dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 11. juuli 2019
Viit
1-12/1375-1
Registreeritud
11. juuli 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2019 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
24. juuli 2019

Failid

  • 📎HTM-2711.asice1308 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 11.07.2019 nr 8-2/19/2711 Ministeeriumid Arvamuse avaldamiseks: SA Innove SA Archimedes SA Kutsekoda Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „haridus- ja teadusministri 25. juuli 2014. a määruse nr 68 „Põllumajanduserialade riiklik õppekava“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. eelnõu.pdf; 2. seletuskiri.pdf; 3. lisa.pdf. Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 09.07.2019 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 25. juuli 2014. a määruse nr 68 "Põllumajanduserialade riiklik õppekava" muutmine Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. § 1. „Haridus- ja teadusministri 25. juuli 2014. a määruses nr 68 „ Põllumajanduserialade riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) määruse 2. peatükk „Põllumajandustöötaja eriala õppekava üldosa“ sõnastatakse järgmiselt: „2. peatükk Põllumajandustöötaja eriala õppekava üldosa § 4. Põllumajandustöötaja eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid (1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud töötamiseks taime- ja loomakasvatussaaduste tootmisel ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Pärast õppekava läbimist õpilane: 1) töötab meeskonnaliikmena põllumajandusettevõttes, tegutsedes iseseisvalt tulemuslikult, ohutult ja ressursisäästlikult lähtuvalt kutse-eetikast, vastutades tööülesannete täitmise eest ning arendades sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi; 2) töötab põllumajandusettevõttes taimekasvatuse valdkonnas, kasvatab ning hooldab põllu- ja rohumaakultuure, rakendades agronoomia põhialuseid ja kasutades ohutult tööks vajalikku tehnikat ning osaleb taimekasvatussaaduste müügiks ettevalmistamisel; 3) töötab põllumajandusettevõttes loomakasvatuse valdkonnas, jälgib loomade heaolu ja tervislikku seisundit, hooldab ja söödab loomi, osaleb loomade taastootmisega seotud töödel ning loomakasvatussaaduste tootmisel; 4) järgib töötamisel head põllumajandustava, töötervishoiu-, tööohutuse- ja keskkonnaohutusnõudeid ning põllumajandusvaldkonna õigusaktides esitatut; 5) kasutab vastutustundlikult info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning interneti võimalusi isiklikel ja tööalastel eesmärkidel; 6) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult; 2 7) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana; 8) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 9) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 10) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 11) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi erialaselt ja oma elukvaliteedi tõstmiseks ning isiksuse arendamiseks. § 5. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks (1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud põllumajandustöötaja eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. § 6. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht (1) Põllumajandustöötaja eriala õppekava maht on 210 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt: 1) üldõpingud 30 EKAPd; 2) põhiõpingud 148 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 45 EKAPd; 3) valikõpingud 32 EKAPd. (2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmised: 1) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd; 2) põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine ja hooldamine 27 EKAPd; 3) põllukultuuride koristamine ja säilitamine 6 EKAPd; 4) rohumaakultuuride koristame ja säilitamine 7 EKAPd; 5) põllumajandusmasinate- ja seadmete hooldamine 13 EKAPd; 6) loomade või lindude hooldamine 10 EKAPd; 7) loomade või lindude söötmine 10 EKAPd; 8) loomade või lindude tervishoid 6 EKAPd; 9) loomade karjatamine 6 EKAPd; 10) lüpsmine 5 EKAPd; 11) veiste taastootmine 3 EKAPd; 12) sigade taastootmine 14 EKAPd; 13) lammaste ja kitsede taastootmine 3 EKAPd; 14) lamba- ja kitsesaaduste tootmine 5 EKAPd; 15) hobuste taastootmine 8 EKAPd; 16) lindude taastootmine 7 EKAPd; 17) linnusaaduste tootmine 7 EKAPd; 18) karusloomade ja küülikute taastootmine 7 EKAPd; 19) karuslooma- ja küülikusaaduste tootmine 7 EKAPd; 20) praktika 45 EKAPd. § 7. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed ja osakutsed (1) Õppekava läbimisel omandatakse „Taimekasvataja, tase 4“ kompetentsid ja „Loomakasvataja, tase 4“ vähemalt ühe spetsialiseerumise vastavad kompetentsid. (2) Õpingute käigus omandatakse moodulite 1-5 ja 20 õpiväljundite saavutamisel „Taimekasvataja, tase 4“ kompetentsid ja „Loomakasvataja , tase 4“ kompetentsid, kus järgnevast loetelust tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine, mille konkreetne valik 3 sätestatakse kooli õppekavas: 1) moodulite 6–11 õpiväljundite saavutamisel „Veisekasvataja, tase 4“ spetsialiseerumine; 2) moodulite 6–8, 12 õpiväljundite saavutamisel „Seakasvataja, tase 4“ spetsialiseerumine; 3) moodulite 6–9, 13–14 õpiväljundite saavutamisel „Lamba- ja kitsekasvataja, tase 4“ spetsialiseerumine; 4) moodulite 6-9, 15 õpiväljundite saavutamisel „Hobusekasvataja, tase 4“ spetsialiseerumine; 5) moodulite 6–8, 16–17 õpiväljundite saavutamisel „Linnukasvataja, tase 4“ spetsialiseerumine; 6) moodulite 6–8, 18–19 õpiväljundite saavutamisel „Karuslooma- ja küülikukasvataja, tase 4“ spetsialiseerumine.“; 4) määruse paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) määruse paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Õppekava moodulite 1, 10 õpiväljundid ja moodulist 20 valitud vastavate õpiväljundite saavutamisel omandatakse osakutsele „Lüpsja, tase 4“ vastavad kompetentsid.“; 6) määruse 3. peatükk „Hobuhooldaja eriala õppekava üldosa“ tunnistatakse kehtetuks; 7) määruse Lisa 2 „Põllumajandustöötaja eriala põhiõpingute moodulid“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 8) määruse Lisa 3 „Hobuhooldaja eriala põhiõpingute moodulid“ tunnistatakse kehtetuks. § 2. Rakendussäte Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Indrek Riisaar riigivaraosakonna juhataja kantsleri ülesannetes SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri 25. juuli 2014. a määruse nr 68 „Põllumajanduserialade riiklik õppekava“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse „Haridus- ja teadusministri 25. juuli 2014. a määruse nr 68 „Põllumajanduserialade riiklik õppekava“ muutmine“ aluseks on kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõige 3. Määruse koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard” riiklikule õppekavale esitatud nõuetega. Lisaks on eelnõu koostamisel arvestatud ka OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse valdkonna uuringus tehtud ettepanekuid ja kutseõppeasutuste poolt antud tagasisidet eriala õppekava rakendumisele. Määruse eelnõuga muudetakse „Põllumajanduserialade riikliku õppekava“ 2. peatükki „Põllumajandustöötaja eriala õppekava üldosa“ ja lisa 2 „Põllumajandustöötaja eriala põhiõpingute moodulid“, viies need kooskõlla Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu poolt 22. novembri 2018. a otsusega nr 2 kinnitatud kutsestandardite „Taimekasvataja, tase 4“ ja „Loomakasvataja, tase 4“ uute versioonidega. 