Kiri

Ministeeriumid 15.07.2019 nr 1-6/1863-1 Rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse andmiseks rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Väljatöötamise kavatsusega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee. Palume ministeeriumitel kaasata oma valitsemisala allasutused arvamuse andmise protsessi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit Tallinna Perekonnaseisuamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit Politsei- ja Piirivalveamet Õiguskantsleri Kantselei Notarite Koda Lisa: Rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus 23 lehel Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  18.06.2019 Rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Hetkeolukord ning tehtud uuringud II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk III. Kaalutud lahendused IV. Kavandatav õiguslik regulatsioon V. Määratletud mõjud VI. Väljatöötamise tegevuskava I. Hetkeolukord ning tehtud uuringud 1. Kehtiv 1) rahvastikuregistri seadus (edaspidi RRS), RT I, 17.11.2017, 1 regulatsioon 2) siseministri 03.01.2019 määrus nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“, RT I, 08.01.2019, 12 3) perekonnaseisutoimingute seadus (edaspidi PKTS), RT I 2009, 30, 177 4) regionaalministri 22.06.2010 määrus nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“, RT I 2010, 36, 220 5) riigilõivuseadus (edaspidi RLS), RT I, 30.12.2014, 1 2. Seotud Valitsusliidu aluspõhimõte strateegiad ja 3.1. Toetame bürokraatia ja halduskoormuse igakülgset vähendamist arengukavad riigijuhtimises ning riigiasutustega suhtlemisel nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Vähendame avaliku sektori mahtu. Plaanitud muudatus ja väljatöötamiskavatsus menetluste automatiseerimiseks on lisatud „Ministeeriumide seadusloomeplaanide ülevaatesse 2019“ ja Siseministeeriumi tegevuskavasse. 3. Tehtud Taustauuringuid tehtud ei ole, kuid võimalust elukoha registreerimine uuringud automatiseerida arutati 18.02.2019 KOV-ide (edaspidi KOV) esindajatega. Kõik kohalolijad pooldasid elukoha registreerimise e-teenuse menetluses automaatotsuse tegemist. Kohtumisel osalesid peale KOV-ide (Tallinna ja Tartu linn, Saku, Raasiku ja Viimsi vald) ametnike Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Rahandusministeeriumi esindajad. Tallinna linna esindajad soovisid olla analüüsi koostamisse kaasatud, et välja selgitada, millistel juhtudel võiksid automaatotsused olla võimalikud. Siseministeerium saatis esialgse analüüsidokumendi Tallinna Linnavalitsuse ametnikele ja sai neilt ettepanekuid. Aruteludes võimaluse üle elukoha registreerimise menetlus automatiseerida, kerkis ka küsimus, miks ei võiks peale selle menetluse automatiseerida 1  mõningaid teisigi, näiteks e-teenuse vahendusel esitatud avalduse alusel sünni registreerimine, kui on täidetud kindlad tingimused. Seetõttu analüüsitakse võimalusi automatiseerida ka muid PKTS-i ja RRS-i alusel tehtavaid menetlusi. Lisaks on Tallinna linn tõstatanud küsimused, kas rahvastikuregistrist andmete väljastamine on olemuselt KOV-i või riiklik ülesanne ja kas väljavõtte eest peaks võtma riigilõivu. II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 4. Probleemi 4.1. Elukoha registreerimise automatiseerimine kirjeldus ja selle Praegustes menetlustes on ametnike ülesanne kontrollida e-teenuse kaudud tekkepõhjus1 esitatud avalduses esitatud asjaolud üle eri registritest, nagu a) rahvastikuregister; b) kinnistusraamat; c) aadressiandmete süsteemi infosüsteem (edaspidi ADS). Enamikul juhtudel on asjaolud võimalik kontrollida tarkvara abil ja kui kontrollimise tulemus on positiivne, kohe teha otsus. Kontrollivõimalused saab ehitada e-teenustesse, kus andmete esitamine ja seosed eri registritega on võimalik integreerida juba esitamisprotsessi. Elukoha registreerimine on korraldatud RRS-iga, mille kohaselt ei ole praegu võimalik teha automaatseid menetlusi. Otsuse teeb KOV-i ametnik. See tähendab, et e-teenuse kaudu esitatud elukohateate alusel teeb KOV-i ametnik rahvastikuregistrisse kande (RRS-i § 81). Plaan on muuta seadust ja võimaldada osa juhtudel elukohateade menetleda automaatselt, KOV-i ametniku osaluseta. Rahvastikuregistri kande tegija oleks küll KOV, kuid konkreetse ametniku sekkumiseta. Kui menetleda elukohateadet kehtiva seaduse kohaselt, on elukohateate menetlusaeg võrreldes automaatotsuse tegemisega pikem, sest KOV-i ametnik kontrollib kõik elukoha andmete registrisse kandmise või kandmisest keeldumise eeldused ise üle ja teeb nende põhjal otsuse. Kui tarkvaraga kontrollida kõik elukohakande tegemise eeltingimused, nagu a) Eesti elukoha aadressi esitamisel taotlusõiguse kontroll, b) hoone olemasolu ja aadressi kontroll ADS-ist, c) elukoha alguskuupäeva kontroll, d) rahvastikuregistri subjektiks saamise kuupäeva kontroll, e) omaniku päring kinnistusraamatust, f) omaniku eelneva elektroonilise nõusoleku kontroll jm, ja tarkvara vigu ei leia, ega ole aluseid andmete kandmisest keeldumiseks, tehakse kanne automaatselt, edastamata e-teenuse kaudu esitatud elukohateadet menetlemiseks KOV-i ametnikule. Sealjuures peab elukohateate esitaja olema e-teenuses kinnitanud, et elukohta vahetavad inimesed elavad elukohateates esitatavas ruumis, osutatud aadressil on olemas hoone, kõik esitatud andmed on õiged ja ta on teadlik, et valeandmete esitamine on karistatav. Eelkirjeldatud tegevusega hoitaks kokku KOV-i ametnike tööaega. Automaatne menetlus on ka elukoha andmeid esitavale inimesele kiire ja 2 tema andmed saavad registris kiiremini õigeks. Samas nähakse ette, et kui hiljem selgub, et automaatotsus oli mingil põhjusel vale (näiteks esitati valeandmeid), saab KOV-i ametnik selle otsuse kehtetuks tunnistada, sest valeandmete esitamise korral ei teki isikul õiguspärast ootust, et tehtud kanne jääb kehtima. Selleks, et elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisel saaks teha automaatotsuseid, peab kehtivat õigust muutma ja looma RRS-i õigusliku aluse, mis lubaks osa juhtudel (üldjuhul automaatselt kontrollitavatel) registreerida e-teenuse kaudu esitatud elukohaandmed KOV-i ametniku osaluseta. 4.2. Teiste PKTS-i ja RRS-i menetluste automatiseerimine Uue regulatsiooni loomisel analüüsitakse võimalust automatiseerida peale elukoha registreerimise ka muid rahvastikuregistri menetlustarkvaraga tehtavaid toiminguid, sealhulgas PKTS-i ja RRS-i menetlustes (nt e-teenusena sünni registreerimine, tõendite väljastamine). Võimalikel juhtudel luuakse toimingute automatiseerimiseks õiguslik alus. Juba praegu on olemas vanematele e-teenuse sünni registreerimiseks, mida vanemad ka võimalusel kasutavad, kuid e-teenuse esitatud avaldus jõuab KOV ametnikule menetlemiseks, kes siis teeb vastava kande ja annab selle tegemise kohta vanematele tagasisidet. Automatiseerimise puhul, kui sünni registreerimise avaldus esitatakse e-teenuse kaudu, lapse nimi on heaks kiidetud nimede loetelus ja sünni registreerimiseks ei ole takistavaid asjaolusid, võiks tulevikus sünni avalduse alusel ametniku osaluseta ära registreerida. See hoiaks kokku nii inimese kui ka ametniku aega. Lisaks tekib ametnikul võimalus teha selle asemel teisi tööülesandeid. 4.3. Rahvastikuregistri andmete väljavõtetega seotud regulatsiooni muutmine Rahvastikuregistri seaduse alusel andmete väljastamines (edaspidi rahvastikuregistri andmete väljavõtete väljastamine) üle peetud aruteludel kerkis esile küsimus, kas andmete väljastamine on olemuselt riiklik või KOV-i ülesanne. Küsimuse vastusest oleneb, kas riik peab KOV-ile katma rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seotud kulud. Rahvastikuregistrist andmete väljastamisel on eristatavad kolm olukorda: 1) elanike nimekiri, milles loetletakse isikud, kes on konkreetsele aadressile oma elukoha registreerinud (väljastatakse ruumi omanikule); 2) elukoha andmete väljavõte (isiku enda, alaealiste laste, eestkostetavate, surnud abikaasa kohta); 3) väljavõte rahvastikuregistris olevatest andmetest (isiku enda, alaealiste laste, eestkostetavate, surnud abikaasa kohta). Kehtiva seaduse kohaselt on kõik loetletud väljavõtted isikule tasuta ja nende väljastamine on kogu ulatuses loetud KOV-i ülesandeks. Tallinna Perekonnaseisuamet on väitnud, et kõik rahvastikuregistri väljavõtted ei ole olemuselt KOV-i ülesanded ja riiklike teenuste pakkumise kulud peab riik KOV-ile katma. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 154 kohaselt võib 3 KOV-ile panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-iga ja seadusega KOV-ile pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Seega peab analüüsima, millistel juhtudel on rahvastikuregistrist andmete väljastamine 1) KOV-i ülesanne ja riik ei pea selle teenuse eest omavalitsuse kulusid katma: 2) riikliku ülesande panemine KOV-ile ja selle kohustusega seotud kulud peab katma riigieelarvest. Kui see on ülesanne, mille kulud tuleb KOV-ile katta, peab analüüsima, kui suur peaks olema selle teenuse eest võetav riigilõiv, et see kataks kõik kulud. Samuti tuleb arvestada elektroonilise menetluse eripärasid. Nimelt ei pruugi osa juhtudel jõuda rahvastikuregistrist andmete väljavõtte saamise avaldus KOV-i ametnikuni ja ka väljavõte ise saadetakse e-teenuse kaudu otse seda taotlenud isikuni. Analüüsima peab, kas väljavõtte automaatne loomine ja saatmine on riiklik või KOV-i ülesanne, arvestades et KOV-i ametnik ei sekku automaatotsuse puhul üldse menetlusse. Eelnõuga ei rakendata Euroopa Liidu õigust. 4.4. Eelnõuga seotud muud küsimused, mis ei vaja VTK koostamist 4.4.1. Lisaks on plaanis muuta RRS-i § 19 lõiget 3. Selles lõikes on esitatud volitusnorm, mille alusel Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega rahvastikuregistri andmete säilitamise, kaitsmise, kasutamise peatamise ja hävitamise korra hädaolukorras. Volitusnormist on välja jäänud Vabariigi Valitsuse võimalus kehtestada nimetatud kord ka sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra ja eriolukorra puhul. Seega, volitusnormi lisatakse võimalus taoline kord ette näha kõigis RRS-i § 19 lõikes 1 sätestatud olukordades. Muudatus lisatakse eelnõusse e-teenuste automatiseerimise regulatsiooni juurde. Selle kohta ei ole vaja koostada eraldi VTK-d (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkt 5), sest nimetatud muudatuse seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Seega, volitusnormi lisamist siinses VTK-s ei analüüsita. 4.4.2. Samuti on plaanis analüüsida, kas muuta RRS-i seoses sellega, et välismaa elukoha teatamise puhul ei peaks seda edaspidi tegema viimase Eesti elukoha järgsele KOV-i üksusele, nagu see on praegu kirjas RRS-i §-s 80. Pärast muudatust ei oleks seaduses öeldud, millisesse KOV-i peab välismaa elukohateate esitama, vaid selle teate esitaja võib KOV-i üksuse vabalt valida. Analüüsi vajalikkuse tingib asjaolu, et alati ei pruugita teada oma viimast elukohajärgset KOV-i Eestis ja on ka juhtumeid, kus seda ei olegi. Eriti keerukas on see küsimus e-residentide puhul. Kui analüüsi tulemusel selgub, et muudatus on vajalik, lisatakse see eelnõusse automatiseerimise regulatsiooni juurde. Muudatuse kohta ei ole vaja koostada eraldi VTK-d (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 5), sest selle muudatuse seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Seega, antud küsimust VTK-s rohkem ei analüüsita. 4.4.3. RRS-i § 22 lisatakse, et notar annab dokumendi ja sellega seotud andmed vanema ja eestkostja notariaalselt tõestatud nõusoleku kohta lapsendamiseks. Praegu on küsimus täpselt sätestatud rakendusakti tasandil. 4  RRS-ist loeb selle välja tõlgendamise teel, st kuna need on hooldusõiguse andmed, siis RRS-i § 21 lõike 1 punkti 11 kohaselt oleksid need andmed kaetud, kuid õigem oleks, kui teema oleks selgelt seaduses esitatud. Seega, RRS-i § 22 lõike 1 punkti 3 lisatakse viide ka RRS-i § 21 lõike 1 punktile 11, et sealses loetelus oleks hõlmatud ka see, et notar annab dokumendi ja sellega seotud andmed vanema ja eestkostja notariaalselt tõestatud nõusoleku kohta lapsendamiseks. Ka see muudatus lisatakse eelnõusse automatiseerimise regulatsiooni juurde. Muudatuse kohta ei ole vaja koostada eraldi VTK-d (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 5), sest selle muudatuse seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Seega, antud küsimust VTK-s rohkem ei analüüsita. 4.4.4. RRS-i § 99 lõikesse 1 lisatakse punkt 6, mille kohaselt isiku kontaktandmed ja lisa-aadressi võib rahvastikuregistrisse kanda perekonna- seisutoiminguks esitatud avalduse alusel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt käsitletakse avalduse alusel perekonnaseisutoiminguks esitatud kontakt- andmeid ja lisa-aadressi nagu teistest menetlustest tulnud andmeid, mida ei ole esitatud eesmärgiga kanda need rahvastikuregistrisse. Seda põhimõtet muudetakse ja sätestatakse, et ka perekonnaseisutoiminguks esitatud avalduse alusel võib isiku kontaktandmed ja lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kanda. See muudatus on oluline, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole lubatud õigustatud huvi alusel väljastada andmeid, mis on tulnud perekonnaseisutoiminguks esitatud avalduse alusel. Seadusmuudatuse kohaselt väljastatakse õigustatud huvi alusel edaspidi ka perekonnaseisutoiminguks avalduse alusel esitatud kontaktandmed ja lisa- aadressi. Muudatus lisatakse eelnõusse automatiseerimise regulatsiooni juurde. Muudatuse kohta ei ole vaja koostada eraldi VTK-d (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 5), sest muudatuse seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Seega, seda küsimust VTK-s rohkem ei analüüsita 4.4.5. Samuti alustatakse analüüsiga, mille tulemusel selgub, kas RRS-i tuleb muuta, sätestades elukoha andmeid menetlevate ametnike koolitus- ja eksamisüsteemi. See küsimus on veel analüüsimisel, mille tulemusel võib selguda, et RRS-i on vajalik selle sisuga muudatused teha. 5. Sihtrühm 5.1. Elukoha registreerimisel automaatotsuse tegemine Sihtrühm on elukohateateid registreerivad ametnikud ja KOV. Laiem sihtrühm on kõik Eesti elanikud ehk inimesed, kes e-teenuse kaudu elukohateateid esitavad. Ametniku tööaja seisukohast on tegemist suure muudatusega. Kuna ametnik ei peaks enam menetlema kõiki elukohateateid, hoitaks kokku ametniku väärtuslikku tööaega, samuti lihtsustataks ja kiirendataks e-teenuse vahendusel elukoha registreerimist. Sihtrühmaks on ka KOV üldiselt, sest vähem menetlusi annab KOV-ile võimaluse ametnikke ümber paigutada sõltuvalt KOV-i suurusest ja asutuse töökorraldusest. Lisaks mõjutab planeeritav muudatus KOV-i üldiselt, sest kehtiva regulatsiooni järgi tegi KOV-i ametnik menetluste käigus eelkontrolli, 5  kuid edaspidi, kui menetlus automatiseeritakse, siis vajaduse korral järelkontrollib KOV nende territooriumile püsivalt elama asunud isikute andmeid. Laiema sihtrühma ehk elukohta registreerivate inimeste jaoks muutub menetlus kiiremaks ja lihtsamaks. Kui kõik elukoha kande tegemise eeltingimused on korrektsed ja neid saab automaatselt kontrollida, tarkvara vigu ei leia ega ole alust andmete kandmisest rahvastikuregistrisse keelduda, registreeritakse elukoht e-teenuse kaudu automaatselt, KOV-i ametniku osaluseta. Inimene saab kohe, kui on lõpetanud e-elukohateate esitamise, oma elukoha registreeritud ja teate, et tema uue elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse. Ta ei pea jääma ootama ametniku otsust, mille tegemine võib võtta kuni 10 tööpäeva. 5.2. Teiste PKTS-is ja RRS-i menetluste automatiseerimine Sihtrühm on kõik ametnikud, kes nende menetlustega tegelevad. Laiem sihtrühm on Eesti elanikud ehk inimesed, kes e-teenuste raames antud menetlustes osalised on. Ametniku seisukohast on see oluline muudatus, sest tavapärane otsustamine asenduks automaatotsuste tegemisega. See hoiaks kokku ametniku tööaega, kuivõrd e-teenuse kaudu tehtud automaatmenetlus on kiirem ja lihtsam. Ka menetlusosalistele endile muutuks menetlus kiiremaks ja lihtsamaks. Nad saaksid menetluste automatiseerimise korral, kui kõik eeldused menetluse tegemiseks on korrektsed, kohe e-teenuse vahendusel oma küsimuse lahendada ega peaks ootama ametniku otsust. Keerulisemate küsimuste üle otsustaks ka edaspidi ametnik. Kaalutlemist mittevajavates menetlustes võiks edaspidi, nii palju, kui see on võimalik, teha automaatotsuse. 5.3. Rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seotud regulatsiooni muutmine Sihtrühmaks on KOV-id, sest vastusest küsimusele, kas rahvastikuregistrist andmete väljastamine eespool nimetatud juhtudel on riiklik või KOV-i ülesanne, sõltub selle teenuse rahastamine riigieelarvest. Kui rahvastikuregistri väljavõtte andmine on riiklik ülesanne, peab riik KOV-ile selle teenuse kulud katma, ent kui see on KOV-i ülesanne, ei kaeta kulusid riigieelarvest. Sihtrühmaks on ka rahvastikuregistri väljavõtteid taotlevad isikud. Viidatud küsimuse vastusest sõltub, kas rahvastikuregistri väljavõte on neile tasuline või mitte, ja kuhu nad peavad pöörduma, et rahvastikuregistri soovitud andmetest väljavõte saada. 6. Eesmärk ja 6.1. Elukoha registreerimise ja teiste PKTS-i ja RRS-i menetluste saavutatava automatiseerimine olukorra kirjeldus Menetluste automatiseerimise üldeesmärk on muuta e-teenuse vahendusel PKTS-i ja RRS-i alusel tehtavates menetlustes osalistele menetlus lihtsamaks ja kiiremaks. Kui e-teenuse vahendusel menetluses esitatud asjaolud on automaatselt kontrollitud ja need on korrektsed, saab inimene vastuse kohe, 6  kui ta on lõpetanud e-teenuses andmete esitamise. Ta ei pea jääma ootama ametniku otsust. Praeguse regulatsiooni kohaselt teeb otsuse ametnik. Samuti on eesmärk vähendada ametnike töökoormust ja lihtsustada PKTS-i ja RRS-i menetluste käiku. Lisaeesmärk on menetlusi nüüdisajastada, et veel enam liikuda paberivaba riigi poole. Kui praegu esitatakse aastas u 50 000 e-elukohateadet, võiks hinnanguliselt vähemalt kolmandikul juhtudel teha rahvastikuregistrisse automaatkande. Omandi alusel jagunesid esitatud elukohateated (sh e-teenuse vahendusel esitatud) 2018. aastal järgmiselt: 1) 45,2% esitasid omanikud ise ja 2) 54,8% esitati omaniku nõusolekul. 2018. aastal registreeriti üle 14 000 sünni. Ka osa sünde saab registreerida automatiseeritult. Selleks tuleb eelnõu koostamise käigus koostada täpne analüüs, mis tingimustel on see võimalik. 6.2. Rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seotud regulatsiooni muutmine Rahvastikuregistri andmete väljavõtetega seotud regulatsiooni muutmise eesmärk on: 1) sätestada, millisel juhul on rahvastikuregistri väljavõtte andmine riiklik ülesanne ja millisel juhul KOV-i oma, ning sellega seoses 2) muuta RLS-i sätteid nii, et riikliku ülesande korral tasub isik rahvastikuregistri andmete väljavõtte eest riigilõivu. Tasutud riigilõivuga kaetakse kulutused selle teenuse osutamisel. III. Kaalutud lahendused 7. Kaalutud Avalikkuse teavitamine Rahastamise Mitte-midagi- × võimalikud suurendamine tegemine lahendused2(märgi Senise regulatsiooni De- Uue regulatsiooni nende lahenduste × × parem rakendamine regulatsioon loomine juurde „x“, mille abil probleemi Muu (palun täpsusta): lahendamine oleks realistlik ja mida on käesolevas dokumendis kaalutud) 7.1. Kaalutud 7.1.1. Mitte-midagi tegemine võimalike 7.1.1.1. Elukoha registreerimise ja teiste PKTS-i ja RRS-i menetluste lahenduste automatiseerimine võrdlev analüüs Jättes kehtiva regulatsiooni muutmata, ei ole võimalik seatud eesmärke saavutada. Nimelt on selleks, et lubada elukoha registreerimise menetluses ja teistes PKTS-i ja RRS-i menetlustes teha automaatotsuseid, vaja muuta kehtivaid seadusi. 7 Inimesed soovivad järjest enam, et suhtlus riigiga oleks lihtne, kiire ja paberivaba. Kehtiva regulatsiooni puhul peavad inimesed näiteks elukoha või sünni registreerimiseks ootama KOV-i ametniku otsust. Sõltuvalt KOV-i ametniku töökoormusest võib see elukoha registreerimisel aega võtta kuni 10, sünni registreerimisel kuni 7 tööpäeva. 7.1.1.2. Rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seotud regulatsiooni muutmine Kui jätta rahvastikuregistri andmete väljavõtetega seoses kehtiv regulatsioon muutmata, ei saaks KOV-ile selle teenuse kulusid riigieelarvest katta (kui analüüsi käigus selgub, et väljavõtete andmine on riiklik ülesanne. Praegu kehtiva regulatsiooni järgi ei pea isikud nende eest riigilõivu tasuma). 7.1.2. Senise regulatsiooni parem rakendamine 7.1.2.1. Elukoha registreerimise ja teiste PKTS-i ja RRS-i menetluste automatiseerimine Siseministeeriumi hinnangul ei aita senise regulatsiooni parem rakendamine saavutada sama eesmärki, mida oleks võimalik saavutada uue regulatsiooni kehtestamisega. Rakendades senist regulatsiooni paremini, võiksime menetluse käiku mõnevõrra kiirendada (nt kaasates rohkem ametnikke. See aga nõuaks uute ametnike palkamist ja oleks kokkuvõttes kulukam). Samas ei võimaldaks see inimesel kohe vastust saada, vaid tuleks ära oodata KOV-i ametniku otsus. Automaatotsuse puhul saab isik kohe vastuse. Seega ei võimalda senise regulatsiooni parem rakendamine saavutada samu tulemusi, mis on võimalik uue regulatsiooniga. 7.1.2.2. Rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seotud regulatsiooni muutmine Rahvastikuregistri andmete väljastamise regulatsiooni parem rakendamine ei võimalda lahendada küsimust, kas rahvastikuregistri väljavõtte andmine on on olemuselt riiklik või KOV-i ülesanne. Kui see on riiklik ülesanne, mis antakse KOV-ile, peab riik selle teenuse kulud KOV-ile katma. Riikliku ülesande korral muutub teenus isikule tasuliseks ning peab muutma ka RLS-i ja sätestama seal rahvastikuregistri väljavõtete andmise eest riigilõivu võtmise. 7.1.3. Uue regulatsiooni loomine 7.1.3.1. Elukoha registreerimise ja teiste PKTS-i ja RRS-i menetluste automatiseerimine Kuna paberivaba asjaajamist kasutatakse Eestis üha enam, on tähtis, et ka riik ise seda rakendaks ja teeks menetluse käigu nii andmete esitajatele kui ka nende üle otsustavatele ametnikele lihtsamaks ja kiiremaks. Kui lubada e-teenuse kaudu osa juhtudel teha automaatotsuseid, oleks inimesel võimalik lihtsalt ja kiiresti oma menetlused edukalt lõpetada. See võimalus võib soodustada inimeste huvi ja aktiivsust oma andmed õigena hoida, kuna võimalus seda teha on nii lihtne. Samas nähakse ametnikule ette võimalus kanne ka kehtetuks tunnistada, kui selgub, et automaatotsus on vale. Ametnikel säilib soovi korral võimalus 8  automaatotsused üle kontrollida ja ebakorrektsed kehtetuks tunnistada (nt isik on esitanud valeandmeid). Seega on uue regulatsiooni loomine püsitatud eesmärkide saavutamiseks parim lahendus. 7.1.3.2. Rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seotud regulatsiooni muutmine Rahvastikuregistri andmete väljavõtete puhul on vaja muuta seadusi, et 1) sätestada, millisel juhul on rahvastikuregistrist andmete andmine riiklik ülesanne ja millisel juhul KOV-i ülesanne; 2) katta KOV-ile olemuselt riikliku ülesande täitmisega seotud kulud. Seega on rahvastikuregistri andmete väljastamisega esile kerkinud probleemid võimalik lahendada üksnes uue regulatsiooni loomisega. 7.2. Kokkuvõte Siseministeerium kaalus kolme eespool mainitud lahendust ja jõudis järeldusele, et parim neist on luua uus regulatsioon. See aitab kõige paremini kaasa seatud eesmärkide saavutamisele. IV. Kavandatav õiguslik regulatsioon 8. Kavandatava regulatsiooni Kavandatava regulatsiooni koostamisel on vaja arvestada õiguslikud raamid (sh järgmisega. põhiseadusega määratletud 8.1. Elukoha registreerimise ja teiste PKTS-i ja RRS-i raamid ning Euroopa Liidu ja menetluste automatiseerimine muu rahvusvahelise PS: õigusega määratletud a. PS-i § 12 (kõik on seaduse ees võrdsed); raamid) b. PS-i § 34 (igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida); c. PS-i § 35 (igaühel on õigus Eestist lahkuda). Kuna Eestis on elukohast teavitamine kohustuslik, peavad kõik inimesed võrdsetel alustel saama esitada rahvastiku- registrisse oma elukohaandmed. Peale Eestis elukoha muutmise kehtib see nõue ka siis, kui minnakse elama välismaale või vahetatakse välismaal elukohta. Kõiki peab kohtlema võrdselt. Kedagi ei tohi diskrimineerida. Regulatsiooni muutmisel ei tohi välistada ühtegi gruppi, sest kõigil rahvastikuregistri subjektidel peab säilima võimalus oma elukoht registreerida. Kõigil inimestel, kes RRS-i ja PKTS-i menetlustes e-teenuse kaudu osalevad ja kelle avalduse alusel tehakse automaatotsus, peavad selleks olema võrdsed tingimused. 8.2. Rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seotud regulatsiooni muutmine PS-i § 154: kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-id, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. KOV-ile võib panna kohustusi ainult seaduse alusel 9  või kokkuleppel KOV-iga. Seadusega KOV-ile pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. PS-i § 12: kõik on seaduse ees võrdsed. Uus menetluste automatiseerimisega seotud regulatsioon ja rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seonduv ei ole otse seotud Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega. Need on Eesti riigisisesed küsimused, mida ei tule väljastpoolt Eestit kellelegi teada anda ega nende muudatuse tegemisel konsulteerida. Rahvusvahelisi kohtulahendeid selles valdkonnas Eesti kohta tehtud ei ole. Kavandatav regulatsioon ei ole vastuolus PS-i, Eesti suhtes kehtivate rahvusvaheliste ega Euroopa Liidu õiguse normidega. 9. Välisriigid, mille 9.1. Elukoha registreerimise ja teiste PKTS-i ja RRS-i menetluste regulatsioone on kavas automatiseerimine seaduseelnõu koostamisel Kuna uus regulatsioon on pigem tehnilist laadi, ei ole vajadust analüüsida uurida ja analüüsida välisriikide õigusakte. Uue regulatsiooniga (koos põhjendusega) luuakse õiguslik alus, et menetlustes oleks võimalik teha automaatotsuseid. Nende võimaldamiseks on vaja teha infotehnoloogilisi arendustöid, kuid nende tegemiseks ei ole vaja uurida välisriikide praktikat. See ei ole inimesi koormav regulatsioon ega ole vajadust leida teisi tehnoloogilisi lahendusi. Automaatotsuste lubamine e-teenuse raames on ametnikele uus lahendus, kuidas RRS-i ja PKTS-i raames on võimalik menetlusi teha. Samas säilib traditsiooniline viis tulla ametniku juurde ja esitada paberavaldus ning olenevalt menetluse tüübist võimalus esitada andmed e-posti või postiga. Automaatotsuste lubamine on lisavõimalus. 9.2. Rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seotud regulatsiooni muutmine Rahvastikuregistri andmete väljavõtetega seoses ei ole vaja analüüsida välisriikide praktikat, vaid riigisiseselt välja selgitada, kas olemuselt on rahvastikuregistri väljavõtete väljastamine riiklik või KOV-i ülesanne. Olenevalt analüüsi tulemustest võib olla vaja muuta rahvastikuregistri väljavõtte andmine riiklikuks ülesandeks ja kehtestada riigilõiv. 10. Kavandatava 10.1. Elukoha registreerimise ja teiste PKTS-i ja RRS-i menetluste regulatsiooni automatiseerimine kirjeldus, Eespool kirjeldatu tõttu kavandatakse välja töötada eelnõu, millega sh regulatiivsete täiendatakse olemasolevaid seaduseid nii, et kindlatel juhtudel tehakse võimaluste osa RRS-i ja PKTS-i menetlustes automaatotsus (nt elukoha või sünni kirjeldus registreerimine). Elukoha registreerimise menetluses nähakse ette, et kindlatel kontrollitavatel ja kontrollitud juhtudel tehakse e-teenuse kaudu elukoha registreerimise avalduste alusel automaatotsus. Sel juhul ei tee otsust KOV-i ametnik. 10 Nähakse ette ka võimalus, et KOV-i ametnik võib automaatotsuse tagantjärele kehtetuks tunnistada, kui selgub, et otsus on vale. Näiteks, kui elukohateates on esitatud valeandmeid või registreeritud elukoht ruumi, mida ei ole olemas, kuigi aadress on veel säilinud (maja on lammutatud). Kuna automaatotsuse tegijaks loetakse see KOV, kelle territooriumil elukohana esitatav aadressiobjekt asub, on just see KOV õigustatud tunnistama ebakorrektsed kanded hiljem kehtetuks. Plaanis on sätestada järgmine regulatsioon: kui automaatotsus tunnistatakse kehtetuks, antakse isikule teada, et tal on 30 päeva jooksul võimalik esitada uus elukohateade. Selle aja vältel hoitakse rahvastikuregistris isiku elukoha aadressi vähemalt linna ja linnaosa või valla täpsusega. Kui isik ei ole muutnud rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid 30 päeva jooksul pärast automaatotsuse kehtetuks tunnistamist, lõpeb tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris ja tema elukoht läheb registris tühjaks. Elukoha uuesti registreerimiseks peab isik esitama nõuetekohase elukohateate. Siseministeerium analüüsib neid elukoha registreerimise juhtumeid, mida saaks menetleda automaatselt. Näiteks võivad Eesti elukoha registreerimisel olla järgmised olukorrad: 1) kinnisasja ainuomanik registreerib enda või oma abikaasa ja alaealiste laste või teiste täisealiste isikute elukoha oma omandile; 2) täisealine isik registreerib enda või oma abikaasa või alaealiste laste või teiste täisealiste isikute elukoha teisele isikule kuuluvasse ruumi ja omanik annab nõusoleku; 3) täisealine isik kasutab eluruumi isikliku kinnistusraamatusse kantud kasutusõiguse alusel ja registreerib elukoha üksi; 4) omaniku abikaasa või alaealise omaniku hooldusõiguslik vanem registreerib ennast talle kuuluvasse ruumi; 5) omanik registreerib oma elukaaslase ja nende ühiste alaealiste laste elukohatalle kuuluvasse ruumi. Et Eesti elukoht e-teenuse kaudu registreerida, peavad olema täidetud eeldused, näiteks kõigi täisealiste allkirjakohustuslike inimeste kinnitus, laste kohta on olemas rahvastikuregistris kontrollitud hooldusõigused, omandi kontroll kinnistusraamatust jt. Välismaa aadressi esitamisel võiksid automaatsed olla näiteks järgmised juhud: 1) täisealine isik esitab enda või teiste täisealiste isikute elukoha välismaal; 2) pere (abikaasad koos ühiste alaealiste lastega) esitab ühiselt välismaa elukoha. Elukohateated (sh e-teenuse vahendusel esitatud) jagunevad omandi järgi: a) elukohateated, mille on esitanud omanikud ise, ja b) elukohateated omaniku nõusolekul, sh üürilepingu alusel. 2018. aastal esitasid kõigist elukohateadetest 45,2% omanikud ja 54,8% esitati omaniku nõusolekul. 11  Siseministeerium analüüsib võimalust automatiseerida teisigi RRS-i ja PKTS-i menetlusi. Näiteks, kas abielus olevate vanemate lapse sünni registreerimisel, kus lapsele pandav nimi on lubatud nimede loetelus, võiks teha automaatotsuse. Automaatotsuste tegemiseks võimalikud olukorrad, neid võimaldavad kontrollid ja tingimused täpsustuvad analüüsi käigus. Samuti võib selguda, et mõni varem loetletud olukordadest võib praegusest loetelust välja jääda. Uues regulatsioonis tehakse võimalikult vähe muudatusi seadustes, peamised muudatused, näiteks automaatotsuste tegemise kord ja automaatotsuste lubatavuse juhud on plaanis määrata rakendusaktides, et vähem koormata õigussüsteemi. 10.2. Rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seotud regulatsiooni muutmine Rahvastikuregistrist väljastatakse peamiselt kolme järgmise sisuga väljavõtet: 1) elanike nimekiri ehk nimekiri neist, kes on kindlale aadressile oma elukoha registreerinud (väljastatakse ruumi omanikule); 2) elukoha andmete väljavõte (isiku enda, alaealiste laste, eestkostetavate, surnud abikaasa kohta); 3) väljavõte rahvastikuregistris olevatest andmetest (isiku enda, alaealiste laste, eestkostetavate, surnud abikaasa kohta). Elanike nimekirju väljastati 2018. aastal 2547 juhul, 59% neist väljastasid maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused (edaspidi MK KOV) ja 41% KOV-id. Elukoha andmete väljavõtteid väljastati 2018. aastal 10 110 juhul, 79% neist väljastasid neid MK KOV-id ja 21% juhtudest KOV-id. Rahvastikuregistri andmete väljavõtet aga ei kasutata mitte niivõrd oma andmetega tutvumiseks, vaid järjest rohkem on väljavõtet vaja hoopis perekonnasündmuse tõendamiseks, sest mitmes riigis aktseptitakse seda perekonnaseisudokumendina – seega on väljavõte muutunud ka perekonnasündmuse tõendiks. Ligi veerandil juhtudest (24%) ei väljasta seda KOV-id oma elanikele. 2018. aastal väljastati rahvastikuregistri andmete väljavõtet 8072 juhul, neist 77% väljastasid MK KOV-id ja 23% KOV-id. Kuna rahvastikuregistri andmete väljavõtete teemat veel analüüsitakse, ei ole praegu kindel, millistel juhtudel on nende väljastamine riiklik ja millistel KOV-i teenusega. Kuid esmapilgul kuuluks tõendina kasutatavate rahvastikuregistri väljavõtete väljastamine riiklike ülesannete hulka. Seetõttu on praegu soov perekonnasündmuse tõendamiseks kasutatavad väljavõtted võrdsustada tõenditega PKTS-i mõistes ja kehtestada nende väljastamise eest riigilõiv. Lõplik loetelu, millisel juhul on väljavõtete väljastamine riiklik teenus ja millistel juhtudel KOV-i ülesanne, selgub siis, kui analüüs on valmis. 10.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 10.2. Muudatused viiakse sisse senise × seaduse struktuuri 11. Selgitus 11.1. Elukoha registreerimise ja teiste PKTS-i ja RRS-i menetluste automatiseerimine 12  Uue tervikteksti väljatöötamiseks vajadust ei ole. Need on väikesed muudatused, kus võimaldatakse e-teenuse vahendusel RRS-i ja PKTS-i menetlustes otsuseid osa juhtudel automaatselt teha. Ülejäänud menetlustega seonduv jääb samaks. See tähendab, et ametnik jätkab otsuste tegemist nendel juhtudel, mille korral ei kasutata automaatotsust. Seega, muuta on vaja vaid üksikuid sätteid ja need muudatused tehakse senistesse seadustesse. 11.2. Rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seotud regulatsiooni muutmine Rahvastikuregistri andmete väljavõtete puhul ei ole vaja teha väga palju muudatusi, need saab teha olemasolevatesse seadustesse. RRS-is tuleb sätestada, millisel juhul peab isik väljavõtte eest tasuma riigilõivu ja kes väljavõtteid väljastavad. Samuti tuleb muuta RLS-i ja sätestada riigilõiv nende rahvastikuregistri väljavõtete eest, mille väljastamine on riiklik ülesanne. 12. Puudutatud ja 12.1. Elukoha registreerimise ja teiste PKTS-i ja RRS-i menetluste muudetavad automatiseerimine õigusaktid Muudetakse RRS-is elukoha registreerimist puudutavaid sätteid ja siseministri määrust „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“. Samuti muudetakse PKTS-i teatud sätteid, et luua automaatotsuste tegemise seaduslik alus. Seetõttu muudetakse ka regionaalministri määrust „Perekonnaseisukannete tegemise ja väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“. 12.2. Rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seotud regulatsiooni muutmine Rahvastikuregistri andmete väljavõtete puhul ei ole vaja teha väga palju muudatusi, vaid need saab teha olemasolevatesse seadustesse. 1. RRS-is tuleb sätestada, millisel juhul peab väljavõtte eest isik tasuma riigilõivu ja kes väljavõtteid väljastavad. 2. Peale selle tuleb muuta RLS-i ja vajaduse korral sätestada riigilõiv. 13. Seaduse 13.1. Elukoha registreerimise ja teiste PKTS-i ja RRS-i menetluste tasandil automatiseerimine regulatsiooni Eesmärk on seadust muuta võimalikult vähe ja enamik regulatsioonist luua loomise vajalikkus rakendusaktides. Näiteks määrataks automaatotsuste tegemise kord ja juhud, mil neid on lubatud teha, rakendusaktiga. Et rakendusaktis oleks võimalik täpne kord ja käitumisjuhised ette näha, tuleb luua seaduslik alus kokkulepitud tegevuseks. Seega peab seaduses olema volitus kehtestada nimetatud regulatsioon rakendusakti tasandil. 13.2. Rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seotud regulatsiooni muutmine Rahvastikuregistri andmete väljavõtetega seoses tuleb muuta RRS-i ja RLS-i. V. Määratletud mõjud 14. Mõju3 13 14.1. E-teenuse vahendusel elukoha registreerimine automaatotsusega, Kavandatav st ilma KOV-i asutuse ametniku eelneva otsuseta. muudatus 14.2. Mõju Mõju riigiasutuste ja 14.3. Praegu teevad elukoha registreerimise valdkond KOV-i töökorraldusele Avalduv menetluses otsuseid KOV-i ametnikud. I ja alajaotis ning avaliku sektori mõju Kavandatava muudatusega väheneks nende kuludele ja tuludele. töökoormus, sest osa elukoha registreerimise otsuseid menetletaks e-teenuse kaudu automaatselt ja KOV-i ametnikud ei peaks otsuseid enam tegema. Samas jääks KOV-i ametnikule võimalus automaatotsuseid üle vaadata ja ebakorrektsed kehtetuks tunnistada. Uus regulatsioon muudaks menetluse lihtsamaks ja kiiremaks ning hoiaks kokku ametnike tööaega. Automaatotsuse võimaldamisel teeb tarkvara ära ametniku töö ja tulemus on sama, mis siis, kui otsuse teeks ametnik. Elukoha registreerimine põhineb usaldusel inimese ja KOV-i vahel. Vahetut kontrolli, kas isik esitatud aadressil ka tegelikult elab, ei ole KOV-i ametnikul praegugi, seda ei tule ka automaatotsuste tegemisel. Uus regulatsioon annab ametnikule võimaluse automaatotsused järelkontrolli raames üle vaadata ja ebakorrektsed kehtetuks tunnistada. 14.4. Ulatus K Sihtrühma suurus K Olulisus4 Sagedus S Ebasoovitavate mõjude risk V 14.5. Siseministeerium analüüsib, millistel juhtudel võiks lasta teha automaatotsuse. Edasine Analüüsieelne võimalik loetelu on esitatud punktis 10. Täpsema analüüsi tegemiseks analüüs tehakse koostööd KOV-idega. 14.6. Miks Mõju avaldumise sagedus on suur, st ametnikud puutuvad kavandatud muudatuse on mõju tagajärgedega kokku regulaarselt ja tihti (nt iga tööpäev), sest elukohateateid esitatakse ebaoluline? kogu Eestis palju, näiteks inimesed ostavad uusi kodusid, vahetavad üürikodusid, kolivad välismaale või vahetavad välismaal elukohta. Ainuüksi e-teenuse vahendusel esitatakse aastas u 50 000 elukohateadet. Statistikaameti uuringu alusel (leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring, 2018) on 82% eluruumide korral registreeritud ka ruumi omanik, 10% kasutab ruume tasuta, 8% maksab üüri. Rahvastikuregistri elukohamenetluse andmete alusel esitasid 2018. aastal kõikidest elukohateadetest (sh e-teenuse raames) 45,2% omanikud ja 54,8% esitati omaniku nõusolekul. 14  Ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju on positiivne, sest ametnike töökoormus väheneb, suur hulk elukohateateid ei jõua enam ametnikuni. Seega, elukohateadete menetlemiseks kuluv aeg väheneb ja hoitakse kokku nii elukoha teate esitaja kui ka ametniku aega. Muudatusel ei ole koormavat mõju. Kavandatav muudatus mõjutab elukohateateid menetlevaid KOV-i ametnikke. Mõju ulatus on keskmine. Ametnikel on õigus ja võimalus automaatmenetlusi kontrollida, aga nad ei pea automaatotsuseid üle kontrollima. Ametnikele tuleb teha vaid selgitustööd, mida uues olukorras täpselt tegema peab. Seega ei ole muudatuse mõju oluline. 14.7. Mõju Sotsiaalne mõju 14.8. Isikud, kes esitavad e-teenuse kaudu valdkond II Avalduv elukohateateid, kuuluvad sihtrühma. Neile ja alajaotis mõju muutub teatud tingimustel e-teenuse vahendusel elukoha registreerimine kiiremaks ja lihtsamaks. Nad saavad kohe teate, kas elukoha registreerimise õnnestus, või teate, et avaldus läks ametnikule menetlemiseks, sest mõni dokument oli puudu ja elukohta ei saanud kohe registreerida. Seega, kui kõik on korras ja elukoha registreerimisel tehakse automaatotsus, säästab see inimeste aega. 14.9. Ulatus K Sihtrühma suurus S Olulisus Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk V 14.10. Edasine Kuna mõju on positiivne ja ebasoovitava mõju risk väike, edasist põhjalikku analüüsi analüüs sellel mõju teemal ei järgne. 14.11. Miks Kavandatav muudatus mõjutab e-teenuse vahendusel elukoha registreerijaid. Mõju on mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid ebaoluline? eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Elukohateadet esitavatele inimestele jääb muudatus üldiselt nähtamatuks, sest e-teenuse vahendusel avalduse esitamise käik on samasugune. Osa juhtudel tuleb vastus elukohakande tegemise kohta vaid kiiremini. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest inimeste kokkupuude elukoha registreerimisega on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Kuna inimesed ei muuda iga päev elukohta, ei esitata sageli ka elukohateateid. Sihtrühma suurus on teoreetiliselt suur, kuna kõik inimesed võivad elukohta e-teenuse vahendusel registreerida. Aastas esitatakse e-teenuse kaudu u 50 000 elukohateadet, mille kohta teeb otsuse KOV-i ametnik. Ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju on positiivne, sest menetlusaeg väheneb ja inimesed saavad e-teenuse raames osa juhtudel kiiremini ja lihtsamalt oma elukoha registreerimise kohta vastuse. Muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole muudatuse tulemusel avalduv mõju oluline. 14.12. Mõju Mõju majandusele 14.13. Kavandatav muudatus mõjutab haldus- valdkond I Avalduv koormust. Eelnõuga mõjutatakse inimeste ja alajaotis mõju kohustust riigile teavet edastada. Kavandatava muudatusega kaotatakse automaatotsuste võimaldamise korral ära senine vahelüli – 15  KOV-i ametniku otsus. Seetõttu väheneb e-teenuse vahendusel oma elukohta registreerival isikul elukoha registreerimiseks kuluv aeg. Peale selle väheneb KOV-i ametniku töökoormus. Kavandatav muudatus mõjutab ühiskonna funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast. Uus regulatsioon on seotud e-teenusega – inimestel võimaldatakse oma elukoht osa juhtudel registreerida e-teenuse vahendusel ja see registreerimine toimub automaatotsuse alusel. Seega peavad inimesel olema e-teenuse kasutamiseks asjakohased seadmed. Kuid ka praeguse regulatsiooni kohaselt peavad e-teenuse vahendusel oma elukohta registreerival isikul olema selleks kohased seadmed. 14.14. Ulatus V Sihtrühma suurus S Olulisus5 Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk V 14.15. Analüüsitakse, mis juhtudel võiks teha automaatotsuse. Edasine Praegune analüüsieelne võimalik loetelu on esitatud punktis 10. analüüs Täpsema analüüsi tegemiseks tehakse koostööd KOV-idega. 14.16. Miks Kavandatav muudatus mõjutab e-teenuse vahendusel elukoha registreerijaid. Mõju on mõju ulatus on väike, sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu, sest ebaoluline? elukohateateid on võimalik e-teenuse vahendusel esitada ka praegu. Kuna inimesele muutub menetlus automaatotsuste tegemise tõttu kiiremaks, võib eeldada, et e-teenuse kaudu elukoha registreerimist hakatakse veelgi enam kasutama ja traditsioonilisel viisil ametniku juures käimist jääb vähemaks. Mõju avaldumise sagedus on pigem väike. Mõju avaldub ebaregulaarselt ja enamasti harva, sest inimesed ei vaheta oma elukohta sageli ja seega ei ole neil vaja ka iga päev oma elukohta registreerida. Sihtrühma suurus on teoreetiliselt suur. Sellesse kuuluvad kõik inimesed, kes potentsiaalselt soovivad oma elukohta registreerida. Ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju on pigem positiivne, kuna menetlusaeg väheneb ja inimene saab senisest kiiremini elukoha registreerida. Muudatusel ei ole koormavat mõju. Inimesed ei pea oma elukohta e-teenuse vahendusel registreerima, nad võivad seda teha näiteks ka KOV-is kohapeal, KOV-i ametnik võtab elukohateate vastu ja teeb otsuse. Seega, inimesel ei pea olema arvutit ja teadmisi, kuidas arvutit kasutada, et oma elukoht registreerida. E-teenuse vahendusel automaatotsuse tulemusel oma elukoha registreerimine on vaid üks lisavõimalus peale traditsioonilise viisi, paberteate esitamise. Uue regulatsiooniga ei kao traditsiooniline menetlus ära, vaid selle kõrvale luuakse menetlusotsuse tegemise uus, tänapäevane ja kiirem viis. Inimene jätkab oma tegevusi samamoodi varasemaga, seega ei ole muudatuse tulemusel avalduv mõju oluline. 16 14.17. Mõju Keskkonnamõju, 14.18. Keskkonnamõju, mõju riigi julgeolekule ja valdkond I mõju riigi Avalduv välissuhetele ja mõju regionaalarengule puudub. ja alajaotis julgeolekule ja mõju välissuhetele, mõju regionaalarengule. 14.19. E-teenuse vahendusel teiste RRS-i ja PKTS-i alusel tehtavate menetluste Kavandatav automatiseerimine muudatus 14.20. Mõju Mõju riigiasutuste ja 14.21. Praegu teevad kõikides menetlustes otsuseid valdkond I KOV-i töökorraldusele Avalduv ametnikud. Kavandatava muudatusega nende ja alajaotis ning avaliku sektori mõju töökoormus väheneks, sest osa otsuseid kuludele ja tuludele. tehtaks e-teenuse vahendusel automaatselt. Samas jääb ametnikule võimalus automaat- otsused üle vaadata ja ebakorrektsed kehtetuks tunnistada. Uus regulatsioon muudab menetluse lihtsamaks ja kiiremaks ning säästab ametnike tööaega. Automaatotsuse puhul teeb tarkvara ära ametniku töö ja tulemus on sama, mis siis, kui otsuse teeks ametnik. 14.22. Ulatus K Sihtrühma suurus K Olulisus6 Sagedus S Ebasoovitavate mõjude risk V 14.23. Siseministeerium analüüsib, millistes menetlustes võiks lubada teha automaatotsuse. Edasine Menetluste analüüsieelne võimalik loetelu on esitatud punktis 10. analüüs Täpsema analüüsi tegemiseks tehakse koostööd KOV-idega. 14.24. Miks Mõju avaldumise sagedus on suur. Ametnikud puutuvad plaanitud muudatuse on mõju tagajärgedega kokku regulaarselt ja tihti (nt iga tööpäev), sest RRS-i ja PKTS-i alusel ebaoluline? tehtavaid menetlusi on kogu Eestis palju. Ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju on positiivne, sest ametnike töökoormus väheneb. Kuna osa menetlusi ei jõua enam ametniku töölauale, väheneb mõnede menetluste menetlusaeg ja hoitakse kokku aega. Muudatusel ei ole koormavat mõju. Kavandatav muudatus mõjutab RRS-i ja PKTS-i menetlusi läbi viivaid ametnikke. Mõju ulatus on keskmine. Ametnikel on õigus ja võimalus automaatmenetlusi kontrollida, aga nad ei pea automaatotsuseid üle kontrollima. Ametnikele tuleb teha selgitustööd, mida uues olukorras tegema peab. Seega ei ole muudatuse mõju oluline. 14.25. Mõju Sotsiaalne mõju 14.26. Isikud, kelle suhtes RRS-i ja PKTS-i alusel valdkond II Avalduv menetlusi läbi viiakse, kuuluvad sihtrühma. ja alajaotis mõju Neile muutub teatud tingimustel e-teenuse 17  vahendusel menetlus kiiremaks ja lihtsamaks. Nad saavad kohe teate, kas menetlus on edukalt lõpetatud, või teate, et asi läks ametnikule menetlemiseks, näiteks oli mõni dokument puudu või mõni eeldus täitmata. Seega, kui kõik on korras ja tehakse automaatotsus, säästab see inimese aega. 14.27. Ulatus K Sihtrühma suurus S Olulisus Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk V 14.28. Kuna mõju on positiivne ja ebasoovitava mõju risk väike, edasist põhjalikku analüüsi Edasine sellel mõju teemal ei järgne. analüüs 14.29. Miks Kavandatav muudatus mõjutab RRS-i ja PKTS-i alusel e-teenusena esitatud avalduste on mõju menetlemist. Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühmade ebaoluline? käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Inimestele jääb muudatus üldiselt nähtamatuks, sest nende e-teenuse esitamise käik on samasugune, osa juhtudel tuleb vastus vaid kiiremini. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest inimeste kokkupuude RRS-i ja PKTS-i alusel tehtavate menetlustega on ebaregulaarne, juhuslik ja harv, kuivõrd inimesed ei registreeri lapse sündi iga päev. Sihtrühma suurus on teoreetiliselt suur, st kõik inimesed võivad e-teenuse vahendusel RRS-i ja PKTS-i menetlustega kokku puutuda. Ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju on positiivne, sest menetlusaeg väheneb ja inimesed saavad teatud juhtudel e-teenuse raames kiiremini ja lihtsamalt oma menetluse kohta vastuse. Muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole muudatuse tulemusel avalduv mõju oluline. 14.30. Mõju Mõju majandusele 14.31. Kavandataval muudatusel on mõju valdkond I Avalduv halduskoormusele, st eelnõuga mõjutatakse ja alajaotis mõju inimeste kohustust edastada riigile teavet. Kavandatava muudatuse tulemusel kaob automaatotsuste võimaldamise korral automaatotsuse puhul ära senine vahelüli – ametniku tehtav otsus. Nii väheneb e-teenuse raames menetluseks kuluv aeg ja ametniku töökoormus. Kavandatav muudatus mõjutab ühiskonna funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast. Uus regulatsioon on seotud e-teenusega - inimestel võimaldatakse teatud kindlatel juhtudel e-teenuse vahendusel RRS-i ja PKTS-i alusel läbi viidavate menetluste tulemusena saada automaatotsus. Seega, et seda teenust kasutada, peavad inimesel olema seadmed, 18  millega seda teha. Kuid ka praeguse regulatsiooni kohaselt peavad e-teenuse jaoks isikul olema asjakohased seadmed. 14.32. Ulatus V Sihtrühma suurus S Olulisus7 Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk V 14.33. Analüüsitakse, millistel juhtudel võiksid lubada teha automaatotsuse. Edasine Analüüsieelne võimalik loetelu on esitatud punktis 10. analüüs Täpsema analüüsi tegemiseks tehakse koostööd kohalike omavalitsustega. 14.34. Miks Kavandatav muudatus mõjutab RRS-i ja PKTS-i alusel e-teenuse raames läbi viidavates on mõju menetlustes osalejaid. Mõju ulatus on väike, sihtrühma kui terviku käitumises erilisi ebaoluline? muutusi ei toimu, sest ka praegu on võimalik e-teenuse vahendusel avaldusi esitada. Kuna menetlus muutub automaatotsuste tegemise tõttu inimesele kiiremaks, võib eeldada, et inimesed hakkavad e-teenust rohkem kasutama ja traditsioonilisel viisil ametniku juures käimist jääb vähemaks. Mõju avaldumise sagedus on pigem väike. Mõju avaldub ebaregulaarselt ja üldjuhul harva, sest inimesed ei puutu iga päev kokku RRS-i ja PKTS-i alusel tehtavate menetlustega. Sihtrühma suurus on teoreetiliselt suur, sest siia kuuluvad kõik inimesed, kes potentsiaalset oleksid e-teenuse raames menetluses osalised. Ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju on pigem positiivne, kuna menetlusaeg väheneb ja menetlus muutub inimese jaoks kiiremaks. Muudatusel ei ole koormavat mõju. Inimesed ei pea kasutama e-teenust, vaid võivad ametniku juurde kohapeale minna või avalduse postiga saata, kui see on antud menetluses lubatud. Seega, inimesel ei pea olema arvutit ega teadmisi, kuidas arvutit kasutada. E-teenuse vahendusel RRS-i ja PKTS-i menetlustes on automaatotsus lisavõimalus. Säilib traditsiooniline viis minna ametniku juurde ja esitada paberavaldus. Uue regulatsiooniga luuakse menetlusotsuse tegemise uus, nüüdisaegsem ja kiirem viis. Kuna viidatud menetlustes osalev inimene jätkab oma tegevust samamoodi varasemaga, ei ole muudatuse tulemusel avalduv mõju oluline. 14.35. Mõju Keskkonnamõju, 14.36. Keskkonnamõju, mõju riigi julgeolekule ja valdkond I mõju riigi Avalduv välissuhetele ja mõju regionaalarengule ei ole. ja alajaotis julgeolekule ja mõju välissuhetele, mõju regionaalarengule. 14.37. Rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seotud regulatsiooni muutmine Kavandatav muudatus 14.38. Mõju Mõju riigiasutuste ja 14.39. Praegu väljastavad kõik KOV-id valdkond I kohaliku omavalitsuse Avalduv rahvastikuregistri andmete väljavõtteid tasuta. ja alajaotis korraldusele ning mõju Uue regulatsiooni kohaselt võib osa väljavõtete andmisest muutuda riiklikuks ülesandeks, mille kulud peab KOV-idele või MK KOV-idele katma 19  avaliku sektori kuludele ja seepärast võib see teenus muutuda ja tuludele. inimestele edaspidi tasuliseks. See tähendab KOV-idele või MK KOV-idele kohustust riigilõivu koguda. Seega juhul, kui osa rahvastikuregistri andmete väljavõtteid muutuvad tasuliseks, peavad MK KOV-id või KOV-id korraldama rahvastikuregistri väljavõtte eest riigilõivu võtmise, sealhulgas tuleb tagada inimestele kohapeal võimalus teha makseid sularahas ja kaardimakse võimalus. See tähendab asutustele lisakulu. Kui MK KOV-idele või KOV-idele pannakse riiklik ülesanne, tuleb selle teenuse kulud katta riigieelarvest (kogutavate riigilõivude arvelt). 14.40. Ulatus S Sihtrühma suurus K Olulisus8 Sagedus S Ebasoovitava mõju risk V 14.41 Siseministeerium analüüsib muudatuse sisu ja leiab vastused järgmistele küsimustele: a) milliste väljavõtete väljastamine rahvastikuregistri andmetest on edaspidi riiklik Edasine ja milliste tegemine KOV-i ülesanne; analüüs b) kui suur saab olema riigilõiv rahvastikuregistri andmete väljavõtte väljastamise eest. Uue riigilõivu suurus peab arvesse võtma kulusid, mis kaasnevad rahvastikuregistri andmete väljavõtte väljastamise teenuse pakkumisega. Täpsema analüüsi tegemiseks tehakse koostööd KOV-idega, et välja selgitada nimetatud teenuse kulud. 14.42 Miks Mõju avaldumise sagedus on suur, st ametnikud puutuvad planeeritud muudatuse on mõju tagajärgedega kokku regulaarselt ja tihti (nt iga tööpäev), sest rahvastikuregistri ebaoluline? andmete väljavõtteid küsitakse Eestis tervikuna palju. Mõju on KOV-idele pigem positiivne, sest kehtiva regulatsiooni puhul ei hüvitata KOV-idele rahvastikuregistri andmete väljavõtete andmist ühelgi juhul. Ebasoovitava mõju risk on väike. Vajaduse korral tuleb ametnikele teha selgitustööd, kuidas riigilõivu vastu võtta ja selle tasumist kontrollida. Sihtrühma moodustavad MK KOV-i ja KOV-i ametnikud, kes väljastavad rahvastikuregistri andmete väljavõtteid. 14.43. Mõju Sotsiaalsed mõjud. 14.44. Isikud, kes soovivad rahvastikuregistri valdkond II Avalduv andmete väljavõtet saada, kuuluvad ja alajaotis mõju sihtrühma. Neile muutub rahvastikuregistri andmetest teatud tüüpi väljavõtte saamine tasuliseks. Seega, isikule tähendab see osa juhtudel lisakulu. Samuti ei pruugi inimesed andmete väljavõtet saada enam oma kodukoha KOV-ist, sest mõnesid väljavõtteid võivad hakata väljastama üksnes MK KOV-id. 20 14.45. Ulatus K Sihtrühma suurus S Olulisus Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk K 14.46. Siseministeerium analüüsib muudatuse sisu ja leiab vastused järgmistele küsimustele: Edasine c) milliste väljavõtete väljastamine rahvastikuregistri andmetest on edaspidi riiklik analüüs ja milliste tegemine KOV-i ülesanne; d) kui suur saab olema riigilõiv rahvastikuregistri andmete väljavõtte väljastamise eest. Uue riigilõivu suurus peab arvesse võtma kulusid, mis kaasnevad rahvastikuregistri andmete väljavõtte väljastamise teenuse pakkumisega. Täpsema analüüsi tegemiseks tehakse koostööd KOV-idega, et välja selgitada nimetatud teenuse kulud. 14.47. Miks Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid on mõju eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi, sest on ka teisi dokumente, mille ebaoluline? väljastamise eest peavad isikud tasuma riigilõivu ja riigilõivu tasumise käik on sama. Isikud ei pea midagi uut juurde õppima, vaid arvestama lisaväljaminekuga. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest inimeste kokkupuude rahvastikuregistri andmete väljavõtetega on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Inimesed ei soovi rahvastikuregistri andmetest väljavõtteid iga päev. Sihtrühma suurus on teoreetiliselt suur, st kõik inimesed võivad rahvastikuregistri andmete väljavõtet taotleda. Ebasoovitava mõju risk on keskmine. Riigilõivu kehtestamine on isikutele pigem negatiivne, sest tasuta teenus võib analüüsi tulemusel muutuda tasuliseks. Riigilõivu summa aga ei ole väga suur, hõlmates vaid dokumendi väljastamisega seotud kulud. 14.48. Mõju Mõju majandusele. 14.49. Muudatus mõjutab isikute majanduslikke valdkond I Avalduv otsuseid, sest uue regulatsiooni kohaselt peab ja alajaotis mõju teatud tüüpi rahvastikuregistri andmete väljavõtte eest tasuma riigilõivu. Seega isiku jaoks muutub tasuta teenus tasuliseks. 14.50. Ulatus K Sihtrühma suurus S Olulisus9 Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk K 14.51. Siseministeerium analüüsib muudatuse sisu ja leiab vastused järgmistele küsimustele: Edasine e) milliste väljavõtete väljastamine rahvastikuregistri andmetest on edaspidi riiklik analüüs ja milliste tegemine KOV-i ülesanne; f) kui suur saab olema riigilõiv rahvastikuregistri andmete väljavõtte väljastamise eest. Täpsema analüüsi tegemiseks tehakse koostööd KOV-idega, et välja selgitada teenuse kulud. Uue riigilõivu suurus peab arvesse võtma kulusid, mis kaasnevad rahvastikuregistri andmete väljavõtte väljastamise teenuse pakkumisega. 14.52. Miks Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, on mõju näiteks tasulise teenuse puhul ei taotleta enam nii palju rahvastikuregistri andmete ebaoluline? väljavõtteid, sest need on tasulised. 21  Mõju avaldamise sagedus on väike, sest inimesed ei soovi iga päev rahvastikuregistrist oma andmete väljavõtet. Seega, mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Mõjutatud sihtrühmaks on kõik isikud, kes võiksid potentsiaalselt rahvastikuregistrist oma andmete väljavõtet soovida. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk isikutele, kes rahvastikuregistri andmete väljavõtet soovivad, on pigem negatiivne, sest nad peavad tasuma dokumendi eest riigilõivu. 14.53. Mõju Keskkonnamõju, 14.54. Keskkonnamõju, mõju riigi julgeolekule ja valdkond I mõju riigi Avalduv välissuhetele ja mõju regionaalarengule puudub. ja alajaotis julgeolekule ja mõju välissuhetele, mõju regionaalarengule. VI. Väljatöötamise tegevuskava 15. Eeldatav kontseptsiooni valmimise ja kooskõlastamisele Kontseptsiooni koostamist ei ole saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kavandatud. kontseptsioon) 16. Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise aeg sügis 2019 17. Eeldatav avaliku konsultatsiooni toimumise aeg Avalik konsultatsioon on koos kooskõlastamisega. Avalikkusel on võimalik Eelnõude Infosüsteemi (EIS) vahendusel eelnõuga tutvuda ja soovi korral oma arvamusi Siseministeeriumile esitada. 18. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg sügis 2020 19. Kaasatavad valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused, Tallinna Perekonnaseisuamet, valitsusvälised organisatsioonid Eesti Linnade ja Valdade Liit 20. Vastutavate ametnike nimed ja Enel Pungas ([email protected]) kontaktandmed (sh nii sisulise kui Mairis Kungla ([email protected] juriidilise analüüsi teinud ametnikud) Kaisa Kangro ([email protected]) Terje Maurer ([email protected]) Annika Nõmmik Aydin ([email protected]) 22 1 Kui mitut probleemi lahendatakse korraga, üldistatakse probleemid võimaluse korral selliselt, et vormi täidetakse ühe korra. Kui probleeme ei ole võimalik üldistada, täidetakse iga probleemi kohta vajalikud vormi osad mitu korda. 2 Märgitakse lahendused nimetatud probleemide lahendamiseks. Peamine lähtepunkt kõikide mõjuliikide ulatuse hindamiseks on olukord, kus riik ei sekkuks, ning erinevate lahenduste tulemuslikkust hinnataksegi selle olukorra võrdluses kõikide võimalike tegevuslahendustega (sh olemasolevate lahenduste/ õigusaktide parem rakendamine, avalikkuse informeerimine, investeerimine, uue õigusliku regulatsiooni loomine jne). Seejuures ei saa tegevusetuse tagajärgede kirjeldamisel eeldada, et kõik tegurid jäävad samaks, vaid tuleb arvesse võtta ka seda, et olukord võib muutuda ilma sekkumiseta. Välistamaks sekkumist valdkondadesse, kus see vajalik ei ole, tuleb põhjendada, miks käsitletava probleemiga peab tegelema. 3 Lahter 14 ja selle allosad tuleb täita kõigi avalduvate mõjude kohta. 4 Olulised ja lisaanalüüsi vajavad mõjud Eeldatavate mõjude (sh mõjud keskkonnale, majandusele, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele või sotsiaalsed ja demograafilised mõjud) määratlemiseks on võimalik kasutada valdkondlikke kontrollküsimustikke ja nende juurde kuuluvaid viiteid abimaterjalidele (uuringud ja teised informatsiooniallikad). Kui on selgunud, et võib eeldada teatud valdkonna mõjude esinemist akti rakendamisel, siis enne kui asuda neid mõjusid põhjalikult analüüsima, tuleb hinnata, kas mõjud on olulised või mitte. Mõjude olulisuse hindamiseks kasutatakse nelja kriteeriumi: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimesed, ettevõtted, keskkond) senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärselt muutuda ning eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist. Mõju ulatus on keskmine, kui võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju ulatus on väike, kui objekti kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sageduse määramisel tuleb arvestada mõju avaldumise regulaarsust ja tihedust. Mõju avaldumise sagedus on suur, kui mõjutatud objekt (inimesed, ettevõtted, keskkond) puutub muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja tihti (nt iga päev), keskmine, kui kokkupuude on regulaarne või reeglipärane, aga mitte igapäevane, ning väike, kui kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv (näiteks ettevõtte pankrot, kohtuvaidlus). Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates analüüsitakse sihtrühma suhtelist suurust võrreldes seda kõigi samasse rühma kuuluvate objektidega Eestis. Näiteks kui mõjutatud on teatud osa elanikkonnast, ettevõtetest või territooriumist, hinnatakse selle suurust võrreldes seda vastavalt kogu Eesti elanikkonna, ettevõtete arvu või territooriumiga. Sihtrühma saab pidada suureks, kui mõjutatud on üle poole Eesti elanikkonnast, ettevõtete arvust või territooriumist (nt perekonnaseaduse muudatused, mis puudutavad kõiki eestimaalasi). Sihtrühma suurus on keskmine, kui mõjutatud objektide hulk võrreldes kogu grupi suurusega on 5–50%, ja väike, kui mõjutatud on alla 5% grupist. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski juures tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid sihtrühmadele – kas tegemist on negatiivse (koormav, piirav jne) või positiivse (kergendav, vabastav jne) mõjuga. Eesmärk on tagada negatiivse mõju põhjalikum analüüs, kuna koormavate regulatsioonide loomise õigustamiseks peavad olema kaalukad argumendid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur, kui mõjuvaldkonnas sihtrühmadele kaasnevad mõjud on selgelt negatiivsed. Risk on keskmine, kui kaasnev mõju on pigem negatiivne, ja väike, kui negatiivne mõju puudub või on vähene. Hinnates iga kriteeriumi paikapidavust konkreetse regulatsiooni puhul kolmepallisüsteemis (suur, keskmine, väike), on võimalik hinnata, kas konkreetne mõju on oluline või mitte. Kui neljast indikaatorist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“ või vähemalt kaks indikaatorit on saanud hinnangu „keskmine“, kvalifitseerub mõju oluliseks. Mõjude ja nende olulisuse määratlemise kirjeldamisel tehakse väljatöötamiskavatsuses vahet olulistel mõjudel, mida on vajalik täiendavalt analüüsida, ja ebaolulistel mõjudel, mida ei ole kavas täiendavalt analüüsida. 23 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/19-0723 - Rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 05.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b5ffe5a-28c4-40c0-972d-7dcd8f2cfeae Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b5ffe5a-28c4-40c0-972d-7dcd8f2cfeae?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main