateegia rakendusplaanis üksnes regionaalarengu strateegia alusel ellu viidavatele tegevustele (mille vastutajaks on üldjuhul regionaalarengu eest vastutav ministeerium) kavandatud raha. Teised tegevused, mille maksumus on plaanitud muudes valdkondlikes või valitsemisalade arengukavades, on rakendusplaanis märgitud nulleelarvega koos viitega vastavale arengukavale vm eelarve kavandamise allikale. Samuti on nulleelarvega märgitud rakendusplaanis need tegevused, mida ei plaanitud 2018. aastal ellu viia või mille elluviimisega ei kaasnenud kulusid. Täpsem arengustrateegia elluviimise maksumus tegevuste lõikes on esitatud aruande lisas 1. 5. Tehtavad muudatused Regionaalarengu strateegias 2014-2020 Käesoleva seirearuandega Eesti regionaalarengu strateegias 2014-2020 muudatuste tegemist ette ei nähta. 25 Regionaalarengu strateegia 2018-2020. a rakendusplaani elluviimine 2018. aastal Maksumus 2018- Maksumus Eesmärk/Meede/Tegevus Vastutaja(d) Kaasvastutaja(d) Elluviimine ja tulemused 2018 20 (prognoos) 2018 (tegelik) Üldeesmärk: Toimepiirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike hüvede kättesaadavus 86 366 800 38 417 980 Eesmärk 1: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond Meede 1.1 Toimepiirkondades ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimine Tegevus 1.1.1. Avaliku ettevõtlustaristu ja ettevõtlusalade tugiteenuste RaM 6 419 300 16 521 234 Tegevus jätkub. RaM: ÜKP fondide 2014.-20.a rakenduskava Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise arendamine turutõrkepiirkondades väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. (PKT) meetme maakondlike tegevuskavade alusel tehti 2018. aastal otsused 25 piirkondliku tööstusala ning inkubatsisooni- ja tootearenduskeskuse arendamise projekti toetamiseks 16 521 234 euroga. Kokku on 2018.a lõpu seisuga toetatud meetmsest 46 vastavat projekti 32,84 miljoni euroga. Nende projektide elluviimine panustab tööhõive olukorra paranemisse, majanduskasvu ja ettevõtlusaktiivsuse tõusu väljapool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi, kus rahastatud projektide tulemusel oodatakse üle 5000 töökoha lisandumist. MKM: jätkati VV tegevusprogrammi alusel välja töötatud Ettevõtete võrkudega (elekter, vesi- ja kanalisatsioon ning sidevõrgud) liitumise toetusskeemi rakendamist. T1.1.2. Uute ettevõtete loomise toetamine madala ettevõtlusaktiivuse ja SKP-ga RaM, MKM Maksumus kajastub maksumus Tegevus jätkub. MKM: Ettevõtete starditoetust on 2018.a lõpu seisuga toetatud uusi ettevõtteid 4,84 milj. piirkondades T4.2.1 all ja MKMi T4.2.1 all euro ulatuses, millest ligikaudu 57% on läinud Harju- ja Tartumaale, mistõttu ei ole meetmel olnud soodsat eelarves mõju ettevõtluse piirkonniti ühtlasemale arengule. Elaniku kohta on starditoetust jõudnud kõige vähem just Ida-Virumaale ja Järvamaale, Harju- ja Tartumaa jäävad selle näitaja puhul keskmike hulka. Selleks, et soodustada toetuste paremat regionaalset jagunemist, on MKM valmistanud ette muudatused (jõustamiseks 2019.a I kvartalis) jätmaks toetatavatele ettevõtetele rahvusvahelistumise nõude ainult Tallinnale, kaotamaks ära nõude kasvada iga-aastaselt 20%, leevendamaks töötajate palkamise nõuet ja arvestamaks edaspidi ka regionaalsete palgaerisustega. 2018.a toetati suurinvestori toetusskeemi raames 3 uut välisinvesteeringul põhinevat suurinvesteeringut (Metsä OÜ Pärnus, AS Plywood vineeritehas Jõgevamaal ja OÜ Westaqua-Invest tehase rajamist Ida-Virumaal). Maakondlikes arenduskeskustes on tööl 4 regionaalset investorkonsultanti, investeeringute toomiseks piirkonda. MEM - Tegevusele on lisandunud MAK 2014-20 toetusmeetmete elluviimine, sh „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas “, milles eelistatakse keskustest eemale jäävate ja madala võimekusega piirkondade investeeringute toetamist (2018.a lõpuks toetatud üle 400 ettevõtja projekti üle 37 mln euroga), „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus “ (2018.a lõpu seisuga toetatud üle 100 projekti ligemale 20 milj euroga), Leader- meetmed (2018.a toetati 856 projekti 17,2 milj euroga) ning muud maaettevõtluse toetusmeetmed, mille peamiseks sihtpiirkonnaks on väljaspool suuremaid linnapiirkondi paiknevad piirkonnad. Toimepiirkondade väikeettevõtete laienemist on paljuski soodustanud ka Maaelu Edendamise Sihtasutus uue mikro- ja väikeettevõtete kasvu- ja investeerimislaenu pakkumisega , millest 2018.a lõpu seisuga on tehtud T1.1.3. Piirkondade ettevõtete kasvu ja lisandväärtuse kasvatamise toetamine RaM, MKM; IVEK jt MAK-d Maksumus kajastub Maksumus laenuotsuseid Tegevus 120 jätkub. RaMprojektile summas - Euroopa 27 miljonit territoriaalse eurot.programmide (Eesti-Läti, Kesk-Läänemere, Läänemere koostöö madala ettevõtlusaktiivsuse ja SKPga piirkondades KeM T4.2.1 all ning kajastub T4.2.1 piirkonna, Interreg Euroopa) elluviimisega on 2018.a lõpu seisuga toetatud ettevõtliku elustiili MEMi, MKMi ja all propageerimise, ettevõtluse, innovatsiooni ja ekspordivõimekuse edendamisele suunatud koostööprojektides KeMi eelarves kokku 120 Eesti partneri arendustegevusi u. 18,14 milj euro ulatuses. MKM on jätkanud MAK programmi elluviimist, mille raames antakse toetust maakondlikele arenduskeskustele, et nad pakuksid ettevõtjatele konsultatsiooni äriplaani koostamisel, mentorlus- ja võrgustumisprogramme. MAK-des on tööl 4 regionaalset investorkonsultanti, investeeringute toomiseks piirkonda. MKM on jätkanud ka Ettevõtte arenguprogramm i elluviimist. 2018.a märtsi seisuga on programmiga liitunud 190 ettevõtet üle Eesti, samas regionaalne jaotus on olnud küllalt ebaühtlane - Ida- Virumaalt ja Kagu-Eestist on nt vastavalt 3 ja 6 ettevõtet. MKM on pakkunud välja ka lahendused meetme ühtlasema mõjuni jõudmiseks - sh Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti piirkonnas täiendav teavitamine toetusvõimalustest otsesuhtluse kaudu sihtgruppi kuuluvate ettevõtetega, venekeelse nõustamise läbiviimine Ida-Virumaal, anda nende piirkondade taotlustele hindamisel boonuspunkte või leevendada meetmest toetuse saamise eeltingimusi ja nõudeid ettevõtetele. KEM - Ettevõtete ressursitõhususe meetmest ja Keskkonnaprogrammi ringmajanduse alamprogrammist on 2018.a toetatud 23 ettevõtete ressursitõhusate lahenduste ja 40 ringmajanduse arendamise investeeringuprojekti väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda. MEM - Jätkunud on Maapiirkondade ettevõtete mitmekesisteamise toetusmeetme elluviimine EAFRD vahenditest Maaelu Arengukava 2014-20 raames. T1.1.4. Ettevõtluse ja ettevõtlikkuse ededamise piirkondlike algatuste toetamine RaM HTM, MAK-d 7 767 000 1 013 288 Tegevus jätkub. RAM - jätkatud on PATEE meetme ellu viimine. 2018.a lõpu seisuga on kohustustega kaetud 5 929 870 eurot, millest välja on makstud 3 491 193 eurot. 2018.a tehti toetusotsuseid meetmest 16 maakondlikku tööhõive ja ettevõtlikkuse arendamise algatuse projekti summas 1 013 288 eurot. Alates 2019.a toetatavad algatused kavandatakse maakondlike arengustrateegiate kaudu varasemate PATEE tugiprogrammide asemel. Toetatavad algatused kavandatakse alates 2019.a maakondlike arengustrateegiate kaudu varasemate PATEE tugitegevuste kava asemel. MKM rakendab lisaks ettevõtlusteadlikkuse programmi , mille eesmärk on kasvatada ettevõtlusteadlikkust ühiskonnas ja võimaldada tegutsevatel ettevõtjatel areneda (toetuskeemi raames pakutakse teadlikkust tõstvaid avalikke üritusi, seminare koolitusi). HTM - meetme Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine raames on toetatud noorte mitteõppivatele, mittetöötavatele ja koolitustel mitteosalevatele noortele suunatud Noorte Tugila programmi. 2018. aastal osutati tugiteenust 56 KOVis. Alates programmi käivitamisest on tugiteenuseid pakutud kokku 7893 NEET-noorele. T1.1.5. Ida-Virumaa programmi elluviimine piirkonna ettevõtluse ja tööturu RaM MKM, KuM 13 700 000 610 000 Tegevus jätkub. RaM - 2018.a novembris avati taotlemiseks Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute meede . arendamiseks Otsuseid ja väljamakseid 2018.a veel tehtud ei tehtud. 2018.a lõpus avati taotlemiseks Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute meede. Samuti maksti tegevustoetustena IVEKle, INSAle ja Startup Estoniale kokku 610 000 eurot piirkonna ettevõtete arengunõustamiseks ning äri- ja startup-inkubaatorite, ettevõtjate ja ettevõtete võtmetöötajate eesti ja inglise keele õppe, Ida-Viru Filmifondi tegevuse toetamiseks ning üle- eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste käivitamiseks. Tegevused on käivitunud 2019. aasta I kvartalis. T1.1.6. Riikliku Kagu-Eesti programmi väljatöötamine ja elluviimine RaM MeM 1 600 000 0 Tegevus jätkub. 2018.a jooksul alustati programmi meetmete kavandamisega Kagu-Eesti regiooni mainekujunduse ja kohaturunduse, ettevõtete arengu ja spetsialistide elutingimuste parendamise toetamiseks. Tegevustega alustatakse 2019. aastal, programmile on riigieelarvest ette nähtud iga-aastaselt 800 000 eurot. M1.2. Toimepiirkonna inimressursi tõhusam kasutuselevõtt tööturul ja majandusarengus T1.2.1. Tööhõive edendamise piirkondlike algatuste toetamine RaM HTM, SOM, MAK-d, Maksumus kajastub Maksumus Tegevus jätkub. RAM - jätkunud on PATEE meetme ellu viimine. Vt elluviimise kohta T1.1.4 alt. Töötukassa, T1.1.4 all kajastub T1.1.4 Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) programmide elluviimisega on 2018.a lõpu seisuga on toetatud tööhõive regionaalsed all valdkonna koostööprojektides kokku 36 Eesti partnerit, kogusummas u. 2,42 MEUR. kolledžid, kutsekoolid HTM - Elukestva õppe strateegia täiskasvanuhariduse programmi raames läbi viidud täiendkoolitustel osalenud 2018.a ligikaudu 16 500 inimest üle Eesti. Jätkatud on programmi Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamine kõigil haridustasemetel elluviimisega, mille raames on välja töötatud ettevõtluse õpetamise juhendmaterjalid kõikidele haridusastmetele. Kõigis maakondades viiakse läbi Ettevõtliku kooli programmi , lisaks on jätkatud õpilasfirmade programmi Junior Achievement ja eelinkubatsiooniprogrammi STARTER elluviimisega. Programmi tegevustes osaleb 388 kooli ja ettevõtlusõpe toimub 218 koolis üle Eesti. Noorte Tugila programmiga on koostöös kohalike võrgustikega suunatud mitteõppivaid ja -töötavaid noori kooli, tööturule, noortevaldkonna tegevustesse jm aktiivsetesse tegevustesse (2018.a osutati programmist teenuseid NEET-noortele 56 KOV-s). ELi struktuurivahendite meetme Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine raames 95 piirkonna kutseõppeasutuse õpilase praktikat eestikeelses töökeskkonnas. T1.2.2. Regionaalse tööjõuvajaduse prognoosivõimekuse edendamine SOM, EMTA Maksumus kajastub Osaliselt lõppenud. 2019. aasta juulist on plaanide kohaselt kättesaadavad MTA Töötamise Registri kaudu Töötukassa, SoMi/Töötukassa ja andmed ettevõtete töökohtade asukoha ja ametiala kohta. EMTA eelarves. Töötukassa on jätkanud lühiajalise tööjõuprognoosi ("Piirkondlik tööjõubaromeeter") koostamist maakondade lõikes, mida kasutatakse muuhulgas Töötukassa tööjõu täiend- ja ümberõppe programmide tööjõukoolituste kavandamisel ja elluviimisel. T1.2.3. Piiriüleste tööturgude paremaks integreerimiseks vakantsete töökohtade RaM, SOM, Maksumus kajastub Maksumus INTERREG programmist on toetatud Eesti-Läti tööturgude integreerimise ja piiriülese töötamise toetamise info piiriülene vahendamine* Töötukassa T4.3.1 all kajastub T4.3.1 projekti, mida viidud ellu Töötukassa, Läti Tööturuagentuuri ning Valga ja Valka LV koostöös. Projekti raames all teavitatakse tööotsijaid töö- ja koolitusvõimalustest Valga-Valka piikonnas, aidatakse piirkonna tööandjatel leida sobivaid töötajaid naaberriigist ja toetatakse nende töötajate tööleasumist ja kohanemist, sh keeleõpet ja vajaliku kvalifikatsiooni omandamist. SOM - Töötukassa on jätkanud EURES portaali kaudu on teistes riikides töötamise võimaluste info vahendamine T1.2.4. Riiklike tööturumeetmete väljatöötamine ja elluviimine nõrgemate SOM Maksumus kajastub Tegevus jätkub. SOM - 2018.a valmistati ette Töötukassa Uute töökohtade loomise toetus Ida-Virumaal ja tööturunäitajatega piirkondade toetamiseks* SOMi eelarves Kagu-Eestis , millest toetatakse ettevõtteid vähemalt 5 pooleteistkordse alampalgaga töökoha loomisel ning uute töötajate tööjõukoolitust. 2018. aastaga lõppes ka EGF-i rahastamisel täiendavate tööturumeetmete rakendamine, millest toetati tööturukoolitust, keeleõpet või tööpraktikat Ida-Virumaal suurkoondamiste läbi töö kaotanud inimesele (teenuseid osutati kokku 109 korral). Inimeste tööturul hoidmiseks on jätkatud Töötukassa täiend- ja ümberõppe teenuseid , mille pakkumisel lähtutakse muuhulgas tööjõuvajaduse baromeetri piirkondliku tööjõuvajaduse hinnangutest. 2018.a osutati teenuseid kõige aktiivsemalt Ida- Virumaal (48% kõigist osalejatest). Keskmisest aktiivsem teenuste kasutamine on olnud ka Kagu-Eesti maakondades. HTMi algatusel muudeti kutseõppeasutuse seaduse muudatustega kutseõppe rahastamismudelit , mis annab koolidele paremad võimalused reageerida paindlikumalt piirkonna tööturu vajadustele. T1.2.5. Riiklike hoolekandeteenuste pakkumine kodulähedaselt inimeste iseseisva SOM, KOV-d Maksumus kajastub Tegevus jätkub. toimetulekuvõime tõstmiseks, hoolduskoormuse vähendamiseks ja hõives Töötukassa SOMi eelarves • Hoolduskoormusega koormatud pereliikmete igapäevase koormuse vähendamiseks ning hooldusteenust osalemise suurendamiseks* vajavatele inimestele parema teenuste kättesaadavuse tagamiseks kiitis valitsus heaks pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kava, mille tulemusena soovitakse hooldusteenuste mahtu suurendada ning inimeste omaosalust üldhooldusteenuste eest tasumisel vähendada. • Hoolduskoormuse vähendamiseks käivitati 2018. aastal ka dementsuse kompetentsikeskus, ülesandega pakkuda nõustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele, suurendada sihtrühmaga töötavate spetsialistide pädevust. • Samuti jätkab riik puudega inimeste kodude kohandamist, et suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut ja vähendada lähedaste hoolduskoormust. T1.2.6. Riigiasutuste ja nende ametikohtade terviklik või osaline viimine RaM Muud ministeeriumid 29 000 000 Tegevus jätkub. RaM - 2019.a veebruari lõpuks oli välja viidud maakondadesse üle 830 töökoha. Seega on pealinnaregioonist väljapoole ning avaliku sektori kaugtöö võimaluste (sisaldab teiste täidetud üle 75 protsendi seatud eesmärgist, mh otsivad asutused ka edaspidi võimalusi töökohtade laiendamine maakonnakeskustesse loodavates riigimajades ministeeriumite väljaviimiseks. Kõige rohkem on töökohti viidud Ida-Virumaale ja Tartumaale (vastavalt 116 ja 204). kulusid Protsentuaalselt plaanitud töökohtade koguarvust on seni töökohti liikunud kõige vähem Järva-, Võru- ja Ida- riigipalgaliste Virumaale. Ministeeriumitest on kõige suurem osa plaanitud töökohtadest viidud väljapoole pealinna SoMi, töökohtade MKM-i ja SIMi ja kõige vähem Justiitsministeeriumi haldusalas. Pilootprojektina on riigitöötajatele loodud väjaviimisel ja RAMi kaugtöö võimalused neljas maakonnakeskusesse rajatud riigimajas (Haapsalus, Raplas, Paides ja Viljandis). 2021-22 kulusid Poole aasta jooksul kasutanud kaugtöökohal töötamise võimalust ligikaudu poolsada töötajat 13 erinevast riigimajade asutusest. Populaarseimaks on osutunud Rapla, kus tehti kaugtööd kokku 813 tundi. rajamisel) T1.2.7. Kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamine, mis MKM Maksumus kajastub Tegevus jätkub. MKMi toetusmeetme raames Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks on soodustavad tööjõu liikuvust väljaspool suuremaid linnapiirkondi* MKMi eelarves toetatud KOVi üürielamute ehitamist ja rekonstrueerimist. Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa KOVid saavad meetme rakendamisel lisapunkte. Väljapoole Harju- ja Tartumaad jõudis esimese kahe taotlusvooru toetustest 52%. M1.3. Toimepiirkondade keskustes elukeskkonna ja toimepiirkonna üleselt osutatavate teenuste arendamine T1.3.1. Toimepiirkondade keskustes toimepiirkonna üleselt osutavate teenuste RaM, HTM, 1 700 000 1 008 857 Tegevus jätkub. RaM - 2018. aastal jätkus Regionaalsete investeeringute programmi rakendamine. 2018 taristu arendamine SOM taotlusvoorust toetati kokku 41 projekti summas 3 530 783 eurot, sellest toetati 14 projekti summas 1 008 Lisandub HTMi ja 857, mis viidi ellu toimepiirkondade keskustes ja mille mõjupiirkonnaks on kogu maakond. SOMi eelarves HTM - Riiklikust Gümnaasiumivõrgu programmist rahastatakse kõikidesse maakonnakeskustesse ja kajastuv maksumus suurematesse linnadesse riigigümnaasiumide õppehoonete ehitamist. 2018.a alustasid uued riigigümnaasiumid Raplas, Viimsis ja Paides. KuM - 2018. aasta valmistati ette Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetus perioodiks 2019–22, 2019.a alguses kuulutati välja taotlusvoor. Toetatakse igas maakonnas 1-2 regionaalse tervisespordikeskuse väljaarendamist. Iga maakond saab nelja aasta peale toetust kuni 160 000 eurot. T1.3.2. Toimepiirkondade keskuste linnasüdamete ja muu avaliku linnaruumi RaM 5 360 300 7 920 382 Tegevus jätkub. ELi struktuurifondidest rahastatva PKT meetme maakondlike tegevuskavade alusel tehti atraktiivsuse suurendamine 2018. aastal otsused 5 linnasüdamete avaliku ruumi atraktiivsuse tõstmisele suunatud arendusprojekti rahastamiseks kogusummas 1 920 673 euroga. Kokku on 2018.a lõpu seisuga toetatud meetmest 15 vastavat linnarengu projekti 22,91 miljoni euroga 10 maakonnas väljaspool Harjumaad. T1.3.3. Toimepiirkondade keskuste elukeskkonna parandamiseks üleujutusriskide KeM SA KIK, üleujutusohu Rahastamine KeM-i Tegevus jätkub. 2018. aastal avati EL-i struktuurfondidest rahatatav meede, millega antakse toetust maandamise tegevuste ja jääkreostuse ohutustamise toetamine* riskipiirkondade KOV- eelarve kaudu üleujutusega seotud riskipiirkondade KOV-dele uurimuslikeks ja muudeks ettevalmistavateks tegevusteks, mis id on vajalikud üleujutuse põhjuse väljaselgitamiseks või sobiva tehnilise lahenduse leidmiseks, eelprojekti koostamiseks või ehituslikuks projekteerimiseks. Valmisid ka soovitused ja juhendmaterjalid sademevee lahenduste kavandamiseks planeerimisprotsessis. Jääkreostuse ohutustamise tegevustest viidi 2018.a läbi Maadevahe ja Piirkimetsa objektidel reostunud pinnase äravedu, Kroodi oja reostunud pinnase äravedu ja uue jõesängi rajamine, viidi läbi Kukruse aheraine aheraine mäe ümbertõstmise keskkonnamõju hindamise I etapp ja kehtestati eriplaneering ning uuringud ja projekteerimistööd Fenoolsoo ja Purtse jõe ohutamistööde tegemiseks. M1.4. Toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks kättesaadavuseks T1.4.1. Toimepiirkondade keskusi tagamaaga sidustava ja säästva ühistranspordi MKM MNT, ÜTK-d Rahastamine MKMi Tegevus jätkub. MKM - 2018. aasta algusest korraldab piirkondliku ühistransporti 9 ühistranspordikeskust korralduse arendamine eelarve ja (ÜTK-d), riigiga sõlmitud lepingu alusel Saare- ja Hiiumaal kohalik omavalitsus. Transpordi Tööle asus Innovatsioonitiim, mille üheks eesmärgiks on ka nõudetranspordi projekti arendamine. Detsembris arengukava 2014-20 2018 osales innovatsioonitiim esimesel Digiriigi Häketonil, kus 48 tunni jooksul kaks IT-meeskonda tegid kaudu nõudetranspordi teenusele prototüübi. Mh viiakse ellu pilootprojekti sotsiaaltranspordi korraldamiseks regionaalsete ÜTK-de poolt. T1.4.2. Toimepiirkondade keskuseid lähitagamaaga ühendavate kerg- ja RaM 3 366 500 (SF) + 1 4 391 382 (RE)+ Tegevus jätkub. RaM on toetanud keskust lähitagamaaga ühendavate jalg- ja jalgrattateede rajamist peamiselt ligipääsuteede rajamise toetamine teenuste ja töökohtade kättesaadavuse 163 000 (RE) 1 280 000 (SF) ELi struktuurivahenditest PKT meetme elluviimisega. 2018.a lõpu seisuga on meetmest toetatud 24 parandamiseks sellesisulise projekti elluviimist kogusummas 16 033 840 eurot. 2018.a tehti meetmest otsused 20 sellesuunalise projekti rahastamiseks kogusummas 4 391 382 eurot. Lisaks toetati 2018.a viit jalg- ja jalgrattateede arendamise projekti 2,55 milj euroga (toetusotsused), mis parandavad inimeste ligipääsetavust töökohtadele ja teenustele suurematele linnapiirkonnale mõeldud Linnapiirkondade jätkusuutlik areng ja Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng toetusmeetmete raames. Riigieelarvest rahastatava kergliiklusteede programmi elluviimisega on 2018.a jooksul toetatud 6 kergliiklustee projekti kogusummas 1,28 mln eurot. Varasemalt rahastatud projektidest valmis 2018. aastal 7,89 km kergliiklusteid Eesti eri toimepiirkondades. 2018.a lõpu seisuga on kergliiklusteede programm suletud ning aastal 2019 voorusid ei tule. M1.5. Toimepiirkonna keskuste tagamaal teenuste ja elukeskkonna kohandamine hõreasustuse tingimustele T1.5.1. Toimepiirkondade keskuste tagamaal teenuste osutamisel uuenduslike ja RaM SoM, MeM 10 000 000; 2 521 926 Tegevus jätkub. 2018. aastal jätkus Regionaalsete investeeringute programmi rakendamine. I taotlusvoorust säästvate lahenduste kasutuselevõtu toetamine Lisanduvad SoMi ja toetati kokku 41 projekti summas 3 530 783 eurot. Sellest toetati toimepiirkondade keskuste tagamaad 27 MeMi eelarves projekti 2 521 926 euroga. kajastuvad vahendid Välja töötati ka 2018.a KOV hoolekandeasutuste hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetusskeem. T1.5.2. Väikesaarte kogukondadele osutatavate esmatähtsate teenuste RaM 2 015 700 985 063 Tegevus jätkub. Rahandusministeeriumi koordineeritava Väikesaarte programmi raames on 2018.a jooksul kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamist väikesaarte programmi abil toetatud riigieelarvest 19 väikesaarte teenuste arendamisele suunatud arendusprojekti kokku 985 063 euro ulatuses. T1.5.3. Majapidamiste tänapäeva nõuetega vastavusse viimine hajaasustatud RaM 4 275 000; 2 165 848 Tegevus jätkub. RaM jätkas Hajaasustuse programmi rakendamist, millest 2018.a toetati 1514 piirkondades lisandub KeMi hajaasustuspiirkondade majapidamiste vee-, elektri-, kanalisatsioonisüsteemide ning juurdepääsuteede eelarves kajastuvad väljaarendamise projekti projekti elluviimist kogusummaga 2 165 848 eurot. 2019.a jätkub programm vahendid eraldiseisva regionaalarengu programmina (ei rahastata maakondlike arengukavade toetusskeemist). T1.5.4. Regionaalse kinovõrgu arendamine ja teatrikunsti viimine KuM Rahastamine KuMi Tegevus jätkub. Tänaseks on kõigis maakondades, enamasti maakonnakeskustes, vähemalt üks digitaalne maapiirkondadesse* eelarve kaudu kinoprojektor, kuid toetust plaanitakse laiendada ka muudele kohtadele. Selle jaoks kuulutati välja ka KULKA taotlusvoor mis 2019.a veebruari seisuga veel kestab. Lisaks viiakse ellu programmi "Teater maal" eesmärgiga muuta professionaalne teatrikunst kättesaadavamaks Eesti maapiirkondades. Tegevuse rahastamine toimub KuMi eelarvest summas 156 000 eurot aastas. T1.5.5. Turutõrke piirkondades lairiba juurdepääsuvõrgu rajamise toetamine* MKM Rahastamine MKMi Tegevus jätkub. 2018. aastal ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kinnitatud investeeringute kavaga eraldati eelarve ja Maaelu 4 042 200 eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest lairiba baasvõrgu arendamiseks erinevates Eesti arengukava 2014-20 maakondades kogumahus ca 479 km. raames. Samuti viis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet läbi avaliku konkursi, mille tulemusel saab Elektrilevi aastani 2023 kokku 20 miljonit eurot, et rajada turutõrkepiirkondades asuvale 40 016 aadressile valguskaablitel põhinev juurdepääsuvõrk. Eesmärk 2: Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja 51 668 250 11 808 172,00 keskkonnasõbralik elukeskkond M2.1. Säästva ja atraktiivse linnaruumi ja liikuvuskeskkonna arendamine T2.1.1. Suuremate linnapiirkondade säästva liikuvuskeskkonna arendamise RaM 24 052 600 8 315 092 Tegevus jätkub. Viie suurema linnapiirkonna säästva liikuvuskeskkonna ja linnaruumi sidustatud arendamist toetamine toetatakse ELi Regionaalarengu Fondist rahastatavatest meetmetest Linnapiirkondade jätkusuutlik areng ja Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng. 2018. a tehti nendest meetmetest toetusotsuseid kokku 16 (meetme rakendamise algusest 53) sellesisulise projekti elluviimiseks 8 315 092 euro (meetme rakendamise algusest 29 439 873 euro) ulatuses. T2.1.2. Alakasutatud alade füüsilise, majandusliku ja sotsiaalse taaselavdamise RaM 7 661 650 851 080 Tegevus jätkub. 2018.a tehti toetusotsuseid tehtud kahele (meetme rakendamise algusest neljale) projektile toetamine Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades 851 080 euro (meetme rakendamise algusest 3 701 637 euro) ulatuses. Kokku taaselavdatakse nende projektide käigus 41 600 (meetme rakendamisest 97 150) ruutmeetrit linnaruumi. T2.1.3. "Targa linna" lahenduste väljaarendamise ja kasutuselevõtu toetamine 5 RaM Sõltub SF Teostamata. ELi 2014-20 perioodi struktuurivahendite tulemusreservi vahenditest tegevuste elluuviimise suuremas linnapiirkonnas ning ELi jm rahvusvaheliste "Targa linna" algatuste tulemusreservi toetamist ei kavandatud. Tegevuste toetamise vajadust ja võimalusi kaalutakse jätkuvalt ELi projektikonkursside info vahendamine Eesti linnadele vahendite Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021+ vahendite kasutuselevõtu programmeerimisel linnade säästva arengu kavandamiset alasuuna raames. M2.2. Kaasava ja kogukonnaalgatusi toetava linnaarengu edendamine T2.2.1. Vabakonna tegevuste toetamine linnade elukeskkonna edendamisel ja RaM Maksumus maksumus Tegevus jätkub. RaM: Vabakonna läbiviidud linnade elukeskkonna edendamisele ja kogukonnateenuste kogukonnateenuste osutamisel kajastatud tegevuse kajastub T4.1.7 osutamisele suunatud arendustegevusi on toetatud Kohaliku omaalgatuse programmi raames. Programm ei 4.1.7 all all ole siiski spetsiaalselt suunatud üksnes suuremate linnapiirkondade vabaühendustele. 2018. aastal esitati progrmmi raames 1093 taotlust, millest toetuse sai 701 kogusummas ligi 1,1 mln eurot. Seejuures 55% 2017- 2018.a taotlustest oli 30 000 või enama elanikuga linnadest. M2.3. Välismaise oskustööjõu, investorite, tippspetsialistide ning teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise soodustamine T2.3.1. Välismaise oskustööjõu, investorite, tippspetsialistide ning teadlaste ja SiM, SoM, HTM, SA Innove, Maksumus kajastub Tegevus jätkub. MKM: IKT ja Work in Estonia programmide raames on alustatud ettevõtete IT spetsialistide tudengite tuleku ja kohanemise soodustamine* MKM Archimedes, ülikoolid SoMi, MKMi, HTMi välisriikidest värbamise toetusega (EAS). ja SiMi eelarves SIM: 2018.a on ette valmistatud eelnõu välismaalaste seaduse muutmiseks ja täiendamiseks, millega on plaanis luua diginomaadi viisa väljaandmise võimalus, võimaldada nendel välismaalastel, kes viibivad Eestis ajutiselt kauem kui 183 päeva, registreerida oma elukoht RR-is, et seeläbi tagada parem ligipääs avalikele teenustele ning muuta välismaalaste Eestis töötamise reeglid paindlikumaks. Jõustusid ka välismaalase seaduse muudatused, millega võeti riiklikkusse õigusesse üle EL õpi- ja teadusrände direktiiv, lihtsustamaks kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist EL piires. Jätkati ka uussisserändajate kohanemisprogrammi koolituste pakkumise ning läbiviimisega, eesmärgil toetada Eestisse elama asuvate uussisserändajate rändeprotsessi, kiiret ja mugavat kohanemist ning esmaste iseseisvaks toimetulekuks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. 2018. aastaks on koolitustel osaletud 4239-l korral. 2018. aastal jätkati korraliste uussisserändajate tugivõrgustike kohtumiste korraldamisega ja aastal arendati 5 uussisserändajatele ostutatavat tugiteenust. PPA jätanud migratsiooni nõustamisteenuse pakkumist, 2018.a nõustamiskordade arv oli ligikaudu 15 000. HTM: Dora Pluss programmi raames toetati 2018.a sügissemestril 388 välismagistrandi, 102 välisdoktorandi ja 68 külalisdoktorandi õpinguid Eestis. Jätkus ka Mobilitas Pluss programmi ja EURAXESS võrgustiku vahendusel välisriikidest Eestisse tulevate ja naasvate teadlaste ja siin tööle asumise toetamine (2018.a lõpuks on toetatud 61 järeldoktori, 43 tagasipöörduva teadlase ja 13 tippteadlase toomist Eestisse). M2.4. Lapsehoiuteenuste hea kättesaadavuse tagamine suuremates linnapiirkondades T2.4.1. Alushariduse ja lapsehoiu taristu arendamine suuremates RaM SoM 19 954 000 2 642 000 Tegevus jätkub. RaM: Alushariduse ja lapsehoiu taristu arendamist Tallinna, Pärnu ja Tartu linnapiirkondades linnapiirkondades (kus on suurem katmata vajadus lasteaiakohtade järgi) toetatakse ELi Regionaalarengu Fondist rahastatavast meetmest Linnapiirkondade jätkusuutlik areng . 2018. aastal on toetusotsused tehtud kokku kahe (meetme rakendamise algusest 17) sellesisulise projekti rahastamiseks 2 642 000 (meetme rakendamisest 19 041 741) euro ulatuses. Nende projektide käigus on loodud või loomisel 224 (meetme rakendamisest alates 1436) uut lasteaiakohta. Eesmärk 3: Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutus 18 896 500 16 903 978 M3.1. Piirkondade nutikas spetsialiseerumine T&A, ettevõtete ja kohaliku avaliku sektori koostoimes T3.1.1. Piirkonnaspetsiifilistele ettevõtluse kasvuvaldkondadele orienteerunud RaM 3 380 000 287 086 Tegevus jätkub. RaM: Jätkatakse Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise meetme rakendamisega piirkondlike kompetentsikeskuste arendamise toetamine väljapool Harju- ja Tartumaad. 2018.a jätkus 2016. aasta taotlusvoorus heakskiidetud tegevuste elluviimine. 2018. aasta vahetulemuste ja planeeritud eesmärkide saavutamist hindas hindamiskomisjon. 2018. aasta lõpuga on meetmes otsustega kaetud 3 988 554 eurot, millest väljamakseid on teostatud 2 622 498 eurot (sellest toetati 2018. aastal 4 projekti 287 086 euroga). KOMP-keskuste ja ettevõtjate koostöö vooru laekus ja kiideti heaks 6 taotlust, millele on tehtud toetusotsuseid 492 790 ning väljamakseid 102 669 euro ulatuses. M3.2. Piirkondade omanäolisust tugevdavate tegevusalade ja kohaturunduse toetamine T3.2.1. Omanäolise kultuurilis-ajaloolise pärandiga piirkondade kultuuri- ja MEM, KUM MAK-d Rahastamine Tegevus jätkub. MEM: Peipsiveere ja Setomaa regionaalarengu programmide ning Mulgi Kultuuri ja Võru regionaalarengu programmide rakendamine* kajastub MEMi ja Instituudi sihtotstarbeliste eraldistega jätkati Lõuna-Eesti arendusregioonis peamiselt piirkondlikul eripäral ja KuMi eelarves ressurssidel põhineva arendustegevuse toetamist. Sh toetati toetati 2018.a 22 Setomaa arendusprojekti 281 810 euroga, sh "Noored maale" alamprogrammi raames toetati noorte perede elamistingimuste parandamist Setomaal. Peipsiveere regionaalarengu programmist toetati 22 piirkonna arendusprojekti 295 843 euroga. Mulgi ja Võru Kultuuri Instituudi tegevustoetuste kaudu toetati Mulgi ja Vana-Võro kultuurile toetuvat piirkondlikku arendustegevust kokku 50 000 euroga. KUMi haldusalas on jätkatud piirkondlikule kultuuripärandile tuginevate arendustegevuste toetamist - 2018.a jätkati Setomaa, Vana Võrumaa, Mulgi, Kihnu ja Peipsiveere kultuuriprogrammi ning Virumaa ja Saarte pärimuskultuuri programmide elluviimist, mille eeldatav toetuste maht 2018–20.a on kokku u 1,8 milj eurot. Lisaks on viidud üle-eestiliselt ellu programmi „Loov Eesti+Maa II“, mille eesmärgiks on aidata kaasa maapiirkondade kasvule traditsiooniliste tegevuste ja tugevuste nutika ühendamise kaudu. T3.2.2. Väikelinnade kultuuripärandile suunatud meetme rakendamine* KUM Muinsuskaitseamet Rahastamine Tegevus ettevalmistamisel. Aastatel 2019–21 rakendatakse EMPi ja Norra Finantsmehhanismi toel kajastub KuMi programmist Local Development and Poverty Reduction väikelinnade kultuuripärandi väärtustamist, eelarves restaureerimist ja strateegilist arengut. Toetusskeemi on plaanis rakendada Võru, Valga, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Haapsalu, Lihula, Paide ja Pärnu linnas. T3.2.3. Piirkondlikku eripära rõhutavate turismiobjektide ja -teenuste arendamise RaM KuM, MeM, KeM, 15 516 500 16 616 892 Tegevus jätub. RaM: Piirkondade turismi- ja külastusobjektide ning ühiste turismiteenuste väljaarendamist ning kohaturunduse toetamine MKM, RMK toetatakse ELi struktuurifondidest rahastatavast meetmest Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine . 2018.a lõpu seisuga on meetmest toetatud kokku 49 sellesisulist arendusprojekti väljaspool Tallinna ja Tartu linna kogusummas 57 897 879 eurot, sellest maakonniti kõige enam Ida-Virumaal (17,1 mln) ja Lääne- Virumaal (5 mln) ja kõige vähem Viljandi- ja Hiiumaal (alla 1 mln euro). 2018.a tehti seejuures otsused 20 piirkondliku turismi- ja külastusobjektide arendamise rahastamiseks 16 616 892 euro ulatuses. ETK programmide elluviimisega on 2018.a lõpu seisuga toetatud turismi- ja puhkemajanduse valdkonna piiriülestes koostööprojektides 83 Eesti partnerit kogusummas u. 6,11 MEUR. MKM - Rahvusvahelise pereturismi atraktsioonide toetusmeetmest said rahastamisotsuse kaks tugeva potentsiaaliga turismiobjekti väljaspool Tallinnat ja Tartut (pereatraktsiooni Keskus "llusoorne maailm" Kuressaares ja rahvusvahelise pereturismi atraktsioon “Kosmopark” Põltsamaal). Eesti kui turismisihtkoha tutvustamiseks ja välisturunduseks toetati mitme piirkondliku suurürituse läbiviimist (Audru ringraja Põhjamaade meistrivõistluste etapp, Pärnu Weekendi festival, 2019.a murdmaasuusatamise Otepää MK-etapp, Tartu laulupidu ja Viljandi pärimusmuusika festival). KUM on toetanud rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eesti eri piirkondades ning paljudel nendel võistlustel on piirkonnale ka oluline majanduslik mõju. Näiteks Rally Estonia tõi Lõuna-Eestisse 5 mln eurot. Samuti jätkati 2018.a Kääriku spordikeskuse väljaehitamise ehitustöödega. Samuti toetati Narva Aleksandri kiriku taastamist ja avamiseks korraldatud kontsertturneed, muusika- ja linnakultuurifestivali Station Narva, suvelavastuse "Kremli ööbik" läbiviimist Narva Kreenholmi hoovis, Ideejazz festivali ja Vaba Lava ehitustõid Narvas. MEM on tegevussuunda panustanud Maaelu arengukava ja EMKFi rakenduskava Leader meetmete elluviimise jätkamisega (vt T1.1.2) T3.2.4. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti 2015-20. a tegevuskavade elluviimise ja seire RaM muud ministeeriumid Tegevus jätkub. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti 2015.-20.a tegevuskavade elluviimise ja seire korraldamine on korraldamine jätkunud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regulaarse tegevusega. Ette on valmistatud tegevuskavade elluviimise 2018.a seirearuanded, mis esitatakse VV-le koos Eesti regionaalarengu strateegia elluviimise 2018.a seirearuande eelnõuga. 46 684 500 29 857 443 Eesmärk 4: Piirkondade parem sidustatus ja arendusvõimekus M4.1. Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamine T4.1.1. Kohalike omavalitsuste, KOV-liitude ja maakondlike arenduskeskuste RaM muud ministeeriumid, 973 000; 222 125 (SF) + Tegevus jätkub. RaM - Jätkus SF meetme Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus rakendamine, millest planeerimis- ja arendusvõimekuse edendamisele suunatud koolituste jm KÜSK, TAI lisandub MKMi, 314 000 (RE) toetatakse kohalikku ja regionaalset arengu kavandamist, arendusvõimekust edendavaid koolitusi, uuringuid tugitegevuste korraldamine SOMi ja SIMi ja nõuandeteenuseid ning KOV-de ühinemiste järgseid koolitusi. 2018. aastal jätkus omavalitsusjuhtide arengu- eelarves kajastuv ja mentorprogramm. Viidi läbi koolitused KOV volikogude liikmetele ja KOV ruumilise planeerimise osa spetsialistidele. Samuti korraldati koolitused KOV arendustöötajatele ja maakonna arengustrateegia koostajatele arengu kavandamisest ning kavandamise protsessi läbiviimisest, eelkõige suunitlusega ettevõtluse ja tööhõive edendamisele. 2018. aasta lõpuni nõustasid KOVe ühinemiseksperdid. 2018. aastal viidi läbi taoltusvoor, kus KOVid said toetust uuringuteks ja analüüsideks mis on seotud KOVde koostöö ja juhtimisvõimekuse tõstmisega. 2018.a tegevusi rahastati meetmest kokku 222 125 euro ulatuses. Samuti eraldati 314 000 eurot sihtotstarbelist toetust maakondlike arenduskeskuste (MAKd) regionaalarengulisteks tegevusteks. Planeeringute osakond andis välja kaks juhendmaterjali KOVde planeerijatele („Soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks “ (koostöös Eesti Planeerijate Ühinguga) ja „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks “). Samuti osaleti ettekandega KOVde planeerimisspetsialistide koolitusel ja viidi läbi u. 20 planeerimise võimekuse tõstmise koolitusi erinevates maakondades ja omavalitsustes. Koostöös REHPO-ga viidi läbi kõikides maakondades teabepäevad volikogude liikmetele, s.h tund aega ka planeerimisest. SIM: Maakondlikes arenduskeskustes on jätkunud kodanikuühenduste ja aktiivsete elanike nõustamine, mida koordineerib SIMi tellimusel KÜSK. 2018.a oli kokku 2098 nõustamist. KuM - jätkati noorte huvihariduse toetussüsteemi rakendamisega, mille abil saavad KOVid võimaldada noortele uusi erinevaid huvitegevusega tegelemise võimalusi. Viidi läbi 5 koolitusprogrammi ja seminare kõigis maakondades piirkondlikele kultuurivaldkonna töötajatale. JuM viis läbi koolituse KOV asutuste lastekaitsetöötajatele perekonnaõiguse teemadel. HTM on 2018.a toetanud KOV-de huvihariduse alast nõustamist ja koostööd ning 154 KOV ametniku eestikeele õpet. KEM on viinud läbi koolitusprogrammid kohalike omavalitsuste keskkonna- ja ehitusspetsialistidele. T4.1.2. Kohalike omavalitsuste Info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia võimekuse MKM, RaM, Kajastub KOV IKT Tegevus jätkub. RaM - Koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga, IT taristu ja turbe koolitused omavalitsuste arendamise toetamine (sh arendus- ja planeerimis- ülesannetes)* ELVL (KOV IT strateegias 2021 ja juhtidele ning IT juhtidele läbi viidud (jaanuar-aprill. Osales 174 osalejat); korraldati Linnade-valdade päeval Tugikeskus) MKMi eelarves teabeseminar infotehnoloogia teadlikkuse tõstmiseks omavalitsustes; tegeleti KOV IT kesksete rakenduste demokeskkondade käivitamisega ELVL infrastruktuuril. MKM: KOV IKT arendamiseks on 2 korda aastas avatud taotlusvoor Avalike teenuste arendamine IKT võimaluste abil , kus üheks sihtrühmaks on KOV-d ja nende hallatavad asutused ning KOV liidud. Kahe vooru peale kokku on 2018.a 6 taotlust summas 879 301 eurot. Samuti on võimalik neil taotleda toetust taotlusvoorus Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine. Eraldi on ka veel meede Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine , mille kaudu täiendkoolitatakse kohalike omavalitsuste IKT-juhte. 2018.a viidi ellu 12 kahepäevast koolitust. Koolituste korraldamisel lähtuti ELVL kaardistatud vajadustest. Uuendamisel on „Kohalike omavalitsuste IKT arengustrateegia 2019-2023" . T4.1.3. Keskse IT kompetentsi ja võimekuse arendamine kohalike omavalitsuste MKM, RaM, Kajastub Tegevus lõppenud. 2018 jaanuaris sõlmiti ELVL-ga leping KOV IT keskse kompetentsi ja võimekuse liitude juurde* ELVL koostöökogu 2019.a arendamiseks ELVLi juhtimisel. Lepingut finantseeritakse riigihaldusministri vahenditest. Valitsuskomisjon on kokkuleppes teinud ettepaneku finantseerida ELVLi IT kompetentsi arendamist aastani 2023 ning võtta keskvalitsuse arendatud KOV kesksete infosüsteemide ülevõtmiseks ELVLi poolt, tagamaks rakenduse edasine arendmine ja haldus KOVde paremaks teenindamiseks. T4.1.4. KOV teenuste seire analüüsi koostamine ning teenuste edasiste RaM Tegevus jätkub. 2018.a valmistati ette KOV teenuste seire hindamise metoodikat. Metoodikas on ettepank arendusvajaduste väljaselgitamine tagamaks piirkonniti teenuste ühtlasem KOV teenustasemete hindamiseks 15 KOV tegutsemisvaldkonnas (nt valitsemine, põhiharidus, alusharidus, kvaliteet ja kättesaadavus liikuvus, sotsiaalhoolekanne jne). Metoodika valmis aasta lõpuks ning 2019.a on plaanis teha esmane haldusreformi järgsete KOVide hinnang 2018.a andmete põhjal. Andmekorje peaks valmima 2019. aasta lõpuks ning tulemusi esitatakse 2020. aastal. Eesmärk on viia läbi regulaarset seiret KOV teenustasemetest iga kahe aasta tagant. T4.1.5. Reguleeritakse maakondlike arengukavade ja -planeeringute staatus RaM Olulisi samme ei ole astutud. 2019.a alguseks valminud maakondade arengustrateegiate sisendit on valdkondlike arengukavade ja riigieelarve planeerimise protsessis koondatud riikliku arengustrateegia Eesti 2035+ ette valmistaiseks ja EL-i 2020-27 perioodi struktuurivahendite kasutuselevõtu planeerimiseks (eelkõige kohaliku- ja regionaalse tasandi arendustegevuste rahastamisvajaduste kaardistamisel). Koostatava planeerimise rohelise raamatu arutelud viiakse läbi kevadel 2019, sh küsimustes, mis puudutavad maakonnaplaneeringute arvestamist riiklikes poliitikates ja riigieelarve protsessis. T4.1.6. MTÜde ja kogukonnakesksete avalike teenuste osutamise võimekuse RAM, SIM 200 000 0 Tegevus jätkub. RAM - 2018. aastal viidi Kohaliku ja regionaalse arengu tugevdamise meetme raames läbi tugevdamine hange arenguprogrammi läbiviija leidmiseks, milles suunatakse KOVe ja kodanikuühendusi ühiselt teenuseid välja töötama ja osutama. Arenguprogrammi tegevused toimuvad 2019. a lõpuni. SIM - Igas maakonnas on pakutaud vabaühendustele Maakondlike arenduskeskuste kodanikuühenduste konsultantide vahendusel tasuta info- ja nõustamisteenuseid, mida on toetatud KÜSKi koordineerimisel riigieelarvest. T4.1.7. Kohalikul omaalgatusel põhineva arendustegevuse toetamine RaM MEM, KÜSK 3 900 000 1 078 802 Tegevus jätkub. RaM on jätkanud riigieelarvest toetatava Kohaliku omaalgatuse programmi elluviimist. Kuigi taotlusi esitati 2018. aastal vähem kui 2017. aastal, on taotlejad endiselt aktiivsed. 2018. aastal esitati 1093 taotlust, millest toetuse sai 701 kogusummas ligi 1,1 mln eurot. Toetuse saajaid oli 530. MEM - Kohalikul omaalgatusel põhinevaid arendustegevusi on toetatud MAKi ja EMKF- rakenduskava 2014- 2020 Leader-meetmetest . T4.1.8. Piirkondliku arendustegevuse toetamine KOV-de koostöös valminud RaM MARO-d 16 371 500 1 945 000 Tegevus jätkub. 2018.a tegeleti Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme (MATA) maakondlike arengustrateegiate alusel ettevalmistamisega, millesse kaasati maakondlikud arendusorganisatsioonid, riigiabi ja lihtsustatud kulude spetsialiste, RTK. Toetusmeetme määruse eelnõu on ette valmistatud ja läbinud kooskõlastusringi. MATA igaaastane eelarve kujuneb 12,7 protsendist hasartmängumaksu indikatiivsest laekumisest, senise kergteede toetusskeemi vahenditest ning Ida-Viru programmist lisandub 150 000 Ida-Viru maakonnale (vahendid Ida- Viru programmist RES 2019-2022 alusel kavandatud kuni 2022). Aastal 2019 on MATA toetuse ligikaudne suurus 6,15 miljonit eurot. Selle on lisandunud MAROde ja MAKde arendustegevusele eraldatud sihtotstarbeline toetus vastavatl 1 600 000ja 345 000 euroga. M4.2. Toimepiirkondade omavahelise ja ülepiiri arenduskoostöö tõhustamine T4.2.1. Eesti piirkondade arengueeldustest ja vajadustest lähtuva piiriülese RaM 25 000 000 26 297 516 Jätkub. 2018.a lõpu seisuga osaleb Euroopa territoriaalse koostöö programmide (Eesti-Läti, Eesti-Vene, Kesk- koostöö toetamine läbi Euroopa territoriaalse koostöö/ENI programmide (prognoos, tegelik Läänemere, Läänemere piirkonna, Interreg Euroopa ja Urbact III) projektides kokku 449 Eesti partnerit. 2018 rakendamise maksumus sõltub aastal osalesid Eesti partnerid 69 uues koostööprojektis, kus Eesti partneritele on programmide projektikonkursside seirekomiteede otsustega eraldatud ERF-toetusi 26 297 516 euro ulatuses. Kõigi alates 2014 aastast tulemustest) rahastatud projektide raames on Eesti partneritele eraldatud kokku u. 81,5 MEUR. T4.2.2. Eesti-Läti valitsustevahelise piiriülese koostöö komisjoni raames RaM Komisjoni osapooled Jätkub. SOM - Tervishoiuteenuste osas teema, mis puudutab hädaabi osutamist Läti kodanikele Valga haiglas kahepoolsete arenduskoostöö tegevuste elluviimine on veel läbirääkimist faasis. 2018. aastal muudeti Lätis seadusandlust, mis võimaldab nüüd Läti tervishoiuametil sõlmida ka välisriigi raviasutustega lepinguid, siis juriidilisel tasandil on takistus lepingute sõlmimise osas likvideeritud. Piiriülese töötamise lihtsustamise suunal piiriregioonis arvati 2018. aastal paraku maksuteema valitsustevahelise komisjoni agendast välja. MKM - Reisirongi liinigraafikute parem piiriülene ühildamine on teemana praeguse seisus ammendunud kuna edasised ühtlustamised hakkaksid mõjutama põhiliinide teenindamist nii Eestis kui Lätis. Puudu on täiendavast veeremist ja rahast. SIM - Sõlmiti Eesti, Läti ja Leedu päästealane koostööleping Balti riikide siseministrite kohtumisel (2017.a nov) ning Riigikogu kiitis 2018.a heaks Eesti, Leedu ja Läti Vabariigi valitsuste hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse. Täiendavate koostöölepete sõlmimisel kriisireguleerimise valdkonnas on toimunud edasiminek ning osapooled on vahetamas lepingu mustandeid. KEM - Komisjon kiitis heaks Eesti-Läti ühise võimaliku pandipakendisüsteemi ettevalmistamise ja rakendamise analüüsi. T4.2.3. Maakondlike arendusorganisatsioonide võrgustiku omavahelise RaM MARO-d Tegevus jätkub. Nõukogu peamiseks ülesandeks maakondade arendustegevuse edendamine ning koostöö, arenduskoostöö edendamine kogemuste ja info vahetamine. Nõukogu toob kokku nii keskvalitsuse kui KOV-de poolt piirkondliku tasandi arendustegevuse ühiseks korraldamiseks nimetatud maakondlikud arenguorganisatsioonid. 2018.a viidud ühisseminaride põhiteemaks oli uute maakondlike arengustrateegiate ja nende tegevuskavade ettevalmistamisega seotud küsimused, info- ja kogemuste vahetamine ja tegevuste koordineerimine. T4.2.4. Linnade arenduskoostöö ja -võimekuse tugevdamine linnade RaM Tegevus jätkub. Nõukogu peamiseks ülesandeks on linnade arendustegevuse edendamine, koostöö ja arendusjuhtide nõukoja tegevuse korraldamise kaudu kogemuste vahetamine ning linnaarengut toetavate meetmete elluviimisega seotud info jagamine. Nõukogu tegevuse koordineerimist on jätkatud. 