3. peatükk „Hobuhooldaja eriala õppekava üldosa“ ja lisa 3 „Hobuhooldaja eriala põhiõpingute moodulid“ tunnistatakse kehtetuks. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Jane Talvik (tel 7354017; [email protected]), Sihtasutuse Innove (edaspidi SA Innove) õppekava ja metoodika agentuuri kutsehariduse õppekavade arenduskeskuse juht Ülle Nõmmiste (tel 735 0659; [email protected]), kutsehariduse peaspetsialist Ülle Parbo (tel 735 0654; [email protected]), õigus- ja hanketeenuste keskuse jurist Meelis Maiste (tel 735 0540; [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). Põllumajandustöötaja eriala riikliku õppekava muutmise eelnõu töötas välja töörühm koosseisus Miralda Paivel (Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool), Marika Oeselg (Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool), Riho Kala (Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool), Aive Kupp (Järvamaa Kutsehariduskeskus), Mirja-Mai Urve (Järvamaa Kutsehariduskeskus), Kaja Marrandi (Järvamaa Kutsehariduskeskus), Ann Riisenberg (Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda). Töörühma tööd koordineeris Ülle Parbo (Sihtasutus Innove). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse muudetava määruse § 1 lõike 1 punkt 2 kehtetuks, kuna puudub sisuline vajadus eraldi hobuhooldaja eriala üldosa kehtestamiseks, kui vastavat eriala õpetab ainult üks kool, kellel on juba Haridus- ja Teadusministeeriumi luba. Samal põhjusel tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõige 5. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse 2. peatükki „Põllumajandustöötaja eriala õppekava üldosa“. Õppekava aluseks olev kutsestandard kaotas kehtivuse ning selle asemele koostati kaks uut kutsestandardit „Taimekasvataja, tase 4“ ja „Loomakasvataja, tase 4“.Muudatuse kohaselt täpsustuvad õppekava eesmärk ja õppekava õpiväljundid. Muutub õppekava põhiõpingute moodulite struktuur ja õppesisu, et väljendada selgemini tänapäeval 1 põllumajandustöötajalt nõutavaid laiapõhjalisi kompetentse põllumajandusettevõttes nii taime- kui loomakasvatuse valdkonnas. Põllumajandustöötaja eriala õpingute kogumaht on 210 arvestuspunkti, mis jaguneb järgnevalt: üldõpingud 30 arvestuspunkti, põhiõpingud 148 arvestuspunkti, sh võtmepädevuste arendamist toetavad üldõpingud 30 arvestuspunkti ja praktika 45 arvestuspunkti ning valikõpingud 32 arvestuspunkti. Põllumajandustöötaja erialal kehtestatakse riikliku õppekavaga 20 põhiõpingute moodulit, mille koostamise aluseks on kutsestandarditega kehtestatud kohustuslikud ja spetsialiseerumist võimaldavad kompetentsid. Põhiõpingute moodulid sisaldavad praktilist tööd, 30 arvestuspunkti mahus ning valikus lõimitud võtmepädevuste arendamist toetavat õpet, mis on vajalik antud eriala omandamiseks. Põllumajandustöötaja praktikat saab sooritada ainult hooajal. Selleks on vajalik töötada kolmel aastal, et omandada kõik vajalikud kompetentsid. Põllumajandustöötaja eriala õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekava moodulite õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Põllumajandustöötajal on vajalik omandada kutsestandardi „Taimekasvataja, tase 4“ kõik kompetentsid ja kutsestandardi „Loomakasvataja, tase 4“ vähemalt ühele loomaliigile spetsialiseerumise kompetents. Samuti on riikliku õppekavaga määratud põhiõpingute moodulid lüpsja osakutsetele vastavate kompetentside omandamiseks. Kuna kutsestandardites ei ole eraldi kompetentsi põllumajandusmasinatel töötamise kohta ning puudub ka osakutse, siis puudub senine põhiõpingute moodul „põllumajandusmasinatega töötamine“. Juhtimise ja majandamise kompetents on viidud 5. tasemele, seetõttu on tühistatud ka moodul „juhtimine ja majandamine“. Lisandunud on uus moodul „rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine“. Uus moodul võimaldab õppijal omandada edasiseks tööks vajalikud baasteadmised ning saada teadmisi üldistest töötervishoiu, tööohutuse- ja keskkonnaohutusnõuetest ning EU nõuetest. Loomakasvatuse kutsestandardisse on lisatud spetsialiseerumine küülikukasvatusele, seetõttu on õppekavasse lisatud ka küülikute taastootmine ja küülikusaaduste tootmine. Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 7 lõike 3, sest uues kutsestandardis „Taimekasvataja, tase 4“ puudub osakutse „Põllumajandusmasinatega töötaja“. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse eelnõu paragrahvi 7 lõike 4 sõnastust, kuna muutunud on õppekava struktuur ning eraldi on praktika. Osakutse võimaldab omandada eriala osade kaupa ja jõuda õpilasel kiiremini tööturule. Osakutse „Lüpsja, tase 4“ vastavad kompetentsid saavutatakse moodulite 1, 10 õpiväljundite ja praktika moodulist (20) vastavate õpiväljundite saavutamisel. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks 3. peatükk, sest riiklikust õppekavast jäetakse välja hobuhooldaja eriala. Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse senise määruse lisa 2 „Põllumajandustöötaja eriala põhiõpingute moodulid“ tervikuna käesoleva eelnõu lisaga 1 „Põllumajandustöötaja eriala põhiõpingute moodulid“, milles esitatakse põllumajandustöötaja eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid lävendi tasemel. 2 Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks senise määruse lisa 3 „Hobuhooldaja eriala põhiõpingute moodulid“, sest riiklikust õppekavast jäetakse hobuhooldaja eriala välja. Eelnõu § 2 sätestatakse nõue viia kooli 4. taseme kutsekeskharidusõppe õppekavad uue määrusega vastavusse kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõju Määruse eelnõuga toetatakse elukestva õppe põhimõtete tulemuslikumat rakendamist kutseharidussüsteemis ning kutsehariduse suuremat sidusust üldharidusega. Elukestva õppe võtmepädevused on lõimitud eriala moodulitesse. Kaasajastatud riiklik õppekava seostab õpet tunduvalt tihedamalt töömaailma vajadustega, sest muudatuste tulemusel väljenduvad õppekavas selgemini tööturul nõutavad kompetentsid. See aitab suurendada nii tööandjate kui õpilaste arusaamist õppe käigus omandatavatest teadmistest, oskustest ja pädevusest ning loob võimalused paindliku ja üksikisikute vajadustele kohandatud haridustee kujundamiseks. OSKA raportist tulenevalt nähakse õppekavadega ette tulevikutöö oskuste ja teadmiste arendamine. Põllumajandustöötaja õppekava sisu toetab tänapäeval nõutavate laiapõhjaliste kompetentside omandamist. Senisest suuremat tähelepanu on pööratud kutseala reguleerivates õigusaktides esitatud nõuete tundmisele ja õppija digipädevuste arendamisele. Põllumajandustöötaja eriala osakutse võimaldab omandada eriala osade kaupa ja jõuda õpilasel kiiremini tööturule. Põllumajanduses on väga oluline osa praktikal, mida saab sooritada ainult hooajaliselt. Selleks, et omandada kõik vajalikud kompetentsid tuleb sooritada praktika erinevatel hooaegadel (kevadel, suvel ja sügisel). See toob kaasa ka õppeaja mõningase pikenemise. Valikõpingud laiendavad oluliselt õpilaste valikuid, võimaldab koolidel paindlikult reageerida tööturu muutustele, arvestada piirkonna eripära ja tööandja vajadusi. Ühtlasi luuakse seekaudu õpilastele võimalused omandada nii vajalikud kompetentsid täiendava kvalifikatsiooni saamiseks kui ka üldõpingute toetamiseks. Valikõpingud määratakse kindlaks kooli õppekavaga, mille hulgast saavad õpilased koostada meelepärase valiku. Põllumajanduserialade uuendatud riiklik õppekava loob eelduse kompetentsete põllumajandustöötajate koolitamiseks ning Maaeluministeeriumi arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks. OSKA uuringust lähtuvalt jääb põllumajanduses tööjõu vajadus hõivatud inimestega võrreldes kõrgemaks kui majanduses keskmiselt. Põllumajandustöötaja eriala õppekava loob eelduse kompetentsete valdkonnaspetsialistide koolitamiseks. OSKA raportist tulenevalt aitab antud õppekava leevendada regionaalset tööjõupuudust maapiirkondades. Õppekava mooduleid saab kasutada ka gümnaasiumi õppesuunana, samuti on hea tutvustada juba põhikoolis, et tekiks huvi valdkonna vastu. 3 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendades peavad koolid viima oma õppekavad muudetud riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul. Kooli õppekavade rakendamisega seotud kulud kaetakse kehtivate põhimõtete alusel kujunevast tegevuskulude eelarvest. Kool ei vaja selleks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemis ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Archimedes, Sihtasutusele Innove ja Sihtasutusele Kutsekoda ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule. Teet Tiko kutsehariduse osakonna juhataja 4 LISA 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega nr ………. Põllumajandustöötaja eriala põhiõpingute moodulid Maht Eesti kutsehariduse Mooduli nr Mooduli nimetus arvestuspunktides (EKAP) 1 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab oma vastutust teadlike otsuste  analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise  seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega protsessis  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektroonilistest allikatest tööturu, erialade ja 2) mõistab majanduse olemust ja õppimisvõimaluste kohta majanduskeskkonna toimimist  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektroonilistest allikatest praktika- ja töökohtade kohta 3) mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas  koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente: CV, motivatsioonikiri, 4) mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas sooviavaldus, lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast toimimisel 5) käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil  valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul  koostab juhendamisel endale, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani  kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi lähtudes ressursside piiratusest  selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust  koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve  loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse  täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta  kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi e-riik  kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast  võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana  kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid  tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda  kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele  kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani  loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu- ja tööohutuse põhilisi suundumisi, lähtudes riiklikust strateegiast  loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ning kirjeldab riskianalüüsi olemust  tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi-, keemilisi-, bioloogilisi-, psühhosotsiaalseid- ja füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks  tunneb ära tööõnnetuse ning loetleb meeskonnatööst lähtuvalt seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi, seoses tööõnnetusega  kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas  leiab iseseisvalt töötervishoiu- ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel  leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu-, tööajakorralduse- ja puhkuse kohta  võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi  loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente  arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu (bruto- ja netopalk) ning ajutise töövõimetuse hüvitise  kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis  koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt  kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega  kasutab situatsioonile sobivat verbaalset- ja mitteverbaalset suhtlemist  kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava  selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid  kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid  kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel  loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid  lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindussituatsioone 2 Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 27 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasvatab ning hooldab põllu- ja rohumaakultuure, rakendades agronoomia põhialuseid ning kasutades ohutuks tööks vajalikku tehnikat. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) võtab mullaproovid vastavalt juhistele • mõistab olulisemaid mullas toimuvaid protsesse, muldade omadusi ning selgitab nende seoseid 2) koostab vastavalt juhistele viljavaheldusplaani ja kultuurtaimede kasvuga täidab põlluraamatut • määrab mulla lõimise sõrmeprooviga, võtab mullaproove vastavalt juhendile, seostab 3) valmistab juhiste alusel maa külviks ette analüüsivastuseid kasvatatavate kultuuride kasvunõuetega 4) hindab seemnete külvieelset kvaliteeti ja külvab • selgitab külvikordade/viljavahelduse koostamise põhimõtteid • eristab ja iseloomustab põllu- ja rohumaakultuuride liike, selgitades nende kasvu- ja külviplaanis olevad kultuurid vastavalt juhistele arengufaase, kasutusvõimalusi ja kasvunõudeid 5) seadistab külvitehnika ja külvab külviplaanis • koostab vastavalt juhistele külviplaani, kasutades etteantud vormi ning vormistab töö arvutil olevad kultuurid vastavalt juhistele • täidab põlluraamatut jm dokumentatsiooni, vastavalt etteantud juhendile, kasutades erinevaid usaldusväärseid teabeallikaid 6) väetab põllukultuure, arvestades määratud väetusnorme ning seadistab tehnika • eristab ning võrdleb mullaharimistehnoloogiaid ja - võtteid • valmistab maa külviks ette vastavalt juhistele, lähtudes külviplaanist ja mulla omadustest ning 7) teeb taimekaitsetöid vastavalt juhistele ettevõttes kasutatavast mullaharimistehnoloogiast 8) seadistab hooldustöödel kasutatava tehnika ja teeb • eristab põllu- ja rohumaakultuuride enamlevinud liikide seemneid kasvuaegseid hooldustöid vastavalt juhistele • hindab organoleptiliselt seemnete kvaliteeti • valmistab seemned külviks ette, lähtudes kasutatavast kultuurist ja etteantud juhistest • seadistab vastavalt juhistele külviku, olenevalt põllu- või rohumaakultuurist • külvab külviplaanis olevad kultuurid vastavalt juhistele, kasutades olemasolevat põllumajandustehnikat ning järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid • selgitab mineraalelementide osa eluslooduses, toob esile taimetoiteelementide tähtsuse ja vajalikkuse • arvestab väetusnormid, lähtudes kultuuride nõuetest, mulla väetistarbest ja keskkonnanõuetest • võrdleb erinevaid väetamisvõimalusi, väetisi ja nende omadusi, selgitab väetiste mõju mullale ja taimele • seadistab väetisekülviku vastavalt juhistele • väetab põllukultuure ja rohumaid vastavalt normidele, kasutades olemasolevat põllumajandustehnikat ning järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid • eristab ja põhjendab kasvuaegseid hooldusvõtteid, lähtudes kasvatatavast kultuurist ning kasvutingimustest • seadistab kasutatava tehnika vastavalt tehtavale hooldustööle • teeb kasvuaegseid hooldustöid (äestamine, muldamine jm), arvestades kasvatatavat põllu- või rohumaakultuuri ning järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid • eristab enamlevinumaid umbrohtusid, kirjeldab nende omadusi, kasvufaase ja kahjulikkust kultuurtaimele • tunneb ära enamlevinud taimekahjurid ja haigused ning selgitab nende poolt tekitatud kahjustusi • eristab taimekaitsevahendite liike ja selgitab nende keemilisi omadusi ning kasutamist, lähtudes kasvatatavast kultuurist, kahjustajast ja ohutusnõuetest • koostab kirjaliku taimekaitseplaani, lähtudes juhistest ning kasutades info leidmiseks erinevaid teabeallikaid • teeb taimekaitsetöid vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid • juhendab kaastöötajaid lihtsamatel taimekaitsealastel tööoperatsioonidel • töötab iseseisvalt või meeskonnas, kasutab oma aega süsteemselt ja korrapäraselt, peab tähtaegadest kinni, hoiab korras oma töökoha ning tuleb toime kriisiolukordades 3 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime saagi koristamise ja säilitamisega, kasutades ohutu töö jaoks vajalikku tehnikat ja pidades kinni töö tehnoloogiast ning kvaliteedinõuetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) hindab saagi küpsustaset, seadistab • eristab ja iseloomustab enamlevinud põllukultuuride liike ning selgitab nende kasvu- ja koristustehnika ja koristab saagi vastavalt arengufaase ning kasutusvõimalusi juhistele • hindab vastavalt juhistele saagi küpsusastet ja kasvufaasi, arvestades põllukultuuride 2) eeltöötleb, sorteerib ja ladustab saagi vastavalt kasutuseesmärki nõuetele • selgitab erinevaid koristustehnoloogiaid, lähtuvalt koristatavast kultuurist ja koristusajast • seadistab ja hooldab koristustehnika juhiste alusel • koristab saagi vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid • selgitab saagi erinevaid säilitamisvõimalusi, lähtudes põllukultuurist ning saagi kasutamise otstarbest • eristab teraviljakuivatite tüüpe, selgitades nende tööpõhimõtet • selgitab kuivatustemperatuuride erinevust, lähtudes koristusaegsest niiskusest ja saagi kasutusotstarbest • annab ülevaate saagi eelpuhastamise ja sorteerimise põhimõtetest ning põhjendab selle vajalikkust • loetleb ja põhjendab põllukultuuride kvaliteedinõudeid ning selgitab kasvutingimuste mõju põllukultuuridele • kirjeldab erinevate kultuuride hoiustamisele- ja hoidlatele esitavaid nõudeid • kuivatab ja sorteerib saagi vastavalt juhistele ja ohutusnõuetele • ladustab saagi hoidlasse, arvestades hoiustamiseks- ja säilitamiseks vajalikke nõudeid • osaleb toodangu müügiks ettevalmistamisel • töötab iseseisvalt või meeskonnas, kasutab oma aega süsteemselt ja korrapäraselt, peab tähtaegadest kinni, hoiab korras oma töökoha ning tuleb toime kriisiolukordades 4 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub, ladustab ja hoiustab koresööda vastavalt juhistele ning kasutab ohutult selleks vajalikku tehnikat. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) hindab rohumaakultuuride kasvu- ja • eristab söödaks kasvatatavate põllu- ja rohumaakultuuride liike, seostades neid arengufaase, seab töökorda söödavarumiseks kasutamisalaga vajalikud seadmed • määratleb põllu- ja rohumaakultuuride kasvu- ja arengufaase, seostades arengufaasi tehtava 2) varub sööda (hein, silo) vastavalt juhistele töö ja kasutatava söödavarumis tehnoloogiaga 3) ladustab ja hoiustab sööda vastavalt nõuetele, • võrdleb erinevaid söödavarumis tehnoloogiaid, arvestades nende majanduslikku tasuvust võtab proove juhiste järgi • seadistab ja hooldab kvaliteetse sööda varumiseks vajaliku tehnika, arvestades seadmete kasutamisnõudeid • määratleb sobiva niite aja ja kõrguse, lähtudes tehtavast söödast, maa omadustest ning taimikust ning niidab vastavalt juhistele söödaks kasvatatava rohumaakultuuri, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid • iseloomustab sööda kvaliteedinäitajad ning nõudeid säilitustingimustele ja hoiustamisviisidele • põhjendab sööda varumistööde (niitmine, närvutamine, kuivatamine, kaarutamine, vaalutamine, pressimine, tallamine, kogumine, kiletamine, konserveerimine, katmine) mõju sööda kvaliteedile • hindab organoleptiliselt niidetud taimiku kuivusastet ja varub sööda vastavalt juhistele, arvestades tehnoloogiat ning eesmärki (hein, silo) • järgib oma töös head põllumajandustava ja tegutseb viisil, mis tagab ohutu sööda tootmise • valmistab ette sööda hoiustamistingimused, vastavalt sööda liigile ja säilitusnõuetele ning ladustab sööda vastavalt juhistele, tagades kvaliteedi säilimise • leiab erinevatest teabeallikatest infot keskkonnanõuete kohta ja rakendab teadmisi töös ning juhendab oma pädevuse piires kaastöötajaid sööda varumisel • töötab iseseisvalt või meeskonnas, kasutab oma aega süsteemselt ja korrapäraselt, peab tähtaegadest kinni ning hoiab korras oma töökoha, tuleb toime kriisiolukordades 5 Põllumajandusmasinate ja -seadmete hooldamine 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hindab masinate ja seadmete korrasolekut, valmistab masinad ette hooajatöödeks ning hoiustamiseks, hindab tööseadmete kuluvosade seisundit ning vajadusel asendab need või remondib. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kontrollib masinate ja seadmete töökorrasolekut • selgitab põllumajandusmasinate- ja seadmete tööpõhimõtteid ning hooldab neid • selgitab põllumajandusmasinate- ja seadmete hooldamis- ja tööpõhimõtteid, lähtuvalt 2) valmistab masinad ja seadmed ette hooajatöödeks kasutusjuhenditest ja tööohutusnõuetest ning hoiustamiseks • kontrollib igapäevaselt masinate ja seadmete töökorrasolekut ja hooldab neid, lähtudes 3) määrab ja hindab tööseadmete kuluvosade kasutusjuhenditest ja tööohutusnõuetest seisundit ning vajadusel asendab ja/või remondib • leiab erinevatest eesti- ja võõrkeelsetest teabeallikatest hoiustamis- ja kasutamisjuhendid, loeb ja mõistab kirjapandut • valmistab masinad ja seadmed ette hoiustamiseks või hooajatöödeks, puhastades ja hooldades neid vastavalt juhistele • määrab ja hindab seadmete kuluvosade seisundit, lähtudes tootja remondijuhistest • remondib ja vajadusel asendab seadmete osad, lähtudes tootja remondijuhistest • töötab iseseisvalt või meeskonnas, järgides tervist säästvaid töövõtteid, ohutusnõudeid ning töökultuuri • vastutab masinate säästliku kasutamise eest, analüüsib oma töö tulemusi 6 Loomade või lindude hooldamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime loomaliigi või lindude hooldamisega vastavalt spetsialiseerumisele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) hoolitseb loomade või lindude üldise heaolu  hoolitseb loomade/lindude üldise heaolu eest, puhastab söötmis ja jootmisala, söödab ja eest joodab loomad, eemaldab sõnniku, vajadusel lisab allapanu, kontrollib automaatsete 2) grupeerib ja/või paigutab loomad või linnud kliimaseadmete näitajaid, kontrollib valgustust ümber, arvestades nende kasvatamise  grupeerib ja või paigutab loomad/linnud ümber, lähtudes loomade tootmisperioodist ja eesmärki ja tootmisperioodi juhistest 3) vaatleb loomi või linde igapäevaselt, haigete  vaatleb loomi või linde, tuvastab haiged või hukkunud loomad, kirjeldab haige looma või surnud loomade või lindude leidmiseks, füsioloogilisi näitajad ja käitumist edastab teabe  puhastab loomad või linnud, teostab vastavalt vajadusest erinevaid toiminguid: kammib, 4) puhastab vajadusel loomad või linnud harjab, peseb jm, järgides tööohutust 5) hooldab loomade või lindude jäsemeid  abistab spetsialisti loomade sõrgade/kapjade värkimisel, korrastab küüniseid ja kärbib 6) kontrollib farmiseadmete töökorrasolekut ja teavitab lindude tiibu, arvestades tööohutust kõrvalekalletest vastutavat isikut  kontrollib farmiseadmete töökorrasolekut, jälgib seadmete tööd, kontrollib tehnilisi näitajaid ning annab hinnangu seadmete töövalmidusest  täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest  vastutab oma tööülesannete täitmise eest 7 Loomade või lindude söötmine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane söödab ja joodab loomad või linnud vastavalt spetsialiseerumisele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) jälgib loomade või lindude söömust  jälgib loomade või lindude söömust, selgitab loomade/lindude seedeprotsesse, toitainete 2) ladustab ja hoiustab söödad vajadusi ja loendab toitefaktoreid, hindab visuaalselt loomade/lindude toitumust ning 3) hindab söötade ja vee kvaliteeti järelejäänud sööda koguseid 4) söödab ja joodab loomi või linde 5) kontrollib söötmis- ja jootmisseadmete töökorras  ladustab ja hoiustab söödad, puhastab hoiuruumid, hindab visuaalselt ja organoleptiliselt olekut söötade ja vee kvaliteeti, eemaldab riknenud sööda ja vee, korraldab oma tegevust vastavalt olukorrale  söödab ja joodab loomi või linde, eristab enamlevinud söötade ja söödakultuuride liike, selgitab nende omadusi ja kasutamist, puhastab söötmisala ja -vahendid  kasutab eelseadistaud söötmisautomaatikat, selgitab söötmis- ja jootmisseadmete tööpõhimõtteid, kontrollib seadmete puhtust ja töökorrasolekut  täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest  kasutab arvutit söötmisautomaatikaga töötades  vastutab tööülesannete täitmise eest 8 Loomade või lindude tervishoid 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane jälgib loomaliigi või lindude tervislikku seisundit, vastavalt spetsialiseerumisele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) hindab visuaalselt loomade või lindude üldist  hindab visuaalselt loomade või lindude üldist tervislikku seisundit, kirjeldab tervislikku seisundit loomade/lindude anatoomilisi iseärasusi ja füsioloogilisi näitajaid 2) tuvastab looma või linnu haigusliku seisundi,  tuvastab looma või linnu haigusliku seisundi, tuvastab haige looma või linnu, kirjeldab annab esmaabi, ravib ja hooldab haiget looma haigustunnuseid, teavitab loomaarsti haigest loomast vastavalt loomaarsti juhistele  ravib haiget looma või lindu, eraldab haige looma või linnu, osutab esmaabi, ravib 3) abistab loomaarsti veterinaarsetes toimingutes vastavalt loomaarsti juhistele, tagab loomale sobiva keskkonna ja heaolu, jälgib 4) teavitab surnud loomast vastutavat isikut ja ohutusnõudeid järgib juhiseid  teavitab surnud loomast vastutavat isikut, selgitab korjuste hoiustamist ja edasise käitlemise nõudeid  täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest  täiendab ennast tööalaselt, omandab uusi töövõtteid 9 Loomade karjatamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rajab, hooldab karjaaedu ja jälgib karja. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) rajab ja hooldab karjaaedu ja -teid vastavalt  rajab ja hooldab karjaaedu ja –teid, kirjeldab erinevaid tarastamise viise, teostab karjaaia juhistele ja –tee vaatluse ja nimetab vajalikud hooldustööd 2) hindab karjamaasööda tagavara, tagab vee ja  hindab karjamaasööda tagavara, viib läbi karjakopli vaatluse hinnates rohumaa seisundit, lisasöötade olemasolu tunneb ära enamlevinud rohumaa kultuurid, selgitab erinevate loomaliikide 3) hooldab karjamaid vastavalt juhistele karjatamisviise ja karjatamisperioodi pikkust 4) jälgib karja ja ajab vastavalt juhistele  jälgib visuaalselt karja, vaatleb karjamaal loomagruppi ja selgitab tavapärasest erinevate loomade käitumist  jälgib karjamaade seisukorda, hooldab karjamaad vastavalt juhistele, kirjeldab hooldusvõtteid, kontrollib lisasööda ja vee olemasolu ning tegutseb vastavalt olukorrale  korraldab oma tegevust ja kohandab enda käitumist vastavalt olukorrale  täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest 10 Lüpsmine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane lüpsab veised, järgides toorpiima käitlemise hügieeninõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab lüpsiinventari lüpsiks ette  kirjeldab udara ehitust ja talitlust, selgitab piima tekkimise ja väljutamise protsesse ning 2) suunab loomad turvaliselt lüpsile ja tagasi piima koostist 3) valmistab loomad lüpsmiseks ette ja lüpsab  valmistab lüpsiinventari lüpsiks ette, seab lüpsiinventari ja töökoha lüpsivalmidusse, loomad selgitab masinlüpsi tööpõhimõtet ja kirjeldab erinevaid lüpsitehnoloogiaid 4) puhastab ja desinfitseerib lüpsiinventari ning  suunab loomad lüpsile ja tagasi, ettenähtud gruppi järgides ohutusnõudeid lüpsiala  valmistab loomad lüpsmiseks ette ja lüpsab loomad, puhastab nisad, teeb eellüpsi, hindab 5) kasutab lüpsmiseks lüpsirobotit visuaalselt piima kvaliteeti, kinnitab lüpsiriista nisadele, põhjendab hügieeninõuete vajalikkust lüpsmisel ja piimakäitlemisel  eraldab ja utiliseerib toiduks sobimatu piima ning märgistab haige udaraga looma  lüpsab loomad, veendub lüpsi lõppemisest, järgib lüpsihügieeninõudeid  puhastab ja desinfitseerib lüpsijärgselt lüpsiinventari ja lüpsiala vastavalt juhistele, selgitab pesu- ja desinfitseerimisaine keskkonnasäästliku kasutamist  jälgib lüpsiroboti tööprotsessi, selgitab arvuti ekraanil olevat informatsiooni kasutusvõimalusi ja tegutseb vastavalt sellele  peseb ja desinfitseerib lüpsiroboti, teostab lüpsiroboti pesu järgides juhiseid  jätab lehma kinnisperioodile, selgitab kinni jätmise protseduuri, järgib juhendit ja arvestab looma füsioloogilisi näitajaid  kasutab oma töös arvutit, lähtuvalt ettevõtte töökorraldusest  täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest 11 Veiste taastootmine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane avastab innad ja osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) avastab indlevad veised ning abistab veiste  tuvastab indlevad veised, avastab innatunnuste põhjal loomad, registreerib indleva looma, seemendamisel ja tiinuse kontrollimisel abistab spetsialisti veise seemendamisel 2) jälgib veise poegimisprotsessi, abistab oma  abistab spetsialisti tiinuse diagnoosimisel, osaleb tiinuse diagnoosimisel, märgistab pädevuse piires, identifitseerib vastsündinud vasika loomad, kirjeldab tiinuse diagnoosimisemetoodikaid ettevõttes kehtestatud korrale  jälgib poegimisprotsessi, kirjeldab selle kulgu ja loote probleemseid asetusi, identifitseerib 3) jälgib poeginud looma ja vastsündinu tervist ning vasika heaolu  jälgib poeginud looma ja vastsündinu tervist, hooldab vastsündinud vasikat vastavalt 4) tagab vasikale ternespiima juhistele 5) võõrutab lihaveise vasika  tagab vasikale ternespiima, kontrollib ternespiima olemasolu ja kvaliteeti, joodab vasika, selgitab sondiga jootmise metoodikat  võõrutab lihaveise vasika, selgitab erinevaid meetodeid  dokumenteerib innad ja registreerib sünnid, vastavalt juhendile  tuleb toime kriisiolukordades osutades abi loomadele, vajadusel teavitab vastutavat isikut  täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest 12 Sigade taastootmine 14 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab sigade aretusega seonduvaid põhitõdesid ja osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes lähtudes sigade heaolust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valib aretusloomad vastavalt juhistele  valib aretusloomad, kirjeldab ja nimetab Eestis aretatavaid ja kasvatatavaid seatõuge, 2) tuvastab indleva emise liigiomase käitumise selgitab seakasvatuses kasutatavaid aretusmeetodeid alusel ja valmistab emise paarituseks/seemenduseks  tuvastab indleva emise füsioloogiliste näitajate ning käitumise eripära alusel ette  valmistab emise paarituseks/seemenduseks ette, selgitab kuldi ja emiste suguorganite 3) teostab kuldiga paaritust ehituse ja talitluse eripära ja emise sigimistsüklit, abistab seemendajat 4) osaleb tiinuse määramise protsessis, abistades loomakasvatusspetsialisti 5) valmistab poegimiskohad ette, jälgib emise  teostab kuldiga paaritust, sooritab kuldiga paarituse jälgides kuldi ja emise käitumist, poegimist ja abistab vajadusel ning teeb põrsastega registreerib paarituse, järgib ohutusreegleid vajalikud toimingud  abistab tiinuse määramise kontrollimisel spetsialisti, märgistab, registreerib ja eraldab 6) jälgib poeginud emise ja vastsündinute tiined ja mittetiined emised tervislikku seisundit, kontrollib ternespiima  käsitleb mittetiinet emist vastavalt juhistele, tuvastab aborteerunud või mittetiineks jäänud olemasolu ja selle kättesaadavust järglastele emise 7) paigutab põrsad ümber, valib vajadusel  valmistab poegimisosakonna ja -poksid poegimiseks ette vastavalt juhistele, puhastab ammemised ja kasuemad vastavalt juhistele poegimisosakonna – ja poksid, jälgides hügieeninõudeid, tagab poegimiseks sobiva 8) registreerib sündinud põrsad ja teeb keskkonna ümberpaigutusi vastavalt ettevõtte töökorraldusele  jälgib emise poegimise kulgu, selgitab loodete võimalikke asetusi, normaalseid ning 9) lihvib põrsaste hambad, kupeerib sabad ja poegimishügieeni kastreerib kultpõrsad vastavalt juhistele ja  abistab emist poegimisel oma pädevuse piirides, tagab poegimishügieeni, kasutab puhtaid hügieeninõuetele abivahendeid, raske poegimise korral teavitab vastutavat töötajat 10) võõrutab põrsad vastavalt spetsialisti juhistele  identifitseerib sündinud põrsad, märgistab ja registreerib põrsad vastavalt töökorraldusele, vajadusel lihvib hambad  jälgib poeginud emise käitumist ja tervislikku seisundit, kontrollib emise udara seisundid, jälgib imetamiskäitumist, kontrollib ternespiima olemasolu  jälgib vastsündinud põrsaste käitumist ning tervislikku seisundit, jälgib põrsastele ternespiima kättesaadavust, kontrollib põrsaste toitumust, veendub põrsaste ohutuses  paigutab põrsad ümber, valides amm- ja/ või kasuemad vastavalt juhistele, selgitab amm- ja kasuemade valiku põhimõtteid  kupeerib sabad ja kastreerib kultpõrsad vastavalt juhistele, teostab sabade kupeerimise ja kastreerimise järgides loomakaitse- ja hügieeninõudeid  võõrutab põrsad vastavalt juhistele, teostab põrsaste võõrutuse, jälgides põrsaste heaolu, ohutust, selgitab võõrutusjärgse perioodi terviseriske  kasutab vajadusel elektroonilist andmebaasi, dokumenteerib paaritused /seemendused ja registreerib sünnid  kasutab oma töös arvutit lähtuvalt ettevõtte töökorraldusest  täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest 13 Lammaste ja kitsede taastootmine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes, lähtudes loomade heaolust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) moodustab paaritusgrupid ja dokumenteerib need  moodustab paaritusgrupid, selgitab paaritusgruppide moodustamise põhimõtteid, täidab vastavalt juhistele algdokumentatsiooni 2) valmistab ette poegimisala, jälgib poegimise  valmistab ette poegimisala, korrastades aediku, tagades puhta ja sobiva keskkonna, kulgu, teostab toimingud vastsündinutega, eraldab kontrollib vajaliku inventari olemasolu poeginud ute või kitse teistest, vastavalt juhistele  jälgib poegimise kulgu, kirjeldab loote normaalseid ja probleemseid asetusi ning 4) jälgib ute või kitse ja talle tervislikku seisundit, poegimishügieeni vajalikkust tagab ternespiima kättesaadavuse tallele, valib  tuvastab poegiva ja/või poeginud ute või kitse visuaalselt, hinnates tervislikku seisundit, vajadusel amme ja / või kasuema komplikatsioonide tekkimisel abistab poegimisel, vajadusel teavitab vastutavat isikut 5) registreerib sündinud talled, surnultsünnid ja  teostab vastsündinuga vajalikud toimingud, hinnates tervislikku seisundit, tagades tallele hukud ning märgistab talled ternespiima kättesaadavuse, identifitseerib, märgistab ja registreerib sünni vastavalt 6) võõrutab talled vastavalt juhistele juhistele  valib vajadusel kasuema ja või amme, jälgides amme või kasuema käitumist ja talledele ternespiima kättesaadavust  võõrutab talled vastavalt juhistele, selgitab võõrutuseks sobivate tallede tervist, kasvu ja arengut  kasutab vajadusel elektroonilist andmebaasi, dokumenteerib paaritusgrupid ja registreerib sünnid  kasutab oma töös arvutit lähtuvalt ettevõtte töökorraldusele  täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest 14 Lamba- ja kitsesaaduste tootmine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane pügab loomad, valmistab nahad ette parkimiseks, lüpsab piimalambad või kitsed järgides toorpiima käitlemise hügieeninõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) pügab lambad, sorteerib villa ja pakendab  pügab lambad vastavalt juhistele järgides ohutusnõudeid ja hooldab pügamistarvikud 2) valmistab lamba- või kitsenaha parkimiseks ette  sorteerib villa ja pakendab villa vastavalt juhistele, selgitab villa sorteerimise vajalikkust (soolab) vastavalt juhistele ja säilitamistingimusi 3) lüpsab piimalambad ja -kitsed vastavalt juhistele  valmistab lamba- või kitsenaha parkimiseks ette, soolab naha vastavalt juhistele  lüpsab piimalambad ja –kitsed, järgides ohutust ja toorpiima käitlemise hügieeninõudeid  täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest 15 Hobuste taastootmine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes, lähtudes hobuse heaolust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tuvastab visuaalselt inna, valmistab suguhobused  tuvastab visuaalselt inna, jälgides hobuste füsioloogilisi näitajaid ja käitumise eripära ette paarituseks või seemenduseks, abistab  valmistab suguhobused ette paarituseks või seemenduseks, selgitab abivahendite kasutust paaritusel või seemendusel ning vajadusel kasutab neid, järgib ohutuid töövõtteid 2) tuvastab poegimiseelse seisundi, osutab vajaduse  tuvastab visuaalselt mära poegimiseelse seisundi, kirjeldab füsioloogilisi näitajaid ja korral sünnitusabi, jälgib varsa ja mära heaolu käitumise eripära, osutab vajaduse korral sünnitusabi oma pädevuste piirides 3) jälgib varssade iseseisvat söömist  jälgib varssade iseseisvat söömist ja seedimise toimimist 4) hooldab varssunud mära, jälgib tervislikku  tagab ternespiima kättesaadavuse varsale, kontrollides ternespiima olemasolu, kvaliteeti ja seisundit selle kättesaadavust varsale  jälgib varssunud mära tervislikku seisundit, selgitab füsioloogilisi näitajaid ja käitumise eripära 5) talutab varsaga märasid, õpetab varssu  talutab varsaga märasid, õpetab varssu sotsialiseeruma ( puhastab, talutab, päitsestab jm), sotsialiseeruma, võõrutab varsad vastavalt jälgides komplekteerimisel ja ajamisel hobuste käitumise eripära ning hobuste ja inimeste spetsialisti juhistele turvalisust  võõrutab varsad vastavalt juhistele, selgitab võõrutusprotsessi  täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest 16 Lindude taastootmine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes, lähtudes lindude heaolust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) seemendab linnud kunstlikult vastavat juhistele  seemendab linnud kunstlikult vastavalt juhistele, kirjeldab sigimisfüsioloogiat ja selgitab 2) kogub ja valib haudemunad vastavalt sugulindude valikut kvaliteedile, valmistab haudemunad ette  kogub ja valib haudemunad vastavalt kvaliteedile, valmistades haudemunad ette hautamiseks, paigutab embrüod koorumiskappi hautamiseks, selgitab haudemunade kvaliteedi vajalikkust vastavalt juhistele  jälgib haude- ja koorumiskapi tööd, kirjeldab põllumajanduslindude hautamisrežiimi 3) jälgib haude- ja koorumiskapi tööd, vajadusel  paigutab embrüod koorumiskappi, selgitab koorumiskapi töörežiimi likvideerib kõrvalekalded  kontrollib koorunud tibusid, korjab tibud koorumiskastist, eraldab haudepraagi 4) kontrollib koorunud tibusid, valmistab tibud ette utiliseerimiseks, valmistab tibud ette transpordiks transpordiks vastavalt juhistele  teostab munemise jõudluskontrolli, dokumenteerib jõudluskontrolli üksiknäite 5) teostab munemise jõudluskontrolli vastavalt  jälgib tibude ja noorte sugulindude kasvamist, järgides lindude üleskasvatusrežiimi juhistele  järgib hügieeni, peseb ja desinfitseerib haudejaamas kasutatava inventari vastavalt 6) jälgib tibude ja noorte sugulindude kasvamist, juhendile ning töösisekorraeeskirjadele järgides lindude üleskasvatusrežiime  täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest 17 Linnusaaduste tootmine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kogub, sorteerib, pakib ja ladustab munad ning kogub ja töötleb linnusuled vastavalt ettevõtte töökorraldusele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab linnud ja lindla ette realiseerimisele  valmistab linnud ja lindla ette realiseerimisele saatmiseks, kirjeldab lindude saatmiseks vastavalt juhistele ettevalmistamise protsessi, järgib juhiseid 2) kogub, sorteerib mune kvaliteediklassidesse  kogub mune, sorteerib kvaliteediklassidesse, vajadusel puhastab ning märgistab, pakendab vastavalt nõuetele, vajadusel puhastab ning ja ladustab märgistab, pakendab ja ladustab  töötleb linnusuled, puhastab, peseb, kuivatab, sorteerib ja pakendab, järgib 3) puhastab, peseb, kuivatab, sorteerib ja pakendab keskkonnanõudeid linnusuled  täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest 18 Karusloomade- ja küülikute taastootmine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valib taastootmiseks loomad ja osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes, lähtudes loomade heaolust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valib aretusloomad vastavalt juhistele ( vajadusel  valib aretusloomad lähtuvalt juhendist, selgitab suguloomade valikut ja aretusringide koostab aretusringid) koostamist 2) tuvastab indleva karuslooma visuaalselt,  tuvastab indleva karuslooma visuaalselt, arvestades füsioloogilisi näitajaid ja käitumise valmistab looma ette seemenduseks/paarituseks eripära, kirjeldab sigimisfüsioloogiat liigist lähtuvalt 3) valmistab puurid ette poegimiseks vastavalt  valmistab looma seemenduseks/paarituseks ette, märgistades, eraldades ja vajadusel juhistele fikseerides järgides ohutust  valmistab puurid ette poegimiseks, teostab puuride ettevalmistuse tagades sobiva keskkonna ja vajaliku inventari 4) tuvastab poegiva ja /või poeginud karuslooma,  tuvastab poegiva ja/või poeginud karuslooma, registreerib sündinud pojad, hukud ja vajadusel abistab poegimisel, registreerib sündinud surnultsünnid, vajadusel teeb ümberpaigutamist pojad, hukud ja surnultsünnid vastavalt juhistele  vajadusel abistab poegimisel, kirjeldab poegimisabi osutamist, põhjendab 5) jälgib pesakonna tervislikku seisundit ja poegimishügieeni vajalikkust, vaatleb loomade tervislikku seisundit, selgitades käitumist füsioloogilisi näitajaid ja loomade käitumist 6) võõrutab pojad vastavalt töökorraldusele  võõrutab pojad vastavalt töökorraldusele, kirjeldab võõrutusprotsessi  täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest 19 Karuslooma- ja küülikusaaduste tootmine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valib loomad välja nahastamiseks, valmistab ette nahastamisruumid, osaleb looma surmamisel, eeltöötleb nahad realiseerimiseks vastavalt ettevõtte töökorraldusele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valib nahastamiseks loomad ja valmistab ette  valib nahastamiseks loomad, hindab ja selgitab looma välimikku ja nahastamisvalmidust, nahastamise ruumid vastavalt juhistele märgistab loomad 2) surmab looma vastavalt juhistele, tööplaanile ja  valmistab ette nahastamise ruumid, hooldab sisseseaded ja tarvikud, kirjeldab õigusaktide nõuetele õigusaktidest tulenevaid nõudeid 3) nahastab looma  surmab looma vastavalt juhistele, selgitab õigusaktide nõudeid, arvestab tööohutust 3) eeltöötleb ja pakendab nahad vastavalt juhistele  nahastab looma nülgides, puhastab nahad ja kraabib rasva  eeltöötleb nahad, trummeldab, paigutab vormile, kuivatab, võtab vormilt maha, sorteerib emas- ja isaslooma nahad, pakendab nahad  täidab tööülesandeid vastutustundlikult, suheldes kaastöötjatega informatsiooni vahetades, kannab hoolt heakorra ja puhtuse eest 20 Praktika 45 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane saab ettevõttes kogemusi, omandab oskusi ja vilumusi iseseisvaks tööks põllumajandussektoris. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib praktikajuhendi alusel • selgitab praktika olemust, praktikaks vajaminevate dokumentide esitamise nõudeid ning praktika isiklikke praktika eesmärke protseduuri 2) töötab juhendamisel • hindab praktikale seatud eesmärke ning koostab juhendi alusel isiklikud eesmärgid põllumajandusettevõttes taimekasvatuse • koostab juhendi alusel arvutis keeleliselt ja vormiliselt korrektse praktika aruande ja esitleb seda valdkonnas järgides ettevõtte • valmistab masinad ja seadmed ette kasutamiseks ja hoiustamiseks, puhastades ja hooldades neid vastavalt töökorraldust ja tööohutusnõudeid juhistele 3) vastavalt spetsialiseerumisele töötab • valmistab maa külviks ette lähtudes külviplaanist ja ettevõttes kasutatavast mullaharimisetehnoloogiast juhendamisel põllumajandusettevõttes • valmistab seemned külviks ette, lähtudes kasutatavast kultuurist ja etteantud juhistest loomakasvatuse valdkonnas, järgides • külvab külviplaanis olevad kultuurid vastavalt juhistele, kasutades olemasolevat põllumajandustehnikat ettevõtte töökorraldust, ning järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid tööohutusnõudeid ja loomade heaolu • väetab põllukultuure ja rohumaid vastavalt normidele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid 4) koostab juhendi järgi praktika • teeb kasvuaegseid hooldustöid arvestades kasvatatavat põllu- või rohumaakultuuri ning järgides liiklus-, aruande, hinnates oma tegevusi ja töö- ja keskkonnaohutusnõudeid praktika eesmärkide saavutamist • teeb taimekaitsetöid vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid • hindab vastavalt juhistele saagi küpsusastet ja kasvufaasi, arvestades põllukultuuride kasutuseesmärki • koristab saagi vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid • kuivatab ja sorteerib saagi vastavalt juhistele ja ohutusnõuetele • ladustab saagi hoidlasse, arvestades hoiustamiseks ja säilitamiseks vajalikke nõudeid • osaleb toodangu müügiks ettevalmistamisel • niidab vastavalt juhistele söödaks kasvatatava rohumaakultuuri, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid • varub sööda vastavalt juhistele, arvestades tehnoloogiat ning eesmärki (hein, silo) • valmistab ette sööda hoiustamistingimused vastavalt sööda liigile ja säilitusnõuetele, ladustab sööda vastavalt juhistele, tagades kvaliteedi säilimise • puhastab loomade või lindude liikumise- ja puhkeala, vastavalt vajadusele vahetab allapanu kasutades selleks farmiseadmeid, -tarvikuid ja –tehnikat • puhastab loomi või linde, hooldab jäsemeid pidades kinni nii looma/linnu kui enda turvalisusnõuetest • grupeerib või paigutab loomad või linnud ümber, lähtudes nende tootmisperioodist ja juhistest • söödab loomi või linde vastavalt juhistele, kasutades selleks farmiseadmeid või –tehnikat • hindab organoleptiliselt söötade ja vee kvaliteeti, eemaldab riknenud sööda ja vee • jälgib igapäevaselt loomade või lindude tervislikku seisundit, eraldab vajadusel probleemse looma või linnu ja annab esmaabi ning teavitab loomaarsti • hooldab ja ravib haigeid loomi vastavalt loomaarsti juhendamisele • käsitseb hukkunud looma vastavalt juhistele • tuvastab poegima hakkava looma, eraldab ta vajadusel, valmistab ette poegimisala ja annab vastavalt vajadusele poegimisabi, arvestades ohutus- ja hügieeninõudeid • hooldab vastsündinuid vastavalt juhistele • rajab karjaaedu vastavalt karjatatava loomarühma vajadustele • jälgib karjatatavat loomarühma ja karjamaade seisukorda, hooldab karjamaad vastavalt juhistele • valmistab lüpsiinventari lüpsiks ette, kontrollides puhtust ja vaakumitaset ning vajalike tarvikute olemasolu • suunab loomad turvaliselt lüpsile ja peale lüpsi tagasi ettenähtud gruppi • lüpsab loomad vastavalt ettevõtte töökorraldusele järgides hügieeninõudeid • pügab lambad ja käsitseb villa vastavalt ettevõtte töökorraldusele ja arvestades ohutusnõudeid • surmab karusnahalooma lähtuvalt loomakaitseseaduse õigusaktidest ja nahastab looma vastavalt juhistele ning eeltöötleb naha parkimiseks • kogub, sorteerib, pakib ja ladustab linnumunad vastavalt toidukäitlemise hügieeninõuetele • puhastab, peseb, kuivatab ja pakendab linnusuled vastavalt juhistele • järgib oma töös head põllumajandustava • töötab iseseisvalt või meeskonnas, hoiab korras oma töökoha, tuleb toime kriisiolukordades EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0710 - Haridus- ja teadusministri 25. juuli 2014. a määruse nr 68 „Põllumajanduserialade riiklik õppekava“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0dafa776-3e6b-431f-87c0-2235b66bbf43 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0dafa776-3e6b-431f-87c0-2235b66bbf43?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel