Kiri

Kultuuriministeerium 31 .07.2019 Koopia: Korvpall2030 töörühmade juhid, EKL juhatus Lugupeetud Kaarel Nestor! Aitäh, et informeerisite Eesti Korvpalliliitu (EKL) kavast vaadata üle ettepanekud treenerite tööjõukulu määruse muutmiseks või täpsustamiseks. Seoses EKL-i poolt veetava strateegia „Korvpall 2030“ elluviimisega on alaliidul ja selle liikmetel olnud mitmeid põhjalikke arutelusid hetkel kehtiva süsteemi tugevuste ja mõningate vajakajäämiste teemal. EKL leiab, et toetusmeetmena on treenerite tööjõukulu toetus väga vajalik ja suure mõjuga meede. Seda hinnangut on kinnitanud suur hulk „Korvpall 2030“ arutelude raames peetud kohtumisi liikmesklubide , kohalike omavalitsuste ja teiste osapooltega. Pikaajalise korvpallistrateegia elluviimiseks tegutseb ühe alalise komisjonina treenerite tasustamise teemat käsitlev töörühm, mis on kohtumistel jagatud mõtteid analüüsinud ning teinud ettepanekuid, kuidas täna kehtivat süsteemi veelgi tulemuslikumaks muuta. Lisaks on EKL konsulteerinud Eesti Jalgpalli Liidu, Eesti Käsipalliliidu ja Eesti Võrkpalli Liiduga, et saada aimu, millisel määral haakuvad korvpalliga seotud arvamused teiste pallimängualade seisukohtadega. Seni on nimetatud alaliitude vahel toimunud vaid esmased konsultatsioonid, seega pole alljärgnevad seisukohad käsitletavad ühise ettepanekuna. Samas, juhul kui ministeerium leiab, et kirjeldatud teemapüstitused on võimalik praeguses arutelus läbi töötada, toetame mõtet, et pallimängualad (või laiemalt võistkonnaalad) teevad jõupingutusi ühiste seisukohtade sõnastamiseks. Seda juba kasvõi sel põhjusel, et võistkonnaalade kaudu sporti kaasatud laste ja noorte osakaal on suur ja neid treenivate treenerite panus ja heaolu arvestatava mõjuga (pallimängude treenerite toetus moodustas 2019. aasta I kvartalis ca 1/3 toetuste kogumahust). Lühidalt kokkuvõttes on peamised tööjõukulu toetuse edasiarendamisega seotud küsimused järgmised: Millisel määral ollakse valmis kaaluma ideed, mis seob tööjõukulude toetuse eesmärgiga tõsta kõrgharidust omavate treenerite osakaalu? Hetkel kehtiv 5. taseme nõue on suurendanud vastava kvalifikatsiooniga treenerite arvu, kuid praegune süsteem ei loo otseselt lisamotivatsiooni võtta ette järgmine oluline samm ehk 6. taseme jaoks nõutav kõrghariduse taotlemine. Kui mõelda pikema ajavaate peale, on oluline, et Eestis kasvab treenerite hulk, kes on saanud parima võimaliku ettevalmistuse ja läbinud ülikooli stuudiumi. Üks võimalus seda motivatsiooni tõsta on luua erisused 6. ja 7. taseme treeneri tasustamisel. Millisel määral saab arutelu alla tulla toetussüsteemi muutmine viisil, kus toetust saab anda ka abitreeneri kohustuste täitja tööjõukulude katteks (4. või ka 3. kutsekvalifikatsiooni tase)? Küsimus on otseselt seotud noorte treenerite karjäärivalikuga ja sellise olukorra loomisega, kus treeneri tööandja saab suurema kindluse veenmaks alustavat treenerit valitud elukutsega kaasnevates võimalustes. Seejuures ei pea EKL silmas seda, et kõige efektiivsem lahendus on nõutud kutsetaseme üldine langetamine. Pigem saab mõjus olla mõni selline mudel, mis motiveerib praegu 4. või 3. taset omavat treenerit teatud aja jooksul jõudma vähemalt 5. või 6. tasemeni. Samuti võib mudeli üheks elemendiks olla proportsionaalne toetus, kus 5. tasemega võrreldes on toetuse määr mõnevõrra väiksem (nt teatud koefitsiendi rakendamine). Kas küsimuse all on olnud hetkel kehtiva 24-tunnise normkoormuse tõstmine, et see vastaks paremini treenerite reaalsele töömahule (eeskätt seoses nädalavahetustel toimuvate võistluste, laagrite jmt)? Tuginedes Eesti spordiregistri andmetele ning tööjõukulu toetuse väljamaksmise aruannetele koostasime punktides 1-2 kirjeldatud mudelite juurde ka finantsprognoosi lisanduvate kulude kohta (seda nii pallimängude kaupa eraldi kui ka jalgpalli, võrkpalli, käsipalli ja korvpalli kohta kokku). Tuues siinkohal vaid paar näidet, selgus arvutustest, et kui laiendada toetust 4. kategooria treeneritele ja teha seda koefitsiendiga 0,70 (ning arvestusega, et toetuse reaalne taotlejate hulk on ca 75% vastavat taset omavatest treeneritest), on pallimängude peale kokku eelduslik kulu suurusjärgus 285 000 eurot aastas. Samalaadsed kalkulatsioonid koostasime ka 6. ja 7. taseme väärtustamiseks (nt koefitsient 1,3-1,5, kehtiva süsteemi alusel võiks eeldatavaks toetuse saajate osakaaluks olla ca 50% vastavat taset omavatest treeneritest). Sellisel juhul kõneleksime juba suurematest lisakuludest (6. kategooria puhul pallimängualad kokku ca 570 000 eurot ja 7. kategooria puhul 232 000 eurot). Kui täna kujunenud proportsioon jääb paika, tähendavad need summad 1/3 kogumahust. Kui tänases rahanduslikus olukorras pole võimalik lisakulusid eelarvesse kavandada, on sellegipoolest oluline arutada, kas ja millal võiks sellised põhimõtted spordipoliitikas eesmärgiks seada ja milline on kirjeldatud mudelite soovitud mõju treenerite töö kvaliteedile (eeskätt motivatsioonile valida treeneri elukutse ning jõuda kõrgkooli diplomini). EKL on valmis andma tagasisidet kultuuriministeeriumis edaspidi valmivatele ettepanekutele, mis puudutvad treenerite tööjõukulu toetust ning on valmis osalema kohtumistel, kus teema arutluse alla tuleb. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Jaak Salumets Keio Kuhi President Peasekretär