2018. a jooksul toimus 2 ühist aruteluseminari (04.09 Narvas ja 30.11 Tallinnas) Arutelu teemadeks oli muu hulgas Euroopa liikuvusnädal, SF 2021+ perioodi kavandamine, Narva linna arengud, Urbact, OECD jm linnateemalised rahvusvahelised töögrupid, PPP avaliku ja erasektori koostööprojektid, Cutting Crime Impact projekt. T4.2.5. Osalemine EL-i Linnade Tegevuskava partnerluste tegevuste elluviimises, RaM Statistikaamet, Tegevus jätkub. EL linnaarengu tegevuskava elluviimisel on jõutud tegevuskava partnerlustes kokkulepitud sh Euroopa linnade kasutajakeskse e-valitsemise mudeli ja linnade DESI-indeksi ELL/EMOL tegevuste elluviimise faasi. Rahandusministeerium osaleb ühena kolmest koordinaatorist partnerluses "Digital väljaarendamisel. Transition of Urban Areas" ja vastutab lisaks partnerluse 2 alategevuse elluviimise korraldamise eest. Euroopa linnade kasutajakeskse e-valitsemise mudeli osas on partnerid edastanud oma parimad praktikad, mida tulemuslik e-valitsemine peaks hõlmama. Nende sisendite põhjal koostatakse mudel (selleks palgatakse väline ekspert). Koostatud mudelit testitakse erinevate living lab’ides, mille ettevalmistamine toimub paralleelselt eksperdi tööga. Linnade DESI-indeksi väljatöötamise osas toimub riikide statistika kogumise süsteemide ja andmete kogumise kulukuse analüüs, juurde oleks tarvis analüüsis osalevaid liikmesriike. M4.3. Toimepiirkondade parem omavaheline ja ülepiiri sidustatus T4.3.1. Regionaalse ühistranspordi paremaks ja efektiivsemaks korraldamiseks eri MKM ÜTK-d Maksumus kajastub Tegevus jätkub. MKM - Ühistranspordi liinivõrkude ja piletisüsteemide parema ühildamise ja logistiliste seoste transpordiliikide liinivõrkude analüüs, logistiliste seoste väljatöötamine, Transpordi välja töötamine on pidev tegevus, mida Maanteeamet ja ÜTK-d viivad igapäevaselt ellu. Samuti analüüsitakse piletisüsteemide ühildamine, reisiplaneerimise infokanalite edasiarendamine jm arengukavas 2014- vajadusel maakonnaüleste bussiliinide toetusvajadusi ja toetatakse sellest tulenevalt erijuhtudel 20 ja MKM eelarves toimepiirkondade vahelisi kaugbussiliine. vajalike muudatuste rakendamine T4.3.2. Maakonnaüleste bussiliinide turutõrgete ja toetusvajaduste erijuhtude MKM ÜTK-d, Maanteeamet, Tegevus jätkunud vastavalt vajadusele. KOV-d analüüsimine ning vajadusel toimepiirkondade vaheliste kaugbussiliinide toetamine regionaalpoliitilistel kaalutlustel T4.3.3. Toimepiirkondade vaheliste ühenduste seisukohast olulise MKM, RaM Tegevused jätkuvad. transporditaristu arendamine * 2018.a valmis Tallinn-Helsingi raudteetunneli tasuvusanalüüs, mis koostati projekti FinEst Link raames. 2018.a märtsis moodustati tunneli töögrupp, kuhu kuuluvad Soome Transpordi-ja Kommunikatsiooniministeerium, MKM, Helsingi ja Tallinna linn. 2018. aasta mais valmis tunneli projekti järgmiste sammude kava. Tallinn-Helsingi tunneli projekt on jõudnud faasi, kus on vaja alustada planeerimise (ja projekteerimise) etapiga. Riigi eriplaneeringu algatamise taotlus tunneli rajamiseks on esitatud rahandusministeeriumile detsembris 2018. Järgmise sammuna on MKM-il kavas ette võtta seoses tunneliga ühisee kavatsuse memorandumi sõlmimine Soome Transpordi-ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. * 2018.a alguses kehtestati RB maakonnaplaneeringud, valmis eelprojekt, mille alusel alustati maade omandamisega. Valmistati ette hanked põhiprojekti koostaja leidmiseks (3 lõiku: I Raplamaa, II Harjumaa, III Pärnumaa). Kehtestati Rae/Ülemiste hooldedepoo detailplaneering. Läbi viidi mitmeid eeluuringuid trassiga seotud rajatiste ja ühenduste ettevalmistamiseks. * Alustati Muhu ja mandri vahelise püsiühenduse ehitus- ja hooldemaksumuse analüüsi ning ajakohastatud sotsiaalmajandusliku mõju hinnangu läbi viimist. * Kesk-Läänemere programmist on toetatud piiriüleste transpordiühenduste, -koridoride ja sõlmpunktide ning Eesti-Vene programmist piiriületuspunktide taristu arendamise toetamine Eesti-Vene piiril. T4.3.4. Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamine ühenduste MKM, RaM, Kajastub T4.1.2 ning Tegevused jätkuvad. MKM - Väikesadamate võrgustiku arendamise meetme uues taotlusvoorus tehti 2018.a pidamiseks ning turismimajanduse ja kalanduse funktsioonides MeM Transpordi otsused 12 väikesadama arendusprojekti toetamiseks kogumahus 2,2 miljonit eurot. arengukavas ja Eesti RaM - Liivi lahe sadamate võrgustiku ja teenuste arendamist on jätkatud ka Eesti-Läti programmi toel, mille Kalanduse raames parendatakse sadamates nii taristut kui ka teenuseid. 2018. aasta lõpu seisuga olid projektis osalevate strateegias aastateks Eesti väikesadamate ehitustööd ja investeeringud iga partneri puhul erinevas järgus: osad sadamad on tööd 2014-20 teostanud, osad teostavad ja mõned olid ehitushankesse veel sisenemata. M4.4. Valdkonnapoliitikate kohapõhisuse ja mõju tugevdamine regionaalarengus T4.4.1. Ministeeriumide nõustamine õigusaktide ja arengukavade eelnõude RaM Pidev tegevus. 2018. aastal olulisi tegevusi ei toimunud, v.a nõuanded Rahvastiku tervise arengukava 2030 regionaalsete mõjude hindamisel ning läbivate teemade mõju hindamise juhendi eelnõu regionaalsete mõjude hindamisel. täiendmine regionaalarengu mõju hindamise metoodika osas T4.4.2. Piirkondliku statistika kohandamine haldusreformi järgsetele RAM, ESA Statistikaameti Põhiosas teostatud. Piirkondliku statistika uuendamise esimeseks etapiks kokkulepitud tööd muudatustele olemasoleva eelarve regionaalstatistika aegridade taastamiseks uue haldusjaotuse lõikes on Statisitikaameti poolt tehtud. Viibinud piires on rahvaarvu ja rände aegridade taastamine, need arvutused saavad tehtud 2019.a jooksul. T4.4.3. Rännet arvestava regionaalse rahvastikuprognoosi uuendamine ESA RaM 40 000 Teostamisel. Statistikaameti tööd rahvastikuprognoosi uuendamisel on kulgenud plaanipäraselt. Regionaalne rahvastikuprognoos on valmimas 2019.a jooksul. Prognoositav maksumus kokku 203 616 050 96 987 573 * tegevuse maksumus kajastub väljaspoole ERAS 2018-20 rakendusplaani muude valdkondlike arengukavade ja ministeeriumite eelarves. LISA 1 Ida-Virumaa tegevuskava rakendusplaani tegevuste elluviimise detailne ülevaade 2015-2018 Vastutaja(d), sh Alategevus kaasvastutajad 1. Muuta majanduskeskkond atraktiivsemaks nii suurinvestoritele kui väikeettevõtjatele 1.1. Ettevõtlusaktiivsus on suurenenud MKM; Üldhariduskoolides toetatakse programmi 1.1.1 kaasvastutaja: „Ettevõtlik Kool“ IVEK HTM; Arendatakse regiooni vajadustele vastavat 1.1.2 kaasvastutajad: täienduskoolituse ja ümberõppe süsteemi õppeasutused 1.1.3 Arendatakse maakonna kutseharidussüsteemi HTM Käivitatakse sotsiaalse ettevõtluse 1.1.4 TÜ Narva kolledž inkubatsioonilabor Korraldatakse ettevõtjate teadmiste ja kogemuste suurendamiseks maakonna 1.1.5 IVEK ettevõtjate vajadustele vastavaid koolitusi ja konverentse TTÜ Virumaa Pakutakse Põlevkivi Kompetentsikeskuse kolledž; 1.1.6 ettevõtlusinkubaatori teenuseid kaasvastutaja: IVEK Viiakse ellu Ida-Virumaa programmi tegevus "Ettevõtjate arengu, RaM; ekspordialane ning uute tehnoloogiate kaasvastutaja kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja IVEK 1.1.7 koolitus " Viiakse ellu Ida-Virumaa programmi RaM; tegevus "Eesti ja inglise keele õpe kaasvastutaja ettevõtjatele ja ettevõtete INSA 1.1.8 võtmetöötajatele" Viiakse ellu Ida-Virumaa programmi RaM; tegevus "Viru Filmifondi riiklik kaasvastutaja kaasrahastamine " IVEK, KOVid 1.1.9 Viiakse ellu Ida-Virumaa programmi RaM; tegevus "Üle-Eestilise ulatusega spordi- ja kaasvastutaja kultuuriürituste käivitamine ja INSA 1.1.10 arendamine" RaM; Viiakse ellu Ida-Virumaa programmi kaasvastutaja tegevus "Äri- ja startup-inkubaatorite KredEx tegevuse toetamine, iduettevõtete (StartupEstonia ökosüsteemi arendamine" 1.1.11 ) 1.2 Ettevõtluskeskkond on atraktiivne investoritele ja ettevõtlusega alustajatele. Võetud on suund uute maavarade kasutus TÜ Narva kolledž; Käivitatakse Euroopa Liidu ja Venemaa kaasvastutajad: 1.2.1 kompetentsikeskus IVEK, SA Ida-Viru Tööstusalad, Narva LV Koostatakse uus keskkonnatasude kontseptsioon, arvestades keskkonnakasutuse väliskulu analüüsi ning 1.2.2 põlevkivisektori optimaalse tasustamise KeM analüüsi tulemusi. Analüüsid arvestavad põhimõtet hoida keskkonnatasud era- ja avalike huvide vahel tasakaalus. Tõstetakse ettevõtete energia- ja 1.2.3 KeM ressursitõhusust Toetatakse potentsiaalseid ja arenevaid TTÜ Virumaa ettevõtteid Põlevkivi Kompetentsikeskuse kolledž, Põlevkivi labori (sh rendilaborite) ja ekspertteadmuse Kompetentsikes 1.2.4 baasil. Kaalutakse Põlevkivi kus; kompetentsikeskuse tegevuste laiendamist ka kaasvastutaja: muude maakonnas leiduvate maavarade IVEK uurimiseks. Ida-Viru MV, Ida- Arendatakse loomemajanduse arengut läbi Viru 1.2.5 vastava tugiteenuse käivitamise ning Loomemajandus infrastruktuuri rajamise keskus MKM; Algatatakse SA Tallinna Teaduspargiga kaasvastutajad: Tehnopol tehnoloogiapõhistele idufirmadele Tehnopol, TÜ 1.2.6 suunatud kasvuprogramm ja ärinõustamine Narva kolledž, koostöös TÜ Narva kolledži ja TTÜ Virumaa TTÜ Virumaa kolledžiga kolledž Koostatakse Maapõuestrateegia ja tagatakse KeM; vahendid maapõueuuringuteks, et luua 1.2.7 kaasvastutaja: eeldused tööstusinvesteeringute ja MKM töökohtade loomiseks Viiakse ellu Ida-Virumaa programmi tegevus 1.2.8 "Toetusmeede tööstusettevõtete RaM investeeringutele" 1.3 Paranenud infrastruktuur on suurendanud investorite huvi piirkonna vastu Jätkatakse tööstusalade arendamist SA Ida-Virumaa maakonnas, sh Narvas, Jõhvis, Kohtla- Järvel, Tööstusalad; 1.3.1 Püssis, Kiviõlis ning rajatakse äriinkubaatorid kaasvastutajad: Narva ja Jõhvi MKM, KOV-id Maantee ja raudtee ristumine Sillamäe juures 1.3.2 MKM ehitatakse kahetasandiliseks 1.4. Põlevkivitööstuse ja energiatootmise loodud lisaväärtus ja efektiivsus on kasvanud ning sektor teeb koostööd muude se KeM; Analüüsitakse põlevkivi kasutamise kaasvastutaja: 1.4.1 väärtusahela pikendamise võimalusi (sh Põlevkivi tekkinud heitsoojuse ja jäätmete taaskasutus) Kompetentsikes kus Töötatakse välja, arendatakse ja rakendatakse KeM; 1.4.2 kaevandamisjäätmete, elektritootmise ja kaasvastutaja: õlitootmise parimat võimalikku tehnikat (PVT) MKM Vaivara vald; kaasvastutajad: Auvere elektrijaama jääksoojuse IVTA, Eesti 1.4.3 kasutamiseks luuakse vesiviljeluspark Energia, (kalakasvatus, katmikalad) Maaülikool, Ida- Viru Maavalitsus TTÜ Virumaa Tõstetakse põlevkivi- ja kolledž; 1.4.4 energeetikaettevõtete töötajate kaasvastutaja: kvalifikatsiooni ja pädevust IVEK Analüüsitakse põlevkivi ressursi jagamise regulatsiooni, et soodsatel turutingimustel 1.4.5 KeM oleks võimalik teostada täiendavaid investeeringuid õlitootmisse 1.5 Piirkond on atraktiivsem turistidele MKM; Toetatakse Ida-Viru turismiklastri strateegias kaasvastutajad: 1.5.1 toodud tegevuste elluviimist IVEK ja kõik klastri liikmed RM, MKM; Toetatakse turismiobjektide ja -atraktsioonide 1.5.2 kaasvastutajad: väljaarendamist teised osapooled Toetatakse veeliiklust ja sadamate 1.5.3 MKM väljaehitamist Narva LV, Jõhvi Rekonstrueeritakse ning kujundatakse LV; 1.5.4 atraktiivseteks äri- ja turismiobjektideks kaasvastutaja: Narva ja Jõhvi raudteejaamade hooned MKM Narva ja Narva-Jõesuu arendatakse välja ostu- 1.5.5 MKM ja terviseturismi sihtkohaks Viiakse ellu Ida-Virumaa programmi tegevus "Ida-Viru maakonna piirkondade RaM; SA Eesti 1.5.6 konkurentsivõime tugevdamise toetuse Kaevandusmuus reservnimekirja projektide lisarahastamine eum (Eesti Kaevandusmuuseumi väljaarendamise 2. Luua mitmekesine ja aktiivset elustiili võimaldav elukeskkond 2.1. Transporditingimused ja liikumisvõimalused maakonnas on paranenud Regionaalse ühistranspordi korraldamiseks 2.1.1 moodustatakse ühistranspordikeskus või MKM viiakse see tegevus Maanteeameti alla Tihendatakse kohalikku reisirongiliiklust Tapa- 2.1.2 MKM Narva liinil Arendatakse Ida-Virumaa jalgrattateede KOV; 2.1.3 võrgustikku, sh ehitatakse välja Narva ja kaasvastutaja: Narva-Jõesuu vaheline kergliiklustee RM MKM; Tallinna maantee rekonstrueerimine Narvas 2.1.4 kaasvastutaja: ja Narva linna sissesõidu ilme muutmine Narva LV 2.2. Elamistingimused maakonnas on paranenud ning linnakeskkond atraktiivsemaks muutunud Arendatakse ja koordineeritakse riiklikult 2.2.1 toetatud elamuehitust ning elamufondi MKM mitmekesistamist. KuM; Narva kindlus arendatakse välja kaasvastutajad: 2.2.2 kindlusarhitektuuri ajalugu tutvustavaks SA Narva rahvusvaheliseks külastuskeskkonnaks Muuseumid, Narva LV KuM; Tasutakse Narva Aleksandri kiriku kaasvastutajad: 2.2.3 renoveerimistööde laenumakseid Muinsuskaitsea met, Narva LV KOV; Renoveeritakse Narva Raekoja hoone ning 2.2.4 kaasvastutaja: elavdatakse selle ümbrus (vana kesklinn) RM RM; Toetatakse esmatarbekaupade ja teenuste 2.2.5 kaasvastutaja: kättesaadavust keskustes kaugemal EAS Kaalutakse erivajadusega ja toimetulekuraskustega inimeste kodude SoM; turvalisemaks muutmist. Korrastatakse ja kaasvasutajad: 2.2.6 puhastatakse ohtlikud kütteseadmed, KOV-d, vahetatakse välja vananenud elektrijuhtmed Päästeamet ja –kilbid, vajadusel paigaldatakse kodusprinklersüsteem Ehitatakse uued sotsiaalmajad või 2.2.7 KOV renoveeritakse sotsiaalkorterid Luuakse ning ehitatakse välja ujumis- ja KOV; supluskohad ning paadisadamad ja 2.2.8 kaasvastutaja: veeskamiskohad. Lammutatakse ohtlikud Päästeamet hüppetornid ja paadisillad Viiakse ellu Ida-Virumaa programmi tegevus 2.2.9 "Tühjenevate korterelamute probleemistiku RaM; KOVid lahendamise toetusmeede" 2.3. Keskkonnaseisund on paranenud Koostatakse meetmeprogramm ja 2.3.1 tegevuskava Ida-Virumaa põhjaveeseisundi KeM parandamiseks ja kestlikuks kasutamiseks KeM; Töötatakse välja põlevkivi väliskulu 2.3.2 kaasvastutajad: arvestamise metoodika MKM, RM Põlevkivi kaevandmise ja kasutamisega kaasnevate keskkonnast tingitud negatiivsete 2.3.3 tervisemõjude kaardistamine ja SoM leevendusmeetmete väljapakkumine mõjude vähendamiseks KeM; Suurendatakse teadlikkust Eesti kaasvastutaja: loodusväärtustest, Eesti keskkonnaseisundist, 2.3.4 Põlevkivi looduses liikumise heast tavast ja Kompetentsikes jäätmekäitlusest kus Puhastatakse Purtse jõe ja selle lisajõgede 2.3.5 KeM saastus Korrastatakse Kukruse 2.3.6 KeM kaevandamisjäätmehoidla 2.3.7 Korrastatakse mahajäetud turbaalad KeM 2.3.8 Arendatakse veemajanduse taristut KeM KeM; Lammutatakse maastikupilti kahjustavad ja 2.3.9 kaasvastutaja: kasutusest väljalangenud ehitisi KIK 2.4 Aktiivse vaba aja veetmise võimalused on avardunud Kaaluda investeeringuid maakonna 2.4.1 KuM spordirajatistesse. KuM; 2.4.2 Toetatakse Jõhvi Kontserdimaja laenumakseid kaasvastutaja: Eesti Kontsert KuM; Toetatakse Jõhvi Kontserdimaja 2.4.3 kaasvastutaja: tegevuskulusid ja kino Eesti Kontsert Toetatakse Narva sümfooniaorkestrit ning 2.4.4 KuM Jõhvi ja Narva teatreid 2.4.5 Toetatakse Iisaku muuseumi tegevust KuM 2.4.6 Toetatakse SA Narva Muuseumi KuM Koostöös erasektoriga otsitakse võimalusi KuM; 2.4.7 kaasaegse black-box tüüpi teatrimaja kaasvastutaja: rajamiseks Narva linna MTÜ Vaba Lava 2.5 Kõrghariduse saamise võimalused maakonnas on laiemad ja mitmekesisemad Narva Kolledžis hakatakse andma info- ja Tartu Ülikool; 2.5.1 kommunikatsioonitehnoloogia alast kaasvastutaja: IT- kõrgharidust koostöös IT-kolledžiga. Kolledž Jätkatakse magistriõppe pakkumist Eestis TTÜ Virumaa 2.5.2 unikaalsel õppekaval kütuste keemia kolledž valdkonnas Laiendatakse kaugõppe võimalusi tehnika TTÜ Virumaa 2.5.3 valdkonnas kolledž 3. Luua sidustatud ja turvaline sotsiaalne keskkond 3.1. Tervisehoiuteenuste kvaliteet ja kättesaadavus on paranenud Toetatakse esmatasandi tervisekeskuste 3.1.1 (ETTK) loomist Ida-Virumaa SoM tõmbekeskustesse Jätkatakse maakonna keskhaigla 3.1.2 moderniseerimist ning toetatakse Narva SoM haigla kaasajastamist Toetatakse arstide liikumist ja töölejäämist 3.1.3 SoM Ida-Viru piirkonda 3.2. Sotsiaalne sidusus on suurenenud Tööturuteenuste osutamine individuaalse 3.2.1 SoM tegevuskava alusel Mobiilsustoetuse pakkumine (inimestele, kes on töötukassas vähemalt 6 kuud töötuna 3.2.2 arvel olnud ja võtavad vastu töökoha SoM elukohast kaugemal, makstakse nelja kuu vältel mobiilsustoetust) Euroopa Majanduspiirkonna toetuste raames vanemlusprogrammi Incredible Years pilooteerimine erinevates 3.2.3 SoM Eesti piirkondades, sh IdaVirumaal. Tegevuse elluviimise aeg on 2015–2016 Luuakse regionaalne lastekaitseüksus Ida- 3.2.4 SoM Virumaale Noorsootöö teenuste piirkondliku 3.2.5 kättesaadavuse parandamiseks koostatakse 4 HTM Ida-Virumaa koostöögrupi tegevuskava Reorganiseeritakse riiklikult hallatav Narva Lastekodu ning selle asemele ehitatavad 3.2.6 SoM peremajad antakse asenduskoduteenuse osutamiseks üle Narva linnale Alaealistele õigusrikkujatele mõeldud multidimensionaalset pereteraapiat (MDFT) rakendatakse mh ka Ida-Virumaal; programmi 3.2.7 JuM rakendamiseks Ida-ja Lääne-Virumaal koolitatakse välja terapeutide meeskond Jõhvis Vähekindlustatud isikutel on paranenud kvaliteetse õigusabi kättesaadavus. Arendatakse välja uus programm 3.2.8 JuM esmatasandi õigusabi laiendamiseks ning koostöös advokatuuriga täiendatakse riigi õigusabi süsteemi Ida-Virumaal Pakutakse täiendavate tööturuteenuste ja töökoha loomise toetust Ida-Virumaa 3.2.9 suurkoondamistele reageerimiseks, et aidata SoM tööle piirkonnas töö kaotanud inimesi ja vähendada kõrget regionaalset tööpuudust 4. Tugevdada kodanikuühiskonda ning suurendada piirkonna seotust ülejäänud Eestiga 4.1. Kodanikuaktiivsus on suurenenud IVEK; kaasvastutajad: Alustatakse süsteemse ja järjepideva KÜSK, kogukondliku identiteedi arendamisega Ida- 4.1.1 kogukonnaliikum Virumaal, kaasates parimat kodumaist ja ised, TÜ Narva rahvusvahelist kogemust Kolledž, TTÜ Virumaa kolledž Tunnustatakse ja motiveeritakse sotsiaalselt IVEK; vastutustundlikke ettevõtteid. Kaasatakse kaasvastutajad: 4.1.2 kõige suurema mõjuga ettevõtete juhid ja KOV-d ja omanikud kogukonnaloomesse ettevõtted Toetatakse Ida-Virumaa kodanikuühendusi ja SiM; 4.1.3 kodanikuühiskonna alaste ürituste kaasvastutaja: korraldamist KÜSK Kultuurilise mitmekesisuse ja lõimumise 4.1.4 valdkonnas toetatakse otseselt Narva Eesti KuM Maja tegevuskulusid KuM; kaasvastutaja: 4.1.5 Edendatakse pärimuskultuuri Rahvakultuurike skus INSA; Toetatakse Ida-Viru kultuuriseltside suhete 4.1.6 kaasvastutajad: arendamist Eesti teiste piirkondade seltsidega KuM, KÜSK Toetatakse siseturvalisuse vabatahtlike organisatsioonide loomist ja arendamist. SIM; 4.1.7 Võimalusel rahastatakse MTÜ-sid kaasvastutaja: tegutsemiseks vajaminevate hoonete Päästeamet, PPA ehitamisel ja tehnikaga varustamisel Rahastuse olemasolul toetatakse Ida- SIM; 4.1.8 Virumaale või Narva reservpäästerühma kaasvastutaja: loomist Päästeamet KuM; Toetatakse rahvuskultuuriseltside tegevust kaasvastutaja: 4.1.9 Ida-Virumaal MISA, Narva Kolledž 4.2. Eesti keele positsioon Ida-Virumaal on tugevnenud Riigigümnaasiumide rajamine Jõhvi, Kohtla- 4.2.1 HTM Järvele ja Narva Toetatakse eestikeelset koolikeskkonda, sh HTM; makstakse Narva Eesti Gümnaasiumi ja kaasvastutajad: Sillamäe Põhikooli õpetajatel lisatasu, Eesti Keele Kui 4.2.2 koolitatakse eesti keelt ja eesti keeles Teise Keele õpetavaid õpetajaid ning edendatakse Õpetajate Liit vastavat metoodikat (EKTKÕL) 4.2.3 Tegevuskavast eemaldatud HTM; Edendatakse mitteformaalseid võimalusi eesti kaasvastutaja: 4.2.4 keele õppeks (õpilasvahetused, eesti keele TTÜ Virumaa päevad, ekskursioonid jm) kolledž HTM; Toetatakse eesti keele õpet ja keelekümblust kaasvastutajad: 4.2.5 haridusasutustes, Päästeametis ning KOV-des Päästeamet, KOV-d Viiakse läbi lõimumiskoolitused KuM; (keelekoolitused, keeleklubid, ettevalmistus 4.2.6 kaasvastutaja: kodakondsuseksamiks) vähelõimunutele ja INSA uussisserändajatele 4.3. Maakonnas jätkub kvaliteetsete meediaväljaannete väljaandmine Jätkatakse Eesti Rahvusringhäälingu Narva KuM; 4.3.1 stuudio, uudiste korrespondentpunkti ja kaasvastutaja: rus.err.ee korrespondendi tööd Narvas ERR Toetatakse meediaprojekte, mis aitvad paremini informeerida mitte-eestikeelset 4.3.2 KuM elanikkonda ning aitaksid kaasa kogukondlikkuse arengule 4.4. Riigiteenistujad ja ametnikud on maakonnaga paremini seotud SiM; Jätkatakse regioonitasu maksmist 4.4.1 kaasvastutaja: Siseministeeriumi valitsemisala ametites PPA Luuakse ja hoitakse käigus Ida-Virumaal töötavatele ja sinna lähetatud riigiametnikele 4.4.2 JuM piirkonna eripärasid tutvustav suhtlus- ja koostöövõrgustik Ametkondade töökohtade komplekteerimisel suurendatakse Ida-Virumaal töötavate avalike Vabariigi 4.4.3 teenistujate osakaalu vähemalt 1% võrra, Valitsus/kõik välja arvatud ametkonnad, millel puuduvad ministeeriumid regionaalsed kohahaldusüksused Ametkonnad analüüsivad kõiki oma Vabariigi 4.4.4 võimalusi, et viia oma kohahaldusüksusi üle Valitsus/kõik Ida-Virumaale ministeeriumid Kohturegistrite töökohtade üleviimine Ida- 4.4.5. JuM Virumaale 4.5. Piirkond on avatud uutele tulijatele Narvas käivitatakse kolmandate riikide KuM; 4.5.1 kodanike ja uusimmigrantide kaasvastutaja: nõustamiskeskus MISA Koostöös erasektoriga algatatakse ja 4.5.2 arendatakse rahvusvahelist KuM kunstiresidentuuri Viiakse läbi kohanemiskoolitused 4.5.3 SiM uussisserändajatele 5. Suurendada piirkonna turvalisust ja tagada riigi julgeolek 5.1. Siseturvalisuse asutused on mehitatud olukorrale vastaval arvul nõuetekohase personaliga SiM; Komplekteeritakse Ida prefektuuri piirivalve 5.1.1 kaasvastutaja: eriüksus (operatiivteenistus) PPA JuM; Gümnaasiumiõpilastele tehakse Viru vanglas 5.1.2 kaasvastutaja: Sisekaitseakadeemia eelkoolitus SKA Täiendava rahastuse olemasolul hakatakse SIM; gümnaasiumiõpilastele korraldama riigikaitse- kaasvastutajad: ja sisejulgeoleku õpet, sh laagreid Kaitseväe, 5.1.3 JuM, Kaitsemin, Kaitseliidu, Ida prefektuuri, Ida päästekeskuse Päästeamet, ja Viru vangla eestvedamisel. Alustatakse PPA, KL, KV Jõhvi Riigigümnaasiumis Õigusteenuste arendamine Ida-Virumaal ning Prokuratuur; 5.1.4 õigukaitseametnike piirkonda roteerumise kaasvastutaja: soodustamine JuM 5.2. Siseturvalisuse asutused on kindlustatud ajakohaste töötingimuste ja tehnikaga SiM; 5.2.1 Rekonstrueeritakse Narva piiripunkt kaasvastutaja: PPA Rajatakse Kiviõli, Sillamäe ja Kohtla-Järve 5.2.2 SiM politsei ja pääste haldushooned SiM; kaasvastutajad: Ida-Virumaale rajatakse Sisekaitseakadeemia Narva LV, PPA, praktikabaas, sealhulgas ühiselamu Narva, 5.2.3 TÜ Narva milles osalevad ka Politsei- ja Piirivalveamet ja kolledž, Narva Kolledž Sisekaitseakadee mia 5.3. Siseturvalisust aitab tagada toimiv koostöö teiste asutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikega Arendatakse välja Viru vangla võimekus 5.3.1 JuM politseile ametiabi andmiseks Arendatakse kahepoolseid suhteid ja 5.3.2 PPA koostööd Kagu-Soome politsei ja piirivalvega SIM; Tutvustatakse võimalusi, tegutsemaks kaasvastutajad: 5.3.3 abipolitseiniku, vabatahtliku maa- ja KAM, PPA, PÄA, merepäästja ning kaitseliitlasena KL, Ida-Viru MV ste elluviimise detailne ülevaade 2015-2018 Ülevaade 2015-2016 teostatud tegevustest vestoritele kui väikeettevõtjatele IVEK: 34 nõustamist programmi süsteemseks rakendamiseks ja koostööks partneritega; 6 ümarlauda õppeasutustele; 7 inspiratsioonikoolitust; 5 õppereisi; 1 suvekool; Edulugude kogumine ja tunnustamine maakonnas; Ida- Virumaa "Ettevõtliku kooli" võrgustiku strateegia uuendamine; maakonna koolide osalemine üle-eestilise võrgustiku töös. Ida-Viru haridustöötajate täiendav eesti keele õpe B2 ja C1 tasemel (110 000 eurot aastas). Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA) raames analüüsitakse ja tehakse ettepanekuid tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks ühitamiseks igal aastal viies-kuues OSKA valdkonnas. 2016. aastal olid analüüsitavateks valdkondadeks arvestusala; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; metalli- ja masinatööstus; metsandus ja puidutööstus; sotsiaaltöö. 2017. aastal analüüsitakse järgmiseid valdkondi: ehitus; energeetika ja kaevandamine; keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalide tööstus; põllumajandus ja toiduainetööstus; tervishoid; transport, logistika, mootorsõidukite müük ja remont. OSKA analüüsid vaatavad ka töötajate regionaalset jaotust, kuid tänased andmeallikad ei luba teha detailseid regionaalseid analüüse. On selge, et OSKA kõrvale mingi muu süsteemi loomine pole mõistlik. HTM: 2015-2016.a rahastamine: 2015.a. 13,8 mln eurot (Ida-Virumaa KHK, Narva KÕK ja Sillamäe Kutsekooli kulud ja investeeringud). 2016.a 8,4 mln eurot (Ida-Virumaa KHK, Narva KÕK ja Sillamäe Kutsekooli kulud ja investeeringud). Täiendavalt taotletakse vahendeid RES-st õpetajate palgatõusuks ning võimaliku tulemuslikkuse komponendi katmiseks Käivitus ettevõtluse inkubatsioonilabor, mis katab nii sotsiaalset ettevõtlust kui ka teisi valdkondi. Ettevõtluslaborit arendades tehakse koostööd ka ettevõtlusõppe programmist toetatava TÜ ning TTÜ eelinkubatsiooni programmiga, mille toel on 2017.a sügisel kavandatud läbi viia eelinkubatsiooni programm TÜ Narva Kolledžis. Käesoleval aastatel kaasatakse labori töösse piirkonna koole ning järgmisel aastal integreeritakse labori tegevus Ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekavva. 1. Baaskoolitused Narvas ja Jõhvis. Kokku toimus 4 baaskoolitust - 3 vene keeles. (Jõhvis, Narvas, Sillamäel) ja 1 eesti keeles (Jõhvis); 2. Ida-Virumaa Ettevõtluspäeva korraldamine, milles osales kokku 70 inimest; 3. Maakonnas tegutses kaks mentorklubi. Narvas vene keeles, milles osales 12 mentiid+6 mentorit. Jõhvi mentorklubi oli eesti keeles, milles osales 13 mentiid ja 7 mentorit; 4. Koos Rahandusministeeriumiga korraldatud teabepäev ettevõtjatele "E-arvetele üleminek Eestis 2016"; 5. Jõhvis toimus ekspordikoolitus algajatele ekspordiettevõtjatele vene keeles, IVEK oli kaaskorraldaja; 6. Osalemine partnerina ettevõtlusprogrammis "Kohtla-Järve Entrepreneurship Training Course", osales kokku 20 inimest, IVEK tegi ettekande teemal "Ettevõtlusega alustamine Eestis ja toetusvõimalused", tegemist oli rahvusvahelise projektiga; 7. Osalemine "Ida-Viru noorte karjääripäevadel "Targalt tulevikku 2016" Narvas ja Kohtla-Järvel, IVEK viis läbi 4 (3 v.k.+1 e.k.) töötuba ettevõtlusega alustamise kohta, kokku osales e.k. töötoas 10 noort, v.k töötoas 40 noort; 8. Ida-Virumaal alustas tegevust Loov Eesti programm, IVEK on maakonnas partner, IVEK annab abi ja toetab programmi õnnestumisel; 9. Elektriühenduste pilootprogramm Ida-Virumaal, IVEK aitas programmi käivitada maakonnas, aitasime korraldada ettevõtjatele programmi kohta infopäeva Narvas, info levitamine, ettekande tegemine jne.; 9. Ida-Virumaa Noortekogu koolituspäev maakonna, esitlus noortele ettevõtlusega alustamise kohta 26.11. e.k., osales 25 noort; 10. IVEK aktiivselt osales Narva ettevõtlusnädala korraldamisel ja tegi ka 2 ettekannet kus kokku oli 50 inimest; 11. Tehtud 3 ettekannet Töötukassas: täiskasvanutele, noortele ja 1 ettekanne töötukassa töötajatele kus kokku oli 55 inimest; 12. IVEK osaleb žüriis – Narva linna parim ettevõtja; 13. 2016. aastal IVEK osales Jõhvi ja Narva PKK inkubatsiooniteenuseid kasutas 10 ettevõtet Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. ele ja ettevõtlusega alustajatele. Võetud on suund uute maavarade kasutuselevõtu uurimiseks Ei ole saanud rahastust KeM: 2016. aastal alustati Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüsiga, mille peamine eesmärk on keskkonnakasutusest (sh põlevkivitööstuse) ühiskonnale tekitatava kulu õiglane kompenseerimine või selle vähendamine. Väliskulude hindamise metoodika ja konkreetsed poliitikasuunised keskkonnatasude regulatsiooni muutmiseks valmivad 2018. aasta keskel. Detsembris 2016 valmis Rahandusministeeriumi eestvedamisel põlevkivisektori optimaalse tasustamise analüüs, mille alusel plaanitakse täiendavalt parendada põlevkivi kaevandamise tasustamise süsteemi, et tagada põlevkivitööstuse jätkusuutlikkus. 2016. aastal avati ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meetme raames ressursiauditite taotlusvoor, mis on suunatud töötlevale tööstusele ja mäetööstusele (sh põlevkivitööstus). 2016. aasta lõpuks tehti 4 positiivset otsust ressursiauditite toetamiseks. Ressursiauditite tulemusel valmib ettevõttel ressursikasutuse analüüs, mille jätkuks on ressursisäästu projekt. Projekti elluviimiseks saavad ettevõtted taotleda investeeringute toetust. Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe tõstmist toetatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist 110 miljoni euroga. Ettevõtete ressursisäästu projektide lõpptähtaeg on 2023. aasta. PKK teenuseid kasutas 35 arenevat/potentsiaalset ettevõtet 2016. aasta lõpul sai loomemajanduse arendamise meetmest rahastuse (1 miljon eurot) visuaalse multimeedia keskuse OBJEKT rajamine Narva. Tegemist on keskusega, kus pakutakse visuaalse multimeedia ettevõtete tootlikkuse, toodete lisandväärtuse ning rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu toetavat füüsilist ja tehnoloogilist infrastruktuuri. Lisaks füüsilistele ja tehnoloogilistele ressurssidele on Objekti üks ülesannetest toetada visuaalse multimeedia ettevõtete strateegilist äriarendamist loomeinkubaatori ekspertide/mentorite meeskonna abil, kes oskavad nõustada nii alustavaid kui ka tegutsevaid visuaalse multimeedia valdkonna ettevõtteid. Mitmed Objekti teenused on suunatud ka avalikkusele, et populariseerida valdkonda noorte seas. Selleks antakse kõigile soovijatele võimalus külastada keskust igapäevaselt, proovida visuaalse multimeedia valdkonna tehnoloogilisi lahendusi ning korraldada erinevaid valdkonnaga seonduvaid üritusi. Projekti elluviijaks ja keskuse rajajaks on SA Narva Loomeinkubaator. TTÜ Virumaa kolledž: 2016. a. alustati prototüüpimisprogrammiga PATEE projekti raames. Koostöös Mectoryga toimuvad õpitoad Ida-Virumaa kooliõpilastele äriideede konkursi Bright Minds raames. MKM: Selle programmi jaoks ei leitud rahalisi vahendeid ja programmi ei ole rakendatud. Plaan on leida rahastus läbi EASi ja alustada programmiga 2017-2018. Programmi aastaeelarve on 98000 eur Ida-Virumaa olulise tööandja põlevkivisektori arengut suunab 2016. aasta märtsis Riigikogu poolt kinnitatud „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“. Põlevkivi arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kasutamine. TTÜ Virumaa Kolledži baasil on välja arendatud ka Põlevkivi Kompetentsikeskus, mille peamiseks ülesandeks on põlevkivivaldkonna uuringute ja ettevõtluse arendamine ning põlevkivialase teadlikkuse tõstmine. Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. vestorite huvi piirkonna vastu Tööstusalade arendamist on toetatud 2007-2013 piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme (ERF) vahenditest ja ENPI Eesti-Läti- Vene programmist ning jätkatakse toetamist 2014-2020 piirkondade konkurentsivõime tugevdamise infrastruktuuriinvesteeringute meetmest (ERDF) ja võimalusel ENI Eesti-Vene programmist. Toetatud 2007-2013 meetmest: Narva Tööstuspark: 2016. aasta seisuga kokku käivitatud kolm tootmisettevõtet ja kaks logistikakeskust (projektvõimsuse saavutamisel kokku 650 töökohta). Kokku 2016. a lõpuks lepingud 13 ettevõttega (23 krunti 36-st). Jõhvi Äripark: kokku 2016. a lõpuks lepingud 4 ettevõttega (5 krunti 24-st) Toetatud 2014-2020 meetmest: Narva Tööstuspark 2. etapp: 2016. aastal viidi läbi riigihange ning alustati infrastruktuuri ehitamisega, finantseerimine osaliselt PKT meetmest. Kohtla-Järve Tööstuspark: 2016. aastal viidi läbi riigihange ning alustati infrastruktuuri ehitamisega, finantseerimine osaliselt PKT meetmest. 2016. aastal viidi läbi riigihange ning alustati infrastruktuuri ehitamisega, finantseerimine osaliselt PKT meetmest. Äriinkubaatorite rajamine Jõhvi ja Narva parkidesse: rahalisi vahendeid inkubaatorite rajamiseks (va. projekteerimine) ei ole õnnestunud kaasata. 2015-2016 .a. 1,7 miljonit eurot 2017-2020 .a. 9,3 miljonit eurot lisaväärtus ja efektiivsus on kasvanud ning sektor teeb koostööd muude sektorite ettevõtetega Algatatud uuringud: Kaasaegsete põlevkivi termilise töötlemise protsessides (eelkõige tahke soojuskandja kasutamine) tekkivate produktide keemilise koostise uuring. Põlevkivi ja teiste orgaaniliste materjalide koostöötlemine ja saadavate produktide omaduste uuring. Põlevkivitööstuses tahke soojuskandja protsessi käigus tekkiva tuha taaskasutamise uuring. Kaevandamisjäätmete käitlemise PVT väljatöötamine, arendamine ja rakendamine toimus Euroopa Liidu tegevuste osana. Juunis 2016.a sai valmis maavarade (sh põlevkivi) kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmete keskkonnaohutu käitlemise PVT viitedokumendi (BREF) eelnõu (Management of Waste from the Extractive Industries) . Eelnõusse paranduste ja täienduste tegemiseks läks palju aega ja eelnõu vaadatakse ekspertgrupi poolt lõplikult läbi 2017.a suvel. Seejärel see kinnitatakse ja eeldatavalt algab kaevandamisjäätmete PVT arendamine ning rakendamine aastal 2018. Kaevandamisjäätmeid tuleb vaadelda kui tuleviku ehitusmaterjalide ressurssi. Toimus VIII Põlevkivikonverents (19.11.16), osalejaid oli 185. Viidi läbi kaks Mäeinseneride täienduskoolitused (21.-23.01.2016, 11.-13.11.2016), kus osales 36 mäeinseneri üle Eesti. Jaanuaris 2017 jõustus uus maapõueseadus, millega muudeti mh põlevkivi kaevandamise mahu piiramise süsteemi. Uue regulatsiooni järgi jääb põlevkivi kaevandamise aastamäär 20 miljonit tonni kehtima. Põlevkivi kaevandamise aastamäär jagatakse sarnaselt varasemale ettevõtete vahel. Ettevõte ei tohi talle antud põlevkivi kaevandamise aastamäära temale antud maavara kaevandamise lubade alusel kaevandades ületada. Kui põlevkivi kaevandaval ettevõtetel on rohkem kui üks maavara kaevandamise luba, siis see, kuidas ettevõte jagab talle antud aastamäära talle antud kaevandamislubade vahel, jääb ettevõtte otsustada. Oluline on, et loas määratud kaevandamise maksimaalsest aastamäärast rohkem ettevõte kaevandada ei tohi. Loas olev kaevandamise maksimaalne aastamäär on üldjuhul määratud keskkonnamõju hindamise alusel. Ettevõte võib talle antud põlevkivi kaevandamise aastamäära või osa sellest võõrandada teisele isikule, kellel on juba maavara kaevandamise luba või kes seda taotleb. Ettevõte võib talle antud põlevkivi kaevandamise aastamäärast ka loobuda ning sellisel juhul paneb Keskkonnaministeerium aastamäära enampakkumisele. Lisaks on maapõueseaduse alusel kaevandada alla 20 miljoni piirmäära kaevandatud varu tagantjärele. Selleks peab ettevõte esitama loa andjale taotluse. Tagantjärele kaevandatav määr lisandub ettevõttele antud aastamäärale. Tänaseni ei ole ükski põlevkivi kaevandavatest ettevõtetest oma aastamäära täis kaevandanud. Täiendavalt valmis detsembris 2016 Rahandusministeeriumi eestvedamisel põlevkivisektori optimaalse tasustamise analüüs, milles tehti muuhulgas ettepanekuid ka põlevkivi ressursi jaotussüsteemi muutmiseks. Ettepanekuid analüüsivad koostöös Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium ning otstarbekusel kavandatakse muudatused maapõueseadusesse. IVEK: Valmis turismiklastri turuvajaduste analüüs ja uus tootearendus- turundusstrateegia perioodiks 2016- 2019, mille alusel taotletakse toetust PKT programmist. Algas INTERREG CB projekti 30MILEs elluviimine (väikesadamate võrgustik Helsinkist/Tallinnast idas) ning PATEE projektide elluviimine. Partnerlus 41 partnerit jaan.2017. Meediakajastusi ca 30. 2)Tootearendus- turundus. Valmis 47 tuhat trükist ja 49 videot. Ööbimiste arv kasvas 6% võrreldes 2015.a-ga. Kokku oli 2016.a. majutatute ööbimisi 365 993 (kõigi aegade rekordaasta). MKM: Ida-Viru turismiklastri strateegia eesmärkide saavutamist toetab lisaks PATEE programmile (2017-2020 perioodi PATEE maht 157 659 eurot) EASi Turismiarenduskeskuse poolt rakendatav „Turisminõudluse suurendamise programm“ Turismiobjektide ja –atraktsioonide väljaarendamiseks on olnud võimalik toetust taotleda pereturismi atraktsioonide toetusmeetmest ning PKT Ida-Viru maakondliku strateegia raames 4 milj. eurot. Eesti-Läti väikesadamad. MKM: otsus toetada Raudteepeatuste meetmest Narva ja Jõhvi raudteejaamadega seotud projekte. Rekonstrueeritud lõik Jõhvi linna Kooli tänavast, rajatud autoparkla ja bussipeatus, rajatud tänavalt kõnnitee raudtee perroonini (Jõhvi VV 705 220 eurot, sh riigi toetus 284 890 eurot). Projekteeritud on Narva linna bussi- ja raudteejaama territoorium. Narva raudteejaama ja bussijaama õueosa ehitusmaksumuseks kujuneb ca 1 224 000 eurot. Vaksalihoone on Eesti Raudtee vara, Eesti Raudtee on projekti partner ja vastutab vaksalihoone renoveerimise eest. Projekti kogusumma on ca 1 830 000 eurot. MKM: Tegevusse panustavad EAS-i Turismiarenduskeskuse poolt rakendatav „Turisminõudluse suurendamise programm“ Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. aldav elukeskkond maakonnas on paranenud Maakondliku ühistranspordi ümberkorraldamise ja järelevalve ülesannete osas plaanitakse ühistransporti korraldava pädeva asutuse ülesanded üle anda maavalitsustelt piirkondlikele ühistranspordikeskustele. Ei ole teostunud Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamise projekteerimine. LPA projekt. Jalgrattateed Narvas, Narva-Narva-Jõesuu vahel, Tallinna mnt. jalgrattatee pikendamine kuni Peeterristini. Rahastusotsus Ida- Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu programmist Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonnas Kohtla valla projektile „Järve küla jalg- ja jalgrattatee rajamine“, ERF toetus 176 815,35 eurot Narva LV: Läbi viidud hange ja sõlmitud leping Tallinna mnt Narvas rekonstrueerimiseks Rahu tänavast ringristmikuni Puškini tänaval Narva linna enda eelarvelistest vahenditest. MKM: Narva linn esitas rahastustaotluse TJAle 30.12.16 d ning linnakeskkond atraktiivsemaks muutunud MKM: Elamufondi arendamise toetuse andmise tingimused on väljatöötamise lõppjärgus. 2017 aastaks on eraldatud 2,5 milj. eurot. Narva LV: Ajavahemikus kuni 2020 hõlmab projekt 3 osa. Esimene - Narva linnuse restaureerimine multifunktsionaalseks kultuurikeskuseks. Teine - Honori bastioni restaureerimine ja turismiatraktiivseks muutmine (kogumaksumus on ligi 3.5 mln eurot km-ta). Kolmas osa algab 2018. aastal ning sisaldab esimesed tööd Gloria bastioni restaureerimiseks. Gloria bastioni restaureerimistööde maksumus on ligi 9.7 miljonit eurot km-ta. Alates aastast 2018 restaureeritakse Narva kindluse ülejäänud restaureerimata osad. KuM: 2015-2016 kulud 486 259 eurot, taotlus RES-i 1 500 000 eurot. KuM: aastatel 2015-2016 tasutud 203 001 eurot. Planeeritud (2017-2020) 282 013 eurot Narva LV: Valminud on Raekoja ja raamatukogu ning nende lähialade detailplaneering eskiis Läbi viidud uuring heade praktikate osas kombineeritud teenuste (sh. esmatarbekaubad ja teenused) osutamisel keskustest kaugemal. ("Teenuste uuenduslikum ja säästlikum korraldamine toimepiirkondade keskuste tagamaal") SoM ettepanek 2016 a. seire käigus: muuta tegevuse 2.2.6 vastutajat. Vastutajad/eestvedajad peaksid olema kohalikud omavalitsused, mitte Sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeerium on välja töötamas sotsiaalhoolekande seaduse muudatust, mille kohaselt tekib kohalikel omavalitsustel toimetulekutoetuse määramisel kaalutlusõigus võtta osadele leibkondadele toimetulekutoetuse määramisel seaduses sätestatud piirmäära ulatuses arvesse ka eluasemekulusid, mis on vältimatud ja tulenevad õigusaktist või ohust inimeste tervisele või elule. Seirearuande koostamise protsessis otsustati: eemaldada tegevus sellisel kujul tegevuskavast, kuna tegevus ei ole Ida-Virumaa spetsiifiline. 2017. aasta jooksul selgitada täiendav vajadus ja võimalused Ida-Virumaa tegevuskava täiendamiseks Ida-Virumaa spetsiifiliste oluliste toimetulekuraskustega inimeste kodude turvalisemaks muutmise tegevuste osas Renoveeriti 1 sotsiaalkorter, paigaldatud õhksoojuspump (Illuka VV 5208,78 eurot); Rekonstrueeriti sotsiaalmaja Kaare 7, Jõhvi esine sissesõidutee ja parkla, hoonesse rajati saun ja uus dušinurk. Nimetatud tööd on tehtud valla omavahenditest, riigieelarvest toetust saadud ei ole. Renoveeriti üks sotsiaalkorter (Jõhvi VV 21 000 eurot); Renoveeriti sotsiaalkorter aadressil Järve küla 7a-17 Kohtla vald (Kohtla VV 456 eurot); Sillamäe linna munitsipaalkorterite remont (Sillamäe Linnavalitsus 20148 eurot). Vahendid perioodiks 2017-2020 planeeritud - Jõhvi Vallavalitsus 203 333 eurot ja Sillamäe Linnavalitsus 8000 eurot. Koostatud Kuningaküla väikesadama DP (supluskoht, slipp, parkla) (Illuka Vallavalitsus 3600 eurot); Toila sadamas teenuste ja tingimuste parendamine – rajati sadamasse administratsioonihoone, ehitati uus külaliskai ja parendati tingimusi terves sadamas (Toila VV 280 000 eurot). Toila VV planeeritavad investeeringud perioodil 2017-2020 - 2100000 Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. Keskkonnaministeeriumil on valminud meetmeprogramm ning koostatud tegevuskava põhjaveekogumite kaupa. Tegevuskavas on määratletud nii tegevuste vastutajad kui ka maksumused ning hinnatud on iga tegevuse efektiivsust. Meetmeprogramm ja tegevuskava on seotud Ida-Eesti veemajanduskavaga 2015-2021. Meetmeprogramm on koostatud 6 aastase perioodi peale ja tegevuskava on koostatud iga aasta kohta. Igal aastal vaadatakse meetmeprogramm ja tegevuskava üle, kaardistatakse selle täitmine, vajadusel dokumente täiendataks või muudetakse. Tegevuskava täitmist koordineerib Keskkonnaamet. 2016. aastal alustati Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüsiga, mille peamine eesmärk on keskkonnakasutusest (sh põlevkivitööstuse) ühiskonnale tekitatava kulu õiglane kompenseerimine või selle vähendamine. Väliskulude hindamise metoodika ja konkreetsed poliitikasuunised keskkonnatasude regulatsiooni muutmiseks valmivad 2018- 2019. Detsembris 2016 valmis Rahandusministeeriumi eestvedamisel põlevkivisektori optimaalse tasustamise analüüs, mille alusel plaanitakse täiendavalt parendada põlevkivi kaevandamise tasustamise süsteemi, et tagada põlevkivitööstuse jätkusuutlikkus Aastatel 2014–2015 viidi Terviseameti tellimusel läbi põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud tervisemõju uuring (kaasatud TÜ, SoM, KeM). Põlevkivisektori tervisemõjude uuringu tulemused näitavad, et Ida-Virumaa elanike tervislik seisund on mitmete näitajate poolest halvem kui mujal Eestis. Konkreetsete leevendusmeetmetena on lähiajal kavas tervisenäitajate monitooring Ida- ja Lääne-Virumaal, põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tingitud negatiivse sotsiaalse mõju (sh mõju tervisele) hindamine ja vähendamiste võimaluste analüüs 13.09.2016 korraldas Keskkonnaamet Ida-Virumaa õpetajatele ja koolijuhtidele keskkonnahariduse infopäeva Jõhvis, kus tutvustasid oma tegevust piirkonnas keskkonnaharidusega tegelejad (Keskkonnaameti Iisaku looduskeskus, RMK Kauksi looduskeskus, MTÜ Rakendusökoloogia Keskus, Iisaku Kihelkonna Muuseum, Mäetaguse Jäägrimuuseum, MTÜ Alutaguse Matkaklubi), samuti SA KIK, Tartu loodusmaja, TÜ loodusmuuseum. Keskkonnaamet korraldas ka 2 infopäeva Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli õpetajatele ja keskkonnaalased infopäevad Narva lasteaiaõpetajatele vene keeles. 26.02.2016 korraldas Keskkonnaamet Jõhvis võõr- ja probleemliikide infopäeva, 20.06.2016 Ida-Viru parkide infopäeva. Looduskaitsekuu tähistamiseks korraldati 2016 mitmeid üritusi, näiteks 12.05 avati Narvas Soome loodusfotograafi Hannu Hautala loodusfotode näitus, 15.05 toimus Kohtla-Järvel Looduse Aasta Foto 2016 pidulik loodusüritus, toimusid looduskaitsekuu matkad. Keskkonnaameti Iisaku looduskeskuses on ametis 2 keskkonnahariduse spetsialisti. 2013.a avatud energiasäästlikul keskusel on mätaskatus, lisaks elektrivõrgule kasutatakse päikese- ja tuuleenergiat. 2016 aastal viidi seal läbi 239 õppeprogrammi, milles osales 4629 õpilast. Programmid on nii looduskaitse- kui keskkonnakasutuse teemadel (jäätmekäitlus, veekaitse, võõrliigid jne). Oluline osa õppeprogrammidest toimus vene keeles (168 programmi, 3238 õpilast). Kakskeelseid (eesti ja vene keeles) toimus 16, nendes osalejaid 391. Eestikeelseid õppeprogramme vene keelt kõnelevatele õpilastele (keelekümblus) viidi läbi 30, neis osales 559 õpilast. 26 (Läbiviidud programmide ja osalejate arv suurem kui teistes maakondades – nt Võrumaal 199 programmi, 3884 osalejat, Harjumaal 130 programmi, 2975 osalejat, Valgamaal 134 programmi, 2651 osalejat jne ) Laenutada saab ESF programmi „Keskkonnahariduse arendamine“ toel valminud säästva arengu haridust toetavaid õppevahendeid (Lotte loodusmäng, Rannaniidukohver, Savimaja komplekt, Õiglane kaubandus, Kus on elu säästlikum ja mõistlikum) Info Iisaku Purtse jõe valgala puhastamiseks otsus 21 milj. eurot. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014-2020 meede 7.2, tegevus 7.2.2. 2016 aastal alustas KeM “Purtse jõe ja selle lisajõgede korrastamine” Ühtekuuluvfondi projekti elluviimist. Keskkonnaministri käskkirjaga 18.04.2016 nr 1- 2/16/336 kinnitati Purtse TORT. Projektiala on fenoolisoo, Kohtla ja Purtse jõe piirkond. 2016 aastal toimus puhastustööde projekteerimis-ehituse riigihanke läbiviimine. Samuti alustas KeM täiendavat initsiatiivi Purtse jõe lisajõe – Erra korrastamiseks vahendite otsimist. Selleks esitati Life programmi eeltaotluse toetusrahade saamiseks. KeM: 2016. aastal alustati Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise ja ohutustamise projektiga. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetuse summa on 8,2 miljonit eurot. Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist otsustati septembris 2016 Kukruse A-kategooria aherainemäe korrastamist toetada 1,3 miljoni euroga. Projekti tegevustega alustatakse pärast Kohtla valla eriplaneeringu kehtestamist, mille eeldatav aeg on 2018. aasta kevadel. Turbaalade korrastamise tegevused viiakse ellu Keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirja nr 636 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste 7.2.3 “ Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine “ elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014-2021 tegevuskava ja eelarve kinnitamine” alusel. Kavandatavate tegevuste kogumaksumus on 5,8 miljonit eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 85% (4,93 miljonit eurot) ning tegevuse elluviija RMK omafinantseering 15% (870 000 eurot). Projekti raames korrastatakse üle Eesti kokku umbes 2000 hektari suurusel alal mahajäetud turbaalad. Konkreetsed tööd selguvad projekteerimise tulemusel. Üldiselt on tegemist kuivenduskraavide sulgemise ning kraavidele tõkete rajamisega. Tööde teostamise ajaks kavandab RMK aastad 2018-2020. KeM: Hajaasustusega piirkondades reovee kohtkäitlussüsteemide rajamist ja rekonstrueerimist toetatakse Rahandusministeeriumi koordineeritavast hajaasustuse programmist. Keskkonnaministeerium alustas 2016. aastal „Liitumisprogrammi“ koostamist. Programmi raames plaanitakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetada kinnistute siseste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks vajalike torustike väljaehitamist ning kogumismahutite rajamist üle 2000 ie reoveekogumisaladel. Programm valmib 2017. aasta jooksul. 2016.a. oli võimalik taotleda rahastust SA KIK-i keskkonnaprogrammist (jäätmekäitluse alaprogramm), toimus üks taotlusvoor ja rahastati projekte ka Ida-Virumaal. 2017 aastal on ka samuti üks taotlusvoor. vardunud KuM tegi lisataotlus RES-i aastateks 2018-2022, et toetada kõigi maakondade, k.a. Ida-Virumaa, tervisespordikeskusi kokku 50 000 euroga aastas maakonna peale. Ida-Virumaal küsitakse toetust kahele tervisespordikeskusele (Äkkelküla, Narva Pähklimäe terviserajad 40 000 aastas ning Alutaguse Puhke ja Spordikeskus 10 000 aasta). KuM: 2015-2016 perioodil tasutud 6 531 100 eurot. Laenumaksete katmisel osaleb ka Jõhvi vald. KuM 2015 - 268127,25 eurot; 2016 - 256588,7 eurot. Tegevuskulude katmisel osaleb ka Jõhvi vald. 2015-2016 aastal 196 434 eurot, periood 2017-2019 396 868 eurot 2015 kuni 2016 perioodil 130 730 eur. Kavandatud 2017-2020 perioodiks 266 095 eurot 2015 kuni 2016 perioodil 328 941 eurot. Kavandatud 2017-2020 perioodiks 806 926 eurot. 2015 kuni 2016 perioodil 125 000 eurot. Kavandatud 2017-2020 perioodiks 1 000 000 eurot. as on laiemad ja mitmekesisemad TÜ Narva kolledžis avati 2015/16 õppeaastal rakenduskõrgharidusõppe õppekava "Infotehnoloogiliste süsteemide arendus". Õppekavale võeti 2015/16 õppeaastal vastu 31 üliõpilast ja 2016/17 õppeaastal 24 õpilast. 2016. aastal vastuvõttu ei toimunud. Uus vastuvõtt 2017. aasta sügisel. TTÜ Virumaa kolledžis toimub paralleelselt päevaõppele vastuvõtt kaugõppesse. Käesoleval ajal moodustab kaugõppes õppivate tudengite arv ca 50% TTÜ Virumaa kolledž üliõpilaste arvust. kond vus on paranenud Perioodil 2017-2020 planeeritud 7 875 781 eurot. Kinnitati investeeringute kava, mille kohaselt toetatakse 8 Ida-Viru maakonna projekti kogumaksumusega 14 411 277 eurot (sh ERF toetus 7 875 781 eurot): SA Ida- Viru Keskhaigla Järve projekt 4 589 440 eurot (2020); SA Ida-Viru Keskhaigla Ahtme projekt 2 520 741 eurot (2020); SA Sillamäe Haigla 1 575 648 eurot (2018); OÜ Corrigo 1 959 260 eurot (2018); SA Narva Haigla 987 628 eurot (2019); SA Kirde Kohalik Haigla 886 899 eurot (2018); Kiviõli Linnavalitsus 1 032 615 eurot (2018); OÜ Narva Perearstikeskus 859 046 eurot (2018). SA Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi II ehitusjärgu projekteerimise toetamine 780 000 eurot. SA Narva Haigla erakorralise meditsiini osakonna renoveerimise ja võrgustumise toetamine 1 000 000 eurot. Tegevuse elluviimiseks ei õnnestunud Sotsiaalministeeriumil 2017. a lisataotlusega vahendeid saada ning 2018. a neid prioriteetide muutumise tõttu ka ei taotleta. Eraldi Ida-Viru kohta arvestust ei peeta: residentuur, perearstide asendussüsteem, õdede täiendav õpe jms mõjutavad. Viib jooksvalt ellu töötukassa. Töötukassa teenuste eelarve ei ole maakonnapõhine. Eelarve täitmine 2015. aastal 24 535 769 eurot ning 2016. aastal 21 100 810 eurot. Mobiilsustoetust makstakse inimestele, kes on töötukassas vähemalt 6 kuud töötuna arvel olnud ja võtavad vastu töökoha elukohast kaugemal, nelja kuu vältel. Toetust pakuti 2016. aastal 390 inimesele. Euroopa Majanduspiirkonna toetuste raames vanemlusprogrammi „Imelised Aastad“ piloteerimine erinevates Eesti piirkondades, sh Ida-Virumaal. 2014-2017 viidi läbi Ida-Virumaal vanemlusprogrammi gruppe 12, programmi läbis kokku 121 2-8-aastaste laste vanemat. Alates 1. jaanuarist 2016 töötab Ida-Virumaal Sotsiaalkindlustusameti (SKA) lastekaitseüksuse Ida piirkonna allüksus. Üksus asub Jõhvis, maavalitsuse hoones (Keskväljak 1) ja teenindab lisaks Ida-Virumaa omavalitsustele ka Lääne- Virumaa omavalitsusi. Piirkonna allüksuses töötab nõunik, peaspetsialist ja juhtumikorraldaja. SKA lastekaitseüksus (ja selle piirkondlikud allüksused) toetab kogu kohalikke omavalitsusi lastekaitsejuhtumite lahendamisel, laste vajaduste hindamisel ja piirkonna lastekaitse valdkonna arendamisel ning erinevate riiklikult rahastatud teenuste vahendamisel ja pakkumisel. Perioodil 2015-2016 201 000 eurot. Tegevus lisati tegevuskavasse 2017. Riiklikult hallatav Narva Lastekodu reorganiseeriti 2015. aastal ning selle asemele ehitatavad peremajad anti asenduskoduteenuse osutamiseks üle Narva linnale. Uued peremajad avati juulis 2015. (1 396 840 eurot) MDFT terapeutide koolitamise ja MDFT teenuse pakkumisega alustati 2015. aastal ja kuni aprillini 2017 rahastati MDFT-d välisvahenditest. 2015.-2016. aastal pakkus asukohaga Jõhvis teraapiateenust Ida- ja Lääne-Virumaal neljaliikmeline MDFT meeskond (lisaks meeskonnad ka Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning Viru vanglas). Esmatasandi õigusnõustamise laiendamiseks, sh Ida-Virumaal, on 2016. a valmistatud ette riigi õigusabi seaduse muudatused, mis jõustusid 2017. a alguses. Muudatustega loobuti seni õigusabi osutajatele kehtinud piirangutest (õigusabi osutajateks said olla üksnes SA-d ja MTÜ-d). Projekti elluviimiseks saadi lisarahastust 0,7 miljonit, mis võimaldab osutada õigusabi senisest suuremale hulgale inimestele. Soovime õigusnõustamisega katta vähemalt kõik maakonnakeskused. Välja on kuulutatud konkurss uue õigusabi osutaja leidmiseks. Suurkoondamiste tõttu töö kaotanud inimeste tööle aitamiseks alustati 2016. a juulis täiendavate tööturuteenuste pakkumist Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi (EGF) projekti raames. Kavas on 2 aasta vältel teenuseid osutada vähemalt 800 inimesele kogumaksumusega 1,9 miljonit eurot. EGFi toel. Kokku osutati 2016. a juunist detsembrini teenuseid 431 inimesele. Eriti hästi käivitus täiesti uus teenus: tasemeõppe toetus. EGFi toel alustas 2016. a õpinguid tasemeõppes 124 inimest. Enamus neist asus õppima kutseharidusasutusse. Muudest teenustest siseneti 2016. a enam tööturukoolitusele (181), eesti keele õppesse (61) ja tööpraktikale (41). Töökoha loomise toetus kehtestati ajutise kriisimeetmena ning seda on kavas osutada kuni 2018. a lõpuni. 2016. a lõpu seisuga oli töökoha loomise toetusega tööle rakendatud 151 töötajat viies erinevas ettevõttes. Jooksvalt viib tegevusi ellu töötukassa. Perioodil 2017-2020 on täiendavateks meetmeteks (töökoha loomise toetus ja EGF) planeeritud 7 029 737 eurot. dada piirkonna seotust ülejäänud Eestiga IVEK: 1. Kodanikeühenduste konverents ja tunnustamine ,Hooliv kodanik=hooliv ühiskond + -Ühisnädalal 12 kohalikku kogukondlikku üritust, 2. kogukonna ühiseid väärtusi ja algatusvõimet toetavate programmide nõustamine; 3. „Teeme Ära“ kogukonnaalgatuslike tegevuste koordineerimine Lõunaregioonis,4. kogukondliku turvalisuse teema tutvustamine külade aastalõpukohvikus. TTÜ Virumaa kolledž viis läbi alljärgnevad tegevused Ida- Virumaa kogukonna ühendamiseks: 1. populaarteaduslikud loengud täiskasvanud elanikkonnale, sh puudega inimestele, töötutele, noortele emadele ja vene emakeelt kõnelevatele inimestele Virumaa Rahva Kolledži (VRK) raames; 2. koostöös Rootsi saatkonnaga ettevõtluskursus (12.10- 10.11.2016), kus osalesid tudengid, töötud, väikeettevõtjad, linnaelanikud. Rootsi, Läti ja kohalike ekspertide juhendamisel saadi läbi praktiliste tegevuste selgeks, mis on võrgustumine, kuidas toodet turundada, mis on prototüüpimine, kuidas meeskonnas ideid arendada ja kuidas saada ideest reaalne äri. 3. traditsioonilised teadlikkust tõstvad, tehnika valdkonnas harivad töötoad ja loengud „Teadlaste öö“ raames kõikidele maakonna elanikele, sõltumata rahvusest, vanusest, kultuurist vm; 4. Start-up eksperdi John Sechresti avalik loeng (13.12.2016) koolinoortele tudengitele ja väike- ja alustavatele ettevõtjatele; 5. Ida-Viru noorte karjääripäev „Targalt tulevikku 2016“ maakonna koolinoortele. 6. Robootikafestival 21.10.2016, kus osalesid nii koolinoored kui üldhariduskoolide õpetajad (eraldi kursuse raames) üle maakonna. Toimus regulaarne info jagamine sotsiaalsetele ettevõtjatele (MTÜ-dele) võimalustest panustada kodaniku ühiskonna arengusse. Toimus aastane projekt sotsiaalsete ettevõtjatele erinevate arengute toetamiseks ning lõppes tunnustamisega. KOP, KÜSK 2015-2016 183444,6. 2017-2020 Ei ole võimalik kalkuleerida, kuna toetuste otsustamine toimub avatud konkursside alusel. 2015-2016 perioodil 54 501 eurot. Planeeritud 2017-2020 140 550 eurot 2015-2016 perioodil 34 471 eurot. Planeeritud 2017-2020 55 529 eurot Edendati strateegilist partnerlust ning sõlmiti Päästeliidu, MTÜ Eesti Naabrivalve, MTÜ Eesti Abipolitseinike Kogu, MTÜ Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästega riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingud. 2015. aastal loodi Virumaa Reservpäästerühm, mida 2016. aastal toetati 3016 euroga 2015-2016 perioodil 34 471 eurot. Planeeritud 2017-2020 55 529 eurot vnenud Jõhvis avati riigigümnaasium 01.09.2015. (5 600 000 eurot). Otsustatud on riigigümnaasiumite moodustamine ja neile uute hoonete ehitamine hiljemalt 01.09.2019 Kohtla-Järvele (ca 4-5 milj. eurot) ja 01.09.2020 Narva. Läbi viidi põhikoolivõrgu korrastamise meetme esimene taotlusvoor, mille raames otsustati toetada koolihoonete renoveerimist Narvas, Jõhvis ja Aseris (ca 7 mln eur). Haridus- ja teadusministeerium toetab eestikeelse hariduse arengut omavalitsustes, kus eestikeelese elanikkonna osakaal on alla 10%. Iga-aastaselt makstakse selle meetme raames Narvale ja Sillamäele Narva Eesti Gümnaasiumi ja Sillamäe Eesti Põhikooli õpetajate palgalisaks 30%. 2015-2016 perioodil 297 839 eurot. Planeeritud 2017-2020 perioodil 449 788 eurot 2015- 2016 ja 2017-2020. Summad sisaldavad Narva ja Sillamäe linnavalitsustele eraldatud summasid. 2015-2020 kogusumma sisaldab lisaks muid tegevusi, mida finantseeritakse läbi SA Innove. Täiendav taotlus RES-i koos õpetajate palga kasvuga. TTÜ Virumaa kolledžis viiakse läbi traditsioonilist emakeele päeva (viktoriinid, rahvustoidud, vaba suhtlemine jm). Spetsiifiliselt Ida-Virumaale suunatud mitteformaalse eesti keele õppe võimalusi toetatakse TÜ Narva Kolledži kaudu – riigieelarveline toetus aastas ca 60 000 eurot. Klubi "Pingevaba keeleõpe", 1.- 4. klassile 06.03-14.05.2016, mis oli mõeldud vene emakeelega lastele. Kevad- ja sügisvaheajal toimunud laste laagrites on osa töötubasid suunatud huvi tekitamisele eesti keele vastu, nt "Mängime eesti rahvamänge". Üliõpilaste seas propageeritakse eesti teaduskeelt. Kolledži vene emakeelega töötajatele viiakse läbi eesti keele kohvik-klubi, et tagada eesti keele parem valdamine. Koostöös Töötukassaga valmistati ette eesti keele klubi programm töötutele. Ida-Virumaa kooliõpilastele pakutakse RÕK raames kursust "Tehnikaalane eesti keel". Õppereisid üliõpilastele Eesti Energia ettevõtetesse - ringkäik tootmisüksuses, selle eelne ja järgne miniloeng. Keelekümblusprogrammi toetamine (arendustegevused ja õpetajate palgalisa); Tööturul vajalike keelepädevuste arendamine 2015-2016 perioodil 3 800 000 eurot. 2017-2020 perioodiks kavandatud 7 935 926 eurot. Tegemist on üleriigiliste vahenditega ning Ida-Virumaa osa eraldi välja tuua pole võimalik. Selle tegevusega on kavandatud nii avatud taotlusvooru läbiviimist, otse koolipidajale eraldatud vahendeid kui ka vaid keelekümblusprogrammiga liitunud koolide toetamiseks eraldatud vahendeid. Avatud taotlusvooru vahendite jaotus sõltub eelkõige sellest, millises mahus taotlusi Ida-Virumaa aastatel 2017-2020 esitab. Tasuta eesti keele kursustel osales 850 inimest Ida-Virumaalt, keeleklubides osales 256 Ida-Virumaa elanikku. 2015 aasta 8.12 - 7.01.2016 viidi läbi hange Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitus vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Hanke võtitis MTÜ Kodanikukoolitus, mis koolitas 2016.aastal 540 vähelõimunud püsielanikku ja uussisserändajat aannete väljaandmine 2015-2016 perioodil 430 703 eurot. 2017-2020 perioodiks planeeritud 641 572 eurot. Planeeritud 2017-2020 perioodiks 64 200 eurot ga paremini seotud Siseministeeriumi valitsemisalas maksab PPA Ida-Virumaa ametnikele regioonitasu 2016. aastal 250€ kuus, millele kulub umbes 2,4 miljonit eurot. Päästeamet maksab Ida-Virumaa teenistujatele samal teenistuskohal sama töö sisu eest 5% kõrgemat põhipalka võrreldes teiste (v.a. Tallinna ja Harjumaa) piirkondade teenistujate põhipalgaga, millele kulub umbes 200 000 eurot aastas. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja Viru Vangla eestvedamisel tegutseb Eesti Riigiametnike Klubi, klubiruumi rendist poole tasub PPA. JuM on otsustanud viia Ida-Virumaale (Jõhvi) Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT-abi üksuse. Lisaks on JuM analüüsimas esimese ja teise astme kohtute tugiteenuste keskuse Ida-Virumaale loomise võimalikkust, mõju ja maksumust. Alates 2015. aastast on Ida-Virumaale viidud 3 kohtuabi teenistuskohad. Seoses registrite Tallinnast ja Tartust väljaviimisega on plaanis Ida-Virumaale viia kokku 7-10 teenistuskohta. Nõustamisteenust pakuti 870-le Ida-Virumaa elanikule Narvas, Jõhvis ja Kohtla- Järvel. Ida-Virumaal korraldati eesti keele õppimise võimaluste tutvustamise teabepäevi ja kohtumisi elanikega („Noorte võimalused Eestis“). Samuti osaleti Eesti Töötukassa korraldatud töömessidel nii elanikele kui koondatutele konkreetsetes ettevõtetes. Nõustamiskeskuse Narva ruumides toimuvad alates 2015. aasta maikuust üks kord nädalas keele- ja kultuurikohvikud, mille eesmärgiks on anda ülevaade piirkondlikest ja üleriigilistest kultuurisündmustest ning julgustada inimesi eesti keeles suhtlema Kulud 2015-2016 30 000 eurot. Planeeritud 2017-2020 perioodiks 200 000 eurot. 2016. aastal töötati välja kohanemiskoolitused uussissrändajatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele. 2016. aastal sai koolitust 153 inimest üle Eesti riigi julgeolek orrale vastaval arvul nõuetekohase personaliga Komplekteeritud on eelmise Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga kokku lepitud Ida prefektuuri piirivalve operatiivteenistus. 2015-2016 perioodil kulud 36800 eurot. Alates 2016. aastast toimub Jõhvi Gümnaasiumis sisekaitseline eelkutseõpe, mida korraldab Sisekaitseakadeemia. Ida-Virumaal on eelkoolitus käivitunud kokku 6 gümnaasiumis Narvas, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. 2015/2016. õppeaastal õppis sisekaitselist eelkutseõpet Ida-Virumaal 211 õpilast, mis on 30% enam, kui üle-eelmisel õppeaastal. 2016. aastal lõpetas 3-aastase õppe täiskursuse 35 õpilast Ida-Virust, kellest iga teine esitas avalduse Sisekaitseakadeemiasse õppima asumiseks ja vastuvõtusõela läbis 9 õppijat. Kulud perioodil 2015- 2016 64920 eurot. Perioodiks 2017-2020 planeeritud 79200 eurot. Täiendavalt taotletavad vahendid RESi 129520 eurot (aastateks 2017-2020) akohaste töötingimuste ja tehnikaga Narva-1 piiripunkt rekonstrueeriti 2015. aastal ning samuti on rekonstrueeritud Narva-2 piiripunkt, kuid Venemaa Föderatsiooni piirivalve tõttu on piiripunkt suletud. Siseministeeriumi valitsemisala kinnisvara arenduskava aastateks 2017-2021 määratleb kinnisvaraobjektid, kuhu suunatakse täiendavaid rahalisi vahendeid. Sillamäe, Kohtla-Järve ja Kiviõli ühishooned ning Narva kordon on kõrgeima prioriteetsusega täiendavate kinnisvara vahendite taotlemisel Riigi Kinnisvara ASilt. Sisekaitseakadeemia praktikabaas alustas tööd 2015. aasta septembris. 2016. aastal viibis praktikal 148 kadetti, kelle praktika juhendamise tagas Ida prefektuur. Koostöös Riigikinnisvara AS -ga soovitakse leida Narva majutushoone üüriturult või PPP projektina. teiste asutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikega 2015-2016 panustatud 3200 eurot. Koostöö toimub kokkulepitud aastase tegevuskava alusel, mis hõlmab nii infovahetust kui ka vastastikkuseid visiite. Pidevalt tutvustatakse võimalusi siseturvalisuse vabatahtlikuna piirkonna turvalisuse suurendamisse panustada. 2016. aasta eesmärgiks oli üks abipolitseinik iga 1300 elaniku kohta. Proportsionaalselt kõige vähem abipolitseinikke oli Ida-Virumaal (1 abipolitseinik 1716 elaniku kohta). Ida- Virumaal raskendab abipolitseinike värbamist keelenõue, kuna abipolitseinik peab oskama eesti keelt vähemalt B2 tasemel. Vabatahtlike päästjate leidmiseks on kasutatud venekeelse Delfi blogi, et jõuda soovitud sihtrühmani. Käesoleva aasta eesmärgiks on võetud korteriühistu esimeeste värbamine vahatahtlikeks päästjateks. Samuti populariseeritakse naabrivalve sektorite loomist Narvas. 78 abipolitseinikku, 166 vabatahtliku päästjat, 33 merepäästjat. Ülevaade 2017 teostatud tegevustest IVEK: Paikvaatlusi ja arengunõustamisi oli 29; õppeasutuste ümarlaudasid 5; koolitatud õpetajate arv 107, õpilaste inspiratsioonipäevadel oli osalejaid 168; toimus 1 suvekool; Standardi sisehindamisdokumendid esitas 8 õppeasutust; edulugude konkurssile esitati 41 edulugu, toimus 2 õppereisi; esmakordselt korraldati Ettevõtliku kooli avatud uste päevad. Täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse alusel telliti 2017. aastal Ida-Virumaalt 144 kursust 1931-le õppijale (525 500€). Kursustel osalejaid oli isegi rohkem ning nende korraldamisega loodi õppimisvõimalused 2243-le täiskasvanule. Viimastel aastatel on toetatud Ida-Viru haridustöötajate keeleõpet B2 ja C1 tasemel. Toetus on mõeldud nii lasteaia, üldhariduskoolide kui ka kutsekoolide õpetajatele, kes soovivad parandada oma eesti keele oskust tasemel B2 ja C1 ning seda rahastatakse kokku summas 110 000 eurot aastas. Meetme eesmärgiks on parandada piirkonna haridustöötajate konkurentsivõimet ja lõimumist. 2017. aastal olid OSKA programmis analüüsitavateks valdkondadeks ehitus; energeetika ja kaevandamine; keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalide tööstus; põllumajandus ja toiduainetööstus; tervishoid; transport, logistika, mootorsõidukite müük ja remont. Lisaks juba 11-le valdkondlikule oskuste prognoosidokumendile on valminud 3 ülevaatlikku dokumenti: tulevikuoskuste prognoosidokument "Töö ja oskused 2025", üldraport 2016 "Eesti tööturg täna ja homme" ning üldraport 2017 "Eesti tööturg täna ja homme". OSKA raportid küll mainivad valdkonniti töökohtade regionaalset vajadust, kuid me ei saa õppekohtade pakkumise suhtes seda alati arvestada (nt keemiatööstuse kutsehariduse tasemel spetsialistide õpe toimub vaid Ida-Virumaal, aga töökohad on ka mujal), raamatupidamise-finantsvaldkonna töökohad valdavalt Tallinnas/Harjumaal, aga õpe üle Eesti jms). Ida-Virumaa kolm kutseõppekeskust (Ida-Virumaa KHK, Narva KÕK ja Sillamäe Kutsekool) on ühtse juhtimise all ning alates 2016.a septembrist toimub õpe ühises Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, mille kulud ja investeeringud 2017. aastal olid 9,1 mln eurot. Käivitus ettevõtluse inkubatsioonilabor, mis katab nii sotsiaalset ettevõtlust kui ka teisi valdkondi. Ettevõtluslaborit arendades tehakse koostööd ka ettevõtlusõppe programmist toetatava TÜ ning TTÜ eelinkubatsiooni programmiga, mille toel on 2017.a sügisel kavandatud läbi viia eelinkubatsiooni programm TÜ Narva Kolledžis. Käesoleval aastatel kaasatakse labori töösse piirkonna koole ning järgmisel aastal integreeritakse labori tegevus Ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekavva. 1. Baaskoolitused Narvas ja Jõhvis. Kokku toimus 5 baaskoolitust - 4 vene keeles (Jõhvis, Narvas, Sillamäel) ja 1 eesti keeles (Jõhvis) osalejaid kokku 85 inimest; 2. Ida- Virumaa Ettevõtluspäeva korraldamine, milles osales kokku 96 inimest; 3. Maakonnas tegutses kaks mentorklubi Jõhvis ja Narvas. Jõhvi mentorklubis osalejaid 18 ja Narvas 19. Mõlema mentorklubi raames oli 6 klubiüritust; osalemine Töötukassa Töömessidel Jõhvis ja Narvas (IVEK oli väljas oma boksiga, kus jagasime materjale ja toimus otsesuhtlus huvilistega, ettevõtluskonsultandid osalesid paneeldiskussionidel) kokku kahel töömessil ca 100 klienti; mai kuus INSA koolituse raames Narva-Jõesuus infotund noortele: ettevõtlikust ja ettevõtlusest, osales umbes 50 noort; Ettevõtluse nädala raames osales Ida-Virumaal ja Narvas toimuvatel tutvustamisüritustel, laatadel, objektide külastamisel jmt. umbes 5000 inimest. Konkreetsetel koolitustel, seminaridel ja konkursitel osales kokku 600 inimest; Esmakordselt toimus ettevõtjate tunnustamise üritus - Ida-Virumaa Aasta Ettevõtted 2017 - milles osales kokku ca 70 inimest; Start-Up Day 2017 Tartus, MAK oli üritusel oma boksiga, jagasime huvilistele informatsiooni MAKide teenuste ja võimaluste kohta, boksist käis läbi hinnanguliselt ca 400 inimest. PKK inkubatsiooniteenuseid kasutas 16 ettevõtet Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. tu uurimiseks Tegevusest on loobutud Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüsi I etappi viidi läbi kogu 2017. a jooksul. Aastal 2018 jätkatakse II etapiga, mille alusel kujundatakse lõplik kontseptsioon. Põlevkivi tasustamise uuringu alusel esitati VV-le ettepanek elektriks ja õliks kasutatava kivi erinevaks tasustamiseks ja jaotussüsteemi muutmiseks. Ettepaneku alusel juhib muudatuste protsessi RaM. 2017. a alguses avati investeeringute tegemise toetusvoor viiele prioriteetsele sektorile: mäetööstus, toiduainetetööstus, puidutööstus, paberi- ja tselluloositööstus ning mineraalsete materjalide töötlemise tööstus. Ressursiauditite taotlusvoorust said 2017. a toetust 37 ettevõtet kogumahus 202 705 eurot, sh Ida-Virumaa ettevõtted Kiviõli Keemiatööstus ja Kiviluks kogumahuga 10 250 eurot. Detailne ressursiaudit on eelduseks investeeringu toetuse taotlemisel. Investeeringu toetuse saanud ettevõtete ressursisäästu projektid peavad olema lõpetatud 2023. aasta lõpuks. Investeeringute toetusvoorust said 2017. a lõpu seisuga toetuse positiivse otsuse 6 ettevõtet kogumahus 5 826 940 eurot, sh Kiviluks 623 250 eurot. 2017. a kevadel läbisid 24 spetsialisti ressursikasutuse koolituse, mis aitab kaasa ressursiauditite kvaliteedi tõstmisele. PKK teenuseid kasutas 36 arenevat/potentsiaalset ettevõtet Objekt on kaasatud EASi meetme “Loomemajandusettevõtete inkubatsiooniteenus” Digix inkubaatori projekti, kus Objekt on üks partneritest. Projekti raames pakutakse Ida-Virus inkubatsiooniteenust DIGIX ja Tehnopol mentorite kaasabil. Projekti abikõlblikkuse periood algas 1. augustil 2017.a. Samuti on Objekt kaasatud EASi meetme “Loomemajanduse arenduskeskused” projekti koostöös Startup Wise Guys kiirendiga. Projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2018 ning kestab kuni 31.dets. 2020.a. 2017 oli ettevalmistav aasta. Käivitus projekt "Digitaalse loovmeedia inkubaator 2" 2017. a said kuus ettevõtet investeeringu toetuse positiivse otsuse kogumahus 5 826 940,25 eurot, sh sai toetust Kiviluks summas 623 250 eurot. Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. Tööstusalade arendamist on toetatud 2007-2013 piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme (ERF) vahenditest ja ENPI Eesti-Läti-Vene programmist ning jätkatakse toetamist 2014-2020 piirkondade konkurentsivõime tugevdamise infrastruktuuriinvesteeringute meetmest (ERDF) ja võimalusel ENI Eesti-Vene programmist. Toetatud 2007-2013 meetmest: Narva Tööstuspark: 2017. aasta seisuga kokku käivitatud kolm tootmisettevõtet ja kaks logistikakeskust (projektvõimsuse saavutamisel kokku 650 töökohta), lisaks on alustatud täiendavalt ühe tööstusettevõtte rajamisega (projektvõimsuse saavutamisel kokku 300 töökohta). Kokku 2017. a lõpuks lepingud 15 ettevõttega (28 krunti 36-st). Jõhvi Äripark: kokku 2017. a lõpuks lepingud 6 ettevõttega (7 krunti 24-st) Toetatud 2014- 2020 meetmest: Narva Tööstuspark 2. etapp: 2017. suurem osa infrastruktuuri ehitustöödest teostatud, finantseerimine osaliselt PKT meetmest. 2017 a lõpu seisuga sõlmitud lepingud 2 ettevõttega. Kohtla-Järve Tööstuspark: 2017 lõpus seisuga enamus infrastruktuuri ehitustöid teostatud, finantseerimine osaliselt PKT meetmest. 2017. a lõpu seisuga sõlmitud leping 1 ettevõttega. Äriinkubaatorite rajamine Jõhvi ja Narva parkidesse: rahalisi vahendeid inkubaatorite rajamiseks (va. projekteerimine) ei ole õnnestunud kaasata. Narva mnt Sillamäe linna lõik rekonstrueeriti 2017: https://www.mnt.ee/et/ehitus/tallinn-narva-ja-sillamae-sadama-raudtee- kahetasandilise-ristmiku-ehituse-ja-sillamae-linna e ettevõtetega KeM koostöös MKMiga sai RITA programmist rahastuse maapõueressursside uuringuteks, millest olulise osa moodustavad põlevkivi väärindamise ja keskkonnamõju vähendamisega seotud uuringud. Uuringud valmivad 2020. aastaks. Projekt jätkub vastavalt ettenähtud tegevustele. Teave puudub Toimus "International IX Oil Shale Conference 2017" (15.-16.11.17), 189 osalejat. Viidi läbi mäeinseneride täienduskoolitus (4.-6.10.2017), osalejaid oli 30 üle Eesti. Tegevus jätkus 2017. a ja MKM on selle osas kujundanud ettepanekud, mida arutatakse edasi 2018. a. Aruanne 2017. vastavalt strateegiale. PATEE, PKT ja 30miles projekti toel. 1)Tootearendus: klastripartnerite koostöös leiti Ida-Virumaa turismile selgelt eristuv oma fookus ja Ida-Virumaad arendatake ning turundatatkse edaspidi Seiklusmaana Käivitus keskne tootearendus. Arenguprogrammi tulemusel arendati välja 11 uut seiklustoodet 2)Turundus • Toimus 11 kampaaniat. 7 siseturul, 2 Soome ja 2 Vene turul • Toodeti üle 20 tuhande trükise, 5 talvevideot • Toimus 14 erinevat turundusüritust. 3)Juhtimine ja töökorraldus • Seisuga dets.2017 on 50 partnerit • Kaasatud PKT projekti raames (552 500 eur) • Meediakajastusi on 30 tk; KOKKUVÕTTES: Ida-Viru ööbimiste arv on hakanud jõudsalt kasvama. 2018 jaan- märts võrreldes 2017.a. sama periood on ööbimised kasvanud 23%, s.h.siseturg 20%, Soome turg 10% ja Vene turg 31%. Paranenud on Ida-Virumaa maine ja uus kuvand Seiklusmaa Ida-Viru on saanud turismiringkondadelt (ETFL turismitegu 2017 nominent) väga positiivset tagasisidet. Turismi arengukava tegevused kajastuvad viidatud arengukava 2017. aasta aruandes. Turismiobjektide ja –atraktsioonide väljaarendamiseks on olnud võimalik toetust taotleda pereturismi atraktsioonide toetusmeetmest ning PKT Ida-Viru maakondliku strateegia raames Turismi arengukava tegevused kajastuvad viidatud arengukava 2017. aasta aruandes. https://www.mkm.ee/et/arengukavad MKM: Eesti Raudtee poolt korraldatava vaksali hoone rekonstrueerimise hange on lepingu ootel. Vastavalt Eesti Raudtee sisemisele korrale kuuluvad suuremahulised lepingud nõukogu poolt heakskiitmisele, seetõttu ootab EVR kuni 07. märtsini, mil toimub nõukogu korraline koosolek, misjärel saab lepingu alla kirjutada ja tööle asuda. Narva linna poolt korraldatava bussijaama välise ala rekonstrueerimine venib. Leping on töö teostaja poolt üles öeldud, võimalik kohtuvaidlus. Narva Linn: Narva linn valmistab ette uut hanget bussijaama välimise osa rekonstrueerimiseks. 2017 aastal alustati bussijaama territooriumi rekonstrueerimise ja varikatuse ehitamisega, tehtud on varikatuse vundamendi tööd, teede aluse tööd, paigaldatud välisvalgustid. Aasta lõpuks on valmis vaksali hoone ehitushange, mis on avaldatud riigihangete registris. 2017 aasta kogukulud moodustasid 410415 (sh toetus 317756) eurot. Jõhvi Vald: Raudteejaama platvormile paigaldatud reaalaja infotabloo rongi- ja bussiaegade osas, teostatud märgistus-tööd Kooli tänaval. Turismi arengukava tegevused kajastuvad viidatud arengukava 2017. aasta aruandes. Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. 2017.a moodustati MTÜ Ida-Virumaa Ühistranspordikeskus. Suund tulevikus piirkondliku ÜTK moodustamiseks või Ida-Virumaa ÜTK laienemiseks selliselt, et hakataks korraldama ka linnade (Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe) liiniveo hankeid ja sõitjate vedu 2017. a detsembris lisati täiendav ekspressrongi paar Tallinn-Narva liinile. Kohtla-Järve Linn: rahastusotsus Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu programmist (IV LPA) Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonnas Kohtla-Järve linna projektile "Ahtme mnt kergliiklustee rajamine" ERF toetus 203133,22 eurot, omafinantseering 35847,05 eurot. IV LPA projektide projekteerimistööd: "Metsapargi kergliiklussõlme rajamine" summas 74760 eurot, "Ahtme keskuse väljaarendamine" summas 44 232 eurot. Narva-Jõesuu Linn: On koostatud Narva-Jõesuu linna territooriumil kergliiklusteede projektid, on läbi viidud ehitus-hanked. Kergliiklusteede ehitus-tööd on planeeritud 2018. Narva Linn: 2017 aastal jätkas Narva linn projekteerimistöödega mille kulud moodustasid 184508 eurot Narva linna eelarvest. 2017 aastal Narva LV esitas EASi projekti põhitaotluse I etapile (Narva linna sisesed teed) ja sõlmis ehitustöödega seotud lepingud. Esitati EASi projekti põhitaotlus I etapile. Sõlmiti I etapi ehitustöödega seotud lepingud. Jõhvi Vald: Jõhvi linnas rajati uus tänavalõik (nn Puru tee läbimurre), mille servades ehitati välja ka kõnniteed. Paranes kergliiklusvõimaluste kvaliteet Jõhvi linna lõunaosas ja Jõhvi ühenduses Kohtla-Järve Ahtme linnaosaga. Narva LV on teatanud, et projekti täielikuks realiseerimiseks 6 mln. eurost EL osalusest ei piisa. VV otsustas (jõustunud 19.02.2015 nr 93) eraldada täiendavad vahendid projektile summas 2,9 mln. eurot. Projekti kehtiv EL osalus 8 976 398,87 eurot. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3200/2201/8009/38klisa.pdf# Eluasemelaenude tagatisi väljastatakse pankadele, juba kehtivad tingimused vastavad vajadustele. Koostöölepinguid on uuendatud 2017. aastal ning regionaalse erisuse vajadust ei ole pangad välja toonud. Korterelamute rekonstrueerimistoetuses on Ida- Virumaa taotlejatele loodud erisus – nad saavad 10% kõrgemat toetust KuM toetab Narva Muuseum SA välisprojekti "Narva kindluse väljaarendamine" omafinantseeringut. RES lisataotlused on esitatud aastani 2022. Aleksandri kiriku renoveerimistööde laenumaksed on tasutud. 2017 aastal "Narva raekoja hoone ja platsi rekonstrueerimine" raames: jätkati projekteerimistööde teostamist; läbiviidud on Raekoja platsi projekteerimisaegse ja ehitusaegse autorijärelevalve teenuse ostmise riigihanke ja on sõlmitud töövõtuleping; teostati Narva raekoja esise platsi arheoloogilised eeluuringud. 2017. aasta kulud moodustasid 25 569 eurot. Toetusmeetmeid välja ei töötatud. Tegevus on tegevuskavast eemaldatud. Sillamäe Linn: sotsiaalteenuseks kasutava munitsipaalkorterite remont (Sillamäe LV 2469 eurot), Kajaka tn 16 elumaja välisukse vahetamine (Sillamäe LV 2080 eurot), Kajaka tn 20 elumaja elektrisüsteemi renoveerimine (Sillamäe LV 11260 eurot) Toila vald: esitatud projektitaotlus Piirkondade Konkurentsivõime Tugevdamise programmi, saadud positiivsed hindepunktid, kuid vahendite lõppemise tõttu ei osutunud rahastatuks. Oluline suunata lisavahendeid Ida-Viru PKT programmi (3 positiivse hindetulemuse saanud projekti jäi rahastamata). 1785000 (85%). Narva Jõesuu linn: on koostatud Narva-Jõesuu linna sadama ehitusprojekt (linnakai, slipp 30,0 m, parkla 32 kohta, tankimisseade, jahtide hoiuala, sadamahoone, ujuvkai 54,0 m, sadamahoone ja rajatiste teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud, välisvalgustus). Viidi läbi ehitus-hange kuid jäi eduka tulemuseta. Tegevus lisati tegevuskavasse 2018. 2017 a viidi meetmeprogrammist läbi järgmised uuringud Ida-Virumaa põhjaveekogumites: Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27. 2017, EGK, KIK projekt. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini ja Ida-Viru põhjaveekogumi omavahelise seose väljaselgitamine ohtlike ainete koormusallikate ja päritolu kaudu. 2017, EGK, KIK projekt. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüsi I etappi viidi läbi kogu 2017. a jooksul. Aastal 2018 jätkatakse II etapiga, mille alusel kujundatakse lõplik kontseptsioon. Põlevkivi tasustamise uuringu alusel esitati VV-le ettepanek elektriks ja õliks kasutatava kivi erinevaks tasustamiseks ja jaotussüsteemi muutmiseks. Ettepaneku alusel juhib muudatuste protsessi RaM. Terviseameti poolt esitati KIK-ile 2017 taotlusvooru projekt "Metoodika väljatöötamine ja rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea astma ja teiste allergiahaiguste vahelise seoste leidmiseks põlevkivitööstusest mõjutatud aladel", mis on lisatud KIK-i rahastatavate projektide nimekirja. Koostatud on uuringute lähteülesannete eelnõud: „Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekihtidest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas“ ja „Individuaalsete puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi täiendav uuring“. Läbi on viidud taustauuringud ning esitatud projekti taotlus finantseerijale (KIK), et uuringutega saaks alustada 2018. aastal. Keskkonnaameti Iisaku looduskeskuses on ametis 2 keskkonnahariduse spetsialisti. 2013.a avatud energiasäästlikus keskuses korraldatakse ja pakutakse erinevaid võimalusi keskkonnateadlikkuse tõstmiseks, nagu: õppeprogrammid lasteaia- ja koolilastele, üritused täiskasvanutele (N: info- ja õppepäevad hariduseasutuste töötajatele ja keskkonnahariduse pakkujatele), keskuse ekspositsiooni külastamine jms.) Üritused - 21 (EST-13, RUS-8), osalejat 1215 (EST-355, RUS-859). Avastusrada- 3, matk- 5, õppevahendite laenutamine- 9, kokku 944 kasutajat, Projekt “Tagasi kooli”- 1, Keskkonnaalased infopäevad Narva lasteaiaõpetajatele- 1, Ida-Viru keskkonnahariduse infopäev-1, maakonna keskkonnahariduse ümarlaud - 1. Koostöö: SA KIK, Maakonna haridusasutused, Narva LV, KOV-id, MTÜ Rakendusökoloogia Keskus, Iisaku Kihelkonna Muuseum, Narva- ja Narva-Jõesuu muuseumid, Mäetaguse Jäägrimuuseum, MTÜ Alutaguse Matkaklubi, RMK Kauksi looduskeskus, Narva- ja K- Järve Loomemajad, külaseltsid, ELKS. Õppeprogrammid looduskaitse ja keskkonnakasutuse teemadel- 200 (EST-35, RUS -155, Keelekümblus-10), osalejaid- 4366 (EST-745, RUS-3413, Keelekümblus-208). (Läbiviidud programmide ja osalejate arv suurem kui teistes maakondades – nt Võrumaal 161 programmi, 2791 osalejat, Lääne-Virumaal 153 programmi, 2861 osalejat, Valgamaal 135 programmi, 2482 osalejat, Harjumaal 103 programmi, 2472 osalejat, jne) Tänaseks teeb meiega koostööd 68% Ida-Virumaa lasteaedadest ja 60% üldhariduskoolidest. Koostatud infostendide ja infotahvlite sisud: Kurtna MKA, Selisoo LKA, Uljaste MKA, Sirtsi LKA, Aseri MKA, Jõuga MKA. Keskkonnakajastused: artiklid ja intervjuud - 12, Facebook https://www.facebook.com/iisakulooduskeskus/ Info Iisaku looduskeskuses pakutavate õppeprogrammide, õppematerjalide, ürituste kohta https://www.keskkonnaharidus.ee/centre/keskkonnaamet-10/ Viidi läbi riigihange Purtse jõe valgala puhastamise projekteerimis-ehitustööde töövõtja leidmiseks. Keskkonnaministeeriumi otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta vaidlustati Riigihangete vaidlustuskomisjonis, mis vaidlustust ei rahuldanud. Vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitati kaebus halduskohtule. Praegu on kaebus halduskohtus menetluses. Esitati Toila Vallavolikogule vastu võtmiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu Kukruse aherainemäe ümberpaigutamiseks asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruande. Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab Toila Vallavolikogu, et valitud asukoht on kõige sobivam kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatava Kukruse aherainemäe ümberpaigutamiseks ning et aherainemäe asukoht, püstitamise üldised tingimused, asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja KSH esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning KSH esimese etapi aruande väljatöötamise kavatsuses sisalduv teave on piisav kahe erineva kaalutud asukoha vahel valiku tegemiseks. Alustati täiendavate õhukvaliteedi uuringutega. Kavandatud tööd käivad. Koostati korrastamisprojekte ja alustati alade korrastamisega. KeM: "Liitumisprogrammi" eelnõu on valmis. Eesmärk on programm taotlejatele avada kevadeks 2018.a. Ida-Virumaal on programmist võimalikke taotlejaid ca 3000 inimest, mis moodustab kõigist võimalikest taotlejatest 6%. 2017.a keskkonnaprogrammi veemajanduse programmist Ida-Virumaa projektide osas teostatud väljamakseid 0,9MEUR eest. Voor viidi läbi sarnaselt varasematele aastatele ning toetust on võimalik taotleda ka uuendatud keskkonnaprogrammi määruse nr 13 alusel, kus toetuse taotlemise alused on ringmajanduse alaprogrammi osa. Äkkeküla, Narva Pähklimäe terviserajad - suusarajatraktori soetamine, suusastaadioni planeerimistööd (pinnasetööd, rajalõikude uuendamine, tiigi süvendamine). 2018. aastaks eraldatud 11 500 terviseradadele ja lume tootmiseks. Alutaguse Puhke ja Spordikeskusele 3000 eurot lumetootmiseks. Jõhvi kontserdimaja laenumaksed on tasutud. KuM 2017- 276 929 eurot. Tegevuskulude katmisel osaleb ka Jõhvi vald. Suurimad toimunud sündmused: Jõhvi Balleti Festival, 7 linna festival, Moskva Virtuooside kontsert. Kino käive tõusis 25%. KuM toetab Narva Sümfooniaorkestrit, Narva teatrit Ilmarine ja Jõhvi teatrit Tuuleveski. KuM annab Iisaku muuseumile tegevustoetust. KuM toetab tegevuskulusid ja infotehnoloogia investeeringuid. KuM jätkab Narva Vaba Lava valmimise ja tegutsemise toetamist. Jätkatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase rakenduskõrghariduse andmist. Magistriõppesse võeti vastu 19 üliõpilast. TTÜ Virumaa kolledžis toimub paralleelselt päevaõppele vastuvõtt kaugõppesse. Käesoleval ajal moodustab kaugõppes õppivate tudengite arv ca 62% TTÜ Virumaa kolledž üliõpilaste arvust. Ida-Viru maakonna planeeritud 8 ETTK projekti kogumaksumusega 14 305 527 eurot (sh ERF toetus 7 366 714 eurot). Info seisuga 28.02.2018: SA Ida-Viru Keskhaigla Järve projekt 4 993 184 eurot (2020); SA Ida-Viru Keskhaigla Ahtme projekt 2 720 262 eurot (2021); SA Sillamäe Haigla 917 490 eurot (2019); OÜ Corrigo 1 959 293 eurot (2018); SA Narva Haigla 987 628 eurot (2019); SA Kirde Kohalik Haigla 853 976 eurot (2018); Kiviõli Linnavalitsus 1 040 894 eurot (2018); OÜ Narva Perearstikeskus 832 799 eurot (2018). SA Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi II ehitusjärgu projekteerimise toetamiseks maksti 2017. aastal välja 266 759 eurot. Tegevuse elluviimiseks ei õnnestunud Sotsiaalministeeriumil 2017. a lisataotlusega vahendeid saada ning 2018. a neid prioriteetide muutumise tõttu ka ei taotleta. Plaanis on muuta eriarsti lähtetoetuse andmise aluseid (2019), et tekitada võimalus vajadusel maksta suuremat lähtetoetust prioriteetsetesse piirkondadesse, sh ka näiteks Ida-Viru piirkonda minevatele arstidele. Lisaks on prioriteet Ida-Viru Keskhaigla investeeringud, mille abil saab luua kaasaegsemaid töötingimusi, mis omakord annab eelduse saada tulevikus piirkonda uusi arste. Samuti otsime võimalusi soodustada Ida-Viru arstidele meditsiinivaldkonna eesti keele alast õpet (plaanis 2019. a). Viib jooksvalt ellu töötukassa. Töötukassa teenuste eelarve ei ole maakonnapõhine. 2017. a sisenes teenusele 510 inimest. 2017. aastal viidi läbi 23 „Imelised aastad“ põhiprogrammi koolitusgruppi, nendest 2 Ida-Virumaal. Kokku lõpetas 2017. aastal põhiprogrammi koolituse 250 osalejat, nendest 17 Ida-Virumaal. 2017 jätkas lastekaitseüksus Ida meeskond lastekaitsealase toe pakkumist piirkonna kohalikele omavalitustele ja teistele lastega töötavatele võrgustikuliikmetele, sh on SKA lastekaitseüksus Ida meeskond pakkunud nõustamisteenuseid 21-le kohalikule omavalitsusele 49 lastekaitsejuhtumi lahendandmiseks 76 abivajava lapse osas. Lisaks pakuti töönõustamis teenust, kus osales 36 lastekaitsetöötajat 23 KOVist. Alates 2017 tuli maavalitsustest üle lapsendamise korraldamine, sh võeti üle pooleliolevad menetlused, Ida meeskonda lisandus üks peaspetsialisti töökoht. 2017 laekus Ida piirkonda 12 lapsendamissooviga avaldust ja 13 päritoluandmete otsimise pöördumist. Piirkonnas toimus 13 lapsendamist, sh neist 8 uude perre. Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud toetuse andmise tingimuste "Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine" raames viiakse ellu tegevus kohalike omavalitsuste koostöögruppide suunal, mille eesmärk on noorsootööteenuste piirkondliku kättesaadavuse parandamine. 2017. aasta lõpuks on KOV koostöögruppide tegevussuuna tulemusel noorsootöö teenuse piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks koostatud 4 Ida-Virumaa koostöögrupi tegevuskava. Elluviimise aeg 2016- 2018. Elluviimisel osalevad kohalikud omavalitsused. Tegevus lõpetatud 2017. aastal pakkus MDFT teenust alaealistele õigusrikkujatele ja nende peredele Ida- Virumaal ja Lääne-Virumaal Jõhvis asuv neljaliikmeline MDFT meeskond. Lisaks osutati Viru vanglas MDFT teenust vangla meeskonna poolt. 2017. aastal alustati ühe täiendava terapeudi koolitamist Lääne-Virumaal (Tapal asuvas Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuses). MDFT osutamise jätkamiseks alates 2019 on vajalikud lisavahendid. 2017 on korraldatud konkurss teenusepakkuja leidmiseks. Konkursi võitis Eesti Õigusbüroo, kellega sõlmiti toetuse andmise leping tähtajaga 3+2 aastat, so esiti aastani 2020, võimalusega lepingut pikendada samadel tingimustel 2 aasta võrra. Toetuse saaja alustas tegevust aprillis 2017 ja tänaseks on saanud toetusega õigusabi üle 8800 inimese. Õigusabi osutatakse 15 maakonnakeskuses. Lähemalt saab tutvuda: http://www.juristaitab.ee/noustamiskohad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetusega pakuti 2017 Ida-Virumaal täiendavaid tööturuteenuseid sh tasemeõppes osalemise toetust, mobiilsustoetust, eesti keelekoolitust ja võõrkeelekoolitust. 2017 sisenes teenustesse 345 inimest, meetme kulu oli 537 616 eurot. 2018. a eelarveks on prognoositud 185893 eurot. Töökoha loomise toetust said tööandjad taotleda alates maist 2016 kuni detsembrini 2017 (Tööhõiveprogrammi (THP) alusel). Sel perioodil loodi töökoha loomise toetusega Ida-Virumaal kokku 645 töökohta (2017. a 494 töökohta) 17 ettevõttes. Toetust makstakse kuni 2018. aasta lõpuni. Meetme prognoositud maht perioodil 2016-2017 oli 2,9 mln eurot, 2017. a kulud 377 673 eurot, 2018 prognoositud eelarve on 531 000 eurot. IVEK: 1. Kodanikeühenduste tunnustamine , ühenduste fotokonkursi korraldamine, 8 kohalikku kogukondlikku üritust ÜHSNÄDALA raames 2. kogukonna ühiseid väärtusi ja algatusvõimet toetavate programmide nõustamine;3. Sotsiaalsete ettevõtete ja nende võrgustiku teema tutvustamine ühingutele 4. Programmide infopäevade korraldamine , esitlemine 5. Vabaühenduste juhtide arenguprogrammi 7 mooduliga koolitus 6. „Teeme Ära“ kogukonnaalgatuslike tegevuste koordineerimine maakonnas 7. EV 100 kogukondlike kingituste, algatuste toetamine, motiveerimine, tunnustuse vahendamine Toimus regulaarne info jagamine sotsiaalsetele ettevõtjatele (MTÜ-dele) võimalustest panustada kodaniku ühiskonna arengusse. Vabaühenduste nõustamisteenust pakutakse Jõhvis ja Narvas. Ida-Virumaal pakutakse Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt MTÜ-dele konsultatsiooni vene keeles, et tugevdada Ida-Virumaa kodanikuühiskonda. KÜSK toetas 2017 aastal 2 Ida- Virumaa vabaühenduse projekti kokku 10 984,76 euroga, eraldas ühele Ida-Viru vabaühendusele reistoetuse summas 800 eurot ja ühele rahvusvahelise koostöö toetuse summas 10 000. Reisitoetustest küsis ja sai toetust üks Ida-Virumaa ühendus. KÜSK toetas Sillamäe Lastekaitse Ühing. Välisekspertide osalemine rahvusvahelisel konverentsil “Kultuuridevahelise hariduse väljakutse - eile täna ja homme…” Tallinnas. Toetuse summa 800 eurot. KuM iga-aastane tegevustoetus. On jätkunud Virumaa pärimuskultuuri programmi tegevus projektitoetuse korras. KuM-il on Virumaa pärimuskultuuri programm, mis hõlmab nii Ida- kui Lääne- Virumaad. Seega arvulised näitajad on tinglikud. Ida-Virumaa suunal on keskmiselt toetatud projekte mahus 50-60%. Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi raames toetasime 6 Ida-Virumaa seltsi/asutust: MTÜ Narva Klubi Käsitöö, MTÜ Rahvuslike valgustuslike ja kultuursete organisatsioonide keskus, Jõhvi Vallavalitsus, Ida-Virumaa Integratsioonikeskus , Ida- Virumaa Ingerisoomlaste Selts, Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi. Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise raames toetasime Ida- Virumaa Integratsioonikeskust. Rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise raames toetati õppetegevust järgmistes pühapäevakoolides: Ida- Virumaa Ingerisoomlaste Selts, Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi, MTÜ Vene Pühapäevakool Kitovras, Narva Slaavi Kultuuriselts Svätogor. Rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate koolitusel „Õpilaste loovuse arendamine pühapäevakoolide õppeprotsessis“ osales 8 õpetajat Ida-Virumaalt ning augusti koolitusel/õppereisil osales 6 õpetajat 2016. aasta novembris allkirjastatud koalitsioonilepinguga lepiti kokku, et koostatakse „Tegevuskava vabatahtliku merepääste jätkusuutlikkuse tõstmiseks 2017-2021“. Tegevuskavas on iga aasta ette nähtud 100 tuhande euro ulatuse aastas vahendeid vabatahtliku merepääste jätkusuutlikkuse tõstmiseks. Tegevuskava maksumus on ligemale 400 tuhat eurot. Jätkati strateegilist partnerlust ning sõlmiti Päästeliidu, MTÜ Eesti Naabrivalve, MTÜ Eesti Abipolitseinike Kogu, MTÜ Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästega riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingud. 2017. aastal ei ole Reservpäästerühm Ida-Virumaal tegevusi teinud. On aidatud korraldada Alutaguse suusamaratoni. Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi raames on toetatud 6 Ida- Virumaa seltsi/asutust: MTÜ Narva Klubi Käsitöö, MTÜ Rahvuslike valgustuslike ja kultuursete organisatsioonide keskus, Jõhvi Vallavalitsus, Ida-Virumaa Integratsioonikeskus, Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Selts, Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi. Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise raames on toetatud Ida-Virumaa Integratsioonikeskust. Rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise raames toetati õppetegevust järgmistes pühapäevakoolides: Ida- Virumaa Ingerisoomlaste Selts, Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi, MTÜ Vene Pühapäevakool Kitovras, Narva Slaavi Kultuuriselts Svätogor. Toimus rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajate koolitus ja õppereis. Otsustati Kohtla-Järve riigigümnaasiumi asukoht ja kooli planeeritakse avada hiljemalt 01.09.2019 (6,63 milj. eurot). Viidi läbi arhitektuurikonkurss ja alustati projekteerimisega. Narva riigigümnaasiumi kavandamine on töös ja eelkokkulepped Narva linnaga on sõlmitud. Meetme „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020“ teine voor on läbi viidud ja 2018.aasta esimeses pooles tehakse otsused. 2018. aastal on plaanis vastu võtta hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste kaasamiseks investeeringute meetme määrus, et täiendavalt toetada koolipidajaid HEV õpilaste integreerimisel tavakoolidesse. Haridus- ja teadusministeerium toetab eestikeelse hariduse arengut omavalitsustes, kus eestikeelse elanikkonna osakaal on alla 10%. Iga-aastaselt makstakse selle meetme raames täiendavat palgalisa 30% Ida-Virumaa koolide õpetajatele, kes õpetavad eestikeelse õppekava alusel. Koostöös TÜ Narva kolledžiga töötavad keelekohvikud, toimub lasteaedade ja üldhariduskoolide nõustamine mitmekeelse hariduse vallas. Välja antakse infoajakirja "Mitmekeelne Haridus". Korraldatakse iga-aastast Ida-Virumaa õpetajate ja koolijuhtide hariduskonverentsi ja seminare. Keelekümblusprogrammi toetamine (arendustegevused ja õpetajate palgalisa); Tööturul vajalike keelepädevuste arendamine. Tasuta eesti keele kursustel osales 893 inimest Ida-Virumaalt, keeleklubides osales 272 Ida-Virumaa elanikku. 2017. aastal läbis MTÜ Kodanikukoolitus korraldatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolituse kursused 198 vähelõimunud püsielanikku ja uussisserändajat, sh Ida-Virumaal (Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel) koolitati 127 inimest. ERR eelarve kaudu toetatakse Ida-Virumaa korrespondentide tööd. Eraldi meediaprojekte ei ole toetatud. Ida-Virumaa PÄA teenistujatele makstakse samal teenistuskohal sama töö sisu eest 5% kõrgemat põhipalka võrreldes teiste (v.a Tallinn ja Harjumaa) piirkondade teenistujate põhipalgaga. Kõrgemat palka ei maksta valmisoleku büroo spetsialistidele ja nõunikutele. PPA jätkas samuti Ida-Virumaa ametnikele regioonitasu maksmist. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja Viru Vangla eestvedamisel tegutseb Eesti Riigiametnike Klubi, klubiruumi rendist poole tasub PPA. Koostöövõrgustiku toimimisele kulus 2017. aastal 28096 eurot (ruumi rent, koolitused, kogu Ida-Viru avalikule sektorile suunatud maakonna aastapäeva ja Vabariigi aastapäeva tähistamine). 2017. aastal loodi Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) välishindamisosakonnas kaks uut ametikohta paiknemisega Jõhvis. JuM haldusalas 2017. aastal liikus Tallinnas ja Tartus paiknevatest vanglatest Viru vanglasse tööle viisteist inimest. Piirkonnas tööle asumise toetamiseks rakendame Viru vanglas kõrgemat palgakoefitsienti võrreldes muude vanglatega. 2017. aastal roteerus Riigikogu Kantseleist üks inimene tööle Ida-Virumaale Jõhvi Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Kaks inimest liikus Jõhvi vanglate osakonda tööle Tallinna Vanglast. 2013. aastast Ida-Virumaal asuv Justiitsministeeriumi vanglate osakond1 on olulised ja aktiivsed tööandjad, kes pakuvad toimepiirkonnas majanduslikult konkurentsivõimelist töötasu ja soodustavad sellega ka personaalse elukeskkonna arengut. Mõlemad asutused pakuvad piirkonnas aktiivselt teenistuskohti ja värbavad uusi teenistujaid, olles toimepiirkonnas olulised tööpakkujad. Maaeluministeeriumi on oma valitsemisalas välja töötamas valitsemisalaülest roteerimissüsteemi milles võetakse arvesse ka ametnike stažeerimisvõimalusi Ida-Virumaa ja muu Eesti vahel. SiM: Politsei- ja Piirivalveameti liiklusmenetlusteenistusse on planeeritud tuua 14 töökohta Ida-Virumaale. Kolimine sõltub rahastusotsuse heakskiitmisest. Püsikuluna on alates 2021 sõidukulud ja regioonitasud kokku aastas suurusjärgus 68 558 €. Ruumidega kaasnevad täiendavad püsikulud (üür+ teenused) suurusjärgus 80 000€ aastas ja ühekordsed remondikulud suurusjärgus 60 000€. MKM ja SoM sisendit ei andnud. SiM: 30.03.2017. otsustas Vabariigi Valitsus, et rajatakse Sisekaitseakadeemia Narva Kolledž. 2017. aastal viidi läbi arhitektuuri konkurss. 2018. aastal toimub hoone projekteerimine ja ehituslepingu sõlmimine. KuM haldusalas on jätkunud ettevalmistused 2018. aasta lõpuks Integratsiooni Sihtasutuse peakontori Tallinnast Narva üle viimiseks. Hetkel on Narvas harukontor. Kõik Integratsiooni Sihtasutuse uued töötajad võetakse tööle asukohaga Narvas. RES taotlus kolimiskuludeks. JuM: 2018. a jooksul töötatakse välja kohtute valdkonna arengukava, mis muuhulgas käsitleb kohtute tugiteenuste arengut ja võib tuua kaasa kohtusüsteemi ametikohtade vähendamise pealinnas. MKM ja SoM sisendit ei andnud. Registrite koosseis on püsinud stabiilsena. On võetud üldine suund täita vabanevad kohtunikuabide ametikohad Narva. Aastatel 2016 ja 2017 on kahele vabanenud ametikohale välja kuulutatud konkurss Narva ja need kohad ka täideti. Lähiaastatel ei ole ette näha suuri muudatusi koosseisus, pensioniiga saabub lähema viie aasta jooksul üksikutel kohtunikuabidel, kuid see ei tähenda, et koht ka vabaneb. Ida-Viru suunalist personalipoliitikat viiakse ellu järk-järgult, vastavalt sellele, kuidas kohad vabanevad ning milline on töökoormus ja vajadus koha täitmise järele. Sama põhimõtet järgitakse ka registreid teenindavate sekretäride ametikohtade täitmisel. Narva nõustamiskeskuses käis teavet saamas ligikaudu 260 isikut 1080 korral. Teenuse osutamiseks töötab tasuta infotelefon ning teavet jagatakse ka e-posti vahendusel. Ühtekokku on nõustatud ca 350 idavirumaalast 1245 korral. Peamised nõustamise teemad olid eesti keele õppe ja harjutamise võimalused, elamisloa ja kodakondsuse taotlemine ning teave lõimumist toetavate tegevuste ja teenuste kohta. Nõustajate eestvedamisel korraldati kevadel 2017 eesti keele õppimise võimaluste tutvustamise teabepäevad Ida-Virumaa 4 linnas (Narva, Sillamäe, Kohtla- Järve (sh Ahtme) ja Kiviõli). Nõustajad osalesid Eesti Töötukassa messidel: 15.03.2017 Jõhvi kontserdimajas, 23.05.2017 Narvas töömessil ja 28.09.2017 Sillamäe töömessil. Messidel tutvustati nõustamisteenust ning jagati teavet 2017. aasta tegevuste kohta. KuM toetab Eesti Kunstiakadeemia Narva kunstiresidentuuri. 1) Välja on töötatud Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooni nõustamisteenus, mida pakutakse alates 2017. a. Neljast migratsiooninõustajast on üks paigutatud Ida- Virumaale toetamaks piirkonna uussisserändajate, avaliku, era- ja kolmanda sektori ning teiste migratsioonialast nõu vajavate sihtrühmade teadlikkust Eestis seaduslike viibimisaluste, isikut tõendavate dokumentide ning kodakondsuse omandamise jne teemadel. Teenust rahastatakse kuni 2021. a lõpuni Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Siseministeerium viib perioodil 2014-2023 ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid tegevusi uussisserändajate kohanemise toetamiseks, mille raames koostatakse pidevalt ülevaadet uusisserändajate kohanemise toetamisega seotud enim arendamist vajavatest teenustest, sh Ida-Virumaa piirkonna vajadusi uussisserändajate kohanemise toetamisel. Vastavalt vajadustele ning võimekusele arendatakse uussisserändajatega seotud piirkonna enim arendamist vajavaid teenuseid. 2) 2017. aastal jätkas SiM koostöös lepingupartneritega 2015. aastal algatatud uussisserändajate kohanemisprogrammi elluviimisega ja uussisserändajatele koolituste pakkumisega, et toetada Eestisse elama asuvate uussisserändajate rändeprotsessi, nende kiiret ja mugavat kohanemist ning esmaste iseseisvaks toimetulekuks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. Alates 2015. aastast kuni 2017. aasta lõpuni suunas PPA kohanemisprogrammis osalema kokku 18 944 uussisserändajat, samal perioodil osaleti kohanemisprogrammi koolitustel 2920-l korral. Komplekteeritud on eelmise Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga kokku lepitud Ida prefektuuri piirivalve operatiivteenistus. Ettepanel RaMil lugeda üelsanne täidetuks. Teeme ettepaneku lisada täiendav ülesanne "Kiirreageerimisvõimekuse suurendamine Ida prefektuuris 25-liikmelise üksuse võrra" Viru vangla viis 2017. aastal läbi eelkoolitust, mille raames tutvustati gümnaasiuminoortele vanglateenistust ja õppimisvõimalusi Sisekaitseakadeemias (SKA). Eelkoolituse raames aasta jooksul õpitud oskusi saavad noored näidata ja omavahel mõõtu võtt vanglate ülesel mini kutsemeisterlikkuse võistlusel. Kooliaasta vältel osales treeningutel noori kokku kaheksast Ida-Virumaa koolist, nendeks olid Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Avinurme Gümnaasium, Iisaku Gümnaasium, Kiviõli I Keskkool, Jõhvi Gümnaasium, Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ja Toila Gümnaasium. Lisaks nendele viidi läbi tutvustavaid treeninguid ja praktikume Jõhvi Gümnaasiumis ja Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis ning Kiviõli I Keskkoolis. Eelkoolitusega liitus õppeaasta vältel kokku 53 noort. 2018- 2020 planeeritud kokku u 83000 eurot. Sisekaitseõppega on käesoleval ajal hõlmatud kokku 12 kooli Sisekaitseõppes käsitletakse politsei-, piirivalve- ja päästeerialasid. 2017/2018 õppeaastal õpib sisekaitseõppes 451 gümnaasiumiõpilast. Sellel akadeemilisel aastal on fookuses pigem kvaliteet kui laienemine. Nende 12 kooli hulgas on 6 Ida-Virumaa ja Narva kooli: Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Narva Soldino, Narva Kesklinna, Narva Pähklimäe Gümnaasiumid ja Narva Vanalinna Riigikool. Kuna gümnasistide hulgas on populaarne ka maksu- ja tollieriala, siis töötati välja sellekohane õppekava mahuga 35 akadeemilist tundi. Alates 2018. aasta jaanuarist alustatakse eksperimendi korras nende erialaloengutega Narva õpperühmas. Prokuratuuriseaduses on võimalus suurendada Ida-Virumaale tööle asunud prokuröridele palka kuni 1000€ võrra kuni 4-ks aastaks. RaMil lugeda ülesanne täidetuks. Rekonstrueeritud Narva-2 piiripunkt avati 1. novembril 2017. aastal. 1. Sillamäe haldushoone on projekt valmib 2019. aasta jaanuaris. Projekt on ca 230 tuhat eurot. Lisataotlus on 4,3 mln ehituseks. Ehitus peaks valmima positiivse otsuse korral 2020 III kv. 2. Kiviõli maksumus koos projekteerimise ja ehitusega on 3,25 mln. Valmiks hiljemalt 2022 I kvartal. 3. Kohtla-Järve hind 6,76 mln eurot. Valmiks hiljemalt 2022 I kvartal. Ida-Virumaale loodud Sisekaitseakadeemia praktikakeskus kõik SKA kadetid (politsei, pääste ja vanglad) läbivad ühe praktika osa Ida-Virumaal eesmärgiga suunata/mõjutada noori asuma tööle Ida-Virumaale. 30.03.2017. otsustas Vabariigi Valitsus, et rajatakse Sisekaitseakadeemia Narva Kolledž. 2017. aastal viidi läbi arhitektuuri konkurss. 2018. aastal toimub hoone projekteerimine ja ehituslepingu sõlmimine. Ettepanek RaMile, viia tegevuskava ülesande sõnastus vastavusse kehtiva VVTP punktiga, mis puudutab Sisekaitseakadeemia Narva Kolledži rajamist. Praktikabaasi punkt lugeda täidetuks. • Masside ohjamise koolitus Sisekaitseakadeemias, sihtrühm: ametiabi andjad • Kompleksõppus Viru vanglas (ametiabi andjate reageerimisvõimekuse tõstmine ja protseduuride läbi harjutamine sisejulgeoleku tugevdamiseks) • Ühisõppused Politsei- ja Piirivalveametiga (aprill, mai 2017) • Ametiabi andjatele mõeldud märulivarustuse soetamine (50 komplekti tulekindlaid kombinesoone ning 23 komplekti massiohje varustust) • Väljaõppe korraldamine Kaitseliidule ja Kaitseväele • Ettevalmistused sisekaitseõppuseks „Kilp 2018“ Koostöö toimub kokkulepitud aastase tegevuskava alusel, mis hõlmab nii infovahetust kui ka vastastikkuseid visiite. Eesmärgiks on 1 abipolitseinik 1300 elaniku kohta. 2016. a ida-Virumaal 1 abipolitseinik 1716 elaniku kohta; 2017. a 1 abipolitseinik 1537 elaniku kohta. Ida- Viru maakonda jääb kolm merepäästeühingut. (1. MTÜ Narva- Jõesuu Vabatahtlik Mere- ja jääpäästeüksus 2. MTÜ Toila Merepääste 3. MTÜ Purtse Vabatahtlik Merepääste.) Ühingute koosseisu kuulub kokku 31 vabatahtlikku merepäästjat. Tunnistusega vabatahtlike päästjaid oli 2017. aastal Ida- Virumaal kokku 111. Ülevaade 2018 teostatud tegevustest IVEK: Valmis turundusstrateegia ja mudel õppeasutustele, mille raames sõnastati ümber põhisõnum ja valmisid 2 turundusvideot, mida saab kasutada tugimaterjalide kogumina koolidele, lasteaedadele ja õpetajatele ettevõtlikkushariduse andmisel. Maineturunduse tulemusena liitus võrgustikuga 3 uut õppeasutust. Arengunõustamisi viidi läbi viidud 21. Standardid väljastati 3 õppeasutusele. Edulugude konkursil osales 9 õppeasutust ning kokku esitati 22 edulugu - üle-eestilisele konkursile valiti nominentide sekka 3 õppeasutust, kes saavutasid väga head tulemused. Ida-Viru võrgustiku avatud uste nädalal osales 8 õppeasutust. Toimus suvekool, 3 ümarlauda, 3 ettevõtliku õppe täiendkoolitust, konverents, 1 välisreis ja 2 Eesti õppereisi. esmakordselt toimus kogukonnateenuste laat, milles osales 20 noorte meeskonda, kes tutvustasid kogukonnale pakutavaid teenuseid ja tooteid. Täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse alusel telliti 2018. aastal Ida-Virumaalt 178 kursust 1636- le õppijale (674 600€). Kursustel osalejaid oli rohkem ning kokku sai tasuta kursustel õppimisvõimaluse 2733 täiskasvanut. 2018 kevadsemestril osales täiendavas eesti keele õppes Sillamäel 28 õppurit, Narvas 98, Jõhvis, Ahtmel ja Kohtla-Järvel kokku 56 õppurit ja Kiviõlis 14 õppurit. Mais toimunud eksami sooritas 196-st õppurist 33 (17%). Eksam jäi sooritamata 90-l õppuril. 2018. a septembrist alates õpib kokku 120 õpetajat: • Narvas 24 õpetajat õpib eeesti keele C1 tasemel kursusel • Sillamäel 12 õpetajat õpib eesti keele B2 tasemel kursusel • Kohtla-Järvel 48 õpetajat õpib eesti keele B2 tasemel kursusel • Jõhvis 12 õpetajat õpib eesti keele B2 tasemel kursusel Eesti keele kursust Ida-Virumaa õpetajatele pakub Eterna Koolituskeskus OÜ. 2018. aastal olid OSKA programmis analüüsitavateks valdkondadeks personali-, administratiivtöö ja ärinõustamise; rõiva- ja tekstiilitööstus; haridus ja teadus; kaubandus, rentimine ja parandus; majutus, toitlustus ja turism. Lisaks 5-le 2018. aastal valminud valdkondlikule oskuste prognoosidokumendile valmis ka üldraport "Eesti tööturg täna ja homme 2018". 2019. aastal analüüsitakse OSKA programmis järgmisi valdkondi: loomemajandus; kultuuripärand ja vaba aeg; vee- ja jäätmemajandus ning keskkond; kinnisvaraalane tegevus ja puhastusteenindus. Ida-Virumaa KHK kutseõppekulud ja investeeringud ligi 7,3 mln eurot. 2018 investeeriti IVKHK Jõhvi õppehoonesse. 2019.a kooli eelarve: kutseõppe korraldamine ligi 7,1 mln ning investeeringud ligi 0,6 mln eurot. Ettevõtluse ja projektijuhtimise õpekavva sai integreetitud eelinnovatsiooni ettevõtlusõppe programm. Lisaks sellele viidi kevadel läbi tasuta täienduskoolitus, mis koosnes seminaridest erinevatel ettevõtlusalastel teemadel, sh sotsiaalne ettevõtlus. Selle täienduskoolituse läbiviimiseks loodi koostöö sidemeid Eesti Sotsiaalse ettevõtluse võrgustikuga. Koolitusest võtsid osa kogu Ida-Viru noored gümnaasiumiastme ja ülikooli õppurid. Sügisel jätkus töö TalTech´iga ja Tartu Ülikooli Ideelaboriga. Selle koostöö raames viidi läbi ettevõtluse eelinnovatsiooni õppeprogramm, mis andis Ida-Virumaa erinevate õppetasemete õppuritele ettevõtlusalaseid teadmisi ja praktilist kogemust. 1. Baaskoolitused Narvas ja Jõhvis. Kokku toimus 4 baaskoolitust - 3 vene keeles (Jõhvis, Narvas) ja 1 eesti keeles (Jõhvis). Osalejaid kokku 57 inimest; 2. Ida-Virumaa Ettevõtluspäeva korraldamine, milles osales kokku 62 inimest; 3. Maakonnas tegutses kaks venekeelset mentorklubi Jõhvis ja Narvas. Jõhvi mentorklubis osalejaid 21 ja Narvas 24 ettevõtjat. Jõhvi mentorklubi raames oli 6 ja Narvas 7 klubiüritust; ettevõtlusalase info jagamine Jõhvi ja Narva Töötukassas, korraldatud infoloengud; Ettevõtlusnädala raames toimus Ida-Virumaal kokku 49 erinevat üritust, millest IVEKi poolt korraldatavatel üritustel osales kokku ca 150 inimest. Ettevõtlusnädala raames korraldatud maakonna ettevõtjate tunnustamine - Ida-Virumaa Aasta Ettevõtted 2018 - milles osales kokku ca 53 inimest; Jätkuvalt hea koostöö maakonna erinevate organisatsioonidega - TTÜ Virumaa Kolledš, TÜ Narva Kolledž, Töötukassa bürood maakonnas, kohalikud tegevusgrupid. PKK inkubatsiooniteenuseid kasutas 10 ettevõtet Ida-Virumaa programmi raames on 2018. detsembris sõlmitud leping täiendavate ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamise ja koolituse korraldamiseks Ida-Virumaal. 2019 aprilli seisuga on praktilist nõustamist saanud 12 ettevõtjat. Loodud on ettevõtjatele suunatud eesti- ja venekeelne ettevõtlustuge pakkuvate meetmete infoportaal. Ida-Virumaa programmi raames on 2018 aastal sõlmitud leping Integratsiooni Sihtasutusega tegevuse elluviimiseks alates 2019. aastast. Ida-Virumaa programmi raames on 2018. detsembris sõlmitud leping "Viru filmifondi" kaasrahastamiseks. 2019 aprilli seisuga on fondi statuut uuendatud ning läbirääkimised käivad praegu nelja suurema filmiprojektiga. Viru Filmifondis jätkavad Jõhvi vald, Toila vald, Alutaguse vald ja MTÜ Eesti Digikeskus. Lisandunud partnerid on Lüganuse vald ja Kohtla-Järv linn. Seoses omanike vahetusega loobus koostööst NPM Silmet. Taotlusvoor avati 01.04.2019. Ida-Virumaa programmi raames on 2018. aastal sõlmitud leping Integratsiooni Sihtasutusega tegevuse elluviimiseks. 2019 aastal viiakse läbi 2 taotlusvooru spetsiaalselt Ida-Virumaa üritustele. Ida-Virumaa programmi raames on 2018. detsembris sõlmitud SA KredEx-iga leping äri- ja startup- inkubaatorite tegevuse toetamiseks, läbi iduettevõtete ökosüsteemi arendamise. 2019 aprilli seisuga on loodud selle tegevussuuna projektijuhi töökoht Narvas (asukohaga Vaba Lava). Toimunud on esmased kohtumised tegevuste planeerimiseks. Tegevussuuna kogueelarve perioodil 2018-2021 on 577 500 eurot. Tegevusest on loobutud Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüsi I etapp valmis lõplikult aprillis 2018, seejärel hakati ette valmistama II etapi. II etapi töid alustati oktoobris 2018, töö lõpp september 2019 ja seejärel kujundatakse lõplik kontseptsioon. 2018. a koostati KeTS-i muutmise eelnõu (645 SE), mille sisuks oli põlevkivist elektritootmisele ja õlitootmisele eraldi kaevandamisõiguse tasumäärade kehtestamiseks aluste loomine. Eelnõule tuli tagasiside mille keskne ettepanek oli uut süsteemi hetkel mitte kehtestada, kuna see vajab täiendavat analüüsi. Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas, et jätkata tuleks ainult raske kütteõli hinnal põhineva kaevandamisõiguse tasuga, nagu see kehtib ka praegu. Mitmest tootest lähtuvast tasustamise mudelist loobumise tingib see, et kui mudeli väljatöötamise ajal näitasid prognoosid stabiilsetes turutingimustes riigitulu maksimeerimist, siis CO2 hinna volatiilsus alates selle aasta esimesest poolest ning selle prognoositav jätkumine muudab riigitulu mõttes erineva hinnastamise vähem otstarbekaks. Eelnevast lähtuvalt muudeti Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2016. a määruses nr 75 „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“ põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäärasid ja nende sõltuvust 1% väävlisisaldusega raske kütteõli maailmaturu eelmise kvartali keskmisest hinnatasemest. Jätkus töö Euroopa Regionaalarengu Fondi toel elluviidava meetme 4.3 Ettevõtete renergia- ja ressursitõhusus raames. Ettevõtete energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmissele suunatud projektis jätkus aktiivne teavitustegevus, korraldati ümarlaudu erialaliitude juhtidega, meetme infopäevi,viidi läbi personaalset teavitustööd ettevõtetes, korraldati infoseminaride seeria "Fookuses on tootmisefektiivsus" (KeM Facebooki lehel järelvaadatav), toimus ringmajanduse konverents "Kulud tuludeks!", teemat kajastatakse veebis jne. Jätkus jooksev taotlusvoor energia- ja ressursiauditite läbiviimiseks toetuse taotlemiseks. 2018.a said rahastamise otsuse Ida-Virumaalt NPM SIlmet OÜ ja OÜ Portlif Grupp. Lõpetati AS Kiviluks projekt "Kiviluks AS ressursitõhususe investeering". Investeeringuteks toetuse taotlemiseks avati väikeprojektide taotlusvoor (planeeritud toetus kokku 10 mln eurot) ja suurte projektide II taotlusvoor (toetus kokku kuni 35 mln eurot kõigi toetatavate projektide peale). Taotleda saavad kogu Eesti ettevõtted. PKK teenuseid kasutas 34 arenevat/potentsiaalset ettevõtet Toetust saanud projekti - visuaalse multimeedia keskuse OBJEKT rajamine Narva - elluviimine ei ole alanud. Loomemajanduse arengusse panustab ka Ida-Virumaa programmi tegevus "äri- ja startup- inkubaatorite tegevuse toetamine, läbi iduettevõtete ökosüsteemi arendamise". Narva kolledšil jätkus töö TalTech´iga ja Tartu Ülikooli ideelaboriga. Idufirmade kasvu panustab ka Ida- Virumaa programmi tegevus "äri- ja startup-inkubaatorite tegevuse toetamine, läbi iduettevõtete ökosüsteemi arendamise". Sisuliste tegevustega alustatakse 2019.a. Maapõueuuringutega seotud peamine rakendusasutus on alates 2017. aasta algusest Eesti Geoloogiateenistus. 2018. aastal korraldati RITA tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ rakendusuuring „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine” jätkuhankena rakendusuuring „Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamine“ . Projekti eelarve on 243 000,40 eurot, mis ei ole täiendav summa, vaid osa maapõueressursside uuringu 1,5 miljonist. Taotlusvoor avati 2018. Maht 5,5 mln eurot. Esimesed toetuslepingud sõlmitakse 2019.a kevadel. Kokku on aastani 2022 planeeritud toetusteks 13,6 mln. eurot. Toetusmeetmest saab taotleda toetust tööstusettevõtete investeeringuteks, mis aitavad luua keskmisest kõrgema palgaga töökohti. Tööstusalade arendamist on toetatud 2007-2013 piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme (ERF) vahenditest ja ENPI Eesti-Läti-Vene programmist ning jätkatakse toetamist 2014-2020 piirkondade konkurentsivõime tugevdamise infrastruktuuriinvesteeringute meetmest (ERDF). Toetatud 2007-2013 meetmest: Narva Tööstuspark: 2018. aasta lõpu seisuga kokku käivitatud neli tootmisettevõtet ja kaks logistikakeskust, lisaks käivad ühe tööstusettevõtte ehitustööd. 2018 aastal välja arendatud Narva Tööstuspargi 2 etapi taristu. Toetatud 2014-2020 PKT meetmest. Jõhvi Äripark: Taristu välja ehitatud, 2018 aastal rajatud kaks logistikakeskust jätkub Jõhvi Äripargi turundustegevus ja kruntide müük. 2018. a algas esimeste hoonete väljaehitamine. Kohtla-Järve Tööstuspark: 2018 lõpu seisuga enamus infrastruktuuri ehitustöid teostatud, finantseerimine osaliselt PKT meetmest. Kiviõli Äripark: 2018 lõpu seisuga Kiviõli äripargi asukoha muutmisega seotud toimingud. Planeeritud asukohas ei ole võimalik projekti ellu viia kuna maa-ala altkaevandatud ning ilmnesid pinnase vajumised ehitustööde alustamisel. Kokku sõlmitud invetseerimiskohustusega lepingud 26 ettevõttega. Investeeringu teostanud ettevõtete poolt on loodud ca 500 uut töökohta. Äriinkubaatorite rajamine Jõhvi ja Narva parkidesse: rahalisi vahendeid inkubaatorite rajamiseks (va. projekteerimine) ei ole õnnestunud kaasata. Narva Tööstuspargis pakub IVIA inkubatsiooniteenust rendipindadel. Teenuse sisuks on uute välisinvetoritele tugiteenuste pakkumine kogu invetseerimisperioodil: s.h. kuid mitte ainult - ettevõtte registreerimine, suhtlus pangaga (arvelduskontode avamine ja laenud), asjaajamine ametiasutustes (maksuamet, KOV jne), projekteerija, ehitaja, järelevalve leidmine, finantseerimise korraldamine erinavetest rahastamisallkatest, taristuga liitumniste korraldamine, töötajate leidmine, võrgustike loomine jne. Tegevus on ellu viidud 2017.aastal. Tegevus lõpetatuks lugeda. Maapõueuuringutega seotud peamine rakendusasutus on alates 2017. aasta algusest Eesti Geoloogiateenistus. 2018. aastal korraldati RITA tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ rakendusuuring „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine” jätkuhankena rakendusuuring „Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamine“ . Projetkti eelarve on 243 000,40 eurot, mis ei ole täindav summa, vaid osa maapõueressursside uuringu 1,5 miljonist. Uuendatud kaevandamisjäätmete PVT valmis 2018. a lõpus ja mis saab tõenäoliselt kinnitatud 2019. aastal. Jätkub põlevkivi elektri- ja õlitootmise PVT rakendamine. IVTA: 2018 aastal on Agropargi projekti elluviimine sisse kirjutatud Ida-Viru maakonna arengustrateegiasse. 2018 aasta lõpu seisuga on koostamisel teostatavus-tasuvus analüüs ja detailplaneeringu eskiislahendused. Loodud on võrgustik projekti elluviimiseks. 2019 -2020 on planeeritud detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsessi läbiviimine ja maadega seotud küsimuste lahendamine. SA Kutsekoda koostatud energeetika ja kaevandamise valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi ehk OSKA raport toob välja, et valdkonna ettevõtetes töötab põhikutsealadel ca 11 500 inimest ja seega omab Ida-Virumaa tööhõives olulist osa. Samuti toob raport välja selle, et tööjõu vajadust mõjutab lähema 10 aasta jooksul tugevalt suur vanemaealiste töötajate osakaal valdkonna ettevõtetes – 40% põhikutsealadel hõivatutest on 50-aastaseid või vanemad. Toimus X Põlevkivikonverents (16.11.18), osalejaid oli 188 (60 erinevast ettevõttest/asutusest). Viidi läbi mäeinseneride täienduskoolitused (23.-26.01.2018, 18.-20.04.2018), osalejaid 40 üle Eesti. Keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (660 SE; vastu võetud 05.12.2018; RT I, 22.12.2018, 1) muudeti, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ettepaneku alusel, keskkonnatasude seaduse § 551 lõiget 11, mille kohaselt hakkavad alates 2020. a I kvartalist saama 0,08 eurot ühe kaevandatud põlevkivi tonni eest need kohalikud omavalitsused, kus asuvad põlevkivi termilise töötlemisega vedelkütust või elektrienergiat tootvad käitised. Selle muudatuse kohaselt laekub alates 2020. a kohalike omavalitsusüksuste eelarvetesse (peamiselt Ida- Virumaa KOV-d ja Viru-Nigula vald Lääne-Virumaalt), kus asuvad põlevkivitööstused, kokku täiendavalt 1 643 tuh eurot. Lisaks täiendati sama paragrahvi lõikega 61 ja selle kohaselt kantakse alates 2020. a I kvartalist põlevkivi lend- ja koldetuha tonni kõrvaldamise saastetasust 0,08 eurot ühe kõrvaldatud tonni eest kõrvaldamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. Selle muudatuse kohaselt saavad Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused kokku lisaks 823 tuhat eurot. Nende kahe muudatuse koosmõjuks on hinnatud 2 466 tuh eurot. KOV-d saavad selle raha eest vähendada põlevkivitööstusest tulenevaid keskkonnahäiringuid ja parandada kohalikku elukeskkonda. Toimus turismiklastri strateegias planeeritud arenguhüpe vastavalt "Turismiklastri tootearendus- ja turundusstrateegiale 2016-2019" PKT ja 30miles projekti toel. 1)Tootearendus: Seiklusmaale uute seikluste loomine ning selleks Parim Uus Seiklus konkursi läbiviimine. Konkursile laekus 4 seiklust. 2)Turundus • Toimus 11 kampaaniat. 7 siseturul, 2 Soome ja 2 Vene turul • Toodeti üle 10 tuhande trükise, • Toimus 14 erinevat turundusüritust. 3)Juhtimine ja töökorraldus • Seisuga dets. 2018 on 50 partnerit. • Elluviimisel PKT projekt (552 500 eur) • Meediakajastusi on 30 tk; KOKKUVÕTTES: Ida-Viru turistide ja ööbimiste arv tegi arenguhüppe: 33500 turisti rohkem kui 2017 a (+15%, Eesti keskmine +1%); 55000 ööbimist rohkem kui 2017 a (+14%, Eesti kesmine +2%). Peamiselt siseturu arvel, ühtlaselt kõigis kuudes. Ida-Virumaa maine ja uus kuvand Seiklusmaa Ida-Viru on saanud turismiringkondadelt väga positiivset tagasisidet ning turismiklastri koordinaator Kadri Jalonen sai ETFL-lt nn Eesti turismioskari : Parim Turismiedendaja 2018. Turismi arengukava tegevused kajastuvad viidatud arengukava 2018. aasta aruandes. Viiakse ellu toetatud PKT projekte. Pereturismi atraktsioonide toetusmeetmest Ida-Virumaa projekte ei toetatud ning taotlusvoorud edaspidi ei jätku. Turismi arengukava tegevused kajastuvad viidatud arengukava 2018. aasta aruandes. Projekti "Narva linna bussi-ja raudteejaama arendus" aruandlusaasta tegevused olid keskendunud Narva bussijaama territooriumi rekonstrueerimisele, vaksali hoone ehitustöödele ning uue hanke Narva bussijaama varikatuse ehitamiseks ettevalmistamisele. Narva linn: 2018.aastal on edukalt lõpetatud Narva bussijaama territoriumi ehitustööd v.a. bussijaama varikatus. Hange Narva bussijaama varikatuse ehitamiseks avaldatud 24.11.2018. AS Eesti Raudtee: Narva vaksalihoone rekonstrueerimistööd on lõpetatud. Kasutusluba on väljastatud 8.02.2019. Jõhvi vald: Alustatud läbirääkimisi AS Eesti Raudteega Jõhvi vaksalihoone valla poolt kasutusele võtmise või omandamise tingimuste väljaselgitamiseks. Turismi arengukava tegevused kajastuvad viidatud arengukava 2018. aasta aruandes. Toimub taotluse ettevalmistamine Moodustatud MTÜ Ida-Virumaa Ühistranspordikeskus alustas tööd 1.jaanuaril 2018.a. ja kontor asub Jõhvis. Koos juhatuse liikmetega oli aasta lõpus töötajaid 4. Tegevus lõpetatuks lugeda. Tallinna ja Narva vahel on reisijate arv aastaga enam kui kahekordistunud. Olemasolevast rongipargist enam ei piisa täiendavaks liini tihendamiseks, mistõttu tuleb soetada ronge juurde. 2018. aastal teostati töid Kabala-Sonda jaamavahel ja Narva ooteplatvorm rekonstrueeriti. Projekti lõppedes 2020. a lõpus tagatakse 66% Tallinn-Narva raudteelõigust reisirongidele kiirus 135 km/h. Narva linn: 2018. aastal projekti "Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamine, I etapp" raames on sõltuvalt teekatte seisukorrast välja vahetatud kulunud katend või teostatud rekonstrueerimistööd. Teostatud markeerimistööd, reguleeritud sidekaevude kõrgust, paigaldatud liiklusmärgid ja muud liiklusohutuse taset tõstvad elemendid. Rajatud on uued kergliiklusteed ning tänavavalgustus. Kohati on muudetud ka liikluskorraldust tagamaks kergliiklejatele ohutumat liiklemist. Projekt näeb ette 15,1 km pikkuses uute jalgratta- ja jalgteede lõikude ehitamist ning 21,4 km pikkuses olemasolevate kergliiklusteede kohandamist arvestades kõiki kergliiklejate vajadusi. Projekti II etapi (Narva-Narva-Jõesuu ning Peeterristi-Tõrvajõe kergliiklusteed) raames on sõlmitud isiklikud kasutusõiguse seadmise lepingud. I ja II etapi 2018. aasta kulud moodustasid ligikaudu 3,3 miljonit eurot. Sillamäe linn: Geoloogia kergliiklustee (jalakäijate- ja jalgrattatee). Kogumaksumus 277 772,35 eurot) Lev Tolstoi tänava rekonstrueerimise II etapp (jalakäijate- ja jalgrattatee). Kogumaksumus 594 975,54 eurot. Jõhvi vald: Alustati Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu programmist (IV LPA) toetatava Jõhvi kesklinna promenaadi pikenduse I etapi ehitustöid, mis viiakse lõpuni 2019. a. Teostati promenaadi pikenduse II etapi projekteerimistöid, ehitustööd on planeeritud 2019-2021. aastatel. Paranevad kergliikluse võimalused Jõhvi kontserdimaja ja hariduslinnaku piirkonnas. Projekti realiseerimine on veninud, kuna Narva LV poolt tellitud esialgne projekt vajas ekspertide ehinnangul korrigeerimist. Toimub ümberprojekteerimine Ülevaade 2018 teostatud tegevustest: KOV elamufondi arendamise toetusmeede on käivitunud. 2017. a. jõustus määrus „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“. Sellega toetame KOV üürielamute ehitamist ja rekonstrueerimist. Ida-Virumaa KOVid saavad lisapunkte. Ida-Virumaa KOVidest on toetust saanud Narva-Jõesuu. KuM toetab välisprojekti "Narva kindluse väljaarendamine" omafinantseeringut, mis on EASi PKT meetmest rahastatav projekt, mis sai positiivse rahastusotsuse 2016. aastal. Projekti maksumus on 4 788 483 eurot. EASi toetus on 3 543 774,47 eurot ja 1 244 709 eurot on omafinantseering. Projekti viiakse ellu perioodil 2016 - 2019. 2018. aastal toimusid Narva linnuse konvendihoone idatiiva rekonstrueerimistööd ning uue püsinäituse loomine. Uue sisuga linnus avatakse juulis 2019. 2018. a alustati ka uut alamprojekti „Kristervalli bastioni restaureerimine, Läänehoovi ümberehitamine ja külastuskeskkonna loomine“ (rahastatakse ENPI/Eesti-Venemaaa programmist). RES lisataotlused on esitatud aastani 2023 omafinantseeringu katmiseks: 1. Kristervalli bastioni restaureerimine, Läänehoovi ümberehitamine ja külastuskeskkonna loomine – 2020. aastaks summas 149 393 eurot ja 2021. aastaks summas 82 757 eurot. 2. "Narva vanalinna ja linnuse ühendamine" üle Peterburi maantee viinud ajaloolise jalakäijate silla rekonstrueerimisega - 2020. aastaks summas 65 000 eurot ja 2021. aastaks summas 41 230 eurot. 3. Honor bastioni restaureerimine ja külastuskeskkonna loomine - 2020. aastaks summas 200 000 eurot, 2021. aastaks summas 200 000 eurot ja 2022. aastaks summas 300 000 eurot. 4. Gloria bastioni restaureerimine ja külastuskeskkonna loomine - 2020. aastaks summas 200 000 eurot, 2021. aastaks summas 150 000 eurot ja 2022. aastaks summas 150 000 eurot. Aleksandri kiriku renoveerimistööde laenumaksed on tasutud. 2018 aastal "Narva raekoja hoone ja platsi rekonstrueerimine" raames: jätkati projekteerimistööde teostamist; koostati finantsanalüüsi; läbiviidud riigihange "Narva Raekoja hoone ning Raekoja platsi lähitänavate põhiprojekti ekspertiis", mille tulemuseks sõlmiti töövõtuleping põhiprojekti ekspertiisi teostamiseks; teostati põhiprojekti ekspertiisi ning selle alusel täiendati põhiprojekti; EHR-i esitati ehitusloa taotlus; koostatud ehitustööde eelhinnang; Narva Linnavolikogu otsusega kinnitati projekti oma- ja sildfinantseering; RTK-sse esitatud põhitaotlus projekti rahastamiseks; 2018. aasta kulud moodustasid 1848 eurot NLAÖA eelarvest. Eraldi toetusmeetmeid esmatarbekaupade ja teenuste kättesaadavuse parandamiseks tegevuskava perioodil välja ei töötata. Tegevus lõpetatuks lugeda. Tegevus on tegevuskavast eemaldatud. Narva linn: Munitsipaalühiselamute (Energia tn 4 ja 6, Kreenholmi tn 32 ja 40; Rakvere tn 91, Viru tn 3, Vestervalli tn 17, A. Puškini tn 26 Narvas) ja nendes asuvate eluruumide renoveerimine, kokku 385 704,78 eurot (linna eelarve vahendid). Narva Jõesuu: KredEx otsustas toetada meetmest „Elamufondi arendamise investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele“ Narva-Jõesuu taotlust sotsiaal-majanduslikult vähekindlustatud elanikele üürielamu ehitamiseks. Projekti kogumaksumuseks on 1 200 000 eurot, millest KredEx toetus moodustab 50% ehk siis 600 000 eur. Sillamäe Linn: sotsiaalteenuseks kasutava munitsipaalkorterite remont (Sillamäe LV 13 583,46 eurot) Toila vald: vajadus uue jahisadama projekti toetuse järele on kasvanud, kuna iga-aastane akvatooriumi süvendamine on halvanud valla sadamaosa eelarve ning mis ei lõpe enne, kui on rajatud uus jahisadam Pühajõe suudmeala paremkaldale. Sadamategevuse purjejahtide teenindamiseks võib õige pea välistada. 2018. aastal realiseeritud PRIA kalandusfondi projekt „Toila kalasadama tolmuvabaks muutmine”, maksumusega 164 750 eurot. Narva-Jõesuu linn: Projektiga „Narva-Jõesuu linna sadama rekonstrueerimine“rekonstrueeriti ja heakorrastati sadama territoorium, ehitati ujuvkai, slipp, välisvalgustus, parkla, jahtide hoiuala, paigaldati istepingid, lipumastid, urnid, rattahoidik. Sadamas loodud tingimused joogiveega, elektrienergiaga ja kütusega varustamiseks, võetakse vastu sorteeritud olmeprügi, fekaalvett, pilsivett ja õlijäätmeid. Meetme „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ toetus 209 100 eur, OF 36 900 eur. Projekt 30MIILI (“Väikesadamad iga 30 miili kaugusel – elavdatud veeturismi teenuste arendamine Soome lahe idaosas“) tulemused Narva-Jõesuus: rajatud vee-, elektri- ja reovee käitlemise süsteemid, RM Riigivara osakond on ette valmistamas näidisprojekti, mille tulemustest lähtutakse toetusmeetme kujundamisel. 2018 a viidi meetmeprogrammist läbi või alustati järgmiste hüdrogeoloogiliste uuringutega Ida- Virumaa põhjaveekogumites: 1) 2018 a viis EKUK OÜi läbi uuring "Kvaternaari põhjaveekihtidest moodustatud põhjaveekogumites ja maapinnalt esimestest aluspõhjalistest põhjaveekihtidest moodustatud põhjaveekogumites ohtlike ainete sisalduse uuring", mille käigus uuriti esmakordselt põhjavees ka ravimijääke ja perfluoreeritud ühendeid. Koostati uuringuaruanne, milles analüüsiti ohtlike ainete esinemist põhjavees ja tehti ettepanekud seire täiendamiseks, KeM KIK projekt 2) 2018 a alustas Eesti Geoloogiateenistus uuringuga "Põhjavee kloriidide sisalduse tõusu põhjuste ja päritolu uuring Sillamäel“, KIK projekt 3)2018 a alustas Tallinna Tehnikaülikoo Rita 2 projektiga „Hüdrogeoloogiline uuring nitraatide ja pestitsiidide kõrgendatud sisalduse põhjuste ja leviku ulatuse väljaselgitamiseks Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumis Ida-Eesti vesikonnas“. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüsi I etapp valmis lõplikult aprillis 2018, seejärel hakati ette valmistama II etapi. II etapi töid alustati oktoobris 2018, töö lõpp september 2019 ja seejärel kujundatakse lõplik kontseptsioon. 2018. a koostati KeTS-i muutmise eelnõu (645 SE), mille sisuks oli põlevkivist elektritootmisele ja õlitootmisele eraldi kaevandamisõiguse tasumäärade kehtestamiseks aluste loomine. Eelnõule tuli tagasiside mille keskne ettepanek oli uut süsteemi hetkel mitte kehtestada, kuna see vajab täiendavat analüüsi. Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas, et jätkata tuleks ainult raske kütteõli hinnal põhineva kaevandamisõiguse tasuga, nagu see kehtib ka praegu. Mitmest tootest lähtuvast tasustamise mudelist loobumise tingib see, et kui mudeli väljatöötamise ajal näitasid prognoosid stabiilsetes turutingimustes riigitulu maksimeerimist, siis CO2 hinna volatiilsus alates selle aasta esimesest poolest ning selle prognoositav jätkumine muudab riigitulu mõttes erineva hinnastamise vähem otstarbekaks. Eelnevast lähtuvalt muudeti Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2016. a määruses nr 75 „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“ põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäärasid ja nende sõltuvust 1% väävlisisaldusega raske kütteõli maailmaturu eelmise kvartali keskmisest hinnatasemest. Terviseamet esitas KIK 2018 taotlusvooru 3 projekti (numeratsioon vastavalt Põlevkivi arengukava rakendusplaanile). 2.3.2.2 „Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumitest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas“ projekt lisati KIK-i rahastatavate projektide nimekirja ning projektil on sõlmitud KIK-iga sihtfinantseerimisleping. 2.3.2.4 "Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine." lisati samuti KIK-i rahastatavate projektide nimekirja ning sõlmiti KIK-iga sihtfinantseerimislepingud. Projekt 2.3.2.5 "Laste sünniregistri andmete uuring ning nende vanemate küsitlus kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega" esitati küll 2018. a taotlusvooru ning lisati rahastatavate projektide nimekirja, kuid sihtfinantseerimislepingu sõlmimine lükkus 2019. aastasse. 2.3.2.1 projektil "Metoodika väljatöötamine ja rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea astma ja teiste allergiahaiguste vahelise seoste leidmiseks põlevkivitööstusest mõjutatud aladel" sõlmiti sihtfinantseerimisleping KIK-ga ning 2018. a detsembris lõppes projekti esimene etapp. 2018. aastal loodi Alutaguse rahvuspark pindalaga 42 627 ha. Rahvuspark moodustati olemasolevate kaitsealade baasil Ida-Eesti soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks EL ÜF toetusega elluviidavate RMK looduskaitseliste tegevuste raames rekonstrueeriti Iisaku parkmetsa kaitseala vaatetorn ja Selisoo loodusala külastuseks vajalik taristu. ÜF toel RMK poolt elluviidavate looduskaitseliste tegevuste hulgas panustatakse ka Ida-Virumaa loodusesse: Struuga maastikukaitsealal rajatakse Karoli luhale ligipääs (951 661 eurot, teostamisel), tehakse töid Oru pargis, parandatakse soode seisundit. 2018.a valmis MTÜ Struugade hooldus projekt "Paremate võimaluste loomine struugade hooldamiseks", mille toetuse summa oli 205 188 eurot, mille eest soetati 120 veist, kogumisaiad, karjaaiad ning teisaldatavad veemahutid. Keskkonnaharidusest: Ida- Virumaal Iisaku looduskeskuses töötab 2 täiskohaga keskkonnahariduse spetsialisti, kelle ülesandeks on tutvustada loodus- jaa keskkonnakaitset ning kujundada ühiskonna väärtushinnanguid keskkonnasäästlikumaks. Korraldatakse õppeprogramme, töötubasid, matku, viktoriine, seminare, näitusi, teabepäevi, laenutatakse õppevahendeid, tutvustatakse keskuse ekspositsiooni. Näiteks veebruaris korraldati keskkonnaalased infopäevad narva lasteaiaõpetajatele, looduskeskuste päeval septembris pidas loengu loodusemees Urmas Tartes. Keskkonnaamet kutsus 11.-30.aprillil 2018 kõiki tähistama südamekuud ja rahvusvahelist õuesõppepäeva, et avastada rakenduse „Avastusrada“ abil omamaakonda ja kodulinna. Ida-Virumaal lõi raja loomisel kaasa Kohtla-Järve Linnavalitsus ja Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium. Keskkonnaameti looduskaitsekuu matk toimus 26. mail vene keeles Kurtna järvestiku radadel ja eesti keeles Kohtla-Nõmme kaevanduses ja Aidu karjääris põlevkivikaevandamise ja –tööstuse mõjudest loodusele ja inimesele. Purtse jõe valgala puhastamise projekt, kogumaksumusega 36 000 000, kestab 10 aastat. Seoses hanke vaidlustega venis projekti tööde algatamine ja töövõtuleping allkirjastati 2018.a juunis KeM ja Pinnasepuhastuse OÜ vahel. 2018. aasta jooksul valmisid tööprojektide esimesed osad. Ehitustöödega alustati 2019. aasta alguses ja veebruaris rajati fenoolisoo kraavide süsteem. Projekti tegevused hõlmavad 38 vooluveekogumit (kogupikkus 574 km) ja kahte rannikuveekogumit (kogupindalaga 155 200 ha), mis koos oma valgaladega katavad 236 968 ha. Täiendavalt saadi 2018 aasta detsembris rahastus Purtse jõe lisajõe Erra jõe jääkreostusest puhastamiseks LIFE programmist LIFE IP CleanEst projektist, mille raames rakendatakse 37% Ida-Eesti veemajanduskavas kavandatud meetmetest ning 100% Viru alamvesikonna meetmetest. 2018.a võeti Toila vallavolikogus vastu KSH I etapi aruanne. Valmis Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuring "Kukruse A-Kategooria jäätmehoidla õhukvaliteedi mõõtmine". 2018. aasta lõpuks on välja valitud ja erinevas korrastamise etapis 1412 ha soid. Reaalselt on korrastatud 60 ha. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks on toetatud ÜF meetmest "veemajandustaristu arendamine" 77 Ida-Viru projekti kogumaksumusega 203 732 EUR. KIK keskkonnaprogrammist on toetatud ÜVVK arendamist Ida-Virumaal 1 projekti summas 307 006,98 EUR. 2018.a keskkonnaprogrammi veemajanduse programmist Ida-Virumaa projektide osas teostatud väljamakseid 0,9 MEUR eest. Voor viidi läbi sarnaselt varasematele aastatele ning toetust on võimalik taotleda ka uuendatud keskkonnaprogrammi määruse nr 13 alusel, kus toetuse taotlemise alused on ringmajanduse alaprogrammi osa. Eelarve on kogu Eesti peale ühine. Koostatati kultuuriministri määrus "Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022", mille alusel viidi läbi 2019. aasta alguses regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise taotlusvoor. Selle taotlusvooru raames toetakse ka kuni 2 regionaalset tervisespordikeskust Ida-Virumaal. Jõhvi kontsedimaja laenumaksed on tasutud. Jõhvi vald osaleb tegevuskulude katmisel ning hüvitab SA-le Eesti Kontsert osaliselt hoonestusõigusega seotud kulusid KuM toetab Narva Sümfooniaorkestrit, Narva teatrit Ilmarine ja Jõhvi teatrit Tuuleveski. Jõhvi vald toetab harrastus- ja poolprofessionaalsete teatrite tegevust Jõhvis KuM annab Iisaku muuseumile tegevustoetust (asutuse korrektne nimi on Sihtasutus Iisaku Kihelkonnamuuseum). KuM toetab tegevuskulusid ja infotehnoloogia investeeringuid. KuM jätkab Narva Vaba Lava valmimise ja tegutsemise toetamist. Lõpetatasid esimesed õppekava vilistlased. Jätkatakse vastuvõttu õppekavale. Magistriõppesse võeti vastu 12 tudengit. 01.09.18 seisuga oli magistriõppes 28 magistranti. 2018. a suvel võeti kolledžisse õppima 96 tudengit kaugõppe vormi. 01.09.18 seisuga moodustas kaugõppijate osakaal 60% tudengite koguarvust. 29.11.2018 jõustus uus investeeringute kava. Ida-Viru maakonna planeeritud 8 ETTK projekti kogumaksumus on 15 042 860,12 eurot (sh ERF toetus 7 629 925,02 eurot). 2018. aastal taotlesid projekti pikenemist OÜ Narva Perearstikeskus, Corrigo OÜ, SA Kirde Kohalik Haigla, SA Ida-Viru Keskhaigla Järve projekt ja Lüganuse Vallavalitsus, sh taotlesid eelnimetatutest (va OÜ Narva Perearstikeskus) ERF toetuse summa suurendamist kuni 10%. Info seisuga 28.03.2019: SA Ida-Viru Keskhaigla Järve projekt 4 993 184 eurot, ERF 1 906 555,07 (2020); SA Ida-Viru Keskhaigla Ahtme projekt 2 720 262 eurot, ERF 1 130 000 (2021); SA Sillamäe Haigla 917 490 eurot, ERF 594 044,05 (2019); OÜ Corrigo 2 324 752,39 eurot, ERF 1 350 800 (2019); SA Narva Haigla 987 628 eurot, ERF 703 221 (2019); SA Kirde Kohalik Haigla 853 976 eurot, ERF 598 228,40 (2020); Lüganuse Vallavalitsus 1 413 525,73 eurot, ERF 759 000 (2019); OÜ Narva Perearstikeskus 832 042 eurot, ERF 588 103,50 (2019). SA Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi II ehitusjärgu projekteerimise toetamiseks toetus 2018. aastal 601 241 eurot. Lisainfo: ERF vahenditest ehituse 2019-2022 15,5 mln (68%) lisaks 32% haigla omavahendeid. Narva Haigle erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimise tegevustega on alustatud, ehitushange välja kuulutatud. 2018. muudeti lähtetoetust laiendades arstlike erialde ringi ja 2019. a on plaanis muuta eriarsti lähtetoetuse andmise aluseid selliselt, et tekitada võimalus vajadusel maksta suuremat lähtetoetust prioriteetsetesse piirkondadesse, sh ka näiteks Ida-Viru piirkonda minevatele arstidele. Prioriteet Ida- Viru Keskhaigla investeeringud, mille abil saab luua kaasaegsemaid töötingimusi, mis omakord annab eelduse saada tulevikus piirkonda uusi arste. Viib jooksvalt ellu töötukassa. Töötukassa teenuste eelarve ei ole maakonnapõhine. 