Kiri

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 8.07.2019 nr 8-2/19/2681 Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Eesti Kaubandus- Tööstuskoda Tööandjate Keskliit Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. ministri määruse eelnõu_080719.pdf; 2. määruse eelnõu seletuskiri_080719.pdf Meelis Mereküla 735 0295 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 08.07.2019 HARIDUS- JA TEADUSMINISTER MÄÄRUS Tartu ...……. 2019 Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 9 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse kutseõppeasutusele ja kutseõpet korraldavale rakenduskõrgkoolile (edaspidi kool) kutseõppe korraldamiseks ning kooli arengukava täitmiseks tegevustoetuse (edaspidi tegevustoetus) eraldamise põhimõtteid ja nende rakendamist. (2) Määrust ei kohaldata sisekaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe rahastamisele. § 2. Tegevustoetuse põhimõtted (1) Koolile eraldatakse tegevustoetus kutseõppe korraldamiseks üheks kalendriaastaks. Sealjuures lähtutakse kutseõppe koolituskohtade arvust, õppevaldkondade ja õppekavarühmade spetsiifikast, õppijate erisustest, kutsehariduse kättesaadavuse tagamise õigusaktidest ning kooli tulemuslikkusest. (2) Tegevustoetuse komponendid on: 1) baasrahastamine; 2) tulemusrahastamine; 3) kutsehariduse kättesaadavuse tagamine. § 3. Baasrahastamine (1) Kutseõppe baasrahastamisega antakse vahendid kutseõppe korraldamiseks, tugiteenuste osutamiseks ja kooli haldamiseks. (2) Baasrahastamise komponendi arvestamisel lähtutakse rahastatavate tegevuste arvestuslikust maksumusest. (3) Kooli baasrahastamise komponent arvutatakse järgmiselt: 1) õpetajate tööjõukulude arvestamiseks korrutatakse kutseõppe koolituskohtade arv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 76 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetaja töötasu alammäära ja käesoleva määruse lisas esitatud õppetöö erisuse koefitsiendiga vastavalt kutseõppe tasemele; 1 2) õpetaja ametikohtadega kaasnevate majandamiskulude arvestamiseks korrutatakse kutseõppe koolituskohtade arv koefitsiendiga 14 ja käesoleva määruse lisas esitatud õppetöö erisuse koefitsiendiga vastavalt kutseõppe tasemele; 3) tugiteenuste osutamiseks kutseõppe statsionaarse esmaõppe õpilastele korrutatakse kuni 20- aastaste keskhariduseta õpilaste arv koefitsiendiga 123,63; 4) tugiteenuste osutamiseks õpilastele, kellele kool pakub kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 7 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruse (edaspidi HEV määrus) § 7 lõike 1 punktides 1, 3, 4 või 5 nimetatud tugimeetmeid, korrutatakse nende õpilaste arv lisaks käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatule koefitsiendiga 2380; 5) tugiteenuste osutamiseks mahukamaid õppekorralduslikke erisusi vajavatele õpilastele, kellele kool pakub HEV määruse § 7 lõike 1 punktides 3 või 4 nimetatud tugimeetmeid suuremas mahus, korrutatakse nende õpilaste arv lisaks käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatule koefitsiendiga 5334; 6) kutsevaliku õppekaval õppe korraldamise kulude arvestamiseks korrutatakse kutsevaliku õppekaval õppivate õpilaste arv käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatule lisaks koefitsiendiga 2380; 7) praktilise õppe ruumikulude arvestamiseks korrutatakse õppevaldkonna kutseõppe koolituskohtade arv koefitsiendiga 72,49 ja käesoleva määruse lisas esitatud õppevaldkonna praktilise õppe pinna koefitsiendiga. Töökohapõhise õppe korral korrutatakse saadud tulemus koefitsiendiga 0,6. Vanglas korraldatava kutseõppe ruumikulusid ei rahastata; 8) õppevahendite kulude arvestamiseks korrutatakse õppevaldkondade kutseõppe koolituskohtade arv koefitsiendiga 19,89 ja seejärel määruse lisas esitatud õppevaldkonna õppevahendite koefitsiendiga. Töökohapõhise õppe korral korrutatakse saadud tulemus koefitsiendiga 0,6; 9) õpetajate, direktori ja õppekasvatusala juhtivtöötajate ning tugispetsialistide täienduskoolituse kulude arvestamiseks korrutatakse kutseõppe koolituskohtade arv koefitsiendiga 18. (4) Riigikooli baasrahastamise komponenti arvestatakse kooli haldamisega seotud kulud järgmiselt: 1) 346 400 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti kuni 336; 2) 507 300 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti kuni 756; 3) 742 600 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti kuni 1260; 4) 1 067 100 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti enam kui 1260. (5) Kahe või enama õppekohaga kooli haldamisega seotud kulude katmiseks eraldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule lisaks täiendavat toetust tegevustoetuse eraldamise käskkirjas sätestatud mahus. (6) Erakutseõppeasutuse, munitsipaalkutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli baasrahastamise komponenti arvestatakse kooli haldamisega seotud kulud järgmiselt: 1) 1 031 eurot koolituskohale, kui koolis kutseõppe koolituskohti on kuni 336; 2) 671 eurot koolituskohale, kui koolis kutseõppe koolituskohti on kuni 756; 3) 589 eurot koolituskohale, kui koolis kutseõppe koolituskohti on kuni 1260; 4) 508 eurot koolituskohale, kui koolis kutseõppe koolituskohti on enam kui 1260. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–2 ja 7–9 ning lõigetes 4 ja 6 võetakse kutseõppe koolituskohtade arvuna aluseks kooli kolme eelneva aasta koolituskohtade arvu keskmine ning 2 lõike 3 punktides 4-6 Eesti hariduse infosüsteemi kantud õpilaste arv rahastamisele eelnenud aasta 10. novembri seisuga. § 4. Tulemusrahastamine (1) Kutseõppe tulemusrahastamisega rahastatakse riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega seotud tulemusnäitajate täitmist kutseõppe tasemeõpet korraldavates koolides. (2) Koolile tulemusnäitaja alusel arvestatava tulemusrahastamise summa arvutamiseks korrutatakse kooli tulemusnäitaja väärtus kooli baasrahastamise osakaaluga ning jagatakse kõigi koolide tulemusnäitaja väärtuste ja baasrahastamise osakaalude korrutiste summaga. Saadud tulemus korrutatakse tulemusrahastamise kogumahu ja käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tulemusnäitaja osakaaluga järgmiselt: 𝑇∗𝐾 Õ= ∗ 𝑇𝑅 ∗ 𝑂𝑘 ∑𝑎𝑛=1 𝑇𝑛 ∗ 𝐾𝑛 Valemi mõistmiseks: Õ – koolile tulemusnäitaja alusel arvestatav tulemusrahastamise osa; T – tulemusnäitaja väärtus; K – kooli baasrahastamise osakaal; TR – kooli tulemusrahastamise kogumaht; Ok – käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tulemusnäitaja osakaal; a – nende koolide arv, kellele eraldatakse tegevustoetust; n – konkreetse kooli indeks. § 5. Tulemusrahastamisel arvesse võetavad tulemusnäitajad ja nende osakaal tulemusrahastamises (1) Koolile tulemusrahastamisest arvestatava tegevustoetuse osa arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusnäitajaid: 1) kutseõppe kvaliteedinäitaja; 2) kutseõppe tulemuslikkuse näitaja; 3) ühiskonna arengu toetamise näitaja. (2) Kutseõppe kvaliteedinäitajatena arvestatakse: 1) kooli kutseeksamiga lõpetanute osakaalu lõpetanutest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 10%; 2) töökohapõhises õppes osalevate õpilaste osakaalu õpilaste koguarvus. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 10%. (3) Kutseõppe tulemuslikkuse näitajana arvestatakse: 1) kutsekeskhariduse õppekavadel arvestusliku nominaalajaga lõpetanud õpilaste osakaalu kõigist nominaalaja alguses kutsekeskhariduse õppekavadele vastuvõetud õpilastest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 20%; 2) kutsehariduse õppekavadel arvestusliku nominaalajaga lõpetanud õpilaste osakaalu kõigist nominaalaja alguses kutsehariduse õppekavadele vastuvõetud õpilastest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 20%. 3 (4) Ühiskonna arengu toetamise näitajana arvestatakse: 1) kutseõppe korraldamist põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 10%; 2) õppimise või töötamisega hõivatute osakaalu kooli kõigist lõpetanutest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 30%. § 6. Tulemusrahastamise mahu määramise aluseks olevate tulemusnäitajate täpsustused (1) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud kutseeksamiga lõpetanute osakaalu leidmisel võetakse arvesse tegevustoetuse eraldamisele eelnenud õppeaasta kutseõppe tasemeõppe lõpetajad, välja arvatud HEV määruse §-s 2 nimetatud isikud. (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud töökohapõhises õppes osalevate õpilaste osakaal õpilaste koguarvust arvutatakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelneva õppeaasta töökohapõhises õppes õppinute 12 kuu keskmise osakaaluna samal ajavahemikul tasemeõppes õppinute keskmisest. (3) Käesoleva määruse § 5 lõikes 3 nimetatud kutsekeskhariduse ja kutsehariduse õppekava arvestusliku nominaalajaga õppe lõpetanuks loetakse lõpetanu, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud kuni aasta üle õppekava nominaalaja. (4) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud tulemusnäitaja arvutatakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelnenud õppeaasta kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel õppinud põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste 9 kuu keskmise osakaaluna samal ajavahemikul kõigi kutseõppe tasemeõppes õppinute keskmisest. (5) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punkti 2 alusel õppimise või töötamisega hõivatuks loetakse isik, kes: 1) lõpetamise aasta 10. novembril õpivad kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval; 2) ei ole koos kutseharidusega omandanud põhi- või keskharidust, ent jätkavad õpinguid üldharidusõppes; 3) õpivad kõrgharidustaseme õppes; 4) on tööturul rakendunud. (6) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 2 nimetatud töötamisega hõivatuks loetakse ka isik, kellele on aasta jooksul pärast kooli lõpetamist määratud vanemahüvitis või lapsehooldustasu, kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende. (7) Tulemusnäitajate arvutamisel lähtutakse Eesti hariduse infosüsteemi, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, kaitseväekohustuslaste registri, rahvastikuregistri, Eesti Töötukassa ja SA Kutsekoda andmetest. § 7. Kutsehariduse kättesaadavuse tagamise rahastus (1) Kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks eraldatakse raha koolilõuna, õppetoetuste ja teiste õigusaktidega reguleeritud kulude katteks. 4 (2) Koolilõuna toetus eraldatakse arvestusega, et ühe koolilõuna arvestuslik maksumus on üks euro ühe õpilase kohta. (3) Koolile koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolilõuna arvestuslikust maksumusest; 2) Eesti hariduse infosüsteemi kantud statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste arvust koolis toetuse andmisele eelneva aasta 10. novembri seisuga; 3) õppepäevade arvust õppeaastas. § 8. Jõustumine (1) Määrus jõustub 1. septembril 2019. (2) Määrust rakendatakse alates 2020. aasta tegevustoetuse eraldamisest. Mailis Reps Minister Mart Laidmets kantsler 5  Lisa Haridus- ja teadusministri määruse „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ juurde Tegevustoetuse baasrahastamise komponendi arvutamisel kasutatavad koefitsiendid Koefitsiendid õpetajate tööjõu- ja majandamiskulu arvestamiseks lähtuvalt õppetöö erisustest Kutseõppe tase Kutsekesk- 2.-5. taseme Õppetöö erisus haridusõpe kutseõpe, v.a kutsekesk- haridusõpe 1. Koolipõhine Suure rühma õpe (õppevaldkond: 1,012 1,000 õpe ärindus, haldus ja õigus) 2. Väikerühma õpe* 1,631 1,693 3. Muusika ja esituskunstide õpe 4,425 5,588 4. Tavarühma õpe (kõik ülejäänud 1,198 1,260 eespool nimetamata õppevaldkonnad ja õppekavarühmad) 5. Töökohapõhine - 2,014 õpe 6. Vanglaõpe - 1,693 *Väikerühma õppe alla liigitatakse õppekavarühmad: metsandus ning põllumajandus ja loomakasvatus; õppekavad, mis enne 1. jaanuari 2017. a kuulusid merenduse ning transpordivahendite juhtimise õppekavarühma; õppevaldkond: humanitaaria ja kunstid, v.a muusika ja esituskunstid; kutsevaliku õppekava Koefitsiendid õppevaldkonnast sõltuvate õppevahendite ja praktilise õppe pinna arvestamiseks koolipõhises õppes Õppevaldkond Õppevahendid Praktilise õppe pind 1. Ärindus, haldus ja õigus 1,0 1,0 2. Tervis ja heaolu 1,8 1,0 3. IT ja kommunikatsiooni-tehnoloogia 8,2 1,0 4. Loodusteadused, matemaatika ja statistika 8,2 2,0 5. Teenindus 6,2 2,5 6. Humanitaaria ja kunst, v.a muusika ja esituskunstid 11,1 2,5 7. Tehnika, tootmine ja ehitus 8,2 3,5 8. Humanitaaria ja kunst - muusika ja esituskunstid 11,1 4,0 9. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria 15,9 10,0 6  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1. jaanuarist 2019. a jõustus kutseõppeasutuse seadus, millega muudeti kutseõppeasutuste rahastamise tingimusi ja korda ning asendati riikliku koolitustellimuse alusel koolide rahastamine tegevustoetusega. Tegevustoetus on toetus kutseõpet korraldavale õppeasutusele kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja arengukava täitmiseks. Tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja korra ning kohaldamise munitsipaal- ja erakoolile kehtestab haridus- ja teadusminister käesoleva määrusega. Enne muudatusi olid rahastamiskomponendid ning nende rakendamise kord reguleeritud Vabariigi Valitsus määrusega, mis alates 1. jaanuarist 2019. a on kehtetu. Eelnõus on sätestatud ka koolilõuna arvestuslik maksumus õpilase kohta. Koolilõuna kulude katmiseks vajalik raha eraldatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kutseharidusprogrammi ning edaspidi eraldatakse koolile koolilõuna kulude katmiseks vajalik raha tegevustoetuse kutsehariduse kättesaadavuse tagamise komponendi hulgas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) kutsehariduse osakonna nõunik Meelis Mereküla ([email protected], tel 735 0295), õigusosakonna juhataja Sille Uusna ([email protected], tel 735 4029) ja peaekspert Ülle Laas ([email protected], tel 735 0020). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 7 350 144). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Wiedemanni tõlkebüroo. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kutseõppeasutuse seaduse kohaselt eraldatakse kutseõppe korraldamiseks tegevustoetust, mis jaguneb baas- ja tulemusrahastamiseks ning õppe kättesaadavuse tagamise toetamiseks. Baasrahastamise komponendi kaudu rahastatakse õppekasvatustöö korraldamist, tugiteenuste osutamist ja kooli haldamist, millega tagatakse kooli stabiilne rahastamine sõltumata õppijate arvu prognoosimatust langusest. Tulemusrahastamise kaudu rahastatakse riigile oluliste strateegiste eesmärkidega seotud tulemusnäitajate täitmist. Kutseõppe kättesaadavuse komponendi kaudu eraldatakse tegevustoetuse hulgas vahendid koolilõuna, õppetoetuste ja teiste õigusaktidega reguleeritud kulude katmiseks. Baasrahastamise ja tulemusrahastamise komponentide suhe on vähemalt 80 protsenti baasrahastamine ja kuni 20 protsenti tulemusrahastamine. Kättesaadavuse rahastamise komponenti arvestatakse eraldi vastavalt õppijate arvule ning see ei mõjuta baas- ja tulemusrahastamise proportsioone. Lisaks on seaduses nimetatud sihtotstarbelist toetust. Sihtotstarbeline toetus on koolile vajaduse korral määratav täiendav toetus riigi strateegilistest eesmärkidest tulenevate tegevuste elluviimiseks. Sihtotstarbelisteks toetusteks on eraldised investeeringuteks, arendustegevusteks ja projektideks. Sihtotstarbelise toetuse andmise tingimused ja eeldatavad tulemused lepitakse 1 arengukavadele tuginedes kooliga eelnevalt kokku ning selle toetuse eraldamise tingimusi käesolevas määruses reguleeritud ei ole. Tegevustoetus ja vajadusel sihtotstarbeline toetus eraldatakse riigi hallatavale koolile haridus- ja teadusministri käskkirja alusel. Tegevustoetuse käskkirjas kajastatakse tegevustoetuse, aga ka sihtotstarbelise toetuse maht, samuti koolile antud ülesanded ning riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud kohustused. Eraldi sätestatakse kohustused, mis on seotud hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutustes korraldatava kutseõppega. Munitsipaal- ja erakooli pidajale riigieelarvest tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse eraldamiseks ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel sätestatakse haridus- ja teadusministeeriumi ja koolipidaja vahelise halduslepinguga. Halduslepingus sätestatakse muu hulgas riigieelarvest tegevustoetuse ja vajadusel sihtotstarbelise toetuse rahaline maht ja eraldamise kord, riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud ülesanded ja kohustused, riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arv, sealhulgas vajadusel eraldi hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolituskohtade arv ning vajadusel muude vahendite määramise tingimused ja kord. § 1. Määruse reguleerimisala Eelnõu § 1 lg 1 – määrust kohaldatakse kutseõpet korraldavatele õppeasutustele. Kutseõppeasutuse seaduses sätestatud tingimustel võib kutseõpet korraldada kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides. Eelnõu § 1 lg 2 – eelnõu ei laiene sisekaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe rahastamisele. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe finantseerimise alused, tingimused ja korra kehtestab siseminister oma määrusega. § 2. Tegevustoetuse põhimõtted Eelnõu § 2 lg 1 – tegevustoetust eraldatakse üheks kalendriaastaks. Tegevustoetuse rahaline maht sõltub kutseõppe koolituskohtade arvust tegevustoetust saavas koolis, õppevaldkondade ja õppekavarühmade spetsiifikast, õppijate erisustest, kutsehariduse kättesaadavuse tagamise regulatsioonidest ning kooli tulemuslikkusest. Eelnõu § 2 lg 2 – baasrahastamise komponendi kaudu rahastatakse õppekasvatustöö korraldamist, tugiteenuste osutamist ja kooli haldamist. Komponent tagab kooli igapäevaseks õppetegevuseks põhjendatud vajalike kulude katmise. Tulemusrahastamise kaudu motiveeritakse koole riigile oluliste strateegiste eesmärkide saavutamist. Kutseõppe kättesaadavuse komponendi kaudu eraldatakse tegevustoetuse hulgas vahendid õppijate toetamiseks, et anda neile majanduslikku tuge kutsehariduse omandamisel. § 3. Baasrahastamine Eelnõu § 3 lg 1 – baasrahastamise komponendi kaudu rahastatakse kooli igapäevast õppekasvatustöö korraldamist ja õppijatele tugiteenuste osutamist ning kooli haldamist. Eelnõu § 3 lg 2 – kooli baasrahastamise komponendis arvesse võetud tegevuste maksumuste väärtused on arvestuslikud, mitte koolide tegelikud või prognoositud kulud. Arvestuse aluseks olevaid kulude väärtusi saab vastavalt tegelike kulude muutumisele vajadusel ja võimalusel korrigeerida. 2 Eelnõu § 3 lg 3 – kooli tegevustoetuse baasrahastamise komponendi kujundamisel võetakse arvestuslikult aluseks järgmised kulude liigid:  õpetajate tööjõukulud ja õpetaja ametikohtadega kaasnevad majandamiskulud;  õpilastele osutatavate tugiteenuste kulud;  kutsevaliku õppekavaga seotud täiendavad kulud;  praktilise õppe pinna ja õppevahendite kulud;  õpetajate, kooli juhtivtöötajate ja tugispetsialistide täienduskoolituse kulud. Õpetajate tööjõukulud ja õpetaja ametikohtadega kaasnevad majandamiskulud Õpetajate tööjõukuludega arvestamiseks korrutatakse kooli eelmise kolme aasta keskmine kutseõppe koolituskohtade arv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 lõike 2 või 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud õpetaja töötasu alammäära ja määruse lisas esitatud õppetöö erisuse koefitsiendiga vastavalt kutseõppe tasemele. Tasemetena eristatakse kutsekeskharidusõpet ja 2.-5. taseme kutseõpet. Õppetöö erisuse koefitsient võtab arvesse erinevate valdkondade kulutused õpetajate töötasule. Suurema koefitsiendiga õppevaldkondades korraldatakse õpet väiksemates õpperühmades või ka individuaalõpet. Tööjõukuludele lisanduvad õpetajate ametikohtadega seonduvad majandamiskulud – administreerimine, lähetus, meditsiin ja muud sellised kulud. Õpilaste tugiteenused Baasrahastamise komponendis arvestatakse kutsekeskhariduse tasemel õppivatele noortele tugiteenuste osutamise kuludega. Kutseõppeasutusel on kohustus võimaldada õpilastele tugiteenuseid (KutÕS § 3 lg 2 p 2). Ajutist tuge või tuge väiksemas mahus ja või ebaregulaarsete intervallide järel vajab statistiliselt iga kolmas kuni 20-aastane kutsehariduse õpilane. Toe vajadus seisneb sageli õpiabis, kuid abi võib olla ka eripedagoogilist, sotsiaalpedagoogilist ja või psühholoogilist laadi. Nimetatud õppijatele tugiteenuse osutamise kulude arvestamiseks korrutatakse nimetatud õppijate arv koefitsiendiga 123,63. Lisaks on baasrahastamise komponendis arvestatud regulaarset tuge või samaaegselt erinevaid toe vorme (eripedagoogiline, sotsiaalpedagoogiline, psühholoogiline abi, õpiabi, abiõpetaja või tugiisik klassis ja/või õpet väikerühmas) vajavatele õpilastele täiendavate tugimeetmete osutamisega. Nimetatud õppijatele tugiteenuste osutamise kulude arvestamiseks korrutatakse määruse punktides 1 ja 2 sätestatule koolis tugiteenuseid saavatele õppijate arv täiendavalt koefitsiendiga 2,297; Eraldi on baasrahastamise komponendis arvestatud õppeprotsessi mahukamaid õppekorralduslikke (sh metoodilisi) erisusi vajavatele õpilastele tugiteenuste osutamisega. Enam tuge vajavatel õpilastel võib sageli olla vajadus saada integreeritult nii haridus-, sotsiaal- kui ka tervishoiuteenuseid. Nimetatud õppijatele tugiteenuste osutamise kulude arvestamiseks korrutatakse määruse lõigetes 1 ja 2 sätestatule koolis nimetatud tugiteenuseid saavatele õppijate arv koefitsiendiga 3,806. Koefitsiente rakendatakse vastavalt Eesti hariduse infosüsteemi klassifikaatoritele. Kõrgema koefitsiendiga rahastatakse õpet 4-8 õpilasega väikerühmas ja põhjalikku pedagoogilist sekkumist. Kutsevaliku õppekavaga seotud täiendavad kulud Kutsevaliku õppekaval õpivad noored, kes ei ole erinevatel põhjustel veel valmis erialavaliku tegemiseks, on õpingud katkestanud või kellel puudub piisav ettevalmistus kutseõpingutega alustamiseks. Kutsevaliku õppekaval õppe korraldamine eeldab oluliselt enam individuaalset lähenemist. Nende kuludega arvestamiseks korrutatakse baasrahastamise komponendis sellel õppekaval õppijate arv täiendavalt koefitsiendiga 2,297. Praktilise õppe pinna ja õppevahendite kulud Praktilise õppe ruumikulude vajadus on valdkonniti erinev, seetõttu on baasrahastamise komponendis kasutatud nende kulude diferentseerimist õppevaldkondade järgi. Selle kulu 3 arvestamiseks korrutatakse õppevaldkonna kolme viimase aasta keskmine kutseõppe koolituskohtade arv koolis koefitsiendiga 72,49 ja määruse lisa esitatud õppevaldkonna praktilise õppe pinna koefitsiendiga. Kuna töökohapõhises õppes toimub suurem osa õppetööst ettevõttes, siis korrutatakse saadud tulemus töökohapõhises õppes koefitsiendiga 0,6. Vanglas korraldatava kutseõppe praktilise õppe ruumide kulu ei rahastata, kuna õppetöö korraldamiseks vajalikud ruumid annab õppeasutuse kasutusse kinnipidamisasutus tasuta. Õppevahendite kuludeks liigituvad õppetööks vajalikud õppematerjalid ja-inventar, aga ka õpilastele töötervishoiu- ja muude vajalike teenuste pakkumine. Sarnaselt praktilise õppe ruumidele on ka õppevahendite vajadus ja sellega kaasnev kulu valdkonniti erinev. Seetõttu on ka õppevahendite kulude arvestamise aluseks erinevad koefitsiendid. Baasrahastamise komponendi arvutamisel korrutatakse õppevaldkondade kolme viimase aasta keskmine koolituskohtade arv koolis koefitsiendiga 19,89, mis on õppevahendite arvestuslik baasmaksumus ning eelnõu lisas toodud õppevaldkonna õppevahendite koefitsiendiga. Õpetajate, kooli