From: Andres Ergma <
[email protected]>
Sent: Wednesday, July 10, 2019 1:00 PM
To: Kultuuriminister <
[email protected]>;
[email protected]
Cc:
[email protected];
[email protected]
Subject: laulupeo korraldus-mitte ainult tilk tõrva
Lugupeetud Kultuuriminister hr. Tõnis Lukas
Lugupeetud Sotsiaalminister hr.Tanel Kiik
Laulu-ja tantsupidu on seks korraks läbi. Nii esinejad kui vaatajad said unustamatud mälestused.
Ainukesed, kes kogu meeleolu rikkusid, olid korraldajad. Kõik soovijad ei pääsenud laulupeost osa
saama,
kuna korraldajad sulgesid sissepääsu.
Kujuteldamatu, et keegi otsustas bürokraatlikult asjale lähenedes, et laulupidu ei ole enam Eesti
rahva pidu,
vaid mingi eksklusiivne kontsert.
Põhjendada sissepääsu sulgemist turvalisuse põhjendusega, on pehmelt öeldes jama. Tulin 7.juulil
Lauluväljakule
Merevärava kaudu 15.20. Kassade juures seisis hinnanguliselt piletilootuses inimest 200,
kelle sisse lubamine ei oleks üldist olukorda muutnud.
Kas Eesti riigil puuduvad vahendid, et korraldada üks kord viie aasta jooksul Üldlaulupidu vajalikul
tasemel?
Millele kulutasid korraldajad neile eraldatud finantsid, et neid ei jätkunud vajaliku,piisava
arvu turva-ja meditsiinipersonali palkamiseks?
Samas, naiste tualeti järjekord oli nagu 30 aastat tagasi - pool kilomeetrit.
Juba sel nädalal annavad korraldajad intervjuusid, et tulevikus tulebki müüa kindel arv pileteid.
Valitsuse tasemel keegi neid avaldusi pole kommenteerinud. Kas see on vaikiv nõusolek?
Aga hr. Lukas, Teie sõnavõtt laulupeol? „ ...see on meile kallis koht ja me peame siia ära mahtuma...“
Miks pinke oli paigaldatud poole väljaku ulatuses?Inimesd ei ole suuteliselt lihtsalt 7 tundi murul ühte
järge istuma,
rääkimata pensionäridest. Sellest tekkis väljakul täiendav edasi-tagasi sagimine. Lihtsalt selja
sirutamise vajadus.
Piknikutekiga murul külitamine + pool meetrit perimeeter, võtab oluliselt rohkem ruumi kui pink ja
pingil istumine.
Missugusele ühiskonnagrupile olid mõeldud pingid?
Piletid:6.juuli sektor A 60€, sektor B õpilane /tudeng/ pensionär 32€.
7.juuli üldala, ehk murul külitamine, tudeng/pensionär 7€.
Pensionärile oli lauluväljakule minek tehtud võimatuks tingimuste puudumise tõttu. Esiteks, pileti
hind pingil istumiseks
ja teiseks, tegelike, väljakul valitsevate tingimuste tõttu. Ega pensionäre seal näha ei olnudki.
Neile oli ligipääsetavus nullilähedane.
Praeguste laulu-ja tantsupeo sihtasutuse juhtide poolt teostatavat ideoloogiat oli näha juba 2014.
aasta laulu-ja tantsupeol,
kui pensionäride tantsuruhmadele koostati nn. „soovitused“ tantsurühma keskmise vanuse kohta.
Parafraseerides ühe eelmise laulupeo mõjusat laulu: „...mis riik see on, kus traditsioonide kandjad,
vanaemad ja vanaisad, laulupeo
vaatamiseks-kuulamiseks kas televiisori ette või paremal juhul, nurga taha suunatakse!?“
Andres Ergma
Eesti Pensionäride Ühenduste Liit