2018. a sisenes teenusele 415 inimest. 2018. aastal viidi läbi 42 „Imelised aastad“ põhiprogrammi koolitusgruppi, nendest 2 Ida-Virumaal. Kokku lõpetas 2018. aastal põhiprogrammi koolituse 406 osalejat, nendest 25 Ida-Virumaal. Alates 2018. a saavad Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused osaleda TAI korraldataval toetuskonkursil väiksema omaosalusega ja taotleda toetust kuni 75% koolitusgruppide läbiviimise maksumusest. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonna Ida piirkonna töö jätkus. Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud toetuse andmise tingimuste "Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine" raames viiakse ellu tegevus kohalike omavalitsuste koostöögruppide suunal, mille eesmärk on noorsootööteenuste piirkondliku kättesaadavuse parandamine. 2017. aasta lõpuks koostati KOV koostöögruppide tegevussuuna tulemusel noorsootöö teenuse piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks 4 Ida-Virumaa koostöögrupi tegevuskava ning 2018. aastal jätkati piirkondlike tegevuskavade põhiselt tegevuste elluviimist. Kokku on loodud 146 uut võimalust noorsootöös osalemiseks, millest on osa saanud 15 009 noort. Tegevus lõpetatud 2018. aastal jätkas MDFT teenuse osutamist Ida- ja Lääne-Virumaal SKA Jõhvi meeskond (1 superviisor + 3 terapeuti). Vanglas viibivatele noortele osutas MDFT teenust vangla MDFT meeskond. Alates 2019. aastast rahastatakse MDFT teenust RES-ist SoM kaudu. 2017 on korraldatud konkurss teenusepakkuja leidmiseks. Konkursi võitis Eesti Õigusbüroo, kellega sõlmiti toetuse andmise leping tähtajaga 3+2 aastat, so esiti aastani 2020, võimalusega lepingut pikendada samadel tingimustel 2 aasta võrra. Toetuse saaja alustas tegevust aprillis 2017 ja tänaseks on saanud toetusega õigusabi üle 8800 inimese. Õigusabi osutatakse 15 maakonnakeskuses. Lähemalt saab tutvuda: http://www.juristaitab.ee/noustamiskohad EGF tegevused: kokku sai EGF programmist teenuseid 487 inimest. Täiesti uue teenusena pakuti programmist tasemeõppes osalemise toetust, kus osales 126 inimest. Suurt huvi tasemeõppe vastu põhjustas asjaolu, et paljud sihtrühma kuuluvad inimesed olid pikki aastaid ühes ja samas valdkonnas või ametis töötanud, nende baasharidus oli aegunud ning olemasolevaid oskusi-teadmisi praegusel tööturul niivõrd enam ei vajata. Enim siseneti tasemeõppe toetuse meetmesse Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kondiitri (22 inimest), rätsepatöö (14), ärikorralduse spetsialisti (13) ja elektriku (11) erialadel. Lisaks osutati programmist tööturukoolitust (398 isikut), keelekoolitust (198 isikut), mobiilsustoetust (29 isikut) jt tööturuteenuseid. Tegevused lõpetatud 2018. Uus tegevus: piirkondlik töökoha loomise toetus I-V ja K-E: planeeritud vahendid kuni 2021 1,48 miljonit eurot. IVEK: 1. Kodanikeühenduste tunnustamine, sündmus korraldatud koos Ettevõtliku Kooli Ida-Virumaa programmijuhiga ning kaasatud omavalitsusjuhte tunnustatavate esitamisse. Ürituse ühendav idee - "Kogukonnakool (ettevõtlik kool) on kodanikuühiskonna kasvulava; 2. Kogukonna ühiseid väärtusi ja algatusvõimet toetavate programmide nõustamine; 3. Sotsiaalsete ettevõtete ja nende võrgustiku teema tutvustamine ühingutele 4. Programmide infopäevade korraldamine , esitlemine 5. Korraldati vabaühenduste juhtide arenguprogrammi kokku 12 mooduliga koolitust nii eesti kui vene keeles Jõhvis ja Narvas 6. „Teeme Ära“ kogukonnaalgatuslike tegevuste koordineerimine maakonnas 7. EV100 igas külas maakonna koordineerimine 8. Superinfopäeva korraldamine vabaühendustele Narvas, kus osales 9 toetusprogrammi esindajat ja 60 vabaühenduse esindajat. Taustaks toimuvad tavapärased traditsioonilised KOV initsieeritud üritused. Toimus regulaarne info jagamine sotsiaalsetele ettevõtjatele (MTÜ-dele) võimalustest panustada kodaniku ühiskonna arengusse. Jätkus Siseministeeriumi tellimusel ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) koordineerimisel maakondlikes arenduskeskustes pakutav kodanikuühenduste nõustamisteenus. 2018. a lõpu seisuga pakutakse nõustamisteenust igas maakonnas, sh Ida-Virumaal kahes punktis – Jõhvis ja Narvas. Nõustamisteenus katab organisatsiooni kogu arengutsükli ning täiendavalt keskendub ka soodsa keskkonna loomisele kodanikuühenduste tegutsemiseks maakondades. Iga viies nõustamine toimub vene keeles. KÜSKis ei olnud 2018. aastal spetsiaalseid taotlusvoore Ida-Virumaa kodanikuühendustele, kuid Ida- Virumaalt sai vabaühenduste majandusliku elujõulisuse arenguhüppe taotlusvoorust MTÜ Alutaguse Matkaklubi tootearenduse ja turundustegevuste edendamiseks. Ida-Virumaa kodanikuühiskonna arengusse panustavad ka KÜSKi toetatud suursündmused, mille raames toimus näiteks Ida-Virumaal kohalike vabaühenduste ja aktiivsete elanike tunnustamine. 2018. aasta üleriigiline vabatahtlike tunnustusüritus, mille patroon on Eesti Vabariigi president, toimus 2018. aastal samuti Ida-Virumaal. Siseministeerium alustas 2018. aastal uue kodanikuühiskonna programmi koostamist aastateks 2021- 2030. Üks osa kaasamisest toimus piirkondlike mõttetalgute formaadis, mis toimusid ka Narvas koostöös Kultuuriministeeriumiga. KuM iga-aastane tegevustoetus. On jätkunud Virumaa pärimuskultuuri programmi tegevus projektitoetuse korras. KUM-il on Virumaa pärimuskultuuri programm, mis hõlmab nii Ida- kui Lääne-Virumaad. Seega arvulised näitajad on tinglikud. Ida-Virumaa suunal on keskmiselt toetatud projekte mahus 50-60%. Peamiselt on toetatud pärimuspõhiseid väikeprojekte. Tulenevalt kultuuriuumide programmide eelarvete kujundamise võrdlusanalüüsist on kogu Virumaa programmi eelarve kasvanud 27 000 euro võrra. Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi raames toetas INSA kolme Ida-Virumaa organisatsiooni (Ida-Virumaa Integratsioonikeskus, Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Selts, Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus). Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise raames toetas INSA Ida- Virumaa Integratsioonikeskust ning rahvuskultuuriseltse, kes on teiste katusorganisatsioonide liikmed (Narva Linna Ukraina Kaaslaskond MTÜ, Ukraina Kaasmaalus Dva Koljorõ MTÜ, MTÜ TKK Suprjadki, Rahvuskultuuride Keskus, Narva Linna Usbeki Kultuuriselts Sogdiana, Narva Rahvusvähemuste Koordinatsiooninõukogu, Narva Poola Selts, Narva Tšuvaši Selts "Narspi", Narva Tatari kultuuriselts) 1) Jätkati strateegilist partnerlust ning sõlmiti Päästeliidu, MTÜ Eesti Naabrivalve, MTÜ Eesti Abipolitseinike Kogu, MTÜ Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästega riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingud. 2) 2016. aasta novembris allkirjastatud koalitsioonilepinguga lepiti kokku, et koostatakse "tegevuskava 2017-2021 „Päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse uuendamiseks ning päästetehnika kaasajastamiseks"“. Tegevuskavas on iga aasta ette nähtud ca 3 mln euro ulatuse aastas vahendeid päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse ning tehnika soetamiseks. Tegevuskava maksumus kokku on ligemale 12,2 mln eurot. Osalemine päästetöödel: - 14.06.2018 osaleti inimese otsingul Kundas - Septembris osaleti 3-4 päeva Ida-Virumaal. Alajõe külas inimese otsingul rabas - Päästeameti toetamine Väike-Maarja Päästekooli harjutusväljakul, baaslaagri ülesehitus, töös hoidmine ja mahavõtmine - Juunis said Virumaa RPR 2 otsingukoera varingupääste koera sertifikaadi. Osalemine ennetustegevuses: - Detsembris, osalemine Põhjakeskuse ohutuspäeval Tegevused nooreringiga: - 2018 kevad, majapõletamise õppus - 2018 kevad, osalemine Rõngus noorteringide võistlusel Rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi raames toetas INSA kolme Ida-Virumaa organisatsiooni (Ida-Virumaa Integratsioonikeskus, Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Selts, Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus). Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise raames toetas INSA Ida- Virumaa Integratsioonikeskust ning rahvuskultuuriseltse, kes on teiste katusorganisatsioonide liikmed (Narva Linna Ukraina Kaaslaskond MTÜ, Ukraina Kaasmaalus Dva Koljorõ MTÜ, MTÜ TKK Suprjadki, Rahvuskultuuride Keskus, Narva Linna Usbeki Kultuuriselts Sogdiana, Narva Rahvusvähemuste Koordinatsiooninõukogu, Narva Poola Selts, Narva Tšuvaši Selts "Narspi", Narva Tatari kultuuriselts). 2019 aastal valmib Kohtla-Järve riigigümnaasium ning alustatakse Narva riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursiga. KOV-id jätkavad põhikoolivõrgu korrastamise meetmest saadud toetuste kasutamisega, sh toetatakse koolihoonete renoveerimist Narvas kahes, Jõhvis ühes, Aseris ühes ja Kohtla-Järvel ühes põhikoolis. Jõhvi vald: 2017-2018 oli uues Jõhvi Gümnaasiumis kolmas õppeaasta ja gümnaasium on käivitunud edukalt, õpilaste arv kasvas ka möödunud õppeaastal. HTM toetab eestikeelse hariduse arengut omavalitsustes, kus eestikeelse elanikkonna osakaal on alla 10%. Iga-aastaselt makstakse selle meetme raames täiendavat 30%-list palgalisa Ida-Virumaa koolide õpetajatele, kes õpetavad eestikeelse õppekava alusel. 2018 kasutatud vahendid 156000 eurot. Koostöös TÜ Narva kolledžiga töötavad keelekohvikud, toimub lasteaedade ja üldhariduskoolide nõustamine mitmekeelse hariduse vallas. Välja antakse infoajakirja "Mitmekeelne Haridus". Korraldatakse iga-aastast Ida-Virumaa õpetajate ja koolijuhtide hariduskonverentsi ja seminare. Viidi läbi +1 õpetaja põhikoolis rakendatavusuuring. 2018 kasutatud vahendid 60 000 eurot. KOVide avatud taotlusvoor (ESF): 2018 osales erinevates projektides 154 inimest, projektide kogumaksumus 33 292 eurot, maksumus inimese kohta 216 eurot. Kursused kestsid 6-12 kuud Narvas, Pärnus, Valgas. Korraldajateks KOVid, tegemist sisseostetud teenusega, kus teenuse osutajad projektiti erinevad. Keelekümblusprogrammiga liitunud koolidele eraldati Innove kaudu toetust ligi 1,2 mln €. Keelekümblusprogrammi administreerimiseks ja arendamiseks eraldati 0,53 mln eurot. Eesti keele õppe tugevdamiseks venekeelsetes lastaiarühmades käivitati 2018. aastal pilootprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“, mille raames eraldati riiklik toetus 1 mln eurot perioodiks september 2018– märts 2019 53 lisanduva eestikeelse õpetaja 2018. aasta jooksul osales INSA korraldatud tasuta eesti keele kursustel 544 inimest. Kaheteistkümnes keeleklubis osales kokku 192 Ida-Virumaa elanikku. Paurman & Partnerid Õigusbüroo OÜ ja AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor korraldasid Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolituse 2018. aastal 68 inimesele (Jõhvis). ERR eelarve kaudu toetatakse Ida-Virumaa korrespondentide tööd. Eraldi meediaprojekte ei ole toetatud. PÄA jätkab Ida-Viru piirkonnas kõrgema põhipalga maksmist võrreldes teiste (v.a. Tallinn ja Harjumaa) piirkondade teenistujate põhipalgaga: komandotasandi teenistujate palk on võrreldes teiste piirkondadega suurem sõltuvalt ametikohast 4,2 - 5,2 %, komandovälisel tasandil oli palkade vahe alla 5% ennetusbüroo juhtivspetsialistil 1,2% ja valmisoleku büroo peaspetsialistil 3,4%. Ülejäänud komandovälise tasandi ametikohtadel oli palk Ida-Viru piirkonnas vähemalt 5% suurem. Ka PPA jätkas Ida-Viru ametnikele regioonitasu maksmist. 2018. aastal korraldas suhtlusvõrgustik koostöös Jõhvi vallavalitsuse, Rahandusministeeriumi Ida-Viru talituse ning politsei- ja piirivalveametiga Ida-Virumaa avaliku sektori töötajatele ja nende kaaslastele kaks suurüritust (maakonna aastapäeva tähistamine ja Vabariigi aastapäeva tähistamine. Lisaks toimusid aastaringselt suhtlusvõrgustiku liikmete omaosaluse arvelt makstavad mitmekesise sisuga meelelahutuslikud üritused. SiM: Ei teostatud eraldi tegevusi. JuM: Jõhvi on tekitatud võimekus 10 IT-abi ametikoha värbamiseks. Hetkeseisuga on Jõhvis täidetud 4 IT-abi ametikohta. Vabasid ametikohti täidetakse jooksvalt (lähtuvalt sellest, kuidas Talinnas olevad kohad vabanevad). HTM: 2017. aastal loodi Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) välishindamisosakonnas kaks uut ametikohta paiknemisega Jõhvis, kuid 2018. aastal lahkusid nendel töötavad inimesed. Kogu osakonna ekspertide töö efektiivsemat ja paremat korraldamist silmas pidades ning arvestades senist praktikat tööülesannete täitmisel otsustati luua püsiva töökoha võimalus edaspidi üksnes Tallinnas või Tartus. Endiselt pakutakse paindlikku töökorraldust ja võimalust osaliselt täita tööülesandeid kaugtöö vormis. MKM: üks Ühistranspordi osakonna Järelevalve Talituse töötaja baseerub Jõhvis. SiM: 1) PPA liiklusteenistuse väljaviimise projekt jätkub ja eeldatavasti viiakse töökohad välja 2019. a lõpus või 2020 alguses (14 töökohta). 2) PPA poolt loodi 7 ametikohta Jõhvi (2 kiirreageerija, 2 piirkonnapolitseinikku; 1 migratsiooninõustaja), 1 piirkonnapolitseinik Kohtla-Järvel, 1 rändemenetluse koht loodud augustis 2018. 2) PPA poolt loodud 26 kohta loodi Narvas (2 piirkonnapolitseinikku, 24 kiirreageerijat), 1 Sillamäel (piirkonnapolitseinik), Kiirreageerijate kohti täidetakse etapiviisiliselt. JuM: 2018. a sügisel otsustati, et AS Eesti Vanglatööstus viiakse hiljemalt 30. juuniks 2019 Jõhvi. Jõhvi tuleb üle viia kõik seni Harku vallas paiknenud funktsioonid, kuid ASi uus juhatus saab vaadata, mitu inimest täpselt selleks vaja on. Täpne keskkontori töötajate koosseis ei ole ASile ette kirjutatud, kuid töökohti ei tohi sealt viia mujale kui Jõhvi. Ilmselt viiakse Jõhvi 7-9 inimest. Eraldi rahastust riigieelarvest AS Eesti Vanglatööstuse kesklao ja kontori kolimiseks Ida-Virumaale kasutatud ei ole. Alates loomisest on AS Eesti Vanglatööstus tegutsenud vanglate territooriumitel asuvatel tootmispindadel. Tootmispindasid on AS Eesti Vanglatööstus kasutusse antud madalama tasu eest kui riik neid ise Riigi Kinnisvara AS-lt rendib. Sellisel viisil antava renditoetuse suurus on hinnanguliselt 922 599 eurot. 2018. a tegevusi ei toimunud INSA nõustamiskeskuses Narvas käis teavet saamas ligikaudu 670 isikut. Teenuse osutamiseks töötab tasuta infotelefon ning teavet jagatakse ka e-posti vahendusel. Peamised nõustamise teemad olid eesti keele õppe ja harjutamise võimalused, elamisloa ja kodakondsuse taotlemine ning teave lõimumist toetavate tegevuste ja teenuste kohta. INSA nõustajate eestvedamisel korraldati Narvas 2018. aasta kevadel eesti keele õppimise mess "KU- Ky". Messi külastas ca 400 inimest, neist 150 osales ka erinevates töötubades. INSA nõustajad osalesid Eesti Töötukassa Sillamäe töömessil 24.05.2018. Messidel tutvustati INSA nõustamisteenust ning jagati teavet 2018. aasta tegevuste kohta. Alates septembrist 2018 toimuvad iga nädal keelekohvikud Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Kiviõlis. Kuni septembrini toimusid keelekohvikud ka INSA nõustamiskeskuses Narvas. Keelekohvikuid külastati ühtekokku 977 korral. KuM toetab eesti Kunstiakadeemia Narva kunstiresidentuuri. Ida-Virumaale elama asunud uussisserändajatele pakutakse kohanemisprogrammis osalemise võimalust (2018.aastal toimus kokku 9 koolitust (51 läbinut), millest 2 olid A1 keeleõppe koolitused, 3 baasmooduli koolitust, 3 töö- ja ettevõtluse mooduli koolitust ning 1 perekonna mooduli koolitus). Siseministeerium korraldas 2018. aasta mais õppereisi Portugali, et tutvuda sealsete parimate praktikatega uussisserändajate kohanemisel ning kaasatud oli ka Ida-Virumaa (täpsemalt Narva LV) esindaja eesmärgiga võimestamaks KOV ametnikku valdkonna arendamisel ning muu Eesti suunal koostöökontaktide loomisel. 2018. aastal toimus ka uussisserändajate tugivõrgustiku kohtumine Narvas, mille fookuseks oli uussisserändajate suurem kaasatus kohalikus elus ning sotsiaalvõrgustike loomine. Lisaks toimusid Ida-Virumaa välitööde raames mitmed kohtumised, nt kohalike ettevõtjate, Töötukassa, Narva Kolledžiga jne eesmärgiga tutvustada olemasolevaid meetmeid ning saada sisendit arenguvajaduste osas (mille peamiseks eesmärgiks uussisserändajate kohanemise toetamine). Ettepanek RaMile lugeda ülesanne täidetuks. "Kiirreageerimisvõimekust on suurendatud Ida prefektuuris 25-liikmelise üksuse võrra. Viru vangla viis 2018. aastal läbi eelkoolitust, mille raames tutvustati gümnaasiuminoortele vanglateenistust ja õppimisvõimalusi Sisekaitseakadeemias (SKA). Eelkoolituse raames aasta jooksul õpitud oskusi saavad noored näidata ja omavahel mõõtu võtta vanglate ülesel mini kutsemeisterlikkuse võistlusel.Kooliaasta vältel osales treeningutel noori kokku seitsmest Ida- Virumaa koolist, nendeks olid Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Avinurme Gümnaasium, Iisaku Gümnaasium, Kiviõli I Keskkool, Jõhvi Gümnaasium, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ja Toila Gümnaasium. Lisaks nendele viidi läbi tutvustavaid treeninguid ja praktikume Jõhvi Gümnaasiumis ja Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis ning Kiviõli I Keskkoolis. Eelkoolitusega liitus õppeaasta vältel kokku 49 noort. 2018-2020 planeeritud kokku u 83000 eurot. 2018/2019. õa jätkub sisekaitseõpe 12 koolis. Uuendatud on õppekava, koostatud kõigi kursuste kavad. Loodud on uus "Vangalteenistuse" kursus. Õppega liitus Ahtme Gümnaasium, kus alustati pääste kursustega jaanuaris 2019. Ida-Virumaal osaleb õppes 61 õppijat. Kagu-Eestis Räpina Ühisgümnaasiumis on õppijaid 52. Põlva gümnaasiumis toimub kevadel 2019 üks kursus "Piirivalve", mille osalejate arv ei ole veel selge. Prokuratuuriseaduses on võimalus suurendada Ida-Virumaale tööle asunud prokuröridele palka kuni 1000€ võrra kuni 4-ks aastaks. 2018. a maksti Ida-Virumaa lisatasu 5-le prokurörile. Probleemiks on, et ajutiselt piirkonda tulevad spetsialistid peavad Ida-Virumaale üürikorteri soetama, mis tähendab, et nad peavad üleval pidama kahte majapidamist, mida ametnikud aga ei ole mõistetavatel põhjustel valmis tegema. Ametnike liikumine paraneks oluliselt, kui nii Narvas kui Jõhvis oleks võimalik kasutada külaliskorterit (näiteks ühiselamus), mida saaksid kasutada nii roteeruvad prokurörid, ajutiselt appi tulevad prokurörid, kohtuistungitel osalevad muu piirkonna prokurörid kuid miks mitte ka praktikandid. Sama probleem on ka politseil. RaMil lugeda ülesanne täidetuks. Rekonstrueeritud Narva-2 piiripunkt avati 1. novembril 2017. aastal. Sillamäe PPA ja PÄA ühishoone antakse kasutajatele üle 2020. a augustis. Kiviõli ja Kohtla-Järve hoone valmimine on hetkel planeeritud 2022.a lõppu. Toimus Narva õppekeskuse ehitusprojekti koostamine ja kuulutati välja ehituse hange. 2018. aastal jätkusid sisekaitseakadeemia korraldatud massiohje koolitused. Aasta lõppus toimus Ida- Virumaal erinevate ametkondade ühisõppus KILP 2018. Lisaks veerus H toodud kuludele on õppuste ja koolituste täiendavaks kuluks osalenud ametnike tööaeg. Koolitusest võttis osa kokku 100 ametnikku ning koolitus kestis 2 päeva. Õppusest KILP võttis osa 43 vanglateenistuse ametnikku. Koostöö toimub kokkulepitud aastase tegevuskava alusel, mis hõlmab nii infovahetust kui ka vastastikkuseid visiite. Nii nagu 2017. aastal, oli ka 2018. aasta eesmärgiks, et 1300 elaniku kohta on üks abipolitseinik. Jõhvi ja Narva politseijaoskonnas oli 2018. a detsembri seisuga kokku 94 abipolitseinikku. Paraku jäi selles piirkonnas eesmärk saavutamta, et oleks 1 abipolitseinik 1300 elaniku kohta. Antud piirkonnas on 1 abipolitseinik 1570 elaniku kohta. Peamised põhjused, miks ei ole suudetud saavutada soovitud eesmärki, on eelkõige abipolitseinike kandidaatide riigikeele puudulik oskus. 2018. aasta lõpu seisuga oli vabatahtlike merepäästjate arv 511, mis on võrreldes üle-eelmise aastaga 38% rohkem. Vabatahtlikud osalesid aasta jooksul 69 merepäästesündmusel. PPA-ga merepäästetööde tsiviilõiguslikus lepingus olevate ühingute arv on suurenenud kolme võrra ja neid oli kokku 40. Ida- Viru maakonda jääb kolm merepäästeühingut. 1. MTÜ Narva- Jõesuu Vabatahtlik Mere- ja jääpäästeüksus 2. MTÜ Toila Merepääste 3. MTÜ Purtse Vabatahtlik Merepääste Ühingute koosseisu kuulub kokku 31 vabatahtlikku merepäästjat. Tunnistusega vabatahtlike päästjaid oli 2018. aastal 1938, mis on vähem kui varasematel aastatel. Neist Ida-Virumaal tegutses 2018. aasta lõpu seisuga kokku 111 vabatahtliku päästjat. „Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020“ elluviimise 2018. aasta seirearuanne „Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020“ (edaspidi lühendina tegevuskava) koostati Siseministeeriumi eestvedamisel 2014. aastal. Pärast regionaalvaldkonna üleminekut Rahandusministeeriumisse on Kagu-Eesti tegevuskava riigihalduse ministri vastutusalas. Vastavalt tegevuskava seire korrale vastutab tegevuskava seire eest regionaalvaldkonna eest vastutav minister. Ülevaade tegevuskava elluviimisest koostatakse kord aastas ning esitatakse vajadusel koos muudatusettepanekutega pärast tegevuskava koostamises osalenud osapooltega läbiarutamist Vabariigi Valitsusele. Kagu-Eesti tegevuskava on riiklike arengu- ja tegevuskavade süsteemis toetav dokument. Kagu-Eesti tegevuskava seireprotsess ühitatakse Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 ja Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 seireprotsessiga. Seetõttu esitati seirearuanne enne Vabariigi Valitsusele esitamist kommenteerimiseks ka Eesti regionaalarengu strateegia töörühmale. Kagu-Eesti tegevuskava on riiklike arengu- ja tegevuskavade süsteemis toetav dokument, mis ei ole valitsuse poolt kinnitatud, aga on vastuvõtmisel ja iga-aastase seire käigus esitatud valitsuse istungile ülevaate saamiseks. Kuna Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavad on kinnitatud riigihalduse ministri käskkirjaga, ei anna see neile teiste ministeeriumite kui elluviijate silmis tihti väga otsustavat kaalu. Tegevuskava lähtub „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ (edaspidi ERAS 2014-2020)1, üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“2, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“3, valdkondlike ja maakondade arengukavade eesmärkidest, lisades ja täpsustades nende regionaalset mõõdet. Tegevuskava käsitleb Kagu-Eestina Valga, Võru ja Põlva maakondi tervikuna. Tegevuskava ei keskendu olulisel määral Kagu-Eestis juba toimivate riiklike valdkondlike tegevuste kirjeldamisele, vaid juhib tähelepanu neile olulistele küsimustele, mille parem lahendamine võiks aidata kaasa piirkonna arengule. Tegevuskava üldeesmärgiks on Eesti julgeoleku suurendamine piiriäärsetel aladel piisava asustuse hoidmise ja sealsete inimeste parema kaasamise kaudu. Selle üheks mõõdikuks on eesmärk, et rahvaarvu vähenemine piirkonnas pidurdub aastaks 2020 märgatavalt võrreldes Statistikaameti (2012) küllaltki pessimistliku pikaaegse rahvastikuprognoosiga antud piirkonna suhtes. Kava koostamise ajal oli muuhulgas taustaks alanud Ukraina sündmustik. Üldeesmärgi saavutamiseks on tegevuskavas määratud neli põhisuunda • Ettevõtluse ja tööhõive areng. Konkurentsivõime suurendamine ja töökohtade loomine • Loodus ja eripära. Piirkonna loodusliku ja kultuuripärandi eripära parem kasutamine 1 https://www.siseministeerium.ee/regionaalarengu-strateegia 2 http://eesti2030.wordpress.com 3 https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020 • Paremad ühendused. Koostöö ülepiiri regioonidega • Parem elukeskkond. Kaasaegne haldus. Turvalisus Kagu-Eesti tegevuskaval ei ole seni olnud oma eraldi vahendeid tegevuste elluviimiseks. Siiski on päris paljud tegevuskavas kokku lepitud ülesanded ellu rakendunud, aga keeruline on seejuures tuvastada, kui suures osas need oleks ellu viidud ka ilma antud dokumendi olemasoluta. Tegevuskavas seatud eesmärkide realiseerimine on toimunud eelkõige valdkonnaministeeriumide ja piirkondlike tegutsejate ressursside ja initsiatiivi abil. Olulised lootused kavandatud tegevuste toetamisel on Euroopa Liidu struktuuritoetustel, eelkõige Võru, Põlva ja Valga maakondade PKT (piirkondade konkurentsivõime tugevdamise) programmidel, Eesti-Läti ja Eesti-Vene programmidel 2014-2020 ja maaelu arendamise Leader-meetmel. Valitsuskabinet on toetanud põhimõtet, et Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti võiksid olla erinevates valdkondlikes tegevustes täiendavalt toetatud. Nii näiteks on Ida-Virumaale ja Kagu-Eestile eraldatud „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise“ meetmest lisatoetust võrreldes muude piirkondadega. Samuti on 2018. a. otsustatud eraldi eelarvega (3,2 milj eurot perioodil 2019-2022) Kagu-Eesti programmi koostamine, eesmärgiga alustada toetatavate tegevustega 2019. aastal. Seirearuande koostamisel andsid enda vastutusalas olevate tegevuskavas sisalduvate tegevustega seotud arengute kohta sisendi Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium, Maaeluministeerium ja valdkondlikud partnerid. Tegevuskava rakendusplaanis on läbivalt uuendatud vastutajaid tulenevalt maavalitsuste ja haldusreformist ning teatud ülesannete osas ka riigi tasandil muutunud vastutajatest võrreldes algse rakendusplaaniga. Kagu-Eesti tegevuskava üldindikaatorite muutus aastal 2018 Seirearuande koostamise hetkel olid 2018. aasta näitajad Statistikaameti andmebaasis kättesaadavad ainult osa indikaatorite osas. Teiste näitajate puhul on kasutatud varasemad andmed. Indikaator: Rahvaarvu vähenemine pidurdub võrreldes Statistikaameti rahvastikuprognoosiga. Täitmine: rahvaarv väheneb, kuid aeglasemalt võrreldes statistikaameti rahvastikuprognoosiga. Rahvaarvu vähenemine Kagu-Eestis ei ole viimastel aastatel peatunud, kuid on võrreldes Statistikaameti varasema pikaajalise rahvastikuprognoosiga pisut paremas seisus. Statistikaametil on lähiajal plaan uuendada oma 2012 tehtud pikaajalist rahvastikuprognoosi. Haldusreformi käigus toimus arvestatav statistilisest arvestusest tingitud muutus Kagu-Eesti maakondades eelkõige Põlva- ja Võrumaa osas, kus Võru maakond sai juurde seoses mõnede seniste Põlvamaa valdade (Orava, Mikitamäe, Värska) ühinemisega üle maakonnapiiri ca 8% ja Põlvamaa loovutas 9% elanikest. Tartu maakonnast tuli Põlvamaale üle Meeksi vald (+544 elanikku). Muutusid ka Valga maakonna piirid seoses seniste Palupera ja Puka valla teatud osade üleminekuga Tartumaa koosseisu (- 1019 elanikku). Kuigi muutustest tulenevalt on võrdlus raskendatud, saab siiski väita, et Kagu-Eesti rahvastik ei ole vähenenud nii kiiresti, kui oli 2012. aastal prognoositud. RV0240, 0241 Rahvastik 1. jaanuar RV092 Prognoositav rahvaarv 2017 2018 Varasem haldusreformi haldusreformi prognoos järgsetes järgsetes 2017-2018 aastaks 2016 piirides piirides muutus 2018 Põlvamaa 28 218 25 561 25290 -271 26 358 Valgamaa 30 524 29 073 28669 -404 29 157 Võrumaa 33 973 36 440 36133 -307 31 977 Kagu-Eesti kokku 92 715 91 074 90092 -982 87492 Märkus: Rahvaarvu arvutamise metoodika on 2016. aastast muutunud. Indikaator: elanike iga-aastane sisse- ja väljarände saldo Kagu-Eesti maakondades on tasakaalus. Täitmine: väljarände tempo on aeglustunud, kuid rände tasakaalu ei ole saavutatud. Statistikaamet ei olnud aruande koostamise ajaks 2018. aasta kohta rändeandmeid avaldanud. Varasemate aastate osas ei ole seatud eesmärk täitunud. Vahepeal (2013-2014) positiivses suunas liikunud trend pöördus 2015-2016 uuesti suuremaks väljarände ülekaaluks võrreldes eelnevate aastatega. 2017. aasta näitab taas väljarände vähenemist ja väljarände tempo aeglustumist. Äramärkimist väärib, et välisrände saldo on olnud 2017. aastal kõikides Kagu-Eesti maakondades positiivne. RVR01; RVR02: RÄNNE 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Põlvamaa -225 43 2 -263 -117 -127 Valgamaa -362 -203 -50 -331 -246 -162 Võrumaa -391 -176 -74 -203 -333 -45 Kagu-Eesti kokku -978 -336 -122 -797 -696 -334 Indikaator: Välis- ja siseturistide ööbimisega külastuste arv kasvab Kagu-Eestis aastaks 2020 võrreldes algtasemega (2013) vähemalt 15%. Täitmine: võrreldes eelmiste aastatega on ööbimisega külastuste arv Kagu-Eestis jäänud samale tasemele ning soovitud sihttasemele lähemale ei ole liigutud. Seoses maakondade piiride muutusega haldusreformi tulemusena, ei ole võimalik alates 2018. aastast võrrelda muutusi Võru- ja Põlvamaa vastavate näitajate osas. Kindlalt saab väita, et majutatute ööbimiste arv on kasvanud Valgamaal ja vähesel määral (ca 1%) kogumina Kagu-Eestis tervikuna. Samas on sarnases tempos kasvanud ka kogu Eesti turistide ööbimiste arv. TU141: MAJUTATUTE ÖÖBIMISED Sihttase 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2020 Põlvamaa 101904 97136 100520 108248 101455 36226 115000 Valgamaa 151785 153863 164219 156107 148527 157987 170000 Võrumaa 89045 99437 100245 101185 112888 172942 105000 Kagu-Eesti kokku 342734 350436 364984 365540 362870 367155 390000 Eesti 5734033 5809464 5781870 6228128 6509299 6630315 Indikaator: Keskmine palk Kagu-Eesti maakondades on aastal 2020 vähemalt 90% Eesti keskmisest. Täitmine: keskmine palk on tõusnud, kuid on ca 77% Eesti keskmisest. Kasvutempo ei ole piisav järelejõudmiseks. Keskmine palk tõusis aastal 2018 kõigis Kagu-Eesti maakondades, eriti märgatavalt Põlva maakonnas (võib olla seotud maakonna piiride muutusega). Kuna ka Eesti keskmine palk tõusis, siis mahajäämust sellega võrreldes tasa ei tehtud. Kagu-Eesti palgatase püsib sõltuvalt maakonnast 76-78% juures Eesti keskmisest. PA5321; (alates 2018 PA004): KESKMINE BRUTOKUUPALK 2018 % 2018. aasta 2014 2015 2016 2017 Eesti keskmisest Põlvamaa 785 802 864 906 1 003 76,6 Valgamaa 772 825 889 942 995 76 Võrumaa 782 874 907 999 1 028 78,5 Eesti 1 005 1 065 1 146 1 221 1 310 / Indikaator: Tööhõive määr4 kasvab vähemalt 65%-ni kõigis Kagu-Eesti maakondades. Täitmine: Kõigis kolmes maakonnas tööhõive määra osas tegevuskavas seatud sihttase 2017 ja 2018 aastal saavutati. 16-aastaste kuni pensioniealiste hõiveseisund maakonna järgi, ESA andmed (TT4646) % Eesti 2014 2015 2016 2017 2018 keskmisest Põlvamaa 59 55 59 65 69 90 Valgamaa 68 65 66 69 67 87 Võrumaa 61 67 68 66 73 95 Eesti 71 74 74 76 77 / Indikaator: Kagu-Eesti ühistranspordi välisühenduste sagedus kasvab. Täitmine: haldusreformi järgselt ei ole indikaator sellisel kujul sobilik. Algtase 2014. aastal: Põlvamaa – 1061, Valgamaa – 788, Võrumaa – 733 ühe nädala jooksul maakonnapiiri ületavat ühissõidukit (allikas: Maanteeamet). 2015: Põlvamaa - 878, Valgamaa - 706, Võrumaa - 550. 2016: Põlvamaa – 768, Valgamaa – 729, Võrumaa – 734 (Maanteeamet, 2017 aprilli 1. nädal). 2017: Põlvamaa – 782, Valgamaa – 727, Võrumaa – 686 (Allikas: Maanteeamet, jaan 2018) 2018: Põlvamaa – 1269, Valgamaa - 710, Võrumaa – 976 (Allikas: MTÜ Valgamaa ÜTK, MTÜ Kagu ÜTK) Kommentaar: indikaator ei ole sobilik ühistranspordi arengute hindamiseks (eriti pärast maakonnapiiride muutmist, mille tõttu ületavad Põlva- ja Võrumaa osas liinid maakonna piire korduvalt), mistõttu tuleks kaaluda koos ühistranspordikeskustega mõne parema indikaatori kasutamist. Alates 2018. aastast korraldavad maavalitsuste asemel bussiliiklust ühistranspordikeskused, seejuures Põlva- ja Võrumaal ühine Kagu ÜTK, mis loodetavasti parandab võimet vaadata kogu piirkonda terviklikumalt kui varem. Indikaator: KOV-id tugevnevad ühinemiste ja koostöö kaudu, väikeste KOV-ide arv Kagu- Eestis väheneb. Täitmine: Eesmärk on põhimõtteliselt täidetud. Haldusreformi järel on Kagu-Eestis kolme maakonna peale senise 39 väikese omavalitsuse asemel 11 senisest eelduslikult ühtlasemalt võimekat omavalitsust. 4 Tööhõive määr: hõivatute osakaal tööealises rahvastikus. Ainsana jäi (jäeti) ühinemistest kõrvale Võru linn, kes oli küll niigi piisavalt suure elanike arvuga haldusreformi seaduses seatud miinimumkriteeriumi järgi, aga keskuse-tagamaa koostoimimise mõttes oleks ümbritsevate omavalitsustega ühinemine võinud sealgi toimuda. Ülevaade tegevuskava täitmisest tegevussuundade kaupa 1. Ettevõtluse ja tööhõive areng. Konkurentsivõime suurendamine ja töökohtade loomine. Aastal 2018 jätkati PKT meetmete raames mitmete ettevõtluse arengu ja töökohtade loomise eesmärgiga projektide elluviimist kõigis Kagu-Eesti maakondades. Toetusotsus on tehtud näiteks Valga linna tööstus-ja ettevõtlusalade avaliku tugitaristu rajamiseks ca 1,4 mln eurot (projekti valmimisaeg on 2020). Antsla vallas, Kanepi vallas, Võru vallas, Põlva vallas on 2018 a. teostatud või teostamisel projektid töökohtade ja keskuste paremaks ühendamiseks teede ja kergliiklusteedega. Mitmete projektide mõjud ei ole veel avaldunud. Jätkub kutseõppeasutuste (Räpina Aianduskooli, Valgamaa Kutseõppekeskuse, Võrumaa Kutsehariduskeskuse) töö ja kutseõppekulude katmine HTMi poolt. Kagu-Eesti piirkonna puiduvaldkonna ettevõtjatega on käivitunud koostöö läbi Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse Tsenter. Valgamaa Kutseõppekeskuse juurde loodav hõbemajanduse kompetentsikeskus peaks koostöökokkuleppe järgi tegelema uute ja nutikate tööprotsesside, infotehnoloogiliste ja keskkonna lahendustega hoolekandeteenuste jaoks, kuid siiani ei ole kompetentsikeskuse loomiseks saadud rahastust. Uusi eraldi Kagu-Eesti jaoks suunatud olulisi tegevusi valdavalt ette ei võetud, piirkonna ettevõtjaid toetatakse üleriigilistest toetusmeetmetest reeglina võrdsetel alustel muude piirkondade ettevõtjatega, mis ei anna eeliseid Kagu-Eestis ettevõtluse alustamisel või laiendamisel. 2017. aastal lõppes pilootprogramm elektriühenduste parandamise osas ettevõtjatele Kagu-Eestis, mis on asendunud samuti üle-eestilise toetusmeetmega. Ajutise kriisimeetmena 2015 aastal Ida-Virumaal rakendatud töökoha loomise toetus lõpetati 2018, mille baasil töötas Sotsiaalministeerium 2018. aastal välja piirkondlikud tööturumeetmed nõrgemate tööturunäitajatega piirkondade (sh Kagu-Eesti) toetamiseks. Planeeritud vahendid kuni aastani 2021 on kokku 1,48 miljonit eurot. Käivitunud on Eesti maaelu arengukava LEADER-toetused, ettevõtluse meede on esindatud kõikide tegevusgruppide arengustrateegiates, moodustades rahastamiskavast 45-50%. Samuti puudutab üht osa Kagu-Eestist Peipsi kalanduspiirkonna tegevus. 2019. aastal alustati Kagu-Eesti programmi raames Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme väljatöötamist. Toetusmeede on suunatud Valgamaa, Võrumaa ning Põlvamaa ettevõtjatele. Meetme raames toetakse järgmiseid tegevusi: innovatsiooni-, toote- ja teenusearenduse tegevusi, investeeringuid tootlikkuse parandamiseks ja arengu kitsaskohtade kõrvaldamiseks; turunduse ja müügi arendustegevusi. 2. Piirkonna loodusliku ja kultuuripärandi eripära parem kasutamine. Kultuuripärandi säilitamiseks ja tutvustamiseks on 2018. a jätkunud Kagu-Eesti piirkonda jäävate (Setomaa, Vana-Võrumaa, Mulgimaa) kultuuriruumide programmid. Mulgi Kultuuri Instituudi (MKI) tegevustoetuse eesmärgiks on korraldada Mulgi identiteedi, pärandi ja kultuuri omapära tutvustavaid üritusi ning arendada vastavat koostöövõrgustikku. 2018 a. toetati MKI tegevusi 25 000 euroga. Võru Instituudi (VI) tegevustoetuse eesmärgiks on piirkondliku käsitööettevõtluse arendamine, kultuuripärandil põhineva mainekujunduse ja kohaliku toiduvõrgustiku arendamine, mis tõstab piirkonna turismipotentsiaali ja loob eeldused ettevõtluse arenguks. 2018 a toetati VI tegevusi 25 000 euroga. Vana-Võromaa Uma programm ja Mulgimaa arenguprogramm pärandkultuuriettevõtluse toetamiseks ei ole käivitunud, selle asemel on otsustatud Kagu-Eesti programmi käivitamise kasuks. Pärandkultuuriettevõtluse arendamisega seotud tegevusi on võimalik edaspidi toetada ka 2019. käivitunud maakonna arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest. LEADER-meetmest toetatavad tegevused toetavad kaudselt pärandkultuurile tuginevat ettevõtluse arengut. LEADER-meetme raames on Kagu-Eesti piirkonnas 2018. aastal heaks kiidetud ettevõtluse meetmes projekte summas 835 095 eurot. Mulgi Elamuskeskuse projekt on töös, valmimise tähtaeg 31.05.2020. Värska külastuskeskuse projekt on töös, käimas on ehitustegevus ja ekspositsiooni edasiaredamine, projekti valmimise tähtaeg 30.04.2020. 15. veebruaril 2019 allkirjastasid Maanteeamet, Keskkonnaamet, RMK, kohalikud omavalitsused ja MTÜ Postitee ühiste kavatsuste protokolli piirkonnas olulise kultuurilise maamärgi - Postitee korrashoiuks ja arendamiseks. "Liikluskasvatuse keskus ja autoajastu näitus Eesti Maanteemuuseumi rekonstrueeritud masinahallis" ehitustööd on lõppenud. Käivad ekspositsiooni teostamise ettevalmistused. Tööde valmimine on prognoositud 1.07.19. Töötati välja Lõuna-Eesti turismikontseptsioon (Leader rahastus). 2019. aastal alustati Kagu-Eesti programmi raames Kagu-Eesti mainekujunduskava väljatöötamist. Spordivaldkonnas teostati Otepää Tehvandi Spordikeskuse kunstlume tootmissüsteemi IV järgu ehitus. Lisaks valgustati Tartu Maratoni esimene kilomeeter ja Neljakasemägi. Puhastati veevõtu tiigid ja paigaldati lüüskaev. Valmis staadionite ja suusaradade valgustuse põhiprojekt. Kääriku Spordikeskuses valmis kunstmuruga jalgpallistaadion. Alustati pallimängude hoone ja garaažide ehitust. Keskkonnavaldkonnas moodustati 2018. aastal kaks uut kaitseala - Keretü looduskaitseala ja Sadramõtsa looduskaitseala. Kaitse alt võeti maha 1981. aastal kaitse alla võetud Tonja-Karisilla-Värska kaitseala, kuna seal ei olnud enam looduskaitselisi väärtuseid, mida oleks vaja riiklikul tasandil kaitsta. Veekogumite seisundi parandamiseks on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetatud kinnistute siseste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks vajalike torustike väljaehitamist ning kogumismahutite rajamist üle 2000 ie reoveekogumisaladel (Kagu-Eestis kokku 127 projekti kogumaksumusega 368 418 eurot) Ühtekuuluvusfondi vahenditest meetme „Veemajandustaristu arendamine“ projektide elluviimiseks tehtud rahastusotsus 1 projektile summas 165 128,6 eurot. Keskkonnaprogrammist on tehtud rahastusotsus 6 projekti elluviimiseks summas 3 447 889,21 eurot. 3. Paremad ühendused. Koostöö ülepiiri regioonidega. Alates 2017 korraldab piirkondlikku ühistransporti Kagu ÜTK, mis katab Põlva ja Võru maakondi ning eraldi Valgamaa ÜTK. 2018 lisati avalike bussiliinide mahtu Põlvamaal 38000 km, Valgamaal 162858 km ja Võrumaal 99849 km. Toimus ajaloolise Postitee osaline taastusremont. Pihkva-Riia tee Eesti Vabariigi territooriumile jäävast teelõigust on seisuga 2019 märts ca pool rekonstrueeritud ning 2019 aasta lõpuks saab kogu tee rekonstrueeritud. Riigi kruusateede katete ehitamise programmi suurendati tervikuna 1,5 mln eurot aastas aastatel 2019-2022. Fookust Kagu-Eesti kruusakattega teede mustkatte alla viimiseks ei ole. Kuigi Kagu-Eesti kattega riigiteede osakaal riigiteedest on vaid 50-54%, (Eesti keskmine 71%) on Kagu-Eesti maakondade puhul samas tegemist konkurentsitult tihedaima riigiteede võrguga km2 kohta. 01.01.2008 seisuga oli katteta riigiteid ca 880 km. Piiriülese koostöö osas teostati 2018. a projekteerimistöid Interregi Eesti-Läti programmist rahastatava projekti Valga-Valka kaksiklinnad elluviimiseks. Projekt hõlmab piirilinna Valga-Valka turustamist, mille kontseptsiooni välja töötamist ka alustati. Projekti Green Railway raames tutvustati Valga-Valgat kui piirilinna, loodi kitsarööpmelise raudtee ajalugu kajastav tuba Valga raudteejaama. Eesti-Läti piiriülese koostöö arendamiseks on 2018. aastal lõppenud projektid: 1) Innovation and export of wood and furniture in Võru County and Vidzeme Planning Region, Võrumaa Kutsehariduskeskus – 169058 eur. 2) Smart Energy Community, Rõuge Vallavalitsus – 70 380 eur. PKT toetustest panustati turismi- ja külastuskeskkonna arengusse 2018. aastal järgmiste oluliste projektidega: Novum Castrum - keskaja teemapark Vastseliinas; Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks; Suure Munamäe, kui rahvusvahelise tähtsusega turismiatraktsiooni arendamine; Rõuge Ööbikuoru turismimaastiku arendus; Eesti Maantemuuseumi arendamine. Korrastatud on, või korrastatakse linnasüdamed Võrus, Põlvas, Valgas, Tõrvas Otepääl. Projektide mõju ei ole veel avaldunud. 4. Parem elukeskkond. Kaasaegne haldus. Turvalisus. Haldusreformi tulemusel on Kagu-Eestis kolme maakonna peale senise 39 väikese omavalitsuse asemel 11 senisest oluliselt suuremat ja eelduslikult võimekamat omavalitsust. Maavalitsuste reformi tulemusena lõpetasid tegevuse Võru, Valga ja Põlva maavalitsused, kelle ülesanded anti üle olenevalt valdkonnast teistele riigiasutustele või omavalitsustele. Omavalitsuste koostööd toetab regionaalarengu toetusmeetmete ressursi suunamine maakonna arengustrateegiate elluviimisesse. 2018-2019 valmisid maakondlike arendusorganisatsioonide poolt koostatuna maakondade arengustrateegiad. Valmistatakse ette riigimajade loomist maakonnakeskustes ja riigi töökohtade kokkulepitud mahus väljatoomist pealinnast. 2019. aasta jaanuari seisuga on 2017 pandud eesmärgist, viia riigipalgalisi töökohti Tallinnast välja, viidud Võrumaale 16 (planeeritud 18), Valgamaale 12 (planeeritud 23,7) ja Põlvamaale 10 (planeeritud 9) töökohta. KOV üürielamute ehitamise ja rekonstrueerimise meetmest on Kagu-Eesti KOVidest 2018. aastal toetust saanud Valga. 2019. aastal on toetusotsus tehtud veel lisaks ühe Otepää valla, Võru valla ning kahe Valga valla projekti osas (meetme hindamiskriteeriumid soodustavad vähesel määral ka Kagu- Eesti ja Ida-Virumaa projekte). Jätkati Setomaa arenguprogrammi alla kuuluva toetusskeemi „Noored Setomaale“ rakendamist summas 30 000 eurot, et toetada Setomaal elavate noorte elamute korrastamist ja elamistingimuste parandamist. 2019. aastal alustati Kagu-Eesti programmi raames Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeetme väljatöötamist. Toetuse andmise eesmärgiks on riigi ja Kagu-Eesti kohalike omavalitsuste koostöös parandada spetsialistide elutingimusi, aidates seeläbi kaasa piirkonna majandusarenguks oluliste spetsialistide olemasolule piirkonnas. Turvalisuse valdkonnas on üle-eestiliseks eesmärgiks, et 1300 elaniku kohta oleks üks abipolitseinik. 2018. aasta lõpu seisuga oli Kagu-Eesti piirkonnas kokku 142 abipolitseiniku, mis teeb keskmisena kokku 2 abipolitseinikku 1300 elaniku kohta. Tunnistusega vabatahtlikke päästjaid oli 2018. aastal Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa päästepiirkondades 201, mis on eelmise aastaga võrreldes püsinud stabiilsena. Seos ettevalmistatava Kagu-Eesti programmiga Riigi eelarvestrateegia arutelu käigus lepiti 2018. aasta aprillis kokku käivitada ka eraldi Kagu-Eesti programm, mille eelarve on aastateks 2019-2022 3,2 miljonit eurot (800 000 eurot aastas), mis aitab tõsta piirkondliku ettevõtluse aktiivsust, suurendada tööhõivet ja vajalike teenuste kättesaadavust ning parandada kohalike inimeste heaolutaset. Ettevalmistatava Kagu-Eesti programmi eesmärkide seadmisel on arvesse võetud uutes Võru, Põlva ja Valga maakonna arengustrateegiates seatud sihtide ühisosa. Toetusmeetmete väljatöötamisse on olnud kaasatud Kagu-Eesti kohalikud omavalitsused, maakondlikud arendusorganisatsioonid ja arenduskeskused ning ettevõtjad. Kagu-Eesti programmi toetussuunad:  Kagu-Eesti ettevõtete arengu toetus  Kagu-Eesti spetsialistide eluaseme korrastamise toetus koostöös omavalitsustega  Kagu-Eesti piirkonna mainekujundus Lisaks Kagu-Eesti programmi elluviimisele on ka 2019-2020 oluline jätkata muude Kagu-Eesti tegevuskavas kavandatud tegevustega ning otsida täiendavaid võimalusi Kagu-Eestile soodsamate eritingimuste loomiseks üleriigiliste toetusprogrammide sees. Kokkuvõtteks Oluliste kitsaskohtadena seatud eesmärkide poole liikumisel saab välja tuua, et: - turistide ööbimiste arv Kagu-Eesti piirkonnas 2018 ei ole tõusnud loodetud tempos ning kaheldav on püstitatud eesmärgi saavutamine; - keskmine palk on tõusnud, kuid on vaid ca 77% Eesti keskmisest (eesmärk aastaks 2020 jõuda 90%-ni Eesti keskmisest). Kasvutempo ei ole piisav järelejõudmiseks; - rände tasakaalu ei ole saavutatud, kuid väljarände tempo on aeglustunud. Positiivne on, et: - kõigis kolmes maakonnas on tööhõive määra osas tegevuskavas seatud sihttase (65%) 2017. ja 2018. aastal saavutatud; - rahvaarv väheneb, kuid aeglasemalt võrreldes statistikaameti rahvastikuprognoosiga. Valitsuskabineti 21.07.2016 istungi protokollilises otsuses, millega kinnitati arengudokumentide 2015. aasta seirearuanded, tehti ettepanek ministeeriumitel otsida Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavade tulemuslikumaks elluviimiseks täiendavaid võimalusi piirkondadesse töökohtade loomiseks ja mõlema piirkonna projektide eelistamiseks üleriigilistest toetusmeetmetest rahastamisel. Seireprotsessis osalenud ministeeriumite tagasisidest järeldub, et Kagu-Eesti projektidele piirkondliku eelise loomise võimalust ei ole valdavalt kasutatud ning olemasolevate toetusskeemide rakendamine toimub valdavalt ühetaoliselt üle Eesti. Ministeeriumite ja partnerite poolt on paljude (enamiku) toetusprogrammide ja projektide puhul välja toodud Eesti ülene mõõde. Ka rahastust on taotletud tervikprogrammidele ja -projektidele, mitte selle käigus Kagu-Eesti piirkonnale suunatud tegevustele. Seega ei ole iga tegevuskava punkti osas võimalik eraldi välja tuua vaid Kagu-Eestit puudutavat, ning enamik arenguid on toimunud küllaltki sarnaselt kõigi teiste Eesti piirkondadega. Erandina on Rahandusministeeriumis, riigihalduse ministri haldusalas alustatud eraldi rahastusega Kagu-Eesti programmi ettevalmistamisega, eesmärgiga alustada toetusskeemidega 2019. aastal. Ettepanekud Kagu-Eesti tegevuskava rakendusplaani muutmiseks Täiendada Kagu-Eesti tegevuskava rakendusplaani Kagu-Eesti programmiga kavandatavate tegevuste osas. Tegevuste eest vastutaja Rahandusministeerium, kaasvastutajad Põlva-, Valga-, ja Võrumaa maakondlikud arendusorganisatsioonid ning kohalikud omavalitsused. Lisad LISA 1. Kagu-Eesti tegevuskava rakendusplaani tegevuste elluviimise detailne ülevaade 2015-2018. LISA 1. Kagu-Eesti tegevuskava rakendusplaani tegevuste elluviimise detailne ülevaade Alategevus 1. E Jätkatakse tööstusparkide rajamist ja olemasolevate edasiarendamist sobivates kohtades Võrus, Vastseliinas, Rõuges, Antslas, Valgas, Põlvas, Tõrvas jm. Parandatakse teenuste ja toodete kättesaadavust, sh kergliiklusteede 1.1.1 rajamise ja ühtse võrgustiku loomisega. Luuakse Võrumaa tööstusparkide 1.1.2 sihtasutus Ida-Virumaa analoogse sihtasutuse eeskujul. Viiakse läbi erinevaid tegevusi piirkonnas kutsehariduse andmise vastavuseks reaalsetele tööhõive prognoosidele ja koolitusvajadusele. 