juhtivtöötajate ja tugispetsialistide täienduskoolituse kulud Õppekasvatusala töötajate hulka on arvatud õpetajad, direktor ja õppekasvatusala juhtivad töötajad (KutÕS § 38 lg 1). Kulude arvutamiseks korrutatakse kooli viimase kolme aasta koolituskohtade arv koefitsiendiga 18. Eelnõu § 3 lg 4 – Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate kutseõppeasutuste haldamiseks eraldatakse vahendid lähtuvalt koolituskohtade arvust. Rahastamisel on koolid jagatud nelja suurusgruppi, aluseks on arvestuslik koolituskohtade arv, mis lähtub õppekavarühmade arvust ja õppijatest ühes õppekavarühmas. Arvestuslikult on ühes õppekavarühmas vähemalt kolm õpperühma. Koolides, kus on enam kui 1 260 koolituskohta, on õpperühmade arv ühes õppekavarühmas vähemalt viis. Esimeses suurusgrupis on arvestuslikult 4 õppekavarühma, teises 9 õppekavarühma, kolmandas 15 õppekavarühma ja neljandas 15 või enam õppekavarühma. Kutseõppeasutuste haldamiseks eraldatavad vahendid sisaldavad kooli juhtkonna ja muu halduspersonali tööjõukulusid, inventari va õppetööks vajalikud seadmed, ning kulutusi õppetööks vajalike hoonete haldamiseks. Võrreldes kehtivuse kaotanud Vabariigi Valitsuse määrusega ei rahastata enam eraldi spordirajatisi, mis olid otseselt seotud üksnes kutsekeskharidusõppega. Kuna spordirajatised kuuluvad üldjuhul kooli hoonete kompleksi koosseisu, siis rahastatakse koolide spordihooneid analoogselt kooli teiste hoonetega. Eelnõu § 3 lg 5 – kahe või enama õppekohaga kooli halduskulud on paratamatult suuremad ja vajavad ka hoonete ülalpidamiseks suuremas mahus kulutusi. Seepärast luuakse koolipidaja poolt täiendav võimalus lisanduvate halduskulude eraldamiseks lähtuvalt kooli põhjendatud tegelikest vajadustest. Eelnõu § 3 lg 6 – era- ja munitsipaalkoolidele ning rakenduskõrgkoolidele haldamise eelarve kujuneb ministeeriumi ja koolipidaja vahelises halduslepingus kokku lepitud koolituskohtade arvu alusel, korrutades kohtade arvu vastava suurusgrupi koolituskoha maksumusega. Koolituskoha maksumus saadakse, kui jagada Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate koolide haldamiseks eraldatavad vahendid vastava suurusgrupi arvestusliku koolituskohtade arvuga. Punkti rakendatakse kõikidele rakenduskõrgkoolidele olenemata nende omandivormist. Eelnõu § 3 lg 7 – kui muudel juhtudel lähtutakse baasrahastamise arvutamisel kooli viimase kolme aasta keskmises koolituskohtade arvust, siis tugiteenuste ja kutsevaliku õppekava kuludega arvestamisel on aluseks rahastamisele eelneva aasta 10. novembri seisuga Eesti hariduse infosüsteemi kantud ja HEV määruse alusel tuge saavaks õpilaseks märgitud õpilaste arv. 4 § 4. Tulemusrahastamine Eelnõu § 4 lg 1 – tulemusnäitajate kaudu seotakse rahastamine strateegiliselt oluliste, kvantitatiivselt mõõdetavate tulemuste saavutamisega. Määruses kehtestatakse koolile tegevustoetuse tulemusrahastuse osa määramisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja arvestamise alused. Määruses sätestatud tulemusnäitajaid on võimalik muuta või täpsustada, kui esineb probleeme kutseharidusvaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamisega või kui ilmneb teisi väljakutseid, mis eeldavad olemasolevate mõõdikute korrigeerimist ja/või uute loomist. Eelnõu § 4 lg 2 – tulemusraha jaotamiseks arvutatakse esmalt iga üksiku kooli eelarve osakaal kogu kutseõppe baasrahastamise komponendi eelarves (K), ning saadu korrutatakse kooli tulemusnäitaja väärtusega (T). Korrutis jagatakse kõigi koolide tulemusnäitaja väärtuste ja kutseõppe baasrahastamise komponendi osakaalude summaga. Tulemus korrutatakse tulemusrahastamise kogumahu (TR) ja käesoleva määruse §5 nimetatud tulemusnäitaja osakaaluga (Ok). 𝑇∗𝐾 Õ= ∗ 𝑇𝑅 ∗ 𝑂𝑘 ∑𝑎𝑛=1 𝑇𝑛 ∗ 𝐾𝑛 Õ – koolile tulemusnäitaja alusel arvestatav tulemusrahastamise osa; T – tulemusnäitaja väärtus; K – kooli baasrahastamise osakaal; TR – kooli tulemusrahastamise kogumaht; Ok – käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tulemusnäitaja osakaal; a – nende koolide arv, kellele eraldatakse tegevustoetust; n – konkreetse kooli indeks. § 5. Tulemusrahastamisel arvesse võetavad tulemusnäitajad ja nende osakaal tulemusrahastamises Eelnõu § 5 lg 1 – tulemusrahastamise tulemusnäitajad on vastavalt kutseõppeasutuse seadusele: 1) kutseõppe läbiviimise kvaliteedinäitajad; 2) kutseõppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajad; 3) ühiskonna arengu toetamise näitajad. Eelnõu § 5 lg 2 – kutseõppe läbiviimise kvaliteedinäitajateks on kutseeksamiga lõpetanute ja töökohapõhises õppes osalevate õpilaste osakaal õppijate koguarvust. Mõlema tulemusnäitaja osakaal on tulemusrahastamise kogumahust on 10 %. Näitajad on seotud EÕS-i kutseharidusprogrammis toodud eesmärkidega, et kutseõpe vastaks üha enam tööturu muutustele ja arenguvajadusetele. Eelnõu § 5 lg 3 – kutseõppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajaks on kutsekeskhariduse õppekavadel arvestusliku nominaalkestuse jooksul lõpetanud õppijate osakaal kõigist kutsekeskhariduse õppekavadele vastuvõetud õppijatest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 40%. Näitaja on seotud EÕS-i kutseharidusprogrammis toodud eesmärkidega, et võimalikult suur hulk noori omandaks 25-ks eluaastaks hariduse ja/või kutse, esmaõppes väheneks õpingute katkestamine ning kutseharidusse suunatud ressursse kasutatakse efektiivselt. Eelnõu § 5 lg 4 – ühiskonna arengut toetavateks tulemusnäitajateks on kutseõppe pakkumine põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel, osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 10% ning tööturul või haridussüsteemis positiivselt 5 rakendunud lõpetajate arv, kus nimetatud tulemusnäitaja osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 30%. Tulemusnäitaja on seotud EÕS võtmenäitajaga „1-3 aastat tagasi õpingud lõpetanud 20-34- aastaste tööhõive määr“, mille sihttase aastaks 2020 on 82% (2013 – 76,8%). Tulemusnäitaja on seotud samuti EÕS-i kutseharidusprogrammis toodud kutseõppe korraldamise eesmärgiga, milleks on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid ning vilumused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. § 6. Tulemusrahastamise mahu määramise aluseks olevate tulemusnäitajate täpsustused Eelnõu § 6 lg 1 – kutseeksamiga lõpetamise näitaja arvutamisel võetakse arvesse tegevustoetuse eraldamise aastale eelnenud aastal lõppenud õppeaasta tasemeõppe lõpetanud õppijad. Näiteks õppeaasta 2018/2019 lõpetajaid arvestatakse 2020. aasta tulemusnäitajate arvutamisel. Lõpetajate hulgast on välja arvatud HEV määruse § 2 nimetatud isikud. Kutseeksamiga lõpetajaks loetakse isik, kes on samal perioodil (2020. aasta rahastamisel perioodil 01.10.2018-30.09.2019) sooritanud kutseeksami samal tasemel, millel ta õppis ning mis on seotud lõpetatud õppekava kutsestandardiga. Kutseeksamiga lõpetajate arv jagatakse kõigi eespool nimetatud lõpetajate arvuga ning saadud osakaalu loetakse tulemusnäitaja väärtuseks. Tulemusnäitaja arvutamisel lähtutakse lisaks Eesti hariduse infosüsteemi andmetele ka SA Kutsekoda andmetest (Kutseregistrist). Eelnõu § 6 lg 2 – töökohapõhise õppe tulemusnäitaja arvutatakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelneva õppeaasta töökohapõhises õppes õppinute 12 kuu keskmise osakaaluna samal ajavahemikul tasemeõppes õppinute keskmisest. Eelnõus on silmas peetud aritmeetilist keskmist. Selleks võetakse EHISest tegevustoetuse eraldamise aastast üle-eelmise aasta septembrist kuni tegevustoetuse eraldamise aastale eelneva aasta augustini iga kuu 15. kuupäeva seisuga õppijate arvud. Näiteks 2020. aasta tulemusnäitaja arvutamisel võetakse arvesse periood september 2018.a - august 2019.a. Leitakse iga kuu 15. kuupäeva seisuga õppijate koguarv ning nende hulgas õppijate arv, kes õpivad õppevormis „statsionaarne õpe - töökohapõhine õpe“. Selliselt saadud 12 kuu töökohapõhiste õppijate aritmeetiline keskmine jagatakse kõigi 12 kuu õppijate aritmeetilise keskmisega ning saadud osakaalu loetakse tulemusnäitaja väärtuseks. Tulemusnäitaja arvutamisel lähtutakse Eesti hariduse infosüsteemi andmetest. Eelnõu § 6 lg 3 – õppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajana arvutatakse kutsekeskhariduse õppekavadel arvestusliku nominaalkestuse jooksul lõpetanud õppijate osakaaluna kõigist kutsekeskhariduse õppekavadele vastuvõetud õppijatest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 40%. Näitaja on seotud EÕS-i kutseharidusprogrammis toodud eesmärkidega, et võimalikult suur hulk noori omandaks 25-ks eluaastaks keskhariduse ja/või kutse, esmaõppes väheneks õpingute katkestamine ning kutsehariduse ressursse kasutatakse efektiivselt. Kutsekeskhariduse õppekava nominaalajaga lõpetanuks loetakse lõpetanu, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud mitte enam kui aasta selle õppekava nominaalajast, millele ta vastu võeti. Täiendava aasta lisamine nominaalajale tuleneb sellest, et õpilastel on õigus õppeaja jooksul olla aasta akadeemilisel puhkusel. Näitaja arvutamiseks leitakse kuupäev, millal õpingud nominaalaja järgi peaks lõppema. Selleks liidetakse õpilase õppima asumise kuupäevale või reorganiseeritud kooli õppima asumise kuupäevale õppekava nominaalaeg, millele lisatakse 1 aasta (eelnõus „arvestuslik nominaalkestus“). Õigeaegselt lõpetajateks loetaks need, kes eelpool nimetatud metoodikaga leitud kuupäevaks on õpingud lõpetanud. Lõpetanute hulka ei arvestata varem katkestanuid ja ka neid, kes jätkavad õpinguid. Isik loetakse lõpetanuks ka siis, kui ta vahetas õppekava ja 6 lõpetas mõne teise kutsekeskhariduse taseme õppekava samas koolis, kuid nominaalaega loetakse algsele õppekavale õppima asumise aasta algusest. See annab õppijale võimaluse õpingute alguses eriala vahetada .Kui õppima tuldi kutsekeskharidus tasemel, aga lõpetatakse kutseõppe madalamal tasemel, siis seda kutsekeskhariduse õppija nominaalajaga lõpetamiseks ei loeta. Kooli vastuvõetud õpilaseks loetakse kõik isikud, kes asusid kutsekeskhariduse tasemele õppima kutsekeskhariduse õppekava nominaalaja alguses. Näiteks 2020. aastal tulemusnäitaja arvutamisel võetakse 3-aastaste õppekavade puhul arvesse vastuvõetud õppijad ajavahemikul 11.11.2014-10.11.2015 ning 3-st aastast pikemate õppekavade puhul vastuvõetud õppijad ajavahemikul 11.11.2013-10.11.2014. 10. novembriks 2019.a peaks olema kõik need vastuvõetud õppijad jõudnud kooli lõpetada. Leitud nominaalajaga lõpetanute arv jagatakse vastuvõetud õpilaste arvuga ning saadud osakaalu loetakse tulemusnäitaja väärtuseks. Tulemusnäitaja arvutamisel lähtutakse Eesti hariduse infosüsteemi andmetest. Eelnõu § 6 lg 4 – tulemusnäitaja kutseõppe pakkumine põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele arvutatakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelneva õppeaasta kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel õppinud põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste 9 kuu aritmeetilise keskmise osakaaluna samal ajavahemikul kõigi kutseõppe tasemeõppes õppinute aritmeetilisest keskmisest. Selleks võetakse EHISest tegevustoetuse eraldamise aastast üle-eelmise aasta septembrist kuni tegevustoetuse eraldamise aastale eelneva aasta mai kuuni iga kuu 15. kuupäeva seisuga õppijate arv. Näiteks 2020. aasta tulemusnäitaja arvutamisel võetakse arvesse periood september 2018.a - mai 2019.a. Leitakse iga kuu 15. kuupäeva kutseõppe tasemeõppe õppijate koguarv ning põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste arv, kes õpivad kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel selle kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli poolt pakutaval kutseõppe tasemeõppe õppekaval. Selliselt saadud põhikooli ja gümnaasiumi õppijate 9 kuu aritmeetiline jagatakse kõigi 9 kuu selle õppeasutuse kutseõppe tasemeõppes õppijate aritmeetilise keskmisega ning saadud osakaalu loetakse tulemusnäitaja väärtuseks. Tulemusnäitaja arvutamisel lähtutakse Eesti hariduse infosüsteemi andmetest. Eelnõu § 6 lg 5 – ühiskonna arengut toetava tulemusnäitajana võetakse arvesse tööturul või haridussüsteemis positiivselt rakendunud lõpetajate arv. Tulemusnäitaja osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 30%. Tulemusnäitaja on seotud EÕS võtmenäitajaga „1-3 aastat tagasi õpingud lõpetanud 20-34- aastaste tööhõive määr“, mille sihttase aastaks 2020 on 82% (2013 – 76,8%). Tulemusnäitaja on seotud samuti EÕS-i kutseharidusprogrammis toodud kutseõppe korraldamise eesmärgiga, milleks on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid ning vilumused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Koolide lõpetajate puhul saab tulemust hinnata kas positiivseks e arvesse minevaks või negatiivseks e mittearvestatavaks. Määruse § 5 lõike 4 punktis 2 nimetatud tulemusnäitaja arvestusse lähevad järgmised kooli lõpetajad: a) tööturul rakendunud lõpetajad ehk tööhõives osalejad, kaitseväeteenistuses ning lapsehoolduspuhkusel viibijad, seejuures peab olema rakendatuse periood pikem kui töötuse periood. Tööhõives osalejatena mõistetakse lõpetajaid, kes on saanud Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) andmetel tulu, sh dividendid ja FIE tulu, nende tulusaamise periood on olnud pikem kui töötuse periood ning rakendunud olemise perioodi kuu keskmine tulu on suurem või võrdne miinimumpalgaga; b) lõpetanud, kes lõpetamise aasta 10. novembril õpivad kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval; põhi- ja/või üldkeskhariduse puudumisel jätkavad õpinguid üldharidusõppes või õpivad edasi kõrgharidusõppes. 7 Eelnõu § 6 lg 6 – õppimise või töötamisega hõivatute arvutamisel võetakse hõivatutena arvesse ka need isikud, kellele on aasta jooksul pärast kooli lõpetamist määratud vanemahüvitis või lapsehooldustasu, kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende. Riigi jaoks on oluline, et kool on suutnud kutseõppe lõpuks anda õppijale tööturule siirdumiseks sobivad teadmised ja kutseoskused, mille tulemusena lõpetaja rakendub tööturul või on lõpetajal omandatud teadmistele tuginevalt võimekus jätkata uute teadmiste ja oskuste omandamist sama taseme jätkuõppes või hierarhiliselt kõrgemal tasemel, sh 5. või 6. tasemel, edasi õppides. Eelnõu § 6 lg 7 – tulemusnäitajate arvutamisel lähtutakse Eesti hariduse infosüsteemi, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, Kaitseväekohustuslaste registri, Rahvastikuregistri ja Eesti Töötukassa andmetest. Andmed on esitatud kaheaastase viivisega: näiteks 2020. aasta rahastamise aluseks on 2017. aasta lõpetajate seisundid aastal 2018. § 7. Kutsehariduse kättesaadavuse tagamise komponent Eelnõu § 7 lg 1 – kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks eraldatakse vahendid koolilõuna, õppetoetuste ja teiste, õigusaktidega reguleeritud kulude katmiseks. Rahalised vahendid õppetoetusteks eraldatakse koolidele õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel. Eelnõu § 7 lg 2 – riigieelarvest eraldatakse kutseharidusprogrammi koolilõuna toetus keskhariduseta õpilastele, kes õpivad esmaõppe õppekavadel. Arvestuslikult on ühe koolilõuna maksumus 1 euro. Eelnõu § 7 lg 3 – koolilõuna toetuseks summade eraldamisel lähtutakse hariduskulude jaotamise üldpõhimõttest s.t, et toetuse maht sõltub õpilaste arvust, kellele toetus on suunatud. Lisaks õppijate arvule arvestatakse koolile koolilõuna toetuse eelarve arvestamisel määruse eelnõuga kehtestatavat koolilõuna arvestuslikku maksumust ning arvesse minevate õppijate õppepäevade arvu õppeaastas. Kutseõppeasutuse seaduse § 27 alusel on õpilase jaoks õppeaasta kestuseks vähemalt 40 õppenädalat ehk 200 õppepäeva, selle alusel eraldatakse koolide ka koolilõuna toetus. Eelarve aastal kooli lõpetajate ja alustajate toetus sõltub konkreetsetest õppepäevade arvust. Õppija õppepäevade arv sõltub õppekavajärgsest nominaalajast. Õpilaste arv võetakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud statsionaarses õppes teise, kolmanda, neljanda taseme esmaõppe (sh kutsekeskharidusõppe) õppekavadel õppivate keskhariduseta õppijate arvust koolis toetuse andmisele eelneva aasta 10. novembri seisuga. Arvestusest jäävad välja vanglaõppes, ESF finantseeritavad (PRÕM) ja Eesti Merekooli õppijad. § 8. Jõustumine Määrus jõustub 1. septembrist 2019. a. 2019. aasta rahastamisotsused on tehtud juba 2018. aasta lõpus, kuni 01.01.2019. a kehtinud Vabariigi Valitsuse määruse alusel. 2019. aasta rahastamisotsuseid ei ole alust ümber vaadata ja nende mõju ulatub kuni 2019. aasta lõpuni. Uut määrust hakatakse kohaldama 2020. aasta tegevustoetuse eraldamisest, mida asutakse ette valmistama 2019. aasta sügisel. Et uut määrust oleks võimalik 2020. aasta tegevustoetuse ettevalmistamisel kohaldada, on määruse jõustumisajaks valitud 1. september 2019. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 8 4. Määruse mõjud Mõju kirjeldus ja olulisus: Seaduse muudatusega toimub koolide rahastamine riigieelarvest tegevustoetuse kaudu, mis jaguneb rahastamise komponentideks sealhulgas baasrahastuseks, tulemusrahastamiseks ja kättesaadavuse tagamiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kinnitatakse ministri käskkirjaga kalendriaastaks koolidelt tellitavad koolituskohad õppekavarühmade lõikes, mistõttu on siiani kooli eelarve sõltunud peamiselt koolituskohade arvust. Seetõttu on koolidel olnud keeruline arvestada õppijate vajadustega ning kiirelt reageerida tööturu vajadustele. Reguleeritud õppekohtade arvust tekkivate kitsenduste tõttu puudub tihti õppijatel võimalus õppida soovitud erialal ja valik erialaõppes jäetakse kas tegemata või valitakse juhuslik eriala, mis omakorda võib viia õpingute katkestamiseni. Pärast seaduse muudatust ei toimu õppekasvatustöö kulude katmine läbi koolile kinnitatud riikliku koolitustellimuse ja selle alusel arvestatud kooli eelarve kaudu. Koolide eelarve on muudatuse tagajärjel pikema perioodi jooksul stabiiline ja ei sõltu koolitusmahtude lühiajalistest kõikumistest ja õpilaste arvudest ning võimaldab koolidel oma tegevusi pikemalt ette kavandada. Lisaks loovad muudatused rahastamispõhimõtetes koolidele baasrahastamise kaudu paindlikumad võimalused pakkuda kutsevaliku õppekava rakendamist õppest kõrvale jäänud või erialavalikutega raskustes olevatele noortele. Suureneb madalama haridustasemega noorte osalemine toimepiirkonna tööhõives ja panustamine regiooni arengusse ning väheneb koormus sotsiaalvaldkonnale. Samas on HTMi kui riikliku kutsehariduspoliitika kujundaja ja olulises osas ka kutseõppeasutuste kooli pidaja ülesandeks on riigi tasandil suunata kutseõppeasutustes koolituste korraldamist, mis peab lähtuma tööjõu vajaduse prognoosidest (OSKA) ja erinevate huvitatud osapoolte sh eriala- ja kutseliitude ettepanekutest. Vajalik on tagada koolitusnõudluse täitmine ka riigile prioriteetsetes, kuid õppijate hulgas vähe populaarsetel erialadel. Seetõttu säilib ministeeriumil vajadus anda ministri tegevustoetuse käskkirjaga (riigikoolid) või halduslepinguga (munitsipaal- ja erakoolid) eraldi igale koolile tema vastutusvaldkondades ülesanded, mis suurendab haldusalas menetletavate dokumentide arvu. Lisaks annab selline korralduslik muudatus tervikliku ülevaate koolile esitatavatest ülesannetest ja tegevuse rahastamisest ning võimaldab ressursse optimaalsemalt suunata riigi ja piirkondade jaoks oluliste hariduspoliitiliste otsuste elluviimiseks. Tulemusrahastamise eesmärk on motiveerida koole rakendama õppe korraldamisel õppijakeskset lähenemist ja parandada kutseõppe kvaliteeti, sealhulgas arendada tugisüsteeme ja pakkuda individuaalset lähenemist erivajadusega õppijate toetamiseks. Tulemusrahastamisel arvestatavad tulemusnäitajad on valitud lähtuvalt riigi strateegilistest eesmärkidest. Tulemusnäitajad nagu töökohapõhises õppes osalejate arv, normaalajaga lõpetajate arv või kutseeksamiga kooli lõpetajate arv, peaksid motiveerima koole oma õppetegevusi parandama. Lisaks toovad muudatused eeldatavasti kaasa erialade valiku suurenemise piirkondlikes kutseõppeasutustes ja sellega seonduvalt kutseõppe parema kättesaadavuse. Tulemusnäitajate täitmise ja arvestamisega koolidele täiendavat töökoormust ei teki, kuna tulemusnäitajate täitmise aluseks olevaid statistilisi andmeid kogutakse ka praegu ja nende arvestamise eest vastutab HTM. Koolide halduskoormus võib sõltuvalt koolist suureneda seoses koolituste planeerimise, uute õppekavade väljatöötamise ja koolituste korraldamisega. Vastavad kulud on arvestatud koolide baasrahastamise komponenti. Ministeeriumi halduskoormus seaduse muudatusega mõnevõrra kasvab. Väheneb küll koolitustellimuse detailsus, samas suureneb töökoormus seoses tegevustoetuse käskkirjade ja lepingute ettevalmistamisega, mis tuleb koostada ning menetleda iga õppeasutuse kohta eraldi. Kohaliku omavalitsuse üksustele, kes on kooli pidaja rollis, toob muudatus kaasa paremad võimalused pakutavate eriala õppekavade valiku suurendamisel ning võimaluse koolidel 9 kiiremini ja paindlikumalt reageerida piirkonna ettevõtete ja kohaliku piirkonna tööjõu koolitamise vajadustele. Ümberkaudsed kohaliku omavalitsuse üksused on kaudsed kasusaajad, kuna kutseõppe võimalused muutuvad laiemas piirkonnas paindlikumaks ja suureneb ka kutseõppe kättesaadavus. Mõjutatud sihtrühma kuuluvad 26 riigi hallatavat kutseõppeasutust ja 6 rakenduskõrgkooli, 2 kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavat kutseõppeasutust ning 4 erakutseõppeasutust. Igal aastal õpib kutseõppeasutustes ca 25 000 inimest, moodustades umbes veerandi kõikidest tasemeõppes1 õppivatest noortest ja täiskasvanutest, seega on sihtrühm tervikuna kõiki kutseõppe korraldajaid hõlmav ning muudatuse mõju on eeldatavalt suur. Suureneb koolide autonoomia ja vastutus ühiskonnale vajalike oskustega inimeste koolitamisel. Ebasoovitatavate mõjude risk kaasneb kui riigieelarvevahendeid ei kasutata õppeasutuste poolt riigile oluliste erialade õpetamiseks ja kui koolid lähtuvad eelkõige õppijate soovidest või keskenduvad lihtsamini õpetatavate erialade õppele, jättes tööturuvajadused tahaplaanile. Nimetatud negatiivseid tagajärgi saab ministeerium reguleerida ja suunata ministri tegevustoetuse käskkirjadega (riigikoolid) või halduslepingutega (munitsipaal- ja erakoolid). 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad täiendavad riigieelarvelised kulutused. Rakendamise järgselt kujuneb kutsehariduse tegevuskulude riigieelarvelise rahastamise mahuks 2020. aastal 69 miljonit eurot. Tulemusrahastamise § 4 ja § 5 esitatud tingimustel rakendamiseks on vajalik kutsehariduse eelarvet suurendada 2020. aastal 6 miljonit eurot. 2021 ja 2022. aastal lisandub täiendavalt 6 miljonit eurot aastas, seega eduka taotluse korral on aastal 2022 tulemusrahastamise maht 18 miljonit eurot, mis tagab tulemusrahastamise osakaaluks vähemalt 20%. Kutseõppe kättesaadavuse komponendi ja tulemusrahastamise võimalused räägitakse läbi riigieelarve strateegia läbirääkimiste käigus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määrus esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale ja Tööandjate Keskliidule. Teet Tiko kutsehariduse osakonna juhataja 1 Gümnaasiumi-, kutseõppe- ja kõrgharidustasemel õppijad 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0686 - Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4f69272-3506-4719-8a54-4a7326805ca7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4f69272-3506-4719-8a54-4a7326805ca7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main