1.2.1 Valgamaa kutseõppekeskuses toetatakse piiriülest ja rahvusvahelist kutseõpet 1.3.1 Tugevdatakse koostööd piirkonna toimijatega. Koolitustellimuse täpsustamisel arvestatakse piirkondlike vajaduste ja nõudlusega. 1.3.2 Toetatakse sotsiaalhoolduse kompetentsikeskuse loomist Valgamaa Kutseõppekeskuse juurde. 1.3.3 Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse edasiarendamine ja tegevuse toetamine. 1.3.4 Käivitatakse riigigümnaasiumid Valgas, Võrus ja Põlvas. Toetatakse siseturvalisuse- 1.3.5 ja riigikaitsealast õpet Kagu-Eesti üldharidus- ja kutseharidusasutustes. Toetatakse kodude ja ettevõtete varustamist hea kvaliteediga lairiba internetiühendusega Kagu-Eestis, sh 1.4.1 hajaasustuspiirkondades. Olemasolevate ja kavandatavate üleriiklike meetmete rakendamise puhul kaalutakse 1.5.1 võimalusi Kagu-Eesti projektide eelistamiseks. Alustatakse üle-eestilise energiatõhusa ehitamise kompetentsikeskuse rajamist. 1.6.1 Toetatakse ettevõtete loomist ja arengut, sh loomekeskuste ja 1.7.1 loomemajanduskeskuste rajamist piirkonna keskustesse Soodustatakse eakate ja erivajaduste inimeste tööhõive suurendamist, sh 1.7.2 võimalusel neile sobivate töökohtade loomist. Elektri ülekande- ja jaotusvõrkude arendamisel tuleb saavutada senisest suurem kooskõla riigiüleste planeeringutega ning regionaalpoliitiliste eesmärkidega. Elektrivõrkude arendamine ja rajamine peab panustama Eesti regionaalarengusse ja maapiirkondades (sh. Kagu-Eestis) ettevõtluse arendamisse läbi vabade tarbimisvõimsuste 1.8.1 kättesaadavuse parandamise üldplaneeringutes ette nähtud tööstuspiirkondades ning elektrivõrguga vajaduspõhiste liitumissoodustuste tegemise Eesti majanduse seisukohalt olulistele elektritarbijatele ning -tootjatele Soodustatakse ja lihtsustatakse riigile kuuluva maa võõrandamist KOV-dele ettevõtluse, sotsiaalteenuste ja elukohtade arendamiseks. Koostatakse kava, milliseid 1.9.1 maatükke omavalitsused oma tegevuseks piirkonna arendamisel vajavad. Vaadatakse üle ja lihtsustatakse suurte üleriigiliste riigihangete nõudeid, et 1.10.1 suurendada kohapealsete väiketootjate eduka osalemise võimalusi, sh kaitseväe, PPA jt hanked. 2. Toetatakse pärandkultuurile tuginevat ettevõtlust läbi Kagu-Eestis olemasolevatele Leader tegevusgruppide (Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu ja Võrumaa Partnerluskogu). 2.1.1 Kaalutakse vajadust käivitada Vana- Võromaa Uma programm ja Mulgimaa arenguprogramm, et toetada pärandkultuuriettevõtlusega seotud tegevusi, mis olemasolevatest toetusmeetmetest ei ole abikõlbulikud. 2.1.2 Soodustatakse ja lihtsustatakse omatoodetud toidu müüki piirkonnas, kui müük on marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud (näit turismitaludes, kohalikes toidukohtades) ning lihtsustatakse nõudeid 2.2.1 kohalikele väiketootjatele traditsiooniliste väiketootmise meetodite kasutamiseks (suitsuliha, koduõlu, hansa jms valmistamine). Riikliku turismiarengukava rakendamiseks Kagu-Eestis viiakse ellu Lõuna-Eesti turismi arendamise 2014-2020.a. arenguplaanis ettenähtud tegevused. 2.3.1 Arendatakse Värska unikaalset kuurordipotentsiaali. 2.3.2 Jätkatakse ajaloolise Postitee ala mitmekülgset väljaarendamist. 2.3.3 Arendatakse turismimagnetitena Valga militaarset teemaparki ja selle ümbruse 2.3.4 militaarobjekte. Tehvandi / Kääriku Spordikeskus arendatakse välja kaasaegseks treeningkeskuseks. 2.3.5 Toetatakse ajaloolise palverännuteega Pirita kloostrist Vastseliina piiskopilinnuseni seonduvaid tegevusi. 2.3.6 Võru linna ajaloolise telje (Roosisaare 2.3.7 muinasasulast Seminari väljakuni) edasiarendamine sh endise keskväljaku taastamine. Jätkatakse kultuuriruumide programmide rakendamist. 2.4.1 Viiakse läbi eesti keele piirkondlike erikujude (võru, setu, mulgi) ja kultuuri õpetamist vastavate piirkondade haridust andvates organisatsioonides ning omakeelseid keelepesa rühmi lastaias ja - hoius ning leitakse selleks vajalik 2.4.2 lisarahastus. Eesti keele piirkondlike erikujude säilitamiseks kasutatakse lõimitud aine ja keeleõpet (LAK meetodit). Kohaliku taastuva ressursi kasutuseks energia tootmisel arendatakse Setomaal välja hajaenergia pilootala. 2.5.1 Arendatakse piirkonna mainekujundust nii tervikuna, maakondlikult kui arvestades, et Kagu-Eestis on mitu eriilmelist administratiivpiiridega mitte alati kattuvat osa, mida on otstarbekas eraldi turundada: Vana-Võromaa, Setomaa ja Mulgimaa kui 2.6.1 pärimuskultuuripiirkonnad, piirilinn Valga, spordipiirkond Otepää. Kaalutakse tunnuslause "Rohelisem elu" 2.6.2 laiendamist Põlvamaalt kogu Kagu-Eestile. Uute keskkonnapiirangute seadmisel arvestatakse loodusväärtuste kõrval samaväärselt ka kohalike elanike igapäevaelu vajadustega, toimub seatud 2.7.1 piirangute ülevaatamine, kus see on võimalik ja õiglane kompenseerimine (sihtkaitse- ja piiranguvööndites nagu Haanja ja Otepää looduspark jne). Uute muinsuskaitse piirangute seadmisel püütakse leida kompromissid kohalike elanike igapäevaelu ning piirkonna 2.7.2 ettevõtluse vajaduste ning muinsusväärtuste kaitse vahel. Parandatakse piirkonna toimijate ühisprojektidena Kagu-Eesti piirkonna Hargla, Kolga, Peeli, Punaoja, Pärlijõe ja Vaidava jõgede ning Murati, Köstrejärve ja Kirikumäe järve kesist seisundit, samuti teiste mitteheas seisundis veekogude seisundit. 2.8.1 Korrastatakse kaevandamisega rikutud ja 2.8.2 mahajäetud ehitusmaavarade karjäärid. 3. Otsitakse võimalusi suurendada märgatavalt mustkattega tolmuvabade teede osakaalu Kagu-Eesti maakondades, et jõuda selles osas teiste maakondadega 3.1.1 võrreldavale tasemele. Korrastatakse teed piirkonnale oluliste ettevõtete juurde juhtumipõhiselt. Eraldatakse sihtotstarbelised täiendavad toetused piiriäärsete valdade avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks lisaks 3.1.2 KOV teede hoiuks tavakorras ettenähtud vahenditele. Kaalutakse Kagu-Eesti (või Lõuna-Eesti) piirkonna ühise ühistranspordikeskuse loomist. 3.2.1 Parandatakse piirkonnasisest ühistranspordiga liikumisvõimalust, sealhulgas maakonnakeskuste vahel, välditakse piirkonnale oluliste kaugbussiliinide sulgemist. 3.2.2 Parandatakse liikumisvõimalusi ja koostööd Eesti-Läti piiriüleses suhtluses inimeste, ettevõtete ja avalike teenuste osutajate vahel. Likvideeritakse piiriüleste teenuste osutamist ja kasutamist takistavaid ametkondlikke ja juriidilisi barjääre, sh päästetööalane koostöö ja kiirema abi saamise põhimõte sõltumata riigipiirist (ennekõike Lätiga, kuid pikemas perspektiivis ka Venemaaga). 3.3.1 Arendatakse Läti-Eesti ühist turismi külastuskeskust Valgas piiri vahetus läheduses, samuti MTÜ Läti-Eesti Instituudi 3.3.2 arendustegevust. Parandatakse võimaluste piires 3.3.3 liikumisvõimalusi ja koostööd Eesti-Vene piiriüleses suhtluses. Jätkatakse viisakoordinaatori tegevuse 3.3.4 toetamist. Korrastatakse rahvusvahelise Pihkva-Riia tee Eesti Vabariigi territooriumile jääv teelõik ja selle ümbrus ning otsitakse 3.3.5 võimalusi koostöös Läti Vabariigi ametkondadega tee korrastamiseks täies pikkuses. Käivitatakse Petseri seto maja kui ülepiiriline ettevõtlusinfo- ja kultuurikeskus, et arendada majandus-, kultuuri- ja hariduskoostööd. 3.3.6 4. Ühendatakse kolme maakonna üleselt kompetents tegevusteks, mida on mõistlik teha koos või kogu piirkonna üleselt, 4.1.1 näiteks seaduste mõju analüüsimiseks piirkonnale jne. 5% töökohti riigi ametkondades luuakse kaugtöökohtadena Kagu-Eestisse. 4.2.1 Kaalutakse selliste riigiasutuste või nende allüksuste toomise võimalust Kagu- 4.2.2 Eestisse, mille töö ei sõltu kontori asukohast. Riigiasutuste struktuursete ümberkorralduste käigus säilitatakse kindel 4.2.3 hulk asutuse töökohti ja funktsioone Kagu- Eestis. Suurendatakse võimalusel Luhamaa ja Koidula piiril töötavate piirkonna inimeste 4.2.3 osakaalu, luues tingimusi kandidaatide leidmiseks, kelle elukoht on piiri lähedal. Omavalitsuslikust killustatusest tuleneva piirkondliku haldus- ja arendusvõimekuse kitsaskohtade ületamiseks soodustatakse KOV koostööd ja ühinemist. Jätkatakse ühineda soovivate omavalitsuste toetamist ja nende nõustamist ekspertide poolt 4.3.1 riiklikest vahenditest. Luuakse omavalitsuste koostööle suunamise mehhanismid koos riiklike rahastusvõimalustega. Kagu-Eesti maakonnakeskustes kujundatakse endiste maavalitsuste hoonete (algselt tänaste maavalitsuste) või muude riigiasutuste baasil teenuspunktid põhimõttel, et inimene saab võimalikult 4.4.1 kõik vajaliku suhtlemisel riigiasutustega ja ka kohalike omavalitsustega ühes kohas algatatud/tehtud. Luuakse riiklik lisagarantii eluasemelaenudele peredele, kes Kagu- 4.5.1 Eestis elavad või sinna elama asuvad. Arendatakse korterite üüriturgu turutõrkega kohtades. 4.5.2 Aidatakse kaasa maale elama kutsumise algatuse jätkumisele, sh toetatakse iga- aastase maale elama kutsuva messi korraldamist. 4.5.3 Kaalutakse muuta hajaasustuse programmis Kagu-Eesti osas kohustuslikust soovitavaks jooksva aasta algusest kehtiva 4.5.4 sissekirjutuse ja peres vähemalt ühe alla 18- aastase lapse nõue. Kagu-Eesti maakonnakeskuste tugevdamine. Täiendavad toetused ainult keskuses pakutavatele teenustele, kus enamus kulust jääb maakonnakeskuste 4.5.5 kanda. Käivitatakse meede mahajäetud elamute lammutamiseks. 4.6.1 Maastikupilti kahjustavate ja kasutusest väljalangenud ehitiste lammutamine. 4.6.2 Täiendava rahastuse saamisel viiakse läbi tuleohtu vähendavaid ja tules hukkumisi ennetavaid tegevusi (sh konkreetsete isikute, leibkondade või kogukondadega seotud probleemide lahendamisele suunatud tegevused, mis vajavad lisaks riiklikule ennetustööle täiendavat toetamist), uppumissurmasid ja vigastussurmasid vähendavaid ennetavaid tegevusi. 4.7.1 Arvestada ruumilise planeerimise protsessis hädaolukorra riskianalüüside ning piirkondlike riskidega, eesmärgiga tagada turvalisem elukeskkond. Turvalise 4.7.2 elukeskkonna loomisel on oluline võtta lisaks keskkonnamõjudele arvesse ka mõjusid inimeste elule ja tervisele ning elutähtsatele teenustele. Toetatakse piiriäärsete alade elanike kaasamist turvalisuse tagamisse kaitseliitlaste, vabatahtlike päästjate ja merepäästjate, abipolitseinike ja piirivalve vabatahtlike abistajatena. 4.8.1 Toetatakse avalikesse kohtadesse videovalve kaamerate paigaldamist koostöös omavalitsustega. 4.8.2 Reorganiseeritakse Tilsi Lastekodu, ehitatakse kaks uut paarisperemaja, mis antakse üle Põlvamaal asuvale Laheda 4.9.1 vallale ning ehitatakse Valga linnas asuvale Valga Lastekodule Kurepesa üks paarisperemaja. Intellektipuudega lastele kompleksse keskuse rajamine (Võru Järve kooli laiendus erinevate täiendavate sotsiaalsete teenuste pakkumiseks). Intellektipuudega 4.9.2 noortele ja täiskasvanutele kogukondliku elukeskkonna rajamine Võrumaale (Meiela). rakendusplaani tegevuste elluviimise detailne ülevaade 2015-2018 Vastutaja(d) Kaasvastutajad Ettevõtluse ja tööhõive areng. Konkurentsivõ KOVid Maavalitsused, SiM (Algsed kaasvastutajad) Võru Maavalitsus MKM, KOVid; SiM Kutseõppeasutused HTM, MKM, SiM HTM Valgamaa Kutseõppekeskus, Valga vallavalitsus (algselt linnavalitsus) HTM Maakondlikud arendusorganisatsioonid (algselt maavalitsused, KOV liidud), koolid. (Algsed kaasvastutajad) Valgamaa Kutseõppekeskus Lõuna-Eesti Hooldekeskus, Valga vald (algselt linn), HTM KOVid Võrumaa Kutsehariduskeskus HTM KOVid, maakondlikud arendusorganisatsioonid (algselt maavalitsused), õppeasutused, SiM, KM, Päästeamet, PPA MKM KOVid, Leader tegevusgrupid, Eesti Lairiba Arendamise SA ministeeriumid Põlva vallavalitsus, Räpina vallavalitsus algsed kaasvastutajad Põlva maavalitsus, SiM MKM RaM, MeM (algselt SiM, PõM), KOVid SoM Töötukassa, MAKid, KOVid MKM RaM Maa-amet, KOVid, algselt ka maavalitsused RaM KM, SiM (PPA, Päästeamet) Loodus ja eripära. Piirkonna loodusliku ja ku MeM Maakondlikud arendusorganisatsioonid (algselt maavalitsused), Leader tegevusgrupid RaM, MeM (Algne vastutaja SiM) Võru Instituut, Setomaa Valdade Liit, Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut MeM Tootjate organisatsioonid, LEADER tegevusgrupid MKM SA Lõuna-Eesti Turism Setomaa vald (esialgne vastutaja Värska MKM, Võrumaa arenduskeskus (algselt vallavalitsus) Põlva maavalitsus), ettevõtjad KOVid MKM, Maanteeamet, maakondlikud arendusorganisatsioonid ( algselt KOV liidud, maavalitsused), KuM, MTÜ Postitee Valga vallavalitsus (algselt linnavalitsus) KM, KuM, MKM KuM Tehvandi SA, Otepää vald SiM KOVid, MTÜd Võru linnavalitsus KuM Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Setomaa vald (algselt Setomaa Valdade Liit), Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut Võru Instituut, Seto Instituut, Mulgi HTM, KOVid, KuM, haridusasutused Kultuuri Instituut Setomaa vald (algselt Setomaa Valdade MTÜ Piiriäärne Energiaarendus Liit) Maakondlikud arendusorganisatsioonid KuM, Võru Instituut, Setomaa vald (algselt (algselt maavalitsused) Setomaa Valdade Liit), Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, SA Lõuna-Eesti Turism, KOVid, MAKid Maavalitsused KOVid KeM KOVid, Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon, MeM (algselt PõM) KuM KeM KOVid, Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon, MTÜd, kohalikud elanikud KeM KOVid, Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon Paremad ühendused. Koost MKM (Maanteeamet) KOVid VV KOVid Maakondlikud arendusorganisatsioonid MKM, omavalitsused, Maanteeamet, (algselt KOV liidud) algselt maavalitsused, SiM Ühistranspordikeskused (algne vastutaja Maanteeamet, Maakondlikud Maavalitsused) arendusorganisatsioonid (algselt KOV liidud), MKM VM, maakondlikud MTA, Valga vallavalitsus (algselt arendusorganisatsioonid (algselt Põlva, linnavalitsus), Päästeamet Valga, Võru maavalitsus) Valga vallavalitsus (algselt linnavalitsus) EAS VM SIM, MTA RaM (algne vastutaja SiM) MKM KOVid, VM Setomaa vald (algne vastutaja Setomaa MKM, KuM,VM, SiM, HTM Valdade Liit) Parem elukeskkond. Kaasa Maakondlikud arendusorganisatsioonid algselt SiM, KOV liidud (algselt Maavalitsused) Vabariigi valitsus/kõik ministeeriumid Maakondlikud arendusorganisatsioonid (algselt Maavalitsused) Vabariigi valitsus/kõik ministeeriumid Vabariigi valitsus/kõik ministeeriumid SiM (PPA), RM (MTA) KOVid RaM (algne vastutaja SiM) Maakondlikud arendusorganisatsioonid (algselt KOV liidud, maavalitsused) RaM (algne vastutaja SiM) SiM, muud ministeeriumid, (algselt maavalitsused) MKM RaM, SA KredEx MKM KOVid MeM MAKid, KOVid, (algselt Võrumaa Arenguagentuur) SiM KOVid Maakondlikud arendusorganisatsioonid (algselt KOV liidud), RM (algselt SIM) MKM KOVid, SA KredEx KKM KOVid, SA KIK SIM (Päästeamet) KOVid SIM RaM (algselt maavalitsused), KOV-id SiM (Päästeamet, PPA) KOVid KOV SIM SoM KOVid KOV SoM, maavalitsused Ülevaade 2016 teostatud tegevustest e ja tööhõive areng. Konkurentsivõime suurendamine ja töökohtade loomine PKT toetused: Võrukivi tehnopargi 8 kinnistu soojavõrguga ühendamine 194 128 eurot, Võru linna ja selle lähiümbruse töökohtadele ja teenustele parema ligipääsu tagamine 1 270 627 eurot. Ei ole loodud ja teadaolevalt ei ole seda riigi (MKM) poolt kavas. Teadaolevaid arenguid ei ole toimunud. Võrumaa Kutsehariduskeskuse juures alustas tööd puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER, mis ühendab avalikku sektorit, puiduvaldkonna ettevõtteid, haridus-, teadus- ja arendusasutusi ning teiste sektorite ettevõtteid. Keskuse rajamise eesmärgiks oli Eesti puidutöötlemise valdkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime tõstmine ja toodetele kõrgema lisandväärtuse andmine. Keskuses on ajakohased seadmed ja tehnoloogiad – nii on ettevõtjatel neid võimalik katsetada ja veenduda investeeringute vajalikkuses. PKT toetus: Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse Tsenter arendamiseks 700 000 eurot. Realiseerumas osaliselt. PKT toetus: traditsioonilise ehituse koolituskeskuse väljaehitamine Moostes 160 080 eurot . Tegevust viib jooksvalt ellu Töötukassa. 2016. a TAT tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 4 594 002 eurot; Vanaduspensioniealiste töölesaamise toetamine 63 000 eurot. a eripära. Piirkonna loodusliku ja kultuuripärandi eripära parem kasutamine. Leader tegevusgruppidel on ettevõtlusmeetmed. Otseselt pärandkultuurile tuginevat ettevõtluste toetamise meedet ei ole, kõik oleneb esitatud projektide sisust. Kagu-Eesti tegevusgruppide eelarve kokku 2015-2023 on 12 859 628 eurot, ettevõtluse meede on esindatud kõikide tegevusgruppide arengustrateegiates moodustades rahastamiskavast 30-50%. Ettevõtluse meetmeks 2015-2023 ette nähtud vahendeid on kokku 4 974 759 eurot.LEADER-meetmest toetatavad tegevused toetatavad kaudselt pärandkultuurile tuginevat ettevõtluse arengut. 2015-2016. aastal toetati ettevõtluse meetmes projekte summas 1 038 807 eurot. 2016 a toetati Mulgi Kultuuri Instituudi ja Võru Instituui tegevusi, kumbagi 25 000 euroga ettevalmistavateks tegevusteks (ehk tegevustoetus), kokku 50 000 eurot Värska külastuskeskuse rajamise taotlus läheb ka PKT II vooru. Värska balneoloogiakeskus loobus PKT toetuse taotlemisest, tegi investeeringu oma jõul. Põhjus: jäik reeglistik, et kasumi teenimise puhul tuleb saadud toetus tagastada. Põlvamaa PKT I voorust sai toetust liikluskasvatuse keskus ja autoajastu näitus Eesti Maanteemuuseumi rekonstrueeritud masinahallis summas 1 657 177 eurot. Valga militaarteemapargi ehk Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni väljaarendamine on Valgamaa PKT toetust väärivate projektide nimekirjas. • Soetati Tehvandile ja Käärikule rajamasinad Pisten Bully 100 SCR • Teostati K90 hüppemäe tee taastusremont , laskumisraja külmutusseadmete ja jäärenni paigaldus koos hooldusmasinaga, vana keraamilise rajakatte teisaldamine, piirete rekonstrueerimine, lintõstuki rekonstrueerimine. • Kehtestati Kääriku Spordikeskuse detailplaneering ja Keskkonnamõjude strateegiline hindamine • Teostati Kääriku Spordikeskuse väliväljakute (palliväljakud, rannaväljakud, inventari ja treenerite hoone, väljakute valgustus) ehitus. • Teostati Kääriku Spordikeskuse väljaehitamine eelprojekt • Alustati Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise I etapi töödega (Sportlasmajutushoone, veetöötlusjaam, reoveepuhastusjaam). PKT toetus keskaja teemapargi arendamiseks Vastseliina linnuses 1,5 milj eurot PKT toetus: Võru linna keskväljaku rajamine 2 709 125 eurot. On jätkunud Kagu-Eesti piirkonda jäävate (Setomaa, Vana Võrumaa, Mulgimaa) kultuuriruumide programmid Setomaa Valdade Liit: Pilootala kavandamisel ootus MKMi poolsele toetusele pole täitunud. Praegu on ühe võimalusena laual Maaülikooli ja MTÜ PEA ning erasektori koostööprojekt päikeseenergia pilootala rajamiseks Obinitsas. Osade tegevuste võimalik rahastaja Piiriveere Leader programm. Pilootalaga seotult on Meremäe vald partneriks EST-RUS energiatõhususe projektis, kus on küsitud rahastus olemasolevatele päikeseelektrijaamadele lisatava energia salvestussüsteemi rajamiseks Obinitsas. Pilootala haakub ka praegu loomisel oleva piirkondliku energiaühistu tegevusega. Maakondlike PKT projektide seas on kavas Mulgi külastuskeskuse rajamine. Ettepanek tegevus kavast välja võtta, kuna ei ole realiseerumas ja osapooltel puudub vastav huvi. Paremad ühendused. Koostöö ülepiiri regioonidega. Ühistranspordikeskuste loomine on kavas haldusreformiga ja maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seotud valdkondlike muudatuste raames. MKM: 2016 võeti vastu põhimõtteline otsus ühistranspordikorralduse viimiseks regionaalsetesse ühistranspordikeskustesse. Hetkel ei ole keskuste arv ja paiknemine lõplikult fikseeritud. Üleminekut maavalitsustest ühistranspordikeskustesse valmistatakse ette. Meetmest "Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine" Põlva raudteejaama piirkonna ühenduste parendamise toetus 127 827 eurot, Valga raudteejaama ümbruse parkimisvõimaluste laiendamine ning juurdepääsuvõimaluste parendamine 432 704 eurot. Maakonnapiire ületavate ühistranspordiühenduste arv on aastal 2016 Põlvamaal oluliselt vähenenud, Valga- ja Võrumaal tõusnud võrreldes eelmise aastaga, aga ei ületa seire aluseks võetud algtaset aastast 2014. Valga-Valka linnaruumilise projekti toetamine Eesti- Läti Interregist. Ei ole veel ehitama hakatud, kuid 2016 lõpus/2017 alguses oli viimane hindamisvoor, milles sai toetuse. Projektiga soovitakse rajada Valga ja Valka linnakeskuste vahele neid ühendav peamiselt kergliiklusele mõeldud linnaruum, kuhu plaanitakse rajada mh ka ärisid. Toetuse Eesti-Läti Interregist sai projekt, mis toetab piiriülest tööturu integratsiooni ja tööhõivet (Promotion of Cross- Border Labour Market Integration and Employment). Partneriteks on Eesti Töötukassa, Läti riiklik tööturuasutus ning Valga ja Valka linnavalitsused. Projekti eelarve on 280 680 eurot, kestus 2 aastat. Plaanitavateks tegevusteks on erinevad koostööüritused (piiriülesed töömessid, tööandjatele suunatud võrgustikuüritused, seminarid ja tööotsingu töötoad jms), tööturuinfo vahetamine , KOVide ja tööturuasutuste töötajate teadmiste tõstmine piiriüleste tööturgude eripärade ja võimaluste kohta. Eesmärgiks töökohtade kättesaadavuse parandamine piirialal. Valga-Valka linnaruumilise projekti toetamine Eesti- Läti Interregist. Projektiga soovitakse rajada Valga ja Valka linnakeskuste vahele neid ühendav peamiselt kergliiklusele mõeldud linnaruum, kuhu plaanitakse rajada mh ka ärisid. 2016. a toetati 9465 euroga vedosnike koosolekute ja Petseri seto maja tegevuste korraldamist Parem elukeskkond. Kaasaegne haldus. Turvalisus Maavalitsuste tegevuse lõpetamine 1.01.2018 asetab tulevase maakondadeülese koostöö uude valgusesse. Tulevane koostöö üle maakonnapiiride sõltub suuresti piirkonna omavalitsuste edasistest valikutest ning riigi ametkondade valikutest oma regionaalse struktuuri osas. Setomaa arenguprogrammi alla kuuluva toetusskeemi „Noored Setomaale“ rakendamine. Eesmärk on kindlustada piiriäärsete valdade püsiasustus ja aidata kaasa Setomaa elanike arvu suurenemisele. Toetatakse noorte Setomaale jäämist ja tulemist, aidates 21–40 aastastel Setomaal elavatel noortel ja nende peredele tagada paremad elutingimused. Konkreetselt kompenseeritakse Setomaal elavatele noortele eluruumide ehitamise ja renoveerimisega kaasnevaid kulusid. PKT toetused: Põlva linna keskväljaku ja kontaktala arendamine 1 383 658 eurot, Valga vanalinna (8. kvartali) rekonstrueerimine esinduslikuks linnaruumiks 1 508 020 eurot, Võru linna keskväljaku rajamine 2 709 125 eurot. Programm käivitunud, esimesed videovalve kaamerad paigaldatud (näiteks Haanjas). Setomaa Valdade Liit: Videovalve kaamerad tuleks eelisjärjekorras paigaldada piiriäärsetesse omavalitsustesse ning tagada piiriäärsetes piirkondades kaamerate püsikulude katmine. Ülevaade 2017 teostatud tegevustest me suurendamine ja töökohtade loomine Tegemisel. Erinevad tööstuspargid Kagu-Eestis on saanud või saamas maakondade PKT toetuseid. Räpina vald küsis 2017.a voorus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) toetust Kiudoski ettevõtlusalal avaliku tugitaristu renoveerimiseks ning Kanepi vald küsis 2017.a voorus PKT toetust Põlgaste tööstuspiirkonna juurdepääsu jaoks. Ei ole loodud Kulud ja investeeringud Räpina Aianduskoolile olid 2,1 mln eurot, Valgamaa Kutsehariduskeskusele 1,8 mln ja Võrumaa Kutsehariduskeskusele 2,3 mln eurot, kokku 6,2 mln eur. Sarnaselt 2016 aastale ei avatud ka 2017. aastal Valgamaa Kutseõppekeskuses eraldi Läti õpilastest õppegruppe. Tegemisel. Näiteks Võrumaa Kutsehariduskeskuses on välja töötatud ja rakendatud pärandturismikorraldaja õppekava, mille koostamisel on lähtutud just Kagu-Eesti vajadustest. Samuti pööratakse suurt rõhku puidu- ja puitmaterjalide töötlemisega seotud erialade õppekavade arendamisele. Täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse alusel telliti 2017. aastal Kagu-Eestist 130 kursust 1489-le õppijale (336 300 €). Kursustel osales ligi 1300 inimest. Valgamaa Kutseõppekeskus on Hõbemajanduse kompetentsikeskuse asutaja ja teeb kompetentsikeskusega koostööd kokkuleppe alusel Toetamine regionaalsete kompetentsikeskuste meetmest on jätkunud. HTM toetas puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse Tsenter tegevust läbi Võrumaa Omavalitsuste Liidu 30 000 euroga. Põlva Maavalitsus toetas 1500 euroga Tsentrit rakendusuuringute ja teavitustegevuse läbiviimiseks. Riigigümnaasiumid Võrus (2015), Valgas (2016)ja Põlvas (2016) on loodud. Riigigümnaasiumides viiakse läbi riigikaitseõpetust. Valmistati ette toetusmeedet. Olulisi tulemusi ei ole teada PKT toetus traditsioonilise ehituse koolituskeskuse väljaehitamiseks Moostes. Põlva vald ja Räpina vald loobusid energiatõhusa ehituse ja kohalike looduslike ehitusmaterjalide tootearenduskeskuse PKT projekti esitamisest. Olulisi tulemusi ei ole teada. Viib jooksvalt ellu töötukassa. Esile võib tuua: 1) TAT tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 8,2 mln eurot; 2) Vanaduspensioniealiste töölesaamise toetamine 54 000 eurot ESF TAT. Pilootprogramm elektriühenduste parandamise osas ettevõtjatele Kagu-Eestis on ellu viidud ja lõppenud, põhitoetusmeede rakendunud üle-eestiliselt aastal 2017, va arvatud meetme tingimustes sätestatud erandid piirkondade osas (Tallinn koos ümbritsevate valdadega ja Tartu). Olulisi tulemusi ei ole teada Jõustus uus riigihangete seadus, mis eeldatavalt on soovitud suunas võimalusi avardav uuripärandi eripära parem kasutamine. LEADER-meetmest toetatavad tegevused toetavad kaudselt pärandkultuurile tuginevat ettevõtluse arengut. 2017. aastal toetati ettevõtluse meetmes projekte summas 1 508 912 eurot. 2017 a toetati Mulgi Kultuuri Instituudi ja Võru Instituui tegevusi, kumbagi 25 000 euroga ettevalmistavateks tegevusteks (ehk tegevustoetus), kokku 50 000 eurot LEADER-meetme raames on 2017. aastal kohaliku toidu arendamaiseks/edendamiseks määratud 246 113 eurot ja 2017. a lõpu seisuga oli välja makstud 25 508 eurot. Toetatakse piirkonna turismiarendamist EASi ja SF perioodi 2014-2020 meetmetest (PATEE, PKT ja turismivaldkonna meetmed). Setomaa ja Peipsiveere arenguprogrammide raames toetati tegevusi, mis aitavad kaasa piirkonna turismipotentsiaali suurendamisele. Lõuna-Eesti Turismi SA ühendati Valgamaa Arenguagentuuriga, mis sisuliselt lõpetas selle eraldi tegevuse. PKT meetme toel luuakse perioodil 2018-2020 Värskasse külastuskeskus, kus olemas ka ekspositsioon kohalikest maavaradest ja nende kasutamisest ning Põhjalaagri tegevust tutvustav osa. Muudetakse atraktiivseks kergliiklustee ( ca 6 km) Värska sanatooriumi ja Seto Talumuuseumi vahel. Projekt olemas. Otsused olemas. Värska sadama ehitus . Planeeringud tehtud, rahastamiseks otsused olemas.Tööde teostamise aeg 2019-2020. Kavas Vabadussõja Petserimaa monumendi taastamine Värskasse. 2017. a läbisid taastusremondi 6,7 km pikkune teelõik Vooreküla-Puskaru teel ja 8 km lõik Puskaru-Lahe teel. PKT toetusega on alustatud uue liikluskasvatuse keskuse ehitust Eesti Maanteemuuseumi rekonstrueeritavas masinahallis Tasapisi arendatakse kaitsevaldkonna asutuste toel • Tehvandi Spordikeskuse K90 maandumisraja aluskonstruktsioonide rekonstrueerimine, käsipuude paigaldus, hüppemäe valgustuse paigaldus ning lumetootmise platsi asfalteerimine. • Lõpetati Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise I etapi tööd (Sportlasmajutushoone, veetöötlusjaam, reoveepuhastusjaam). Siseministeeriumi poolt oleme viimased paar aastat toetanud Pirita Kloostrit, et Kloostri egiidi all ja pr Lagle Pareki eestvedamisel saaks arendatud see palverännu teekond (vt: http://www.palverand.ee/home/ Vastseliina linnuses tehtav palverännuga seonduv arendustegevus (teemapark, palverändurite maja) on igati toetust väärt, kuna see elavdab oluliselt piirkonna arengut ja võimaldab luua uusi töökohti. Samuti on tegemist rahvusvahelist mõõdet omava ettevõtmisega, kuna palverännuteed Piritalt Vastseliina on käinud (ja käivad ilmselgelt ka tulevikus) välismaalastest palverändurid, seetõttu on ka palverännu teekonna veebileht lisaks eestikeelsele versioonile nii inglise kui vene keeles. Võru linna uue keskväljaku rajamise tööd on alanud On jätkunud Kagu-Eesti piirkonda jäävate (Setomaa, Vana Võrumaa, Mulgimaa) kultuuriruumide programmid. Programmide eelarve on vähenenud, sest nii Setomaa kui Vana Võrumaa kultuuriprogrammides on koos rahaliste vahenditega viidud osad püsikulu teistele KuM eelarve ridadele (KOV muusemide ja ajalehe UMA LEHT tegevustoetused). Taotlemine toimunud projektivoorude kaudu Rahvakultuuri Keskuse Setomaa, Vana-Võrumaa ja Mulgimaa kultuuriprogrammides. Toetatud on Eesti keele piirkondlike erikujude ja kultuuri õpetamist piirkonna koolieelsetes lasteasutustes ja koolides ning Seto suure sõnastiku koostamist. Antud projektiga ei ole teadaolevalt edasi liigutud Maakondlike PKT projektide seas on kavas Mulgi külastuskeskuse rajamine (toetuse saamine otsustatakse juunis 2018). Tegevus kavast eemaldatud, kuna osapooltel puudub vastav huvi. Jooksvalt on tegeletud loodusskaitsealaste regulatsioonide korrastamisega. Muuhulgas arvati 14.12 detsembri otusega kaitse alt välja Keema järvede kaitseala, Võru maakonnas. Aprillis 2017 avati esmakordselt taotluste vastuvõtmine erametsatoetusele ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala paiknevates sihtkaitsevööndites. Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Kultuuriministeeriumi kinnitusel seda põhimõtet igapäevases töös arvestatakse. Keskkonnaprogrammist teostatud väljamakseid Kagu-Eesti mitteheas seisundis veekogude seisundi parandamiseks 2017.a 0,7 MEUR. Veekogumite seisundit negatiivselt mõjutavaks teguriks on ka ühiskanalisatsiooniga liitumata elanikud. Keskkonnaministeerium alustas „Liitumisprogrammi“ koostamist, mille raames plaanitakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetada kinnistute siseste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks vajalike torustike väljaehitamist ning kogumismahutite rajamist üle 2000 ie reoveekogumisaladel. Eesmärk on programm taotlejatele avada kevadeks 2018.a. Kagu-Eestis on programmist võimalikke taotlejaid ca 6000 inimest, mis moodustab kõigist võimalikest taotlejatest 12%. 2017.a kasutatud ühtekuuluvusfondi vahendeid summas 0,3 MEUR projektides "Põlva linna reoveepuhasti rekonstrueerimine" ja "Valga linna reovee peapumpla rekonstrueerimine" . Projektide kogumaksumuseks 4,8 MEUR. Korrastati Linte karjäär Põlvamaal ja Sõmerpalu karjäär Võrumaal. ülepiiri regioonidega. Maanteeametis on uuendatud kruusateele katete ehitamise objektide valiku metoodilist juhendit. Teehoiukavas ei ole ette nähtud eraldi meedet tolmuvabade katete ehitamiseks Kagu-Eestis. Aastatel 2016 ja 2017 ei ole piiriäärsetele valdadele enam antud varasemat sihtotstarbelist täiendavat toetust piiriäärsete avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks. Ühistranspordikorraldus on üle viidud maavalitsustest ühistranspordikeskustesse. Loodud on MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus, mis võtab üle Põlva ja Võrgu maakonna bussiliinide korraldamise. Valgamaal loodi oma ühistranspordikeskus. Kagu-Eestis lisati täiendav rongipaar Tartu-Valga liinile. Mitmete piirkondade siseseks liikumiseks oluliste kaugbussiliinide sulgemist pole õnnestunud ära hoida. Töös on Interreg Eesti-Läti piiriülese tööturgude integreerimise koostööprogramm, mille eesmärk on tõhustada koostööd Valga ning Valka omavalitsuste ning kahe riigi tööturuasutuse vahel selleks, et edendada piiriülest tööjõumobiilsust Valga-Valka piirkonnas ning toetada tööotsijate ja tööandjate võimalusi leida endale sobiv töö või töötaja. Edu vähene. Sõltub mõlemast osapoolest. Viisakoordinaatori tegevuse toetamine on jätkunud, tegevust koordineerib alates 2018 Võrumaa Arenduskeskus. Teelõigu Eesti esimese osa remondiks on teostatud riigihange ja tööd algavad Murati-Misso lõigus 2018. aastal. Projekteerimisel on lõik Misso-Luhamaa. Setomaa arengu programmi raames on võimalik taotleda toetust ka piiriülese ettevõtluskoostöö arendamise eesmärgil ne haldus. Turvalisus Toimus riigimajade kontseptsiooni ettevalmistamine kõrvuti maavalitsuste tegevuse lõpetamisega. Rahandusministeeriumi uus regionaalhalduse osakond on esindatud kõigis maakondades. 2016. aasta novembris allkirjastatud koalitsioonilepinguga lepiti kokku tugevdada kogukonnakeskset politseitööd ja piirkonnapolitsei võrgustikku eeskätt maapiirkondades (koostati tegevuskava 2017-2021 „Kogukonnakeskse politseitöö ja maapiirkondade piirkonnapolitsei võrgustiku tugevdamiseks"). Võimalikuks sai lisarahastuse toel piirkonnapolitseinike arvu suurendamine 45 politseiametniku võrra alates 2018. aastast (hetkel täidetud 43 ametikohta). Seni oli piirkonnapolitseinikke ja piirkonnavanemaid kokku 126 ning lisaks neile piirkondliku politseitööga tihedalt seotud 88 noorsoopolitseinikku. 2018. aastal panustataks ,piirkonnapolitseinike ametkohtade loomiseks koos vormivarustusega kaks miljonit eurot, igal järgneval aastal 1,3 miljonit eurot. Eraldatud rahaga parandatakse kõigi piirkonnapolitseinike tehnilist varustust. Politsei- ja Piirivalveameti on loonud 7 töökohta Kagu-Eesti piirkonda (Põlva 3, Valga ja Võru 2). Siseministeeriumi valitsemisalas on loodud kaugtöö võimalused Kagu-Eesti regioonis nii valitsemisala asutustes kui ka kodutööna. Haldusreformi käigus eesmärk olulises osas täidetud. Senise 39 KOVi asemel on ühinemiste järel Kagu-Eestis 11 suuremat ja võimekamat omavalitsust. Ühinemiste nõustamine läbi kesksete konsultantide aitas sellele kaasa. Omavalitsuste koostööd toetab regionaalarengu toetusmeetmete ressursi suunamine maakonna arengustrateegiate elluviimisesse. Riigimajade loomine on päevakorral, 2017 valmistati ette kontseptsiooni MKM: Eluasemelaenude tagatisi väljastatakse pankadele, juba kehtivad tingimused vastavad vajadustele. Koostöölepinguid on uuendatud 2017. aastal ning regionaalse erisuse vajadust ei ole pangad välja toonud. 2017. a. jõustus määrus „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“. Toetab KOV üürielamute ehitamist ja rekonstrueerimist. Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa KOVid saavad lisapunkte. Esimesse taotlusvooru laekus 1 taotlus Kagu-Eestist (Valga vald). Setomaa arenguprogrammi alla kuuluva toetusskeemi „Noored Setomaale“ rakendamine summas: 40 000 eurot Programmi nõudeid on osaliselt soovitud suunas muudetud. 18-aastase lapse nõue on ei ole kvalifitseerimistingimus vaid seda hinnatakse taotluse hindamisel. PKT toetused: Põlva linna keskväljaku ja kontaktala arendamine, Valga vanalinna (8. kvartali) rekonstrueerimine esinduslikuks linnaruumiks, Võru linna keskväljaku rajamine. Regionaalsete investeeringutoetuste programmi toetused: Põlva Keskraamatukogu ümberehitamine, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse lavasüsteemide kaasajastamine, Võru skatepargi rajamine On käivitatud kohalikele omavalitsustele suunatud lammutustoetuse meede: http://kredex.ee/toetus/kohalikule- omavalitsusele-2/lammutustoetus-kohalikele-omavalitsustele- 2/. MKM on esitanud täiendava eelarvetaotluse RESi. Meede on KIKis olemas. Vabariigi Valitsus leppis 2017. aasta septembris kokku 1,5 miljoni euro eraldamise toimetulekuraskustes kodude küttesüsteemide kordategemiseks. Projekti „Kodud tuleohutuks“ kogueelarve koos oodatava kohalike omavalitsuste panusega on kolm miljonit eurot. Projekti tulemusel on vähemalt 500 kodus kriitilised tuleohutusalased probleemid lahendatud Projekti raames on PäA/SiM finantseerimise toel kavas Valga, Võru, Põlv maakonnas tõsta 2018-2019 a ohutust 53 kodus. Selleks on eraldatud 181 690 eurot. Täiendavalt käivad läbirääkimised kohalike omavalitsustega, et saada 2018-2019 aasta jooksul samas suurusjärgus ka nende poolt projektile täiendavat finantseerimist. Esmaste kokkulepete alusel on 2018. aastaks lubatud KOV poolne finantseering u 70 000 eurot, mis võimaldab lisada projektile vähemalt 20 kodu. Läbirääkimised jätkuvad lisavahendite saamiseks nii 2018 kui ka 2019 aastaks. Jooksev töö Maakondlike turvalisuse nõukogude (MTN) uus toimemudel omavalitsusliitudega lepiti kokku 2017. aasta alguses (seoses KOV reformiga). Juunis toimus üleriigiline ühisseminar, kus selgitati veelkord ülesande täitmise võimalusi ning üheskoos loodi detailsem pilt konkreetsematest ülesannetest. Iga maakonna konkreetse töökorralduse otsustavad omavalitsused ise. Koostöös Tervise Arengu Instituudiga sai välja töötatud maakondliku rahvatervise ja turvalisuse valdkonna 2018. aasta tegevuskava sisuline struktuur. Koostatud 2018. aasta tegevuskava antakse maakonna turvalisusnõukogu püsiliikmete poolt üle 2018. aasta alguses nn uuele maakonna turvalisuse nõukogule täitmiseks. Riigiasutuste koostöös (SoM, SiM, JuM, RAM, TAI jt) pakutakse uuenevatele võrgustikele 2018. koolitusi ja nõustamist. Nii nagu 2016. aastal, oli ka 2017. aasta eesmärgiks, et 1300 elaniku kohta on üks abipolitseinik. 2017. aastal eesmärk saavutati. 2017. aasta lõpu seisuga oli PPA-s 1023 abipolitseinikku. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga, on abipolitseinikke 145 võrra rohkem. Kagu-Eesti piirkonnas on abipolitseinike 1300 elaniku kohta pea kaks korda rohkem (Valga maakonnas 1 abipolitseinik 768 elaniku kohta, Võru maakonnas 1 abipolitsinik 790 elaniku kohta ning Põlva maakonnas 1 abipolitseinik 518 elanku kohta). PPA poole pealt on eesmärgiks luua süsteem, mis hõlmaks erinevate turvalisuse tagamise tegevuste (sh vormikaamerad, kohaliku omavalitsuse avaliku korra valvekaamerad, süüteomenetluse käigus tekkivad videoametrjalid jne) raames tekkivate vidoematerjalide haldamist. 2017. aastal loodi kontseptsioon. Edasised tegevused toimuvad koostöös KOViga. Ellu viidud. Tilsi Lastekodu reorganiseeriti Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ning Valga Kurepesa peremaja ehitati Eesti-Šveitsi Koostööprogrammi vahenditest. Tegemisel Ülevaade 2018 teostatud tegevustest Valga linn küsis 2018.a. PKT voorus toetust Valga linna tööstus-ja ettevõtlusalade avaliku tugitaristu rajamiseks 1 418 710,56 eurot; projekti valmisaeg on 31.05.2020. Antsla vald on 2018 a. teostanud projekti "Kobela tööstusalaga piirneva taristu rekonstrueerimine" toetuse summa 217 849 eurot. Ettevõtete jaoks oluline juurdepääsu tee on valmis ehitatud. Võru linna ja selle lähiümbruse töökohtadele ja teenustele parema ligipääsu tagamiseks rajati 5 km kergteed, projekt valmis 01.06.2018, toetus 973 903,20. Kiudoski ettevõtlusala tugitaristu projekt on töös, valmimise tähtaeg 31.07.2020. Kanepi vallas Põlgaste tööstuspiirkonnas valmis juurdepääsutee 01.12.2018, toetust on välja makstud 126 537,37.. 31.08.2019 on valmimas Võru vallas Osula-Varese kergtee, 31.07.2020 Põlva linna ja Peri piirkonna ühendamiseks Rosma-Peri kergtee. Ei ole loodud Kutseõppekulud Räpina Aianduskoolile olid ligi 2 mln eurot, Valgamaa Kutseõppekeskusele 1,5 mln eurot ja Võrumaa Kutsehariduskeskusele 1,5 mln eurot. Lisaks investeeringud Võrumaa KHK-le 0.22 mln eurot. Kagu-Eesti kutseõppeasutustel on koostöö läbi Erasmus+, Nordplus Junior ja Nordplus Adult projektide mitme Läti kutseõppeasutusega. Võrumaa KHK-l on partneriks Nord Plus projektides Lätist Kuldiga Technology and Tourism Tehnical School. Projektide raames toimuvad õpilasvahetused ja töötajate stažeerimised. Erasmus+ projektides on partneriteks Ventspils Tehnikums ja Kuldiga Technology and Tourism Technical School. Kuldiga kooliga on koostöö veel Valgamaa KÕK-l. Koostööprojektid toimivad puidu ja turismi valdkonnas. Planeeritud kutseõppekulud 2019: Räpina AK ligi 2 mln; Valga KÕK ligi 1,6 mln, Võrumaa KHK ligi 1,6 mln. Planeeritud investeeringud 2019: Räpina KHK, Valgamaa KÕK-ile ja Võrumaa KHK-le on ligi 2 mln eurot, hanked pole veel läbi viidud. 2017. a lõpetasid koolis viimased lätikeelsed õppegrupid. Alates 2017. a Valgamaa KÕK-s eraldi Läti õpilastest õppegruppe ei õpetata. 2018. a lätikeelse õppe läbiviimisel koostöö rauges. Kool avas rahvusvahelise inglisekeelse logistiku eriala õppe, 2017. a õppis selles grupis 2 õpilast Lätist. Valgamaa Kutseõppekeskusel on lisaks koostöösuhted Ukraina kutseõppeasutustega ja Gruusia kutseõppeasutustega. Õpilased käivad Erasmus + projektidega praktikal Hispaanias, Prantsusmaal. 1) Kagu-Eesti piirkonna ettevõtjatega on käivitunud koostöö läbi Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse Tsenter (avatud 2015). Tsentris on alates 2016. aastast käivitatud Kagu-Eesti puiduklastri avatud koosolekud, läbi mille valdkonnaga seotud osapooled on parmini teadlikud valdkonna trendidest ja parimatest praktikatest ning TSENTERI võimalustest kaasa aidata ettevõtete tootearendustesse. Info jagamiseks antakse välja TSENTERi uudiskirja sektori ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele ning ettevõtlust toetavatele organisatsioonidele. Korraldatakse Kagu-Eesti ettevõtjatele ka ettevõtlusalaseid, juhtimisteemasid käsitlevaid teemahommikuid, kus osalevad ettevõtjad Põlva, Võru ja Valga maakonnast. Teemahommikutest on tehtud info ja teadmiste parema leviku toetamiseks otseülekandeid sh otseülekandeid Postimees.ee lehelt. Teemahommikute videod on kättesaadavad TSENTERi kodulehe koolituste kataloogis ning neid õppevideosid kasutatakse ka piirkonna õpilaste kutseõppes. Kõikidel kutseõppe õpilastel on võimalus võtta osa keskuse korraldatavatest avatud loengutest, mis mitmekesistavad nende teadmisi ning täiendavad kutseõpet. TSENTER toetab piirkonna õpilasfirmade loomist ja tegevust ning aitab korraldada ka piirkonna õpilastele erinevaid eriala ja ettevõtlusalaseid töötubasid. Keskus on piirkonnas ka IT-alase õppe eestvedajaks ja digioskuste arendajaks. Keskuse eestvedamisel korraldatakse õpilastele rahvusvahelisi häkatone.TSENTERi tegevustesse on kaasatud Võrumaa Arenguagentuur. 2) Koostöös ettevõtjatega on arendatud Valgamaa KÕK õpilaste praktilisi oskusi. Näiteks alates 2017. aastast on Valgamaa KÕK õpilased kaasatud 1) Kutseõppekeskuse juurde loodav Hõbemajanduse kompetentsikeskus peaks koostöökokkuleppe järgi tegelema uute ja nutikate tööprotsesside, infotehnoloogiliste ja keskkonna lahendustega hoolekandeteenuste jaoks. Kompetentsikeskusega sooviti toetada hoolekandeasutuste võrgustumist ja spetsialiseerumist, et ettevõtted oskaksid ja saaksid oma teenuseid paremini turundada sh pakkuda lahendusi nt dementsusega eakate hooldusküsimustele. Kompetentsikeskus sooviti luua välisvahenditega ja selleks esitas Valgamaa Arenguagentuur, kes on keskuse loomisel eestvedaja, projektitaotlus EAS-ile (meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tegevuse „Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine” raames) toetuse taotlemiseks, kuid see jäi rahastuseta. 2) Valgamaa KÕK korraldab sotsiaalvaldkonna õpilastega koostöös kohalikele üldhariduskoolidele tervise-edendamise päevasid, mille raames tutvustatakse kooli eralasid ja õpetatakse õpilastele esamaabi, elustamist, tervisnäitajate mõõtmist, antakse nõu vaimse tervise edendamiseks. Kaasatud on ettevõtjad/asutused ning ühises sünergias edendatakse piirkonna õpilaste tervisekäitumist. Valgamaa KÕK on oma tegevustega suutnud kaasata kõik suuremad üldhariduskoolid sh Valga Põhikool, Valga Priimetsa Kool, Hummuli ja Ala Põhikool ning Jaanikese kool. Kool korraldab suures mahus Kagu-Eestis ja teistes piirkondade lasteaedades, hoolekandeasutustes, haiglates sotsiaalvaldkonna erialdel töökohapõhist õpet. Piirkonna huvide esindamisel tehakse lisaks tihedat koostööd Töötukassaga. Tehti tööd, et TSENTER saaks innovatsiooniosaku mõistes teenuse pakkujaks ning avaneks uusi koostöövõimalusi. Arendati välja esimene omatoote – ReBanner. Uusi teenuseid kasutavaid kliente tuli juurde 51. Tekkinud on püsikliendid, kes tarbivad erinevaid teenuseid ja osalevad regulaarselt erinevates projektides. Päringuid laekus kokku 552 (10 päringut nädalas, 2 päringut ööpäevas). 2018. a koolitusi on läbi Youtube’i ja Slideshare’i vaadanud üle 3000 inimese. Saadud on esimesed välismaised kliendid. Rohkem infot https://tsenter.ee/tsenter-annab-aru-meie-tegevused-2018/ Võru, Valga ja Põlva riigigümnaasiumid on käivitatud ning riigikaitseõppevõimalused on loodud. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.06.2018. määruse nr 30 kinnitati toetusmeetme tingimused ning selle põhjal viis Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet läbi avaliku konkursi toetuse saaja leidmiseks. Toetuse sai endale Elektrilevi OÜ, kes 2019-2023 ehitab üle Eesti liitumise võimaluse 40 016 turutõrkepiirkondades asuvale aadressile. SiM: Ei planeeritud eraldiseisvaid tegevusi. MKM läbivalt sellist erisust ei rakenda. PKT toetus traditsioonilise ehituse koolituskeskuse väljaehitamiseks Moostes. Põlva vald ja Räpina vald loobusid energiatõhusa ehituse ja kohalike looduslike ehitusmaterjalide tootearenduskeskuse PKT projekti esitamisest. Toetatakse võrdsetel alustel muude piirkondade ettevõtjatega. Viib jooksvalt ellu töötukassa. Meede rakendunud ja jätkub Üle-Eestiliselt, va Tallinn koos ümbritsevate omavalitsustega ja Tartu. Kohalikel omavalitsustel on võimalik maad omandada soodustingimustel (näiteks on Antsla vald ostnud maad 65% hinnast) Jõustus uus riigihangete seadus, mis eeldatavalt on soovitud suunas võimalusi avardav LEADER-meetmest toetatavad tegevused toetavad kaudselt pärandkultuurile tuginevat ettevõtluse arengut. LEADER-meetme raames on Kagu-Eesti piirkonnas 2018. aastal heaks kiidetud ettevõtluse meetmes projekte summas 835 095 eurot ja lõplikult välja makstud projekte summas 707 416 eurot. Otsustati käivitada alates 2019. aastast Kagu-Eesti programm ning maakonna arengustrateegiate elluviimise toetus, mis võimaldavad muuhulgas toetada pärandkultuuri-ettevõtlusega seotud tegevusi piirkonnas Mulgi Kultuuri Instituudi tegevustoetuse eesmärgiks on korraldada Mulgi identiteedi, pärandi ja kultuuri omapära tutvustavaid üritusi ning arendada vastavat koostöövõrgustikku. 2018 a.toetati MKI tegevusi 25 000 euroga. Võru Instituudi tegevustoetuse eesmärgiks on piirkondliku käsitööettevõtluse arendamine, kultuuripärandil põhineva mainekujunduse ja kohaliku toiduvõrgustiku arendamine, mis tõstab piirkonna turismipotentsiaali ja loob eeldused ettevõtluse arenguks. 2018 a toetati VI tegevusi 25 000 euroga. Kagu-Eestis paiknevad LEADER tegevusgrupid on aastatel 2015-2018 määranud kohaliku toidu arendamiseks/edendamiseks 1 473 536 eurot. LEADER-meetme raames on 2018. aastal kohaliku toidu arendamiseks/edendamiseks määratud toetust 57-le projektile, mis otseselt või kaudselt aitab kohaliku toidu arendamisele/edendamisele kaasa. Turismi arengukava tegevused kajastuvad viidatud arengukava 2018. aasta aruandes. PKT toetustest panustati turismi- ja külastuskeskkonna arengusse 2018. aastal järgmiste oluliste projektidega: Novum Castrum - keskaja teemapark Vastseliinas; Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks; Suure Munamäe, kui rahvusvahelise tähtsusega turismiatraktsiooni arendamine; Rõuge Ööbikuoru turismimaastiku arendus; Eesti Maantemuuseumi arendamine. Korrastatud on, või korrastatakse linnasüdamed Võrus, Põlvas, Valgas, Tõrvas Otepääl. (Eeltoodud projektid kajastuvad ka rakendusplaani vastavate alategevuste ülevaates.) Värska külastuskeskuse projekt on töös, käimas on ehitustegevus ja ekspositsiooni edasiaredamine, projekti valmimise tähtaeg 30.04.2020. 15. veebruaril 2019 allkirjastasid Maanteeamet, Keskkonnaamet, RMK, kohalikud omavalitsused ja MTÜ Postitee ühiste kavatsuste protokolli Postitee korrashoiuks ja arendamiseks. "Liikluskasvatuse keskus ja autoajastu näitus Eesti Maanteemuuseumi rekonstrueeritud masinahallis" ehitustööd on lõppenud. Käivad ekspositsiooni teostamise ettevalmistused. Tööde teostaja on leitud ning tööde valmimine on prognoositud Projekti valmimise kuupäev on 1.07.19. Esitati projektitaotlus (PKT), projektitaotlust ei rahuldatud. •Teostati Tehvandi Spordikeskuse kunstlume tootmissüsteemi IV järgu ehitus, mille käigus paigaldati c.a 1,5 kilomeetri ulatuses veetorustiku ja 20 hüdrandikaevu koos elektri ühendustega. Lisaks valgustati Tartu Maratoni esimene kilomeeter ja Neljakasemägi. Puhastati veevõtu tiigid ja paigaldati lüüskaev. Valmis staadionite ja suusarade valgustuse põhiprojekt. •Uuendati Tehvandi Spordikeskuse jõusaali sisustust ja soetati lasketiiru uued kuulipüüde matid vastavalt IBU nõuetele •Kääriku Spordikeskuses valmis kunstmurujalgpallistaadion ja väljastati kasutusluba. Alustati pallimängude hoone ja garaažide ehitust. Siseministeerium on viimased paar aastat toetanud Pirita Kloostrit, et Kloostri egiidi all ja pr Lagle Pareki eestvedamisel saaks arendatud see palverännu teekond (vt: http://www.palverand.ee/home/ Vastseliina linnuses tehtav palverännuga seonduv arendustegevus (teemapark, palverändurite maja) elavdab oluliselt piirkonna arengut ja võimaldab luua uusi töökohti. Samuti on tegemist rahvusvahelist mõõdet omava ettevõtmisega, kuna palverännuteed Piritalt Vastseliina on käinud välismaalastest palverändurid, seetõttu on ka palverännu teekonna veebileht lisaks eestikeelsele versioonile nii inglise kui vene keeles. Keskväljak avatakse 2019 kevadel On jätkunud Kagu-Eesti piirkonda jäävate (Setomaa, Vana Võrumaa, Mulgimaa) kultuuriruumide programmid. Tulenevalt kultuuriuumide programmide eelarvete kujundamise võrdlusanalüüsist on osade programmide eelarved kasvanud. Võru Instituut: 2018 seisuga töötasid keelepesa meetodil (1 päev nädalas võrukeelne) 21 Vana-Võromaa lasteaia ja lastehoiu rühma (kokku 450 last ja 60 inimest, kes on seotud võru keele õppega). Võru keele ja kultuuri õpe toimus 12 ajaloolise Võrumaa kooli 36 erinevas klassis/õpperühmas. Pilootala osas arenguid ei ole. 2018 teostati projekteerimistöid Interregi alt projekti Valga-Valka kaksiklinnad. Projekt hõlmab piirilinna Valga-Valka turustamist, mille konseptsiooni välja töötamist ka alustati. Projekti Green Railway raames tutvustati Valga-Valgat kui piirilinna, tehti kitsarööpmelise raudtee ajalugu kajastav tuba Valga raudteejaama koos interaktiivse stendiga. Töötati välja Leader projekti rahadega Lõuna-Eesti turismikonseptsioon. Mulgi Elamuskeskuse projekt on töös, valmimise tähtaeg 31.05.2020. Kagu-Eesti programmist kavandatakse kõiki Kagu-Eesti maakondi hõlmava mainekujunduskava väljatöötamist ning vastavate tegevuste elluviimist. Kava töötatakse välja 2019. aastal Tegevus kavast eemaldatud, kuna osapooltel puudub vastav huvi. 2018. aastal moodustati kaks uut kaitseala - Keretü looduskaitseala ja Sadramõtsa looduskaitseala. Keretü kaitseala moodustamisele oli väga suur kohalike ja omavalitsuse toetus. Muudeti Timmase looduskaitseala piire ja kaitsekorda ning Võru maakonna parkide piire. Kaitse alt võeti maha 1981. aastal kaitse alla võetud Tonja-Karisilla-Värska kaitseala, kuna seal ei olnud enam looduskaitselisi väärtuseid, mida oleks vaja riiklikul tasandil kaitsta. Kultuuriministeeriumi kinnitusel seda põhimõtet igapäevases töös arvestatakse. Veekogumite seisundit negatiivselt mõjutavaks teguriks on ka ühiskanalisatsiooniga liitumata elanikud. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetatakse kinnistute siseste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks vajalike torustike väljaehitamiseks ning kogumismahutite rajamiseks üle 2000 ie reoveekogumisaladel ning Kagu- Eestis on toetatud 127 projekti kogumaksumusega 368 418 EUR Ühtekuuluvusfondi vahenditest meetme „Veemajandustaristu arendamine“ projektide elluviimiseks antud rahastusotsus 1 projektile summas 165 128,6 EUR. Keskkonnaprogrammist antud rahastusotsus 6 projekti elluviimiseks summas 3 447 889,21 EUR Keskkonnaprogrammist teostatud väljamakseid Kagu-Eesti mitteheas seisundis veekogude seisundi parandamiseks 2018.a 1,19 MEUR 2018.a on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest kinnistute siseste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks vajalike torustike väljaehitamist ning kogumismahutite rajamist üle 2000 ie reoveekogumisaladel välja makstud kogusummas 0,19 MEUR 2018.a välja makstud ühtekuuluvusfondi vahendeid summas 0,77 MEUR meetme „Veemajandustaristu arendamine“ projektide elluviimiseks. Luhtus hange Voore-küla karjääri korrastamiseks. Töö planeeritakse kordushankesse aastal 2019. Riigi kruusateede katete ehitamise programmi suurendati 1,5 mln € aastas aastatel 2019-2022. Eraldi meetmeid Kagu-Eestile ei ole. Aastal 2018 ei ole piiriäärsetele valdadele enam antud varasemat sihtotstarbelist täiendavat toetust piiriäärsete avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks. Moodustatud ÜTK-d alustasid tööd 1. jaanuarist 2018. Liitumist ei toimunud. Töötab nendes ÜTK-des kokku 7 töötajat: Tartus 2, Valgas 2, Põlvas 3 Lisatud avalike bussiliinide mahtu Põlvamaal 38000 km, Valgamaal 162858 km ja Võrumaal 99849 km. Töös on Interreg Eesti-Läti piiriülese tööturgude integreerimise koostöö projekt „Valga-Valka mobility“, mille eesmärk on tõhustada koostööd Valga ning Valka omavalitsuste ning kahe riigi tööturuasutuse vahel selleks, et edendada piiriülest tööjõumobiilsust Valga-Valka piirkonnas ning toetada tööotsijate ja tööandjate võimalusi leida endale sobiv töö või töötaja. Projekt lõppeb 31. juuli 2019. Projekti eesmärk on parandada piiriülese piirkonna tööotsijate ja tööandjate usku sellesse, et neil oleks võimalik leida sobiv töökoht ja/või töötaja. Eesmärke püütakse saavutada piiriülese tööturu integreerimise ja tööhõivevõimaluste edendamise kaudu, pakkudes paremat juurdepääsu erinevatele infoteenustele ja tõstes nende kvaliteeti, korraldades ühiseid tööhõive- ja koolitusalgatusi ning töötades välja vajalikud nõustamisteenused Ühise linnaruumi projekteerimine. MTÜ Läti - Eesti Instituut pole projektist raha saanud ega taotlenud. Edu vähene. Sõltub mõlemast osapoolest. Viisakoordinaatori tegevuse toetamine on jätkunud, tegevust koordineerib alates 2018 Võrumaa Arenduskeskus. 2019 märts on ca pool Eesti lõiku rekonstrueeritud ning 2019 aasta lõpuks saab kogu tee rekonstrueeritud. Setomaa arenguprogrammi on esitatud projektitaotlus. Projekt võimaldab korraldada kolm üritust Petseri seto majas, viia Petseri ettevõtetele ja organisatsioonidele läbi kolm õppereisi Lõuna-Eestisse, korraldada koostöönõupidamisi. Petseri seto maja potentsiaal on alakasutatud. Kõikides maakondades on maakonna kui terviku arendusfunktsiooni täitvad institutsioonid (maakondlikud arendusorganisatsioonid). SiM: Politsei- ja Piirivalveameti on loonud 8 töökohta Kagu-Eesti piirkonda (Põlva 3, Valga 2 ja Võru 2). Algset plaani muudeti: Võrus pidi olema 3 kohta, kuid ühe koha asemele loodi piirkonnapolitseiniku koht Viljandis, kus piirkond on hajaasustusega ja seetõttu peab olema piirkonnapolitseinikke seal rohkem). Täiendavalt algsele kavale viidud 1 puhastustöötaja koht Võrru. MKM: 2018 ei rakendatud. Siseministeeriumi valitsemisalas on loodud kaugtöö võimalused Kagu- Eesti regioonis nii valitsemisala asutustes kui ka kodutööna. Politsei- ja Piirivalveameti on loonud 8 töökohta Kagu-Eesti piirkonda (Põlva 3, Valga 2 ja Võru 2). MKM: Kuus Ühistranspordi osakonna Järelevalve Talituse töötaja töökohta on moodustatud Tartusse Politsei- ja Piirivalveameti on loonud 8 töökohta Kagu-Eesti piirkonda (Põlva 3, Valga 2 ja Võru 2). Haldusreformi käigus eesmärk olulises osas täidetud. Senise 39 KOVi asemel on ühinemiste järel Kagu-Eestis 11 suuremat ja võimekamat omavalitsust. Omavalitsuste koostööd toetab regionaalarengu toetusmeetmete ressursi suunamine maakonna arengustrateegiate elluviimisesse. 2018-2019 valmisid maakondade arengustrateegiad. Valga riigimaja on planeeritud endise maavalitsuse hoonesse. Projekteerimistööd 2019.a.. Põlvamaal on riigimaja kavandatud endisse maavalituse hoonesse. Soov on asuda projekteerima aastal 2020 ja valmimine aastal 2022. Võru riigimaja osas on kaalutud mitmeid asukohti, kuid lõplik asukohavalik ei ole veel tehtud. MKM: Eluasemelaenude tagatisi väljastatakse pankadele, juba kehtivad tingimused vastavad vajadustele. Koostöölepinguid on uuendatud 2017. aastal ning regionaalse erisuse vajadust ei ole pangad välja toonud. 2017. a. jõustus määrus „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“. Sellega toetame KOV üürielamute ehitamist ja rekonstrueerimist. Kagu-Eesti KOVid saavad lisapunkte. Kagu-Eesti KOVidest on toetust saanud Valga. 2019. aastal on toetusotsus tehtud veel lisaks ühe Otepää valla, Võru valla ning kahe Valga valla projekti osas. Setomaa arenguprogrammi alla kuuluva toetusskeemi „Noored Setomaale“ rakendamine summas: 30 000 eurot Programmi nõudeid on osaliselt soovitud suunas muudetud. 18-aastase lapse nõue ei ole kvalifitseerimistingimus vaid seda hinnatakse taotluse hindamisel. Valga vanalinna (8. kvartali) rekontrueerimine valmis. Projekt lõppmakse ootel. Meede jätkub. Voor viidi läbi sarnaselt varasematele aastatele ning toetust on võimalik taotleda ka uuendatud keskkonnaprogrammi määruse nr 13 alusel, kus toetuse taotlemise alused on ringmajanduse alaprogrammi osa. Eelarve on kogu Eesti peale ühine. KOVide omaosalus kolme maakonna peale kokku kahe aasta jooksul: 81 000 eurot. Kokku kavas korda teha 3 maakonnas praegustel andmetel: 70 kodu Riigi toel kordatehtavaid kodusid võib veel lisanduda, sest mitmed KOVid on juba 2019 aastaks esitanud lisataotlusi. Täpsemad andmed maakondade lõikes: Võrumaa KOVide omaosalused 28500 eurot, planeeritud kodude arv: 29 Valgamaa KOVide omaosalused 24000 eurot, planeeritud kodude arv: 24 Põlvamaa KOVide omaosalused 28500 eurot, planeeritud kodude arv: 17 Jooksev töö 1) Jätkati strateegilist partnerlust ning sõlmiti Päästeliidu, MTÜ Eesti Naabrivalve, MTÜ Eesti Abipolitseinike Kogu, MTÜ Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästega riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingud. 2) 2016. aasta novembris allkirjastatud koalitsioonilepinguga lepiti kokku, et koostatakse "tegevuskava 2017-2021 „Päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse uuendamiseks ning päästetehnika kaasajastamiseks"“. Tegevuskavas on iga aasta ette nähtud ca 3 mln euro ulatuse aastas vahendeid päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse ning tehnika soetamiseks. Tegevuskava maksumus kokku on ligemale 12,2 mln eurot. Nii nagu 2017. aastal, oli ka 2018. aasta eesmärgiks, et 1300 elaniku kohta on üks abipolitseinik. 2017. aastal eesmärk saavutati. 2018. aasta lõpu seisuga oli PPA-s 1038 abipolitseinikku. Kagu-Eesti piirkonnas on kokku 142 abipolitseiniku, mis teeb keskmisena kokku 2 abipolitseinikku 1300 elaniku kohta. Tunnistusega vabatahtlike päästjaid oli 2018. aastal 1938, mis on vähem kui varasematel aastatel. Neist Võrumma, Valgamaa ja Põlvamaa päsätepiirkondades 201 vabatahtlikku päästjat. 2018 Kagu-Eesti suunal arendustegevust selles valdkonnas ei toimunud. Ellu viidud. Tilsi Lastekodu reorganiseeriti Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ning Valga Kurepesa peremaja ehitati Eesti-Šveitsi Koostööprogrammi vahenditest. 2018.a toimus riigipoolne rahastusotsus Meiela projekti teostamiseks. 2018. a kuludest viidi ellu Meiele projketi tarbeks kinnistu ja kahe hoone ostmine koos projekti administeerimiskuludega SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „Eesti regionaalarengu strateegia ning Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti 2015.-2020.a tegevuskavade 2018.a seirearuannete kinnitamine“ eelnõu juurde. 1. Sissejuhatus Esitame Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 (edaspidi strateegia) ning sellega seotud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade 2015-2020 elluviimise 2018. aasta seirearuanded. Regionaalarengu strateegiaga on seatud kogu riigi regionaalarengu suunamise põhialused, eesmärgid ja tegevusplaan aastateks 2014–2020. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavad 2015–2020 (edaspidi tegevuskavad) on valitsuse tegevusprogrammi suunistel koostatud arengudokumendid, seades nende ELi idapiiril asuvate ja mõnevõrra keerulisemas sotsiaal- majanduslikus arenguolukorras olevate piirkondade arendamise eriti prioriteetseks. Ida- Virumaa tegevuskava toetab Ida-Virumaa kui majanduslikult ja strateegiliselt olulise regiooni muutmist dünaamiliselt arenevaks ja muu Eestiga hästi sidustatud piirkonnaks. Kagu-Eesti tegevuskava põhieesmärke on piirkondliku arengu ja julgeoleku tugevdamine piirkonnas piisava asustuse hoidmise ja sealsete inimeste parema arendustegevusse kaasamise kaudu. Regionaalarengu strateegia ja tegevuskavad on olemuselt horisontaalsed arengudokumendid, mis koondavad erinevate ministeeriumite jm osapoolte vastutuses olevate eri valdkondade tegevusi. Erinevalt regionaalarengu strateegiast on Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavad kinnitatud riigihalduse ministri käskkirjaga, mistõttu on teiste ministeeriumite vastutust nende tegevuskavade elluviimisel olnud raskem keskselt suunata. Seirearuannete koostamisel on tuginetud muuhulgas 2019.a alguses strateegia ja tegevuskavade elluviimisel osalevatelt ministeeriumitelt jt organisatsioonidelt kogutud sisendile nende 2018.a tegevuste kohta, millega osaleti strateegia ja tegevuskavade elluviimisel. Eelnõu valmistasid ette Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunikud Eedi Sepp ([email protected], tel. 611 3101) ja Tarmo Kivi ([email protected], tel. 611 3100). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmark on kinnitada Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise 2018. aasta seirearuanne ning võtta teadmiseks strateegiaga seotud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti 2015.- 2020.a tegevuskavade elluviimise 2018. aasta seirearuanded koos Vabariigi Valitsuse otsuse ettepanekutega. 3. Eelnõu sisu 3.1.1 Eesti regionaalarengu strateegia elluviimise 2018.a seirearuandes kajastatakse ülevaadet strateegia eesmärkide suunas liikumise, aruandeperioodil ellu viidud tegevuste ja nende panuse kohta strateegia üldistesse eesmärkidesse. Regionaalarengu strateegia seirearuandes jõuti järgmiste põhijäreldusteni: • tervikuna on regionaalsed erinevused Eesti väiksust arvestades endistviisi suured ja läbivamat nihet ühtlasema territoriaalse arengu suunas strateegia seiremõõdikuid jälgides toimunud ei ole. Edukamalt on liigutud strateegia eesmärkide suunas muude Eesti toimepiirkondade tööhõive näitajate lähenemisega Harju- ja Tartumaale, kahe suurema linnapiirkonna SKP lähenemisega ELi keskmisele ning KOVde finantsilise arendusvõimekuse ja arendustegevusega tegelevate ametikohtade arvu kasvuga. Strateegia seiremõõdikutega seatud sihtidele vastupidised arengud on toimunud kahe suurema linnapiirkonna ja muude toimepiirkondade vahelise lõhe suurenemisega SKP, ettevõtlusaktiivsuse ja sissetulekute osas ning säästvate liikumisviiside kasutamise vähenemisega suuremates linnapiirkondades. Nende näitajate osas ei ole strateegias aastaks 2020 seatud sihtide saavutamine enam kuigivõrd tõenäoline. • Kõige suurem panus strateegia eesmärkidele on 2018. aastal olnud ELi struktuurfondidest ja riigieelarvest rahastatavatel regionaalarengu toetusmeetmetel (ligemale 80% toetustest jõudnud väljapoole Harju- ja Tartumaad) ning Maaelu arengukava 2014-20 raames elluviidavatel meetmetel, millel on kindel piirkondlik suunitlus. • Regionaalseid erisusi mittearvestavad ja üle-eesti ühetaoliselt rakendatavad valdkonnapoliitikate toetusmeetmed omakorda tasalülitavad regionaalpoliitika ja maaelupoliitika meetmete mõju regionaalse arengu tasakaalustamisel. Nii on Regionaalarengu strateegia eesmärke arvestades oluliste ettevõtlusarengu meetmete toetustest, mille projektipiirkond on SFOS-s määratletud maakondliku täpsusega, jõudnud 2018.a lõpu seisuga väljapoole Harju- ja Tartumaad ligikaudu 20% ning taristu arendamisele suunatud meetmete toetustest 44%. • Strateegia elluviimise horisontaalsel koordineerimisel esineb puudujääke. Valdkondlike poliitikameetmete kujundamisel ei ole tekkinud head praktikat regionaalse mõju teadlikuks kavandamiseks poliitikakujundamise varajases faasis, mistõttu jääb ka mõju regionaalse arengu eesmärkidele ning piirkondlike erivajadustega arvestamine väheseks. Paraku ei ole ilma valdkonnapoliitikate panuseta riigi terviklikke regionaalse arengu eesmärkide saavutamine realistlik. • Kuigi leidub ka positiivseid näiteid on jäänud tihti tahaplaanile vastastikuste prioriteetide arvestamine ka riigi, kohalike omavalitsuste ja nende koostöös korraldatava regionaalse tasandi arendustegevuses. • Mõnegi valdkondliku toetusmeetme rakendamine on toimunud regionaalseid vajadusi arvestades varasemast läbimõeldumalt. Näiteks gümnaasiumivõrgu korrastamise ja esmatasandi tervisekeskuste meetmete investeeringukavade koostamise aluste, ettevõtete võrkudega liitumise ja starditoetuse rakendamise tingimuste, uute piirkondlike tööturumeetmete (Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis) ning pikaajalise riikliku arengustrateegia „Eesti 2035+“ ettevalmistamise puhul, arvestades mitmeti regionaalarengu strateegia eesmärke ja tegevussuundi. • Oluline panus strateegia eesmärkidesse parema piirkondliku arendusvõimekuseni jõudmisel on muude tegevuste kõrval olnud hiljutistel haldus- ja riigireformi tegevustel, mille kogumõju kohalikule ja regionaalsele arendusvõimekusele on eeldatavalt alles avaldumas. • Strateegia 2018.-20.a rakendusplaani elluviimise finantsprogress on kulgenud prognoositust mõnevõrra kiiremini. 2018.a jooksul ulatusid strateegia tegevute elluviimise tegelikud kogukulud ligemale 97 miljoni euroni, mis moodustab ligikaudu 48% rakenduskava 3-aasta prognoositud maksumusest. • Strateegias seatud sihid ja läbivad põhimõtted riigi regionaalarengu suunamisel on jätkuvalt asjakohased ning nende muutmine praeguse strateegia kontekstis ei ole vajalik. Regionaalse arengu suunamise raamistik, põhimõtted ja põhisuunad vajavad laiapõhjalisemat läbiarutamist eelseisva riigi regionaalpoliitika põhialuste dokumendi koostamise käigus. 3.1.2 Strateegia tegevused, mis pole plaanitult sujunud ja vajavad edaspidi enam tähelepanu: 1. Ettevõtete kasvu ja arengu soodustamisele suunatud toetusmeetmete mõju on suures osas koondunud pealinnaregiooni, mis ei ole aidanud oodatult kaasa muude Eesti toimepiirkondade ettevõtluse kiirele arengule ja panuse suurenemisele riigi majanduskasvus ning on riigi regionaalseid arenguerisusi pigem võimendanud. Puuduse lahendamiseks on vaja kavandada uue ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika arengukava ja selle meetmete ettevalmistamisel piirkondliku ettevõtluse arengu toetamise lähtekohad ja eesmärgid. Samuti tuleb kaaluda piirkonniti erinevate toetuse andmise tingimuste kasutuselevõttu ja regionaalse mõju arvestamist projektide hindamisel, arvestades piirkonniti erinevat arendus- ja investeerimissuutlikkust ning vajadust avaliku sektori toele (põhivastutajateks MKM, RaM ja MEM). 2. Piirkonnaspetsiifiliste ettevõtluse kasvuvaldkondade arendamise toetamisel ja vastavate tegevusplaanide väljatöötamisel on senised tegevused jäänud tervikuna väheoluliseks. Puuduse lahendamiseks on vaja ministeeriumitel tagada uute ettevõtlusarengu, tööturu, hariduse ning teadus- ja arendustegevuse meetmete väljatöötamisel täiendavaid võimalusi piirkonnaspetsiifiliste ressursside väärindamise toetamisele. Selle üheks eelduseks on omakorda vastava KOVde vahelise piirkondliku ettevõtlusarengu koostöö motiveerimine. 3. Piirkondliku arengu tulemuslikumaks suunamiseks vajalik piirkondlike arengukavade ja planeeringute arvestamine valdkondlike arengukavade ja riigieelarve kavandamise ja elluviimise protsessis on reguleerimata. Puudus on vaja lahendada 2019.a alguseks valminud maakondlike arengukavade põhjal sisendi ja ettepanekute koondamisega riikliku arengustrateegia „Eesti 2035+“ ja uute valdkondlike arengukavade täiendamiseks. Samuti on vaja laiendada maakondlike arengukavade sisendist tulenevalt KOV-liitudega iga-aastaste riigieelarve läbirääkimiste teemade ringi. 4. Regionaalarengu mõju hindamisel ja arvestamisel valdkondlike arengukavade, õigusaktide ja struktuurivahendite meetmete väljatöötamisel ei ole arvestatavat edasiminekut toimunud. Üldjuhul ei ole läbivate teemade hindamise juhistest sisulises plaanis lähtutud ega regionaalarengu eest vastutava ministeeriumiga mõjude hindamise osas konsulteeritud. Puudus on vaja lahendada riiklike valdkondlike arengukavade määruse muutmise ning uue perioodi ELi struktuurivahendite meetmete rakendusmääruste ettevalmistamise korraldamise kaudu. Valdkonnapoliitikate uute meetmete väljatöötamisel on vaja kavandada nende regionaalne mõju ja jälgida selle saavutamist meetmete elluviimisel. Vajalik samm on ka Läbivate teemade mõju hindamise juhendi regionaalsete mõjude hindamise metoodika täiendamine ja kasutajasõbralikumaks muutmine. Detailne ülevaade ja hinnang strateegia eesmärkide ja sihtide suunas liikumise, tegevuste elluviimise kohta on esitatud strateegia elluviimise 2018.a seirearuandes ja selle lisas. 3.2 Ülevaade Ida-Virumaa tegevuskava elluviimise 2018. a seirearuandest Kokkuvõte aruande järeldustest:  Suure osa Ida-Virumaa tegevuskava rakenduskava punktide puhul on nelja aasta jooksul tegevustega alustatud või edasi liigutud. Mõned tegevused on ka ellu viidud ja lõpetatud, näiteks on valminud Narva piiripunkt ja Narva lastekodu peremajad, komplekteeritud Ida prefektuuri piirivalve kiirreageerimisüksus, loodud Sisekaitseakadeemia praktikabaas, loodud on riigiametnike võrgustik, koostatud on meetmeprogramm ja tegevuskava Ida-Virumaa põhjaveeseisundi parandamiseks. Mitmete algselt ühekordsete tegevuste puhul on kavandatud ja käivitatud jätkutegevusi (nt. ajutist tööturuteenuste ja töökoha loomise toetust Ida-Virumaa suurkoondamistele reageerimiseks on otsustatud jätkata ning laiendada ka Kagu- Eestisse).  Suure osa tegevuste puhul toimusid 2015-2018. aastal ettevalmistavad tegevused (uuringud, toetustaotluste koostamised, projekteerimistööd, ehitushanked), seda eeskätt 2014-2020 perioodi toetusmeetmetega seotud tegevuste puhul ning otseseid tulemusi ning seostatavaid mõjusid komplitseeritumatele sotsiaalsetele ja demograafilistele protsessidele ei ole veel võimalik tegevustega seostada. Mitmete tegevuste elluviimine või elluviimisega alustamine on jäänud täiendava eraldise saamata jäämise taha (nt. Ida-Virumaa programmi tegevus "Tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede").  Ministeeriumite ja partnerite poolt on tegevuskavas välja toodud mitmed üle Eesti ühtsetel alustel teostatavad tegevused. Seetõttu tuleb arvestada, et Ida-Virumaale tehtud investeeringutega samalaadseid investeeringuid (nt haridus- ja tervishoiutaristu korrastamine) kavandatakse suures osas samadel alustel üleriigiliselt, mistõttu ei saa ilma lisameetmete või piirkondliku lisarahastuseta eeldada Ida-Virumaa kiiremat järele jõudmist soovitud Eesti keskmistele näitajatele.  Positiivsete arengutena on püsiva trendina kasvanud majutatud turistide ja külastajate arv ning Ida-Virumaad külastavate turistide ööbimiste arv. Kasvanud on ettevõtlusaktiivsus. Tõusnud on oodatav eluiga, vabatahtlikus tegevuses osalemise määr. Paranenud on eesti keele kasutamise ulatus.  Rändesaldo ja alla 35-aastaste elanike arv on liikunud negatiivses suunas, kuid liikumise kohta prognoositud sihttaseme suunas on keeruline hinnangut anda tulenevalt statistiliste andmete esitamises toimunud metoodikamuudatusest. Siiski saab välja tuua, et maakonnast väljaränne on 2018. aastal viimase 3 aasta väikseim (rändesaldo kokku -887) ning seejuures on välisrände saldo viimase 8 aasta positiivseim (+232). Eesti keskmisest oluliselt halvem elanike hinnang oma tervislikule seisundile on küll vähesel määral paranenud, samas kui tervena elatud eluiga on vähenenud.  Kuigi ettevõtlusaktiivsus, tööhõive määr ja palgatööst teenitav töötasu on kasvanud, on nende näitajate mahajäämus Eesti keskmisega võrreldes suurenenud. Samas tuleb arvestada, et Eesti keskmisi näitajaid mõjutab enim Harjumaa, mis teeb Eesti keskmistele näitajatele järele jõudmise keeruliseks ka mitmetel teistel maakondadel. Palgatööst teenitava töötasu võrdluses oleks seetõttu mõistlik nii Ida-Virumaa kui ka teiste piirkondade puhul, mille elanikkonna peamine väljarände sihtpunkt on Harjumaa, kasutada võrdlusena Harjumaa andmeid.  Nii Eestit elukohana üldiselt, kui oma kodukohta peavad Ida-Virumaa elanikud võrreldes ülejäänud Eesti oma kodukoha kohta vastanutest jätkuvalt ebaturvalisemaks. Keskmisest negatiivsem hinnang anti ka politsei hakkamasaamisele kuritegevuse ohjeldamisega. 2018. aastal on näitaja, abipolitseinike arv elaniku kohta, võrdluses 2017. aastaga halvenenud. Nii nagu 2017. aastal, oli ka 2018. aasta eesmärgiks, et 1300 elaniku kohta oleks piirkonnas üks abipolitseinik. See eesmärk on ainsana Ida-Viru maakonnas täitmata. Peamiseks põhjuseks, miks ei ole suudetud soovitud eesmärki saavutada, on eelkõige abipolitseinike kandidaatide riigikeele puudulik oskus.  Alates 2018 aasta lõpust on Ida-Virumaal rakendatud spetsiaalselt Ida-Virumaale suunatud Ida-Virumaa programmi, mille eelarve aastatel 2018-2023 on kokku 22,4 miljonit eurot. Programmi põhifookus on hea palgaga töökohti pakkuva tööstussektori tugevdamine, Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna mitmekesistamine, ettevõtlusaktiivsuse tõstmine. Seireprotsessi käigus tegevuskava muutmiseks olulise tähtsusega muudatusettepanekuid ei esitatud. 3.3 Ülevaade Kagu-Eesti tegevuskava elluviimise 2018.a seirearuandest Kokkuvõte aruande järeldustest:  Kõigis kolmes Kagu-Eesti maakonnas on tööhõive määra osas tegevuskavas seatud sihttase (65%) 2017. ja 2018. aastal saavutatud.  Kagu-Eestis rahvaarv väheneb, kuid aeglasemalt võrreldes statistikaameti rahvastikuprognoosiga. Rände tasakaalu ei ole saavutatud, kuid väljarände tempo on aeglustunud. Välisrände saldo on olnud seejuures kõikides Kagu-Eesti maakondades positiivne.  Oluliste kitsaskohtadena seatud eesmärkide poole liikumisel saab välja tuua, et turistide ööbimiste arv Kagu-Eestis ei ole loodetud tempos tõusnud ning on sisuliselt muutumatu alates 2015 aastast. See tähendab, et piisavat turismipotentsiaali ei ole, või ei ole see täielikult kasutusele võetud.  Keskmine palk on Kagu-Eesti maakondades tõusnud, kuid on siiski vaid ca 77% Eesti keskmisest (eesmärk aastaks 2020 oli jõuda 90%-ni Eesti keskmisest). Keskmise palga kasvutempo ei ole piisav järelejõudmiseks.  Valitsuskabineti 21.07.2016 istungi protokollilises otsuses, millega kinnitati arengudokumentide 2015. aasta seirearuanded, tehti ettepanek ministeeriumitel otsida Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavade tulemuslikumaks elluviimiseks täiendavaid võimalusi piirkondadesse töökohtade loomiseks ja mõlema piirkonna projektide eelistamiseks üleriigilistest toetusmeetmetest rahastamisel. Seireprotsessis osalenud ministeeriumite tagasisidest järeldub, et nii Ida-Virumaa kui ka Kagu-Eesti projektidele piirkondliku eelise loomise võimalust ei ole valdavalt kasutatud (või on ülehinnatud selle mõjusust) ning olemasolevate toetusskeemide rakendamine toimub valdavalt ühetaoliselt üle Eesti.  Ministeeriumite ja partnerite poolt on paljude (enamiku) toetusprogrammide ja projektide puhul välja toodud Eesti ülene mõõde. Ka rahastust on ministeeriumite poolt taotletud tervikprogrammidele ja -projektidele, mitte selle käigus Kagu-Eesti piirkonnale suunatud tegevustele. Seega ei ole iga tegevuskava punkti osas võimalik eraldi välja tuua vaid Kagu-Eestit puudutavat ning enamik arenguid on toimunud küllaltki sarnaselt kõigi teiste Eesti piirkondadega. Erandina on Rahandusministeeriumis, riigihalduse ministri haldusalas alustatud eraldi rahastusega (4 mln eurot aastatel 2019-2023) Kagu-Eesti programmi ettevalmistamisega, eesmärgiga alustada toetusskeemidega 2019. aastal. Seireprotsessi käigus tehti tegevuskavasse 1 muudatusettepanek, mille sisuks on täiendada Kagu-Eesti tegevuskava Kagu-Eesti programmis sisalduvate tegevustega. ETTEPANEK VALITSUSE OTSUSEKS 1. Kiita heaks Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise 2018.a seirearuanne koos selle ettepanekutega strateegia elluviimise tõhustamiseks (eelnõu seletuskirja p 3.1.2). 2. Võtta teadmiseks Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa 2015.-2020.a tegevuskavade 2018.a seirearuanded. 3. Ministeeriumitel täiendada riigi eelarvestrateegia koostamiseks esitatud arengukavade rakendusdokumente (valitsemisala programmid, tegevuskavad või rakendusplaanid) Ida- Virumaa ja Kagu-Eesti 2015-2020 tegevuskavadest tulenevate ülesannetega. 4. Täiendada Eesti regionaalarengu strateegia 2018.-2020.a rakendusplaani punkti T1.1.6. „Riikliku Kagu-Eesti programmi väljatöötamine ja elluviimine“ ning Kagu-Eesti tegevuskava rakendusplaani, lisades selle alategevustena: Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetuse, Kagu- Eesti spetsialistide eluasemete toetuse ning Kagu-Eesti mainekujunduse tegevuskava koostamise ja elluviimise toetuse väljatöötamise ja rakendamisega alustamise. 5. Pärast Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 elluviimise 2018.a seirearuande kinnitamist ning Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade elluviimise 2018.a seirearuannete teadmiseks võtmist Vabariigi Valitsuse poolt avaldada need Rahandusministeeriumi veebilehel koos seirearuannete alusel täiendatud strateegia ja tegevuskavade dokumentidega uues redaktsioonis. 5. Eelnõu kooskõlastamine Kõik eelnõuga esitatavad seirearuanded on kooskõlastatud ka riigihalduse ministri käskkirjaga kinnitatud Eesti regionaalarengu strateegia elluviimist koordineeriva töörühma liikmetega. Kooskõlastamine viidi läbi 27.05-06.06.2019.a kirjaliku menetluse vormis. Jaak Aab Riigihalduse minister „Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020“ elluviimise 2018. aasta seirearuanne Sissejuhatus Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 koostati 2014. aastal lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2014-2015 toodud vastavasisulisest ülesandest. Tegevuskava ja rakendusplaan kinnitati siseministri poolt 10. märtsil 2015. aastal. Tegevuskava ja tegevuste tabelit on uuendatud vastavalt 2015. a, 2016. a ja 2017. a seireprotsessi käigus tehtud ettepanekutele Vabariigi Valitsuse otsuste alusel. Vastavalt tegevuskava seire korrale vastutab tegevuskava seire eest regionaalvaldkonna eest vastutav minister (kuni 31.12.2017 koostöös Ida-Viru maavalitsusega). Ülevaade tegevuskava elluviimisest koostatakse kord aastas ning esitatakse vajadusel koos muudatusettepanekutega pärast tegevuskava koostamises osalenud osapooltega läbiarutamist Vabariigi Valitsusele. Ida-Virumaa tegevuskava on riiklike arengu- ja tegevuskavade süsteemis toetav dokument. Ida- Virumaa tegevuskava seireprotsess ühitatakse Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 ja Kagu- Eesti tegevuskava 2015-2020 seireprotsessiga. Seetõttu esitati seirearuanne enne Vabariigi Valitsusele esitamist kommenteerimiseks ka Eesti regionaalarengu strateegia töörühmale. Seirearuanne kajastab liikumist tegevuskava tulemusnäitajate sihttasemete suunas ning annab ühtlasi ülevaate aruandeperioodil ellu viidud olulisematest tegevustest Ida-Virumaal. Täpsem info kõigi tegevuskavas sisalduvate tegevuste elluviimise käigust on toodud lisas 1. Terviklik ülevaade Eesti regioonide arengusuundumustest on toodud Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 seirearuandes. Seirearuande koostamisel andsid enda vastutusalas olevate tegevuskavas sisalduvate tegevustega seotud arengute kohta sisendi Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium, Maaeluministeerium ja valdkondlikud partnerid. Tegevuskava rakendusplaanis on läbivalt uuendatud vastutajaid tulenevalt maavalitsuste ja haldusreformist ning teatud ülesannete osas ka riigi tasandil muutunud vastutajatest võrreldes algse rakendusplaaniga. 1 Ülevaade tegevussuundade eesmärkidest ja seirenäitajatest ning tegevustest 2018. aastal Tegevussuund 1. Muuta majanduskeskkond atraktiivseks nii suurinvestoritele kui väikeettevõtjatele Tegevussuuna eesmärkideks on suurendada ettevõtlusaktiivsust ja elanike osalemist tööjõuturul, muuta ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks investoritele ja ettevõtlusega alustajatele, kasvatada põlevkivitööstuse ja energiatootmise efektiivsust ning muuta piirkond atraktiivsemaks turistidele. Eesmärkide suunas liikumise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste seirenäitajate abil: Atraktiivsem majanduskeskkond Sihttase Algtase 2015 seire 2016 seire 2017 seire 2018 seire aastaks 2020 Ettevõtlusaktiivsus. 43,4 (2016) Mõõdetuna (2016. a Eestis statistilisse profiili keskmiselt 91,5) kuuluva ettevõtete 42,8 (2015) Kasvab, kuid kaugeneb 45,8 (2018) (2018. 41,7 (2014) arvuna 1000 (2015. a Eestis eesti keskmisest a Eestis keskmiselt 40,4 (2013) (2014. a Eestis Kasvab ning jõuab elaniku kohta. keskmiselt 89,4) 43,4 (2017) 99,8) (2013.a. Eestis keskmiselt 86,5) lähemale Eesti Elanike arv Kasvab, kuid (2017. a Eestis Kasvab, liigub keskmiselt 85,4) Liigub soovitud keskmisele mõõdetakse aasta kaugeneb eesti keskmiselt 97) lähemale eesti suunas esimese päeva keskmisest Püsib samal tasemel, keskmisele seisuga (allikas: kuid kaugeneb eesti Statistikaamet keskmisest ER32, ER028 ) Tertsiaarsektori mõõdik lisatud 47,9% (2017) 45,9% (2015) (2015. a 49% (2016) (2016. a osatähtsus Ida- 2015. a seire (2017. a Eestis Eestis keskmiselt Eestis keskmiselt Virumaal loodud käigus. Baastase: keskmiselt 69,1%). Kasvab 69.3%). Liigub 69,7%). Liigub soovitud lisandväärtuses 2014. aastal Liigub soovitule soovitud suunas suunas (RAA0051) 41,2%%. vastupidises suunas Keskmine palgatööst teenitav töötasu. 81,9% (2017) Mõõdetuna 84,6% (2014) Vahe suurenemine 83,6% (2015) 81,5% (2016) maakondliku Liigub soovitule on peatunud 85,1% (2013) Liigub soovitule Liigub soovitule Tõuseb näitaja ja Eesti vastupidises 80,7% (2018) vastupidises suunas vastupidises suunas keskmise suhtena suunas Liigub soovitule (allikas: vastupidises suunas Statistikaamet ST005) 251 683 (2018) Majutatud turistide 194 534 (2016) (2016 218 082 (2017) (2017 (2018 kogu Eestis ja külastajate arv 180 545 (2015) kogu Eestis kogu Eestis 3 544 932) 3 591 495) Liigub (allikas: 164 345 (2014) Kasvab Liigub soovitud 3 324 914) Liigub Liigub soovitud suunas soovitud suunas Statistikaamet suunas soovitud suunas (kiirem kui keskmine) (oluliselt kiirem kui TU131) keskmine) Majutatud turistide 448 280 (2018) ja külastajate mõõdik lisatud 365 993 (2016) (2016 393 178 (2017) (2017 (2018 kogu Eestis ööbimiste arv 2015. a seire kogu Eestis 6 228 kogu Eestis 6 509 299) 6 630 315) Liigub Kasvab (allikas: käigus. 345 084 128) Liigub soovitud Liigub soovitud suunas soovitud suunas Statistikaamet (2015) suunas (kiirem kui keskmine) (oluliselt kiirem kui TU141) keskmine) Tegevussuunal seatud eesmärkidest on positiivses suunas liikunud ettevõtlusaktiivsuse näitaja (seni Eesti maakondade madalaim), mis näitab eraldivõetuna kasvu ning läheneb aeglaselt ka Eesti keskmisele tulemusele. Võrreldes aastataguse ajaga on nii Ida-Virumaal majutatud turistide ja külastajate arv kui ka ööbimiste arv näidanud kasvutendentsi. Ida-Virumaa turistide arv tegi 2018. 2 aastal arenguhüppe: 33 500 majutunud turisti rohkem kui 2017. a. (kasv Ida-Virumaal 15%, Eesti keskmine kasv 1%). Samuti suurenes turistide ööbimiste arv: 55000 ööbimist rohkem kui 2017. a. (kasv Ida-Virumaal 14%, Eesti keskmine kasv 2%). Peamiselt kasvas turistide ja ööbimiste arv siseturu arvel. Kasv toimus ühtlaselt kõigis kuudes. Osalt on see kasv seotud suhteliselt madala stardipositsiooniga, kuid kindlasti on siin väga suur roll ka edukalt käivitunud turismiklastri tegevusel, uute turismiatraktsioonide valmimisel ning piirkonnas toimunud edukatel suurüritustel. Tertsiaarsektori osatähtsuse näitaja Ida-Virumaal loodud lisandväärtusest on pisut langenud, kuid tertsiaarsektori osakaalu mõningane langus ja tööstus- ning ehitussektori osatähtsuse tõus oli omane ka vastavale üle-eestilisele näitajale. Tertsiaarsektori osatähtsus Ida-Virumaal on endiselt Eesti keskmisest oluliselt madalam. 2018. aastal suurenes Ida-Virumaal 2017. aastaga võrreldes keskmine palgatööst teenitav töötasu, kuid selle kasvukiirus ei ületanud Eesti keskmist näitajat, mistõttu ebasoovitav vahe suurenemine Eesti keskmise töötasuga jätkus. palgatöötaja kuukeskmine brutotulu 2018. aastal Eestis tervikuna oli 1234 eurot ning Ida-Virumaal 996 eurot. Peamise tööjõu väljarände sihtkohas Harjumaal oli samal ajal palgatöötaja kuukeskmine brutotulu 1375 eurot. Ida-Virumaa SKP elaniku kohta (2017.a.) on 57,1 % Eesti keskmisest, ületades vaid Võru-, Põlva-, Jõgeva- ning Hiiumaad. 2018. aastal tegevussuuna raames ellu viidud tegevused Ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks on üldhariduskoolides jätkatud programmi „Ettevõtlik Kool“ toetamist. SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi ka IVEK) korraldab nõustamist programmi süsteemseks rakendamiseks ja koostööks partneritega. Maakonna ettevõtjate teadmiste ja kogemuste suurendamiseks on IVEK korraldanud koolitusi, infopäevi, töötubasid. Maakonnas tegutseb kaks mentorklubi - Narvas (venekeelne), milles on osalejaid 24 ning Jõhvis (venekeelne), milles on osalejaid 21. Mõlema mentorklubi raames toimus 6-7 klubiüritust. Ettevõtluse nädala raames toimus kokku 49 erinevat üritust. Jätkus ettevõtjate tunnustamise traditsioon - Ida-Virumaa Aasta Ettevõtted 2018 - millel osales kokku ca 50 inimest. TTÜ Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse (keskus panustab põlevkivitööstuse lisaväärtuse ja efektiivsuse kasvatamisse) teenuseid kasutas 34 arenevat/potentsiaalset ettevõtet sh. inkubatsiooniteenuseid 10 ettevõtet (maht siiski vähenes võrreldes eelmise aastaga). Narva kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise õpekavasse on integreeritud eelinnovatsiooni ettevõtlusõppe programm. Lisaks sellele viidi kevadel läbi tasuta täienduskoolitus, mis koosnes seminaridest erinevatel ettevõtlusalastel teemadel, sh sotsiaalne ettevõtlus. Selle täienduskoolituse läbiviimiseks loodi koostöö sidemeid Eesti sotsiaalse ettevõtluse võrgustikuga. Koolitusest võtsid osa Ida-Viru noored gümnaasiumiastme ja ülikooli õppurid. Sügisel jätkus töö TalTech´iga ja Tartu Ülikooli Ideelaboriga. Piirkonna alustavate loomeettevõtjate kasvukeskkonna parandamisse panustab SA Narva Loomeinkubaatori toetamine Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest kogusummas 220 000 eurot ning visuaalse multimeedia keskuse Objekt loomine Narvas Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest meetme „Loomemajanduse arendamine“ raames (projekt ootab elluviimist, toetuse kogusumma 1 000 000 eurot). Väikeettevõtluse arengusse panustavad ka Maaeluministeeriumi poolt koordineeritavad MAK meetmed, mida rakendatakse üle Eesti, sh. Ida-Virumaal. 2018. aastal Ida-Virumaa tegevuskavasse lisandunud Ida-Virumaa programmi tegevustest on 2018. aasta lõpus käivitunud IVEKi poolt rakendatav ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamise ja koolituse programm, mille raames on juba nõustamist saanud 12 ettevõtjat. Loodud on ettevõtjatele suunatud eesti- ja venekeelne ettevõtlustuge pakkuvate meetmete infoportaal www.ettevõtlustugi.ee. Samuti on oluliselt 3 suurendatud piirkonna tuntuse tõstmisesse ning teenusmajandusse (majutus- ja toitlustussektorisse) panustava Viru filmifondi eelarvet. Alates 2018. aastast on Ida-Virumaa töötleva tööstuse sektori ettevõtetel võimalik taotleda ainult Ida-Virumaa ettevõtetele võimaldatavat toetust tööstusinvesteeringuteks (perioodil 2018-2022 ca 13,6 mln. eurot). Äri- ja startup inkubaatorite tegevuse toetamiseks, läbi iduettevõtete ökosüsteemi arendamise on sõlmitud leping SA KredEx-ga (Startup Estonia), mille kogueelarve perioodil 2018-2021 on 577 500 eurot. Investorite huvi tõstmiseks piirkonna vastu on tööstusalade arendamist toetatud 2007-2013 piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme (ERF) vahenditest ja ENPI Eesti-Läti-Vene programmist ning jätkatakse toetamist 2014-2020 piirkondade konkurentsivõime tugevdamise infrastruktuuriinvesteeringute (PKT) meetmest (ERF). Toetatud 2007-2013 meetmest: Narva Tööstuspark: 2018. aasta lõpu seisuga on kokku käivitatud neli tootmisettevõtet ja kaks logistikakeskust, lisaks käivad ühe tööstusettevõtte ehitustööd. 2018 aastal on välja arendatud Narva Tööstuspargi 2 etapi taristu. Toetatud 2014-2020 PKT meetmest: Jõhvi Äripark: Taristu välja ehitatud, 2018 aastal rajatud kaks logistikakeskust; Kohtla-Järve Tööstuspark: 2018 lõpu seisuga enamus infrastruktuuri ehitustöid teostatud, finantseerimine osaliselt PKT meetmest; Kiviõli Äripark: 2018 lõpu seisuga teostati Kiviõli äripargi asukoha muutmisega seotud toimingud, kuna planeeritud asukohas ei ole võimalik maa-ala altkaevandamise tõttu tekkinud vajumise pärast ning ehitustöid teostada. Kokku on IVIA poolt investeerimiskohustusega lepingud sõlmitud 26 ettevõttega. Investeeringu teostanud ettevõtete poolt on loodud ca 500 uut töökohta. Äriinkubaatorite rajamiseks Jõhvi ja Narva parkidesse ei ole rahalisi vahendeid (va. projekteerimine) õnnestunud kaasata. Narva Tööstuspargis pakub IVIA inkubatsiooniteenust rendipindadel. Teenuse sisuks on uutele välisinvestoritele tugiteenuste pakkumine kogu investeerimisperioodil, s.h. kuid mitte ainult: ettevõtte registreerimine, suhtlus pangaga (arvelduskontode avamine ja laenud), asjaajamine ametiasutustes (maksuamet, KOV jne), projekteerija, ehitaja, järelevalve leidmine, finantseerimise korraldamine erinevetest rahastamisallikatest, taristuga liitumiste korraldamine, töötajate leidmine, võrgustike loomine jne. Põlevkivitööstuse ja energiatootmise loodud lisaväärtuse ja efektiivsuse kasvatamisele aitab kaasa 2018. aastal korraldatud RITA tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ rakendusuuring „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine” jätkuhankena rakendusuuring „Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamine“. Valmis uuendatud kaevandamisjäätmete parim võimalik tehnika (PVT). Jätkub põlevkivi elektri- ja õlitootmise PVT rakendamine. 2018. a koostati KeTS- i muutmise eelnõu (645 SE), mille sisuks oli põlevkivist elektritootmisele ja õlitootmisele eraldi kaevandamisõiguse tasumäärade kehtestamiseks aluste loomine. Eelnevast lähtuvalt muudeti põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäärasid ja nende sõltuvust 1% väävlisisaldusega raske kütteõli maailmaturu eelmise kvartali keskmisest hinnatasemest. Ühtlasi muudeti, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ettepaneku alusel, keskkonnatasude seadust, mille tulemusena hakkavad alates 2020. a I kvartalist saama 0,08 eurot ühe kaevandatud põlevkivi tonni eest need kohalikud omavalitsused, kus asuvad põlevkivi termilise töötlemisega vedelkütust või elektrienergiat tootvad käitised. Lisaks kantakse alates 2020. a I kvartalist põlevkivi lend- ja koldetuha tonni kõrvaldamise saastetasust 0,08 eurot ühe kõrvaldatud tonni eest kõrvaldamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. Nende kahe muudatuse koosmõjuks on hinnatud ca 2,5 mln. eurot, mille eest KOV-d saavad vähendada põlevkivitööstusest tulenevaid keskkonnahäiringuid ja parandada kohalikku elukeskkonda. 4 SA Kutsekoda koostatud energeetika ja kaevandamise valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi ehk OSKA raport toob välja, et valdkonna ettevõtetes töötab põhikutsealadel ca 11 500 inimest ja seega omab Ida-Virumaa tööhõives olulist osa. Samuti toob raport välja selle, et tööjõu vajadust mõjutab lähema 10 aasta jooksul tugevalt suur vanemaealiste töötajate osakaal valdkonna ettevõtetes – 40% põhikutsealadel hõivatutest on 50-aastaseid või vanemad. Samas on karmistunud keskkonnanõuetest tulenevalt prognoositud põlevkivil baseeruva energeetika osatähtsuse vähenemist. 2018. aasta lõpu seisuga on koostamisel teostatavus-tasuvus analüüs ja detailplaneeringu eskiislahendused Auvere elektrijaama jääksoojuse kasutamiseks (kalakasvatus, katmikalad). Põlevkivivaldkonda käsitleb täpsemalt strateegiadokument „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ koos rakendusplaaniga aastateks 2016-2019, mille täitmise kohta koostatakse perioodilisi aruandeid. Piirkonna külastajatele atraktiivsemaks muutmiseks on jätkunud piirkondade konkurentsivõime tõstmise programmi turismivaldkonna toetusotsused (2016-2017) saanud projektide elluviimine: Sihtasutus Narva Muuseum „Piirikindluse avastuskeskuse avamine“ (toetuse suurus ca 3,54 miljonit eurot); Sihtasutus Kiviõli Seiklusturismi Keskus „Kiviõli Seikluskeskuse pereturismitooted“ (toetuse suurus ca 1,5 miljonit eurot); Kohtla Vallavalitsus (Toila vald) „Valaste joa trepistiku ja matka-õpperaja rajamine“ (toetuse suurus 0,3 miljonit eurot); „Sillamäe linna ajaloolise keskuse merele avamine läbi Mere pst. rekonstrueerimise“ (toetuse suurus 1,45 miljonit eurot); „Ida-Viru turismisihtkoha kui võrgustiku arendamine“ (toetus ca 470 000); „Sillamäe rannapromenaadi rajamine“ (toetus ca 2,3 miljonit eurot); „Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus“ (toetus 466 000 eurot); Narva Linn „Pimeaia pargi rekonstrueerimine, II etapp“ (toetus 912 170 eur); Varesesaar OÜ „Kreenholmi Tekstiilimaailm“ (3,6 mln. eurot); Sihtasutus Aidu Veespordikeskus „Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse arendamine“ (3 727 928 eur). Projektide mõju ei ole suures osas veel saabunud. Samuti on Ida-Virumaa turismiklaster panustanud turundusse, viies 2018. aastal läbi 11 kampaaniat (neist 7 siseturul, 2 Soome ja 2 Venemaa turul) ja 14 erinevat turundusüritust. Ida-Virumaa maine ja uus kuvand „Seiklusmaa Ida-Viru“ on saanud turismiringkondadelt väga positiivset tagasisidet. 5 Tegevussuund 2. Luua turvaline, mitmekesine ja aktiivset elustiili võimaldav elukeskkond Tegevussuuna eesmärkideks on parandada maakonnas transporditingimusi ja liikumisvõimalusi, parandada elamistingimusi ja muuta linnakeskkond atraktiivsemaks, parandada keskkonnaseisundit, avardada aktiivse vaba aja veetmise võimalusi ning laiendada ja mitmekesistada kõrghariduse saamise võimalusi maakonnas. Eesmärkide suunas liikumise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste seirenäitajate abil Turvaline, mitmekesine ja aktiivset elustiili võimaldav elukeskkond Sihttase Algtase 2015 seire 2016 seire 2017 seire 2018 seire aastaks 2020 Rändesaldo. u -8,9 (2015.- Mõõdetuna kolme 2017.a.) aastase perioodi sise- Liigub soovitule ja välisrännet u -8,2 (2014.- vastupidises suunas u -8 inimest u -7,7 (2013.- arvestava ligi -9 inimest (2011- 2016.a.) Liigub (2012.-2014.a) 2015.a.) Positiivsem aastakeskmise 2013.a.) soovitule u -8,6 (2016.- Liigub soovitud Liigub soovitud rändesaldo libiseva vastupidises 2018.a.) suunas suunas keskmisena 1000 suunas Liigub vähesel elaniku kohta (allikas: määral soovitud Statistikaamet).1 suunas Kuni 35-aastaste 50 424 vanuses 48 601 vanuses 0- 45908 vanuses 0-34 elanike arv. 50 757 vanuses 0…34 (01.01.2016) 34 (01.01.2017) (01.01.2018) > 46 294 Mõõdetuna tegeliku ja 0…34 (01.01.15) Kahaneb nagu Kahaneb nagu Andmed ei ole 2014 (2014. a tehtud 2014.a. koostatud 51 938 vanuses Kahaneb nagu prognoositud, prognoositud, prognoosiga prognoos). rahvastikuprognoosi 0…34 (01.01.2014) prognoositud, aga tempo võrreldes tempo võrreldes võrreldavad Prognoos on võrdlusena (allikas: väga kiires tempos eelmise perioodiga eelmise tulenevalt maakonna uuendamisel. Statistikaamet aeglustus perioodiga tõusis piiride muutusest RV022). 2014. aastal oli Elanike rahulolu teenuste avalike teenuste kättesaadavusega (ühistransporditeenus, rahul või pigem rahul sportimisvõimalused, olevate inimeste politsei- ja osatähtsus Ida- korrakaitseteenus Virumaal ning eriarstiabi) järgmine: Ei ole mõõdetud, Ei ole mõõdetud, kättesaadavusega. ühistransporditeenus järgmine järgmine mõõtmine Ei ole mõõdetud Ei ole mõõdetud Kasvab Mõõdetuna teenuse – 48%; mõõtmine 2017 2017 kättesaadavusega sportimisvõimalused rahul või pigem rahul – 64%; olevate inimeste politsei- ja osatähtsusena (allikas: korrakaitseteenus – Siseministeeriumi 51%; tellitav uuring, 2014.a. eriarstiabi – 44% teostas Saar Poll) elanikest Statistikaameti rahvastikuandmete põhjal on rändesaldo, mõõdetuna kolme aastase perioodi sise- ja välisrännet arvestava aastakeskmise rändesaldo libiseva keskmisena endiselt negatiivne. Väljarände intensiivsus on mõneti vähenenud (2018. aasta rändesaldo on -887 inimest, seejuures on välisränne juba teist aastat järjest positiivne). Noorte, kuni 35-aastaste elanike arv jätkuvalt väheneb. Näitajate 1 2018.a. seireandmetes on aastate 2015-2018 rändesaldo kajastamisel kasutatud elanike arvu andmeid haldusreformi järgsetes (01.01 2018 a. seisuga) maakonna piirides. 2017. a. seireandmetes kajastatakse andmeid enne haldusreformi olnud maakonna piirides. 6 järsk negatiivsemaks muutumine on seotud 2016. aastal muudetud rahvaarvu arvutamise metoodikaga. Seoses metoodika muutumisega on keeruline võrrelda tulemust Statistikaameti varem koostatud pikaajalise rahvastikuprognoosiga. Andmed ei ole 2014 prognoosiga võrreldavad ka tulenevalt maakonna piiride muutusest. 2019. aastal on koostamisel uus rahvastikuprognoos. 2018. aastal tegevussuuna raames ellu viidud tegevused Transporditingimuste ja liikumisvõimaluste parandamiseks maakonnas on teostatud Tallinn–Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehitus ja Sillamäe linna lõigu ümberehitus. Regionaalse ühistranspordi korraldamiseks moodustati 2017. aastal MTÜ Ida-Virumaa Ühistranspordikeskus. 2017. aasta detsembris lisati rongiliikluse tihendamiseks täiendav ekspressrongi paar Tallinn-Narva liinile, kuid kuna Tallinna ja Narva vahel on reisijate arv aastaga enam kui kahekordistunud, siis olemasolevast rongipargist enam ei piisa täiendavaks liini tihendamiseks. 2018. aastal teostati töid Kabala-Sonda jaamavahel ja rekonstrueeriti Narva ooteplatvorm. Projekti lõppedes 2020. a lõpus tagatakse 66% Tallinn-Narva raudteelõigust reisirongidele kiirus 135 km/h. Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu meetmest tehti rahastusotsus Kohtla-Järve linna projektile „Metsapargi kergliiklussõlme arendamine“ summas 530 000 eurot, mille tulemusena ehitati piirkonda juurde 6 km kergliiklusteid ning elavdati piirkonna elanike vaba aja veetmise ja liikumisvõimalusi. Alustati Narva ja Narva-Jõesuu linnades kergliiklusvõrgustiku ehitamist, mille esimesi etappe toetati vastavalt summas 3 926 802 eurot (ehitatakse 36,5 km kergliiklusteid) ning 908 687 eurot (6 km kergliiklusteid). Jõhvi linnas toetati promenaadi pikenduse I etapi rajamist summas 641 979,89 eurot. Elukeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks on teostatud ettevalmistavaid tegevusi. Narva raekoja hoone ja platsi rekonstrueerimiseks jätkati projekteerimistööde teostamist. Läbi on viidud raekoja platsi projekteerimisaegse ja ehitusaegse autorijärelevalve teenuse ostmise riigihange ja sõlmitud töövõtuleping. Koostati ehitustööde eelhinnang. Teostatud on Narva raekoja esise platsi arheoloogilised eeluuringud. Projektiga „Narva-Jõesuu linna sadama rekonstrueerimine“ rekonstrueeriti ja heakorrastati sadama territoorium, ehitati ujuvkai, slipp, välisvalgustus, parkla, jahtide hoiuala . Projekti 30MIILI (“Väikesadamad iga 30 miili kaugusel – elavdatud veeturismi teenuste arendamine Soome lahe idaosas“) tulemusel rajati Narva-Jõesuu sadamaalal vee-, elektri- ja reovee käitlemise süsteemid, rekonstrueeriti linnakai, ehitati sadamahoone ja tankla. Seni on kohalikud omavalitsused suutnud elamufondi olukorda (sotsiaalkorterid) vaid vähesel määral parandada. 2017. aastal Ida-Virumaa omavalitsused riiklikult toetatud üürielamuprogrammist toetust ei taotlenud. 2018 aastal sai toetust Narva-Jõesuu linn. Korterelamute rekonstrueerimise toetusmeedet Ida-Virumaa korteriühistud erinevatel põhjustel (kinnisvara vähene tagatisväärtus, võlglaste suurem osakaal) hoolimata Ida-Virumaa taotlejatele kohaldunud suuremast toetuse määrast (toetuse, osakaal üldiselt oli 25% või 40%, Ida-Viru maakonnas vastavalt 35% või 50%) praktiliselt kasutanud ei ole. 2019. aastal muudetud toetusmeetme tingimuste kohaselt erisus Ida-Virumaale kaotati, kuid Ida-Virumaa jäi tervikuna suurima toetusmääraga gruppi. 2018. aastal valmistati ette pilootprojekti tühjenevate korterelamute probleemistiku selgitamiseks ja lahenduste väljatöötamiseks (RaM), mis on osa MKMi poolt koordineeritavast tegevus- ja 7 rahastamiskavast kahaneva rahvaarvuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamiseks. Vahendite puudusel ei olnud võimalik projektiga sisuliselt edasi liikuda. 2019. a. taotletakse rahastust uuesti ning pilootprogrammi tulemusi kasutatakse Ida-Virumaa programmi raames Ida-Virumaa KOVidele kavandatava vastava toetusmeetme sisustamiseks alates 2021. Keskkonnaseisundi parandamiseks on otsustatud ellu viia Purtse jõe valgala ning nn. fenoolisoo puhastamise projekt kogumaksumusega 36 miljonit eurot. 2018. a. juunis sõlmiti leping tööde teostajaga, töödega alustati 2019. 2018.a võeti Toila vallavolikogus vastu eriplaneeringu „Kukruse aherainemäe ümberpaigutamiseks asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise KSH“ I etapi aruanne. Valmis Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuring "Kukruse A-Kategooria jäätmehoidla õhukvaliteedi mõõtmine" 2018. aastal viidi läbi mitmed uuringud ja koostati uuringute lähteülesanded Ida-Virumaa põlevkivitööstusest mõjutatud põhjaveekogumite uurimiseks. Samuti said rahastuse mitmed uuringud põlevkivi sektori mõjudega kokku puutuva elanikkonna seas (täpsem info lisas 1). Kõrghariduse saamise võimaluste laiendamiseks maakonnas toimub TTÜ Virumaa kolledžis paralleelselt päevaõppele vastuvõtt kaugõppesse. Käesoleval ajal moodustab kaugõppes õppivate tudengite arv ca 60% TTÜ Virumaa kolledži üliõpilaste arvust. 2018. a suvel võeti kolledžisse kaugõppe vormi õppima 96 tudengit. Magistriõppesse võeti vastu 12 tudengit. 01.09.18 seisuga oli magistriõppes 28 magistranti. TÜ Narva kolledžis antakse kõrgharidust või rakenduslikku kõrgharidust 9-l õppekaval sh 2-l õppekaval magistriõpe. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekava (rakenduslik kõrgharidus) lõpetasid esimesed vilistlased ning jätkatakse vastuvõttu õppekavale. Ida-Virumaa kolm kutseõppekeskust (Ida- Virumaa KHK, Narva KÕK ja Sillamäe Kutsekool) on ühtse juhtimise all ning alates 2016.a septembrist toimub õpe ühises Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses kolme eraldi paikneva õppekohaga. Ida-Virumaa KHK kutseõppekulud ja investeeringud olid 2018. aastal ligi 7,3 mln eurot (2018 investeeriti IVKHK Jõhvi õppehoonesse). 8 Tegevussuund 3. Luua sidustatud ja turvaline sotsiaalne keskkond Tegevussuuna eesmärkideks on parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning suurendada sotsiaalset sidusust. Eesmärkide suunas liikumise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste seirenäitajate abil: Sidustatud ja turvaline sotsiaalne keskkond Sihttase Algtase 2015 seire 2016 seire 2017 seire 2018 seire aastaks 2020 Elanike tervislik seisund. Mõõdetuna enese 31,1% (2015) 27,4% (2016) 28,5% (2017) 29,5% (2018) hinnangul hea või väga Eestis keskmisena Eestis keskmisena Eestis keskmisena Eestis keskmisena hea terviseseisundiga 16- 54,3% 55,7% 55% 53,5% 33,7% (2014) Kasvab aastaste ja vanemate Liigub soovitule Liigub soovitule Liigub soovitud Liigub soovitud inimeste osatähtsusena vastupidises vastupidises suunas, kuid ei suunas, kuid ei (allikas: Statistikaamet suunas suunas ületa algtaset ületa algtaset TH79). 74,97 aastat, vahe 74,84 aastat, vahe 74,97 aastat, vahe Eesti keskmisega 73,6 aastat, vahe Eesti keskmisega Oodatav eluiga (allikas Mõõdik lisatud Eesti keskmisega 2,81 (2016-2017) Kasvab, vahe Eesti Eesti keskmisega 3,46 (2015-2016) Statistikaamet RV0452; 2015. a seire 2,19 (2014/2015) Liigub soovitud keskmise 3,27 aastat Liigub soovitule LES12) käigus Liigub soovitud suunas, vahe Eesti näitajaga väheneb (2012/2013) vastupidises suunas keskmise suunas näitajaga väheneb 50,35 aastat, vahe Eesti keskmisega 50,04 aastat, vahe 49,57 aastat, vahe 4,6 aastat eesti keskmisega eesti keskmisega 51,11 aastat, vahe Tervena elatud eluiga Mõõdik lisatud 5,39 aastat 6,46 aastat Kasvab, vahe Eesti Eesti keskmisega (2014/2015) (allikas Statistikaamet 2015. a seire (2015/2016) (2016/2017) keskmise 4,03 aastat Liigub soovitule TH753:) käigus Liigub soovitule Liigub soovitule näitajaga väheneb (2012/2013) vastupidises vastupidises vastupidises suunas suunas suunas 8,4% (2014) Vaesus. Mõõdetuna 6,8% (2015) Eestis 6,3% (2016) Eestis 5,6% (2017) Eestis Eestis keskmisena absoluutse vaesuse keskmisena 4,3% keskmisena 3,3% keskmisena 3,4% 12,6% (2012) 6,3% väheneb määrana (allikas: Liigub soovitud Liigub soovitud Liigub soovitud Liigub soovitud Statistikaamet LES20). suunas suunas suunas suunas Tööhõive määr. 86,8% (2014) 85,9% (2015) 84,4% (2017) 87,9% (2018) Mõõdetuna maakondliku Liigub soovitule Liigub soovitule Liigub soovitule Liigub soovitud näitaja ja Eesti keskmise 88,9% (2013) > 90% vastupidises vastupidises vastupidises suunas kuid ei ole suhtena (allikas: suunas suunas suunas ületanud algtaset Statistikaamet TT240). Vastanute enese hinnangul põhinev näitaja elanike tervisliku seisundi kohta näitab positiivset tendentsi, kuid on oluliselt madalam Eesti keskmisest, ega ületa seire algtaset 2014. aastal. Ka Eesti keskmine vastav näitaja on viimasel aastal langenud. Vahe tervena elatud eluea osas võrreldes Eesti 9 keskmise näitajaga on järjepidevalt suurenenud. Vaesus, mõõdetuna absoluutse vaesuse määrana, on vähenenud (Eesti keskmine näitaja on viimasel kahel aastal olnud stabiilne). Tööhõivemäär (16- aastased kuni pensioniealised), mõõdetuna maakondliku näitaja ja Eesti keskmise suhtena on viimasel aastal võrreldes eelmisega oluliselt tõusnud (84,4-lt protsendilt 87,9 protsendini Eesti keskmisest) kuid ei ole veel ületanud 2013. aasta algtaset (88,9%) ega soovitud eesmärki (90%) Eesti keskmisest hõivemäärast. Ida-Virumaal elab ligi 103 400 tööealist (vanuses 15-74) inimest. Statistikaameti andmetel töötab Ida-Virumaal enim inimesi töötlevas tööstuses (ligi 13 900), hulgi- ja jaekaubanduses (ligi 6800) ning ehituses (ligi 5400). Mäetööstuses ja energeetikas töötab kokku ligi 6400 inimest. 2018. aastal tegevussuuna raames ellu viidud tegevused Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks on 2018. aastal SA Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi korpuse II ehitusjärgu projekteerimist toetatud 601 241 euroga. Hange on välja kuulutatud SA Narva Haigla erakorralise meditsiini osakonna renoveerimiseks. 2018. aastal otsustati SA Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi hoone ehitustöödesse investeerida aastatel 2019-2022 toetusena ca 15,5 miljonit eurot (68% kogumaksumusest) millele lisanduvad omavahendid 32%. 29.11.2018 jõustus uus investeeringute kava esmatasandi tervisekeskuste (ETTK) loomise toetamiseks Ida-Virumaa tõmbekeskustesse. Ida-Viru maakonna planeeritud 8 ETTK projekti kogumaksumus on 15 042 860,12 eurot (sh ERF toetus 7 629 925,02 eurot). Toetatavad projektid: SA Ida-Viru Keskhaigla Järve projekt 4 993 184 eurot, ERF 1 906 555,07 (2020); SA Ida-Viru Keskhaigla Ahtme projekt 2 720 262 eurot, ERF 1 130 000 (2021); SA Sillamäe Haigla 917 490 eurot, ERF 594 044,05 (2019); OÜ Corrigo 2 324 752,39 eurot, ERF 1 350 800 (2019); SA Narva Haigla 987 628 eurot, ERF 703 221 (2019); SA Kirde Kohalik Haigla 853 976 eurot, ERF 598 228,40 (2020); Lüganuse Vallavalitsus 1 413 525,73 eurot, ERF 759 000 (2019); OÜ Narva Perearstikeskus 832 042 eurot, ERF 588 103,50 (2019). Suurkoondamiste tõttu töö kaotanud inimeste tööle aitamiseks alustati 2016. a juulis täiendavate tööturuteenuste pakkumist Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi (EGF) projekti raames. Kavas oli 2 aasta vältel osutada teenuseid (tasemeõppetoetus, tööturukoolitus, eesti keele õpe, tööpraktika) vähemalt 800 inimesele kogumaksumusega 1,9 miljonit eurot EGFi toel, mis saavutati. Kokku osutati 2016. aasta juunist 2018. detsembrini teenuseid 1263 inimesele. Eriti hästi käivitus uue teenusena tasemeõppe toetus. Ajutise kriisimeetmena 2015 aastal kehtestatud töökoha loomise toetus lõpetati 2018. Jätkuna Ida- Virumaa meetmetele töötas Sotsiaalministeerium 2018. aastal välja piirkondlikud tööturumeetmed nõrgemate tööturunäitajatega piirkondade (sh Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti) toetamiseks. Planeeritud vahendid kuni aastani 2021 on 1,48 miljonit eurot. Töötukassa on tellinud uuringu (2019), et uurida Ida-Virumaal rakendatud täiendavate tööturumeetmete mõju. Täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse alusel telliti 2018. aastal Ida-Virumaalt 178 kursust 1636- le õppijale (674 600 eurot). Kursustel osalejaid oli rohkem ning kokku sai tasuta kursustel õppimisvõimaluse 2733 täiskasvanut. Alates 1. jaanuarist 2016 töötab Ida-Virumaal (Jõhvis) Sotsiaalkindlustusameti (SKA) lastekaitseüksuse Ida piirkonna allüksus. 2018 jätkas lastekaitseüksuse Ida piirkonna meeskond lastekaitsealase toe pakkumist piirkonna kohalikele omavalitustele ja teistele lastega töötavatele võrgustikuliikmetele. 10 Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud toetuse andmise tingimuste "Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine" raames on 2017. aasta lõpuks KOV koostöögruppide tegevussuuna tulemusel noorsootöö teenuse piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks koostatud 4 Ida-Virumaa koostöögrupi tegevuskava. 2018. aastal jätkati piirkondlike tegevuskavade põhiselt tegevuste elluviimist. Tegevussuund 4. Tugevdada kodanikuühiskonda ja suurendada seotust ülejäänud Eestiga Tegevussuuna eesmärkideks on suurenenud kodanikuaktiivsus, eesti keele positsiooni tugevnemine, kvaliteetsete meediaväljaannete väljaandmise jätkumine maakonnas, riigiteenistujate ja ametnike sideme tugevdamine maakonnaga ning maakonna avatuse suurendamine uutele tulijatele. Eesmärkide suunas liikumise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste seirenäitajate abil: Tugevam ja ülejäänud Eestiga rohkem seotud kodanikuühiskond Sihttas e Algtase 2015 seire 2016 seire 2017 seire 2018 seire aastak s 2020 Vabatahtlik aktiivsus. Teadlikult osales Mõõdetuna teadlikult või Teadlikult 27% ja mitteteadlikult vabatahtlikus osales 27% ja Mõõdetakse Kavandatakse 2018 a. mitteteadlikult tegevuses osalenute mitteteadlikult Mõõdetakse 2017 Kasvab 2017 (Siseministeerium) 24% elanikest osakaaluna (allikas: uuring 7% elanikest (2018) Liigub „Vabatahtlikus tegevuses (2013) soovitud suunas osalemine Eestis 2013“). Integratsiooni monitooringus 2015 sellist Integratsioonimonito Eesti keele kasutamine. küsimus ei olnud. oringu (2017) Mõõdetuna iga päev või aeg- Alternatiivina nt kasutada Mõõdetakse küsimus Ida-Virumaa ajalt eesti keelt kasutavate Integratsioonimonitooringu 2017 (järgmise teisest rahvusest elanike osakaaluna keelelisse küsimust Ida-Virumaa Eesti ühiskonna inimeste vähemusse kuuluvate teisest rahvusest inimeste integratsiooni 2018 ei 70% (2011) enesehinnangulise Kasvab elanike hulgas (allikas: uuring enesehinnangulise eesti monitooringu mõõdetud eesti keele oskuse - AS Emor, SA keele oskuse kohta: 2011 lõpparuanne kohta: 2017 22% Poliitikauuringute Keskus 16% aktiivne ja 50% valmib mais aktiivne ja 56% Praxis, Tartu Ülikool (2011). passiivne oskus, 2015 20% 2017) passiivne oskus liigub Integratsiooni monitooring). aktiivne ja 54% passiivne soovitud suunas oskus) liigub soovitud suunas Teadlikult vabatahtlikus tegevuses osalenute arv on jäänud võrreldes 2013. aastaga samaks. Oluliselt on suurenenud mitteteadlikult vabatahtlikus tegevuses osalenute arv. Teadlikult vabatahtlikus tegevuses osalemise näitaja jääb Eesti keskmisele tasemele, ületades Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti vastavat näitajat. Võrreldes 2015. aastaga on eesti keele mittevaldajate osakaal kõige rohkem vähenenud just Ida- Virumaal (kui 2015. aastal ei osanud seal vastanutest eesti keelt üldse 30%, siis 2017. aastal 22%)2. Teistest rahvustest elanikud Ida-Virumaal vajavad eesti keelt nii tööl ja koolis kui ka vabal ajal vähem kui Eesti teiste piirkondade teistest rahvustest elanikud. Vabal ajal vajab eesti keelt ainult 17% Ida- Virumaa, kuid 54% Tallinna ja 66% muu Eesti teistest rahvustest elanikest. Inglise keele vajadus jaotub 2 Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017 https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf 11 piirkondlikult võrdsemalt, kuid vajadust inglise keele järele tunnetatakse vabal ajal kõige vähem just Ida-Virumaal.3 Vähene vajadus ja praktika eestikeelses keskkonnas võib olla ka üheks keeleõppe vähese tulemuslikkuse põhjuseks – näiteks täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse alusel tellitud (HTM) täiendavas eesti keele õppes osales 2018 kevadsemestril Sillamäel 28 õppurit, Narvas 98, Jõhvis, Ahtmel ja Kohtla-Järvel kokku 56 õppurit ja Kiviõlis 14 õppurit. Mais toimunud eksami sooritas 196-st õppurist 33 (17%) 2018. aastal tegevussuuna raames ellu viidud tegevused: Eesti keele positsiooni parandamiseks on otsustatud Eesti keele maja loomine Narva, iga-aastase riigieelarvelise baastoetusega 1 000 000 eurot alates 2018. aastast, koos kõrgharidust eeldavate töökohtadega loomisega Ida-Virumaal. Alates 2019 aasta algusest asub Integratsiooni Sihtasutuse peakontor Narvas ning harukontor Tallinnas. Haridus- ja Teadusministeerium toetab eestikeelse hariduse arengut omavalitsustes, kus eestikeelse elanikkonna osakaal on alla 10%. Iga-aastaselt makstakse selle meetme raames Narva ja Sillamäe linnale Narva Eesti Gümnaasiumi ja Sillamäe Eesti Põhikooli õpetajate palgalisaks 30%. 2018 kasutati selleks 156 000 eurot. Toetatud on eesti keele õpet ja keelekümblust haridusasutustes, Päästeametis ning kohalikes omavalitsustes. Keelekümblusprogrammi toetamine (arendustegevused ja õpetajate palgalisa). Tasuta eesti keele kursustel osales 2018. aastal 544 (2017.a. osales 893) inimest Ida-Virumaalt, keeleklubides osales 192 (2017.a. osales 272) Ida-Virumaa elanikku. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusel osales 68 inimest Ida-Virumaalt (2017.a. aastal osales 127). Keeleõppesse panustab ka Ida-Virumaa programmi tegevus "Eesti ja inglise keele õpe ettevõtjatele ja ettevõtete võtmetöötajatele", mille elluviimiseks on sõlmitud leping Integratsiooni Sihtasutusega. Maakonnas jätkub kvaliteetsete meediaväljaannete väljaandmine. Jätkatakse Eesti Rahvusringhäälingu Narva stuudio, uudiste korrespondentpunkti ja rus.err.ee korrespondendi tööd Narvas (2015-2016 perioodil 430 703 eurot, 2017-2020 perioodiks planeeritud 641 572 eurot). Toimunud on koolitused, infopäevad vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtjatele (korraldasid IVEK, KÜSK), toetatakse Ida-Viru kultuuriseltside suhete arendamist Eesti teiste piirkondade seltsidega (täpsem ülevaade tegevustest on esitatud lisas 1). Kohalikud omavalitsused panustavad kodanikuühiskonna arengusse läbi kohalike ürituste korraldamise ning avalikult kasutatava infrastruktuuri arendamise. Siiski on vabaühenduste aktiivsus ning panus kogukondlikusse arengusse pigem madal. Näiteks ei kasutatud erinevalt kõikidest teistest maakondadest Ida-Virumaal 2018. aastal toimunud kohaliku omaalgatuse programmi taotlusvoorudes ära kõiki kasutada olnud vahendeid. Sellest tulenevalt lepiti kokku täiendavad tegevused vabaühenduste aktiivsuse tõstmiseks. 2016. aastal otsustati riigigümnaasiumite moodustamine ja neile uute hoonete ehitamine Kohtla- Järvele ja Narva. 2019 aastal valmib Kohtla-Järve riigigümnaasium ning alustatakse Narva riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursiga. Ühtse juhtimise alla on koondatud Ida-Virumaa kolm kutseõppekeskust - Jõhvi, Sillamäe ja Narva ning alates 1. septembrist 2016.a. toimub õpe Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õppekohtadega Sillamäel, Narvas ja Jõhvis. Ühtse juhtimise all olevad õppekohad suurendavad piirkonna elanike võimalusi osaleda kutseõppes, paraneb koostöö ettevõtjatega neile vajaliku tööjõu koolitamisel ning kasutatakse otstarbekamalt kooli kasutuses olevaid ressursse. Õppebaaside ümberkorraldamiseks ja õpilastele täiendavate majutustingimuste 3 Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017 https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf 12 loomiseks investeeriti 150 000 eurot. Kooli vahenditest remonditi Sillamäe õppekoha ühiselamu. 2016. ja 2018. aastal läbi viidud põhikoolivõrgu korrastamise meetme taotlusvoorude tulemusel jätkavad KOVid toetuste kasutamisega, sh toetatakse koolihoonete renoveerimist Narvas kahes, Jõhvis ühes, Aseris ühes ja Kohtla-Järvel ühes põhikoolis. Valitsuskabineti 21.07.2016 istungi protokollilises otsuses, millega kinnitati arengudokumentide seirearuanded, tehti ettepanekud luua Ida-Virumaal ametiasutusi omavatel ministeeriumitel 2017. a lõpuks vastastikuse ametnike vahetusega stažeerimisvõimalusi Ida-Virumaa ja muu Eesti vahel. Justiitsministeerium on stažeerimisvõimalusi rakendanud peamiselt vanglateenistuses – 2016. aastal liikus Tallinnas ja Tartus paiknevatest vanglatest Viru vanglasse tööle kuus inimest. 2017. aastal liikus Tallinnas ja Tartus paiknevatest vanglatest Viru vanglasse tööle viisteist inimest. Piirkonnas tööle asumise toetamiseks rakendatakse Viru vanglas kõrgemat palgakoefitsienti võrreldes muude vanglatega. 2017. aastal roteerus Riigikogu Kantseleist üks inimene tööle Ida-Virumaale Jõhvi Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Kaks inimest liikus Jõhvi vanglate osakonda tööle Tallinna Vanglast. Maaeluministeeriumi on oma valitsemisalas töötamas välja valitsemisalaülest roteerimissüsteemi, milles võetakse arvesse ka ametnike stažeerimisvõimalusi Ida-Virumaa ja muu Eesti vahel. Politsei- ja Piirivalveameti liiklusmenetlusteenistusse on planeeritud tuua 14 töökohta Ida- Virumaale - kolimine sõltub rahastusotsuse heakskiitmisest. 2017. aastal loodi Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) välishindamisosakonnas kaks uut ametikohta paiknemisega Jõhvis, kes tänaseks on lahkunud. Edaspidi on otsustatud luua püsiva töökoha võimalus vaid Tallinnas ja Tartus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole stažeerimisi planeerinud. Kultuuriministeeriumi poolt stažeerimisvõimalusi Ida-Virumaa ja muu Eesti vahel loodud ei ole, küll aga on Narva eesti keele maja rakendumisega plaanis alustada tööjõuvahetusprogrammide elluviimist. Palgakoefitsenti kasutab Siseministeeriumi valitsemisalas ka PPA ja PÄA, makstes Ida-Virumaa ametnikele regioonitasu. Päästeamet maksab Ida-Virumaa teenistujatele samal teenistuskohal sama töö sisu eest ca 5% kõrgemat põhipalka võrreldes teiste (v.a. Tallinna ja Harjumaa) piirkondade teenistujate põhipalgaga. 2018. aastal muudeti lähtetoetuse maksmise põhimõtteid, laiendades arstlike erialade ringi ja 2019. a on plaanis muuta eriarsti lähtetoetuse andmise aluseid selliselt, et tekitada võimalus vajadusel maksta suuremat lähtetoetust prioriteetsetesse piirkondadesse, sh ka näiteks Ida-Viru piirkonda minevatele arstidele. 30.03.2017. otsustas Vabariigi Valitsus, et rajatakse Sisekaitseakadeemia Narva Kolledž. 2017. aastal viidi läbi arhitektuurikonkurss. 2018. aastal toimus Narva õppekeskuse ehitusprojekti koostamine ja kuulutati välja ehituse hange. Kultuuriministeeriumi haldusalas viidi lõpule Integratsiooni Sihtasutuse peakontori Tallinnast üleviimine Narva. Tallinnasse jääb harukontor. Kõik Integratsiooni Sihtasutuse uued töötajad võetakse tööle asukohaga Narvas. Riigipalgaliste töökohtade pealinnast välja viimise algatuse raames on eesmärgiks seatud Ida- Virumaale viia 232,25 töökohta. 2019 veebruari seisuga on sellest täidetud 116,5 töökohta. Läbivalt on probleemiks eluaseme leidmine ajutiselt piirkonda tulevatele spetsialistidele. Seireandmete tagasisidest tuleneb, et ametnike liikumine paraneks oluliselt, kui nii Narvas kui Jõhvis oleks võimalik kasutada külaliskorterit (näiteks ühiselamus), mida saaksid kasutada nii politseiametnikud ja praktikandid, roteeruvad prokurörid, ajutiselt appi tulevad prokurörid, kohtuistungitel osalevad muu piirkonna prokurörid jne. Nn üürielamute toetusmeetmest on seni toetust taotlenud vaid Narva-Jõesuu linn. Probleemiks osutub ka kehv ühendus Tartu suunal. Tegevussuund 5. Suurendada piirkonna turvalisust ja tagada paremini riigi julgeolek Tegevussuuna eesmärkideks on siseturvalisuse asutuste mehitamine nõuetekohase personaliga olukorrale vastaval arvul, siseturvalisuse asutuste kindlustamine ajakohaste töötingimuste ja 13 tehnikaga ning siseturvalisuse asutuste toimiv koostöö teiste asutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikega. Eesmärkide suunas liikumise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste seirenäitajate abil: Piirkonna turvalisus ja paremini tagatud riigi julgeolek Sihttase Algtase 2015 seire 2016 seire 2017 seire 2018 seire aastaks 2020 Registreeritud Registreeritud kuritegude arv kuritegude arv Registreeritud Registreeritud Kuritegevuse tase. 2016.a 4309, 2014. a 5266, kuritegude arv 2015. kuritegude arv 2018.a Mõõdetuna suurenemine kahanemine a 4155, kahanemine 3638, vähenemine Kahaneb registreeritud Algtase võrreldes 2015. võrreldes 2013. võrreldes 2014. 2016. aastaga 15,6%, kiiremini kui kuritegude arvuna. fikseeritakse aastaga 3,7%, aastaga 2,4%, aastaga 21,1%, Eestis Eestis tervikuna Eestis (allikas: 2015.a. Eestis tervikuna Eestis 4,5%) 13,9%) vähenes sel perioodil keskmiselt Statistikaamet vähenes 11%) kahaneb, kuid liigub soovitud 6,4%) JS009) liigub soovitule aeglasemalt kui suunas liigub soovitud suunas vastupidises Eestis keskmiselt suunas abipolitseinikke 1 abipolitseinikke abipolitseinik 54, abipolitseinikke Abipolitseinikke 94 (1 abipolitseinikke 78 (1 1537 elaniku vabatahtlikke 71, abipolitseinik 1570 Abipolitseinike, abipolitseinik 1716 kohta, päästjaid 120, vabatahtlikke elaniku kohta). vabatahtlike maa- ja elaniku kohta), vabatahtlikke vabatahtlikke päästjaid 137, Vabatahtlikke päästjaid merepäästjate ning vabatahtlikke päästjaid 111 Kasvab, merepäästjaid 17 Kaitseliidu 111. Kaitseliidu päästjaid 166, vabatahtlikke eesmärk 1 (2015.a. jaanuar) Alutaguse Vabatahtlikke liikmeskond vabatahtlikke merepäästjaid 26 abipolitseinik Kaitseliidu maleva merepäästjaid 31. (infopäring PPA-sse merepäästjaid 33, Kaitseliidu 1300 elaniku Alutaguse liikmeskond 1017 (31.12.2018 seisuga) ja Kaitseliidu Kaitseliidu Alutaguse Alutaguse kohta. maleva liiget Alutaguse maleva liikmeskond maleva liikmeskond (31.12.2015) Abipolitseinike malevkonda). 995 liiget (31.12.2016 liikmeskond 1016 liiget Liigub soovitud osakaalu eesmärk ei ole seisuga) 1023 liiget (31.12.2014 suunas täidetud. (31.12.2017 seisuga) seisuga) Turvatunne oma 3,9 palli (2015) 14% Ida-Virumaa 3,6 palli (2014) elurajoonis (hinnang elukoha elanikest andis 5- 83% Ida-Virumaa Uuringu tegelik liikumisel. Ida turvalisusele: 5 - pallisel skaalal hinde elanikest leiab, et Eesti Elukoha turvalisus. nimi: "„Eesti prefektuuri väga turvaline, 1 „1“ või „2“ elukoha on elamiseks turvaline Mõõdetuna elanikud inimesed - täiesti turvalisusele (allikas: riik (Eesti keskmine hinnanguna elukoha siseturvalisust tunnevad ebaturvaline) SiM tellitud Saar Poll 94%). Ida-Virumaa turvalisusele (allikas: toetavast end kõige (allikas: SiM OÜ uuring: Eesti näitaja on regioonidest uuring - Turu- vabatahtlikust ebaturvalisemalt tellitud Turu- elanikud madalaim. uuringute AS tegevusest: – vaid 57% neist uuringute AS siseturvalisuse 92% Ida-Virumaa Paraneb (2013/2014). Eesti teadlikkus ja tunneb end uuring: Elanike vabatahtlikus elanikest leiavad, et elanikud usaldus, turvaliselt samas teadlikkus ja tegevuses - igaühe nende kodu vabatahtlikus 2013/2014" kui üldiselt hoiakud panus turvalise ümbruskond on tegevuses: (hinnang elukoha tunneb ennast turvateenuse ja elukeskkonna elamiseks turvaline teadlikkus ja turvalisusele: 5 - turvaliselt 70% turvaettevõtete loomisel ja tagamisel (Eestis keskmiselt 96%) usaldus) väga turvaline, 1 elanikest. suhtes / 2015) / 2016) (Siseturvalisuse avaliku - täiesti (Avaliku Liigub soovitud Liigub soovitule arvamuse uuring 2018) ebaturvaline) arvamuse uuring suunas vastupidises suunas 2017 PPA) 14 Ohutunne. Mõõdetuna end ja Väitega „Ma tunnen oma peret end turvaliselt öösel ohustatuna tundvate oma ümbruskonnas 31% (2014) elanike osakaaluna liikudes“ nõustub 67% 35% (2013) Liigub soovitud Info puudub Info puudub Väheneb Ida prefektuuris Ida-Virumaa elanikest. suunas (allikas: PPA uuring. (Eestis keskmiselt 82%) Elanike hinnangud (Siseturvalisuse avaliku politsei ja arvamuse uuring 2018) piirivalvurite tööle.) Ida-Virumaal registreeritud kuritegude arv on 2018. a. oluliselt vähenenud, kuid nii Eestit elukohana üldiselt, kui oma kodukohta peavad Ida-Virumaa elanikud võrreldes ülejäänud Eesti oma kodukoha kohta vastanutest jätkuvalt ebaturvalisemaks. Küsimusele, kuidas politsei saab hakkama teie elupiirkonnas kuritegevuse ohjeldamisega, andis vastuse väga hästi või küllalt hästi 47% Ida-Virumaa elanikest vastanutest, samas kui Eesti keskmine vastav näitaja oli 62%. Üldise rahulolu osas piirivalve tööga Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti vahel erisusi ei ole ning valdavalt ollakse piirivalve tööga rahul või pigem rahul (Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2018). 2018. aastal tegevussuuna raames ellu viidud tegevused Jätkatakse aktiivselt Ida-Virumaal töötavatele ja sinna lähetatud riigiametnikele ning avalikus sektoris töötavatele inimestele loodud piirkonna eripärasid tutvustava suhtlus- ja koostöövõrgustiku Eesti Riigiametnike Klubi (ERAK) tegevusi. 2018/2019. õa jätkub sisekaitseõpe 12 koolis sealhulgas on 6 Ida-Virumaa ja Narva kooli: Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Narva Soldino, Narva Kesklinna, Narva Pähklimäe Gümnaasiumid ja Narva Vanalinna Riigikool. Uuendatud on õppekava, koostatud kõigi kursuste kavad. Loodud on uus "Vangalteenistuse" kursus. Õppega liitus Ahtme Gümnaasium, kus alustati pääste kursustega jaanuaris 2019. Ida-Virumaal osaleb õppes 61 õppijat. Lisaks on Viru vangla koostöös teiste vanglate ja justiitskolledžiga alustanud üldhariduskoolide õpetajatele koostööseminaride korraldamisega. Jätkatakse Viru vangla võimekuse välja arendamist politseile ametiabi andmiseks ja sisejulgeoleku tugevdamiseks. Viru vanglal on ametiabi andjatest ametnikke 2018. aasta alguse seisuga üle saja, kes saavad ettevalmistavaid koolitusi ülesannetes, kuhu võidakse vanglateenistust kaasata. Arendatakse kahepoolseid suhteid ja koostööd Kagu-Soome politsei ja piirivalvega. Koostöö toimub kokkulepitud aastase tegevuskava alusel, mis hõlmab nii infovahetust kui ka vastastikkuseid visiite. Komplekteeritud on Ida prefektuuri piirivalve eriüksus (operatiivteenistus) ning kiirreageerimisvõimekust Ida prefektuuris on suurendatud 25-liikmelise üksuse võrra. Nii nagu 2017. aastal, oli ka 2018. aasta eesmärgiks, et 1300 elaniku kohta oleks piirkonnas üks abipolitseinik. Jõhvi ja Narva politseijaoskonnas oli 2018. a detsembri seisuga kokku 94 abipolitseinikku (1 abipolitseinik 1570 elaniku koha). Peamised põhjused, miks ei ole suudetud soovitud eesmärki saavutada, on eelkõige abipolitseinike kandidaatide riigikeele puudulik oskus. 15 Kokkuvõte ja põhijäreldused Seirearuanne annab ülevaate Ida-Virumaa 2015-2020 tegevuskava neljandast rakendamise aastast. Suure osa rakenduskava punktide puhul on nelja aasta jooksul tegevustega alustatud või edasi liigutud. Mõned tegevused on ka ellu viidud, näiteks on valminud Narva piiripunkt ja Narva lastekodu peremajad, komplekteeritud Ida prefektuuri piirivalve kiirreageerimisüksus, loodud Sisekaitseakadeemia praktikabaas, loodud on riigiametnike võrgustik, koostatud on meetmeprogramm ja tegevuskava Ida-Virumaa põhjaveeseisundi parandamiseks. Mitmete ühekordsete tegevuste puhul on kavandatud ja käivitatud jätkutegevusi (nt. ajutist tööturuteenuste ja töökoha loomise toetust Ida-Virumaa suurkoondamistele reageerimiseks on otsustatud jätkata ning laiendada ka Kagu-Eestisse). Suure osa tegevuste puhul toimusid 2015-2018. aastal ettevalmistavad tegevused (uuringud, toetustaotluste koostamine, projekteerimistööd, ehitushanked), seda eeskätt 2014-2020 perioodi toetusmeetmetega seotud tegevuste puhul ning otseseid tulemusi ning seostatavaid mõjusid komplitseeritumatele sotsiaalsetele ja demograafilistele protsessidele ei ole veel võimalik tegevustega seostada. Mitmete tegevuste elluviimine või elluviimisega alustamine on jäänud täiendava eraldise saamata jäämise taha (nt. Ida-Virumaa programmi tegevus "Tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede"). Ministeeriumite ja partnerite poolt on tegevuskavas välja toodud mitmed üle Eesti ühtsetel alustel teostatavad tegevused. Ka rahastust on taotletud tihti tervikprojektidele (üleriigiliselt rakendatavatele), mitte vaid Ida-Viru piirkonnale suunatud tegevustele. Seega ei ole iga tegevuskava punkti osas võimalik eraldi välja tuua Ida-Virumaad puudutavate tegevuste kogumaksumust ega ka tegevustele kasutatud vahendeid. Seetõttu tuleb arvestada, et Ida-Virumaale tehtud investeeringutega samalaadseid investeeringuid (nt haridus- ja tervishoiutaristu korrastamine) kavandatakse suures osas samadel alustel üleriigiliselt, mistõttu ei saa ilma lisameetmeteta eeldada Ida-Virumaa kiiremat järele jõudmist soovitud keskmistele näitajatele. Seirenäitajate muutusele hinnangut andes tuleb silmas pidada, et mitmel juhul ei ole 2018. aasta statistilised andmed veel kättesaadavad ning üksikuuringute jätku-uuringuid ei ole veel tehtud, või on nende metoodika muutunud. Samuti tuleb arvestada, et seirenäitajate trend väljendab endiselt pigem enne tegevuskava kehtestamist toimunud arenguid, kuna tegevuste mõju (alles alustatud ja käimasolevad tegevused) ei ole veel saabunud. Sellegi poolest on positiivsete arengutena kasvanud näiteks majutatud turistide ja külastajate arv, ööbimiste arv, kasvanud on ettevõtlusaktiivsus. Tõusnud on oodatav eluiga, vabatahtlikus tegevuses osalemise määr. Paranenud on eesti keele kasutamise ulatus. Rändesaldo ja alla 35-aastaste elanike arv on liikunud negatiivses suunas, kuid liikumise osas prognoositud sihttaseme suunas on keeruline hinnangut anda tulenevalt statistiliste andmete esitamises toimunud metoodikamuudatusest. Siiski saab välja tuua, et maakonnast väljaränne on 2018. aastal viimase 3 aasta väikseim (rändesaldo kokku -887) ning seejuures on välisrände saldo viimase 8 aasta positiivseim (+232). Eesti keskmisest oluliselt halvem elanike hinnang oma tervislikule seisundile on küll vähesel määral paranenud, samas kui tervena elatud eluiga on vähenenud. Kuigi ettevõtlusaktiivsus, tööhõive määr ja palgatööst teenitav töötasu on kasvanud, on nende näitajate mahajäämus Eesti keskmisega võrreldes suurenenud. Tuleb arvestada, et Eesti keskmisi näitajaid mõjutab enim Harjumaa, mis teeb Eesti keskmistele näitajatele järele jõudmise keeruliseks ka mitmetel teistel maakondadel. 16 Tegevussuuna 1, „Muuta majanduskeskkond atraktiivseks nii suurinvestoritele kui väikeettevõtjatele“, viiest seirenäitajast kolm liiguvad soovitud sihttaseme suunas. 2018. aastal suurenesid Ida-Virumaal võrreldes 2017. aastaga nii ettevõtlusaktiivsuse näitaja kui majutatud turistide ja ööbimiste arv. Probleemseks on osutunud tertsiaarsektori osakaalu ning palgatööst teenitava töötasu ühtlustumine Eesti keskmiste vastavate näitajatega. Tegevussuuna 2, „Luua turvaline, mitmekesine ja aktiivset elustiili võimaldav elukeskkond“ kolmest seirenäitajast kaks (rändesaldo ja kuni 35 aastaste elanike arv) liiguvad soovitud sihttasemest eemale (samas seoses metoodika muutumisega ning haldusreformiga on keeruline võrrelda tulemust Statistikaameti varem koostatud pikaajalise rahvastikuprognoosiga). Väljarände intensiivsus on samas vähenenud (2018. aasta rändesaldo on -887 inimest, seejuures on välisränne juba teist aastat järjest positiivne). Elanike rahulolu avalike teenustega kajastavat seirenäitajat ei ole 2018. aastal mõõdetud. Tegevussuuna 3, „Luua sidustatud ja turvaline sotsiaalne keskkond“ mille eesmärkideks on parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning suurendada sotsiaalset sidusust, 5-st seirenäitajast kaks (elanike tervislik seisund isikliku hinnangu järgi ja absoluutse vaesuse näitajad) liiguvad soovitud sihttaseme suunas, samas kui näitajad nagu tervena elatud aastad, oodatav eluiga ning tööhõivemäär vähenevad ning kaugenevad Eesti keskmisest. Tegevussuuna 4, „Tugevdada kodanikuühiskonda ja suurendada seotust ülejäänud Eestiga“, mille eesmärkideks on suurenenud kodanikuaktiivsus, eesti keele positsiooni tugevnemine, kvaliteetsete meediaväljaannete väljaandmise jätkumine maakonnas, riigiteenistujate ja ametnike sideme tugevdamine maakonnaga ning maakonna avatuse suurendamine uutele tulijatele kahest seirenäitajast üks - vabatahtlikus tegevuses osalemise näitaja on liikunud positiivses suunas. Eesti keele kasutust käsitlevaid näitajaid 2018. aastal ei mõõdetud. Tegevussuuna 5, „Suurendada piirkonna turvalisust ja tagada paremini riigi julgeolek“, mille eesmärkideks on siseturvalisuse asutuste mehitamine nõuetekohase personaliga olukorrale vastaval arvul, siseturvalisuse asutuste kindlustamine ajakohaste töötingimuste ja tehnikaga ning siseturvalisuse asutuste toimiv koostöö teiste asutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikega, seirenäitajatel põhinevat arengut on raske seireandmete osalise puudumise või ebaregulaarsusest ja muutuvast metoodikast tulenevalt hinnata. Neljast näitajast üks – registreeritud kuritegevuse taseme languse kiirus võrreldes Eesti keskmisega on liikunud soovitud sihttaseme poole. Nii Eestit elukohana üldiselt, kui oma kodukohta peavad Ida-Virumaa elanikud võrreldes ülejäänud Eesti oma kodukoha kohta vastanutest jätkuvalt ebaturvalisemaks. Keskmisest negatiivsem hinnang anti ka politsei hakkamasaamisele kuritegevuse ohjeldamisega. 2018. aastal on näitaja, abipolitseinike arv elaniku kohta, võrdluses 2017. aastaga halvenenud. Nii nagu 2017. aastal, oli ka 2018. aasta eesmärgiks, et 1300 elaniku kohta oleks piirkonnas üks abipolitseinik. See eesmärk on ainsana Ida-Viru maakonnas täitmata. Peamiseks põhjuseks, miks ei ole suudetud soovitud eesmärki saavutada, on eelkõige abipolitseinike kandidaatide riigikeele puudulik oskus. Valitsuskabineti istungitel (21.07.2016 ja 01.06.2017 istungid tegevuskavade seirearuannete kinnitamise kohta ning 08.02.2018 istung Ida-Virumaa programmi käivitamise kohta) on tehtud järgmised toetusvahendite kasutamist puudutavad ja Ida-Virumaa arengu kiirendamist soodustavad otsused: - luua Ida-Virumaal ametiasutusi omavatel ministeeriumitel vastastikuse ametnike vahetusega stažeerimisvõimalusi Ida-Virumaa ja muu Eesti vahel; 17 - ministeeriumitel otsida Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavade tulemuslikumaks elluviimiseks täiendavaid võimalusi piirkondadesse töökohtade loomiseks ja mõlema piirkonna projektide eelistamiseks üleriigilistest toetusmeetmetest rahastamisel; - ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministril, keskkonnaministril, kultuuriministril, haridus- ja teadusministril ning maaeluministril koostöös vastavate rakendusüksustega suurendada Ida-Virumaa ettevõtjate teadlikkust olemasolevatest riigi poolt pakutavatest toetusmeetmetest, et suurendada Ida- Virumaa ettevõtjate projektide osakaalu ettevõtlusmeetmetes; - ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministril analüüsida uute elamumajanduse toetusmeetmete väljatöötamise ning olemasolevate meetmete muutmise käigus meetmete rakendumist üle Eesti, sh Ida-Virumaal ning näha ette lahendused, mis arvestavad Eesti eri piirkondade eluasemeturu olukorda ja erisusi, et soodustada elamumajanduse toetuste jõudmist kõikidesse Eesti piirkondadesse; - kõigil ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava elluviimise eest vastutavatel ministeeriumidel otsida võimalusi Ida-Virumaa projektide osakaalu suurendamiseks ja eelistamiseks toetusmeetmetes. Ida-Viru maakonna eripäraste arenguvajaduste katmiseks on kavandatud vaid üksikuid spetsiaalselt Ida-Virumaale kujundatud meetmeid ja lahendusi nagu näiteks 2018.a. rakendatud eraldi eelarvega Ida-Virumaa programm; piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest Ida-Virumaale ja Kagu- Eestile ette nähtud lisatoetus võrreldes muude piirkondadega; Ida-Virumaal rakendatav piirkondlik töökoha loomise toetus koos uute töötajate väljaõppe ja eesti keele õppe toetamisega; EGFi vahenditest täiendavate tööturuteenuste osutamine suurkoondamiste käigus töö kaotanutele. SA KIK Keskkonnaprogrammist rahastatava veemajanduse programmi taotlusvoorudesse esitatud reoveekäitluse alamprogrammi projektide hindamisel on rakendatud hindamismetoodikat, millega eelistatakse Ida-Virumaa projekte. Vähesel määral eelistatakse Ida-Virumaa projekte ka MKM nn. üürielamute programmis. SoM, JuM ja SiM on jätkanud oma haldusala ametite Ida-Virumaal paiknevatel töökohtadel lisatasu maksmist ning VV riigipalgaliste ametikohtade pealinnast välja viimise tegevuskava raames on ministeeriumid viinud Ida-Virumaale Tartumaa järel kõige enam ametikohti (2019.a jaanuari seisuga 116 ametikohta). Piirkondlikke erisusi toetuste jagamisel, nagu erinev toetusprotsent, vahendite piirkondlik eeljaotus, toetustingimuste/kvalifitseerimistingimuste piirkondlikud erisused, on seni kasutatud siiski vaid vähesel määral ja mittesüsteemselt. Kavandatavate toetusmeetmete ja projektide valikukriteeriumite mõju hindamine regionaalarengule on seni olnud pigem pealiskaudne, mistõttu on oluline jätkata Ida- Virumaa tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimise kõrval täiendavate võimaluste otsimist nõrgemas arengupositsioonis olevatele piirkondadele, sh. Ida-Virumaale soodsamate ja mõjusamate eritingimuste/lahenduste loomiseks üleriigiliste toetusprogrammide sees. Lisad LISA 1 Ida-Virumaa tegevuskava rakendusplaani tegevuste elluviimise detailne ülevaade 2015-2018. 18

Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →