Kiri

Justiitsministeerium [email protected] 31.07.2019 nr 1-11/1491-1 Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume võimalusel kooskõlastust viieteistkümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 6 lehel 2. Seletuskiri 42 lehel 3. Märkuste tabel 15 lehel 4. Seletuskirja lisa 1 (mõjuhinnang) 18 lehel 5. Seletuskirja lisa 2 (spordiregistri põhimääruse kavand) 29 lehel 6. Spordiregistri kavandi lisa 1, 33 lehel 7. spordiregistri kavandi lisa 2, 2 lehel Margus Klaan 628 2328 [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  EELNÕU 26.07.2019 Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Spordiseaduse muutmine Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 61 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu, mille põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine sporditegevuse korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks. (2) Spordi andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste, treenerite, spordiharrastajate ja sporditulemuste alamandmekogust. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on spordi andmekogu eesmärk: 1) koguda, väljastada ja avalikustada vajalikku teavet treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja treenerikutse andmiseks ning sporditegevuses osalejate ohutuse tagamiseks; 2) koguda, töödelda ja edastada spordiharrastajate ja nende treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute andmeid riigiasutuste või halduslepingu alusel eraõiguslike juriidilise isikute, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute antavate isikupõhiste sporditoetuste menetlemiseks, samuti spordialaliitudele sportlaste litsentseerimiseks vajaliku teabe saamiseks; 3) koguda, töödelda ja edastada spordiharrastajate andmeid terviseuuringute vajaduse üle otsustamiseks; 4) koguda ja töödelda litsentseeritud sportlaste andmeid käesoleva seaduse §-s 106 sätestatud sportlase toetuse maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks ja spordialaliidu toetuse eraldamisega seotud otsuste tegemiseks; 5) koguda ja töödelda andmeid käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud stipendiumide maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks; 6) koguda, töödelda, avalikustada ja säilitada Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõitlustel saavutatud sporditulemuste andmeid sporditoetuste eraldamisega seotud otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. (4) Andmeid sportlasele väljamakstud stipendiumi, sportlase toetuse ja toetuse maksmise aluseks oleva sportlasega sõlmitud lepingu kohta võib edastada Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks. (5) Spordi andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 1 (6) Isikuandmetena kogutakse: 1) spordiorganisatsioonide tegevjuhtide andmeid ja andmeid spordiorganisatsioonide esindajate osalemise kohta rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, komisjonides või ekspertrühmades; 2) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute üldandmeid ja kontaktandmeid ning andmeid hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta; 3) treenerikutset andvate kutsekomisjoni liikmete üldandmeid ja kontaktandmeid; 4) spordiharrastajate ja litsentseeritud sportlaste üldandmeid; 5) käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud sportlase stipendiumi saajate andmeid, §-s 106 sätestatud sportlase toetuse saajate andmed ja toetuse maksmise eelduseks oleva sportlasega sõlmitud lepingu andmeid; 6) andmeid sporditulemuse kohta. (7) Spordi andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused sätestatakse andmekogu põhimääruses. (8) Spordi andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. (9) Spordi andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 62 järgmises sõnastuses: „§ 62. Sporditulemuste andmete töötlemine Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil, spordikoolil, spordi andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal on spordi eripära arvestades õigus spordi arendamiseks, toetamiseks ja spordiajaloo säilitamiseks koguda, töödelda ja avalikustada andmeid litsentseeritud sportlase sporditulemuse kohta, mis on saavutatud spordialaliidu või maakonna spordiliidu või spordi spetsiifilises valdkonnas või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel.“; 3) seadust täiendatakse §-dega 101 –107 järgmises sõnastuses: „§ 101. Sportlase stipendium (1) Sportlase stipendium (edaspidi stipendium) käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 107 tähenduses on tulevikku suunatud sportlasele makstav toetus, mida makstakse sporditegevusega seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust. 2 (2) Stipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel. (3) Stipendiumi piirmäär on 12-kordne kuu töötasu alammäär ühes kalendriaastas. Stipendiumi võib maksta ühekordselt või perioodiliste väljamaksetena. (4) Stipendiumi võib saada ühelt või mitmelt spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonilt või spordikoolilt (edaspidi stipendiumi maksja), arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirmäära. (5) Stipendiumi maksja kannab andmed stipendiumi saaja, suuruse, määramise ja väljamaksmise ning üle piirmäära makstud stipendiumi tagastamise kohta spordi andmekogusse. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära täitumisel teavitab spordi andmekogu volitatud töötleja stipendiumi saajat ning temale stipendiumi määranud ja maksnud spordiorganisatsioone ja spordikoole. Piirmäära ületamisel tuleb stipendiumi saajal piirmäära ületav summa stipendiumi maksjale tagastada. (7) Stipendiumi maksmise tingimused ja piirmäär kehtivad ka välismaalasest sportlasele makstavale stipendiumile. § 102. Sportlasega sõlmitav leping Sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isikuga sporditegevuse raames sõlmitav leping on sõltuvalt pooltevaheliste suhete iseloomust tööleping või muu teenuse osutamiseks sõlmitav võlaõiguslik leping (edaspidi leping). § 103. Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang (1) Tulenevalt spordi eripärast võib sportlasega sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks või sõlmida viie aasta jooksul järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid korduvalt või pikendada viie aasta jooksul tähtajalisi töölepinguid korduvalt. (2) Pärast viie aasta möödumist sõlmitud tähtajaline leping loetakse tähtajatuks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. § 104. Sportlane kui iseseisva otsustuspädevusega töötaja (1) Sportlane, kes on oma töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaja korralduse osas otsustama, ja tööandja saavad kokku leppida, et töötaja on iseseisva otsustuspädevusega töötaja tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. (2) Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul võib kokku leppida töölepingu seaduse §-des 43– 47 ning 50–53 sätestatu kohaldamata jätmises. 3 (3) Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul ei pea tööandja täitma töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktis 4 sätestatud kohustust. (4) Tööandja või töötaja võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel sõlmitud kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. § 105. Muu võlaõigusliku lepinguna sõlmitav leping (1) Leping sõlmitakse kirjalikult. Vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust. (2) Lepingus märgitakse igakuise tasu suurus ja maksmise kord. § 106. Sportlase toetus (1) Spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioon või spordikool võib sportlasele lepingu kehtivuse perioodil maksta sportlase toetust kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendrikuus, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1) sportlasele makstakse lepingu alusel iga kuu tasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses; 2) sportlasel on spordialaliidu väljastatud sportlase litsents ja litsentseeritud sportlane on kantud spordi andmekogusse; 3) sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti koondisesse. (2) Kui sportlasega on sõlminud lepingu mitu spordiorganisatsiooni või spordikooli, võib sportlase toetust käesoleva paragrahvi tähenduses maksta ainult üks spordiorganisatsioon või spordikool. (3) Kui leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib sportlase toetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga. (4) Sportlase toetuse maksja kannab andmed sportlase toetuse saaja ja toetuse suuruse, toetuse määramise ning väljamaksmise kohta spordi andmekogusse. § 107. Stipendiumi ja toetuse maksmise erisused (1) Lepingu kehtivuse perioodil sportlasele stipendiumi maksta ei tohi. (2) Stipendiumi ja sportlase toetuse summa kokku ei tohi kalendriaastas ületada 24-kordse kuu töötasu alammäära. Kui sportlasele on stipendiumi makstud enne lepingu sõlmimist või makstakse pärast lepingu lõppemist, tehakse stipendiumi või sportlase toetuse maksmisel vastavad mahaarvamised. (3) Kui lepingu sõlminud spordiorganisatsioon või spordikool maksab lepingu kehtivuse perioodil sportlasele sportlase toetust alla käesoleva seaduse § 106 lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära, on kohaliku omavalitsuse üksusel, spordialaliidul või rahvuslikul 4 olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele sportlase toetust kuni käesoleva seaduse § 106 lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära täitumiseni, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses: „§ 111. Spordivõistlustega manipuleerimise vastane kontaktpunkt (1) Valdkonna eest vastutav minister võib spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti (edaspidi kontaktpunkt) ülesanded halduslepingu alusel anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium. (2) Kontaktpunkti ülesanded tulenevad Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsiooni artiklist 13. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.“; 5) seadust täiendatakse §-ga 273 järgmises sõnastuses: „§ 273. Spordiharrastajate andmete kogumine Spordiharrastajate andmeid kogutakse ja töödeldakse spordi andmekogus alates 2020. aasta 1. septembrist.“. § 2. Halduskoostöö seaduse muutmine Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „19) spordiseaduse § 61 lõike 9 alusel sõlmitav, § 9 lõike 22 alusel sõlmitav, § 91 lõike 4 alusel sõlmitav ja § 111 lõike 1 alusel sõlmitav haldusleping;“. § 3. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 punkt 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „45) Kultuuriministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri volitatud eraõiguslikule juriidilisele isikule spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel ettenähtud ulatuses treeneri tööjõukulu määramise nõuetekohasuse kontrollimiseks, spordiseaduse § 6¹ lõike 6 punktis 2 nimetatud isikute tööhõive andmete vastavuse kontrollimiseks ning sportlasega sõlmitud lepingu andmete saamiseks spordiseaduse § 101 sätestatud sportlase stipendiumi ja § 106 sätestatud sportlase toetuse maksmise eelduste kontrollimiseks;“. 5 § 4. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 19 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Tulumaksuga ei maksustata sporditegevusega seotud sportlase stipendiumi, kui see on makstud spordiseaduse §-des 101 ja 107 sätestatud alustel, piirmääras ja korras. Eelnimetatud piirmäära hulka arvatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isiku poolt sportlasele makstud stipendium.“. § 5. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, …………………. 2019 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel 6  Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga täiendatakse spordiseadust sportlase stipendiumi ja toetuse regulatsiooniga, luuakse õiguslik alus harrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmete kogumiseks spordi andmekogus (edaspidi Eesti spordiregister), reguleeritakse sporditulemuste avaldamise ja kogumisega seonduvat ning luuakse õiguslik alus spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti ülesannete üle andmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eelnõuga soovitakse luua eriregulatsioon sportlase stipendiumi ja toetuse maksmiseks, et vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamisi ning luua sportlaste tasustamisel stabiilsem olukord spordivaldkonnas. Eelnõu järgi seatakse sporditegevusega seotud stipendiumi maksmisele piirmäär. Eelnõu kohaselt võib sportlasele maksta stipendiumi maksuvabalt kokku kuni 12-kordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendriaastas. Sportlasel on võimalik saada stipendiumi mitmelt spordiorganisatsioonilt või spordikoolilt piirmäära täitumiseni. Muudatus korrastab senist tulumaksuseaduses sätestatud stipendiumide maksmise korraldust, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume sportlastele ka juhul, kui tegemist on töösuhtega. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Eelnõu järgi võib sportlasega sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks selle pikendamise võimalusega. Samuti lisatakse eelnõusse iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon. Eelnõu järgi on sportlasele, kellel on spordiorganisatsiooni või spordikooliga sõlmitud leping, võimalik maksta maksuvaba sportlase toetust kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kuus. Stipendiumi sellisel juhul maksta ei tohi. Kui kalendriaastas on makstud stipendiumi ja sportlasega sõlmitakse leping, siis sellisel juhul ei tohi stipendiumi ja toetuse summa kalendriaastas kokku ületada 24-kordset kuu töötasu alammäära. Eelnõuga minnakse Eesti spordiregistris harrastajate kohta arvestuse pidamisel üle isikupõhiste andmete kogumisele, luues Eesti spordiregistrisse spetsiaalse harrastajate alamandmekogu isikustatud andmete töötlemiseks. Eesmärk on viia harrastajate andmed samale isikustatud tasemele nagu suuremate kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka KOV) sporditoetuste infosüsteemides, treenerite tööjõukulude toetuste süsteemis ja Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi ka EHIS), mis lahendaks algandmete kvaliteediprobleemi, võimaldaks tsentraliseerida andmete kogumist ning senisest rohkem ära kasutada Eesti spordiregistri funktsionaalsust uute teenuste loomiseks KOV-idele ja spordiorganisatsioonidele. Lisaks harrastajate üldarvule soovib Kultuuriministeerium (edaspidi ka KuM) arvestada tulevikus spordialaliidule toetuste eraldamisel ka spordialaliidu võistlussüsteemis regulaarselt osalevate litsentseeritud sportlaste arvuga. Selleks soovib Kultuuriministeerium koguda spordialaliidu võistlussüsteemi kuuluvate litsentseeritud sportlaste andmeid. Nimetatud info on vajalik ka eelnõuga loodava sportlase toetuse õiguspärase maksmise kontrollimiseks. 1 Eelnõuga soovitakse Eesti spordiregistri koosseisu lisada sporditulemuste alamandmekogu, milles töödeldakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste andmeid Eesti spordi arengu toetamise, analüüsimise ja spordiajaloo jäädvustamise eesmärgil. Samuti soovitakse lisada spordiseadusesse säte, mille kohaselt võib spordi eripära arvestades sporditulemusi töödelda (koguda, süstematiseerida, analüüsida, avaldada) ilma andmesubjekti nõusolekuta. Eelnõuga luuakse õiguslik alus spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti ülesannete üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kontaktpunkti loomise vajadus tuleb Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioonist, mille Eesti on heaks kiitnud ja allkirjastanud 19.09.2016. Eelnõu seadusena jõustumine on ette nähtud 01.01.2020. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn ([email protected], 628 2206), spordiosakonna nõunikud Margus Klaan ([email protected], 628 2328) ja Kaarel Nestor ([email protected], 628 2260), õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225) ja Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse spordiregistri juht Kairis Ulp ([email protected], 730 3407). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär- keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kavandatavad muudatused aitavad kaasa Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019– 2023 punkti 10.17 elluviimisele. Punkti 10.17 kohaselt seisame ausa mängu põhimõtete järgimise eest ning võitleme kokkuleppemängude ja dopingu vastu. Eelnõu aitab kaasa Kultuuriministeeriumi arengukavas aastateks 2018–20211 ettenähtud eesmärkide täitmisele. Arengukava punktis 4.19 on sõnastanud muudatusvajadus – „Eesti saavutusspordile ja selle järelkasvule on vajalik konkurentsivõimeliste tingimuste loomine.“. Lahenduse saavutamiseks vajalik tegevus on sõnastatud järgnevalt: „Eesti sportlaste sotsiaalsete garantiide tagamisele ja saavutusvõime tõstmisele suunatud toetusmeetme väljatöötamine.“. Spordiseaduse kavandatavad muudatused aitavad kaasa ka Riigikogu 18.02.2015 heakskiidetud „Spordipoliitika põhialused aastani 20302“ punkti 8 („Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud.“) elluviimisele. 1 https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/kultuuriministeeriumi_arengukava_2018-2021.pdf 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 2 Eelnõuga muudetakse: - spordiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 2; - halduskoostöö seaduse redaktsioon avaldamismärkega RT I 19.03.2019, 114; - maksukorralduse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 57; - tulumaksuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 108. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Selles peatükis on seaduse eesmärki kirjeldatud reguleeritavate teemade kaupa. 2.1. Sportlase stipendium ja tasustamine, sportlasega sõlmitud leping Kehtiv spordiseadus sportlase tasustamist ega stipendiumi maksmist ei reguleeri. Sporditegevusega seotud stipendiumide maksmist reguleerib tulumaksuseaduse § 19 (lõiked 6–7). Eraldi on reguleeritud riiklike spordistipendiumide määramine (spordiseaduse § 10), mis ei ole käesoleva eelnõuga seotud. 1. jaanuaril 2015 jõustunud tulumaksuseaduse § 19 lõike 6 kohaselt ei maksustata tulumaksuga stipendiumi, mida maksab tulumaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isik, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) stipendiumi makstakse § 11 lõike 2 punktis 3 nimetamata isikule; 2) stipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt on stipendium tulumaksuseaduse tähenduses tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega omandab väljamakse tegija õigused teosele. Viidatud tulumaksuseaduse sätete selgitused on esitatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE) seletuskirjas3, mille kohaselt „… käsitatakse tulumaksu kontekstis stipendiumina sellist summat, mille maksmisega antakse isikule tingimused ja vahendid õppimiseks või enese täiendamiseks. Maksuvabastuse seisukohalt pole oluline, kas stipendiumi makstakse regulaarselt või ühekordselt. Oluline on aga see, et stipendiumi maksmisega ei kaasneks selle saaja allutamist stipendiumi maksja sisekorrale, juhistele või järelevalvele (v.a näiteks õppestipendiumidega kaasneda võiv õppe- või uurimistöö reeglite järgimise kohustus) ning et olemuselt ei oleks tegu tasu maksmisega mingi töö tegemise või teenuse osutamise, sealhulgas teose loomise eest. Stipendiumina ei saa käsitada ka selliseid summasid, mida makstakse seoses juba tehtud töö või loodud teosega – sel juhul võib tegu olla näiteks preemiaga (millega tunnustatakse mingit saavutust) või litsentsitasuga. 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/84be0389-0b93-4601-b4ba- 6db3fd76047c/Tulumaksuseaduse,%20sotsiaalmaksuseaduse%20ja%20Eesti%20Kultuurkapitali%20seaduse%2 0muutmise%20seadus 3 Praktikas makstakse stipendiumi nime all sageli tasu töise tegevuse eest, kus stipendiumi maksmisega kaasneb selle saaja kohustus omapoolse soorituse tegemiseks. Stipendiumi eristamist töisest tulust on analüüsitud Tallinna Halduskohtu hiljutises, 14.03.2014. a. otsuses (jõustunud) kohtuasjas nr 3-13-70100. Selles märkis kohus muuhulgas, et kui väljamakse on tehtud töise panuse eest, mille väljamakse saaja on teinud väljamakse tegija kasuks viimase juhtimise ja kontrolli all, ei saa sellise väljamakse näol olla tegemist maksuvaba stipendiumiga. Kohtu hinnangul ei välista stipendiumi maksmine küll täielikult stipendiaadi vastusoorituskohustusi, ent selliseks vastusoorituseks ei tohi olla stipendiumi saaja poolt stipendiumi maksja kasuks tehtav töine panus.“. 27. juunil 2017 toimunud peaministri, rahandusministri ja kultuuriministri kohtumisel tõdeti soovi ja vajadust sportlase stipendiumi maksmisega seotud probleemid lahendada. Lepiti kokku, et Kultuuriministeerium kutsub kokku töögrupi, mille eesmärk on koos spordivaldkonnaga välja töötada kõigile pooltele selge ja üheselt arusaadav lahendus. Vastavad arutelud on Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi (edaspidi ka RaM), Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka MTA), Eesti Olümpiakomitee (edaspidi ka EOK) ja spordialaliitude osalusel korduvalt toimunud. Kultuuriministeeriumi kokkukutsutud mitteformaalse töögrupi kohtumistel on arutatud ja analüüsitud, kas sportlase ja spordiorganisatsiooni vahel on tegemist töösuhtega, mis peaks olema tasustatud töötasuna, või on tegemist sporditegevusega, kus stipendiumi maksmine tegevuse toetuseks on õigustatud. Töögrupi liikmed leidsid, et stipendiumi maksmine tulevikku suunatud toetusena võimete arendamiseks on vajalik ja põhjendatud, ning kõiki Eestis tegutsevaid sportlasi ei ole võimalik liigitada sportlasteks, kellel peaks olema spordiorganisatsiooni või spordikooliga töösuhe. Stipendium peaks olema mõeldud ennekõike andekatele noorsportlastele ning üliõpilastele, kes on alles oma sportlaskarjääri alguses ega ole veel tiitlivõistlustel kõrgeid kohti saavutanud. Paraku on praktikas olukordi, kus sportlase ja spordiorganisatsiooni suhe vastab töösuhte tunnustele, kuid sportlasele makstakse töötasu asemel tulumaksuvabasid stipendiume, jättes seeläbi maksmata riiklikud maksud ning tagamata sportlasele ettenähtud riiklikud sotsiaalsed garantiid. Teiselt poolt, tulenevalt spordi iseloomust, on sportlase puhul võrreldes traditsioonilise töö tegemisega raskendatud ka kõigi töölepingu seaduse sätete rakendamine (nt tähtajaliste töölepingute sõlmimise ja pikendamise problemaatika). Seega, ebamäärasus sportlastele stipendiumide maksmise või tasustamise süsteemis on probleem, mis toob kaasa ebakindlust spordimaastikul tervikuna. Eelnõuga soovitakse luua eriregulatsioon sportlase stipendiumi ja toetuse maksmiseks, et vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamisi ning luua stabiilsem olukord spordivaldkonnas. Selleks, et tagada stipendiumi eesmärgist kinnipidamine, on töögrupi arvates vajalik seada seaduse tasandil sporditegevusega seotud stipendiumi maksimumsumma ehk piirmäär. Eelnõu kohaselt oleks see ühe kuu töötasu alammäära ulatuses kuus ehk 2018. aasta näitel summaarselt 6000 eurot aastas (2019. a näitel 6480 eurot aastas4). MTA analüüs näitas, et sportlastele 2016. aastal määratud stipendiumidest olid 87% alla 6000 euro aastas. 4 Kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 2019. aastal 540 eurot, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/118122018007 4 2017. aastal oli vastav näitaja 85%. Stipendiumile piirmäära sätestamine ning täiendava maksuvaba toetuse võimaldamine on vajalik, et tagada nii Eesti spordi ja sportlaste järjepidev areng ja järelkasv kui ka lõpetada ebaselgus stipendiumide maksmisel ja soodustada sportlastele sotsiaalsete garantiide loomist. Kehtima jäävad ka praegusel hetkel tulumaksuseadusest tulenevad stipendiumi määramise eesmärgid ja põhimõtted (avalik konkurss jne) ning sama loogika võetakse üle ka spordiseadusesse. Spordiseadusega kehtestatakse üksnes ülempiir stipendiumi summale. Seega tuleb spordiorganisatsioonidel ja spordikoolidel sportlastele stipendiumi määramisel lähtuda spordiseaduses toodud stipendiumi maksmise eesmärkidest ning arvestada spordiseaduses märgitud piirmäära. Sportlane võib saada stipendiumi mitmelt spordiorganisatsioonilt või spordikoolilt. Iga spordiorganisatsiooni või spordikooli makstava stipendiumi summa kannab stipendiumi maksja jooksvalt harrastajate alamandmekogusse, mis on Eesti spordiregistri osa. Nii saavad sportlased ja teised spordiorganisatsioonid ning spordikoolid informatsiooni stipendiumi piirmäära täitumise kohta. Kui sportlasele lubatud stipendiumi aastane piirmäär on saavutatud, teavitatakse sellest sportlast ja sportlasele stipendiumi maksnud organisatsioone Eesti spordiregistri kaudu. Stipendiumi maksmine üle kehtestatud piirmäära ei ole lubatud. Piirmäära ületamisel tuleb sportlasel stipendium stipendiumi maksjale tagasi maksta. Kui sportlase tegevuseks on töötamine või see vastab muu võlaõigusliku lepingu tunnustele, sõlmitakse sportlasega leping (sõltuvalt suhte sisust kas tööleping või muu võlaõiguslik leping). Kui lepingu järgi makstakse sportlasele tasu või palka minimaalselt kuu töötasu alammäära ulatuses, tal on spordialaliidu litsents ning ta osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti koondisesse, annab see spordiorganisatsioonile ja spordikoolile omakorda õiguse maksta sportlasele lisaks sportlasega sõlmitud lepingus kokkulepitud tasule maksuvaba5 toetust kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses ehk 2018. aasta näitel kuni 1000 eurot ühe kuu kohta lepingus fikseeritud perioodi jooksul, maksimaalselt kuni 12 000 eurot aastas (2019. aasta näitel 1080 eurot kuus ja 12 960 eurot aastas). Sportlasega sõlmitav leping, mille kohaselt saab sportlane töötasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses, ja toetus kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses peaksid sportlastele andma võimaluse keskenduda täielikult enda sportlike võimete arendamisele. Töögrupi pakutud lahendus peaks looma olukorra, kus saavutusspordile orienteeritud sportlane ei pea treeningtegevuse kõrvalt igapäevaste kulude katmise eesmärgil muud tööd tegema. Raske on saavutada maailmatasemel tulemusi ja arendada sportlikke võimeid, kui suurem aeg kulub palgatööle, et saada eluks vajalikke sissetulekuid. Kui sportlasega on sõlmitud leping, ei ole sportlasele lepingu kehtivuse perioodil sportlase stipendiumit täiendavalt lubatud maksta. Samas on tulenevalt spordi hooajalisusest ning sportlase arengust võimalik, et sportlane saab osa aastast stipendiumi ning osa aastast sportlase toetust. Sellistel juhtudel ei tohi stipendium ja toetus kokku ületada aastast piirmäära, milleks on 24-kordne kuu töötasu alammäär. 5 Vastavalt tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktile 3 ei maksustata tulumaksuga seaduses sätestatud toetust. 5 Sportlasel võib leping olla mitme spordiorganisatsiooni või spordikooliga, aga maksuvaba toetust võib sportlasele maksta ainult üks neist. Kui sportlasega sõlmitud leping kestab vähem kui aasta, on võimalik lepinguga mittekaetud perioodil maksta sportlasele stipendiumi. Toetust saab maksta ainult lepingu kehtivuse ajal. Kui sportlasega sõlmitud leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib sportlase toetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga. Kui spordiorganisatsioon või spordikool soovib tasustada sportlast enam kui toetuse lubatud aastase piirmäära ulatuses, tuleb suurendada sportlasega sõlmitud lepingus fikseeritud sportlase tasu suurust ning maksta sellelt kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed. Info lepingu ja sportlase toetuse suuruse kohta kantakse sarnaselt stipendiumidele Eesti spordiregistri harrastajate alamandmekogusse. See lihtsustab ka MTA järelevalvet spordiorganisatsioonide üle. Lepingus ette nähtud sportlase tasu suurust spordiregistrisse ei kanta. Riik saab spordipoliitikat mõjutada rahaliste toetuste ning seadustega. Eestis on üle 2700 spordiorganisatsiooni ja üle 400 spordikooli ning kõigi nende spordiorganisatsioonide täiendav toetamine stipendiumide maksmiselt töötasude maksmisele üleminekuks oleks riigieelarvele liiga koormav ning tõstaks oluliselt avaliku sektori töökoormust. Eelnõuga pakutav lahendus stipendiumi vääriti maksmise lõpetamiseks ei eelda riigieelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid, kuid korrastab ja aitab oluliselt kaasa spordivaldkonna arengule. Samuti antakse eelnõuga paindlikum võimalus sportlasega tähtajalise töölepingu sõlmimiseks ja selle korduvaks pikendamiseks, ilma et vastav leping muutuks tähtajatuks lepinguks. Kuivõrd sportlasega sõlmitud leping võib olla ka muu võlaõiguslik leping, sätestatakse eelnõus miinimumnõudena tasu maksmine igal kuul. Igakuine tasu maksmine on oluline, et tagada sportlastele sotsiaalsed garantiid ja regulaarne sissetulek. Lisaks eeltoodule tuuakse seadusesse sportlase kui iseseisva otsustuspädevusega töötaja erisused. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/88/EÜ, mis reguleerib tööaja korraldust. Nimetatud direktiivi artikkel 17 võimaldab teha erandeid direktiivi nõuetest (nt igapäevane puhkus, iganädalane tööaeg) teatud gruppidele (nt tegevjuhid või muud iseseisva otsustusõigusega isikud) ja see annab võimaluse paindlikumaks töökorralduseks, mis sportlaste puhul oleks nende töö iseloomust tulenevalt põhjendatud. 2.2. Spordiharrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmete kogumine Spordiseaduse § 61 lõike 1 kohaselt asutab Vabariigi Valitsus spordi andmekogu (spordiregistri), mille eesmärk on: 1) sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks ja sporditegevuses osalejate ohutuse tagamiseks andmete kogumine; 2) treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning treenerikutse andmiseks vajaliku teabe kogumine ja väljastamine. 6 Andmekogu asutamise ja pidamise põhimääruse6 § 6 lõike 3 kohaselt on andmekogul järgmised alamandmekogud: 1. spordiorganisatsioonide alamandmekogu; 2. spordikoolide alamandmekogu; 3. spordiehitiste alamandmekogu; 4. treenerite alamandmekogu. Spordiharrastajate andmed kajastuvad spordiorganisatsioonide ja spordikoolide alamandmekogudes. Eesti spordiregistri põhimääruse § 12 lg 4² järgi loetakse spordiklubi harrastajaks spordialaga regulaarselt spordiklubis mis tahes tasemel tegelevat, vähemalt 5- aastast Eestis elavat füüsilist isikut, kes lepingu või muu dokumendi alusel harrastab spordiala spordiklubis sagedusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Hetkel kogutakse harrastajate andmeid Eesti spordiregistri spordiorganisatsioonide ja spordikoolide alamandmekogus arvuliselt (mitte isikuliselt), sealjuures kantakse spordiklubis ja -koolis iga harrastatava spordiala ja distsipliini kohta andmekogusse neli arvu (20-aastaste ja vanemate ehk täiskasvanud harrastajate arv spordiklubis kokku, sh 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv; 19-aastaste ja nooremate ehk noorte harrastajate arv spordiklubis kokku, sh 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv). Samal ajal on suured KOV-id (nt Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve), kus toetatakse noorte sporditegevust pearahaga, juba mitu aastat tagasi üle läinud harrastajate andmete töötlemisele isikupõhiselt (Tallinnas PAI süsteem, Tartus SPOKU süsteem). Isikupõhiselt kogutakse spordikoolide õppurite andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis ning isikupõhiseid andmeid esitatakse ka treenerite tööjõukulude toetuste taotlemisel (spordiseaduse § 91 lg 5). Harrastajate andmete sisestamine mitmesse erinevasse infosüsteemi tähendab spordiklubidele topelt halduskoormust ning olukorda, kus samade organisatsioonide kohta on erinevates andmebaasides erinevad andmed. Eelnõuga soovitakse üle minna spordiharrastajate andmete kogumisele isikupõhiselt, mis võimaldaks spordiharrastajate andmete kogumise tsentraliseerida Eesti spordregistrisse. Isikupõhiste andmete kogumisele üleminek on oluline, sest spordiklubide ja spordikoolide harrastajate, eriti noorte hararstajate arv on spordi arengu ja spordiorganisatsioonide tehtava töö üks olulisemaid näitajaid, mis on aluseks avaliku sektori sihttoetuste määramisel spordiorganisatsioonidele. Näiteks 2018. aastal moodustasid Kultuuriministeeriumi toetused, mille eraldamise üheks kriteeriumiks oli spordiklubide ja spordikoolide harrastajate arv, umbes 10 mln eurot. Kuna praegu esitatakse andmeid arvuliselt, proovitakse toetuse suurendamiseks harrastajate arve teatud juhtudel suurendada. Omamata isikustatud teavet harrastaja olemasolu ja tema kuulumise kohta spordiklubisse või spordikooli ja selle treeningrühmadesse, on Eesti spordiregistril raske kontrollida esitatud andmete õigsust, sh harrastajate tegelikku olemasolu ja kattuvust spordiklubides ja -koolides. Ajale jalgu jäänud arvulisel tasemel esitatud harrastajate andmed ei taga spordivaldkonna otsuste tegemiseks piisavalt kvaliteetseid ja läbipaistvaid algandmeid. On tekkinud vajadus usaldusväärsemate, täpsemate ning mitmekülgsemat analüüsi ja töötlemist võimaldavate algandmete ning andmete kogumise tsentraliseerimise järele. 6 Vabariigi Valitsuse 26.05.2011 määrus nr 65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“, https://www.riigiteataja.ee/akt/117042019007 7 Tehnoloogia areng ja valdkonna kasvanud ootused riiklikule registrile on loonud vajaduse ja võimaluse koguda andmeid isikuliselt ja andmeandjaid vähem koormates. Sellest tulenevalt soovib KuM Eesti spordiregistris harrastajate üle arvestuse pidamisel üle minna isikupõhiste andmete kogumisele, luues isikustatud andmete töötlemiseks Eesti spordiregistrisse spetsiaalse spordiharrastajate alamandmekogu. Eesti spordiregistrisse esitatud isikupõhiseid andmeid saaks isikupõhiste toetuste menetlemisel kasutada riigi- ja KOV asutused. Väheneks andmete dubleerimine ja mitmesse andmekogusse andmeid esitavate organisatsioonide halduskoormus, paraneks andmete kvaliteet ja suureneks nende eesmärgipärane kasutamine spordipoliitika kujundamisel. Eelnõuga soovitakse lahendada ka noorsportlaste terviseuuringute andmevahetusega seotud probleeme. Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti Haigekassa ja Eesti Olümpiakomitee sooviksid noorsportlaste spordimeditsiinilisi terviseuuringuid korraldada nii, et madalamatel koormustel treenivad noorsportlased läbiksid tervisekontrolli esmatasandi meditsiiniasutustes ning suurema koormusega, st ka suurema riskifaktoriga noorsportlasi kontrollitaks spetsialiseerunud spordimeditsiiniasutustes. Eesti Haigekassa rahastatavate noorsportlaste tervisekontrollide üle otsustamisel on oluline teada, kui suure koormusega ja mis vanuses lapsed ja noored treenivad ning suunata rahastatavad terviseuuringud eelkõige nendele, kelle treeningkoormus (arvestades kasvuiga) on suurem, seega ka risk tervisekahjustusteks kõrgem. Nimetatud info saamiseks on vaja töödelda isikuandmeid, sest muul viisil ei ole eesmärk saavutatav. Isikuandmete töötlemine antud eesmärgil tuleb määratleda seaduse tasandil. Noorsportlaste treeningkoormuse teadmine aitab piiratud rahaliste ressursside tingimustes teha erialaoskustega terviseuuringute teostajatel vajaduspõhist valikut terviseuuringute läbiviimisel sõltuvalt noorsportlase treeningkoormusest. Tervisuuringus, mis annab ülevaate noorsportlase tervislikust seisundist, saavad osaleda kõik kuni 19-aastased (k.a) noored, kes treenivad (sh võistlevad) vähemalt 6 akadeemilist tundi nädalas lisaks kehalise kasvatuse tundidele. Alla kuue akadeemilise tunni nädalas treenivaid ja võistlevaid noorsportlasi jälgivad perearstid tavatervisekontrolli käigus. Uuring aitab kindlaks teha terviseriske, mis võivad tulevikus olla vigastuste, haiguste ja äkksurma tekke põhjusteks. Uuringute tulemuste põhjal väljastab arst otsuse, mis annab loa sportimiseks või terviseprobleemide ilmnemisel määrab piirangud sportimiseks. Terviseuuringu maht, sisu ja sagedus sõltub noorsportlase nädalasest treeningkoormusest, tervislikust seisundist ja põhiuuringute tulemustest: 6–9 akadeemilist tundi nädalas, sh võistlused – terviseuuringu kompleks A (kahe aasta tagant); 10 ja enam akadeemilist tundi nädalas, sh võistlused – terviseuuringu kompleks B või C (1 kord aastas). Haigekassa moodustab spordiregistrist saadud andmete alusel igal aastal sihtgrupi, arvestades punktis kirjeldatud uuringute intervalle. Spordiregistris kuvatava treeningplaani järgi saab välja arvutada sportlase koormuse, millest lähtuvalt otsustada uuringule tulnud sportlasele vajaliku uuringu tase. Samuti aitab andmevahetus planeerida Eesti Haigekassal rahalisi vahendeid noorsportlaste terviseuuringu korraldamise jaoks. Eestis osaleb organiseeritud sporditegevuses 110 000 noort. Neist käib regulaarses tervisekontrollis ca 10 000. 8 Lisaks eeltoodule soovib Kultuuriministeerium tulevikus lisaks spordiharrastajate andmetele, sportlikele saavutustele, treenerite arvule ja heale juhtimistavale arvestada spordialaliidule toetuste eraldamisel ka spordialaliidu võistlussüsteemis osalevate litsentseeritud sportlaste arvu. Selleks soovib Kultuuriministeerium koguda spordialaliidu võistlussüsteemi kuuluvate litsentseeritud sportlaste andmeid. Litsents on spordialaliidu väljastatav luba osaleda spordialaliidu võistlussüsteemis. Litsentsisüsteem võimaldab spordialaliidul juhtida võistlustegevust, eristada võistlussüsteemis osalevaid sportlasi spordiharrastajatest ning paremini järgida hea juhtimistava põhimõtteid. Näiteks võtab litsentsi taotlemisprotsessi käigus nii sportlane kui ka sportlast esindav klubi vastutuse täita alaliidu reeglistikku, sh dopingu ja spordivõistlustega manipuleerimisega võitlemise reegleid. Ka rahvusvahelisel tasandil on litsentsisüsteemide kasutamine pigem reegel kui erand. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus (edaspidi ka SKTSA) korraldas 2018. aasta märtsis küsitluse, millele vastas 68 spordialaliidust 61. Küsitluse kohaselt litsentseerivad sportlasi 37 spordialaliitu, omades selleks litsentsisüsteemi. Kultuuriministeerium on teavitanud kõiki spordialaliite, et alates 2021. aastast soovitakse spordialaliidu toetamisel ühe kriteeriumina võtta arvesse ka litsentseeritud sportlaste arvu, mis eelnõu seadusena jõustumisel annaks spordialaliitudele piisavalt aega oma litsentseerimispõhimõtete loomiseks või korrastamiseks. Kokkuvõtvalt: 1. spordiklubide ja -koolide harrastajate arv on Eesti spordi arengu oluline näitaja, mille alusel jagab Kultuuriministeerium toetusi umbes 10 mln eurot aastas. Samas, rahastamisotsuste ning teiste spordipoliitiliste otsuste tegemiseks vajalikud andmed võiksid olla oluliselt detailsemad; 2. spordiklubid ja -koolid esitavad samal ajal sarnaseid andmeid eelviidatud kuude erinevasse avaliku sektori infosüsteemi, mis on ühelt poolt suurendanud nende halduskoormust ja teiselt poolt tekitanud olukorra, kus samade organisatsioonide kohta on kasutusel erinevad andmed; 3. spordivaldkond soovib, et harrastajate arvudel baseeruvate sporditoetuste otsuste langetamine põhineb läbipaistvatel ja isikustatud algandmetel, sh täiendavalt arvestatakse ka teavet spordialaliidus litsentseeritud sportlaste kohta. Võttes arvesse spordivaldkonnas toimunud arutelusid, soovitakse edaspidi koguda järgmiste isikute isikupõhiseid andmeid: 1. noored harrastajad; 2. andmete töötlemiseks nõusoleku andnud täiskasvanud harrastajad; 3. litsentseeritud sportlased ja toetust või stipendiumi saavad sportlased. Eesmärk on saavutada olukord, kus: 1. Eesti spordiregistrisse luuakse uus alamandmekogu, spordiharrastajate alamandmekogu, milles töödeldakse andmeid spordiklubide harrastajate, spordikoolide õppurite ja spordialaliitude litsentseeritud sportlaste ning väljamakstud stipendiumide ja sportlaste toetuste kohta. Spordiharrastajate alamandmekogu loob võimaluse kontrollida harrastajate olemasolu, klubilist kuuluvust ja noorte kuulumist treeningrühma, noorte treeningkoormust ning töötada välja täiendavaid kriteeriume spordiorganisatsioonide tegevuse toetamiseks; 2. spordiklubid ja spordialaliidud esitavad isikustatud spordiharrastajate andmeid ning spordikoolid täiendavaid andmeid ühte kesksesse infosüsteemi – spordiharrastajate alamandmekogusse, kust on võimalik edastatada vajalikud andmed (kavandatav X-tee 9  teenus) teistesse infosüsteemidesse, avaliku sektori institutsioonidele, KOV-idele ja spordialaliitudele ning luua andmetele vastav juurdepääs oma KOV-i spordiorganisatsioonide või spordiala harrastajate andmete piires; 3. spordiharrastajate arvestus Eesti spordiregistris tugineb noorte harrastajate osas spordiharrastajate alamandmekogus olevatele isikupõhistele andmetele ja spordiorganisatsioonide alamandmekogus olevatele teenusepõhiselt korraldatud (spordi harrastamise arvulistele) andmetele. Spordiharrastajate isikustatud andmete esitamise kohustus on vajalik rakendada spordiklubidele, kus sporti võimaldatakse harrastada isikupõhiselt varem komplekteeritud treeningrühmade põhimõttel või individuaalplaani alusel noorte, kuni 19-a spordiharrastajate andmete esitamise osas. Spordiklubid esitavad treeningrühmade kohta noorte harrastajate nimekirjad koos andmetega (treenerid, treeningute toimumise ajad ja kohad). Täiskasvanud organiseerunud spordiharrastajate kohta esitavad klubid Eesti spordiregistri spordiorganisatsioonide andmekogule endiselt arvandmeid, võimalus on esitada ja arvestada täiskasvanud harrastajate isikustatud andmeid. Juhul kui spordiklubi soovib taotleda riigi või KOV-i toetust, mis nõuab isikustatud andmete esitamist ka vanemate kui 19-aastaste harrastajate puhul (nt treenerite tööjõukulude toetuse süsteem võimaldab taotleda toetust kuni 24-aastaseid sportlasi juhendavatele treeneritele), esitatakse harrastajate nimekirjad koos treeningrühmade andmetega. Spordiklubidelt ja spordialadel, kus sporti võimaldatakse harrastada pakutava teenuse vormis eelkõige ärilistel eesmärkidel (nt rühmatreeninguid ja jõusaaliteenust pakkuvad spordiklubid, golfiklubid jne), ei ole harrastajate isikupõhiste andmete kogumine kavas ei täiskasvanute ega ka noorte puhul, sest tegevus toimub teistsugustel alustel ja opereeritakse oluliselt suuremate arvudega kui eelkomplekteeritud treeningrühmade ja spordialaliidu võistlussüsteemis osalevate spordiklubide puhul. Sellised spordiklubid esitavad spordiorganisatsioonide alamandmekogusse teenusepõhiste harrastajate arvandmed nii noorte kui ka täiskasvanute osas. Riiklik statistika harrastajate kohta koostatakse Eesti spordiregistri harrastajate alamandmekogust saadavate isikupõhiste ja spordiorganisatsioonide alamandmekogust saadavate arvandmete põhjal. 2.3. Sporditulemuste töötlemine Eesti spordiregistris, sporditulemuste avalikustamine Eelnõuga soovitakse lisada Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, milles töödeldakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste andmeid Eesti spordi arengu toetamise, analüüsimise ja spordiajaloo jäädvustamise eesmärgil. Sport on valdkond, mis väljendub võistlustel osaleja saavutatud tulemuse ja kohana. Võistluste võitja tulemus ilma nimeta, võitja nimi ilma tulemuseta või võistlustel saavutatud koht ilma nime ja tulemuseta võistlusprotokollis, uudises või sportlaste saavutuste analüüsis ei võimalda edastada infot saavutatud tulemusest täisväärtuslikult ja usaldusväärselt. Sport on ala, kus tulemusi võrreldakse ja varasemaid tulemusi ületada püütakse. Eesti tiitlivõistluste (koondnimetus Eesti meistri- ja karikavõistluste kohta) ja rahvusvaheliste tiitlivõistluste (antud kontekstis koondnimetus olümpiamängude, maailmameistrivõistluste, Euroopa meistrivõistluste, maailma ja Euroopa karikavõistluste, universiaadide, noorte olümpiamängude, Euroopa noorte olümpiafestivalide, noorte olümpiamängude ja Balti meistrivõistluste kohta) tulemused on seotud avaliku huviga, sest rahvusvahelistel 10 tiitlivõistlustel ei esinda sportlased ennast, vaid oma riiki ning Eesti tiitlivõistlustel esindatakse enamasti oma spordiklubi või -kooli. Nende võistluste põhjal selgitatakse enamasti välja sportlased, kes saavad õiguse esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Võitjad seatakse teistele eeskujuks. KuM eraldab toetusi spordiorganisatsioonidele ja stipendiume sportlastele paremate sportlike tulemuste saavutamise eesmärgil. Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel näidatud sportlikud tulemused on spordialaliitude tegevustoetuse, noortespordi toetuse ja riikliku spordistipendiumi määramise üheks aluseks. Selleks, et sporditulemuste alusel stipendiumide taotlemine ja taotluses esitatud tulemuste andmete kontrollimine, tiitlivõistlustel Eestile võidetud medalite üle arvestuse pidamine ning iga-aastase, alates 1918. aastast välja antava Eesti spordi aastaraamatu koostamine oleks võimalikult lihtne ja kiire, on otstarbekas koondada tulemused Eesti spordiregistrisse. Andmekogu saavad kasutada nii KuM, KOV-id kui ka spordiorganisatsioonid ning avalike andmete tõttu ka avalikkus. Andmekoosseisu kuuluksid (lisatakse Eesti spordiregistri põhimäärusesse): võistluse nimetus; võistluse tüüp; võistluse toimumise kuupäev(ad); võistluse toimumise koht; võistlusala nimetus; osalenud sportlaste arv; vanuseklass; sportlase saavutus (nimi, koht, võistkonna nimetus või organisatsiooni registrikood ja nimi), tulemus ning piiratud juurdepääsuga teabena sportlase isikukood, mis on vajalik sportlase õige nimekuju saamiseks rahvastikuregistrist ja samanimeliste sportlaste eristamiseks. Eesti tiitlivõistlustel kogutakse andmeid esikolmikusse jõudnud sportlaste ja võistkondade kohta. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kogutakse andmeid kõikide Eestit esindanud sportlaste kohta. Andmekogusse on seni lisatud teadaolevad Eesti MV tulemused alates 1917. aastast ning Eestit esindanud sportlaste tulemused alates 1912. aasta olümpiamängudest. Täiendusega soovitakse saavutada olukord, kus Eesti spordiregistri volitatud töötleja sisestab avalikele protokollidele tuginedes Eesti spordiregistrisse Eesti tiitlivõistluste medaliomanike tulemused ja Eesti sportlaste esinemise rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kahe tööpäeva jooksul pärast võistluse toimumist. Kui avalik protokoll ei ole mingil põhjusel kättesaadav või tekitab küsimusi, pöördub volitatud töötleja täpsustavate küsimustega vastava spordialaliidu poole. Sporditulemuste andmestik on andmevahetuse teel kättesaadav sporditoetuste eraldajatele. Sporditulemuste avaldamist ja süstematiseerimist puudutava spetsiaalse regulatsiooni välja töötamine ning Eesti spordi seisukohalt oluliste sporditulemuste sisestamine Eesti spordiregistri sporditulemuste alamandmekogusse annaks õigusliku aluse täpsemate andmete kogumiseks, töötlemiseks ja avaldamiseks ning tagaks avalikkusele kiiresti ja mugavalt usaldusväärse ülevaate Eesti sportlaste tulemustest. Tekiks võimalus kasutada sama andmestikku kõikide tulemustega seotud otsuste langetamisel. Sporditulemuste andmebaas on märkimisväärse tähtsusega ka spordiajaloo seisukohalt. Samuti soovitakse lisada spordiseadusesse säte, mille kohaselt võib spordi eripära arvestades sporditulemusi koguda, töödelda, avalikustada andmesubjektilt nõusolekut küsimata. Selline õigus oleks spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil, spordikoolil ja spordi andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal litsentseeritud sportlase sporditulemuste kohta, mis on saavutatud spordialaliidu, maakonna spordiliidu, spordi spetsiifilises valdkonnas või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võitlusel. Seega, erisus kehtiks ainult veebilehel avalikustatud võistluskalendris 11 kajastatud võistluste ning litsentseeritud sportlaste osas. Muudel juhtudel on isikuandmete töötlemise aluseks isiku nõusolek. Sporditulemused peaksid olema usaldusväärsed, avalikud ja kättesaadavad sõltumata ajast ja osaleja soovist. Sport on oma olemuselt avalikkusele suunatud, omab olulist ühiskondlikku huvi ja mõju ning seda toetab avalik sektor. Seetõttu on spordiorganisatsioonid huvitatud laialt kättesaadavast infost ja sportlaste tulemuste esitlemisest avalikkusele. Juhul, kui sporditulemuste kasutamiseks ja avaldamiseks peaks küsima sportlaselt alati luba, kahjustaks see sporti kui sotsiaalset nähtust. Kui lisada seadusesse säte, mille järgi võib sporditulemusi töödelda, lihtsustaks see spordialaliitude, spordiorganisatsioonide, treenerite ja meedia tegevust. Korraldajad, pealtvaatajad ja meedia ei peaks kartma, et tulemused või sportlase osalemine võidakse mistahes ajahetkel salastada ning et sportlasi toetatakse objektiivsete näitajate alusel. 2.4. Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kontaktpunkti ülesannete üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule Antud teemat ei püstitatud VTK-s lahendamist vajava küsimusena, kuid käesoleva eelnõu raames oleks otstarbekas vastav regulatsioon luua. 18. septembril 2014 võttis Euroopa Nõukogu vastu spordivõistlustega manipuleerimise vastase Euroopa Nõukogu konventsiooni (edaspidi ka konventsioon), mille Eesti allkirjastas 19. septembril 2016. Konventsioon on plaanis ratifitseerida pärast seda, kui Euroopa Liit on selle heaks kiitnud. Konventsiooniga liitumise osas on vastasseis Maltal ja eelnõu väljatöötamise hetkel ei ole Maltale sobivat kompromissi leitud. Konventsiooni eesmärk on võidelda spordivõistlustega manipuleerimise vastu, et kaitsta spordi ausust ja spordieetikat kooskõlas spordi autonoomia põhimõttega, ja tõhustada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. Eesmärgi saavutamiseks püüab konventsioon ennetada ja avastada võistlustega manipuleerimist ja selle eest karistada ning edendada riigisisest ja riikidevahelist koostööd asjaomaste isikute, peamiselt riigiasutuste, spordiorganisatsioonide ja spordikihlvedude korraldajate vahel. Konventsiooni rakendamiseks tuleb moodustada kontaktpunkt, mis on paljude rahvusvaheliste ekspertide arvates üks peamisi konventsiooni loodavaid mehhanisme spordivõistlustega manipuleerimise vastaseks võitlemiseks. Kontaktpunkt: 1. toimib teabejagamise keskusena, kogudes ja edastades asjaomastele organisatsioonidele ning asutustele teavet, mis on seotud spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega; 2. koordineerib spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust; 3. võtab vastu, koondab ja analüüsib teavet tavatute ja kahtlaste kihlvedude kohta, mis on sõlmitud konventsiooniosalise territooriumil toimuvate spordivõistluste suhtes, ning vajaduse korral edastab hoiatusi; 4. edastab teavet seaduse või selles konventsioonis osutatud spordiregulatsioonide võimalike rikkumiste kohta riigiasutustele või spordiorganisatsioonidele ja/või spordikihlvedude korraldajatele; 5. teeb koostööd kõigi organisatsioonide ja asjaomaste asutustega riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas teiste riikide riiklike kontaktpunktidega. 12 01.05.2019 seisuga on kontaktpunkti nimetanud või moodustanud üle 20 riigi7. Erinevate riikide praktika analüüsimisel on KuM jõudnud järeldusele, et kontaktpunkti ülesannete täitmine oleks otstarbekas delegeerida spordivaldkonnas tegutsevale eraõiguslikule juriidilisele isikule. Soomes ja Taanis on näiteks dopingu- ja spordivõistlustega manipuleerimise vastane võitlus ühendatud ning vastavaid tegevusi viib ellu üks asutus. Soomes on selleks asutuseks FINCIS (soome keeles SUEK), kes vastutab lisaks antidopingu ja spordivõistlustega manipuleerimise alaste rahvusvaheliste lepingute rakendamisele koostöös riigisiseste ja rahvusvaheliste sidusrühmadega ka pealtvaatajate mugavuse ja turvalisuse küsimuste eest. Taanis on Taani Antidopingu juurde loodud manipuleerimise temaatikaga tegelev sekretariaat. Kontaktpunkti ülesanded on otstarbekas delegeerida spordivaldkonna organisatsioonile, sest see tagab sõltumatuse ning parema koostöö teiste spordiorganisatsioonidega. Kontaktpunkti tegevusi ei peaks ellu viima KuM, sest ministeeriumi ülesanne oleks ennekõike spordipoliitika kujundamine, mitte spordispetsiifiliste probleemide lahendamine. Spordivaldkonna spetsiifiliste ülesannete delegeerimine spordiorganisatsioonidele on tavaline praktika ka teistes riikides. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK esitati ministeeriumidele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Olümpiakomiteele ja spordiorganisatsioonidele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 2018. aasta aprillis.8 VTK kooskõlastasid märkustega Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rahandusministeerium toetas sportlaste tasustamise süsteemi korrastamist ja nõustus VTK-s märgituga, et tegemist on problemaatilise valdkonnaga ning vajalik on õigusselguse loomine. Ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid VTK vaikimisi. Huvirühmade esindajatest väljendasid VTK suhtes toetust Eesti Olümpiakomitee, Eesti Korvpalliliit, Eesti Suusaliit ja Saaremaa Golfiklubi, märkusi huvirühmadelt ei laekunud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Senise regulatsiooni muutmise vajadust on selgitatud detailsemalt ka seletuskirja 2. peatükis. Eelnõu §-ga 1 muudetakse spordiseadust ja see säte koosneb viiest punktist. Eelnõu § 1 punkt 1 täpsustab spordi andmekoguga seonduvat regulatsiooni ning muudetakse spordiseaduse § 61. Esiteks annab muudatus spordi andmekogu asutamise ja põhimääruse kinnitamise õiguse Vabariigi Valitsuse tasemelt valdkonna eest vastutavale ministrile. Teiseks luuakse õiguslik alus, et koguda, töödelda ja edastada spordiharrastajate andmeid riigiasutuste või halduslepingu alusel eraõiguslike juriidilise isikute, kohaliku omavalitsuse 7 https://www.coe.int/en/web/sport/network-of-national-platforms-group-of-copenhagen- 8 VTK on kättesaadav eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee/main#oQw0UiEu. 13 üksuste ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute antavate isikupõhiste sporditoetuste menetlemiseks. Samuti edastada harrastajate andmeid terviseuuringute vajaduse üle otsustamiseks (Eesti Haigekassale, seaduses nimeliselt sätestamata) ning spordialaliitudele, et nad saaksid sportlaste litsentseerimiseks vajalikku teavet. Kolmandaks luuakse õiguslik alus litsentseeritud sportlaste andmete kogumiseks ja töötlemiseks spordialaliidule toetuse eraldamise otsustamiseks, eelnõuga loodava sportlase toetuse maksmiseks arvestuse pidamiseks ning väljamakstud sportlase toetuste kohta info edastamiseks Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 toodud ülesannete täitmiseks. Neljandaks luuakse õiguslik alus sportlaste stipendiumide maksmiseks arvestuse pidamiseks ja väljamakstud stipendiumide kohta info edastamiseks Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 toodud ülesannete täitmiseks. Viiendaks luuakse õiguslik alus, et koguda ja töödelda Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste andmeid sporditoetuste eraldamisega seotud otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. Sporditoetused käesoleva punkti mõistes on toetused, mida eraldavad spordivaldkonnale erinevad asutused (näiteks Kultuuriministeerium, KOV-id, Eesti Kultuurkapital). Spordi andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute, kutsekomisjoni liikmete, harrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmetest, samuti väljamakstud stipendiumide ja toetuste ning sporditulemuste andmetest. Täpsem isikuandmete koosseis määratletakse andmekogu põhimääruses. Eelnõu § 1 punktiga 2 antakse spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonile, spordikoolile ja spordi andmekogu vastutavale ja volitatud töötlejale spordi eripära arvestades õigus spordi arendamiseks, toetamiseks ja spordiajaloo säilitamiseks koguda, töödelda ja avalikustada andmeid litsentseeritud sportlase sporditulemuse kohta, mis on saavutatud spordialaliidu, maakonna spordiliidu, spordi spetsiifilises valdkonnas või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistlusel. Erisus kehtiks ainult veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud võistluste ning litsentseeritud sportlaste osas. Muudel juhtudel tuleb küsida isikute nõusolekut. Sporditulemused peaksid olema usaldusväärsed, avalikud ja kättesaadavad sõltumata ajast ja osaleja soovist. Sport on oma olemuselt avalikkusele suunatud, omab olulist ühiskondlikku huvi ja mõju ning seda toetab avalik sektor. Seetõttu on spordiorganisatsioonid huvitatud laialt kättesaadavast infost ja sportlaste tulemuste esitlemisest avalikkusele. Juhul, kui sporditulemuste kasutamiseks ja avaldamiseks peaks sportlaselt alati luba küsima, kahjustaks see sporti kui sotsiaalset nähtust. Kui lisada seadusesse säte, mille järgi võib sporditulemusi töödelda, lihtsustab see spordialaliitude, spordiorganisatsioonide, treenerite ja meedia tegevust. Korraldajad, pealtvaatajad ja meedia ei peaks kartma, et tulemused või sportlase osalemine võidakse mistahes ajahetkel salastada või sportlasi ei toetata objektiivsete näitajate alusel. 14 Kultuuriministeerium uuris Euroopa riikide spordi eest vastutavatelt ministeeriumidelt seisukohti sporditulemuste avaldamise osas uue andmekaitse üldmääruse tingimustes. Saadud vastuste kohaselt on see teema valdavalt jäetud spordiorganisatsioonide reguleerida ja otsustada (nt Poola, Holland, Taani). Horvaatia ja Luksemburg märkisid täiendavalt, et sporditulemuste avalikustamine peaks jääma nõusolekupõhiseks. Austria aga viitab andmekaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktile f, leides, et avalike spordiürituste sporditulemuste avalikustamiseks on spordi olemust arvestades õigustatud huvi. Kultuuriministeerium soovib, et teatud juhtudel ja teatud isikute osas antakse seadusega võimalus tulemuste avalikustamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse spordiseadust sportlase stipendiumi, sportlasega sõlmitava lepingu erisuste, sportlase toetuse ning sportlase toetuse ja stipendiumi maksmise erisusi puudutavate sätetega. Nimetatud sätted on lisatud spordiseaduse paragrahvidesse 101– 107, sest sinna sobituvad need oma reguleerimisalalt kõige paremini. Paragrahvi 101 lõike 1 kohaselt on sportlase stipendium tulevikku suunatud sportlasele makstav toetus, mida makstakse sporditegevusega seotud teadmiste või oskuste omandamise ning võimete arendamise soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust. Sarnaselt kehtivale, tulumaksuseaduses toodud regulatsioonile määratakse stipendium avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel (§ 101 lg 2). Valdkondlik veebileht on näiteks www.sport.ee. Stipendiumi võib maksta kokku kuni 12-kordse kuu töötasu alammäära ulatuses ühes kalendriaastas. Stipendiumi võib maksta ühekordselt või perioodiliste väljamaksetena (§ 101 lg 3). Stipendiumi võib saada ühelt või mitmelt spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonilt või spordikoolilt, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud piirmäära (§ 101 lg 4). Uue regulatsiooni kohaselt kannab stipendiumi maksja andmed stipendiumi saaja, stipendiumi suuruse, stipendiumi määramise ja väljamaksmise kohta spordi andmekogusse (§ 101 lg 5). Kui saabub lõikes 3 nimetatud piirmäär (kuni 12-kordne kuu töötasu alammäära ulatus ühes kalendriaastas), teavitab spordi andmekogu volitatud töötleja stipendiumi saajat ja temale stipendiumi määranud ja maksnud spordiorganisatsioone ja spordikoole. Piirmäära ületamisel tuleb stipendiumi saajal piirmäära ületav summa stipendiumi maksjale tagastada (§ 101 lg 6). Uue regulatsiooniga on pandud paika, et stipendiumi maksmise tingimused ja piirmäär kehtivad ka välismaalasele välismaalaste seaduse tähenduses, soodustamaks sportlaste võrdset kohtlemist (§ 101 lg 7). Võrdse kohtlemise põhimõte kehtib praegugi, aga soovime selle ka spordiseaduse tasandil selgelt välja tuua. Kõige enam on välismaalasi Eesti jalgpalli meeste meistriliigas (26.04.2019 seisuga 30 välismaalast, kellest 10 on Euroopa Liidu kodanikud) ja korvpalli meeste meistriliigas (2018/19. hooajal registreeriti kokku 42 välismaalast, kellest 12 on Euroopa Liidu kodanikud). Võrkpalli meeste meistriliigas mängis hooajal 2018/19 kokku 15 13 välismaalast, kellest seitse on Euroopa Liidu kodanikud. Teistel spordialadel on välismaalastest sportlasi üksikuid. Tulevikus tuleks välismaalastega sõlmida reeglina leping, sest nemad on tulnud Eestisse üldjuhul tööd tegema. Samas soovivad eelnõu koostajad jätta alles võimaluse maksta stipendiumi ka välismaalastele. Paragrahv 102 reguleerib sportlasega sõlmitava lepinguga seonduvat. Esialgu plaaniti välja töötada spetsiaalne sportlase lepingu mudel ja eriregulatsioon, kuid pärast täiendavat analüüsi leidis KuM, et vastav leping ei pea ilmtingimata olema eraldi lepinguliigina seaduse tasandil reguleeritud – pooled peavad konkreetse sportlase töö või tegevuse põhjal hindama, kas see vastab pigem töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu tunnustele. Eelnõu kohaselt on sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isikuga sporditegevuse raames sõlmitav leping sõltuvalt pooltevaheliste suhete iseloomust tööleping või muu teenuse osutamiseks sõlmitav võlaõiguslik leping (edaspidi leping). Eelnõu koostajad on teadlikud, et hetkel on osadel spordialadel kõigi töölepingu seaduse sätete rakendamine raskendatud, kuid samas soovitakse spordialade paljusust ja erisusi arvesse võttes jätta lepinguliigi valik sportlase ja tema tööandja otsustada. Töölepingu seaduse paremaks rakendamiseks pakutakse eelnõuga välja ka erisusi. Ka hiljutises, Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsuses nr 3-16-389 analüüsiti taaskord sportlasega sõlmitud lepingu vastavust töölepingu tunnustele. Tallinna Ringkonnakohus viitab oma otsuses Riigikohtu lahendile 3-2-1-9-059, mille kohaselt otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet – millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale ehk teisisõnu, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr. Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut eelkõige teistest tsiviilõiguslikest lepingutest. Tallinna Ringkonnakohus: „Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas viidatud asja asjaolude põhjal, et kuigi sportlase tegevust korraldas ja juhtis vahetult peatreener, puudub alus käsitada peatreenerit kõrvalseisva kolmanda isikuna, kes tegutseb sõltumatult spordiklubist. Lepinguliste suhete kaudu oli spordiklubi seotud sportlase treeningute ja võistluste läbiviimisega ning viimane oli seeläbi allutatud spordiklubi juhtimisele ja kontrollile, samuti määras spordiklubi sportlase tegevuse sisu. Spordiklubi ja sportlase, sportlase ja peatreeneri ning peatreeneri ja spordiklubi vahelistest lepingutest nähtub, et spordiklubi andis sportlasele kohustuslikke juhiseid tema tegevuse kohta ning kontrollis nende täitmist. Pooltevaheline leping ei olnud orienteeritud pelgalt sportlase tulemuslikkusele võistlustel, vaid sellega korraldati ka spordiklubi ja sportlase vahelisi suhteid võistlustel hea tulemuse saavutamise eesmärgil toimuvas treeningprotsessis. Sportlane ei võlgnenud spordiklubile töö tulemusena mitte ainult head esinemist spordivõistlustel, vaid kohustus ka osalema treeningutel vastavalt spordiklubiga kokkulepitud tingimustele. Kuna peatreeneri ülesandeks oli eelkõige korvpallimeeskonna treeningute ja võistlustegevuse juhtimine ning korraldamine, siis esitas sportlastele nõudmised treeningute aja, kordade ja koha suhtes peatreener, kelle kaudu määras tehtava töö aja ja koha spordiklubi.“ Seega ei välistaks uus lepinguliik vaidlusi lepingu sisu tõlgendamisel. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/915524 16 Kultuuriministeerium analüüsis teiste riikide praktikat sportlastega sõlmitavate lepingute osas10. Selgus, et riigiti on õiguspraktika erinev. On riike, kus tööõiguse normid laienevad sportlastega sõlmitavatele lepingutele (nt Soome, Rootsi, Taani, Läti, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania) ja riike, kus sportlasega sõlmitavad lepingud on pigem teenuse osutamise lepingud (nt Leedu, Poola). Horvaatias on jäetud spordiorganisatsioonide otsustada, milline lepinguliik valida ja 99% lepingutest on teenuse osutamise lepingud. Samas on riikides kohtupraktikat, mille kohaselt individuaalsportlast (nt tennisisti, kergejõustiklast) töötajaks ei loeta, samas spordimeeskonna (jalgpall, jäähoki) liikmeid loetakse (nt Soomes ja Rootsis). Paljudes riikides on sportlaste ja spordiorganisatsioonide vahel sõlmitud kollektiivlepingud (nt Soomes jäähokis ja treenerite osas, Rootsis, Taanis). KuM soovib võimaldada sõlmida sportlasega tähtajalist töölepingut. Tegemist on eriregulatsiooniga võrreldes töölepingu seaduse tähtajalise töölepingu regulatsiooniga. Spordi valdkonnas on tähtajaliste töölepingute sõlmimise võimaluse andmine tulenevalt spordi eripärast (nt lepingud hooajaks) põhjendatud. Spordiklubid, ennekõike võistkondlikel aladel, seavad eesmärgid üheks hooajaks ning vastavalt sellele moodustatakse võistkonnad. Sellise hooajalise lähenemise põhjuseks on enamasti ebakindlus järgmiste aastate rahaliste vahendite olemasolust, sest spordiklubid on mittetulundusühingud, kes sõltuvad toetajatest. Kuna rahvusvahelistel võistlustel osalemine sõltub enamasti samuti eelmise aasta sportlikest tulemustest, siis ka siin valitseb spordiklubidel määramatus järgmiste aastate ees. Ka sportlased on huvitatud hooajalistest tähtajalistest lepingutest, sest sportliku arengu tulemusena on neil võimalik järgmisel hooajal võistelda juba tugevamal tasemel mõne teise spordiklubi eest. Teiste riikide praktikat analüüsides võib kokkuvõtvalt öelda, et valdavalt loetakse sportlasega tähtajalise lepingu sõlmimine, arvestades spordi eripära või tuginedes sporditegevuse hooajalisusele (nt Soome, Rootsi, Läti, Ungari, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal), põhjendatuks. Töölepingu seadus võimaldab tähtajaliste töölepingute sõlmimist vaid töö ajutisest iseloomust tuleneval mõjuval põhjusel. Samuti sätestab töölepingu seaduse § 10 tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangu. Kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõpetamise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Kultuuriministeerium on tähtajalise töölepingu sõlmimise ja pikendamise sätestamiseks kaalunud erinevaid lahendusi (nt etendusasutuse seaduses olev lahendus loominguliste töötajatega tähtajaliste lepingute sõlmimiseks), kuid eelnõus pakutud lahenduse väljatöötamisel võeti eeskujuks Sotsiaalministeeriumi koostatud töölepingu seaduse ja töötervishoiu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses11 välja pakutud lahendus. 10 Allikas: https://thelawreviews.co.uk/edition/1001108/the-sports-law-review-edition-3 11 http://eelnoud.valitsus.ee/main#eTPkw3Hd 17 Paragrahvi 103 kohaselt võib tulenevalt spordi eripärast sõlmida sportlasega tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks või sõlmida korduvalt viie aasta jooksul järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid või pikendada korduvalt viie aasta jooksul tähtajalisi töölepinguid. Pärast viie aasta möödumist sõlmitud tähtajaline leping loetakse tähtajatuks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Viis aastat on tuletatud praktikast ja see peaks olema nii sportlasi kui ka spordiorganisatsioone rahuldav regulatsioon. Paragrahviga 104 tuuakse sisse sportlase kui iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon. Sportlane, kes on oma töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaja korralduse osas otsustama, ja tööandja saavad kokku leppida, et töötaja on iseseisva otsustuspädevusega töötaja tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul võib kokku leppida töölepingu seaduse §-des 43– 47 ja 50–53 sätestatu kohaldamata jätmises. Nimetatud töölepingu seaduse sätted käsitavad tööaega, ületunnitööd, öötööl ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja piirangut (arvestusperioodi), öötöö piirangut, igapäevast puhkeaega, iganädalast puhkeaega ja tööaja lühendamist. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul ei pea tööandja täitma töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktis 4 sätestatud kohustust. Vastava sätte kohaselt on tööandja kohustatud tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Tööandja või töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. Iseseisva otsustusõiguse töötaja regulatsiooni erand tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/88/EÜ12, mis reguleerib tööaja korraldust. Vastavat teemat on kajastatud ka Sotsiaalministeeriumi ettevalmistatud töölepingu seaduse ja töötervishoiu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses ja põhjendused on ka asjakohased sportlase kui iseseisva otsustusõigusega töötaja määratlemisel: „Nimetatud direktiivi artikli 17 kohaselt võivad liikmesriigid teha erandeid direktiivi artiklitest 3–6 (igapäevane puhkus, tööpäevasisesed vaheajad, iganädalane puhkeaeg, maksimaalne iganädalane tööaeg), 8 (öötöö pikkus) ja 16 (arvestusperiood), kui tööaja pikkust kõnealuse tegevuse konkreetsete omaduste tõttu ei mõõdeta ja/või ei määrata eelnevalt kindlaks või kui selle määravad töötajad ise, eriti kui kõne all on: a) tegevjuhid või muud iseseisva otsustamisõigusega isikud; b) peresisesed abitöö tegijad; või c) töötajad, kes täidavad oma ametikohustusi usutalitustel kirikutes ja usukogukondades. Vastav erand annab võimaluse tööd paindlikumalt korraldada ning võimaldab paremini rakendada uusi töötamise viise, kuivõrd töö iseloomust tulenevalt tööandjal ei ole võimalik jälgida, et töötaja puhul oleksid täidetud kõik TLS-ist tulenevad töö- ja puhkeaja sätted. Just raskusi töökeskkonna, sh töö- ja puhkeaja piirangute järgimisel on toodud põhjuseks, miks ei ole laialdasemalt võimalik rakendada neid töövorme, kus töötajal puudub konkreetne tööandja vahetu järelevalve all asuv regulaarne töö tegemise koht. Näiteks soodustab iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon IKT-põhise kaugtöö kasutamist. Nimetatud 12 ttps://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1555590473382&uri=CELEX:32003L0088 18 töövormide rakendamisel töötab töötaja tööandja põhilisest tegevuskohast eemal ning tööandjal puudub ülevaade sellest, millal ja kus töötaja reaalselt tööülesandeid täidab. Samas vastutab kehtiva õiguse järgi tööandja kaugtöö puhul selle eest, et ühegi tema töötaja puhul ei ületataks TLS tööaja piiranguid ning tagatud oleks seadusest tulenev minimaalse puhkeaja järgimine. Sarnane on olukord ka teiste paindlike töövormide puhul, kuivõrd töökohad liiguvad järjest enam kontorist ja tööandja tegevuskohast eemale ning traditsioonilist kaheksast viieni tööpäeva rakendatakse üha vähem. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul lepivad pooled erisuse rakendamise kokku töölepingus. Seega ei saa tööandja ühepoolselt määrata, millised töötajad on iseseisva otsustuspädevusega ning erisuse rakendamiseks on vajalik töötaja nõusolek. Tööandja ja töötaja lepivad kokku ka selles, kui suures mahus tööandja töötajalt töötamist ootab. Vastasel juhul võib töötaja töötada ebamõistlikult suure koormusega, kuivõrd talle ei kehti TLS tööaja piirangud ega puhkeaja nõuded. Lisaks peaks loodav regulatsioon ette nägema, et töötajal on võimalik töölepingus sõlmitud kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. Nii saab töötaja olukorras, kus ta leiab, et selline töökorraldus talle ei sobi (näiteks raskendab töösooritust või on vaimselt liialt kurnav) ning ta soovib töötada tavapärase tööaja arvestusega, kokkuleppe üles öelda. /…/ Seega on iseseisva otsustuspädevusega töötaja erisuse rakendamisel tööandjal võimalik töötajale pakkuda võimalusi paindlikumaks töökorralduseks. Nii on töötajal, kes töötab suurema osa ajast kontorist väljas, võimalus oma tööd korraldada vastavalt oma soovidele ja vajadustele. Ettepaneku rakendamine annab tööandjale kindluse, et ta võib oma töötajale väljaspool kontorit töötamist võimaldada ilma, et tööandja peaks muretsema potentsiaalsete töö- ja puhkeaja reeglite rikkumise pärast. Teisalt on kaitstud ka töötaja huvid, et vältida tööandja poolseid kuritarvitusi.“ Seega, kõik sportlased ei pruugi minna direktiivi 2003/88/EÜ erandi alla. Seega jääb risk, et kohus võib otsustada, et sportlaste puhul on tegemist tavaliste töötajatega, keda ei saa pidada iseseisva otsustuspädevusega töötajateks, kuivõrd nad ei ole vabad otsustama oma tööaja korralduse üle. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja määramist peab tööandja iga konkreetse töölepingu puhul eraldi hindama. Paragrahvi 105 kohaselt on sportlasega muu võlaõigusliku lepinguna sõlmitav leping kirjalikus vormis. Samas kirjaliku vormi nõude täitmata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TLS § 4 lg 4 sätestab näiteks, et vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust, mida saab lugeda ka põhjendatuks, võttes arvesse vajadust tagada töötajale kui nõrgema poole asjakohane kaitse. Sama regulatsioon on toodud ka võlaõiguslikuna sõlmitava lepingu regulatsiooni. Lisaks lepingu vormile on eelnõuga reguleeritud, et lepingus märgitakse igakuise tasu suurus ja maksmise kord. Igakuise tasu maksmine tagab sportlasele regulaarse sissetuleku lepingu perioodi vältel. Kui tasu makstakse töötasu kuu alammäära ulatuses ja sellelt makstakse maksud, annab see sportlasele täiendavad garantiid. 2019. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 500 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 165 eurot kuus. Paragrahviga 106 täiendatakse spordiseadust maksuvaba sportlase toetuse regulatsiooniga ning sätestatakse sportlase toetuse ja stipendiumi maksmise erisused (§ 107). 19 Eelnõu kohaselt võib spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioon või spordikool sportlasele lepingu kehtivuse perioodil maksta sportlase toetust kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendrikuus, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1. sportlasele makstakse lepingu alusel iga kuu tasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses; 2. sportlasel on spordialaliidu väljastatud litsents ja litsentseeritud sportlane on kantud spordi andmekogusse; 3. sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti koondisesse. Kui sportlasega on sõlminud lepingu mitu spordiorganisatsiooni või spordikooli, võib sportlase toetust käesoleva paragrahvi tähenduses maksta üks spordiorganisatsioon või spordikool. Kui leping ei kehti terve kalendrikuu ulatuses, võib sportlase toetust maksta summas, mis on proportsionaalne lepingu kehtivuse päevade arvuga. Sportlase toetuse maksja kannab andmed sportlase toetuse saaja ja toetuse suuruse, toetuse määramise ning väljamaksmise kohta spordi andmekogu harrastajate alamandmekogusse. Sportlasega sõlmitud lepingu kehtivuse perioodil sportlasele spordiseaduse §-s 101 nimetatud stipendiumi maksta ei tohi (§ 107 lg 1). Kui sportlasele on makstud aasta jooksul kas sportlase stipendiumi või sportlase toetust, määratletakse, et stipendiumi ja sportlase toetuse summa kokku ei tohi kalendriaastas ületada 24-kordse kuu töötasu alammäära. Kui enne sportlasega lepingu sõlmimist on sportlasele makstud spordiseaduse §-s 101 nimetatud sportlase stipendiumi, arvutatakse sportlase toetuse aastasest piirmäärast (12-kordne spordiseaduse § 106 lõikes 1 toodud summa) maha samal kalendriaastal sportlasele välja makstud sportlase stipendiumi summa. Kui pärast sportlasega sõlmitud lepingu lõppemist makstakse sportlasele sportlase stipendiumi, arvestatakse makstava stipendiumi suurusest maha samal kalendriaastal sportlasele makstud sportlase toetuse ja sportlase stipendiumi summa (§ 107 lg 2). Kui sportlasega lepingu sõlminud spordiorganisatsioon või spordikool maksab lepingu kehtivuse perioodil sportlasele sportlase toetust alla käesoleva paragrahvi 106 lõikes 1 toodud kalendrikuu piirmäära, on kohaliku omavalitsuse üksusel, spordialaliidul või rahvuslikul olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele sportlase toetust kuni käesoleva seaduse paragrahvi 106 lõikes 1 toodud kalendrikuu piirmäära täitumiseni. Antud sättega võimaldatakse ka teistel organisatsioonidel või isikutel sportlast toetada. Selline erand on vajalik ennekõike koondise tasemel sportlaste toetamiseks spordialaliitude poolt ning samuti annab kohaliku omavalitsuse üksustele võimaluse toetada oma piirkonna sportlasi. Eelpool nimetatud regulatsiooni korrektsele rakendamisele, sportlaste ja neile stipendiumi ja/või toetust määravate asutuste teavitamisele aitab kaasa andmevahetus töötamise registri ja spordiregistri vahel, mille tulemusena on spordiregistris olemas info sportlasega sõlmitud lepingutest ning nende kehtivusest. Alates 01.06.2019 tuleb tööandjal sisestada töötamise registrisse töötaja ametinimetus, mis märgitakse 8-kohalise Statistikaameti klassifikaatori kaudu, ja töökoha aadress. Klassifikaatoris on eraldi välja toodud ka sportlase ametinimetus ning detailsemalt veel ka teatud konkreetsed spordialad. Seega on töötamise registrist võimalik saada ja kontrollida sportlasega sõlmitud lepingu olemasolu. 20 Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse spordiseadust uue paragrahviga, mis sätestab spordivõitlusega manipuleerimise kontaktpunkti ülesannete delegeerimise (§ 111). Vastavalt spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse Euroopa Nõukogu konventsioonile peab Eesti määrama spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlemise kontaktpunkti ning arendama välja spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses nii uurimisvõimekuse kui ka haridus- ja koolitustegevused. Uue sätte kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister anda spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti ülesanded halduslepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule. Ülesande üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule võimaldab Kultuuriministeeriumil keskenduda spordipoliitika kujundamisele ja selle elluviimisele. Halduslepingu sõlmimisel kontrollib halduslepingu täitmist Kultuuriministeerium. Kui vastav haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. Halduskoostöö seaduse (edaspidi ka HKTS) § 3 lg 1 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku võib volitada riigi haldusülesannet täitma seadusega, seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel HKTS-is sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. Selleks, et vastav ülesanne anda eraõiguslikule juriidilisele isikule, on vaja luua seadusest tulenev alus. Vastava muudatusega on seotud ka eelnõu § 2, mille kohaselt muudetakse halduskoostöö seadust. HKTS § 13 lg 1 sätestab üldnormina, et isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduse teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse pidamise korrast. Sama paragrahvi lg 11 sätestab juhud, millal eespool nimetatud üldnormi ei kohaldata. Eelnõuga antakse võimalus anda haldusülesanne ilma vastavaid menetlusi korraldades loodavale eraõiguslikule juriidilisele isikule (Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA). Eelnõuga täiendatakse HKTS § 13 lõike 11 punktis 19 toodud viidet uue halduslepinguga. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse spordiseadust rakendusliku iseloomuga sättega – spordiharrastajate andmeid kogutakse ja töödeldakse spordi andmekogus alates 2020. aasta 1. septembrist. Spordiharrastajate andmete kogumise rakendamine alates 01.09.2020 on tingitud sellest, et spordiorganisatsioonidel on kohustus spordiregistris olevaid andmeid uuendada ja kontrollida vähemalt üks kord aastas ning kohustuslik andmete kontrollimise periood algab 1. septembril ja lõppeb 31. oktoobril. Kuna andmete esitamise ja uuendamise kohustus on ligikaudu 2700 spordiorganisatsioonil, on mõistlik jätta 2020. aasta esimesed üheksa kuud Eesti spordiregistrile kommunikatsiooniks ning andmete esitajate teavitamiseks ja koolitamiseks. Eelnõu §-ga 2 muudetakse halduskoostöö seadust (vt selgitusi ka eelnõu § 1 punkti 4 juures). Eelnõuga täiendatakse HKTS § 13 lõike 11 punkti 19. Sellega täiendatakse juba olemasolevaid spordiseadus sätestatud halduslepingute osas tehtud erandeid ja sätestatakse uus alus, et ka spordiseaduse § 111 alusel Kultuuriministeeriumi ja loodava Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA vahel sõlmitavale halduslepingule laieneb erand HTKS § 13 lõike 1 suhtes. Kultuuriministeerium on seisukohal, et haldusülesande andmine loodavale sihtasutusele on ainuvõimalik valik, sest Eestis ei ole teist asutust, kelle eesmärgiks on tegeleda 21 spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisega. Loodav Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (edaspidi ka EADSE) ühineb ka olemasoleva SA-ga Eesti Antidoping, kes tegeleb hetkel kitsamalt dopinguvastase võitlusega (dopingukontrollide läbiviimine, antidopingualane koolitus- ja teavitustöö, antidopingualane kohalik ja rahvusvaheline koostöö). Kuna EADSE liitub pärast asutamist SA-ga Eesti Antidoping, kelle eesmärk on võidelda dopingu kasutamise vastu omades selles valdkonnas ka pikaajalist kogemust, siis pärast nende kahe asutuse liitumist ei ole Eestis ühtegi teist organisatsiooni, kellel oleks vastav kompetents spordiaususe temaatikaga tegelemiseks. Asutamisel oleva Eesti Antidopingu ja Spordieetika sihtasutuse (asutaja on Eesti Olümpiakomitee) eesmärk on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist, ausat sporti, sh aidata kaasa: (a) dopingu kasutamise ennetamisele; (b) spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; (c) diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; (d) spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; (e) muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Seega nähakse eelnõuga ette võimalus anda haldusülesanne konkreetsele isikule ja sõlmida haldusleping hankemenetlusest loobudes. Eelnõu §-ga 3 muudetakse maksukorralduse seaduse § 29 punkti 45. Muudatuse kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet spordiseaduse § 6¹ lõike 6 punktis 2 nimetatud isikute tööhõive andmete vastavuse kontrollimiseks ning sportlasega sõlmitud lepingu andmete saamiseks § 101 sätestatud sportlase stipendiumi ja § 106 sätestatud sportlase toetuse maksmise eelduste kontrollimiseks. Muudatus tuleneb põhimõttest, et riik võib isikult või organisatsioonilt samu andmeid küsida ainult üks kord. Kuna töötamise registris on olemas juba info treenerite, juhendajate või treenerikutset taotlevate isikute tööhõivest ning sportlastega sõlmitud töölepingu või muu võlaõiguslike lepingu kohta, siis on otstarbekas kasutada spordiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks juba olemasolevaid ja esitatud andmeid. See tagab väiksema töökoormuse spordivaldkonna organisatsioonidele ja väiksema halduskoormuse Eesti spordiregistri jaoks. Spordiorganisatsiooni jaoks on muudatuse tulemusena juba eelnevalt Eesti spordiregistris täidetud väljad tema juures töötavate treenerite, juhendajate ja treeneri kutset taotlevate isikute kohta. Sportlasega sõlmitud lepingute info olemasolu aitab kaasa spordiseadusega sätestatud stipendiumi ja toetuse määramise tingimuste eelduste kontrolli. Eelnõu § 4 täiendab tulumaksuseaduse § 19 lõikega 61. Sättes määratletakse, et tulumaksuga ei maksustata sporditegevusega seotud sportlase stipendiumi, kui see on makstud spordiseaduse §-des 101 ja 107 toodud alustel, piirmääras ja korras. Eelnimetatud piirmäära hulka arvatakse ka tulumaksuseaduse § 19 lõikes 6 nimetatud isiku poolt sportlasele makstud stipendium. Selle sätte teine lause on lisatud vältimaks mitmetitõlgendatavust, vaidlusi ja võimalikke kuritarvitusi. Eelnõu § 5 kohaselt jõustub seadus 2020. aasta 1. jaanuaril. See võimaldab spordiorganisatsioonidel ja spordiklubidel kohaneda uue regulatsiooniga, samuti STKSA-l välja töötada vajalikud IT-lahendused uute andmegruppide töötlemiseks (harrastajad, litsentseeritud sportlased) ja andmevahetuse korraldamiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 22 Mõistet „sportlane“ kehtiv spordiseadus ei defineeri ning seda ei ole plaanis ka eelnõuga defineerida. Spordialad on väga erinevad, spordi valdkond väga lai ning mitmekesine. Kõigi spordialade osas sportlase kohta ühise nimetaja leidmine on väga keeruline ning võimalikud definitsioonid jäävad kas väga laiaks või on liiga kitsendavad. Defineerimiseks puudub ka suurem vajadus, sest näiteks sportlase toetuse sätete juures on veel eraldi tingimused, millele sportlane peab vastama. Samuti on sportlasega sõlmitava lepingu sättes täiendus, mis aitab vältida võimalikke spordiseaduse erisuste kuritarvitusi ning lihtsustab Tööinspektsioonil järelevalve teostamist: sportlase kui regulaarselt treeniva ja võistleva isikuga sporditegevuse raames sõlmitav leping on sõltuvalt pooltevaheliste suhete iseloomust tööleping või muu teenuse osutamiseks sõlmitav võlaõiguslik leping. Seega ei tohiks tekkida olukorda, kus spordi eripära ja hooajalist iseloomu arvestav tähtajaline tööleping sõlmitakse spordiorganisatsiooni töötajatega, kes spordiga ei tegele (nt sekretär, raamatupidaja). Üldistatult on võimalik öelda, et sportlane on isik, kelle eesmärk on oma sportlike võimete ja oskuste regulaarne arendamine ning heade sportlike tulemuste saavutamine ennekõike rahvusvahelistel võistlustel. Üldjuhul on sportlane mõne spordiorganisatsiooni liige. Eestis oli 31.12.2018. aasta seisuga enam kui 181 000 harrastajat, kellest 104 000 olid noored ja 77 000 täiskasvanud. Nendest umbes 5500 on isikud, kes aastatel 2016-2018 keskmiselt alates U16 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni esindasid Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailmameistrivõistlused või Euroopa meistrivõistlused) või saavutasid Eesti meistrivõistlustel medali ehk koha esikolmikus. Nendest omakorda umbes 2000 on spordialaliidu poolt litsentseeritud. Stipendiume saavaid sportlasi on omakorda ca 1350 (2016. ja 2017. aasta näitel). Siit tuleneb ka litsentseeritud sportlase mõiste – tegemist on sportlasega, kellele on spordialaliidu sisemise menetluse ja tingimuste kohaselt omistatud litsents. Käesolevas eelnõus kasutame selguse mõttes terminit „spordiharrastaja“ praktikas ja õigusaktides kasutusel oleva mõiste „harrastaja“ asemel, kuid mõiste sisu ei muutu. Mõiste „harrastaja“ on toodud spordi andmekogu põhimääruses ning § 12 lõike 4² kohaselt loetakse spordiklubi harrastajaks spordialaga regulaarselt spordiklubis mis tahes tasemel tegelevat, vähemalt 5-aastast Eestis elavat füüsilist isikut, kes lepingu või muu dokumendi alusel harrastab spordiala spordiklubis sagedusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Muudatus on vajalik, sest eelnõuga luuakse spordiregistrisse uus alamandmekogu, kuhu kantakse spordiharrastajate (sealhulgas noored isikustatud kujul) ja litsentseeritud sportlaste andmed. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 5.1. Sportlase stipendium ja tasustamine, sportlasega sõlmitud leping Spordi valdkond on Euroopa Liidu liikmesriikide ainupädevuses. Euroopa Liit omandas esimest korda teatud kompetentsi spordi valdkonnas Lissaboni lepingu jõustumisel 2009. aastal. Euroopa Liidu toimimise lepingu13 (edaspidi ELTL) artikli 165 kohaselt panustab liit Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel 13 Konsolideeritud tekst: http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12016E/TXT&from=EN 23 põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni. Liidu tegevusega püütakse arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu. Veel märgitakse artikli 165 lõikes 4, et liit võib selles valdkonnas vastu võtta stimuleerivaid meetmeid, välja arvatud igasugune liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine. Artikli 6 kohaselt on sport valdkond, kus liit on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks. Seega tuginedes ELTL artiklitele 6 ja 165 on ühenduse roll spordivaldkonnas pigem koordineeriv ja toetav. Kuivõrd eelnõu puudutab ka töövaldkonda, peab vastav regulatsioon olema kooskõlas EL-i tööõiguse normidega. Euroopa Liidu tasemel reguleerib tähtajaliste töölepingute järjestikust sõlmimist Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 1999/70/EÜ tähtajalise töö kohta14. Direktiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamise võimaliku kuritarvitamise vältimiseks vastu võtta üks või mitu järgmistest meetmetest: 1. objektiivsed alused, mis õigustaksid selliste töölepingute või töösuhete uuendamist; 2. järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete maksimaalne kogukestus; 3. selliste töölepingute või töösuhete uuendamiste arv. Samuti määravad direktiivi kohaselt liikmesriigid vajaduse korral kindlaks, millistel tingimustel loetakse tähtajalisi töölepinguid või töösuhteid: 1. järjestikusteks; 2. määramata tähtajaga töölepinguteks või töösuheteks. Nimetatud direktiiv võimaldaks muuta sportlastega tähtajalise töölepingu sõlmimise, järjestikku sõlmimise ja pikendamise reegleid selliselt, et regulatsioon oleks paindlikum ja arvestades spordi eripära annaks laialdasemad võimalused tähtajaliste töölepingute sõlmimiseks. Iseseisva otsustusõiguse töötaja regulatsiooni erand tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/88/EÜ, mis reguleerib tööaja korraldust. Nimetatud direktiivi artikli 17 kohaselt võivad liikmesriigid teha erandeid direktiivi artiklitest 3–6 (igapäevane puhkus, tööpäevasisesed vaheajad, iganädalane puhkeaeg, maksimaalne iganädalane tööaeg), 8 (öötöö pikkus) ja 16 (arvestusperiood), kui tööaja pikkust kõnealuse tegevuse konkreetsete omaduste tõttu ei mõõdeta ja/või ei määrata eelnevalt kindlaks või kui selle määravad töötajad ise, eriti kui kõne all on: a) tegevjuhid või muud iseseisva otsustamisõigusega isikud; b) peresisesed abitöö tegijad; või c) töötajad, kes täidavad oma ametikohustusi usutalitustel kirikutes ja usukogukondades. 5.2. Andmete kogumine Eesti spordiregistris, sporditulemuste avalikustamine Kuivõrd kavandatava muudatusega soovitakse töödelda isikuandmeid, tuleb regulatsiooni väljatöötamisel arvestada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31999L0070&from=ET 24 üldmäärus)15, mida rakendatakse 25. maist 2018. Isikuandmete töötlemise eesmärk peab tulenema seadusest ja see peab olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kui andmeid töödeldakse vastutava töötleja nimel (ehk käesoleval juhul teeb seda eraõiguslik juriidiline isik), kasutab vastutav töötleja ainult selliseid volitatud töötlejaid, kes annavad piisava tagatise, et nad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuetele ja sealjuures tagatakse andmesubjekti õiguste kaitse. 5.3. Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kontaktpunkti ülesannete üle andmine eraõiguslikule juriidilisele isikule Konventsioon käsitleb mitut aluslepingutega hõlmatud EL-i õigusega puutumuses olevat valdkonda. Esiteks, kõige laiemalt on tegu spordivaldkonda jääva rahvusvahelise lepinguga. Teiseks puudutab konventsioon siseturu reguleerimist, kuna sellega seatakse piiranguid teenusepakkujate tegevusvabadusele. Kaudsemalt mõjutab konventsioon ühist kaubanduspoliitikat. Kolmandaks reguleeritakse kriminaalõiguses ja kriminaalasjades tehtavat koostööd, mis omakorda puudutab isikuandmete kaitset. Täpsemalt on konventsiooni üks eesmärk spordivõistluste manipuleerimisega seotud rahapesu takistamine. Konventsiooni puhul on tegu segalepinguga, milles teatud osas on EL-il ja liikmesriikidel jagatud pädevus. Lisaks sätestab ELTL-i artikli 4 lõige 3 lojaalse koostöö põhimõtte, mille kohaselt abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel. Seda põhimõtet tuleb segalepingu puhul arvesse võtta. Euroopa Komisjon kaasati konventsiooni väljatöötamise protsessi ning ta osales EL-i nimel konventsiooni läbirääkimistel. Euroopa Komisjon on konventsiooni heakskiitmiseks valmistanud ette kaks Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu. Esimene käsitleb heakskiitmist küsimustes, mis ei ole seotud kriminaalmateriaalõiguse ja õigusalase koostööga kriminaalasjades (õiguslik alus ELTL art 165 koostoimes art 218 lõikega 5). Teine käsitleb heakskiitmist küsimustes, mis on seotud kriminaalmateriaalõigusega ja õigusalase koostööga kriminaalasjades (õiguslik alus ELTL art 83 lg 1 koostoimes art 218 lõikega 5). Hetkel otsuseid vastu võetud ei ole. 6. Seaduse mõjud Antud peatükis on eesmärki kirjeldatud reguleeritavate teemade kaupa. 6.1. Sportlase stipendium ja tasustamine, sportlasega sõlmitud leping Spordiseaduse muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks luua eriregulatsioon sportlase stipendiumi ja sportlase toetuse maksmiseks ning anda sportlasega sõlmitavas lepingus võimalus sportlase töö eripära arvestada ning seeläbi saavutada suurem õigusselgus kõikide sihtgruppide jaoks (sportlased, spordiorganisatsioonid, MTA). Selgete määratluste korral on võimalik taastada spordiorganisatsioonide töörahu, tagada sportlastele sotsiaalsed garantiid ning teisalt võimaldada MTA-l seda tõhusalt ja täpselt kontrollida selge õigusraamistiku 15 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679 25 kaudu. Spordiseaduse muudatuste tulemusena väheneb sportlastele makstavate stipendiumide maht veelgi ning suureneb nende sportlaste arv, kellega on sõlmitud leping ning kellele on tagatud sotsiaalsed garantiid. Samuti luuakse võimalus sportlase töösuhte paindlikumaks reguleerimiseks (tähtajalised lepingud, iseseisva otsustusõigusega töötaja regulatsioon). 6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid ja spordikoolid Sihtrühma suurus: 10.06.2019 seisuga on Eesti spordiregistri andmetel Eestis 2699 spordiorganisatsiooni ja 429 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritutest). Samas ei tegele kõik spordiorganisatsioonid ega spordikoolid regulaarselt sportlaste toetamise ega neile stipendiumi maksmisega. Osa spordiorganisatsioone ja spordikoole tegelevad ainult spordivõistluste korraldamisega ning toetavad sportlasi 1–2 korda aastas. Sportlastele tulumaksuseaduse alusel stipendiumi maksnud spordiorganisatsioonide arv oli 2016. ja 2017. aastal vastavalt 86 ja 82. Sportlastele töötasu maksnud spordiorganisatsioonide arv oli 2016. ja 2017. aastal vastavalt 50 ja 54. Sportlasele nii stipendiumi kui ka töötasu maksnud spordiorganisatsioonide arv oli 2016. ja 2017. aastal vastavalt 16 ja 19. Seega võib sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Mõju valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus); sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (töösuhe, tööturg, osalemine ühiskondlikus elus, haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju spordivaldkonna arengule tervikuna, mõjutades ka majandust ja tööturgu. Muudatus mõjutab kõiki Eestis tegutsevaid spordiorganisatsioone ja spordikoole, kes toetavad sportlasi stipendiumidega või sõlmivad nendega lepinguid. Aastate 2013–2017 kohta tehtud MTA analüüsist selgub, et stipendiumide maksmine spordiorganisatsioonides on langemas (7,0 mln eurolt 5,4 mln eurole). Seevastu töötajate arv (1971-lt 3058-le), töötasude (11,2 mln eurolt 23,8 mln eurole) ning tööjõumaksude (6,0 mln eurolt 12,7 mln eurole) tasumine kasvab. Muudatusi spordiorganisatsioonide maksukäitumises iseloomustab joonis 1. 25 3500 23,8 3058 2847 2898 3000 20,89 20 2352 18,58 2500 15 1971 14,05 2000 12,66 11,23 11,09 1500 10 9,86 7,03 7,61 1000 5,4 6,02 5,79 5 5 5,4 500 0 0 2013 2014 2015 2016 2017 Töötajate arv Stipendium (milj€) Töötasu (milj€) Tööjõumaksud (milj€) 26 Joonis 1. Spordiorganisatsioonide maksukäitumine (MTA analüüs) Jooniselt 1 selgub, et pöördvõrdeliselt stipendiumide maksmisele on kasvanud töötasu ja tööjõumaksude maksmine. Töötasud ja maksud on kasvanud rohkem kui stipendiumid vähenenud. Tegemist on positiivse muutusega spordiorganisatsioonide maksukäitumises. Spordiorganisatsioonid ja spordikoolid tegelevad kolme olulise sihtrühmaga: sportlased, treenerid ja spordikohtunikud. Treenerite puhul rakendatakse riiklikke toetusmeetmeid juba 2015. aastast. Alates 2018. aastast on spordiorganisatsioonidele ette nähtud toetusmeede Eesti meistrivõistlustel ja karikavõistlustel osalevate spordikohtunike tegevuse arendamiseks ning võimalus hüvitada vabatahtlikele spordikohtunikele kuni 20 eurot päevas. Hetkel on probleeme veel sportlastele stipendiumide ja töötasude maksmises. Eelnõuga loodetakse saavutada õigusselgus sportlase tasustamise või toetamise küsimuses, andes suunised korrektseks käitumiseks, mis tagab spordivaldkonnas suurema stabiilsuse. Sportlasega sõlmitava lepingu (eelkõige töölepingu) erisuste sätestamine oleks positiivne muudatus spordiorganisatsioonide ja spordikoolide jaoks, sest pärast muudatuste jõustumist on neil võimalik sõlmida sportlastega lepinguid, mis arvestavad spordivaldkonna spetsiifikat. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja ja tähtajalise töölepingu regulatsiooni sissetoomine loob paidlikkust töösuhetesse, seda näiteks olukorras, kus tööandjad on seni rangete töö- ja puhkeaja nõuete tõttu eelistanud muu võlaõigusliku lepingu sõlmimist. Riik ei eralda spordiorganisatsioonidele ega spordikoolidele eelnõu raames täiendavaid vahendeid. Lepingu sõlmimisega kaasnevateks maksudeks (mõjutab maksukoormust), aga ka stipendiumide või toetuste maksmiseks tuleb spordiorganisatsioonidel ja spordikoolidel kasutada juba praegu olemasolevaid vahendeid. Riik loob võimaluse toetada sportlast maksuvabalt kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kuus ning kehtestab stipendiumile piirmäära. Viimastel aastatel spordiorganisatsioonide makstud stipendiume iseloomustab tabel 1. 2016 2017 Sportlaste Stipendiumide Sportlaste Stipendiumide arv kogumaht arv kogumaht 1000 eurot aastas või 660 244 712 650 248 311 vähem 1001–6000 eurot 509 1 293 949 485 1 362 561 aastas 6001–12 000 eurot 108 902 362 131 1 081 920 aastas Üle 12 001 eurot 65 1 365 154 63 1 443 827 aastas Tabel 1. Spordiorganisatsioonidelt sportlastele makstud stipendiumid (MTA analüüs) Tabelist 1 selgub, et 2016. aastal üle 12 000 euro aastas ehk üle kahekordse kuu töötasu alammäära stipendiumi maksti 65 sportlasele kokku 1,36 mln eurot, mis on 30% kogu makstud stipendiumidest. 2017. aastal olid samad näitajad vastavalt 63 sportlast, 1,4 mln eurot ja 26%. Seega spordiorganisatsioonide arv, kes peavad stipendiumidelt tasu maksmisele üleminekul 27 leidma täiendavaid vahendeid või vähendama sportlasele väljamakstavaid summasid maksude maksmiseks, on võrreldes spordiorganisatsioonide koguarvuga väike. Kuna stipendiumi summale seatakse piirmäär, siis stipendiumide kogumaht väheneb. Kuna spordiorganisatsioonidele luuakse võimalus toetada sportlasega sõlmitud töölepingu või võlaõigusliku lepingu olemasolul sportlast kuus kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses, võib mõnevõrra väheneda spordiorganisatsioonidelt riigile laekuv maksutulu, sest need spordiorganisatsioonid, kes maksid varem sportlasele töötasu enam kui kuu töötasu alammäära ulatuses, võivad nüüd sõlmida sportlasega lepingu kuu töötasu alammäära ulatuses ning sportlast täiendavalt toetada maksuvabalt kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses. Vabanevad rahalised vahendid on võimalik suunata sporditegevusse. Seega on kavandatav muudatus nende spordiorganisatsioonide ja spordikoolide eelarve jaoks positiivse mõjuga. Kavandatavad muudatused mõjutavad spordialadest enam jalgpalli, korvpalli ja võrkpalli, sest need kolm spordiala on aastatel 2014–2017 maksnud spordivaldkonna stipendiumide kogumahust keskmiselt 65%. Ülejäänud spordialad (Eestis tegeletakse ligikaudu 100 spordialaga) ainult 35%. 2014 2015 2016 2017 Jalgpall, korvpall, 4,0 mln 3,2 mln 3,3 mln 3,6 mln võrkpall Kõik teised alad kokku 1,8 mln 2,2 mln 1,7 mln 1,8 mln Tabel 2. Jalgpalli, korvpalli ja võrkpalli stipendiumide võrdlus teiste aladega (MTA analüüs) Kui 2016. aastal maksid spordiorganisatsioonid stipendiume kokku 5,0 mln euro ulatuses, siis kümme enam stipendiumi maksnud organisatsiooni maksid kokku 2,9 mln eurot stipendiume ehk ligikaudu 60% kõikidest stipendiumidest. 2017. aastal olid vastavad näitajad 5,4 mln, 3,3 mln eurot ja 60%. Need on ka organisatsioonid, keda kavandatavad muudatused kõige enam mõjutavad. Seega valdavale osale spordiorganisatsioonidele ei kaasne muudatustega mingit mõju. Kuigi mõju ulatust tervikuna võib lugeda väikeseks, siis valdkonna jaoks on see muudatus olulise tähtsusega ja vajalik. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Spordiorganisatsioonide ja spordikoolide halduskulu ega halduskoormus ei suurene oluliselt sportlastele tehtud kulutuste kohta nimelise arvestuse pidamise osas (arvestust peetakse ka praegu). Väljamakstud stipendiumid deklareeritakse MTA-le igal aastal INF 9 esitamisega. Spordiorganisatsioonidele lisandub kohustus kanda stipendiumide ja toetuse saajad ja summad Eesti spordiregistri harrastajate alamandmekogusse jooksvalt. Spordiorganisatsioonide ja spordikoolide halduskoormuse mittesuurendamisele aitab kaasa andmevahetus töötamise registriga. Spordiregistri spordiharrastajate alamandmekogus on andmevahetuse tulemusena olemas töötamise registrist informatsioon lepingu olemasolu ja selle kestvuse osas. Seega sportlasega sõlmitud lepingu kohta tööandja topelt infot esitama ei pea. Spordiharrastajate alamandmekogust on tulevikus võimalik spordiorganisatsioonil või spordikoolil edastada info MTA deklaratsioonile INF 9, mida praegu kõik stipendiumi maksjad peavad täitma. Andmete jooksev sisestamine spordiharrastajate andmekogusse 28 võimaldab INF 9 eeltäitmist. Sellest tulenevalt andmete topelt esitamist ei teki. Lepingu sõlmimine sportlasega ei suurenda oluliselt spordiorganisatsioonide ega spordikoolide halduskoormust, sest juba praegu sõlmivad paljud spordiorganisatsioonid ja spordikoolid sportlastega lepinguid. Võimalusega sõlmida tähtajalisi töölepinguid paindlikumalt võib kasvada tööandjate administratiivne koormus ja suureneda vajadus muuta töö korraldamise praktikat. Andmevahetus Eesti spordiregistri ja töötamise registri vahel aitab kaasa ka stipendiumi ja toetuse väärmaksmise ennetamisele. Töötamise registrist saadava info põhjal on võimalik spordiregistri keskkonnas stipendiumi maksjatele teada anda, et konkreetse sportlasega on sõlmitud leping ning talle ei tohi enam stipendiumi määrata või anda toetuse maksjatele teada, kui toetuse piirmäär on täitunud ja rohkem ei ole võimalik konkreetsele sportlasele toetust maksta. Eelnõu kohaselt võib toetust maksta üksnes sportlasele, kellel on vastava spordialaliidu litsents, seega võib teatud halduskoormuse suurenemist näha ka litsentside väljastamisel, kuid suurem osa spordialaliitudest kasutab sportlaste litsentseerimist juba praegu. Need spordialaliidud, kellel hetkel veel oma litsentseerimise süsteemi ei ole, on eelnõu projekti tutvustavatel kohtumistel olnud litsentseerimise nõude seadmise osas pigem positiivsed ning kaaluvad võimalusi oma litsentseerimise süsteemi loomiseks, sest näevad süsteemis spordiala arengule positiivseid külgi. SKTSA kaardistas 2018. aasta märtsis spordialaliitude sportlaste ja klubide litsentseerimist. 53 vastanud spordialaliidust litsentseerib sportlasi/klubisid praegu 34 ehk ligikaudu 2/3. Litsentseerimise süsteemi ei oma praegu 19 spordialaliitu, aga seitse planeerib litsentseerimise rakendamist lähiajal. Litsentseerimise süsteemi väljatöötamine ei suurenda enamike spordialaliitude ega sportlaste halduskoormust, sest sportlaste litsentseerimine on praegu pigem reegel kui erand. Samas ei ole vastav koormus kindlasti märkimisväärne ja muudatuse mõju võib lugeda väikeseks. Eeltoodust tulenevalt võib märkida, et muudatuse mõju ei ole oluline. Halduskoormus tervikuna jääb samaks. 6.1.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: sportlased Sihtrühma suurus: MTA andmetel maksid spordiorganisatsioonid ja spordikoolid 2016. ja 2017. aastal stipendiume kokku ligikaudu 1350 sportlasele summades vastavalt 3,8 mln ja 4,1 mln eurot. Stipendiume saanud sportlastele lisanduvad sportlased, kellele 2016. ja 2017. aastal tasu juba maksti. MTA andmetel oli 2016. aastal spordiorganisatsioonides tööl kokku 2933 ja 2017. aastal 3058 inimest. Nendeks olid nii sportlased, treenerid, kohtunikud, tegevtöötajad kui ka sportlaste taustajõud. 3000 inimesest ligikaudu 2300 olid treenerid. Eraldi tasustatud sportlaste arvu ei ole võimalik MTA-l välja tuua, sest Eestis sportlaste isikukoodipõhine arvestus erinevalt treeneritest praegu puudub. Kui lugeda sihtrühma suuruseks umbes 2000 sportlast (arv on siiski pigem väiksem), võib sihtrühma suurust hinnata võrreldes tööealise elanikkonnaga (ligikaudu 600 000 inimest) Eestis väikeseks. Mõju valdkond: mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused), sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (töösuhe, tööturg, osalemine ühiskondlikus elus, 29 haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju spordivaldkonna arengule tervikuna, mõjutades nii majandust kui ka sotsiaalset olukorda. Analüüsid näitavad, et 2016. ja 2017. aastal maksti stipendiumi ligikaudu 1350 sportlasele. Paljudel neist sotsiaalsed garantiid (ravikindlustus, pensioniõigusliku staaži tekkimine) hetkel puuduvad. Muudatuse tulemusena kasvab nende sportlaste arv, kellega spordiorganisatsioonid sõlmivad lepingu, mis tagab neile sotsiaalsed garantiid lepingu kehtivuse ajaks, aga ka tulevikuks. Seega võib märkida, et suureneb nende sportlaste tööhõive ja väheneb nende sportlaste arv, kelle ainus sissetulek on olnud stipendium. Samas ei suurene tingimata sportlaste sissetulekud, sest riik ei eralda spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele täiendavaid vahendeid, vaid loob selgema õigusraamistiku. Sportlase lepingu sõlmimisega kaasnevateks maksudeks tuleb spordiorganisatsioonidel ja spordikoolidel kasutada juba olemasolevaid või leida täiendavaid rahalisi vahendeid. MTA analüüsist selgub, et enam kui kahekordse kuu töötasu alammäära suurust ehk üle 12 000 euro aastas stipendiumi sai 2016. aastal vaid 70 sportlast, kes tegutsesid üheksal spordialal, kokku summas 1,6 mln eurot. 2017. aastal oli selliseid sportlasi 84 (tegutsesid 16 spordialal) ja stipendiumide kogusumma oli 2,0 mln eurot. 2016. aastal oli sportlasi, kellele maksti stipendiumi alla kuu töötasu alammäära, 87%. 2017. aastal oli selliseid sportlasi 85% stipendiumi saajatest. Seega, valdavale osale sportlastele muudatustega olulist mõju ei kaasne. Plaanitavad muudatused mõjutavad kõige enam neid sportlasi, kes on saanud suuremat stipendiumi, kuid nende puhul on piirmäära seadmine õigustatud, tagamaks, et spordiorganisatsioonid järgiksid seaduses märgitud stipendiumi maksmise eesmärki. Aastas enam kui 12 000 eurot stipendiumi saavate sportlaste puhul on valdavalt tegemist inimestega, kelle jaoks on sporditegevus peamine sissetulekuallikas ning nende puhul on sport pigem töö. Teiselt poolt ei lõpetata ka seaduses toodud tingimustel stipendiumide maksmist, kuid luuakse maksmiseks selgemad alused, vältimaks kohtuvaidlusi ja seaduste mitmetitõlgendatavust. Sportlasega tähtajaliste töölepingute sõlmimise regulatsiooni paindlikumaks muutmisega kaasneb olukord, kus seni lepinguta või muude võlaõiguslike lepingute alusel tegutsevad isikud saaksid töötada töölepingu alusel ja sellega laieneb ka sotsiaalne kaitse. Töötasult makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksu kuumääralt, mis on seotud ravikindlustuse tekkimise ja pensioniõigusliku staaži saamisega. Muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu puhul maksab tellija või käsundiandja sotsiaalmaksu väljamakstavalt tasult. Samas ei kohusta eelnõu sportlasega töölepingut sõlmima, vastav lepingu vorm valitakse konkreetse suhte sisu põhjal. Kui leitakse, et sportlasega tuleb sõlmida pigem võlaõiguslik leping, on eelnõus nõue, et sportlasele tuleb maksta tasu iga kuu. See tagab sportlasele regulaarse sissetuleku lepingu perioodi vältel. Kui tasu makstakse töötasu alammäära ulatuses ja sellelt makstakse maksud, annab see sportlasele täiendavad garantiid. Samuti lisandub sellisel juhul võimalus saada maksuvaba toetust eelnõus määratud ulatuses. Iseseisva otsustusõigusega töötaja regulatsiooni lisandumine soodustab samuti paindlikkust ja tööandja suuremat valmisolekut töölepingute sõlmimiseks. 30 Eraldi on käesoleva seletuskirja lisas 1 välja toodud andmekaitsealane mõjuhinnang sportlaste isikuandmete kogumise osas. Kuigi mõju ulatuse tervikuna võib lugeda väikeseks, on valdkonna jaoks see muudatus olulise tähtsusega ja vajalik. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Toetuse maksmise õigus on üksnes spordiorganisatsioonil ja spordikoolil, mis on kantud spordi andmekogusse. Toetust saab maksta ainult sportlasele, kellel on vastava spordialaliidu litsents, kes osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või esindab Eesti koondist ning kellele makstakse lepingu alusel iga kuu tasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses. Sportlasi litsentseerib spordiklubi või spordikooli ettepanekul spordialaliit. Litsentsi olemasolu nõude sätestamine ei suurenda seega sportlase kui kodaniku halduskoormust. Samuti ei pea sportlane sisestama Eesti spordiregistri harrastajate alamandmekogusse isikuandmeid ega andmeid talle makstud stipendiumi või toetuse kohta. Seda teevad spordiorganisatsioonid või spordikoolid. Järelikult, muudatused stipendiumi ja toetuse maksmise põhimõtetes ei suurenda sportlase kui kodaniku halduskoormust, sest see jääb samaks. Sportlase jaoks on positiivne muudatus, et ta saab Eesti spordiregistrist teada, kui talle makstud seadusega lubatud stipendiumi piirmäär on saabunud või saabumas. Eeltoodust tulenevalt võib märkida, et muudatuse mõju ei ole oluline. Halduskoormus tervikuna jääb samaks. 6.1.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet Mõju valdkonnad: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine, sh tulud ja kulud) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse tulemusena MTA töökoormus oluliselt ei suurene, sest juba praegu kontrollib MTA spordiorganisatsioonide ja spordikoolide tegevust. MTA ei vaja pärast muudatuse jõustumist selle kontrollimiseks täiendavaid vahendeid. Stipendiumi ja/või toetuse maksmise piirmäärast kinnipidamist ja sportlasega sõlmitud lepingu alusel maksude laekumist on võimalik kontrollida tavapärase järelevalvega. Kuna eelnõuga luuakse ka õiguslik alus töötamise registri ja Eesti spordiregistri vahel sportlastega sõlmitud lepingute andmete vahetamiseks, on võimalik juba Eesti spordiregistri keskkonnas ennetada stipendiumi ja toetuse väärmaksmist ning selle tulemusena vältida MTA töökoormuse märkimisväärset kasvu järelkontrolli teostamisel. Kahe riikliku andmebaasi infovahetuse tulemusena on võimalik Eesti spordiregistril anda toetuse maksjale teada, kui enam ei ole täidetud kõik seaduses märgitud tingimused toetuse maksmiseks või teavitada stipendiumi maksjaid sportlasega sõlmitud lepingu olemasolust ning stipendiumi maksmise õiguse lõppemisest. Andmebaasi liidestamiseks Eesti spordiregistri harrastajate alamandmekoguga on vaja MTA-le ette näha täiendavaid vahendeid 2020. aasta eelarvesse. Eelpool nimetatud täiendavad kulud kaetakse MTA eelarvest. 31 Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline. 6.1.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele, mõju majandusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: SKTSA kui Eesti spordiregistri volitatud töötleja ei ole andmekogu pidamisel ettevõtja, vaid haldusorgani rollis. Muudatuse tulemusena suureneb SKTSA töökoormus, sest vajalik on stipendiumide, sportlasega sõlmitud lepingu ning toetuste keskkonna loomine spordiharrastajate alamandmekogusse ning lisandub töö esitatud andmetega. Samas ei hinda SKTSA sellise keskkonna loomist väga töömahukas ja on hinnanud vajalike arendustegevuste (sh liidestamiseks MTA andmebaasiga ja töötamise registriga) maksumuseks ligikaudu 30 000 eurot ning seda on võimalik katta SKTSA ja Kultuuriministeeriumi koostöös. SKTSA on vajalike arendustegevustega alustanud 2019. aasta mais ning planeerib arenduse valmis saada seaduse jõustumiseks. Täiendavaid vahendeid ei ole arendustegevusteks vaja taotleda. Tulevikus on SKTSA ülesanne andmete vahetamine MTA-ga ning vajadusel keskkonna nüüdisajastamine lähtuvalt laekunud tagasisidest. SKTSA ülesanne ei ole esitatud andmete regulaarne kontrollimine sarnaselt treenerite tööjõukulu toetuse eraldamisele. Samas on SKTSA ülesanne Eesti spordiregistri alamandmekogu arendamisel võtta kasutusele meetmeid, mis aitaksid ennetada stipendiumi ja toetuse väärmaksmist. Näiteks teavitada sportlasi ning stipendiumi ja toetuse maksjaid piirmäärade täitumisest. SKTSA on planeerinud 2020. aastal määrata ühe oma töötaja lisaülesandeks spordiorganisatsioonide nõustamise stipendiumi ning toetuse korrektseks maksmiseks ja kajastamiseks Eesti spordiregistris. Andmete õigsuse eest vastutavad spordiorganisatsioonid ja spordikoolid. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline. 6.2. Harrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmete kogumine 6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: harrastajad Sihtrühma suurus: u 145 000. Vastava sihtrühma suurus ca 10% kogu elanikkonnast ehk keskmine. Mõju valdkond: sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Väljatöötataval eelnõul on seos põhiõigusega (eraelu puutumatus). Harrastajate alamandmekogusse kantakse noored, st kuni 19-aastased harrastajad (ca 103 000) ja täiskasvanud harrastajad (20-aastased ja vanemad) klubi soovil ning spordialaliitude litsentseeritud harrastajad (SKTSA spordialaliitude seas korraldatud küsitluse järgi ca 44 000, kellest osad on noored ja osad täiskasvanud). Alamandmekogu andmed oleksid piiratud juurdepääsuga. Samas peame mõju ulatust väikeseks – see ei eelda muutusi harrastajate käitumises ja puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Ka mõju avaldumise sagedus on väike, kokkupuude on pigem ebaregulaarne. Ebasoovitavate mõjudega kaasnev risk on väike, sest peame negatiivseid mõjusid puuduvateks või vähesteks. Eraldi on käesoleva seletuskirja lisas 1 välja toodud andmekaitsealane mõjuhinnang 32 harrastajate isikuandmete kogumise osas. 6.2.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid ja spordikoolid Sihtrühma suurus: 10.06.2019 seisuga on Eesti spordiregistri andmetel Eestis 2699 spordiorganisatsiooni ja 429 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritutest). Seega võib sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus), sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Isikustatud andmete esitamine nõuab rohkem tööd spordiklubidelt, kes hetkel isikustatud kujul andmeid ei esita, kuid see puudutab eelkõige noortega tegelevaid klubisid (Eesti spordiregistris u 1300). Harrastajate andmeid ei koguta spordiklubidelt spordialade osas, kus sporti harrastatakse teenusepõhisena. Samas väheneb harrastajate isikupõhise arvestuse sisseviimisel spordiklubi halduskoormus toetuste taotlemisel nii riigi- kui ka kohaliku omavalitsuse üksuste asutustelt, sest harrastajate andmed on kättesaadavad ühest kohast – Eesti spordiregistrist. Toetuse andjatel tekib võimalus andmeid kontrollida ja võrrelda, väheneb ebausaldusväärsete andmete hulk ning spordiklubide võimalused saada vajaduspõhist avaliku sektori toetust suurenevad, v.a organisatsioonidel, kes seni on andmeid esitanud ebakorrektselt. VTK koostamisel hetkel on sportlasi litsentseerinud küsitlusele vastanud 61 spordialaliidust 37 (alaliite on 26.04.2019 seisuga kokku 69). Kavandatav muudatus on oluline spordivaldkonna jaoks, sest see: 1. aitab tõsta andmete usaldusväärsust ja kvaliteeti; 2. võimaldab langetada spordivaldkonna juhtimis- ja rahastamisotsuseid objektiivsete andmete alusel; 3. aitab korrastada spordisüsteemi ja luua täiendavaid võimalusi Eesti spordiregistri edasisteks arendusteks. Andmete esitamise koormus väheneks hinnanguliselt 400 spordiorganisatsioonil, kes esitavad andmeid mitmesse kohta. Nendes spordiorganisatsioonides treenib kokku 77 162 last ehk 73% kõigist spordiorganisatsioonides treenivatest lastest. Andmete esitamise koormus tõuseks ca 900 väiksemal spordiorganisatsioonil, kus treenib kokku 28 007 last ehk 27% kõigist spordiorganisatsioonides treenivatest lastest. Seega võib märkida, et halduskoormus osade klubide jaoks mõnevõrra tõuseb, aga spordiorganisatsioonide esitatavate andmete kogumaht väheneb ning halduskoormus valdkonnas tervikuna väheneb. Mõju ulatuse võib hinnata väikeseks, kuid mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.2.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused Sihtrühma suurus: 79 33 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus, avaliku sektori rahastamine, sh tulud ja kulud), mõju majandusele (infoühiskonna areng) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Spordiseaduse § 3 punkti 2 alusel on linnal või vallal kohustus kinnitada spordiorganisatsioonide valla- või linnaeelarvest toetamise tingimused, kord ja taotluste vormid ning vajaduse korral näha ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks. Seega menetlevad kohaliku omavalitsuse üksused oma õigusaktide alusel oma haldusterritooriumiga seotud spordivaldkonna toetusi. Toetuse andmise tingimused (sh taotluste esitamine, läbivaatamine, toetuse eraldamine ja toetuse kasutamise järelevalve) erinevad kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes. Suured kohaliku omavalitsuse üksused (nt Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve), kus toetatakse noorte sporditegevust pearahaga, on juba mitu aastat tagasi üle läinud harrastajate andmete kogumisele isikupõhiselt, mistõttu on nad välja arendanud andmebaase, kuhu andmeid koguda. Pärast haldusreformi, mille tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuste arv vähenes, kuid nende võimekus kindlasti tõusis, on vägagi tõenäoline, et kohaliku omavalitsuse üksuste hulgas tõuseb huvi taoliste toetussüsteemide ja seeläbi isikupõhiste toetussüsteemide välja töötamise vastu veelgi enam. Luues süsteemi, kus spordiharrastajate andmed kogutakse isikupõhiselt Eesti spordiregistrisse, säästab kohaliku omavalitsuse üksusi andmete kogumisest. Eeltoodust tulenevalt võib märkida, et mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik, aga selle mõju ulatus on väike. 6.2.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus Sihtrühma suurus: 1 Mõju valdkond: mõju majandusele (infoühiskonna areng), sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur), mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele, mõju majandusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Harrastajate andmete kogumine Eesti spordiregistrisse ühelt poolt suurendab SKTSA (volitatud töötleja) koormust, kuid samas võimaldab automatiseerida andmete topelt esitamise kontrolli ja arendada andmekogu ühtseks terviklikuks spordipoliitika kujundamise ja spordivaldkonna otsustuste jaoks vajalikuks ja aktuaalse teabega andmebaasiks. Vajalik on vastav IT-arendus- ja andmevahetusteenuse arendamine, mille väljatöötamise kulud kaetakse SKTSA vahenditest. IT-arendustega on juba alustanud ning seaduse jõustumisel on võimalik need kohe kasutusele võtta. SKTSA hinnangul on harrastajate andmebaasi iga-aastane administreerimise kulu umbes 50 000 eurot. Vastav summa hõlmab 1,5 isiku töötasu ja andmebaasi pidamise kulusid. Kulude kasv kaetakse Kultuuriministeeriumi tegevustoetusest ja praeguste tegevuste ümberkorraldamisest. Lisakulutustena võib välja tuua ISKE turvaklassi tõstmise seoses isikuandmete kogumisega (u 5000 eurot), kulutused koolituste korraldamiseks andmete esitajatele (u 10 koolitust seoses üleminekuga isikukoodipõhiste andmete kogumisele, u 5000 eurot) ning juhendite ja näidismaterjali koostamine (u 2000 eurot). Eelpool nimetatud täiendavad kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi ja SKTSA eelarvest. 34 Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.3. Sporditulemuste töötlemine Eesti spordiregistris, spordiorganisatsioonide õigus avalikustada sporditulemusi 6.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus Sihtrühma suurus: 1 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele, mõju majandusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: SKTSA on ka varem sporditulemusi kogunud ja analüüsinud, kuid hetkel ei ole vastav andmebaas avalik. Tegevuse ümberkandmine Eesti spordiregistri raamidesse koormust ei muuda. Vajalik on andmevahetusteenuse arendamine, mis on ühekordne tegevus ja sellega seotud kulu kaetakse SKTSA vahenditest. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole oluline. 6.3.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: toetuste eraldajad Sihtrühma suurus: 100 (kohaliku omavalitsuse üksused, riigiasutused, avaliku sektori asutused, spordiorganisatsioonid) Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus), sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Spordivaldkonna toetajad, kes võtavad toetuste eraldamisel arvesse spordivõistluste tulemusi, vabanevad täiendavast tulemuste kontrollimisest taotluste menetlemise käigus. Enam ei ole vaja Eesti ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide kodulehekülgedelt kontrollida, kas taotleja esitatud andmed on korrektsed või mitte. Muudatuse tagajärjel on võimalik spordivõistluste tulemuste info saada ühest riiklikust andmebaasist (Eesti spordiregister) ning teha selle põhjal spordiorganisatsioonide toetamise otsuseid. Samuti kaob vajadus taotlejatega spordivõistluste tulemusi täpsustada. Vajalik on andmevahetusteenusega liidestamine, mis on ühekordne tegevus. Sporditulemuste andmebaas on oma sisult ka spordiajalugu kajastav andmebaas, mis on spordivaldkonnale tähtis. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.3.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid ja spordikoolid Sihtrühma suurus: 10.06.2019 seisuga on Eesti spordiregistri andmetel Eestis 2699 spordiorganisatsiooni ja 429 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute 35 ja sihtasutuste registris ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritutest). Seega võib sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Sporditulemuste esitamist hõlmavate taotluste esitajad vabanevad tulemuste esitamisest, sest spordivaldkonna toetajad, kes võtavad arvesse toetuste eraldamisel spordivõistluste tulemusi, saavad soovitud info ühest andmekogust. Muudatus, mis puudutab sporditulemuste avaldamise õiguse andmist spordiorganisatsioonidele, lihtsustab spordiorganisatsioonide tööd. Seadusesse tuuakse õiguslik alus sporditulemuste avaldamiseks ilma nõusolekuta. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.3.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: sportlased Sihtrühma suurus: 5500 Aastatel 2016-2018 oli keskmiselt aastas 5 500 erinevat inimest, kes alates U16 vanuseklassist kuni täiskasvanute klassini esindasid Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailmameistrivõistlused või Euroopa meistrivõistlused) või saavutasid Eesti meistrivõistlustel medali ehk koha esikolmikus. Ennekõike selle sihtrühma tulemusi on plaanis spordiregistri tulemuste andmebaasi koguda. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus), sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Sporditulemuste esitamist hõlmavate taotluste esitajad vabanevad tulemuste andmestikku sisestamisest, info on kättesaadav andmebaasis. Lisaks tekib sportlase jaoks usaldusväärne keskkond sporditulemuste talletamiseks. Sportlasel on võimalik eri võistlustel ja eri aastatel saavutatud tulemusi näha ühest kohast ega ole vaja spordiorganisatsioonide kodulehekülgi külastada. Seeläbi on võimalik sportlasel oma arengut lihtsamalt jälgida. Samuti on sportlasel võimalik lihtsamalt tutvuda ka teiste sportlaste ehk oma otseste konkurentide tulemustega ning jälgida nende arenguid. Sporditulemuste andmekogu on võimalik sportlasel kasutada toetajate leidmiseks ning enda tutvustamiseks. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. Eraldi on käesoleva seletuskirja lisas 1 välja toodud andmekaitsealane mõjuhinnang sporditulemuste töötlemise osas. 6.4. Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kontaktpunkti ülesannete üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule 6.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kontaktpunkt Sihtrühma suurus: 1 36 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele, mõju majandusele Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Eraõiguslikul juriidilisel isikul tuleb sõlmida haldusleping Kultuuriministeeriumiga ning täita Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioonis märgitud ülesandeid. Kultuuriministeeriumi hinnangul sobiks antud ülesandeid täitma asutamisel olev (asutaja Eesti Olümpiakomitee) Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, mille eesmärgiks on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist, ausat sporti, sh aidata kaasa (a) dopingu kasutamise ennetamisele; (b) spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; (c) diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele; (d) spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; (e) muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Kuna EADSE liitub pärast asutamist SA-ga Eesti Antidoping, kelle eesmärk on võidelda dopingu kasutamise vastu omades selles valdkonnas ka pikaajalist kogemust, siis pärast nende kahe asutuse liitumist ei ole Eestis ühtegi teist organisatsiooni, kellel oleks vastav kompetents spordiaususe temaatikaga tegelemiseks. Väljatoodud eesmärkide täitmiseks peab kontaktpunkt leidma sobivad isikud või koolitama juba olemasolevaid. Vajadusel tuleb leida täiendavatele isikutele töökohad ja töövahendid. Samuti tuleb kontaktpunktil arendada oma veebileht. Kontaktpunkti peamisteks ülesanneteks on suhtlemine seotud pooltega, informatsiooni kogumine ja vahetamine, sportlaste ja spordiorganisatsioonide koolitamine. Ühtlasi koondaks kontaktpunkt erinevate spordiennustuse pakkujate ja spordiorganisatsioonide kaudu laekuvat infot kahtlaste ja ebaharilike panuste kohta ning edastaks seda vajadusel uurimisasutustele. Kuna konventsiooni allkirjastamisel võttis Eesti riik kohustuse määrata kontaktpunkt, tuleb riigil kontaktpunkti nimetamisel arvestada ka täiendavate kuludega. Kontaktpunkti ülesannete täitmisega ei ole võimalik eraõiguslikul juriidilisel isikul teenida piisavalt omavahendeid ülesannete täitmiseks. Riigikogus 17.10.2018 vastu võetud hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse kohaselt nähakse riigieelarves ette kulud Kultuuriministeeriumile summas, mille suurus vastab 14,1% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest eraldatakse 58,2% olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 3,5% puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks, 26,2% muude spordiprojektide toetamiseks, 10,5% kultuuriprojektide toetamiseks ning 1,6% spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks. Antud summast võib ministeerium kasutada kuni 0,5% nimetatud toetuste administreerimisega seotud kulude katteks. KuM soovib eelpool mainitud spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks ette nähtud summa eraldada riiklikule kontaktpunktile. Muudatuse mõju sihtrühmale on oluline. 6.4.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid ja spordikoolid Sihtrühma suurus: 10.06.2019 seisuga on Eesti spordiregistri andmetel Eestis 2699 spordiorganisatsiooni ja 429 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritutest). 37 Mõju valdkond: sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus, haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Kontaktpunktist kujuneb spordiorganisatsioonide jaoks kompetentsikeskus, mis nõustab ja koolitab neid spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses. Kontaktpunkt kogub informatsiooni Eestis või Eesti sportlastega välismaal seotud kahtlastest spordivõistlustest ning aitab spordiorganisatsioonidel lahendada spordivõistlustega manipuleerimise juhtumeid. Kontaktpunkt aitab spordiorganisatsioonidel luua vastavad korrad, et neil oleks võimalik manipuleerimisega seotud inimesi võistlustelt kõrvaldada ning distsiplinaarkaristusi määrata. Hetkel on piisav kompetents antud teemaga tegelemiseks olemas vähestes Eesti spordialaliitudes. Kontaktpunktil on ühtlasi ka vihjeliin, kuhu spordiorganisatsioonid saavad teatada kahtlastest võistlustest ja isikutest. Kontaktpunkt oleks spordiorganisatsioonidele oluliseks abiks ka suhtlemisel Politsei- ja Piirivalveameti, MTA ja spordiennustuse korraldajatega. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Spordiorganisatsioonidel on olemas partner, kes nõustab ja koolitab neid spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses. Iga spordiorganisatsioon Eestis ei pea spordivõistlustega manipuleerimise vastast võitlust enam iseseisvalt arendama, vaid saab abi kontaktpunktilt. Kuna tekib üks kompetentsikeskus kõigi spordiorganisatsioonide jaoks, siis väheneb spordiorganisatsioonide halduskoormus. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.4.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: sportlased ja spordikohtunikud Sihtrühma suurus: 5500 sportlast ja umbes 3500 spordikohtunikku Aastatel 2016-2018 oli keskmiselt aastas 5 500 erinevat inimest, kes alates U16 vanuseklassist kuni täiskasvanuteni esindasid Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailmameistrivõistlused või Euroopa meistrivõistlused) või saavutasid Eesti meistrivõistlustel medali ehk koha esikolmikus. Ennekõike seda sihtrühma võib mõjutada spordivõistlustega manipuleerimine ja sellega kaasnevad ohud. Spordikohtunike on Eestis Kultuuriministeeriumi poolt 2016. ja 2017. aastal läbi viidud uuringu kohaselt ligikaudu 3500. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus), sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus, haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Kontaktpunktist kujuneb sportlaste ja spordikohtunike jaoks kompetentsikeskus, kes nõustab ja koolitab neid spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses. Kontaktpunkt kogub informatsiooni Eesti sportlastega seotud kahtlastest spordivõistlustest ning vajadusel informeerib neid. Kontaktpunktil on ühtlasi ka vihjeliin, kuhu sportlased ja spordikohtunikud saavad teatada kahtlastest võistlustest 38 ja isikutest. Kontaktpunkt annab sportlastele ja spordikohtunikele vajadusel nõu, kuidas käituda, kui nende poole on pöördutud soovida spordivõistlustega manipuleerida. Hetkel on piisav kompetents antud teemaga tegelemiseks vähestes Eesti spordialaliitudes ning kontaktpunkt aitaks seda olukorda oluliselt parandada. Kontaktpunkt oleks sportlastele ja spordikohtunikele oluliseks abiks ka suhtlemisel Politsei- ja Piirivalveameti, MTA ja spordiennustuse korraldajatega. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 6.4.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiennustuse korraldajad Sihtrühma suurus: Eestis on registreeritud 12 spordiennustuse korraldajat. Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus), sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Isikud, kes kannavad spordivõistlustega manipuleerimise tulemusel otsest rahalist kahju, on spordiennustuse korraldajad ja nende kliendid. Kontaktpunktist kujuneb spordiennustuse korraldajatele oluline koostööpartner, kes nõustab ja aitab neid spordispetsiifilistes küsimustes ning suhtlemisel spordiorganisatsioonide, sportlaste ja spordikohtunikega. Kontaktpunkti kaudu saavad spordiennustuse korraldajad omavahel vahetada ka informatsiooni ebaharilike ja kahtlaste panuste kohta, mis võimaldab manipulatsioone avastada. Spordiennustuse korraldajatel on olemas omad spordivõistluste monitooringu süsteemid ning koostöös kontaktpunktiga on võimalik Eestis toimuvaid pettusi kiiremini avastada ja paremini ennetada. Muudatuse mõju sihtrühmale ei ole samas oluline, mõju valdkonnale on positiivne ja vajalik. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. Sportlase stipendium ja tasustamine, sportlasega sõlmitud leping Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvele. Ühelt poolt võib esineda tööjõumaksude laekumise vähenemist, sest spordiorganisatsioonidel tekib võimalus maksta sportlastele lepingu olemasolu korral toetust kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kuus maksuvabalt. Teisalt seatakse piirmäär aastas makstavale stipendiumile, millega piiratakse praegu teatud juhtudel levinud väga kõrgete stipendiumide maksmist sportlastele. Aastate 2013–2017 trende stipendiumide ja tööjõumaksude maksmises on kirjeldatud seletuskirja punktis 6.1.1. Kavandatava muudatusega eeldatakse, et need trendid jätkuvad ehk spordiorganisatsioonide makstavad maksuvabad stipendiumid vähenevad ning tööjõumaksude laekumine suureneb. Paindlikkuse lisamine töölepingute sõlmimise osas toob sportlasi tööhõivesse juurde ja võib kasvada tööjõumaksete laekumine. Muudatusega ei kaasne täiendavaid ülesandeid kohalikele omavalitsustele. SKTSA kui Eesti spordiregistri volitatud töötleja peab stipendiumide ja toetuste üle arvestuse pidamiseks korraldama Eesti spordiregistri harrastajate alamandmekogus arendustegevusi, 39 kuid nendeks vajalikud rahalised vahendid leitakse SKTSA ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Mõju MTA-le on täiendavalt analüüsitud seletuskirja punktis 6.1.4. MTA kontrollib juba praegu spordiorganisatsioonide ja spordikoolide väljamakseid ning teeb seda ka tulevikus. Stipendiumi ja/või toetuse maksmise piirmäärast kinnipidamist ja sportlasega sõlmitud lepingu alusel maksude laekumist on võimalik kontrollida tavapärase järelevalvetegevuse kaudu. MTA halduskoormuse suurenemist aitab vältida ka andmevahetus sportlastega sõlmitavatest lepingutest töötamise registri ja Eesti spordiregistri vahel ning SKTSA ennetavad tegevused stipendiumi ja toetuse väärmaksmisel. Mõju MTA tegevusele on täiendavalt analüüsitud seletuskirja punktis 6.1.3. 7.2. Harrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmete kogumine Eesti spordiregistris Harrastajate andmete kogumise viimine Eesti spordiregistris isikupõhiseks eeldab vastavate IT-lahenduste ja -teenuste välja töötamist, mida on kirjeldatud Kultuuriministeeriumi ja SKTSA tellimusel tehtud projektis „Eesti spordiregistri ärianalüüs ja selle alamandmekogus „Spordiorganisatsioonid” spordiharrastajate kohta kogutavate andmete analüüs“. Lisakulutustena võib välja tuua ISKE turvaklassi tõstmise seoses isikuandmete kogumisega (u 5000 eurot), kulutused koolituste korraldamiseks andmete esitajatele (u 10 koolitust seoses üleminekuga isikukoodipõhiste andmete kogumisele, u 5000 eurot) ning juhendite ja näidismaterjali koostamine (u 2000 eurot). Eelpool nimetatud täiendavad kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi ja SKTSA eelarvest. 7.3. Sporditulemuste töötlemine Eesti spordiregistris, spordiorganisatsioonide õigus avalikustada sporditulemusi Sporditulemuste alamandmekogu haldamisega on hetkel SKTSA-s seotud 2,5 töökohta. Alamandmekogu andmevahetuseks tuleb arendada vastav X-tee teenus, mis toob kaasa teatud kulutusi, mis kaetakse SKTSA vahendite arvelt. 7.4. Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kontaktpunkti ülesannete üleandmine eraõiguslikule juriidilisele isikule Spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioonis märgitud ülesannete täitmiseks peab kontaktpunkt leidma sobivad isikud või koolitama juba olemasolevaid. Vajadusel tuleb leida täiendavatele isikutele töökohad ja töövahendid. Samuti tuleb kontaktpunktil teha arendusi oma veebilehel ning asjaajamises. Kontaktpunkti peamised ülesanded on suhtlemine seotud pooltega, informatsiooni kogumine ja vahetamine, sportlaste ja spordiorganisatsioonide koolitamine. Võttes arvesse, et ühe inimese brutopalgaks võiks olla sellise vastutusrikka ülesande täitmisel vähemalt 2000 eurot kuus, oleks tema aastane tööjõukulu ligikaudu 32 000 eurot, millele võiks lisanduda umbes 8000 eurot aastas muid kulusid (transport, telefon, lähetused). Ühe isiku palkamiseks oleks seega vaja leida täiendavalt vähemalt 40 000 eurot. Kontaktpunkti sisuliste tegevuste (koolitused, veebileht, infomaterjalid) elluviimiseks oleks täiendavalt vaja planeerida vähemalt 20 000 eurot aastas. Järelikult, konventsioonist tuleneva kontaktpunkti nimetamine tähendab riigile vähemalt 60 000 euro suurust täiendavat kulu aastas. Konkreetne summa selgub kontaktpunkti rakendamisel. Antud summa kaetakse hasartmängumaksu seaduse alusel Kultuuriministeeriumile ette nähtud hasartmängumaksu laekumisest ja Kultuuriministeeriumi eelarvest ja 2019. aastal toimunud SA Eesti Antidoping tegevustoetuse tõusust. 40 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel on vaja kehtestada kultuuriministri määrusega Eesti spordiregistri põhimäärus (hetkel VV määrus „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“). Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja juurde ja selle lõplikusse väljatöötamisse kaasatakse edaspidi kõik asjassepuutuvad asutused (HTM, MKM, AKI). 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2020. Kuivõrd spordiorganisatsioonid on väljatöötatava lahendusega kursis, ei vaja nad uue regulatsiooniga kohanemiseks pikemat aega. Antud ajahetkeks jõuab ka STKSA välja töötada vajalikud IT-lahendused uute andmegruppide töötlemiseks ja andmevahetuse korraldamiseks. 01.01.2020 on mõistlik ka seetõttu, et stipendiumide ja toetuste arvestus on kalendriaasta põhine ning seaduse rakendamine võiks alata kalendriaasta alguse ehk 1. jaanuariga. Spordiharrastajate andmete kogumise rakendamine alates 01.09.2020 on tingitud sellest, et spordiorganisatsioonidel on kohustus spordiregistris olevaid andmeid uuendada ja kontrollida vähemalt üks kord aastas ning kohustuslik andmete kontrollimise periood algab 1. septembril ja lõppeb 31. oktoobril. Kuna andmete esitamise ja uuendamise kohustus on ligikaudu 2700 spordiorganisatsioonil, on mõistlik jätta 2020. aasta esimesed üheksa kuud Eesti spordiregistrile kommunikatsiooniks ning andmete esitajate teavitamiseks ja koolitamiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Senine menetluskäik Esimene kord tutvustati kavandatavaid spordiseaduse muudatusi spordialaliitudele 2018. aasta märtsis toimunud kohtumisel. Seejärel on kõigile EOK juriidilisest isikust liikmetele saadetud 2018. aasta kevadel arvamuse avaldamiseks spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. 18.05.2018 tutvustas kultuuriminister sportlase stipendiumi ja toetuse põhimõtteid EOK täiskogu ehk üldkoosoleku istungil. Eelnõu oli kooskõlastusringil eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 2018. aasta oktoobris ja see kooskõlastati märkustega. Märkusi esitasid Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ja Andmekaitse Inspektsioon. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium esitasid oma kommentaarid e-kirjaga. Sotsiaalministeeriumiga toimus esitatud märkuste arutamiseks kohtumine ja leiti regulatsiooni osas paremad lahendused. Rahandusministeeriumi märkustega on arvestatud. Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni märkused lahendame edaspidi spordiregistri põhimääruse eelnõu väljatöötamise raames (eelnõu juurde on lisatud põhimääruse kavand). Spordiorganisatsioonide tagasiside on olnud positiivne ning EOK liikmed toetavad kavandatavate muudatuste elluviimist. Spordiorganisatsioonidest esitasid oma arvamuse kirjalikult 2018. aasta oktoobris Eesti Kergejõustikuliit ja Eesti Korvpalliliit. Mõlema spordialaliiduga on toimunud seejärel ka kohtumised, kus on muudatuste sisu arutatud. 41 Eelnõu esitati teist korda kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse andmiseks Andmekaitse Inspektsioonile ja spordiorganisatsioonidele (EOK-le ja tema 107 juriidilisest isikust liikmele). Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks kümnele suuremale noortega tegelevale spordiklubile: Audentese Spordiklubi, Jalgpalliklubi FCF Jalgpallikool, MTÜ Jalgpallikool Tammeka, MTÜ Orca Swim Club, MTÜ Spordiklubi Nord, MTÜ Tartu Ujumisklubi, MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, Spordiklubi Garant, Spordiklubi Keila Swimclub ja Tartu Spordiselts „Kalev“. Spordiorganisatsioonidest vastasid Kultuuriministeeriumile Eesti Saalihoki Liit, Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Karate Föderatsioon, Eesti Jäähokiliit, Eesti Veemoto Liit, Eesti Suusaliit, Eesti Võimlemisliit, Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Võrkpalliliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Sõudeliit, Eesti Korvpalliliit, Eestimaa Spordiliit Jõud, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ja tagasiside on olnud positiivne. Esitatud märkused või ettepanekud on kajastatud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis. Eesti Olümpiakomitee kooskõlastas eelnõu. Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja märkis, et eelnõu kohta märkusi ei ole. Andmekaitse Inspektsioonilt tagasisidet ei laekunud. Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega ning märkused koos Kultuuriministeeriumi selgitustega on kajastatud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis. 42  Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Märkuste tabel spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine 1. Haridus- ja 1. Eelnõu seletuskirja andmekaitsealases mõjuhinnangus on Arvestatud. Eelnõu kooskõlastamise Teadusministeerium öeldud, et spordikool esitab Eesti spordiregistrile lisaks Eesti raames on välja pakutud spordiregistri hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) kantavatele andmetele põhimääruse esialgne kavand, mille juurde andmed treeningpaikade, treeningrühmade ja nende sõnastus ei ole lõplik. Nõustume, et koosseisude kohta ning vajadusel parandab EHISest saadud teenuse loomine kahe riigi registri vahel algandmeid. ja spordiregistri põhimääruse tekst vajavad läbirääkimist HTM-ga. Juhime tähelepanu, et andmed peavad olema korrektsed Kultuuriministeeriumi ja Spordikoolituse kõikides andmekogudes. EHISe põhiandmete parandamine ja –Teabe SA töötajad on valmis üksnes spordiregistris toob kaasa selle, et sama info on EHISes spordiregistri põhimääruse teksti ja spordiregistris erinev, mis tekitab andmekvaliteedi probleeme detailsemalt HTMiga arutama. EHISe põhiandmete osas. Kui kasutaja parandab andmed spordiregistris, siis peaksid EHISega seotud põhiandmete osas Spordiregistri põhimääruse kavandis olema parandatud ka EHISes. oleme välja pakkunud andmete liikumise skeemi, mis ei läheks vastuollu andmete Lisaks tuleks vältida tuleks olukorda, et samu andmeid tuleb topelt kogumise vältimise põhimõttega esitada EHISesse ja spordiregistrisse, mis oleks vastuolus ja EHISega ja mis võimaldaks saada avaliku teabe seaduse § 436 lõikega 2, mis sätestab, et andmete õigeid andmeid ning oleks võimalikult töötlemisel, mida kogub põhiandmetena teine riigi infosüsteemi kasutajasõbralik ehk: kuuluv andmekogu, tuleb aluseks võtta vastava teise a) spordikoolide algandmed saadakse andmekogu põhiandmed. EHISest ning puuduvad andmed (näit treeningrühma nimi, tunniplaan, õppurite Seega on oluline, et ülalnimetatud küsimuste lahendamiseks on kuulumine treeningrühmadesse, vaja andmevahetusteenuse üksikasjad täiendavalt kokku spordiobjektid, kus spordiala leppida, sest eelnõuseletuskiri ja rakendusakti kavand ei ole harrastatakse) esitab spordikool selles osas täpne. spordiregistrile juurde;  b) kui spordikool muudab spordiregistris EHISest saadud algandmeid (näit õppurite või pedagoogide nimekirja), siis on tal võimalik korrigeeritud andmeid ka EHISesse tagasi kanda, ilma et peaks vahepeal andmeid EHISes korrigeerima ja siis uuesti ESRi tagasi tulema. 2. Eelnõu eesmärk on muuta sportlaste tulude maksustamist Seletuskirja täiendatud. Stipendiumi ja ning tagada sotsiaalmaksu tasumisega sportlaste sotsiaalne toetuse maksmise tingimusi ja kaitse. Selle põhimõtte rakendamisega tekib maksukohustus põhimõtteid on kajastatud seletuskirjas. spordikoolidele ja spordiorganisatsioonidele, millest tulenevalt võib tekkida maksukohustus kohalikule omavalitsusele, Kehtima jäävad ka praegusel hetkel eraõiguslikule juriidilisele isikule, spordiliitudele ja – tulumaksuseadusest tulenevad ühendustele ja rahvuslikule olümpiakomiteele. stipendiumi määramise eesmärgid ja Seletuskirjas on öeldud, et riik ei eralda täiendavaid vahendeid põhimõtted (avalik konkurss jne). võimalike maksukohustuste suurendamiseks. Kuivõrd Tulumaksuseaduse tähenduses on spordikoolidele täiendavaid vahendeid ei eraldata võib stipendium tulevikku suunatud toetus, kavandatav muudatus tuua olukorra, kus spordikoolid peavad mida makstakse teadmiste või oskuste mõne senise tegevuse tegemata jätma selleks, et eelarvest oleks omandamise, võimete arendamise ning võimalik täita maksukohustus. Seletuskirjast ei selgu millistest loomingulise või teadusliku tegevuse tingimustest, nõuetest või kaalutlustest peab spordikool soodustamiseks. Sama loogika võetakse lähtuma, kas sportlasele makstakse toetust, stipendiumit või üle ka spordiseadusesse. sõlmitakse temaga töö-või muu võlaõiguslik leping. Palume Spordiseadusega kehtestatakse üksnes seletuskirja selles osas täiendada. ülempiir stipendiumi summale. Seega tuleb spordikoolidel sportlastele stipendiumi määramisel lähtuda spordiseaduses toodud stipendiumi maksmise eesmärkidest ning arvestada spordiseaduses märgitud piirmäära. Kui spordikooli arvates on sportlase tegevuseks töötamine või see vastab muu  võlaõigusliku lepingu tunnustele, tuleb sportlasega sõlmida leping (sõltuvalt suhte sisust kas tööleping või muu võlaõiguslik leping). Kui sportlasega on sõlmitud leping on sportlasele võimalik lisaks töötasule maksta maksuvaba toetust, kui on täidetud järgmised tingimused: 1. lepingu järgi makstakse sportlasele tasu või palka minimaalselt kuu töötasu alammäära ulatuses, 2. sportlasel on spordialaliidu litsents ja sportlane on kantud spordiregistrisse, 3. sportlane osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või kuulub Eesti koondisesse. Kui sportlasega on sõlmitud leping, siis ei ole lubatud talle stipendiumi määramine. Stipendiumi ja toetuse maksmise osas peab tulevikus arvestust Eesti spordiregister ning spordikoolidel on võimalik Eesti spordiregistrist kontrollida stipendiumi ja toetuse maksmise võimalusi ja piirmäärade täitumist. 2. Rahandusministeerium Eelnõu § 101 lg 6 sätestab, et stipendiumi piirmäära ületamisel Selgitatud: Kui sportlane aastast tuleb stipendiumi saajal piirmäära ületav summa tagastada. piimäära ületavat summat stipendiumi Eelnõu § 107 lg 2 sätestab stipendiumi ja sportlase toetuse maksjale ei tagasta, siis kantakse kokku makstava lubatud summa piirmäära. Samas ei näe eelnõu piirmäära ületav summa isiku ette, kuidas nende kohustuste täitmist tagatakse. Näiteks, mis maksuaasta tuludeklaratsioonile ning isik saab olukorras, kus stipendiumi saaja ei maksa piirmäära peab tasuma sellelt seadusega enne ületavat stipendiumi tagasi? Või kui spordiorganisatsioon või nähtud maksud. Kui isik seda ei tee, siis spordikool ei arvesta sportlase toetuse maksmisel toimub maksude sissenõudmine piirmääradega? tavapärases korras. Kui spordiorganisatsioon või spordikool ei arvesta sportlase toetuse maksmisel piirmääradega, siis tuleb sportlasel piirmäärast enam makstud toetus maksjale tagastada või toimub maksude sissenõudmine piirmäära ületanud summalt tavapärases korras. Näeme ohtu isikute võrdsele kohtlemisele. Stipendiume ja Võetud teadmiseks. Jääme seisukohale, toetusi makstakse ka teistele eraisikutele, mitte ainult et vaidluste ja stipendiumide harrastussportlastele. Kõiki Eesti eraisikuid, kes saavad kuritarvitamise vältimiseks stipendiume ja toetusi, peaks kohtlema võrdsetel alustel. spordivaldkonnas on vaja teha Harrastussportlaste eristamine kõigist teistest eraisikutest pole muudatusi üldises stipendiumide põhjendatav spordivaldkonnas vaidluste ja stipendiumide määramise regulatsioonis ning luua kuritarvitamise vältimise eesmärgiga. erisus sportlastele stipendiumi ja toetuse maksmise osas. Sellisele lahendusele spordivaldkonna siseselt ebavõrdset kohtlemist ei esine (hetkel on jõudis mitteformaalne töögrupp, kuhu öeldud, et valdkond ei näe...) ja kuna eri valdkonnad kus stipendiume kuulusid ka Rahandusministeeriumi ja makstakse on väga erinevad, siis neid ei ole mõistlik ega otstarbekas Maksu- ja Tolliameti ning samal viisil reguleerida, selleni jõudis ka koos käinud töörühm spordiorganisatsioonide esindajad. Sportlastele luuakse täiendavalt maksuvaba toetuse maksmise võimalus, mida teistel valdkondadel ei ole. Sellega tasakaalustatakse piirangute seadmist. Vastavalt tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 3 ei maksustata toetusi, mis on seaduses sätestatud. Kuna eelnõuga kehtestatakse  spordiseaduses uue toetuse liigina sportlase toetus, siis vastavalt tulumaksuseadusele ei ole sportlase toetus tulevikus maksustatav. Spordivaldkonna katusorganisatsioonide (Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliidud) tagasiside pakutud lahendusele on olnud positiivne ning valdkonna esindajad leiavad, et vastav kitsendus teeb olukorra spordimaastikul selgemaks. Peame vajalikuks veenduda, et riigi tasandil ei toimuks Võetud teadmiseks. Spordiregistri poolt andmebaaside dubleerimist. Meie hinnangul on võimalik, et kogutavate andmete täpne koosseis, toimub Maksu- ja Tolliameti ja Tervise Infosüsteemi (digilugu) andmete esitajad ja allikad sätestatakse andmete dubleerimine seoses eraisikute andmetega. Selleks spordiregistri põhimääruses pärast palume esitada võrdleva analüüsi. spordiseaduse muudatuste vastuvõtmist. Enne spordiregistri põhimääruse kinnitamist võrdleme veelkord üle andmebaaside kogutavad andmed Eelnõus ei ole esitatud harrastussportlaste andmebaasi Seletuskirja täiendatud. SKTSA arendusega, käigus hoidmisega ja täitmisega seonduvat rahalist hinnangul on harrastajate andmebaasi maksumust ega hinnatud erasektori halduskoormuse olulist iga-aastane administreerimise kulu tõusu, mida toob kaasa täiendav kohustus täita paralleelselt umbes 50 000 eurot. Vastav summa mitmeid andmebaase suure hulga eraandmetega. hõlmab 1,5 isiku töötasu ja andmebaasi pidamise kulusid. Kulude kasv kaetakse Kultuuriministeeriumi tegevustoetusest ja praeguste tegevuste ümberkorraldamisest Eelnõu koostajad nõustuvad osaliselt väitega, et andmete esitajate halduskoormus kasvab. Seletuskirjas on  välja toodud, et kuigi halduskoormus tõuseb 900 ja väheneb 400 spordiorganisatsioonil, siis nii esitatavate andmete kogumaht kui ka valdkonna halduskoormus tervikuna väheneb. Neis 900 spordiorganisatsioonis, kelle andmete esitamise koormus tõuseb, treenib kokku 28 007 last ehk vähm kui 1/3 (27%) kõigist spordi- organisatsioonides treenivatest lastest. Enam kui 2/3 lastest (77 162 ehk 73%) treenib 400 spordiorganisatsioonis, kelle andmete esitamise maht väheneb. Eelnõu koostajate üks eesmärke on tsentraliseerida harrastajate andmete esitamine spordiregistrisse, mis aitaks vähendada harrastajate andmete mitmesse kohta esitamisesega seotud halduskoormust ning suurendada andmete usaldusväärsust. Spordiorganisatsioonide ja spordikoolide halduskoormuse mittesuurendamisele, vaid pigem vähenemisele aitab kaasa andmevahetus erinevate teiste andmebaasidega (näiteks töötamise register, kohalike omavalitsuste andmebaasid, Maksu- ja Tolliameti stipendiumi info, Eesti Hariduse Infosüsteem), mille abil välditakse andmete topelt esitamist, mida praegu teatud juhtudel esineb. 3. Sotsiaalministeerium Eelnõus puudub sportlase definitsioon, mistõttu ei ole aru Arvestatud osaliselt, täiendatud ka saada, kellele täpsemalt võib kohaldada spordiseadusesse seletuskirja. Sportlasega sõlmitava lisatavaid erisusi töölepingu seaduse sätetest (tähtajaliste lepingu sättesse on lisatud täiendus: töölepingute sõlmimine, iseseisva otsustuspädevusega töötaja). „Sportlase kui regulaarselt treeniva ja Nii on võimalik paindlikumalt tähtajalisi töölepinguid sõlmida võistleva isikuga sporditegevuse raames ka näiteks spordiorganisatsiooni töötajatega, kes spordiga ei sõlmitav leping …“. Antud määratlus ei tegele (nt sekretär). Seega on vajalik arusaam sellest, kes on võimaldaks tähtajalist lepingut sõlmida sportlane, et vältida võimalikke spordiseaduse erisuste spordiga mittetegeleva töötajaga. kuritarvitusi. Samuti võib Tööinspektsioonil järelevalve teostamisel tekkida raskusi, kui ei ole selge, kes on sportlane, kellele spordiseadusest tulenevad erisused kohalduvad. Teeme ettepaneku kasutada eelnõus Statistikaameti klassifikaatori sportlase definitsiooni: „Sportlased osalevad spordivõistlustel. Nad treenivad ja võistlevad valitud spordialal üksikult või võistkonna liikmena“. Tegemist on hea ja piisavalt selge definitsiooniga, mis annab ettekujutuse sellest, kes on sportlane. Selline definitsioon ei lähe vastuollu ka spordiseaduse loogikaga. Paljude sätete juures on veel eraldi tingimused, millele sportlane peab vastama ja sellega kitsendatakse sportlase mõistet – nt stipendiumite ja toetuste puhul. Lisaks on eraldi veel mainitud litsentseeritud sportlasi ja harrastussportlasi, mis jällegi kitsendavad sportlase mõistet teatud juhtudel. Sportlase mõiste puhul soovime, et vähemalt seletuskirjas oleks Seletuskirja täiendatud. veel täpsem selgitus, kuidas on jõutud sportlaste arvuni (5500), Aastatel 2016-2018 oli keskmiselt aastas mis on seletuskirjas välja toodud ja kuidas sportlasi 5 500 inimest, kes alates U16 harrastajatest täpsemalt eristatakse. vanuseklassist kuni täiskasvanuteni esindasid Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailmameistrivõistlused või Euroopa meistrivõistlused) või saavutasid Eesti meistrivõistlustel medali ehk koha esikolmikus.  Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse spordiseadusesse § 104, millega Seletuskirja täiendatud. luuakse sportlastele iseseisva otsustuspädevusega töötaja Oleme teadlikud, et kõik sportlased ei regulatsioon. Eelnõu kohaselt on iseseisva otsustuspädevusega lähe direktiivi 2003/88/EÜ erandi alla. sportlane, kes on oma töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaja Seega jääb risk, et kohus võib otsustada, korralduse osas otsustama. Iseseisva otsustuspädevusega et sportlaste puhul on tegemist tavaliste töötajatele on võimalik teha tööaja piirangute kehtestamisest töötajatega, keda ei saa pidada iseseisva erand direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõike 1 alusel. Juhime otsustuspädevusega töötajateks, kuivõrd tähelepanu asjaolule, et kõik sportlased ei pruugi olla päriselt nad ei ole vabad otsustama oma tööaja tööaja osas iseseisva otsustuspädevusega. Kindlasti saab öelda, korralduse üle. Iseseisva et individuaalalade sportlased on rohkem iseseisvad otsustama otsustuspädevusega töötaja määramist ja oma tööaja üle. Ilmselt on neil suurem vabadus otsustada, millal vastavate kokkupetete sõlmimise nad trenni teevad. Samas võistkonna sportlastele on ette antud, võimaluse olemasolu peab tööandja igal kus ja millal nad kohal peavad olema, seega pole neil iseseisvat konkreetse töölepingu puhul eraldi otsustuspädevust. Seega kõik sportlased ilmselt ei läheks hindama. direktiivi 2003/88/EÜ erandi alla. Seega jääb risk, et kohus võib otsustada, et sportlaste puhul on tegemist tavaliste töötajatega, keda ei saa pidada iseseisva otsustuspädevusega töötajateks, kuivõrd nad ei ole vabad otsustama oma tööaja korralduse üle. Täiendavalt juhime tähelepanu sellele, et eelnõu § 1 punktiga 3 Teadmiseks võetud lisatakse spordiseadusesse § 103, millega tehakse erisus töölepingu seaduses sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangust. Oluline on, et ühtne oleks arusaam sellest, et sportlastega sõlmitavate töölepingute puhul kehtib endiselt töölepingu seaduse § 9 lõikest 1 tulenev piirang, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida ainult juhul, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. 4. MKM Halduskoormuse mõjude osas võiks seletuskirjas sisalduda ka Võetud teadmiseks, halduskoormuse kvantitatiivne analüüs, et oleks selge, millises ulatuses mõjusid on hinnatud seletuskirjas. halduskoormus kasvab ja mis kulu see ettevõtjale kaasa toob. Eelnõu § 1 p 1. Soovitus jagada § 61 lõige 3 punkt 2 mitmeks Arvestatud, säte jaotatud kaheks osaks. Näiteks edastatakse seletuskirja järgi terviseuuringute punktiks. vajaduse üle otsustamiseks spordiharrastajate andmeid, kuid eelnõu järgi võib aru saada, et selleks edastatakse ka treenerite ja juhendajate andmed. Ühtlasi märgime, et kuna andmekaitse üldmääruse art 4 Teadmiseks võetud. Mööname, et kohaselt hõlmab (isiku)andmete töötlemise mõiste ka nende andmekaitse üldmäärus käsitleb kogumist, avalikustamist jm, tekib küsimus, mida lõike 3 töötlemise all laial hulgal tegevusi punktides on mõeldud „töötlemise“ all. (isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine). Selguse ja avalikkusele arusaadavuse huvides tõime sättes siiski lisaks töötlemisele eraldi välja ka teised olulised tegevused (ennekõike kogumine), mis on iseenesest töötlemise mõistega kaetud. Oleme andmete kogumise eesmärkide juures eraldi välja toonud veel ka sel põhjusel, et kogumine on üks mahukamaid protsesse registri  juures nii inimeste töötundide kui andmete sisestamise mõttes. Eelnõu § 1 p 5. Sõnad „kogutakse ja“ on üleliigne eelmises Vt eelmist selgitust kommentaaris toodud põhjusel. Eelnõu lisa 1. Tekib küsimus, kas niivõrd üksikasjaliku Teadmiseks võetud. Detailne andmekoosseisu kinnitamine määrusega on mõistlik. Näiteks on andmekoosseis võimaldab täpset ja loetletud iga kontaktaadressi ja iga asukoha-aadressi kõik täielikku ülevaadet andmekogu komponendid, samas kui võib eeldada, et kasutatakse andmetest ning põhimääruse lisana on aadressiandmete süsteemi ADS. Nii põhjalik loetelu tähendab see ka paremini kättesaadav ja leitav määruse muutmist mis tahes väiksema muudatuse korral ning andmete esitajatele. Spordiregistri mingil hetkel võib tekkida olukord, kus infosüsteem ja määrus põhimääruse kinnitab tulevikus ei vasta enam üks-ühele. kultuuriminister (mitte enam Vabariigi Valitsus nagu see praegu on), seetõttu on ka võimalikud muudatused VV-d vähem koormavad. Alates 2011. aastast kuni käesoleva ajani on andmekoosseisu muudetud kahel korral. Viimaks märgime, et kui spordiala harrastajate arvestus Teadmiseks võetud. Praegu on spordiregistris viiakse isikupõhiseks, siis peaks olema igale kavandatud, et igal inimesel on võimalik inimesele ülevaade (näit eesti.ee kaudu) sellest, et milline Eesti spordiregistri keskkonnas end spordiklubi või -liit on ta oma harrastajaks märkinud registris. autentides vaadata, millise spordiklubi Vajadusel peab inimene saama ka teatada, kui ta ei ole selle ala või spordialaliidu harrastajaks on teda ja harrastaja, mille harrastajaks on ta märgitud. tema lapsi märgitud. Vajadusel on võimalik inimesel ka teatada, et ta ei harrasta sporti enam antud spordiklubis. Andmete kuvamist eesti.ee keskkonnas kaalume kindlasti edaspidi. 5. Eesti Jalgpalli Liit 1. Sportlase toetus Seletuskirja täiendatud. Vastavalt Sportlase toetuse puhul, sarnaselt stipendiumile, peaks olema tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 3 ei selgelt lahti kirjutatud maksudega seonduv. “Spordiseaduse, maksustata toetusi, mis on seaduses maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise sätestatud. Kuna eelnõuga kehtestatakse seaduse eelnõu seletuskiri” dokumendis lk 5 on väljend spordiseaduses uue toetuse liigina  “maksuvaba toetust võib sportlasele maksta …”. Samas sportlase toetus, siis vastavalt Tulumaksuseaduse muudatustes räägitakse ainult stipendiumi tulumaksuseadusele ei ole sportlase erisusest. Meie tänaste arusaamiste põhjal peaks toetuselt toetus maksustatav ka tulevikus. tasuma tulumaksu. 2. Litsentseeritud harrastajate andmete kogumine Selgitatud. Litsentseeritud sportlaste Soovitame täpselt läbi mõtelda kuidas toimub litsentseeritud andmete kogumine Eesti harrastajate andmete kogumine. Eesti Jalgpalli Liidus peavad spordiregistrisse reguleeritakse tulevikus Eesti MV’l osaleda soovivad sportlased endale isiklikult ID- Eesti spordiregistri põhimäärusega. kaardiga litsentsi soetama, millega ühtlasi antakse nõusolek Eelnõuga arvamuse avaldamiseks alluma Eesti Jalgpalli Liidu reglementidele ja jurisdiktsioonile. saadetud Eesti spordiregistri põhimääruse kavandis on litsentseeritud sportlaste andmete kogumine kajastatud §-des 24, 27 ja 29. Sportlaste litsentseerimine toimub tulevikus jätkuvalt vastavalt spordialaliidu kehtestatud tingimustele. 6. Eesti Kergejõustikuliit 1. § 10². Sportlasega sõlmitav leping Selgitatud. Kommentaar: kuna sportlasega on võimalik sõlmida ka Eelnõuga ei muudeta puhkuse andmise tööleping, mis toob kaasa ka puhkuse kohustuse. Küsimus ja ravikindlustuse tekkimise kuidas seda nii deklareerida, et ei tekiks puhkuse põhimõtteid. kompensatsiooni väljamakseid, sest selleks alaliidul vahendid puuduvad? Kommentaar: Ravikindlustus jõustub VÕS lepingu puhul järgneval kuul peale sotsmaksu deklareerimist ehk siis on küsimus, kuidas kaetakse ühe kuine periood deklaratsiooni esitamiseni? 2. Stipendiumidele piirmäära kehtestamine võib kaasa tuua Selgitatud. Kuna stipendiumi taotlejaks sportlase alaliidu ja klubi vahelise „konflikti“ ehk siis, kes on on sportlane, siis esiteks teeb sportlane rohkem õigustatud subjekt stipendiumi maksmiseks – kas alaliit valiku, kust ja kui palju ta stipendiumi või klubi? taotleb. Oleme nõus, et teatud juhtudel võib tekkida konflikt spordiklubi ja Sama konflikt võib tekkida ka lepinguga sportlasele toetuste spordialaliidu vahel nii stipendiumi kui  maksmisel, sest ka siin tulevad piirid. toetuse maksmisel, aga samas on Oleme oma alaliidus seadnud eesmärgiks, et sportlasel ei piirmäärade seadmine hädavajalik. kuluks administreerimiseks väga palju energiat – kust leida kuludokumente, sest tihti peale on teatud teenused nn. partertehingud. Nüüd kui tekib võimalus lepinguga sportlasele maksta toetus ilma kuludokumentideta, siis tekib klubil õigustatud ootus neid võimalusi kasutada. 7. Eesti Korvpalliliit EKL tervitab ja toetab spordiseaduse ja tulumaksuseaduse Teadmiseks võetud. muutmise seaduse eelnõud nagu seda EKL väljendas ka eelnõu ettevalmistamisele eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamisel, sest sportlaste stipendiumite ja tasustamise alused ning registrites olevad andmed vajavad korrastamist. Sealjuures isikuandmete puhul tuleb nüüdsest lähtuda isikuandmekaitse üldmääruses toodud põhimõtetest, mis peaks edaspidi spordiregistri puhul olema seadusega väga täpselt reguleeritud. EKL toetab muuhulgas, et spordivaldkonna eripärast lähtudes on mõistlik anda spordiseadusega õigus sõlmida sportlasega tähtajalisi töölepinguid ja anda erinevalt töölepinguseaduse üldregulatsioonist võimalus nende lepingute korduvaks pikendamiseks viie aasta jooksul ilma, et lepingu muutuks automaatselt tähtajatuks. Samuti toetab EKL põhimõtet, et kuna klassikalist tööandja- töötaja suhet TTOS mõttes ei esine, siis sportlasel kellega on sõlmitud sportlase leping ei kohalduks täies mahus TTOS, sest sportlase töö on treenimine ja võistlemine, kus kehtivad teised reeglid ja nõuded. Suhte eripärast lähtuvalt on sportlaste puhul erinev ka nende töökoha, töö- ja puhkeaja regulatsioon. Sportlane treenib ja võistleb erinevates kohtades ja riikides. Treening- ja võistluspaigad ei ole enamasti tööandja omad, mis tõttu on erisused töölepingu seaduse üldregulatsioonist vajalikud. EKL möönab, et eelnõu ei lahendada kindlasti kõiki sportlaste ja nende treeneritega seotud tänaseid kitsaskohti, kuid plaanitud seaduste muudatuse tulemusena peaks suurenema nende sportlaste arv, kellega on sõlmitud läbipaistvalt juriidiliselt kehtiv leping ning kellele on tagatud selle läbi sotsiaalsed garantiid. Samas kasutame võimalust esitada omapoolse ettepaneku: Kui Mittearvestatud. Stipendiumi ja toetuse lepingu järgi makstakse sportlasele tasu või palka minimaalselt piirmäära kehtestamisel on arvesse kuupalga alammäära ulatuses, tal on spordialaliidu litsents ning ta võetud Maksu- ja Tolliameti analüüsi osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või esindab Eesti koondist, viimastel aastatel makstud stipendiumide siis annab see spordiorganisatsioonile ja spordikooli pidajale ja töötasude osas. Analüüsi kohaselt omakorda õiguse maksta sportlasele lisaks sportlase lepingus kokku maksti stipendiumi ligikaudu 1350 lepitud tasule maksuvaba toetust kuni kolmekordse (mitte sportlasele. 2016. aastal oli sportlasi, kahekordse) kuupalga alammäära ulatuses ehk 2018. aasta näitel kuni kellele maksti stipendiumi alla kuu 1500 (mitte 1000) eurot ühe kuu kohta sportlase lepingus fikseeritud töötasu alammäära 87%. 2017. aastal oli perioodi jooksul, maksimaalselt kuni 18 000 (mitte 12 000) eurot selliseid sportlasi 85% stipendiumi saajatest. Maksu- ja Tolliameti analüüsist aastas. selgub veel, et enam kui kahekordse kuu töötasu alammäära suurust ehk üle 12 000 euro aastas stipendiumi sai 2016. aastal vaid 70 sportlast. 2017. aastal oli selliseid sportlasi 84. Seega, valdavale osale sportlastele muudatustega olulist mõju ei kaasne ning nende stipendium või toetus tulevikus ei ületa piirmäärasid. Tulenevalt Maksu- ja Tolliameti analüüsist ei pea eelnõu koostajad vajalikuks piirmäärade tõstmist. Piirmäärad tõusevad igal aastal lähtuvalt kuu töötasu alammäära tõstmisest  Vabariigi Valitsuse poolt. 2019. aastal on kuu töötasu alammäär 540 eurot. Lisaks palume võimalusel algatada arutelu treenerite Teadmiseks võetud tööjõukulude toetuse mehhanismi edasiarenduseks. Eesti Korvpalliliit on valmis tutvustama oma ettepanekuid, milleni oleme jõudnud läbi strateegia Korvpall 2030 tegemise. 8. Tartu Ülikooli Sisulise poole pealt ettepanekuid ei ole, kuid piirmäärade Mittearvestatud. Stipendiumi ja toetuse Akadeemiline Spordiklubi tõstmine tundub hädavajalik. Arvame, et mõistlik oleks piirmäära kehtestamisel on arvesse stipendiumi piirmäär võrreldes ettepanekus olevaga 12-kordse võetud Maksu- ja Tolliameti analüüsi määraga kahekordistada st see võiks olla 24 x miinimumpalk viimastel aastatel makstud stipendiumide ehk 12 x 1080€. ja töötasude osas. Analüüsi kohaselt maksti stipendiumi ligikaudu 1350 Sportlase toetuse summa võiks kalendrikuus olla piiritletud 3- sportlasele. 2016. aastal oli sportlasi, kordse kuu töötasu alammääraga (hetkel ettepanekus piiriks 2- kellele maksti stipendiumi alla kuu kordne kuu töötasu alammäär) ja sellest tulenevalt võiks töötasu alammäära 87%. 2017. aastal oli stipendiumi ja toetuse summa kokku olla praegu välja toodud selliseid sportlasi 85% stipendiumi 24-kordse kuu töötasu alammäära asemel 36-kordse kuu töötasu saajatest. Maksu- ja Tolliameti analüüsist alammääraga. selgub veel, et enam kui kahekordse kuu töötasu alammäära suurust ehk üle Uute nõudmistega kaasneva halduskoormuse säilimine eeldab 12 000 euro aastas stipendiumi sai 2016. andmebaaside head ühilduvust. Seda, kas see praktikas nii aastal vaid 70 sportlast. 2017. aastal oli olema hakkab ja kas või milliseid arendusi vajavad praegu selliseid sportlasi 84. Seega, valdavale kasutatavad süsteemid, on keeruline oletada. osale sportlastele muudatustega olulist mõju ei kaasne ning nende stipendium Ka stipendiumite puhul kehtib tegelikult praeguse eelnõu või toetus tulevikus ei ületa piirmäärasid. seletuskirjas välja toodu: Tulenevalt Maksu- ja Tolliameti Sportlasega sõlmitav leping, mille kohaselt saab sportlane analüüsist ei pea eelnõu koostajad töötasu vähemalt kuu töötasu alammäära ulatuses, ja toetus vajalikuks piirmäärade tõstmist. kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses peaksid Piirmäärad tõusevad igal aastal lähtuvalt sportlastele andma võimaluse keskenduda täielikult enda kuu töötasu alammäära tõstmisest sportlike võimete arendamisele. Töögrupi pakutud lahendus Vabariigi Valitsuse poolt. 2019. aastal on peaks looma olukorra, kus saavutusspordile orienteeritud kuu töötasu alammäär 540 eurot. sportlane ei pea treeningtegevuse kõrvalt igapäevaste kulude katmise eesmärgil muud tööd tegema. Raske on saavutada maailmatasemel tulemusi ja arendada sportlikke võimeid, kui suurem aeg kulub palgatööle, et saada eluks vajalikke sissetulekuid.  Seletuskirja lisa 1 Mõjuhinnang 1. Isikuandmete töötlemise kirjeldus Eesti spordiregister on riigi infosüsteemi kuuluv spordi andmekogu, mis on asutatud spordiseaduse § 61 lõigete 1 ja 2 alusel Vabariigi Valitsuse 26.05.2011 määrusega nr 65 “Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus”1 (RT I, 17.04.2019, 7). Spordiseaduse § 61 lõike 1 kohaselt on andmekogu eesmärk: 1) sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks ja sporditegevuses osalejate ohutuse tagamiseks andmete kogumine; 2) treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning treenerikutse andmiseks vajaliku teabe kogumine ja väljastamine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt koosneb spordi andmekogu spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ning kutsekomisjoni liikmete andmetest. Lõike 4 kohaselt kogutakse isikuandmetena: 1) spordiorganisatsioonide tegevjuhtide andmeid ja andmeid spordiorganisatsioonide esindajate osalemise kohta rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, komisjonides või ekspertrühmades; 2) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute üldandmeid ja kontaktandmeid ning andmeid hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta; 3) kutsekomisjoni liikmete üldandmeid ja kontaktandmeid. Spordi andmekogusse kantavate andmete, sealhulgas isikuandmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. Viidatud lõikeid muudeti isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse väljatöötamisel, tuues seaduse tasandile seni põhimääruses olnud registri pidamise eesmärgid. Andmekogu vastutavaks töötlejaks on Kultuuriministeerium, volitatud töötlejaks Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus. Volitatud töötlejaga on sõlmitud haldusleping, mida on uuendatud 2019. aastal isikuandmete töötlemise osas (kehtestatakse andmekaitse üldmäärusest tulenevad nõuded volitatud töötlejale). Kultuuriministeerium soovib algatada spordiseaduse muudatuse, millega muuhulgas täiendatakse spordiseadust sportlase stipendiumi ja toetuse regulatsiooniga ning luuakse õiguslik alus Eesti spordiregistris: 1) spordiharrastajate alamandmekogu loomiseks ja spordiharrastajate ning litsentseeritud sportlaste andmete töötlemiseks; 2) sporditulemuste alamandmekogu loomiseks ja andmete töötlemiseks; 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/117042019007 3) andmevahetuseks ja juurdepääsuks töötamise registrile (edaspidi ka TÖR) sportlaste, treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive andmete saamiseks ja kontrollimiseks. Samuti soovitakse kavandatavate muudatustega soovitakse saada Maksu- ja Tolliametilt (edaspidi ka MTA) spordiorganisatsioonide stipendiumide andmeid spordivaldkonna arengu analüüsimiseks ning riikliku spordistatistika koostamiseks. Alljärgnevalt on esitatud mõjuhinnang eeltoodud teemade lõikes. 1.1 Spordiharrastajate andmekogu, spordiharrastajate ja sportlaste andmed Kavandatavas spordiharrastajate andmekogus soovitakse töödelda järgmisi andmeid (vt täpsem andmekoosseis dokumendi lõpus): 1. spordiharrastaja nimi, isikukood, sugu, elukoht omavalitsusüksuse täpsusega, spordiklubi või spordikool, distsipliin või spordiala, kuulumine treeningrühma või individuaalsportlane, erivajadusega sportlane, treener ja abitreener, treeningu toimumise ajad ja kohad, terviseuuringu läbiviimise kuupäev, uuringu läbiviinud asutus ja tase; 2. litsentseeritud sportlase nimi, isikukood, sugu, elukoht omavalitsusüksuse täpsusega, e-posti aadress, distsipliin või spordiala, esindatav organisatsioon, treener, litsentsi number, väljastamise aeg ja kehtivus; 3. sportlasele määratud stipendiumi suurus, määramise ja väljamaksmise kuupäev, stipendiumi määraja, sportlasega sõlmitud lepingu algus- ja lõppkuupäev, sportlase toetuse suurus, toetuse maksmise kuupäev; 4. stipendiumi või toetuse maksja andmehalduri ja andmete sisestaja andmed. Spordiharrastajate alamandmekogu asutamise kavandatav eesmärk on pidada arvestust spordiharrastajate, litsentseeritud sportlaste ning sportlaste stipendiumide, lepingute ja toetuste kohta. Spordiharrastajate alamandmekogu kavandatav ülesanne on: 1) koguda, korrastada ja süstematiseerida andmeid spordiklubide ja -koolide poolt noortele läbiviidavate treeningute, nendes osalevate spordiharrastajate ning nende kuuluvuse kohta spordiklubidesse ja –koolidesse; 2) koguda, korrastada ja süstematiseerida andmeid spordiklubide ja -koolide poolt komplekteeritud treeningrühmade, neid juhendavate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ning nendesse kuuluvate spordiharrastajate kohta ning edastada neid riigiasutuste või halduslepingu alusel eraõiguslike juriidilise isikute, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute antavate isikupõhiste sporditoetuste menetlemiseks, terviseuuringute vajaduse üle otsustamiseks (üksnes spordiharrastajate osas), samuti spordialaliitudele sportlaste litsentseerimiseks vajaliku teabe saamiseks; 3) koguda ja avaldada teavet sportlaste kohta, kellega on sporditegevuse raames sõlmitud leping, kellele on eraldatud sportlase stipendium või kellele makstakse sportlase toetust; 4) teavitada sportlast, ning sportlasele stipendiumi ja toetuse maksjaid spordiseaduses sätestatud piirmäärade täitumisest ja ületamisest. Seega, spordiharrastajate alamandmekogu (kavandatavad) ülesanded on: 1) koguda, korrastada ja süstematiseerida andmeid spordiklubide ja -koolide poolt noortele2 läbiviidavate treeningute, nendes osalevate spordiharrastajate ning nende kuuluvuse kohta spordiklubidesse ja –koolidesse; 2) võimaldada ja edastada isikupõhist ülevaadet spordiharrastajate kohta: a) asutustele ja organisatsioonidele, kes eraldavad riigi ja kohalike omavalitsusüksuste spordialaseid sihttoetuseid, mille aluseks on isikupõhine arvestus spordiharrastajate ja nende treeningtingimuste kohta; b) spordialaliitudele sportlaste litsentseerimiseks; c) spordiharrastajate terviseuuringute vajaduse üle otsustamiseks (Eesti Haigekassale); 3) avaldada asjakohast teavet spordialaliidus registreeritud litsentseeritud sportlaste kohta, kellel on õigus sportlase stipendiumile ja sportlase toetusele ning neile eraldatud stipendiumide ja toetuste kohta. Spordiharrastajate alamandmekogusse kantakse spordiklubis eelkomplekteeritud treeningrühmades või individuaalplaani alusel organiseerunult spordiga tegelevate 19-a ja nooremate või kuni 24-aastasete (kaasa arvatud)¹ spordiharrastajate andmed ning spordikoolide õppurite andmed. Spordiklubis organiseerunult spordiga tegelevate täiskasvanute (20-a ja vanemate) spordiharrastajate andmed kantakse isikustatud kujul alamandmekogusse spordiorganisatsiooni soovi korral (spordiharrastaja eelneva nõusoleku alusel). Spordiharrastajate alamandmekogusse ei kanta andmeid spordiklubide ja spordialade harrastajate kohta, kus spordi harrastamine on korraldatud teenusepõhiselt (näit aeroobika- ja jõusaalide tegevus, golfi- ja tenniseklubid, ujulad jt). Lisaks spordiharrastajatele kantakse spordiharrastajate alamandmekogusse spordialaliidu litsentseeritud sportlaste andmed. Spordialaliidu litsentseeritud sportlaseks loetakse 5-aastane ja vanem spordiharrastaja, kellel on spordialaliidu või rahvusvahelise spordialaliidu kehtiv võistlusluba osaleda spordialaliidu võistlustel (litsents) ja kes on nõuetekohaselt registreeritud spordialaliidu vastavas andmebaasis või infosüsteemis. 1.1.1 Andmete esitajad Spordiklubi spordiharrastajate andmed esitab spordiklubi, spordikooli spordiharrastajate algandmed saadakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Eesti Hariduse Infosüsteemist (edaspidi ka EHIS). Spordikool esitab Eesti spordiregistrile täiendavalt juurde andmed treeningpaikade, treeningrühmade ja nende koosseisude kohta, vajadusel parandab EHIS-est saadud algandmeid. Litsentseeritud sportlaste andmed esitab spordialaliit. Sportlasega sõlmitud lepingu andmed saadakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu töötamise registrist. Sportlase stipendiumi või toetuse andmed esitab stipendiumi või toetuse maksja: spordiorganisatsioon või spordikool, sportlaste toetuse puhul ka kohaliku omavalitsuse üksus. Spordiorganisatsioon või spordikool esitab spordiharrastajate alamandmekogusse treeningrühmade andmed ja spordiharrastajate nimekirjad 30 päeva jooksul alates spordi harrastamise võimaldamisega alustamisest. Spordiorganisatsioonil ja spordikoolil on kohustus uuendada andmekogusse kantud andmeid igal kalendriaastal ajavahemikus 1. september kuni 2 Noore all mõistetakse kuni 19-aastaseid noori, kuid isikustatud kujul võib töödelda ka kuni 24- aastaste (kaasa arvatud) noorte andmeid noori juhendava treeneri tööjõukulu katmiseks vajaliku info saamiseks) 31. oktoober. Juhul, kui spordiorganisatsioon või –kool taotleb või talle eraldatakse spordiharrastajate isikupõhiste andmete alusel riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse toetust (näiteks treenerite tööjõukulude toetus või kohaliku omavalitsuse üksuse noortespordi toetus), tuleb andmeid uuendada konkreetse toetuse andmise korras ettenähtud sagedusega (näiteks treenerite tööjõukulude toetuse saamiseks on vajalik andmete uuendamine sagedusega kord kvartalis). Sagedasem andmete uuendamine juhul kui toetust ei taotleta, pole kohustuslik, aga see on võimalik. Andmete uuendamise sagedus on viidud minimaalseks eesmärgiga hoida andmeandjate halduskoormus minimaalne. Spordialaliit esitab spordiharrastajate alamandmekogusse spordialaliidu litsentseeritud sportlaste andmed 30 päeva jooksul alates sportlasele võistlusloa väljastamisest alates ja uuendab spordiharrastajate alamandmekogus litsentseeritud sportlaste nimekirju iga kuu 1. kuupäevaks (seega, andmeid uuendatakse sagedusega kord kuus). 1.1.2 Sportlase stipendium ja toetus Sportlasega sõlmitud lepingu andmed (tööandja registrikood ja nimi, töötaja isikukood või sünniaeg, töötaja nimi, töötamise algus ja lõpp, töötaja ameti kood, kande tüüp) saadakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu töötamise registrist. Sportlasele sportlase stipendiumi või toetuse eraldanud organisatsioon esitab Eesti spordiregistrile andmed makse tegemise päeval. Kui sportlasega sõlmitakse leping, sportlasele eraldatakse sportlase stipendium või sportlase toetus, siis teavitab Eesti spordiregister sportlast antud toimingust e- kirja teel ning sellest, et neid andmeid kasutatakse ka stipendiumi ja toetuse piirmäärade üle arvestuse pidamisel. Spordiregistrisse kantud spordiharrastaja ja litsentseeritud sportlane näeb enda kohta andmeid spordiregistri keskkonnas. Stipendiumi ja/või toetuse määraja (organisatsioon) sisestab Eesti spordiregistri spordiharrastajate alamandmekogusse stipendiumi ja/või toetuse saaja isikukoodi, stipendiumi või toetuse alguse ja lõpu kuupäeva, väljamaksmise kuupäeva, ja summa ning laeb üles stipendiumi või toetuse määramise alusdokumendi faili; stipendiumi või toetuse saaja nimi saadakse rahvastikuregistrist. Juhul, kui stipendiumi saaja on spordialaliidu litsentseeritud sportlane, on sportlase nimi, isikukood, kontaktandmed (e-post kindlasti) ning seos spordiala ja spordiorganisatsiooniga juba varasemalt esitatud spordiharrastajate andmekogusse spordialaliidu poolt. Kui stipendiumi saaja ei ole litsentseeritud sportlane, esitab stipendiumi määraja ka vastava sportlase isikukoodi ja e-posti aadressi. Andmete esitaja identifitseerib ennast eelnevalt keskkonda sisse logides. Andmed tuleb sisestada iga kord kui määratakse sportlasele stipendium või teostatakse stipendiumi või toetuse makse. Sportlane ise andmeid sisestama ei pea. Sportlasega sõlmitud lepingu, sportlase stipendiumi ja toetuse andmed, sh sportlasele määratud stipendiumi ja toetuse summa, on juurdepääsuõigustega isikutelele (spordiorganisatsioonide ja spordikoolide andmehaldurid ning kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad) päritavad Eesti spordiregistrist otsingu kaudu. Juurdepääs nendele andmetele annab teistele spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele ning sportlase toetuse puhul ka kohalikele omavalitsustele võimaluse toetada sportlasi kuni spordiseaduses sätestatud piirmäära saavutamiseni. Sportlasele maksud töötasu suurust ei avalikustata. Andmekogu volitatud töötleja kannab andmed andmekogusse 30 päeva jooksul pärast seda, kui organisatsioon on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed, v.a sportlase stipendiumi ja toetuse, lepingu andmed, mis kantakse andmekogusse andmete esitamisele järgneval päeval, juhul kui organisatsioon on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed. Spordiseadusega kehtestatakse piirmäär stipendiumile ja toetusele. Spordiregistri ülesanne on jälgida piirmäärade täitumist ja teavitada andmesubjekte. Selleks toimub andmete töötlemine ja regulaarne jälgimine. Kui piirmäär on täitumas ja täitunud, siis saadab Eesti spordiregister sportlase e-posti aadressile ja temaga seotud organisatsiooni e-posti aadressile vastava teate. Seega andmete töötlemise eesmärk on kontrollida seaduse nõuetest kinnipidamist, sportlaste ja organisatsioonide informeerimine ja piirmäärade ületamise ennetamine. Analoogina võib tuua, et MTA saadab praegu teavitusi, kui üksikisiku tulumaksuvabastuseks ettenähtud piirmäär hakkab täituma. Täiendavalt annab stipendiumi ja toetuse suuruse kohta andmete kogumine võimaluse analüüsida spordi rahastamist, spordiseadusega loodud meetme edukust ning teha otsuseid spordivaldkonna arendamiseks. Praegu peavad stipendiumi maksjad esitama MTA-le eelmisel aastal makstud stipendiumide kohta nimelise ja summalise ülevaate. Tulevikus on spordiorganisatsioonidel sportlaste stipendiumide andmed vastaval deklaratsioonil juba eeltäidetud, kuna Eesti spordiregistri volitatud töötleja edastab vastavad andmed MTA-le. Seega soovitakse luua võimalus esitada andmeid ka MTA-le, aga eeltäidetud deklaratsiooni esitajaks MTA keskkonnas on ikkagi organisatsiooni esindaja, mitte Eesti spordiregister. Andmesubjektideks on MTA varasemate uuringute põhjal umbes 1500 sportlast. Eestis on umbes 2700 spordiorganisatsiooni (sh 70 spordialaliitu ja umbes 100 spordiühendust ja rahvuslik olümpiakomitee) ja 425 spordikooli. Nemad on peamised andmete esitajad. 1.1.3 Loodavad teenused Spordiorganisatsioonile või –koolile luuakse 5 teenust: 1) esitatud spordiharrastajate ja nende treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute andmete edastamine teistesse infosüsteemidesse isikupõhiste sporditoetuste taotlemiseks; 2) esitatud spordiharrastajate ja nende treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute andmete edastamine spordialaliidule litsentsi taotlemiseks; 3) esitatud spordiharrastajate (õppurite) ja nende treenerite (pedagoogide) andmete edastamine EHISesse (juhul kui spordiorganisatsioon peab spordikooli), vältimaks andmete topelt esitamist (teenuse loomine kooskõlastatakse eelnevalt EHISega); 4) näha teavet oma spordiklubi või -kooli spordiharrastajate kohta, kes on läbinud terviseuuringu; 5) näha teavet, kas ja millises mahus on võimalik spordiharrastajale või litsentseeritud sportlasele sportlase stipendiumi ja/või sportlase toetusi maksta. Kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi ka KOV) luuakse 3 teenust: 1) automaatne andmevahetus isikupõhist toetust saava spordiklubi või –kooli spordiharrastajate, treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute andmete saamiseks; 2) juurdepääs KOV esindajale oma KOV piirkonnas registreeritud spordiklubide ja – koolide, nende treeningrühmade, spordiharrastajate, litsentseeritud sportlaste ning oma KOV piirkonna treenerite ja sporditegevust juhendajate treenerikutseta isikute andmetele; 3) näha teavet, kas ja millises mahus on võimalik sportlasele sportlase toetusi maksta. Spordiharrastajale ja litsentseeritud sportlasele luuakse võimalus näha tema kohta spordiharrastajate alamandmekogusse sisestatud andmeid. Eesti Haigekassaga luuakse andmevahetus spordiklubide ja –koolide harrastajate andmete saamiseks nende terviseuuringu vajaduse ja taseme üle otsustamise eesmärgil harrastaja isikuliste andmete ning treeningkoormuse põhjal ning spordiklubile või -koolile teostatud uuringute kohta tagasiside andmiseks. Vastava muudatuse eesmärk on see, et Eesti Haigekassa (seaduse muudatuses nimeliselt sätestamata, võib olla ka muu juriidiline isik) saaks planeerida noorsportlase terviseuuringute jaoks vahendeid ning terviseuuringu läbiviija otsustada vajaliku uuringu taseme üle. Eesti Haigekassa rahastab ennetusprojekti “Noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud terviseriskide ennetamiseks” raames spordimeditsiinilist terviseuuringut, mille peamisteks eesmärkideks on välja selgitada, kas spordiga tegelemiseks on vastunäidustusi ja/või piiranguid. Tervisuuringus, mis annab ülevaate noorsportlase tervislikust seisundist, saavad osaleda kõik kuni 19 (k.a) aastased noored, kes treenivad (sh võistlevad) vähemalt 6 akadeemilist tundi nädalas lisaks kehalise kasvatuse tundidele. Alla kuue akadeemilise tunni nädalas treenivaid ja võistlevaid noorsportlasi jälgivad perearstid tavatervisekontrolli käigus. Uuring aitab kindlaks teha terviseriske, mis võivad tulevikus olla vigastuste, haiguste ja äkksurma tekke põhjusteks. Uuringute tulemuste põhjal väljastab arst otsuse, mis annab loa sportimiseks või terviseprobleemide ilmnemisel määrab piirangud sportimiseks. Terviseuuringu maht, sisu ja sagedus sõltub noorsportlase nädalasest treeningkoormusest, tervislikust seisundist ja põhiuuringute tulemustest: 6-9 akadeemilist tundi nädalas, sh võistlused – terviseuuringu kompleks A (kahe aasta tagant); 10 ja enam akadeemilist tundi nädalas, sh võistlused – terviseuuringu kompleks B või C (1 kord aastas). Haigekassa moodustab spordiregistrist saadud andmete alusel igal aastal sihtgrupi, arvestades punktis kirjeldatud uuringute intervalle. Spordiregistris kuvatava treeningplaani järgi saab välja arvutada sportlase koormuse, millest lähtuvalt otsustada uuringule tulnud sportlasele vajaliku uuringu tase. Samuti aitab andmevahetus planeerida Eesti Haigekassal rahalisi vahendeid noorsportlaste terviseuuringu korraldamise jaoks. Eestis osaleb organiseeritud sporditegevuses 110 000 noort. Neist käib regulaarses tervisekontrollis ca 10 000. 1.2 Sporditulemuste alamandmekogu Kavandatava sporditulemuste alamandmekogu asutamise ja kasutamisele võtmise eesmärk on koguda ja säilitada Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõitlustel saavutatud sporditulemuste andmeid sporditoetuste eraldamisega seotud otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. Sporditulemuste alamandmekogu ülesanne on: 1) süstematiseerida ja avaldada teavet Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste kohta; 2) pidada arvestust Eesti sportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle. Alamandmekogusse kantakse tulemused: 1) Eesti meistrivõistlustel ja karikavõistlustel esikolmikusse jõudnud sportlaste ja võistkondade kohta; 2) rahvusvaheliste tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailma meistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused, universiaadid, noorte olümpiamängud, noorte olümpiafestival, Balti meistrivõistlused) ja maailma ning Euroopa karikavõistlustel Eestit esindanud kõigi sportlaste kohta. Sporditulemuste alamandmekogus töödeldakse järgmisi andmeid (vt ka andmekoosseisu dokumendi lõpus): sportlase nimi, isikukood või sünniaeg, sugu, võistlusala, tulemus, esindatav riik, võistkond või organisatsioon, spordiala, hooaeg, võistluse nimetus, tüüp, kuupäev, vanuseklass, osalejate arv ning võistlusprotokolli koopia. Andmekogusse lisatakse teadaolevad Eesti meistrivõistluste tulemused alates 1917. a ning Eestit esindanud sportlaste tulemused alates 1912. a olümpiamängudest. Sporditulemuste kogumisel kasutatakse avalikult kättesaadavaid ametlikke võistlusprotokolle. Need andmed sisestab andmekogusse Eesti spordiregistri volitatud töötleja. Sportlase õige nimekuju saamiseks rahvastikuregistrist ja samanimeliste sportlaste eristamiseks ning andmete seostamiseks on volitatud töötlejal õigus kasutada spordiharrastajate alamandmekogu andmeid ja küsida vastava spordialaliidu käest sportlase isikukoodi. Sporditulemuste alamandmekogu andmed, v.a sportlase isikukood, on avalikud. Sportlase sporditulemuste andmete pärimiseks sporditulemuste alamandmekogust antakse juurdepääsuõigus pärast kasutaja autentimist. Andmeid kasutavad Kultuuriministeerium, KOV jne spordi sihttoetuste eraldamiseks, Kultuuriministeerium Eesti spordi aastaraamatu väljaandmiseks, riiklike spordistipendiumide määramiseks ning Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee Eesti sporditulemuste medalitabeli pidamiseks. Sporditulemuste alamandmekogu andmed seostatakse spordiorganisatsioonide ja spordiharrastajate alamandmekogude andmetega. Sporditulemuste alamandmekogu loomine puudutab võistlustel osalevaid sportlasi ja spordiorganisatsioone, keda nad esindavad (ca 10 000 tulemust ca 1000 organisatsiooni kohta aastas) ning spordialaliite (69), kes korraldavad Eesti tiitlivõistlusi. 1.3. Andmevahetus töötamise registriga Juurdepääs ja andmevahetus töötamise registriga on vajalik kahel eesmärgil. Esiteks selleks, et saada teavet sportlaste kohta, kellega on sporditegevuse raames sõlmitud tööleping või mõni muu võlaõiguslik leping. Vastavalt spordiseaduse muutmise seaduse eelnõule ei tohi sportlasele, kellega on spordi- või muu organisatsioon sõlminud lepingu, maksta sportlase stipendiumi. Andmete saamine töötamise registrist on vajalik sellest, et omada operatiivselt täielikku ülevaadet sportlastest, kellega on sõlmitud leping ning ennetada sportlase stipendiumi või sportlase toetuse väärkasutamist. Seni kuni sportlasega sõlmitud lepingut ei ole kantud töötamise registrisse ei ole spordiorganisatsioonil õigus ka sportlasele toetust maksta. Sportlase lepingut omavate sportlaste andmed on päritavad Eesti spordiregistri veebilehel spordiorganisatsiooni andmehaldurile ja KOV esindajale, sportlase kohta teabe saamiseks tuleb sisestada sportlase isikukood. Teiselt poolt on juurdepääs ja andmevahetus töötamise registriga vajalik selleks, et tagada treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive andmete õigsus Eesti spordiregistris. Treenerite alamandmekogu eesmärk on pidada arvestust treenerikutset taotlevate ning spordiklubides, spordialaliitudes, samuti spordikoolides pedagoogidena tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute kohta. Treenerite alamandmekogu ülesanne on: 1) võimaldada treenerikutse andjal kutseseaduses sätestatud treenerikutse andmisega seotud ülesannete täitmist; 2) treenerikutsega seotud koolitusvajaduste prognoosimise ning sporditegevuses osalejate ohutuse eesmärgil treenerikutset taotlevate ning spordiklubides, spordialaliitudes ja spordikoolides treenerite ning sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tegutsemisega seotud andmete kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avaldamine; 3) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute kontaktandmete haldamine ning neile operatiivse asjakohase treenerikutsega seotud spordiinfo saatmine. Eesti spordiregistrile esitavad treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive andmeid spordialaliidud ning spordi harrastamist võimaldavad spordiklubid, treenerikutset uuendada soovivad treenerid või esmakordselt taotlevad isikud ise. Spordikoolide pedagoogide algandmed saadakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu EHISest. Spordiklubil ja spordikoolil on kohustus uuendada treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute andmeid 30 päeva jooksul alates nende muutumisest, kahjuks tehakse seda harvemini. Töötamise registrist jooksva info saamine spordiorganisatsioonides tegutsevatest treeneritest ja juhendajatest on vajalik andmete õigsuse tagamiseks. Samuti aitab infosüsteemide vaheline andmevahetus vähendada spordiorganisatsioonide andmete sisestamise halduskoormust. Paralleelselt andmete saamisele töötamise registrist jääb spordiorganisatsioonidele endiselt kehtima kohustus esitada Eesti spordiregistrile treenerite ja juhendajate tööhõive andmeid. See on vajalik eelkõige selleks, et kanda andmekogusse spordiklubides, spordialaliitudes ja spordikoolides (valdavalt MTÜ-d) vabatahtlikena tegutsevate treenerite ja pedagoogide andmed, kes enamasti töötamise registris ei kajastu. Andmesubjektideks on spordi harrastamist võimaldavate spordiklubide ning spordialaliitude treenerid, sporditegevust juhendavad treenerikutseta isikud ja spordikoolide pedagoogid. Eesti spordiregistri andmetel tegutseb Eesti spordiorganisatsioonides ja –koolides treenerina (sh sporditegevust juhendavad treenerikutseta isikud) ca 4700 füüsilist isikut, isikud, neist ca 2700 töötasid 2018. a spordiorganisatsioonis või –koolis töölepingu või võlaõigusliku lepinguga. 1.4. Spordiorganisatsioonide stipendiumide andmed Kavandatavate muudatustega soovitakse saada MTA-lt spordiorganisatsioonide stipendiumide andmeid spordivaldkonna arengu analüüsimiseks ning riikliku spordistatistika koostamiseks. Spordiorganisatsioonide poolt eelmisel majandusaastal makstud stipendiumide andmed kuuluvad Eesti spordiregistri spordiorganisatsiooni majandusaasta tulude ja kulude andmete koosseisu. Kuna neid andmeid äriregistrile esitavast majandusaasta aruandest üheselt ei saa, esitavad praegu spordiorganisatsioonid koos oma tegevusandmetega need andmed igal aastal spordiregistrile täiendavalt juurde. Spordiorganisatsiooni majandusaasta tulude-kulude andmed on oluline osa riiklikust spordistatistikast, mida Eesti spordiregistri volitatud töötleja esitab igal aastal Statistikaametile. Lisaks kasutab neid andmeid Spordikoolituse ja –Teabe SA spordiorganisatsioonide andmete analüüsimiseks, spordivaldkonna arengu jälgimiseks. Selleks, et omada õigeid andmed ja vähendada andmete topelt esitamist, luuakse õiguslik alus spordiorganisatsioonide stipendiumide andmete saamiseks MTA-lt. Stipendiumide all mõistetakse siin nii INF-9 stipendiume, kuhu kantakse tulumaksusoodustusega nimekirja kantud spordiorganisatsioonide maksuvabad stipendiumid, kui ka antud nimekirja mittekuuluvate spordiorganisatsioonide poolt TSD lisa 1 vormil deklareeritavad stipendiume. Stipendiumide andmeid ei soovita mitte isiku- vaid organisatsiooni põhiselt. Andmeid soovitakse pärida regulaarsusega umbes kaks korda aastas – pärast majandusaasta aruannete esitamise perioodi augustis ning kalendriaasta lõpus detsembris. Andmesubjektideks on Eesti spordiorganisatsioonid. 2. Andmete säilitamine ja hoidmine Riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna rakendatakse Eesti spordiregistris töödeldavate andmete kaitseks riigi ja KOV andmekogudele kohustuslikku infosüsteemide turvameetmete süsteemi ISKE ja selle tasemest tulenevaid tegevusi. Andmeid hoitakse samas ISKE turvanõuetele vastavas serveris, kui kõiki Eesti spordiregistris olevaid andmeid. Sportlaste ega esindajate andmeid turundustegevuseks ega muuks otstarbeks ei kasutata. Vastavalt 2019. a ISKE auditile on Eesti spordiregistrisse kantud andmete turbeaste madal (L) ning andmekogu turvaklass K1T1S1. Planeeritud muudatuste jõustumisel on kavas tõsta andmete turbeaste keskmiseks (M) ja turvaklassi tasemeks K1T1S2. Andmete esitamise või piiratud juurdepääsuga andmetele juurdepääsu õigus on eelnevalt antud Eesti spordiregistri poolt. Andmete sisestajad/esitajad/kasutajad identifitseeritakse volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi või Smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. Igal spordiorganisatsioonil ja spordikoolil, keda ei kanta Eesti spordiregistrisse spordiorganisatsioonina, on Eesti spordiregistris oma andmehaldur (organisatsiooni poolt määratud isik), kes esitab ja saab tema poolt esitatavaid andmeid muuta ning delegeerida andmete sisestamise ja esitamise õiguse edasi ühele või mitmele andmete sisestajale. Spordiorganisatsiooni ja spordikooli andmehalduri ja andmete sisestaja andmeid hoitakse vastava spordiorganisatsiooni või –kooli andmete juures spordiorganisatsioonide või spordikoolide alamandmekogus. KOVi kui sportlase toetuse maksja andmehalduri andmeid hoitakse spordiharrastajate alamandmekogus, millele vormistab juurdepääsu Eesti spordiregistri volitatud töötleja pärast kohaliku omavalitsuse, sportlasele toetuse maksmise registreerimise vajadusest tuleneva registreerimistaotluse ja andmehalduri andmete esitamist. Andmekogusse kantud isikupõhised spordiharrastaja andmed arhiveeritakse 6 kuud pärast seda kui spordiharrastaja ei kuulu enam ühessegi treeningrühma ega harrasta üheski spordiorganisatsioonis sporti individuaalselt. Andmekogusse kantud spordialaliidu litsentseeritud sportlase andmed arhiveeritakse 6 kuud pärast litsentsi kehtivuse lõppemist, juhul kui sportlane ei oma ühtegi teist litsentsi. Andmekogusse kantud sportlase stipendiumi, lepingu ja toetuse andmed arhiveeritakse 1 aasta pärast lepingu kehtivuse lõppemist või stipendiumi või toetuse maksmise lõpetamist. Andmeid säilitatakse andmekogu digitaalses arhiivis: 1) spordiharrastajate ja spordialaliidu litsentseeritud sportlaste ning sportlaste stipendiumide ja lepingute ning toetuste andmeid kuni 2 aastat alates arhiveerimisest; 2) sporditulemuste andmeid alaliselt. Säilitustähtaja möödumisel isikuandmed anonüümitakse. 3. Konsulteerimine Konsulteeritakse Eesti Olümpiakomitee juriidilisest isikust liikmetega (https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur/liikmed). Nende hulgas on 70 spordialaliitu, 18 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu. Eesti Olümpiakomitee on Eesti spordi katusorganisatsioon. Tema liikmed (spordialaliidud, spordiühendused, piirkondlikud liidud) omakorda koosnevad spordiklubidest ja teistest spordiorganisatsioonidest/spordikoolide pidajatest, kes on peamised andmete esitajad. Spordiklubid ja spordikoolid omakorda esindavad ja koondavad spordiharrastajaid ja sportlasi. Tulenevalt Euroopa spordi mudelist ja spordialaliidu kesksest juhtimisest ei ole vajalik konsulteerida iga võimaliku andmesubjekti ega spordiklubi ega spordikooliga vaid piisab EOK liikmega konsulteerimisest, sest nemad esindavad omakorda oma liikmete huvisid ja seisukohti. Esimene kord tutvustas Kultuuriministeerium ideed 2018. a märtsikuu kohtumisel spordialaliitudega. Seejärel on kõigile EOK juriidilisest isikust liikmetele saadetud 2018. aasta kevadel arvamuse avaldamiseks ka spordiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus. 2018. aasta sügisel saadeti spordiseaduse muutmise eelnõu ametliku kooskõlastusringi raames arvamuse avaldamiseks ka kõigile EOK juriidilisest isikust liikmetele . Tagasiside on olnud positiivne ning EOK liikmed toetavad kavandatavate muudatuste elluviimist. Lisaks spordiorganisatsioonidele on konsulteeritud ka KOV esindajatega ning seotud riigiasutustega (MTA, Andmekaitse Inspektsioon). Kultuuriministeeriumi spordiosakond ning Eesti Olümpiakomitee kohtusid 2018. aasta märtsist maini kõigi maakondade spordiliitudega. Kohtumisele olid kutsutud ka kohalike omavalitsuste esindajad. Muude teemade hulgas tutvustati ka Eesti spordiregistriga seotud muudatusi. Kohalike omavalitsustes spordi teemadega tegelevate isikute tagasiside muudatustele oli valdavalt positiivne. Stipendiumi ja toetuse piirmäärade kehtestamise ettepaneku ning sellega kaasnevaid Eesti spordiregistri muudatused on väljatöötanud töögrupp, kuhu kuulusid lisaks Kultuuriministeeriumi esindajatele ka Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, MTA, Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliitude esindajad. 4. Võimalikud ohud ja maandamine Riski nimetus Tase (madal, Tõenäosus Riski maandavad meetmed keskmine, (madal, kõrge) keskmine, kõrge) Isiku identiteedi vargus Kõrge Madal Isikuandmeid (nimi, isikukood) näevad ainult põhimääruse järgi antud andmetele juurdepääsu omavad kasutajad. Isikuandmete vaatamine logitakse. Laste andmete Keskmine Madal Isikuandmeid (nimi, lekkimine isikukood, kuulumine treeningrühma, treeningajad) näevad ainult põhimääruse järgi antud andmetele juurdepääsu omavad kasutajad. Isikuandmete vaatamine logitakse. Isiku e-posti/telefoni Madal Madal Isiku e-posti ja lekkimine telefoninumbrit näevad ainult põhimääruse järgi antud andmetele juurdepääsu omavad kasutajad. Isikuandmete vaatamine logitakse. Kogu andmebaasi Kõrge Madal ESR andmekogu vastab ISKE lekkimine/kaaperdamine turvanõuetele K1T1S2. Kord (seal hulgas majanduslik ööpäevas tehakse andmebaasi kahju seoses SA koopia ning viimaseid töötakistusega ning kulu salvestatud andmeid on andmete taastamiseks) võimalik taastada 1 tunni jooksul. 5. Muu info Oma andmetega tutvumine Oma andmetega saab isik tutvuda spordiregistri keskkonna kaudu. Isik näeb sealt, kuhu ta ise või tema laps on märgitud spordi harrastajana või litsentseeritud sportlasena ning sportlane temaga sõlmitud sportlase lepingu, eraldatud stipendiumide ja toetuste andmeid. Kui need andmed on valed, siis peaks ta saatma e-kirja spordiregistrile ja andmete esitajale andmete parandamiseks. Logid Spordiregistris peetakse logisid andmete uuendamise ja kasutamise osas ning tehakse varukoopiaid. Spordiregister on riigi andmekogu ning vastab ISKE nõuetele. Andmekogule juurdepääsu õigused on sätestatud spordiregistri põhimääruses ja juurdepääs andmekogule toimub isikutuvastamise kaudu, mobiil-ID, Smart ID või pangalingi kaudu sisse logides. Andmeid saavad esitada ainult vastavat õigust omavad isikud (andmehaldurid), kellele omistatakse õigused vastava taotluse alusel. Andmete edastamine teistele andmekogudele (treenerite tööjõukulude toetus või kohalike omavalitsuste noortespordi toetuse süsteem, vastava kokkuleppe alusel EHIS) toimub infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu. Kui spordiorganisatsioon või –kool taotleb isikupõhiste andmete alusel isikupõhist toetust, esitab taotluse vastavale organisatsioonile Eesti spordiregistri keskkonnas spordiorganisatsioon või –kool ise. Taotluse rahuldamisel toimub edaspidi spordiharrastajate, treenerite ja juhendajate andmete automatiseeritud edastamine. Spordiharrastajate, treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute andmete edastamine EHIS-ele toimub kokkuleppel EHIS-ega. Spordiharrastajate litsentseerimist puudutavad andmed esitab spordialaliidule spordiorganisatsioon või –kool Eesti spordiregistri keskkonnas ise. Eesti Haigekassale ja MTAle edastab andmed Eesti spordiregistri volitatud töötleja.  ANDMEKOOSSEISU TÄIENDUSED3 SPORDIHARRASTAJATE ALAMANDMEKOGU (UUS) 1. Spordiorganisatsioonide harrastajate andmed 1.1. Treeningrühmade andmed 1.1.1. Spordiorganisatsiooni registrikood 1.1.2. Spordiorganisatsiooni nimi 1.1.3. Distsipliin või spordiala 1.1.4. Treeningrühma nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 1.1.5. Treeneri isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 1.1.6. Treeneri perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 1.1.7. Treeneri eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 1.1.8. Abitreenerite isikukoodid (piiratud juurdepääsuga teave) 1.1.9. Abitreenerite perekonnanimed (piiratud juurdepääsuga teave) 1.1.10. Abitreenerite eesnimed (piiratud juurdepääsuga teave) 1.1.11. Tunniplaan (nädalapäev, treeningu algusaeg, treeningu lõpuaeg) koos treeningu läbiviimise kohaga (piiratud juurdepääsuga teave) 1.2. Spordiharrastajate andmed 1.2.1. Distsipliin või spordiala 1.2.2. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 1.2.3. Perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 1.2.4. Eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 1.2.5. Sugu (piiratud juurdepääsuga teave) 1.2.6. Elukoht – maakond (piiratud juurdepääsuga teave) 1.2.7. Elukoht – kohalik omavalitsus (piiratud juurdepääsuga teave) 1.2.8. Kuulumine treeningrühma (treeningrühma nimi) või individuaalsportlane (piiratud juurdepääsuga teave) 1.2.9. Erivajadusega harrastaja (jah/ei) (piiratud juurdepääsuga teave) 1.2.10. Harrastaja arvestamine (piiratud juurdepääsuga teave) 1.2.11. Terviseuuringu läbiviimise kuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 1.2.12. Läbiviidud terviseuuringu tase (piiratud juurdepääsuga teave) 1.2.13. Terviseuuringu läbi viinud asutus (piiratud juurdepääsuga teave) 2. Spordikoolide harrastajate andmed 2.1. Treeningrühmade andmed 2.1.1. Spordikooli või tema pidaja registrikood 2.1.2. Spordikooli nimi 2.1.3. Distsipliin või spordiala 2.1.4. Treeningrühma nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 2.1.5. Treeneri isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 2.1.6. Treeneri perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 2.1.7. Treeneri eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 2.1.8. Abitreenerite isikukoodid (piiratud juurdepääsuga teave) 2.1.9. Abitreenerite perekonnanimed (piiratud juurdepääsuga teave) 3 Käesolevasse andmekoosseisu täiendusse on toodud vaid uued andmekoosseisud või olemasolevate täiendused. Need on lisatud ka põhimääruse Lisa 1 kavandisse ja selguse mõttes tuleks kahte dokumenti vaadata koos. 2.1.10. Abitreenerite eesnimed (piiratud juurdepääsuga teave) 2.1.11. Tunniplaan (nädalapäev, treeningu algusaeg, treeningu lõpuaeg) koos treeningu läbiviimise kohaga (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2. Spordikooli õppurite andmed 2.2.1. Distsipliin või spordiala 2.2.2. Kuulumine treeningrühma (treeningrühma nimi) või individuaalsportlane (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.3. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.4. Perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.5. Eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.6. Sugu (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.7. Elukoht – maakond (piiratud juurdepääsuga teave) (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.8. Elukoht – kohalik omavalitsus (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.9. Erivajadusega harrastaja (jah/ei) (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.10. Harrastaja arvestamine (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.11. Terviseuuringu läbiviimise kuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.12. Läbiviidud terviseuuringu tase (piiratud juurdepääsuga teave) 2.2.13. Terviseuuringu läbi viinud asutus (piiratud juurdepääsuga teave) 3. Spordialaliidu litsentseeritud sportlaste andmed 3.1. Spordialaliidu registrikood 3.2. Spordialaliidu nimi 3.3. Distsipliin või spordiala 3.4. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 3.5. Perekonnanimi 3.6. Eesnimi 3.7. Sugu 3.8. Elukoht – maakond (piiratud juurdepääsuga teave) 3.9. Elukoht – kohalik omavalitsus (piiratud juurdepääsuga teave) 3.10. E-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 3.11. Litsentsi number 3.12. Litsentsi täpsustus 3.13. Litsentsi väljastamise kuupäev 3.14. Litsentsi kehtivuse lõpukuupäev 3.15. Esindatava organisatsiooni registrikood 3.16. Esindatava organisatsiooni nimi 3.17. Treeneri või juhendaja isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 3.18. Treeneri või juhendaja perekonnanimi 3.19. Treeneri või juhendaja eesnimi 4. Sportlaste stipendiumide, sportlaste sõlmitud lepingute ja sportlaste toetuste andmed 4.1. Sportlase stipendiumi andmed 4.1.1. Maksja registrikood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.1.2. Maksja nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.1.3. Stipendiumi maksmise alusdokument (piiratud juurdepääsuga teave) 4.1.4. Saaja isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.1.5. Saaja nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.1.6. Saaja e-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 4.1.7. Stipendiumi summa (piiratud juurdepääsuga teave)  4.1.8. Stipendiumi määramise kuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 4.1.9. Stipendiumi perioodi lõppkuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 4.1.10. Makse kuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 4.1.11. Makse summa (piiratud juurdepääsuga teave) 4.2. Sportlase lepingu andmed 4.2.1. Tööandja registrikood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.2.2. Tööandja nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.2.3. Töötaja isikukood või sünniaeg (piiratud juurdepääsuga teave) 4.2.4. Töötaja nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.2.5. Lepingu alguskupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 4.2.6. Lepingu lõppkuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 4.2.7. Kande tüüp TÖRis (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3.Sportlase toetuse andmed 4.3.1. Maksja registrikood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3.2. Maksja nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3.3. Toetuse maksmise alusdokument (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3.4. Saaja isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3.5. Saaja nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3.6. Saaja e-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3.7. Toetuse summa (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3.8. Toetuse määramise kuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3.9. Toetuse perioodi lõppkuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3.10. Makse kuupäev (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3.11. Makse summa (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.Stipendiumide ja toetuste maksja (KOV) andmehalduri andmed 4.4.1. Registrikood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.2. Organisatsiooni nimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.2. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.3. Eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.4. Perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.5. Amet (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.6. Kontakttelefon (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.7. E-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.8. Esindusõiguse alusdokument (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.9. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.10. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4.11. Eelistatud suhtluskeel (piiratud juurdepääsuga teave) SPORDITULEMUSTE ALAMANDMEKOGU (UUS) 1. Võistluse andmed 1.1. Hooaeg 1.2. Spordiala 1.3. Võistluse tüüp 1.4. Võistluse nimetus 1.5. Võistluse alguskuupäev 1.6. Võistluse lõpukuupäev  1.7. Võistluse toimumise koht 1.8. Osalevate riikide, klubide või võistkondade arv 2. Võistlustulemused 2.1. Võistlusala 2.2. Kuupäev 2.3. Vanuseklass 2.4. Osalejate arv 2.5. Tulemus 2.6. Sportlase isikukood või sünniaeg (piiratud juurdepääsuga teave) 2.7. Sportlase sugu 2.8. Sportlase eesnimi 2.9. Sportlase perekonnanimi 2.10. Sportlase esindatava võistkonna nimi 2.11. Sportlase esindatava organisatsiooni registrikood 2.12. Sportlase esindatava organisatsiooni nimi 2.13. Sportlase esindatav riik 2.14. Võistlusprotokolli koopia SPORDIORGANISATSIOONIDE ALAMANDMEKOGU (OLEMASOLEVA TÄIENDUSED) 1.3. Spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed 1.3.2. Spordialaliidu spetsiifilised andmed 1.3.2.2. Spordimeisterlikkuse treeningrühmade omamine (jah, ei) 1.3.3.Spordiklubi spetsiifilised andmed 1.3.3.3. Spordiklubi tegevusala – spordi harrastamise võimaldamine teenusena ja distsipliini või spordiala nimetus 4. Sport spordiklubis 4.1. Spordiklubis harrastatava spordiala 4.1.2. Spordiala harrastamine teenusena 4.1.2.1. Spordiala teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate harrastajate arv spordiklubis kokku (mehed ja naised) 4.1.2.2. Sh seda spordiala teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv 4.1.2.3. Spordiala teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate harrastajate arv spordiklubis kokku (poisid ja tüdrukud) 4.1.2.4. Sh seda spordiala distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv 4.2. Spordiklubis harrastatav distsipliin 4.2.2. Distsipliini harrastamine teenusena 4.2.2.1. Seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate harrastajate arv spordiklubis kokku (mehed ja naised) 4.2.2.2. Sh seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv 4.2.2.3. Seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate harrastajate arv spordiklubis kokku (poisid ja tüdrukud)  4.2.2.4. Sh seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv 8. Spordiorganisatsiooni andmete sisestaja andmed 8.1. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 8.2. Eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 8.3. Perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 8.4. Amet organisatsioonis (piiratud juurdepääsuga teave) 8.5. Telefon (piiratud juurdepääsuga teave) 8.6. E-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 8.7. Õiguste ulatus (piiratud juurdepääsuga teave) 8.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 8.9. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 8.10. Eelistatud suhtluskeel (piiratud juurdepääsuga teave) SPORDIKOOLIDE ALAMANDMEKOGU (OLEMASOLEVA TÄIENDUSED) 3. Sport spordikoolis 3.4. Spordiobjekt või ehitis, kus seda spordiala või distsipliini harrastatakse 3.4.1. Asukoht – maakond 3.4.2. Asukoht – omavalitsus 3.4.3. Asukoht – asustusüksus 3.4.4. Asukoht – lähiaadress 3.4.5. Spordiobjekti või ehitise nimi 4. Spordikooli andmehalduri andmed 4.1. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 4.2. Eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.3. Perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 4.4. Amet organisatsioonis (piiratud juurdepääsuga teave) 4.5. Telefon (piiratud juurdepääsuga teave) 4.6. E-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 4.7. Esindusõiguse alusdokument (piiratud juurdepääsuga teave) 4.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 4.9. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 4.10. Eelistatud suhtluskeel (piiratud juurdepääsuga teave) 5. Spordikooli andmete sisestaja andmed 5.1. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 5.2. Eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 5.3. Perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 5.4. Amet organisatsioonis(piiratud juurdepääsuga teave) 5.5. Telefon (piiratud juurdepääsuga teave) 5.6. E-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 5.7. Õiguste ulatus (piiratud juurdepääsuga teave) 5.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 5.9. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 5.10. Eelistatud suhtluskeel (piiratud juurdepääsuga teave)  SPORDIEHITISTE ALAMANDMEKOGU (OLEMASOLEVA TÄIENDUSED) 8. Spordiobjekti andmete sisestaja andmed 8.1. Isikukood (piiratud juurdepääsuga teave) 8.2. Eesnimi (piiratud juurdepääsuga teave) 8.3. Perekonnanimi (piiratud juurdepääsuga teave) 8.4. Amet organisatsioonis (piiratud juurdepääsuga teave) 8.5. Telefon (piiratud juurdepääsuga teave) 8.6. E-posti aadress (piiratud juurdepääsuga teave) 8.7. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 8.8. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) (piiratud juurdepääsuga teave) 8.9. Eelistatud suhtluskeel (piiratud juurdepääsuga teave)  Seletuskirja lisa 2 Rakendusakti kavand Kultuuriministri määrus Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 61 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Andmekogu asutamine ja nimetus Riigi infosüsteemi kuuluv spordi andmekogu ametliku nimetusega Eesti spordiregister (edaspidi andmekogu) on asutatud Vabariigi Valitsuse 26.05.2011 määrusega nr 65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“. § 2. Andmekogu pidamise eesmärk (1) Andmekogu põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine sporditegevuse korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on andmekogu eesmärk: 1) koguda, väljastada ja avalikustada vajalikku teavet treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja treenerikutse andmiseks ning sporditegevuses osalejate ohutuse tagamiseks; 2) koguda, töödelda ja edastada spordiharrastajate ja nende treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute andmeid riigiasutuste või halduslepingu alusel eraõiguslike juriidilise isikute, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute antavate isikupõhiste sporditoetuste menetlemiseks, terviseuuringute vajaduse üle otsustamiseks, samuti spordialaliitudele sportlaste litsentseerimiseks vajaliku teabe saamiseks; 3) koguda ja töödelda litsentseeritud sportlaste andmeid spordiseaduse §-s 106 sätestatud sportlase toetuse maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks ja spordialaliidu toetuse eraldamisega seotud otsuste tegemiseks; 4) koguda ja töödelda andmeid spordiseaduse §-s 101 sätestatud sportlaste stipendiumide maksmiseks vajaliku arvestuse pidamiseks; 5) koguda, töödelda, avalikustada ja säilitada Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõitlustel saavutatud sporditulemuste andmeid sporditoetuste eraldamisega seotud otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. § 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium. (2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) korraldab andmekogu tööd ja kavandab vajaduse korral selle arendamist; 2) korraldab andmekoguga seotud dokumentatsiooni koostamist; 3) kooskõlastab mittestandardse struktuuriga andmete sisestamise põhimõtted ja muud erijuhtumid; 4) teostab järelevalvet andmekogusse sisestatud andmete õigsuse üle; 5) sõlmib või volitab volitatud töötlejat sõlmima andmekogu pidamisega seotud lepinguid ning kontrollib nende täitmist; 6) teostab järelevalvet volitatud töötleja kohustuste täitmise üle; 7) vastutab andmekogu pidamise seaduslikkuse eest; 8) vastutab andmete väljastamise õiguspärasuse eest; 9) lahendab andmekogu pidamisega seotud vaidlusi ja kaebusi; 10) täidab muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi. (3) Andmekogu volitatud töötleja on Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus. (4) Andmekogu volitatud töötleja: 1) sisestab andmekogusse enda valduses olevad andmekogusse kogutavad andmed; 2) kontrollib andmekogusse esitatud andmeid ning korraldab nende parandamise; 3) koordineerib andmevahetust andmeandjate ja teiste andmekogudega; 4) vastutab sisestatud andmete õigsuse eest; 5) tagab andmete kandmise andmekogusse käesolevas põhimääruses sätestatud tähtaegade jooksul; 6) korraldab kasutajatele juurdepääsuõiguse andmise; 7) rakendab meetmeid andmekaitse, andmetele juurdepääsu ja nende säilimise tagamiseks; 8) edastab kogutud andmed spordistatistilise ülevaate koostamiseks Statistikaametile; 9) osaleb andmekogu arendustöödel; 10) täidab vastutava töötleja korraldusi andmekogu pidamisel; 11) avaldab teavet andmete tähtaegse esitatuse kohta riigieelarveliste sporditoetuste eraldamiseks vajalike otsuste tegemiseks. § 4. Andmekogusse kantud andmete õiguslik tähendus Andmekogusse kantud andmetel on informatiivne tähendus, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. § 5. Andmekogusse kantud andmete kaitse Andmekogusse kantud andmete turbeaste on keskmine (M) ning andmekogu turvaklass on K1T1S2. 2. peatükk ANDMEKOGU PIDAMISE VIIS, KOOSSEIS JA ÜLESANNE § 6. Andmekogu pidamise viis ja koosseis (1) Andmekogu peetakse kolmetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna. (2) Andmekogu koosneb digitaalsest andmebaasist ja arhiveeritud andmetest. (3) Andmekogul on järgmised alamandmekogud: 1) spordiorganisatsioonide alamandmekogu; 2) spordikoolide alamandmekogu; 3) spordiehitiste alamandmekogu; 4) treenerite alamandmekogu; 5) spordiharrastajate alamandmekogu; 6) sporditulemuste alamandmekogu. § 7. Spordiorganisatsioonide alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Spordiorganisatsioonide alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust spordiorganisatsioonide ehk spordiklubide, maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste, rahvusliku olümpiakomitee ja spordiorganisatsioonide liikmeks olevate muude juriidilisest isikust organisatsioonide andmete üle. (2) Spordiorganisatsioonide alamandmekogu ülesanne on: 1) hallata ülevaadet Eesti spordisüsteemi aluseks olevate spordiorganisatsioonide struktuuri ehk maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste ja rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonnast ning spordiorganisatsioonide liikmesusest ja esindatusest rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides; 2) koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet spordiorganisatsioonide tegutsemise, spordi harrastamise, treenerite alamandmekogusse kantud treenerite, treenerikutse taotlejate ning sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute, spordiorganisatsiooni tegevpersonali ja majandamise, sportimiseks kasutatavate spordiobjektide ja ehitiste ning tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste kohta; 3) koondada iga spordiorganisatsiooni juurde temaga seotud terviklik spordialane andmekogum, mis on abiks Eesti spordijuhtidele ja -töötajatele nende töös ning avalikkusele; 4) avaldada ohutu ja teadlikuma sportimise eesmärgil spordiorganisatsioonides tegutsevate treenerite ning sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute nimed koos kutsekvalifikatsiooni andmetega ja spordiala või distsipliini nimetusega, millel nad tegutsevad; 5) koguda ja edastada andmed Statistikaametile riikliku spordistatistika tegemiseks. § 8. Spordikoolide alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Spordikoolide alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust spordikoolide ehk huvihariduse omandamise raames spordi harrastamist võimaldavate huvikoolide andmete üle. (2) Spordikoolide alamandmekogu ülesanne on: 1) koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet spordikoolide, nende spordiga seotud õppekavade ning huvihariduse omandamise raames toimuva spordi harrastamise kohta; 2) avaldada ohutu ja teadlikuma sportimise eesmärgil treenerite alamandmekogusse kantud spordikoolides õpetajana tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute nimed koos kutsekvalifikatsiooni andmetega ja spordiala või distsipliini nimetusega, millel nad tegutsevad; 3) võimaldada spordikoolidel edastada Eesti spordiregistrile esitatud õppurite ja pedagoogide andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemi kandmiseks. § 9. Spordiehitiste alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Spordiehitiste alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust spordiobjektide andmete üle. (2) Spordiehitiste alamandmekogu ülesanne on hallata ülevaadet, koguda, süstematiseerida ja avaldada teavet avalikkusele suunatud spordiobjektide, nende spordialase teeninduse, sportimispaikade tehniliste andmete ja nendega seonduvate spordialade ja distsipliinide kohta. § 10. Treenerite alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Treenerite alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust treenerikutset taotlevate ning spordiklubides, spordialaliitudes, samuti spordikoolides õpetajana tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute kohta. (2) Treenerite alamandmekogu ülesanne on: 1) võimaldada treenerikutse andjal kutseseaduses sätestatud treenerikutse andmisega seotud ülesannete täitmist; 2) treenerikutsega seotud koolitusvajaduste prognoosimise ning sporditegevuses osalejate ohutuse eesmärgil treenerikutset taotlevate ning spordiklubides, spordialaliitudes ja spordikoolides treenerite ning sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tegutsemisega seotud andmete kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avaldamine; 3) treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute kontaktandmete haldamine ning neile operatiivse asjakohase treenerikutsega seotud spordiinfo saatmine. § 11. Spordiharrastajate alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Spordiharrastajate alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust spordiharrastajate, litsentseeritud sportlaste ning sportlaste stipendiumide, lepingute ja toetuste kohta. (2) Spordiharrastajate alamandmekogu ülesanne on: 1) koguda, korrastada ja süstematiseerida andmeid spordiklubide ja -koolide poolt noortele läbiviidavate treeningute, nendes osalevate spordiharrastajate ning nende kuuluvuse kohta spordiklubidesse ja –koolidesse; 2) koguda, korrastada ja süstematiseerida andmeid spordiklubide ja -koolide poolt komplekteeritud treeningrühmade, neid juhendavate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ning nendesse kuuluvate spordiharrastajate kohta ning edastada neid riigiasutuste või halduslepingu alusel eraõiguslike juriidilise isikute, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute antavate isikupõhiste sporditoetuste menetlemiseks, terviseuuringute vajaduse üle otsustamiseks, samuti spordialaliitudele sportlaste litsentseerimiseks vajaliku teabe saamiseks; 3) koguda ja avaldada teavet sportlaste kohta, kellega on sporditegevuse raames sõlmitud leping, kellele on eraldatud sportlase stipendium või kellele makstakse sportlase toetust; 4) teavitada sportlast, ning sportlasele stipendiumi ja toetuse maksjaid spordiseaduses sätestatud piirmäärade täitumisest ja ületamisest. § 12. Sporditulemuste alamandmekogu pidamise eesmärk ja ülesanne (1) Sporditulemuste alamandmekogu asutamise ja kasutamisele võtmise eesmärk on koguda, ja säilitada Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõitlustel saavutatud sporditulemuste andmeid sporditoetuste eraldamisega seotud otsuste tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks, ja spordiajaloo jäädvustamiseks. (2) Sporditulemuste alamandmekogu ülesanne on: 1) süstematiseerida ja avaldada teavet Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste kohta; 2) pidada arvestust Eesti sportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle. 3. peatükk ANDMEKOGUSSE KANTAVAD ANDMED, ANDMETE ESITAJAD JA ANDMETE ESITAMISE KORD § 13. Andmekogusse kantavad andmed (1) Andmekogusse kantakse andmed §-des 14-18 ja § 24 sätestatud juhtudel. (2) Andmekogusse kantavate andmete koosseisud on alamandmekogude kaupa esitatud määruse lisas 1. (3) Andmekogu vastutav või volitatud töötleja võib andmekogusse kanda andmekogu pidamiseks ja andmekogu andmete mõistmiseks vajalikke andmeid andmeobjekti andmekogu kannete terviklikkuse ja ajakohasuse, andmeandja ja andmete andmekogusse kandmise ning muutmise asjaolude kohta. Andmekogu pidamiseks vajalikel andmetel on informatiivne tähendus. § 14. Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantavad andmed (1) Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantakse andmed: 1) maakonna spordiliidu, spordialaliidu ja rahvusliku olümpiakomitee kohta; 2) spordiklubi, spordiühenduse ja muu organisatsiooni kohta juhul, kui on täidetud käesolevas paragrahvis ja §-s 24 sätestatud tingimused. (2) Spordiklubi kohta kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse tingimusel, et spordiklubi tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine, spordiürituste korraldamine või muu sporditegevus ning tema spordialane tegevus toimub peamiselt Eestis. Spordiklubi tegevusalaks ei loeta spordiehitiste käitust. (3) Kui maakonna spordiliit, spordialaliit või spordiühendus tegutseb spordiklubina, kelle tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine, käsitatakse teda paralleelselt ka spordiklubina. (4) Spordi harrastamise võimaldamise all mõistetakse käesolevas määruses mis tahes tasemel sportlaste, spordi- või liikumisharrastajate (edaspidi spordiharrastajate) sportimise organiseerimist spordiklubis spordialade klassifikaatoris märgitud spordialal, millele spordiklubi on spetsialiseerunud, juhul, kui sportimisest võtab osa vähemalt üks § 24 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav spordiharrastaja regulaarsusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Spordi harrastamise võimaldamiseks spordiklubis ei loeta spordiürituste, koolituste ja kursuste korraldamist, õppeasutuse õppetööd ja tema korraldatavat spordialast huvitegevust ning spordi harrastamist, mis toimub teise organisatsiooni kaudu. (5) Spordi harrastamise organiseerimise aluseks spordiklubis on spordialade nimekiri, millele spordiklubi on spetsialiseerunud, harrastajate nimekiri, treeningute ajakava ja teave harrastaja osalemise kohta treeningul ning muu asjakohane teave. (6) Spordi harrastamise võimaldamises eristatakse: 1) spordi harrastamist, mis toimub spordiklubis hooajaks eelkomplekteeritud treeningrühmades või spordiharrastaja individuaalplaani alusel (edaspidi organiseerunud spordi harrastamine); 2) teenusepõhiselt korraldatud spordi harrastamist (nt fitnessklubides, jõusaalides, golfi- ja tenniseklubides jne), mis põhineb spordiklubi rühmatreeningutes osalemisel või iseseisval spordiklubi sportimisvõimaluste kasutamisel harrastaja enda äranägemisel lühikese eelbroneerimisega või ilma, spordiklubiga sõlmitud pikaajalise lepingu alusel (edaspidi teenusepõhine spordi harrastamine). (7) Teenusepõhise spordi harrastamise võimaldamise ja teenusepõhisena harrastatava spordiala tuvastab ja kannab spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiregistri volitatud töötleja. (8) Spordiürituste korraldamise all mõistetakse käesolevas määruses avalikkusele kättesaadavate spordivõistluste ja muude spordiürituste korraldamist juhul, kui korraldav organisatsioon on võistluse või ürituse peakorraldaja. Spordiürituste korraldamist maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste ja rahvusliku olümpiakomitee puhul eraldi tegevusalaks ei märgita. (9) Muu sporditegevuse all mõistetakse käesolevas määruses spordiklubi organiseeritud muud sportimist toetavat tegevust. (10) Spordiühenduse kohta kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse vähemalt ühe järgmise tingimuse täitmisel: 1) spordiühendusel on liikmesus rahvuslikus olümpiakomitees; 2) spordiühendusel on muu ühenduse tegevusest selgelt eristuv spetsiifiline spordivaldkond ja spordiühenduse tegevus seisneb selle spordivaldkonna tegevuse üleriigilises koordineerimises ja selle raames sportimisvõimaluste propageerimises, sealhulgas spordiürituste korraldamises, ja spordiühendusel on sellele valdkonnale vastav representatiivne liikmeskond; 3) spordiühendus on piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus ja spordiühendusel on sellele piirkonnale vastav representatiivne liikmeskond. (11) Muu organisatsiooni kohta, mis ei ole spordiorganisatsioon, kantakse andmed spordiorganisatsioonide alamandmekogusse tingimusel, et ta kuulub mõne andmekogusse kantud spordiorganisatsiooni, välja arvatud spordiklubi, liikmeskonda. (12) Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantakse spordiorganisatsiooni ja tema liikmeskonda kuuluva juriidilise isiku kohta järgmised, organisatsiooni liigist sõltuvad andmed juhul, kui on täidetud käesolevas paragrahvis ja käesoleva määruse §-s 24 sätestatud tingimused: 1) organisatsiooni üldandmed; 2) spordiorganisatsiooni üldandmed, sealhulgas spordiorganisatsiooni ja selle tegevjuhi kontaktandmed; 3) spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed 4) spordiorganisatsiooni liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis; 5) spordiorganisatsiooni liikmeskond; 6) spordiorganisatsiooni tegevpersonal, välja arvatud treenerid, sporditegevust juhendavad treenerikutseta isikud ja sportlased; 7) sport spordiklubis; 8) spordiorganisatsiooni majandusaasta tulud ja kulud 9) spordiorganisatsiooni andmehalduri andmed; 10) spordiorganisatsiooni andmete sisestaja andmed. (13) Rahvusliku olümpiakomitee kohta kanatakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse: organisatsiooni ja spordiorganisatsiooni üldandmed, tegevjuhi kontaktandmed, liikmeskond, liikmesus ja esindatus rahvusvahelistes spordiorganisatsioonis, tegevpersonal, andmehaldur ja andmete sisestaja andmed. (14) Maakonna spordiliidu kohta kanatakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse: organisatsiooni ja spordiorganisatsiooni üldandmed, tegevjuhi kontaktandmed, liikmeskond, tegevpersonal, andmehaldur ja andmete sisestaja andmed. (15) Spordialaliidu kohta kanatakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse: organisatsiooni ja spordiorganisatsiooni üldandmed, tegevjuhi kontaktandmed, spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed, liikmeskond, liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis, tegevpersonal, andmehaldur ja andmete sisestaja andmed. (16) Spordiühenduse kohta kanatakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse: organisatsiooni ja spordiorganisatsiooni üldandmed, tegevjuhi kontaktandmed, spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed, liikmeskond, liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis, tegevpersonal, andmehaldur ja andmete sisestaja andmed. Juhul, kui spordiühendus ei kuulu rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda, kantakse spordiühenduste kohta spordiorganisatsioonide alamandmekogusse peale eelnimetatud andmete ka spordiorganisatsiooni majandusaasta tulude ja kulude andmed. (17) Kui maakonna spordiliit, spordialaliit või spordiühendus või rahvuslik olümpiakomitee tegutseb spordiklubina, kelle tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine, kantakse tema kohta andmekogusse ka andmed „Sport spordiklubis“, spordiklubi treenerite või sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive kohta ning spordiorganisatsiooni majandusaasta tulude ja kulude andmed. (18) Spordiklubi kohta kanatakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse: organisatsiooni ja spordiorganisatsiooni üldandmed, spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed, liikmeskond, liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis, tegevpersonal, sport spordiklubis, andmehaldur ja andmete sisestaja andmed. (19) Kui spordiorganisatsioon ei tegutse, kantakse tema kohta andmekogusse organisatsiooni liigist sõltuvad järgmised andmed: organisatsiooni ja spordiorganisatsiooni üldandmed, sealhulgas spordiorganisatsiooni ja selle tegevjuhi kontaktandmed; spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed; andmed liikmesuse ja esindatuse kohta rahvusvahelises spordiorganisatsioonis; spordiorganisatsiooni liikmeskonna andmed; andmehalduri ja andmete sisestaja andmed. Spordiorganisatsiooni majandusaasta tulude ja kulude andmed kantakse andmekogusse juhul, kui spordiorganisatsioon eelmise kalendriaasta 31. detsembri seisuga Eesti spordiregistrisse kantud andmete kohaselt tegutses. (20) Muu organisatsiooni kohta kantakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse ainult organisatsiooni üldandmed. (21) Spordiorganisatsiooni liikmesusena rahvusvahelises spordiorganisatsioonis käsitatakse rahvusliku olümpiakomitee, spordialaliidu, spordiühenduse või spordiklubi kuulumist ülemaailmse, üleeuroopalise või muu rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni liikmeskonda, kui selle kohta on olemas usaldusväärne teave. (22) Spordiorganisatsiooni esindatusena rahvusvahelises spordiorganisatsioonis käsitatakse füüsilise isiku kuulumist rahvusliku olümpiakomitee, spordialaliidu, spordiühenduse või spordiklubi institutsionaalse esindajana ülemaailmse, üleeuroopalise või muu rahvusvahelise spordi katusorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni, ekspertrühma või selle organisatsiooni auliikmeks olemist, kui selle kohta on olemas usaldusväärne teave. § 15. Spordikoolide alamandmekogusse kantavad andmed (1) Spordikoolide alamandmekogusse kantakse spordikooli kohta andmed juhul, kui spordikool võimaldab huvihariduse omandamist ja tema Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekava on seotud vähemalt ühe klassifikaatoris „Spordialade liigitus” määratletud spordiala või distsipliiniga. (2) Spordikoolide alamandmekogusse kantakse spordikooli kohta järgmised andmed: 1) üldandmed; 2) spordi õppekavad; 3) sport spordikoolis; 4) andmehalduri andmed; 5) andmete sisestaja andmed. (3) Juhul kui spordikooli pidaja kantakse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiorganisatsioonina, kantakse spordikooli kohta spordikoolide alamandmekogusse ainult spordikooli üldandmed ja spordi õppekavade andmed. (3) Spordikooli harrastajaks loetakse § 24 lõikes 3 nimetatud isikut. § 16. Spordiehitiste alamandmekogusse kantavad andmed (1) Spordiehitiste alamandmekogusse kantakse andmed spordiobjekti kohta. (2) Spordiobjekti all mõistetakse käesolevas määruses järgmisi püsivalt hooldatud objekte, milles või millel asub vähemalt üks sportimispaik, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks või kus toimub regulaarne ja avalikkusele kättesaadav organiseeritud sporditegevus või sportimisega seotud õppetöö ja mille otstarve vastab määruse lisas 2 esitatud spordiobjektide ja sportimispaikade liigitusele: 1) ehitis või selle osa; 2) funktsionaalselt ühtse terviku moodustav mitme ehitise kooslus; 3) maa-ala. (3) Spordiehitiste alamandmekogusse kantakse spordiobjekti kohta järgmised andmed nende olemasolul: 1) spordiobjekti üldandmed; 2) riikliku ehitisregistri andmed; 3) sportimispaiga üldandmed; 4) sportimispaiga tehnilised andmed; 5) sportimispaigaga seonduvate spordialade ja distsipliinide parameetrid; 6) andmehalduri andmed; 7) orienteerumisterritooriumi kohta orienteerumiskaardi andmed ja seonduv spordiala. (4) Juhul, kui mitu samale omanikule kuuluvat hoonet või rajatist või nende kooslus moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku, võib volitatud töötleja otsustada need kanda spordiehitiste alamandmekogusse ühe spordiobjektina. § 17. Treenerite alamandmekogusse kantavad andmed (1) Treenerite alamandmekogusse kantakse andmed: 1) treeneri ehk spordispetsialisti kohta, kellele on antud vähemalt ühe spordiala või distsipliini treenerikutse, sõltumata sellest, kas ta juhendab andmete andmekogusse kandmise hetkel aktiivselt sportlasi või teisi spordis osalevaid isikuid; 2) sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku kohta, kes juhendab andmekogusse kandmise hetkel spordiklubis, spordikoolis või spordialaliidus aktiivselt sportlasi või teisi spordis osalevaid isikuid; 3) treenerikutse taotleja ehk isiku kohta, kes taotleb esmakordselt, kõrgema kategooria saamiseks, aegunud või aeguva kutse asendamiseks teatud kindla spordiala või distsipliini treenerikutset, sõltumata sellest, kas ta juhendab andmete andmekogusse kandmise hetkel aktiivselt sportlasi või teisi spordis osalevaid isikuid. (2) Treenerite alamandmekogusse kantakse järgmised andmed treeneri, sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku ja treenerikutse taotleja kohta ning muud treenerikutse andja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmisega seotud andmed nende olemasolul: 1) üldandmed, sealhulgas isikut identifitseerivad andmed, hariduse andmed ja kontaktandmed; 2) treenerikutse andmed; 3) tööhõive spordiklubis, spordikoolis või spordialaliidus; 4) treenerikutse tasemekoolitused; 5) kutsekomisjonid ja kutsed; 6) kutsekomisjoni liikmed; 7) andmed kutse andmise kohta. (3) Spordikoolis treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutseva isiku tööhõive andmed kantakse treenerite alamandmekogusse juhul, kui spordikooli pidaja ei ole kantud spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiorganisatsioonina. § 18. Spordiharrastajate alamandmekogusse kantavad andmed (1) Spordiharrastajate alamandmekoguse kantakse: 1) spordiorganisatsiooni treeningrühmade andmed; 2) spordiorganisatsiooni spordiharrastajate andmed; 3) spordikooli treeningrühmade andmed; 4) spordikooli spordiharrastajate andmed; 5) spordialaliidu litsentseeritud sportlaste andmed; 6) sportlase stipendiumi andmed; 7) sportlase lepingu andmed; 8) sportlase toetuse andmed; 9) sportlase toetuse maksja (KOV) andmehalduri andmed. (2) Spordiklubi treeningrühmade ja spordiharrastajate andmed kantakse spordiharrastajate alamandmekogusse ainult § 14 lõike 6 punktis 1 sätestatud viisil spordi harrastamise puhul. (3) Spordikooli treeningrühmade ja harrastajate andmed kantakse spordiharrastajate alamandmekogusse juhul, kui spordikooli pidajat ei kanta spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiorganisatsioonina. (4) Sportlase toetuse maksja andmehalduri kohta kantakse andmed spordiharrastajate alamandmekogusse juhul, kui toetust maksev organisatsioon on kohalik omavalitsus. § 19. Sporditulemuste alamandmekogusse kantavad andmed (1) Sporditulemuste alamandmekogusse kantakse sporditulemused: 1) Eesti meistrivõistlustel ja karikavõistlustel esikolmikusse jõudnud sportlaste ja võistkondade kohta; 2) rahvusvaheliste tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailma meistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused, maailma ja Euroopa karikavõistlused, universiaadid, noorte olümpiamängud, Euroopa noorte olümpiafestivalid ja Balti meistrivõistlused) esikolmikusse jõudnud ning Eestit esindanud kõigi võistkondade ja sportlaste kohta. (2) Sporditulemuste alamandmekogusse kantakse järgmised andmed nende olemasolul: 1) võistluse andmed; 2) võistlustulemused. § 20. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Volitatud töötlejal on õigus teha andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks päringuid ja saada andmeid eelkõige järgmistest andmekogudest: 1) äriregister – organisatsiooni üldandmed, spordikooli pidaja nimi, põhitegevusala ja staatus registris, organisatsiooni majandusaasta tulude ja kulude andmed, majandusaasta aruande registrile esitamise kuupäev, spordiobjekti omaniku ja valdaja nimi ja õiguslik vorm või asutuse liik, juriidiline aadress, põhitegevusala ja staatus registris, sportlase stipendiumi või toetuse maksja või lepingu sõlmija nimi, sporditulemuste alamandmekogusse kantavat tulemust näidanud sportlase või võistkonna poolt esindatava organisatsiooni nimi; 2) Eesti Hariduse Infosüsteem – spordikooli üldandmed, spordi õppekavad, sport spordikoolis, treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive spordikoolis, spordikooli õppurite isikukoodid, sporditulemuste alamandmekogusse kantavat tulemust näidanud sportlase või võistkonna poolt esindatava spordikooli nimi; 3) Eesti rahvastikuregister – treenerite alamandmekogusse kantavad isikut identifitseerivad andmed ja elukoha andmed, kutsekomisjoni liikme, spordiobjekti omaniku ja spordiorganisatsiooni tegevjuhi nimi, rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni või ekspertrühma kuuluva esindaja või auliikme nimi, andmehalduri, andmete sisestaja ja teiste juurdepääsuõigusega isikute nimed ning spordiharrastajate ja litsentseeritud sportlaste nimed ja elukoha andmed (kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega), sporditulemuste alamandmekogusse kantavad tulemust näidanud Eesti sportlaste nimed; 4) kutseregister – antud treenerikutse andmed: kutsetunnistuse registreerimis-number, kutsenimetus ja -tase, kutsetunnistuse väljaandmise kuupäev ning kutse kehtivuse algus- ja lõpukuupäev; kutsekomisjonide ja kutsete andmed: kutsekomisjoni nimetus ning antava kutse nimetus ja kutse tasemed; kutsekomisjoni liikmete andmed, v.a isikukood; 5) ehitisregister –ehitisregistrisse kantud ehitiste andmed; 6) kinnistusregister – spordiobjekti omanikku identifitseerivad andmed; 7) aadressiandmete süsteem – aadressiandmed; 8) töötamise register – spordiklubi, spordialaliidu ja spordikooli treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute töösuhte vormid, töötamise algus ja lõpp; sportlasega sõlmitud leping andmed; 9) Maksu- ja Tolliamet – spordiorganisatsiooni poolt eelmisel majandusaastal makstud stipendiumide andmed. (2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või andmekogu vastutava või volitatud töötlejaga kokkulepitud viisil. (3) Volitatud töötleja võimaldab andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil ja spordikoolil edastada oma treeningrühmade, nende spordiharrastajate ja treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute andmeid riigiasutuste või halduslepingu alusel eraõiguslike juriidilise isikute, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute antavate isikupõhiste sporditoetuste menetlemiseks ning Eesti Hariduse Infosüsteemi kandmiseks ning toetuse saamisel automatiseeritud andmevahetust. Andmete edastamise eelduseks on leping andmeid vastuvõtva andmekogu vastutava töötlejaga. § 21. Andmete esitajad Andmekogusse esitavad andmeid järgmised andmeandjad: 1) spordiorganisatsioonid; 2) maakonna spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste ja rahvusliku olümpiakomitee juriidilisest isikust liikmed; 3) spordiobjektide omanikud või nende volitatud andmehaldurid; 4) Eesti Orienteerumisliit orienteerumisterritooriumide kohta; 5) treenerid, treenerikutse taotlejad ja sporditegevust juhendavad treenerikutseta isikud; 6) treenerikutset andev organ; 7) treenerikutset andvad kutsekomisjonid; 8) sportlase stipendiumi ja sportlase toetuse maksjad. § 22. Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse andmete esitamise kord (1) Spordiorganisatsioon on kohustatud kuue kuu jooksul alates registreerimisest äriregistris kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama spordiorganisatsioonide alamandmekogule oma tegutsemise staatuse ning tegutsemise korral esitama registreerimistaotluse ja vajalikud andmed. Mittetegutsev või § 30 lõike 5 alusel arhiivi kantud spordiorganisatsioon peab esitama registreerimistaotluse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kandmiseks 30 päeva jooksul alates tegutsema hakkamisest. (2) Spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantud spordiorganisatsiooni (välja arvatud spordiklubi) liikmeskonda vastuvõtmisel on spordi- või muu organisatsioon kohustatud esitama registreerimistaotluse spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kandmiseks 30 päeva jooksul, sõltumata tema tegutsemise staatusest. (3) Maakonna spordiliit, spordialaliit, spordiühendus ja rahvuslik olümpiakomitee on kohustatud pärast andmekogusse kandmata organisatsiooni vastu võtmist oma liikmeskonda tagama, et vastuvõetud organisatsioon esitab andmed andmekogule 30 päeva jooksul. (4) Andmekogusse kandmiseks esitab organisatsioon andmekogu volitatud töötlejale vastava registreerimistaotluse ja vajalikud andmed. Volitatud töötleja otsustab organisatsiooni liigi ja kandmise andmekogusse ning vormistab spordiorganisatsiooni poolt spordiorganisatsiooni andmehalduriks volitatud isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, parandamist, uuendamist ja andmete sisetajatele spordiorganisatsiooni andmetele juurdepääsu haldamist võimaldava kasutajakonto. (5) Organisatsioon esitab andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis identifitseeritakse andmete esitajad ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi või smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (6) Spordiorganisatsioon ja tema juriidilises isikust liige esitab andmekogusse organisatsiooni liigile vastavad § 14 lõigetes 12-19 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 8-11 sätestatud andmed, v.a andmed, mis saadakse teistest andmekogudest andmevahetuse kaudu, mille esitab andmekogule spordiorganisatsioon, kelle liikmeskonda ta kuulub, või mille sisestab ja kannab andmekogusse volitatud töötleja. (7) Volitatud töötleja sisestab andmekogusse järgmised andmed: 1) organisatsiooni üldandmed: organisatsiooni liik; 2) spordiorganisatsiooni üldandmed: spordiorganisatsiooni kuulumine tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja Vabariigi Valitsuse sellekohase nimekirja kandmise või sealt kustutamise korralduse alusel; 3) spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed: spordialaliidu poolt esindatavad spordialad ja distsipliinid; spordiklubi tegevusala – spordi harrastamise võimaldamine teenusena koos vastava distsipliini või spordiala nimetusega; 4) liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis: rahvusvahelise spordiorganisatsiooni tegevusulatus, nimi eesti keeles, tunnustatus Rahvusvahelise Olümpiakomitee (IOC) poolt ning liikmesus ülemaailmses rahvusvaheliste spordialaliitude ühenduses (GAISF); esindatava organi nimi eesti keeles, liik, esindaja ameti- või aunimetus ja roll. (8) Spordiklubi esitab täiendavalt andmed spordiklubis tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive kohta ning spordiorganisatsiooni treeningrühmade ja spordiharrastajate, sportlase stipendiumide ja toetuste andmed. Spordiorganisatsiooni treeningrühmade ja spordiharrastajate, sportlaste stipendiumide, ja toetuste andmed esitab spordiklubi spordiharrastajate alamandmekogule käesoleva paragrahvi lõikes 9 ja §-des 24 ja 27 sätestatud korras. (9) Spordiklubi esitab spordiorganisatsioonide alamandmekogusse arvandmed spordiklubi teenusepõhiste harrastajate kohta nii noorte kui täiskasvanud harrastajate osas ning organiseerunud harrastajate kohta täiskasvanud harrastajate osas. Arvandmed spordiklubi noorte organiseerunud harrastajate osas saadakse spordiharrastajate alamandemkogust sinna kantud ja vastava spordiorganisatsiooni all arvestatud spordiharrastajate andmetele tuginedes. Kui spordiklubi esitab täiskasvanud organiseerunud harrastajate isikupõhised andmed spordiharrastajate alamandmekogusse, lahutatakse spordiklubi all arvestatud isikupõhiste täiskasvanud spordiharrastajate arv spordiklubi poolt spordiorganisatsioonide alamandmekogusse esitatud täiskasvanud spordiharrastajate vastavatest arvandmetest. (10) Spordialaliit esitab täiendavalt andmed spordialaliidus tegutsevate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive kohta, spordimeisterlikkuse treeningrühmade ja nende spordiharrastajate andmed, spordialaliitude nõuetele vastavate spordiobjektide tunnused ning litsentseeritud sportlaste, sportlase stipendiumide, ja toetuste andmed. Spordimeisterlikkuse rühmadesse kuuluvate spordiharrastajate andmed esitab spordialaliit spordiharrastajate alamandmekogule juhul, kui taotleb nende põhjal treenerite tööjõukulude katmiseks mõeldud või muud isikupõhist toetust. Litsentseeritud sportlaste, sportlaste stipendiumide ja toetuste andmed esitab spordialaliit spordiharrastajate alamandmekogule §-des 24 ja 27 sätestatud korras. (11) Rahvuslik olümpiakomitee, spordiühendus ja maakonna spordiliit esitab spordiharrastajate alamandmekogule täiendavalt andmed sportlase stipendiumide ja toetuste kohta §-des 24 ja 27 sätestatud korras. (12) Andmed spordiklubi liikmesuse ja esindatuse kohta rahvusvahelises spordiorganisatsioonis esitab andmekogule spordialaliit või spordiühendus, kelle liikmeskonda spordiklubi kuulub, oma spordiala, distsipliini või esindatava spetsiifilise tegevusvaldkonna raames või sisestab ja kannab andmekogusse volitatud töötleja spordiklubi esitatud või rahvusvahelise spordiorganisatsiooni avaldatud või esitatud usaldusväärse teabe alusel. (13) Andmekogu volitatud töötleja kannab andmed andmekogusse 30 päeva jooksul pärast seda, kui organisatsioon on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed. (14) Andmekogusse kantud spordiorganisatsioon on kohustatud esitama andmekogusse oma uuendatud andmed igal kalendriaastal § 29 sätestatud tähtaegadeks. (15) Oma halduspiirkonna organisatsioonide andmete andmekogule esitamise koordineerimiseks võib volitatud töötleja nimetada maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse piires juhtisiku (edaspidi piirkondlik juhtisik). (16) Andmekogu volitatud töötlejal ning piirkondlikul juhtisikul on õigus pöörduda organisatsioonide poole ja algatada nende andmete esitamine andmekogule. Algallikateks on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud organisatsiooni põhikiri, spordialasele põhitegevusele viitav Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kood või liikmesus spordiorganisatsioonis. § 23. Spordikoolide alamandmekogusse andmete esitamise kord (1) Eesti Hariduse Infosüsteemist kantakse spordikoolide alamandmekogusse infosüsteemide andmevahetusekihi vahendusel järgmised andmed: 1) spordikoolide üldandmed ja spordikoolide spordi õppekavade andmed määruse lisa 1 II peatükis välja toodud andmekoosseisus, välja arvatud spordikooli pidaja äriregistri staatus, spordikooli või selle pidaja põhitegevusala ning spordikooli kontaktaadressi X- ja Y-koordinaat; 2) andmed „Sport spordikoolis” määruse lisa 1 II peatükis välja toodud andmekoosseisus, v.a õppurite arvandmed ning spordiobjekti või ehitise andmed, kus seda spordiala harrastatakse; (2) Spordikool, mille pidajat ei kanta andmekogusse spordiorganisatsioonina, esitab andmekogule spordikoolide kohta kantud andmetele täiendavalt juurde andmed spordiobjekti või ehitise kohta, kus toimub spordi harrastamine, andmed spordikooli treeningrühmade kohta, andmed spordiharrastajate kuulumisest treeningrühmadesse, sportlaste stipendiumide, ja toetuste ning spordikooli andmehalduri ja andmete sisestaja andmed. Spordikooli treeningrühmade ja spordiharrastajate, sportlaste stipendiumide, lepingute ja toetuste andmed esitab spordiklubi spordiharrastajate alamandmekogule käeoleva paragrahvi lõikes 3 ja §-des 24 ja 27 sätestatud korras. (3) Spordikooli harrastajate arvandmed saadakse spordiharrastajate alamandmekogust sinna kantud ja vastava spordikooli all arvestatud spordiharrastajate andmetele tuginedes. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete andmekogusse kandmiseks esitab spordikooli pidaja andmekogu volitatud töötlejale spordikooli andmehalduri taotluse ja vajalikud andmed. Volitatud töötleja vormistab spordikooli pidaja poolt spordikooli andmehalduriks volitatud isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, parandamist, uuendamist ja andmete sisestajale spordikooli andmetele juurdepääsu haldamist võimaldava kasutajakonto. (5) Spordikool esitab vajalikud andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis identifitseeritakse andmete esitajad ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi või smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (6) Andmekogu volitatud töötleja kannab andmed andmekogusse 30 päeva jooksul nende esitamisest alates. § 24. Spordiharrastajate ja spordialaliidu litsentseeritud sportlaste andmete esitamise kord (1) Spordiklubi harrastajaks käesoleva määruse tähenduses loetakse spordialaga regulaarselt spordiklubis mis tahes tasemel tegelevat, vähemalt 5-aastast Eestis elavat füüsilist isikut, kes harrastab spordiala spordiklubis sagedusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Spordiklubi harrastajaks ei loeta spordiüritustest ja üksikutest treeningutest osavõtjaid ning teiste spordiorganisatsioonide või spordikoolide harrastajaid. (2) Spordiklubi teenusepõhiseks harrastajaks loetakse harrastaja juhul, kui ta tegeleb spordiklubis spordi harrastamisega § 14 lõike 6 punkti 2 kohaselt teenusepõhiselt ja tal on sõlmitud antud spordiklubiga pikaajaline, vähemalt 6-kuuline leping. (3) Spordikooli harrastajaks loetakse vähemalt 5- aastaseid spordikooli õppureid, kelle pidajat ei kanta spordiorganisatsioonide alamandmekogusse spordiorganisatsioonina. (4) Spordiorganisatsioon esitab spordiharrastajate andmed andmekogule alljärgnevalt: 1) spordiklubis organiseerunult eelkomplekteeritud treeningrühmades ja individuaalplaani alusel spordiga tegelevate 19-a ja nooremate või kuni 24-aastasete (kaasa arvatud) noorte osas noori juhendava treeneri tööjõukulu katmiseks vajaliku info saamiseks spordiorganisatsioonide spordiharrastajate andmed isikupõhiselt harrastajate alamandmekogule; 2) spordiklubis organiseerunult eelkomplekteeritud treeningrühmades ja individuaalplaani alusel spordiga tegelevate 20-aastaste ja vanemate spordiharrastajate andmed arvandmetena spordiorganisatsioonide alamandmekogule ja soovi korral (eelneva nõusoleku alusel) täiendavalt isikupõhiselt harrastajate alamandmekogule; 3) teenusepõhiste 19-aastaste ja nooremate ja 20-aastaste ja vanemate spordiharrastajate andmed arvandmetena spordiorganisatsioonide alamandmekogule. (5) Spordialaliidu spordimeisterlikkuse rühmadesse kuuluvad harrastajad arvestatakse harrastajatena nende koduklubides või spordikoolides. (6) Spordiklubides eelkomplekteeritud treeningrühmades § 14 lõike 6 punktis 1 märgitud viisil sporti harrastavate 20-aastaste ja vanemate harrastajate isikupõhised andmed kannab andmekogu volitatud töötleja alamandmekogusse juhul, kui spordiklubi esitab andmekogusse kandmiseks treeningrühma täieliku nimekirja. (7) Spordiharrastaja läheb andmekogus sama spordiala ja sama distsipliini lõikes arvesse ainult ühe harrastajana. Spordiharrastaja arvestamise otsustab ja märgib andmekogusse volitatud töötleja. (8) Kui spordiharrastaja tegeleb sama spordiala või distsipliiniga nii teenusepõhiselt kui organiseerunult, arvestatakse ta organiseerunud harrastajaks ja lahutatakse teenusepõhiste harrastajate arvust. (9) Spordiharrastaja kuulumisel samal spordialal spordiorganisatsiooni ja spordikooli või rohkem kui ühte spordiorganisatsiooni või -kooli lähtub andmekogu volitatud töötleja spordiharrastaja koduklubi määramisel eelkõige järgnevast: 1) millisest spordiorganisatsioonist või -koolist saab töötasu spordiharrastaja sporditegevuse juhendaja; 2) millisele spordiorganisatsioonile või -koolile laekuvad spordiharrastaja treeningtasud; 3) millises spordiorganisatsiooni või –kooli litsentseeritud sportlasena on spordiharrastaja registreeritud spordialaliidus oma vanuseklassis. (10) Spordialaliidu litsentseeritud sportlaseks käesoleva määruse tähenduses loetakse 5-aastaseid ja vanemaid spordiharrastajaid, kellel on spordialaliidu või rahvusvahelise spordialaliidu kehtiv võistlusluba osaleda spordialaliidu võistlustel (litsents) ja kes on nõuetekohaselt registreeritud spordialaliidu vastavas andmebaasis või infosüsteemis. (11) Andmekogusse kantava spordialaliidu võistlusloa maksimaalne kehtivus on üks aasta. Ühel sportlasel võib samal spordialal ühes vanuseklassis korraga olla üks kehtiv Eesti ja üks rahvusvaheline litsents. § 25. Spordiehitiste alamandmekogusse andmete esitamise kord (1) Spordiobjekti omanikul on kohustus algatada temale kuuluva spordiobjekti andmete esitamine andmekogusse kandmiseks 30 päeva jooksul alates spordiobjekti kasutusele võtmisest või spordiobjekti omandiõiguse omandamisest, kui temale kuuluv spordiobjekt ei ole andmekogusse kantud. (2) Kui spordiobjekt asub kinnistamata maal, täidab lõikest 1 tuleneva kohustuse spordiobjekti valdaja. (3) Andmekogusse kandmiseks esitab spordiobjekti omanik volitatud töötlejale vastava registreerimistaotluse ja vajalikud ajakohased andmed, mille alusel otsustab volitatud töötleja spordiobjekti tüübi, liigi või liigid ja kandmise andmekogusse ning vormistab spordiobjekti omaniku poolt spordiobjekti andmehalduriks volitatud isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, parandamist, uuendamist ja spordiobjekti andmetele andmete sisetajatele juurdepääsu haldamist võimaldava kasutajakonto. (4) Spordiobjekti omanik esitab andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis identifitseeritakse andmete esitajad ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi või smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (5) Spordiobjekti omanik esitab koostöös spordiobjekti valdajaga andmekogusse: 1) spordiobjekti andmed, välja arvatud spordiobjekti liik või liigid, omandiliik ja asukoha koordinaadid; 2) sportimispaiga üldandmed, välja arvatud sportimispaiga vastavus spordialaliitude nõuetele; 3) sportimispaiga tehnilised andmed; 4) sportimispaigaga seonduvate spordialade ja distsipliinide parameetrid; 5) spordiobjekti andmehalduri andmed; 6) spordiobjekti andmete sisestaja andmed. (6) Orienteerumisterritooriumide andmed päritakse Eesti Orienteerumisliidult iga kalendriaasta 31. oktoobriks. (7) Andmekogu volitatud töötleja kannab andmed andmekogusse 30 päeva jooksul pärast seda, kui spordiobjekti omanik või Eesti Orienteerumisliit on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed. (8) Sportimiseks kasutatavate matkaradade spordiehitiste alamandmekogusse kandmise eelduseks on Eesti Matkaliidu kirjalik nõusolek. (9) Linna või valla haldusterritooriumil spordi korraldamisega tegeleval teenistujal või ametiasutuse teenistujal, kes neid ülesandeid täidab, on kohustus teatada oma halduspiirkonna uute ja andmekogusse kandmata spordiobjektide, sealhulgas sportimiseks kasutatavate kergliiklusteede, matkaradade, lennuspordi lennuväljade ja purjespordisadamate algandmed andmekogu volitatud töötlejale iga kalendriaasta 1. veebruariks. (10) Oma halduspiirkonna spordiobjektide andmete esitamist andmekogule koordineerib piirkondlik juhtisik. (11) Andmekogu volitatud töötlejal ja piirkondlikul juhtisikul on õigus pöörduda spordiobjektide, sealhulgas riiklikusse ehitisregistrisse kandmata või riiklikus ehitisregistris spordiotstarbelist kasutamise otstarvet mitteomavate ehitiste omanike poole ja algatada nende andmete esitamine andmekogule. § 26. Treenerite alamandmekogusse andmete esitamise kord (1) Treeneri, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuandmed kannab andmekogusse vastavat treenerikutset andev kutsekomisjon või andmekogu volitatud töötleja 30 päeva jooksul nende esitamisest alates. (2) Andmekogu volitatud töötleja vormistab andmekogusse kantud treenerile, treenerikutse taotlejale ja soovi korral sporditegevust juhendavale treenerikutseta isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, uuendamist ja parandamist võimaldava kasutajakonto. (3) Spordiklubi esitab treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive andmed alamandmekogusse kandmiseks juhul, kui spordiklubi tegevusala on spordi harrastamise võimaldamine § 14 lõigete 4 ja 5 kohaselt ning isik juhendab spordiklubis aktiivselt vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul vähemalt ühte § 24 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavat spordiharrastajat ning tal on sõlmitud spordiklubiga sellekohane leping või kokkulepe. (4) Spordialaliit esitab treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive andmed treenerite alamandmekogusse kandmiseks juhul, kui isik tegutseb spordialaliidus treeneri või sporditegevuse juhendajana sellekohase lepingu alusel. (5) Treener ja treenerikutse taotleja esitab andmekogusse enda kohta järgmised andmed: 1) isikukood; 2) hariduse andmed ja kontaktandmed; 3) treenerikutse taotlemisel nõutavad dokumendid; 4) treenerikutse tasemekoolituste andmed (esmaabi, eriala ja täienduskoolitused). (6) Sporditegevust juhendav treenerikutseta isik esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed omal soovil. (7) Kutsekomisjon kannab andmekogusse: 1) taotletavate ja antud treenerikutsete andmed, välja arvatud kutsetunnistuse registreerimisnumber; 2) treenerikutse tasemekoolituste andmed (eriala ja täienduskoolitused); 3) andmed kutse andmise kohta. (8) Treenerikutse andja kannab andmekogusse: 1) treenerikutset andvate kutsekomisjonide ja antavate treenerikutsete andmed: antava kutsega seotud spordiala või distsipliin, kutsekomisjoni kontaktisiku nimi, kutsekomisjoni infotelefon ja info e-posti aadress; 2) treenerikutset andva kutsekomisjoni liikme isikukood; 3) treenerikutse tasemekoolituste andmed (üldained). (9) Treenerikutset andev organ või treenerikutset andev kutsekomisjon kannab andmed andmekogusse volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Andmete esitajad identifitseeritakse ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi või smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (10) Treener, treenerikutse taotleja või sporditegevust juhendav treenerikutseta isik esitab andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. Volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis identifitseeritakse andmete esitajad ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi või smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (11) Antud treenerikutsete andmed kantakse andmekogusse kutseregistri põhimääruses sätestatud tähtaegu arvestades. (12) Määruse lisa 1 IV peatükis nimetatud andmed „Treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive spordikoolis”, välja arvatud märge treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise lõpu kohta, kantakse treenerite alamandmekogusse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Eesti Hariduse Infosüsteemist. § 27. Spordiharrastajate alamandmekogusse andmete esitamise ja kandmise kord (1) Spordiorganisatsioon esitab spordiharrastajate alamandmekogusse treeningrühmade andmed ja spordiharrastajate nimekirjad 30 päeva jooksul alates spordi harrastamise võimaldamisega alustamisest. (2) Spordialaliit esitab harrastajate alamandmekogusse spordialaliidu litsentseeritud sportlaste andmed 30 päeva jooksul alates sportlasele võistlusloa väljastamisest alates. (3) Spordiorganisatsiooni spordiharrastajate andmete esitamise aluseks on leping või kokkulepe treeningrühma treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuga, leping harrastajaga, harrastaja avaldus spordiala/distsipliini treeningutel osalemiseks või muu alusdokument ning treeningutest osavõtmise kohta peetav arvestus. Litsentseeritud sportlase andmete sisestamise aluseks on sportlase või organisatsiooni litsentsi taotlemise avaldus või muu alusdokument. (4) Eesti Hariduse Infosüsteemist kantakse spordikoolide alamandmekogusse infosüsteemide andmevahetusekihi vahendusel spordikooli õppurite isikukoodid spordikooli õppekava koodi ja õppekavaga seotud spordiala või distsipliini järgi. Spordikooli pidaja esitab harrastajate alamandmekogusse treeningrühmade ja sinna kuuluvate harrastajate andmed 30 päeva jooksul alates spordi harrastamise võimaldamisega alustamisest. (5) Sportlase lepingu andmed saadakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu töötamise registrist. (6) Sportlase stipendiumi andmed esitab andmekogule sportlasele stipendiumi eraldanud spordiorganisatsioon või spordikooli pidaja; sportlase toetuse andmed esitab andmekogule toetuse eraldanud spordiorganisatsioon, spordikool või kohaliku omavalitsuse üksuse stipendiumi või toetuse eraldamise päeval. (7) Sportlase toetuse kandmiseks andmekogusse esitab kohaliku omavalitsuse üksus andmekogu volitatud töötlejale vastava registreerimistaotluse, mille alusel vormistab andmekogu volitatud töötleja toetuste maksja andmehalduriks volitatud isikule volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis andmete esitamist, parandamist ja uuendamist võimaldava kasutajakonto. (8) Spordiorganisatsioon, spordikool või kohaliku omavalitsuse üksus esitab sportlaste stipendiumide, toetuste andmed volitatud töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis, kus andmete esitajad identifitseeritakse ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi või smart-ID kaudu isikutuvastamise võimaluse abil. (9) Andmekogu volitatud töötleja kannab andmed andmekogusse 30 päeva jooksul pärast seda, kui organisatsioon on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed. Sportlase stipendiumi, ja toetuse andmed kannab volitatud töötleja andmekogusse andmete esitamisele järgneval päeval, juhul kui spordiorganisatsioon, spordikool või kohaliku omavalitsuse üksus on nõuetekohaselt esitanud korrektsed andmed. § 28. Sporditulemuste alamandmekogusse andmete esitamise ja kandmise kord (1) Sporditulemuste andmed sisestab ja kannab andmekogusse andmekogu volitatud töötleja võistluste protokollide alusel 30 päeva jooksul alates ametliku võistlusprotokolli avaldamisest. (2) Andmekogu volitatud töötlejal on õigus pöörduda vastava spordialaliidu või –ühenduse poole andmekogusse kantavate andmete täpsustamiseks ja võistlusprotokollide saamiseks ning kasutada spordiharrastajate alamandmekogu andmeid. § 29. Andmete uuendamise kord (1) Spordiorganisatsioonil on kohustus uuendada andmekogusse kantud andmeid igal kalendriaastal ajavahemikus 1. september kuni 31. oktoober ning esitada äriregistrile majandusaasta aruanne seaduses sätestatud tähtajaks. (2) Majandusaasta tulude ja kulude andmed esitab spordiorganisatsioon äriregistrile seaduses sätestatud tähtajaks. Andmekogule esitab spordiorganisatsioon füüsiliste isikute maksetest saadud tulude, treenerite ja juhendajate tööjõukulude, sportlaste tööjõukulude ja väljamakstud stipendiumite andmed. Juhul kui äriregistrile esitatud andmetest ei saa mõistlikult tuletada vajalikke andmeid, mis vastavad lisas 1 määratud taksonoomiale, või kui spordiorganisatsiooni majandusaasta ei ühti kalendriaastaga või kui andmed tuleb esitada spordiorganisatsioonina tegutseva majandusüksuse kohta, võib volitatud töötleja nõuda spordiorganisatsioonilt ka muude majandusaasta tulude ja kulude andmete esitamist andmekogusse. (3) Maakonna spordiliit, spordialaliit, spordiühendus ja rahvuslik olümpiakomitee on kohustatud tagama oma juriidilisest isikust liikmete andmete uuendamise andmekogus käesolevas põhimääruses sätestatud tähtpäevadeks. (4) Andmekogusse kantud muu organisatsioon oma andmeid andmekogus iga aasta uuendama ei pea. (5) Spordiobjekti omanikul on kohustus uuendada temale kuuluva spordiobjekti kohta andmekogusse kantud andmeid vähemalt üks kord kalendriaastas, 1. märtsiks. (6) Spordialaliit esitab nõuetele vastavate sportimispaikade tunnused üks kord kalendriaastas, 31. oktoobriks. (7) Treener, treenerikutse taotleja ja omal soovil andmekogusse hariduse andmed ja kontaktandmed esitanud sporditegevust juhendav treenerikutseta isik on kohustatud uuendama oma andmeid vähemalt üks kord kalendriaastas, 1. detsembriks. (8) Peale käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 5 ja 7 sätestatu on andmeandja kohustatud uuendama alljärgnevaid andmekogusse kantud andmeid 30 päeva jooksul arvates nende muutumisest: 1) spordiorganisatsioon spordiorganisatsiooni üldandmeid, sh spordiorganisatsiooni ja selle tegevjuhi kontaktandmeid, spetsiifilisi andmeid, liikmeskonna ja spordiorganisatsiooni andmehalduri andmeid; 2) rahvuslik olümpiakomitee, spordialaliit, spordiühendus ja spordiklubi andmeid spordiorganisatsiooni liikmesuse ja esindatuse kohta rahvusvahelises spordiorganisatsioonis; 3) spordiklubi ja spordialaliit treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööhõive andmeid; 4) spordiobjekti omanik spordiobjekti üldandmeid, spordiobjekti omaniku, spordiobjekti valdaja, spordiobjekti asukoha kontaktandmeid ja spordiehitiste alamandmekogus spordiobjekti andmehalduri andmeid; 5) treener, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendav treenerikutseta isik hariduse andmeid ja kontaktandmeid; 6) treenerikutset andev kutsekomisjon treenerikutsete tasemekoolituste andmeid. (9) Spordikoolil, mille pidaja ei ole andmekogus spordiorganisatsioonina, on kohustus esitada andmekogule treeningrühmade, spordiharrastajate ja sportimispaikade andmed igal kalendriaastal ajavahemikus 1. september kuni 31. oktoober. (10) Spordialaliit on kohustatud uuendama spordiharrastajate alamandmekogus litsentseeritud sportlaste nimekirju iga kuu 1. kuupäevaks. (11) Juhul, kui spordiorganisatsioon või –kool taotleb või talle eraldatakse spordiharrastajate või nende treenerite ja juhendajate isikupõhiste andmete alusel riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse toetust, tuleb andmeid uuendada konkreetses toetuse saamise korras ettenähtud sagedusega. (12) Sportlase stipendiumi ja sportlase toetuse maksjal on kohustus esitada maksete andmed makse tegemise päeval. (13) Andmekogusse kantud spordiorganisatsioonide ja spordiobjektide andmete uuendamist käesolevas põhimääruses sätestatud tähtpäevadeks koordineerivad oma halduspiirkonna raames piirkondlikud juhtisikud. 4. peatükk ANDMEKOGU ANDMETE JA ALUSDOKUMENTIDE SÄILITAMINE NING ANDMETE ÕIGSUSE TAGAMINE § 30. Andmekogu andmete säilitamine ja arhiveerimine (1) Andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse „Arhiiviseadusest”, selle alusel antud õigusaktidest, käesolevast määrusest ja volitatud töötleja kehtestatud arhiveerimiskorrast. (2) Säilitada tuleb digitaalses andmekogus olevad andmed, alusdokumendid ning § 31 lõikes 7 ja § 34 lõikes 6 nimetatud andmed. (3) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse kalendriaastate kaupa ja alatiselt, v.a isikuandmed, mida säilitatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 15 ja 16. (4) Spordiorganisatsiooni, spordiobjekti, treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuga seotud alusdokumente säilitatakse digitaalselt kuni 12 aastat alates arhiveerimisest. Treenerikutset taotleva isikuga seotud alusdokumente säilitatakse digitaalselt kuni kaks aastat alates arhiveerimisest. Kutse andmisega seotud alusdokumente säilitatakse digitaalselt kuni neli aastat alates hindamise kuupäevast. Paberkandjal esitatud alusdokumente, kutse andmisega seotud korralduslikke alusdokumente ning § 34 lõikes 6 nimetatud andmeid säilitab volitatud töötleja viis aastat. Säilitamistähtaja möödumisel otsustatakse alusdokumentide kustutamine või hävitamine. (5) Andmekogusse kantud organisatsiooni andmed arhiveeritakse, kui: 1) organisatsioon kustutatakse äriregistrist; 2) spordiorganisatsioon, kes ei ole ühegi maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse või rahvusliku olümpiakomitee liige, ei tegutse või on likvideerimisel; 3) kuus kuud pärast käesolevas määruses sätestatud andmete uuendamise tähtpäeva, kui spordiorganisatsioon, kes ei ole ühegi maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse või rahvusliku olümpiakomitee liige, ei ole andmeid esitanud või ei ole esitanud andmeid nõuetekohaselt; 4) muu organisatsioon ei ole enam ühegi andmekogusse kantud maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse või rahvusliku olümpiakomitee liige; 5) muutub organisatsiooni liik või spordiorganisatsioon ei vasta § 14 lõigetes 2-10 sätestatud tingimustele ega ole ühegi andmekogusse kantud maakonna spordiliidu, spordialaliidu, spordiühenduse ega rahvusliku olümpiakomitee liige. (6) Andmekogusse kantud spordikooli andmed arhiveeritakse, kui: 1) spordikool arhiveeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis; 2) spordikooli andmekogusse kandmise aluseks olnud spordiala või distsipliiniga seotud õppekava suletakse ja spordikoolil pole muid andmekogusse kantud spordiala või distsipliiniga seotud õppekavasid. (7) Andmekogusse kantud spordiobjekti andmed arhiveeritakse, kui: 1) spordiobjekt lammutatakse; 2) spordiobjekti aktiivset spordialast kasutust ei toimu ning selle taas spordialasesse kasutusse võtmine ei ole tõenäoline ja spordiobjekti omanik on sellest andmekogule teatanud; 3) spordiobjekt ei ole olnud aktiivses spordialases kasutuses kahel järjestikusel kalendriaastal; 4) spordiobjekti andmeid ei ole uuendatud kahel järjestikusel kalendriaastal; 5) orienteerimisterritooriumi kohta kehtiv orienteerumiskaart ei ole enam kasutuses ja Eesti Orienteerumisliit on sellest andmekogule teatanud; 6) Eesti Matkaliit on esitanud taotluse matkaraja eemaldamiseks andmekogust põhjusel, et matkarada ei vasta tema kehtestatud nõuetele. (8) Andmekogusse kantud treeneri, treenerikutse taotleja või sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku andmed arhiveeritakse: 1) kuus kuud pärast treenerikutse aegumist, kui treeneril ei ole muid kehtivaid kutseid ja kui ta ei tegutse spordiorganisatsioonis või -koolis sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna ega taotle treenerikutset; 2) sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku puhul kuus kuud pärast tegutsemise lõpetamist spordiorganisatsioonis või -koolis või pärast vastava spordiorganisatsiooni või -kooli tegevuse lõpetamist või andmete arhiveerimist, kui ta ei ole asunud muule töökohale ega taotle treenerikutset; 3) treenerikutse taotleja puhul kuus kuud pärast registrisse kandmist, kui ta ei ole omandanud treenerikutset ja kui ta ei tegutse spordiorganisatsioonis või -koolis sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna; 4) spordikooli treeneri ja seal sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku puhul, kui spordikoolide alamandmekogus ei ole spordikooli kohta andmed „Sport spordikoolis” ning isik ei tegutse muus andmekogusse kantud spordiorganisatsioonis või spordikoolis sporditegevuse juhendajana ega taotle treenerikutset; 5) treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku puhul, kui ta ei vasta § 26 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele, ei tegutse muus andmekogusse kantud spordiorganisatsioonis või spordikoolis, kelle pidaja ei ole kantud spordiorganisatsioonina spordiorganisatsioonide alamandmekogusse, sporditegevuse juhendajana ega taotle treenerikutset; 6) treenerikutse taotleja või sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku surma korral. (9) Andmekogusse kantud kutsekomisjoni või kutse andmed arhiveeritakse, kui vastava kutsekomisjoni tegevus või kutse andmine on lõpetatud. (10) Kutsekomisjoni liikme andmed arhiveeritakse, kui kutsekomisjoni liige ei kuulu enam kutsekomisjoni koosseisu. (11) Kutseeksamite andmed arhiveeritakse kaks aastat pärast kutseeksami toimumist. (12) Andmekogusse kantud isikupõhised spordiharrastaja andmed arhiveeritakse kuus kuud pärast seda, kui spordiharrastaja ei kuulu enam ühessegi treeningrühma ega harrasta üheski spordiorganisatsioonis sporti individuaalselt. (13) Andmekogusse kantud treeningrühma andmed arhiveeritakse kuus kuu pärast seda, kui treeningrühma ei kuulu enam ühtegi harrastajat. (14) Andmekogusse kantud spordialaliidu litsentseeritud sportlase andmed arhiveeritakse kuus kuud päras litsentsi kehtivuse lõppemist, juhul kui sportlane ei oma ühtegi teist litsentsi. (15) Andmekogusse kantud sportlase stipendiumi, lepingu ja toetuse andmed arhiveeritakse üks aasta pärast lepingu kehtivuse lõppemist või stipendiumi või toetuse maksmise lõpetamist. (16) Arhiveeritud andmeid säilitatakse järgmiselt: 1) spordiorganisatsiooni andmehalduri, andmete sisestaja, tegevjuhi ja esindaja andmeid rahvusvahelises organisatsioonis kuni 12 aastat alates spordiorganisatsiooni arhiveerimisest; 2) spordiobjekti andmehalduri, andmete sisestaja, füüsilisest isikust omaniku ja haldaja andmeid kuni 12 aastat alates spordiobjekti arhiveerimisest; 3) treenerikutse taotleja andmeid kuni kaks aastat alates arhiveerimisest; 4) treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive andmeid kuni 12 aastat alates vastavad tööhõive andmed esitanud spordiorganisatsiooni või spordikooli arhiveerimisest; 5) treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku andmeid kuni 12 aastat alates arhiveerimisest, tööhõive andmete olemasolul kuni 12 aastat alates vastava spordiorganisatsiooni või spordikooli arhiveerimisest; 6) treenerikutse tasemekoolituste andmeid kuni 12 aastat alates tasemekoolituse toimumise lõpukuupäevast; 7) kutsekomisjonide, kutsete ja kutsekomisjonide liikmete andmeid kuni neli aastat alates arhiveerimisest; 8) kutse andmise andmeid kuni neli aastat alates hindamise kuupäevast; 9) spordiharrastajate ja spordialaliidus litsentseeritud sportlaste ning sportlaste stipendiumide, lepingute ja toetuste ning sportlase toetuse maksja andmehalduri (kohaliku omavalitsuse üksus) andmeid kuni kaks aastat alates arhiveerimisest; 10) spordikooli andmehalduri ja andmete sisestaja andmed kuni 12 aastat alates spordikooli arhiveerimisest. (17) Säilitustähtaja möödumisel isikuandmed anonüümitakse. (18) Sporditulemuste andmeid hoitakse alaliselt. § 31. Andmekogu andmete õigsus (1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmeandja. (2) Andmekogu volitatud töötlejal on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust, nõuda täiendavate andmete, selgituste ja dokumentide esitamist. Kui andmekogu volitatud töötleja tuvastab, et andmekogusse esitatud andmed on ebaõiged, puudulikud, ebausutavad või kattuvad teise spordiorganisatsiooni või spordikooli andmetega, on andmekogu volitatud töötlejal õigus keelduda nende kandmisest andmekogusse. (3) Ebaõigete, puudulike, ebausutavate või kattuvate andmete tuvastamise korral on andmeandja kohustatud esitama täiendavad andmed, selgitused või dokumendid kümne tööpäeva jooksul vea avastamisest või sellest talle teatamisest arvates. Nende alusel teeb parandused esitatud andmetes andmekogu volitatud töötleja. (4) Andmekogu volitatud töötleja sulgeb kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni andmekogus andmed, mille tõepärasus on kahtluse alla seatud või mis on käesolevas määruses sätestatud tähtpäevaks nõuetekohaselt uuendamata. (5) Andmekogu andmebaasis vormi-, keele- ja trükivigade avastamisel parandab need andmekogu volitatud töötleja, piirkondlik juhtisik või treenerikutset andev kutsekomisjon. (6) Kui andmekogu andmetes esineb vigu või on tekkinud kahtlus andmekogus olevate ebaõigete või kattuvate andmete suhtes, on volitatud töötleja kohustatud kontrollima andmete õigsust ja andmed parandama. Andmete andmekogusse lisamisest, täiendamisest või andmete parandamisest teavitab volitatud töötleja andmeandjat. (7) Teave andmete parandamise ja lisamise kohta säilitatakse digitaalselt andmekogu andmebaasis. 5. peatükk ANDMETE TÖÖTLEMINE JA AVALDAMINE, JUURDEPÄÄS ANDMEKOGU ANDMETELE NING ANDMEKOGUST ANDMETE VÄLJASTAMINE § 32. Andmete töötlemine ja avaldamine (1) Andmekogusse kantud andmete töötlemise õigus on vastutaval töötlejal ja volitatud töötlejal. (2) Treenerite alamandmekogu andmete töötlemise õigus on kutset andva organi esindajal ja kutsekomisjoni kontaktisikul treenerite alamandmekogus oma kutsekomisjoniga seotud spordialade ja distsipliinide treenerite, treenerikutse taotlejate, sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ja treenerikutse andmisega seotud andmete ulatuses ning piirkondlikel juhtisikutel oma halduspiirkonna spordiorganisatsioonides treenerina või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsevate isikute tööhõive andmete ulatuses. (3) Spordiorganisatsioonide ja spordiehitiste alamandmekogu andmete töötlemise õigus oma halduspiirkonna organisatsioonide ja spordiobjektide ulatuses on piirkondlikel juhtisikutel. (4) Andmekogus andmeid töötlev isik on kohustatud hoidma saladuses talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid, mida ei ole antud avalikuks kasutamiseks, ka pärast nende töötlemisega seotud tööülesannete täitmist või töö- või teenistussuhte lõppemist, ning täitma õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. (5) Treenerite alamandmekogu veebilehte kasutatakse treenerikutse andja ülesande täitmisega seotud teabe avalikustamiseks. (6) Sporditegevuses osalejate ohutu sportimise korraldamise eesmärgil avaldatakse spordi- organisatsioonide alamandmekogu veebilehel spordiorganisatsioonide ja spordikoolide alamandmekogu veebilehel spordikoolide treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute nimed, spordialad ja distsipliinid koos vastava kutsekvalifikatsiooni andmetega. (7) Treenerite alamandmekogu veebilehel sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute, välja arvatud treenerikutsete taotlejad, andmeid ei avaldata. (8) Juhul kui spordiorganisatsioonide alamandmekogusse kantud spordiorganisatsiooni, välja arvatud spordiklubi, liikmeskonda kuulub huvikooliseaduse alusel tegutseva spordikooli pidaja, näidatakse spordiorganisatsiooni liikmena spordiorganisatsioonide alamandmekogu veebilehel lisaks spordikooli pidajale ka spordikooli andmeid. § 33. Andmekogu andmetele juurdepääsu õigus (1) Andmekogu andmetele võimaldatakse juurdepääs andmekogude avalikel veebilehtedel ja muul viisil kooskõlas õigusaktides sätestatuga. (2) Andmekogu andmed jagunevad avalikeks ning piiratud juurdepääsuga andmeteks. (3) Piiratud juurdepääsuga on järgmised andmed: 1) spordiorganisatsiooni tegevpersonali andmed, välja arvatud treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive spordiklubis, spordialaliidus või spordikoolis; 2) spordiorganisatsiooni tegevjuhi isikukood ja rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni või eksperdirühma kuuluva esindaja või auliikme isikukood, kontakttelefon ja e-posti aadress; 3) treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tegutsemise vorm,; 4) spordiharrastajate alamandmekogu andmed: treeningrühmade andmed, spordiharrastajate andmed, litsentseeritud sportlase isikukood, e-posti aadress ja elukoht omavalitsusüksuse täpsusega, sportlase lepingu, stipendiumi ja toetuse andmed, sportlase toetuse maksja andmehalduri andmed; 5) spordiorganisatsiooni majandusaasta tulud ja kulud; 6) spordiobjekti omaniku andmed, kui spordiobjekti omanik ei ole andnud nõusolekut andmete avaldamiseks, välja arvatud omaniku õiguslik vorm ja omaniku liik; 7) spordiobjekti valdaja isikukood; 8) spordiorganisatsiooni, spordiobjekti ja spordikooli andmehalduri ja andmete sisestaja andmed; 9) treeneri, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku üldandmed, välja arvatud isiku eesnimi, perekonnanimi, elukoha ja kontaktaadressi maakond ja omavalitsus; 10) treenerikutse tasemekoolituste andmed; 11) kutsekomisjoni liikme isikukood, kontakttelefon ja e-posti aadress; 12) kutseeksamite andmed; 13) sporditulemuste alamandmekogusse kantavat tulemust näidanud sportlase isikukood; 14) alusdokumendid. (4) Juurdepääs kõigile andmekogusse kantud andmetele on volitatud töötleja, vastutava töötleja, ja andmekaitse järelevalveasutuse selleks volitatud isikutel nende teenistus- või tööülesannetega määratud ulatuses, samuti isikul, kes arendab või hooldab andmekogu, arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. (5) Juurdepääs spordiorganisatsioonide, spordikoolide ja spordiehitiste alamandmekogudesse kantud andmetele on piirkondlikel juhtisikutel, maakonna spordiliidu andmehalduril ja kohaliku omavalitsuse esindajal oma halduspiirkonnas registreeritud organisatsioonide, spordikoolide ja oma halduspiirkonnas asuvate spordiobjektide andmete piires. (6) Juurdepääs treenerite alamandmekogu andmetele on: 1) treenerikutset andva organi esindajal treenerikutse andja ülesannete täitmiseks tema teenistus- või tööülesannetega määratud ulatuses; 2) treenerikutse andva kutsekomisjoni kontaktisikul kutsekomisjoniga seotud spordialade ja distsipliinide treenerite, treenerikutse taotlejate, sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ja treenerikutse andmisega seotud andmetele; 3) piirkondlikel juhtisikutel, maakonna spordiliidu andmehalduril ja kohaliku omavalitsuse esindajal oma halduspiirkonnas elukohta omavate ja oma halduspiirkonnas registreeritud spordiorganisatsioonis või -koolis tegutsevate treenerite, sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ja treenerikutse taotlejate üldandmetele, treenerikutse ja tööhõive andmetele. (7) Juurdepääs spordiharrastajate alamandmekogusse kantud andmetele on: 1) piirkondlikel juhtisikutel ja kohaliku omavalitsuse üksuse esindajal oma piirkonnas või omavalitsusüksuses registreeritud spordiorganisatsioonide ja –koolide, nende treeningrühmade, spordiharrastajate ja neid esindavate litsentseeritud sportlaste andmetele ning oma piirkonnas elukohta omavate spordiharrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmetele; 2) spordialaliidu andmehalduril oma spordiala harrastajaid omavate spordiorganisatsioonide ja - koolide ning spordialaga tegelevate treeningrühmade, spordiharrastajate ja litsentseeritud sportlaste andmetele; 3) maakonna spordiliidu andmehalduril oma halduspiirkonnas registreeritud spordiorganisatsioone ja –koole esindavate litsentseeritud sportlaste andmetele; 4) spordiorganisatsiooni andmehalduril ja kohaliku omavalitsuse esindajal sportlase lepingu, stipendiumi ja toetuse andmetele sportlase isikukoodi alusel. (8) Juurdepääs sporditulemuste alamandmekogu piiratud juurdepääsuga andmetele on spordialaliidu esindajal spordialaliidu poolt esindatava spordiala võistluste ja võistlustulemuste piires. (9) Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse valitsusasutustele, kui need on vajalikud neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. (10) Andmekogusse kantud andmeid väljastatakse andmekogust tasuta, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. § 34. Andmekogu andmetele juurdepääsu korraldamine ja andmete andmekogust väljastamine (1) Andmekogu andmetele juurdepääsuõigusega isikutele, ning sportlase kõigi sporditulemuste andmete pärimiseks sporditulemuste alamandmekogust antakse juurdepääsuõigus pärast kasutaja identifitseerimist ja autoriseerimist. (2) Piiratud juurdepääsuga andmeid väljastatakse volitatud töötlejale esitatud kirjaliku taotluse alusel, milles on näidatud: 1) milliseid andmeid taotletakse; 2) andmete väljastamist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood juriidilise isiku nimi, aadress ja vastava registri kood. Juriidilise isiku ning valitsusasutuse esindaja esitab lisaks dokumendi, mis tõendab tema esindusõigust; 3) taotletavate andmete väljastamise alus ja kasutamise eesmärk; 4) taotluse esitamise kuupäev. (3) Volitatud töötleja otsustab andmete väljastamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast arvates, lähtudes andmekogu pidamise eesmärkidest. Vajaduse korral otsustab andmete väljastamise vastutav töötleja. (4) Vajaduse korral sõlmivad andmekogu vastutav töötleja ja andmete saaja väljastatavate andmete kaitseks lepingu, kus sätestatakse väljastatavate andmete loetelu, väljastamise eesmärk, maht ja väljastamise kord. (5) Andmeid väljastatakse digitaalsel andmekandjal. Juhul kui andmete väljastamise kohta on sõlmitud lõikes 4 nimetatud leping, võib andmeid väljastada siduspöörduse teel andmesidevõrkude kaudu. (6) Volitatud töötleja on kohustatud pidama arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid andmeid väljastati. (7) Volitatud töötleja võimaldab andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil ja spordikoolil edastada oma spordiorganisatsiooni või spordikooli treeningrühmade, nende spordiharrastajate, treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute andmeid vastavale spordialaliidule sportlaste litsentseerimiseks vajaliku teabe saamiseks. Andmed edastab spordiorganisatsioon ise. Andmete edastamise võimaldamise eelduseks on andmekogu volitatud töötleja kokkulepe vastava spordialaliiduga. § 35. Andmete logimine (1) Andmete andmekogusse kandmine, andmete muutmine ja päringud piiratud juurdepääsuga andmete kohta logitakse. Logis säilitatakse kande või päringu sisu, kuupäev ja kellaaeg ning võimaldatakse tuvastada selle teinud isikut. (2) Logi säilitatakse kaks aastat kande või päringu tegemisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel logi andmed kustutatakse. 6. peatükk JÄRELEVALVE ANDMEKOGU PIDAMISE ÜLE, ANDMEKOGU FINANTSEERIMINE JA LIKVIDEERIMINE § 36. Järelevalve andmekogu pidamise üle Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt enda õigusaktides toodud pädevusele. § 37. Andmekogu finantseerimine Andmekogu pidamist finantseeritakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu. § 38. Andmekogu likvideerimine (1) Andmekogu likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. (3) Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse sellekohane akt. Minister Kantsler Lisa 1 Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu Lisa 2 Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitus  Kultuuriministri ____2019. a määrus nr __ „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ Lisa 1 Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu I. SPORDIORGANISATSIOONIDE ALAMANDMEKOGU 1. Organisatsiooni üldandmed 1.1. Organisatsiooni üldandmed 1.1.1. Organisatsiooni liik (spordiklubi, spordiühendus, maakonna spordiliit, spordialaliit, rahvuslik olümpiakomitee, muu organisatsioon) 1.1.2. Organisatsiooni registrikood 1.1.3. Organisatsiooni registreeritud nimi 1.1.4. Organisatsiooni registreerimise kuupäev (esmakande aeg) 1.1.5. Organisatsiooni põhitegevusala (EMTAKi kood ja sellele vastav põhitegevusala) 1.1.6. Organisatsiooni juriidiline aadress – maakond 1.1.7. Organisatsiooni juriidiline aadress – omavalitsus 1.1.8. Organisatsiooni juriidiline aadress – asustusüksus 1.1.9. Organisatsiooni juriidiline aadress – aadress 1.1.10. Organisatsiooni juriidiline aadress – postiindeks 1.1.11. Organisatsiooni staatus äriregistris 1.1.12. Organisatsiooni õiguslik vorm või asutuse liik 1.2. Spordiorganisatsiooni üldandmed 1.2.1. Spordiorganisatsiooni tegutsemise staatus (tegutseb, ei tegutse) 1.2.2. Spordiorganisatsiooni asutamise aeg 1.2.3. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) tegutsemine spordiklubina spordi harrastajatele (jah, ei) 1.2.4. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – maakond 1.2.5. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – omavalitsus 1.2.6. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – väikekoht 1.2.7. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – asustusüksus 1.2.8. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – liikluspind 1.2.9. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – aadressinumber 1.2.10. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – hoone osa 1.2.11. Spordiorganisatsiooni kontaktaadress – postiindeks 1.2.12. Spordiorganisatsiooni kontaktaadressi X-koordinaat 1.2.13. Spordiorganisatsiooni kontaktaadressi Y-koordinaat 1.2.14. Spordiorganisatsiooni kontaktandmed – kontakttelefon 1.2.15. Spordiorganisatsiooni kontaktandmed – e-posti aadress 1.2.16. Spordiorganisatsiooni kontaktandmed – veebileht 1.2.17. Spordiorganisatsiooni kuulumine tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja 1.2.18. Spordiorganisatsiooni majandusaasta aruande esitamise kuupäev äriregistrile 1.2.19. Spordiorganisatsiooni e-posti aadressi eksponeerimise soov andmekogu veebilehel 1  1.2.20. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) tegevjuhi andmed – isikukood 1.2.21. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) tegevjuhi andmed – eesnimi 1.2.22. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) tegevjuhi andmed – perekonnanimi 1.2.23. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) tegevjuhi andmed – ametinimetus 1.2.24. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) tegevjuhi andmed – kontakttelefon 1.2.25. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) tegevjuhi andmed – e-posti aadress 1.3. Spordiorganisatsiooni spetsiifilised andmed 1.3.1. Spordiühenduse spetsiifilised andmed 1.3.1.1. Spordiühenduse spetsiifiline või piirkondlik tegevusvaldkond 1.3.2. Spordialaliidu spetsiifilised andmed 1.3.2.1. Spordialaliidu poolt esindatavad spordialad ja distsipliinid 1.3.2.2. Spordimeisterlikkuse treeningrühmade omamine (jah, ei) 1.3.3. Spordiklubi spetsiifilised andmed 1.3.3.1. Spordiklubina tegutseva allüksuse nimi (äriühingud, majandusüksuse nimi äriühingu registreeritud nimest erineva nime korral) 1.3.3.2. Spordiklubi tegevusala – spordi harrastamise võimaldamine (jah, ei) 1.3.3.3. Spordiklubi tegevusala – spordi harrastamise võimaldamine teenusena ja distsipliini või spordiala nimetus 1.3.3.4. Spordiklubi tegevusala – spordiürituste korraldamine (jah, ei) 1.3.3.5. Spordiklubi tegevusala – muu sporditegevus (jah, ei) 1.3.3.6. Spordiklubi muu sporditegevuse täpsustus 2. Liikmesus ja esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis 2.1. Spordiorganisatsiooni liikmesus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis 2.1.1. Rahvusvahelist liikmesust omava spordiorganisatsiooni registrikood 2.1.2. Rahvusvahelise spordirganisatsiooni rahvusvaheline nimi 2.1.3. Rahvusvahelise spordiorganisatsiooni rahvusvaheline lühend 2.1.4. Rahvusvahelise spordiorganisatsiooni nimi eesti keeles 2.1.5. Rahvusvahelise spordiorganisatsiooni tegevusulatus; 2.1.6. Rahvusvahelise spordiorganisatsiooni tunnustatus Rahvusvahelise Olümpiakomitee (IOC) poolt 2.1.7. Rahvusvahelise spordiorganisatsiooni liikmesus ülemaailmses rahvusvaheliste spordialaliitude ühenduses (GAISF) 2.1.8. Rahvusvahelise spordiorganisatsiooni veebileht 2.1.9. Liikmeks vastu võtmise aeg (aasta) 2.1.10. Liikmesuse lõpp (aasta) 2.2. Spordiorganisatsiooni esindatus rahvusvahelises spordiorganisatsioonis 2.2.1. Esindaja rahvusvahelisse spordiorganisatsiooni esitanud Eesti spordiorganisatsiooni registrikood 2.2.2. Selle rahvusvahelise spordiorganisatsiooni rahvusvaheline nimi, kuhu isik on valitud või nimetatud 2.2.3. Esindaja isikukood 2.2.4. Esindaja eesnimi 2  2.2.5. Esindaja perekonnanimi 2.2.6. Esindaja kontakttelefon 2.2.7. Esindaja e-posti aadress 2.2.8. Selle organi liik, kuhu esindaja kuulub 2.2.9. Organi nimetus inglise keeles 2.2.10. Organi nimetus eesti keeles 2.2.11. Esindaja ameti- või aunimetus inglise keeles 2.2.12. Esindaja ameti- või aunimetus eesti keeles 2.2.13. Esindaja roll 2.2.14. Veebilink esindaja andmetele rahvusvahelises spordiorganisatsioonis 2.2.15. Esindaja ametivolituste algus (kuu ja aasta) 2.2.16. Esindaja ametivolituste lõpp (kuu ja aasta) 3. Spordiorganisatsiooni liikmeskond 3.1. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) füüsilisest isikust liikmete arv 3.2. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) juriidilisest isikust liikmete arv 3.3. Spordiorganisatsiooni (v.a spordiklubi) juriidilisest isikust liikme registrikood 3.4. Juriidilise isiku spordiorganisatsiooni liikmeskonda kandmise kuupäeva märge 3.5. Juriidilise isiku spordiorganisatsioonist kustutamise kuupäeva märge 4. Sport spordiklubis 4.1. Spordiklubis harrastatav spordiala 4.1.1. Organiseerunud spordi harrastamine - spordiala harrastamine hooajaks eelkomplekteeritud treeningrühmades või individuaalplaani alusel 4.1.1. Selle spordiala 20-aastaste ja vanemate harrastajate arv spordiklubis kokku (mehed ja naised) 4.1.2. Sh selle spordiala 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv 4.1.3. Selle spordiala 19-aastaste ja nooremate harrastajate arv spordiklubis kokku (poisid ja tüdrukud) 4.1.4. Sh selle spordiala 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv 4.1.2. Spordiala harrastamine teenusena 4.1.2.1. Spordiala teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate harrastajate arv spordiklubis kokku (mehed ja naised) 4.1.2.2 Sh seda spordiala teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv 4.1.2.3. Spordiala teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate harrastajate arv spordiklubis kokku (poisid ja tüdrukud) 4.1.2.4. Sh seda spordiala teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv 4.2. Spordiklubis harrastatava spordiala distsipliin 4.2.1. Organiseerunud spordi harrastamine - distsipliini harrastamine hooajaks komplekteeritud treeningrühmades või individuaalplaani alusel 4.2.1. Selle distsipliini 20-aastaste ja vanemate harrastajate arv spordiklubis kokku (mehed ja naised) 4.2.2. Sh selle distsipliini 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv 4.2.3. Selle distsipliini 19-aastaste ja nooremate harrastajate arv spordiklubis kokku (poisid ja tüdrukud) 4.2.4. Sh selle distsipliini 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv 3  4.2.2. Distsipliini harrastamine teenusena 4.2.2.1. Seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate harrastajate arv spordiklubis kokku (mehed ja naised) 4.2.2.2. Sh seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 20-aastaste ja vanemate naissoost harrastajate arv 4.2.2.3. Seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate harrastajate arv spordiklubis kokku (poisid ja tüdrukud) 4.2.2.4. Sh seda distsipliini teenusepõhiselt harrastavate 19-aastaste ja nooremate naissoost harrastajate arv 4.3. Spordiobjekt või ehitis, kus seda spordiala või distsipliini harrastatakse 4.3.1. Asukoht – maakond 4.3.2. Asukoht – omavalitsus 4.3.3. Asukoht – asustusüksus 4.3.4. Asukoht – lähiaadress 4.3.5. Spordiobjekti või ehitise nimi 5. Spordiorganisatsiooni tegevpersonal, v.a treenerid, sporditegevust juhendavad treenerikutseta isikud ja sportlased 5.1. Töölepinguga täistööajaga juhtide, mänedžeride arv 5.2. Töölepinguga täistööajaga teiste töötajate arv 5.3. Töölepinguga täistööajaga naissoost juhtide, mänedžeride arv 5.4. Töölepinguga täistööajaga naissoost teiste töötajate arv 5.5. Töölepinguga osalise tööajaga juhtide, mänedžeride arv 5.6. Töölepinguga osalise tööajaga teiste töötajate arv 5.7. Töölepinguga osalise tööajaga naissoost juhtide, mänedžeride arv 5.8. Töölepinguga osalise tööajaga naissoost teiste töötajate arv 5.9. Töövõtulepinguga juhtide, mänedžeride arv 5.10. Töövõtulepinguga teiste töötajate arv 5.11. Töövõtulepinguga naissoost juhtide, mänedžeride arv 5.12. Töövõtulepinguga naissoost teiste töötajate arv 5.13. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate juhtide, mänedžeride arv 5.14. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate teiste töötajate arv 5.15. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate naissoost juhtide, mänedžeride arv 5.16. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate naissoost teiste töötajate arv 5.17. Vabatahtlike (tasustamata) juhtide, mänedžeride arv 5.18. Vabatahtlike (tasustamata) teiste töötajate arv 5.19. Vabatahtlike (tasustamata) naissoost juhtide, mänedžeride arv 5.20. Vabatahtlike (tasustamata) naissoost teiste töötajate arv 5.21. Sh treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsevate juhtide, mänedžeride arv 5.22. Sh treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsevate teiste töötajate arv 6. Spordiorganisatsiooni majandusaasta tulud ja kulud 6.1. Liikmetelt saadud tasud 6.2. Tulud annetustest ja toetustest 6.3. Tulu ettevõtlusest 6.4. Muud tulud kokku (sh muud tulud, netotulu finantsinvesteeringutelt ja finantstulud) 6.5. Kokku tulud 4  6.6. Sh tulud üksikisikute maksetest 6.7. Tööjõukulud 6.8. Jagatud annetused ja toetused 6.9. Projekti- ja tegevuskulud (sh sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud, mitmesugused tegevuskulud) 6.10. Muud kulud kokku (sh muud kulud, põhivara kulum ja väärtuse langus ja finantskulud) 6.11. Kokku kulud 6.12. Sh kuludest stipendiumid 6.13. Sh kuludest treenerite ja juhendajate tööjõukulud 6.14. Sh kuludest sportlaste tööjõukulud 7. Spordiorganisatsiooni andmehalduri andmed 7.1. Isikukood 7.2. Eesnimi 7.3. Perekonnanimi 7.4. Amet organisatsioonis 7.5. Kontakttelefon 7.6. E-posti aadress 7.7. Esindusõiguse alusdokument 7.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 7.9. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) 7.10. Eelistatud suhtluskeel 8. Spordiorganisatsiooni andmete sisestaja andmed 8.1. Isikukood 8.2. Eesnimi 8.3. Perekonnanimi 8.4. Amet organisatsioonis 8.5. Telefon 8.6. E-posti aadress 8.7. Õiguste ulatus 8.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 8.9. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) 8.10. Eelistatud suhtluskeel II. SPORDIKOOLIDE ALAMANDMEKOGU 1. Spordikooli üldandmed 1.1. Spordikooli nimi 1.2. Spordikooli registrikood või selle puudumisel spordikooli pidaja registrikood 1.3. Spordikooli pidaja omandivorm 1.4. Spordikooli pidaja registri kood 1.5. Spordikooli pidaja nimi 1.6. Spordikooli pidaja omaniku liik 1.7. Spordikooli pidaja äriregistri staatus 1.8. Spordikooli või selle pidaja põhitegevusala (EMTAKi kood ja sellele vastav põhitegevusala huvikooli registrikoodi või selle puudumisel pidaja registrikoodi järgi) 1.9. Spordikooli asutamise aeg 5  1.10. Spordikooli kontaktaadress – maakond 1.11. Spordikooli kontaktaadress – omavalitsus 1.12. Spordikooli kontaktaadress – asustusüksus 1.13. Spordikooli kontaktaadress – väikekoht 1.14. Spordikooli kontaktaadress – liikluspind 1.15. Spordikooli kontaktaadress – aadressinumber 1.16. Spordikooli kontaktaadress – hoone osa 1.17. Spordikooli kontaktaadress – postiindeks 1.18. Spordikooli kontaktaadressi X-koordinaat 1.19. Spordikooli kontaktaadressi Y-koordinaat 1.20. Spordikooli kontaktandmed – kontakttelefon 1.21. Spordikooli kontaktandmed – e-posti aadress 1.22. Spordikooli kontaktandmed – veebileht 2. Spordikooli spordi õppekavad 2.1. Spordi õppekava kood 2.2. Spordi õppekava nimetus 2.3. Spordi õppekava valdkond 2.4. Spordi õppekava registreerimise kuupäev 2.5. Spordi õppekava sulgemise kuupäev 2.6. Spordi õppekavaga seotud spordialad ja distsipliinid 3. Sport spordikoolis 3.1. Spordi õppekava kood 3.2. Spordikoolis õpetatav spordiala 3.2.1. Selle spordiala 20-aastaste ja vanemate õppurite arv spordikoolis kokku (mehed ja naised) 3.2.2. Sh selle spordiala 20-aastaste ja vanemate naissoost õppurite arv 3.2.3. Selle spordiala 19-aastaste ja nooremate õppurite arv spordikoolis kokku (poisid ja tüdrukud) 3.2.4. Sh selle spordiala 19-aastaste ja nooremate naissoost õppurite arv 3.3. Spordikoolis õpetatava spordiala distsipliin 3.3.1. Selle distsipliini 20-aastaste ja vanemate õppurite arv spordikoolis kokku (mehed ja naised) 3.3.2. Sh selle distsipliini 20-aastaste ja vanemate naissoost õppurite arv 3.3.3. Selle distsipliini 19-aastaste ja nooremate õppurite arv spordiklubis kokku (poisid ja tüdrukud) 3.3.4. Sh selle distsipliini 19-aastaste ja nooremate naissoost õppurite arv 3.4. Spordiobjekt või ehitis, kus seda spordiala või distsipliini harrastatakse 3.4.1. Asukoht – maakond 3.4.2. Asukoht – omavalitsus 3.4.3. Asukoht – asustusüksus 3.4.4. Asukoht – lähiaadress 3.4.5. Spordiobjekti või ehitise nimi 4. Spordikooli andmehalduri andmed 4.1. Isikukood 4.2. Eesnimi 4.3. Perekonnanimi 6  4.4. Amet organisatsioonis 4.5. Telefon 4.6. E-posti aadress 4.7. Esindusõiguse alusdokument 4.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 4.9. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) 4.10. Eelistatud suhtluskeel 5. Spordikooli andmete sisestaja andmed 5.1. Isikukood 5.2. Eesnimi 5.3. Perekonnanimi 5.4. Amet organisatsioonis 5.5. Telefon 5.6. E-posti aadress 5.7. Õiguste ulatus 5.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 5.9. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) 5.10. Eelistatud suhtluskeel III. SPORDIEHITISTE ALAMANDMEKOGU 1. Spordiobjekti andmed 1.1. Spordiobjekti üldandmed 1.1.1. Spordiobjekti nimi 1.1.2. Spordiobjekti tüüp 1.1.3. Spordiobjekti seos ehitisregistriga (ehitisregistri koodid) 1.1.4. Spordiobjekti liik või liigid 1.1.5. Sportimisvõimaluste tutvustus 1.1.6. Sporditeenused 1.1.7. Esmane kasutuselevõtt spordiobjektina (aasta) 1.1.8. Viimane renoveerimisaasta 1.1.9. Spordiobjekti kasutuses oleku staatus (spordialases kasutuses, spordialasest kasutusest maas, lammutatud) 1.1.10. Katastritunnused 1.1.11. Omandiliik (kinnisasi, vallasasi, hoonestusõigus, muu) 1.2. Omaniku andmed 1.2.1. Registrikood või isikukood 1.2.2. Nimi 1.2.3. Õiguslik vorm või asutuse liik 1.2.4. Omaniku liik 1.2.5. Aadress – maakond 1.2.6. Aadress – omavalitsus 1.2.7. Aadress – asustusüksus 1.2.8. Kontakttelefon 1.2.9. E-posti aadress 1.2.10. Nõustumine oma andmete avaldamisega 1.2.11. Staatus äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris 1.2.12. Põhitegevusala (EMTAKi kood ja sellele vastav põhitegevusala) 1.3. Valdaja andmed 7  1.3.1. Registrikood või isikukood 1.3.2. Nimi 1.3.3. Õiguslik vorm või asutuse liik 1.3.4. Kontakttelefon 1.3.5. E-posti aadress 1.3.6. Staatus äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris 1.3.7. Põhitegevusala (EMTAKi kood ja sellele vastav põhitegevusala) 1.4. Asukoht 1.4.1. Maakond 1.4.2. Omavalitsus 1.4.3. Asustusüksus 1.4.4. Väikekoht 1.4.5. Liikluspind 1.4.6. Aadressinumber 1.4.7. Hoone osa 1.4.8. X-koordinaat 1.4.9. Y-koordinaat 1.5. Asukoha kontaktandmed 1.5.1. Kontakttelefon 1.5.2. Faks 1.5.3. E-posti aadress 1.5.4. Veebileht 1.6. Spordialane teenindus 1.6.1. Ühildub teise spordiobjektiga (veebilink) 1.6.2. Riietus- ja pesemisruumide asukoht (hoone nimi, ainult rajatiste puhul) 1.6.3. Riietusruumide arv 1.6.4. Riietusruumide mahutavus 1.6.5. Pesemisruumide arv 1.6.6. Dušikohtade arv 1.6.7. Saunad (leiliruumide arv) 1.6.8. WC-kohtade arv 1.6.9. Pissuaaride arv 1.6.10. Õpperuumide arv 1.6.11. Õperuumide mahutavus (istekohtade arv) 1.6.12. Statsionaarse kohviku olemasolu 1.6.13. Istekohtade arv kohvikus 1.6.14. Statsionaarse majutuse olemasolu 1.6.15. Voodikohtade arv 1.6.16. Interneti püsiühenduse olemasolu 1.6.17. Avaliku WIFI olemasolu 1.6.18. Parkimiskohtade arv (külastajate parkimiskohtade arv spordiobjektile kuuluvas parklas ja territooriumil) 1.6.19. Puuetega inimestele mõeldud infrastruktuuri olemasolu 1.6.20. Puuetega inimestele mõeldud infrastruktuuri kirjeldus 1.6.21. Muu info 1.7. Sportimispaigad 1.8. Kuulumine kompleksi (nimi) 1.9. Spordiobjekti fotod 2. Ehitisregistri andmed 8  2.1. Ehitise ehitisregistri kood 2.2. Ehitise nimetus 2.3. Ehitise staatus 2.4. Ehitise kogu kasulik pind 2.5. Ehitise spordiga seotud kasuliku pinna spetsifikatsioon 2.6. Ehitise omandi liigi kood 2.7. Ehitise suletud netopind 2.8. Ehitisalune pind 2.9. Ehitise esmane kasutus 3. Orienteerumiskaardi andmed 3.1. Orienteerumiskaardi EOL kood 3.2. Orienteerumiskaardi nimetus 3.3. Digiteeritud kaardi asukoht (veebilink) 3.4. Orienteerumiskaardi sihtotstarve 3.5. Orienteerumisterritooriumi asukoht – maakond 3.6. Orienteerumisterritooriumi asukoht – geograafiline koordinaat (kaardi tsentri wgs-84) 3.7. Orienteerumiskaardil kaardistatud ala suurus 3.8. Orienteerumiskaardi suurus 3.9. Orienteerumiskaardi mõõtkava 3.10. Orienteerumiskaardi kõrgusjoonte vahe 3.11. Orienteerumiskaardi esmase kasutuselevõtmise aasta 3.12. Orienteerumiskaardi varalise autoriõiguse kuuluvus 3.13. Orienteerumiskaardi staatus 4. Sportimispaiga üldandmed 4.1. Sportimispaiga liik 4.2. Sportimispaiga nimi 4.3. Sportimispaiga staatus 4.4. Sportimispaiga seotus spordialade ja distsipliinidega 4.5. Tehnilise seisukorra hinnang 4.6. Rahvusvaheliste spordialaliitude antud ja muud sertifikaadid 4.7. Sportimispaiga vastavus spordialaliitude nõuetele 5. Sportimispaiga tehnilised andmed 5.1. Pallimängude saal, hall või pallimängujoontega võimla 5.1.1. Pindala 5.1.2. Pikkus 5.1.3. Laius 5.1.4. Kõrgus 5.1.5. Teisaldatavad vaheseinad 5.1.6. Põranda pealispind 5.1.7. Teisaldatava spordipõranda olemasolu 5.1.8. Põranda täpsustus 5.1.9. Põranda paigaldamise aasta 5.1.10. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.1.11. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.1.12. Muud pealtvaatajate istekohad 5.1.13. Istekohad kokku 9  5.1.14. Valgustihedus (Eh) 5.1.15. Elektroonilised tulemustablood 5.1.16. Lisainfo tabloode kohta 5.1.17. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.1.18. Lisainfo 5.2. Squash’i-saal 5.2.1. Pindala 5.2.2. Pikkus 5.2.3. Laius 5.2.4. Kõrgus 5.2.5. Põranda pealispind 5.2.6. Põranda täpsustus 5.2.7. Seinakate 5.2.8. Valgustihedus (Eh) 5.2.9. Lisainfo 5.3. Aeroobika-, võimlemis- või liikumissaal 5.3.1. Pindala 5.3.2. Pikkus 5.3.3. Laius 5.3.4. Kõrgus 5.3.5. Põranda pealispind 5.3.6. Teisaldatava spordipõranda olemasolu 5.3.7. Põranda täpsustus 5.3.8. Põranda paigaldamise aasta 5.3.9. Teisaldatavad vaheseinad 5.3.10. Peegelseina olemasolu 5.3.11. Võimlemisstange olemasolu 5.3.12. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.3.13. Lisainfo 5.4. Jõu-, tõste- või muu trenažööride saal 5.4.1. Pindala 5.4.2. Põranda pealispind 5.4.3. Põranda täpsustus 5.4.4. Põranda paigaldamise aasta 5.4.5. Teisaldatavad vaheseinad 5.4.6. Inventari kirjeldus 5.4.7. Lisainfo 5.5. Matisaal 5.5.1. Pindala 5.5.2. Mattidega kaetud ala pikkus 5.5.3. Mattidega kaetud ala laius 5.5.4. Mati liik 5.5.5. Teisaldatavad vaheseinad 5.5.6. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.5.7. Lisainfo tabloode kohta 5.5.8. Lisainfo 5.6. Kergejõustikuhall 5.6.1. Pindala 5.6.2. Pikkus 5.6.3. Laius 10  5.6.4. Kõrgus 5.6.5. Ringraja pikkus 5.6.6. Ringraja jooksurajad 5.6.7. Jooksusirgete arv 5.6.8. (1.) Jooksusirge pikkus 5.6.9. (1.) Jooksusirge rajad 5.6.10. (2.) Jooksusirge pikkus 5.6.11. (2.) Jooksusirge rajad 5.6.12. Jooksuraja kate 5.6.13. Jooksuraja katte täpsustus 5.6.14. Jooksuraja katte paigaldamise aasta 5.6.15. Heitenurga olemasolu 5.6.16. Kuulitõukepaigad 5.6.17. Liivakastiga kaugus- ja kolmikhüppepaigad 5.6.18. Teivashüppematiga teivashüppepaigad 5.6.19. Kõrgushüppematiga kõrgushüppepaigad 5.6.20. Teisaldatavad vaheseinad 5.6.21. Valgustihedus (Eh) 5.6.22. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.6.23. Lisainfo tabloode kohta 5.6.24. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.6.25. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.6.26. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.6.27. Muud pealtvaatajate istekohad 5.6.28. Istekohad kokku 5.6.29. Lisainfo 5.7. Tennisehall 5.7.1. Olemus 5.7.2. Pindala 5.7.3. Pikkus 5.7.4. Laius 5.7.5. Kõrgus 5.7.6. Teisaldatavad vaheseinad 5.7.7. Kunstmurukattega tenniseväljakud 5.7.8. Kõvakattega tenniseväljakud 5.7.9. Vaipkattega tenniseväljakud 5.7.10. Saviliivakattega tenniseväljakud 5.7.11. Muu kattega tenniseväljakud 5.7.12. Väljakukatete täpsustus 5.7.13. Valgustihedus 5.7.14. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.7.15. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.7.16. Lisainfo tabloode kohta 5.7.17. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.7.18. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.7.19. Muud pealtvaatajate istekohad 5.7.20. Istekohad kokku 5.7.21. Lisainfo 5.8. Jalgpallihall 5.8.1. Olemus 11  5.8.2. Pindala 5.8.3. Jalgpalliväljaku pikkus 5.8.4. Jalgpalliväljaku laius 5.8.5. Kõrgus 5.8.6. Väljaku kate 5.8.7. Väljaku katte täpsustus 5.8.8. Väljaku katte paigaldamise aasta 5.8.9. Tehisvalgustuse olemasolu 5.8.10. Valgustihedus (Eh) 5.8.11. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.8.12. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.8.13. Lisainfo tabloode kohta 5.8.14. Alalised (hoone või maa külge ehitatud) istekohad 5.8.15. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.8.16. Muud pealtvaatajate istekohad 5.8.17. Sh katusealused istekohad 5.8.18. Istekohad kokku 5.8.19. Lisainfo 5.9. Ekstreemhall 5.9.1. Pindala 5.9.2. Pikkus 5.9.3. Laius 5.9.4. Kõrgus 5.9.5. Kirjeldus 5.9.6. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.9.7. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.9.8. Muud pealtvaatajate istekohad 5.9.9. Istekohad kokku 5.9.10. Lisainfo 5.10. Muu spordisaal 5.10.1. Otstarve 5.10.2. Pindala 5.10.3. Pikkus 5.10.4. Laius 5.10.5. Kõrgus 5.10.6. Põranda pealispind 5.10.7. Teisaldatava spordipõranda olemasolu 5.10.8. Põranda täpsustus 5.10.9. Põranda paigaldamise aasta 5.10.10. Teisaldatavad vaheseinad 5.10.11. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.10.12. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.10.13. Muud pealtvaatajate istekohad 5.10.14. Istekohad kokku 5.10.15. Valgustihedus 5.10.16. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.10.17. Lisainfo tabloode kohta 5.10.18. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.10.19. Lisainfo 5.11. Muu spetsiaalhall 12  5.11.1. Otstarve 5.11.2. Pindala 5.11.3. Pikkus 5.11.4. Laius 5.11.5. Kõrgus 5.11.6. Teisaldatavad vaheseinad 5.11.7. Põranda pealispind 5.11.8. Teisaldatava spordipõranda olemasolu 5.11.9. Põranda täpsustus 5.11.10. Põranda paigaldamise aasta 5.11.11. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.11.12. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.11.13. Muud pealtvaatajate istekohad 5.11.14. Istekohad kokku 5.11.15. Valgustihedus (Eh) 5.11.16. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.11.17. Lisainfo tabloode kohta 5.11.18. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.11.19. Lisainfo 5.12. Siseujumisbassein 5.12.1. Pikkus 5.12.2. Laius 5.12.3. Võistlusradade arv 5.12.4. Maksimaalne sügavus 5.12.5. Minimaalne sügavus 5.12.6. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.12.7. Lisainfo tabloode kohta 5.12.8. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.12.9. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.12.10. Lisainfo 5.13. Siselasketiir 5.13.1. Laskeraja maksimaalne pikkus 5.13.2. Laskekohtade arv 5.13.3. Sh 10 m liikuva märklaua rajad 5.13.4. Sh 50 m liikuva märklaua rajad 5.13.5. Elektrooniliste märklehtede olemasolu 5.13.6. Lisainfo 5.14. Sisejääväljak 5.14.1. Pindala 5.14.2. Pikkus 5.14.3. Laius 5.14.4. Jääväljaku ümber oleva vaba põrandaala pikkus 5.14.5. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.14.6. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.14.7. Lisainfo tabloode kohta 5.14.8. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.14.9. Lisainfo 5.15. Ratsutamishall 5.15.1. Pindala 5.15.2. Pikkus 13  5.15.3. Laius 5.15.4. Kõrgus 5.15.5. Põranda pealispind 5.15.6. Põranda täpsustus 5.15.7. Takistuste olemasolu 5.15.8. Alalised (sisse ehitatud) istekohad 5.15.9. Lisainfo 5.16. Kergejõustiku siseharjutuspaik 5.16.1. Kirjeldus 5.17. Veeremängusaal 5.17.1. Veeremängu rajad 5.17.2. Veereraja pikkus 5.17.3. Veereraja pealispind 5.17.4. Lisainfo 5.18. Siseronimissein 5.18.1. Kõrgus 5.18.2. Laius 5.18.3. Ronimisradade arv 5.18.4. Lisainfo 5.19. Muu sisesportimispaik 5.19.1. Kirjeldus 5.20. Veespordibaasi hoone 5.20.1. Kirjeldus 5.20.2. Elling 5.21. Muu spordi abihoone 5.21.1. Kirjeldus 5.22. Staadion 5.22.1. Sihtotstarve 5.22.2. Staadioni pikkus 5.22.3. Staadioni laius 5.22.4. Ringraja olemasolu 5.22.5. Ringraja pikkus 5.22.6. Ringraja jooksurajad 5.22.7. Rajad peasirgel 5.22.8. Rajad vastassirgel 5.22.9. Veetakistuse olemasolu 5.22.10. Jooksusirge olemasolu 5.22.11. Jooksusirgete arv 5.22.12. Jooksusirge pikkus 5.22.13. Jooksusirge rajad 5.22.14. Jooksuraja kate 5.22.15. Rajakatte täpsustus 5.22.16. Rajakatte paigaldamise aasta 5.22.17. Keskväljakul asuva jalgpalliväljaku olemasolu 5.22.18. Jalgpalliväljaku pikkus 5.22.19. Jalgpalliväljaku laius 5.22.20. Keskväljaku kate 5.22.21. Keskväljaku katte täpsustus 5.22.22. Keskväljaku katte paigaldamise aasta 5.22.23. Maandumiskastiga kaugus- ja kolmikhüppepaigad 14  5.22.24. Teivashüppematiga teivashüppepaigad 5.22.25. Kõrgushüppematiga kõrgushüppepaigad 5.22.26. Odaviskepaigad 5.22.27. Kuulitõukepaigad 5.22.28. Min 4 m kõrguse kaitsevõrguga ketta- ja vasaraheitepaigad 5.22.29. Tehisvalgustuse olemasolu 5.22.30. Valgustihedus (Eh) 5.22.31. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.22.32. Lisainfo tabloode kohta 5.22.33. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.22.34. Alalised istekohad 5.22.35. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.22.36. Muud pealtvaatajate istekohad 5.22.37. Sh katusealused istekohad 5.22.38. Istekohad kokku 5.22.39. Lisainfo 5.23. Jalgpalliväljak, v.a staadion 5.23.1. Pindala 5.23.2. Jalgpalliväljaku pikkus 5.23.3. Jalgpalliväljaku laius 5.23.4. Väljaku kate 5.23.5. Väljaku katte täpsustus 5.23.6. Väljaku katte paigaldamise aasta 5.23.7. Tehisvalgustuse olemasolu 5.23.8. Valgustihedus (Eh) 5.23.9. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.23.10. Lisainfo tabloode kohta 5.23.11. Alalised (hoone või maa külge ehitatud) istekohad 5.23.12. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.23.13. Muud pealtvaatajate istekohad 5.23.14. Sh katusealused istekohad 5.23.15. Istekohad kokku 5.23.16. Lisainfo 5.24. Korvpalliplats 5.24.1. Pindala 5.24.2. Pikkus 5.24.3. Laius 5.24.4. Väljaku kate 5.24.5. Väljaku katte täpsustus 5.24.6. Tehisvalgustuse olemasolu 5.24.7. Lisainfo 5.25. Võrkpalliplats 5.25.1. Pindala 5.25.2. Pikkus 5.25.3. Laius 5.25.4. Väljaku kate 5.25.5. Väljaku katte täpsustus 5.25.6. Tehisvalgustuse olemasolu 5.25.7. Lisainfo 5.26. Rannavõrkpalliplats 15  5.26.1. Pindala 5.26.2. Pikkus 5.26.3. Laius 5.26.4. Liivakihi paksus 5.26.5. Tehisvalgustuse olemasolu 5.26.6. Lisainfo 5.27. Multifunktsionaalne palliväljak 5.27.1. Pindala 5.27.2. Pikkus 5.27.3. Laius 5.27.4. Väljaku kate 5.27.5. Väljaku katte täpsustus 5.27.6. Tehisvalgustuse olemasolu 5.27.7. Lisainfo 5.28. Muu välispalliväljak 5.28.1. Pindala 5.28.2. Pikkus 5.28.3. Laius 5.28.4. Väljaku kate 5.28.5. Väljaku katte täpsustus 5.28.6. Tehisvalgustuse olemasolu 5.28.7. Lisainfo 5.29. Tenniseväljakute plats 5.29.1. Pindala 5.29.2. Pikkus 5.29.3. Laius 5.29.4. Kunstmurukattega tenniseväljakud 5.29.5. Kõvakattega tenniseväljakud 5.29.6. Vaipkattega tenniseväljakud 5.29.7. Saviliivakattega tenniseväljakud 5.29.8. Muu kattega tenniseväljakud 5.29.9. Väljakukatete täpsustus 5.29.10. Tehisvalgustuse olemasolu 5.29.11. Elektroonilised tulemustablood 5.29.12. Lisainfo tabloode kohta 5.29.13. Alalised (hoone või maa külge ehitatud) istekohad 5.29.14. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.29.15. Muud pealtvaatajate istekohad 5.29.16. Sh katusealused istekohad 5.29.17. Istekohad kokku 5.29.18. Lisainfo 5.30. Golfiväljak 5.30.1. Rajad 5.30.2. Väljaku pindala 5.30.3. Väljaku tüüp 5.30.4. Väljaku par 5.30.5. Harjutusväljaku olemasolu 5.30.6. Driving range harjutuskohad 5.30.7. Practice green’i olemasolu 5.30.8. Putting green’i olemasolu 16  5.30.9. Bunker’i olemasolu 5.30.10. Chipping green’i olemasolu 5.30.11. Lisainfo 5.31. Golfi harjutusväljak 5.31.1. Driving range harjutuskohad 5.31.2. Practice green’i olemasolu 5.31.3. Putting green’i olemasolu 5.31.4. Bunker’i olemasolu 5.31.5. Chipping green’i olemasolu 5.31.6. Lisainfo 5.32. Kergejõustiku harjutusväljak, v.a staadion 5.32.1. Väljaku pindala 5.32.2. Väljaku pikkus 5.32.3. Väljaku laius 5.32.4. Väljaku kate 5.32.5. Väljaku katte täpsustus 5.32.6. Jooksusirge olemasolu 5.32.7. Jooksusirge pikkus 5.32.8. Jooksusirge rajad 5.32.9. Jooksuraja kate 5.32.10. Rajakatte täpsustus 5.32.11. Maandumiskastiga kaugus- ja kolmikhüppepaigad 5.32.12. Teivashüppematiga teivashüppepaigad 5.32.13. Kõrgushüppematiga kõrgushüppepaigad 5.32.14. Odaviskepaigad 5.32.15. Kuulitõukepaigad 5.32.16. Min 4 m kõrguse kaitsevõrguga ketta- ja vasaraheitepaigad 5.32.17. Tehisvalgustuse olemasolu 5.32.18. Lisainfo 5.33. Jäähoki- või uisuplats 5.33.1. Pindala 5.33.2. Pikkus 5.33.3. Laius 5.33.4. Tehisvalgustuse olemasolu 5.33.5. Tegevushooaeg 5.33.6. Lisainfo 5.34. BMX-rada 5.34.1. Raja pikkus 5.34.2. Raja laius 5.34.3. Raja kate 5.34.4. Raja katte täpsustus 5.34.5. Kirjeldus 5.34.6. Tehisvalgustuse olemasolu 5.34.7. Lisainfo 5.35. Ekstreemspordiväljak 5.35.1. Väljaku pindala 5.35.2. Väljaku pikkus 5.35.3. Väljaku laius 5.35.4. Kirjeldus 5.35.5. Tehisvalgustuse olemasolu 17  5.35.6. Lisainfo 5.36. Muu spordiväljak 5.36.1. Otstarve 5.36.2. Pindala 5.36.3. Pikkus 5.36.4. Laius 5.36.5. Kate 5.36.6. Katte täpsustus 5.36.7. Tehisvalgustuse olemasolu 5.36.8. Alalised (hoone või maa külge ehitatud) istekohad 5.36.9. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.36.10. Muud pealtvaatajate istekohad 5.36.11. Sh katusealused istekohad 5.36.12. Istekohad kokku 5.36.13. Lisainfo 5.37. Sportliku liikumise rada 5.37.1. Rada algab ja lõpeb samas punktis 5.37.2. Raja algus ja lõpp 5.37.3. Raja kirjeldus 5.37.4. Erinevate radade arv 5.37.5. Raja pikkus 5.37.6. Tehisvalgustusega raja pikkus 5.37.7. Raja laius 5.37.8. Raja kate 5.37.9. Raja katte täpsustus 5.37.10. Lisainfo 5.38. Suusarada 5.38.1. Rada algab ja lõpeb samas punktis 5.38.2. Raja algus ja lõpp 5.38.3. Raja kirjeldus 5.38.4. Kunstlumevalmidus 5.38.5. Erinevate radade arv 5.38.6. Raja pikkus 5.38.7. Tehisvalgustusega raja pikkus 5.38.8. Raja laius 5.38.9. Maksimaalne tõus 5.38.10. Kogutõus 5.38.11. Lisainfo 5.39. Rollerirada 5.39.1. Rada algab ja lõpeb samas punktis 5.39.2. Raja algus ja lõpp 5.39.3. Raja kirjeldus 5.39.4. Erinevate radade arv 5.39.5. Raja pikkus 5.39.6. Tehisvalgustusega raja pikkus 5.39.7. Raja laius 5.39.8. Lisainfo 5.40. Mäesuusa- või lumelauasõidu rada 5.40.1. Raja pikkus 5.40.2. Raja laius 18  5.40.3. Kõrguste vahe 5.40.4. Raja raskusaste 5.40.5. Tõstuki olemasolu 5.40.6. Tõstuki tüüp 5.40.7. Kunstlumevalmidus 5.40.8. Tehisvalgustuse olemasolu 5.40.9. Lisainfo 5.41. Mäesuusa- või lumelauasõidu lastenõlv 5.41.1. Raja pikkus 5.41.2. Raja laius 5.41.3. Tõstuki olemasolu 5.41.4. Tõstuki tüüp 5.41.5. Kunstlumevalmidus 5.41.6. Tehisvalgustuse olemasolu 5.41.7. Lisainfo 5.42. Lumelauapark 5.42.1. Kunstlumevalmidus 5.42.2. Tehisvalgustuse olemasolu 5.42.3. Kirjeldus 5.42.4. Lisainfo 5.43. Lumelaua halfpipe-renn 5.43.1. Pikkus 5.43.2. Laius 5.43.3. Kõrgus 5.43.4. Tehisvalgustuse olemasolu 5.43.5. Lisainfo 5.44. Auto- või motospordi ringrada 5.44.1. Raja pikkus 5.44.2. Raja laius 5.44.3. Sõidusuund 5.44.4. Raja mahutavus 5.44.5. Alalised istekohad 5.44.6. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.44.7. Sh katusealused istekohad 5.44.8. Istekohad kokku 5.44.9. Lisainfo 5.45. Kardirada 5.45.1. Raja pikkus 5.45.2. Raja laius 5.45.3. Sõidusuund 5.45.4. Raja mahutavus 5.45.5. Alalised istekohad 5.45.6. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.45.7. Sh katusealused istekohad 5.45.8. Istekohad kokku 5.45.9. Lisainfo 5.46. Auto- või motospordi krossirada 5.46.1. Raja pikkus 5.46.2. Raja laius 5.46.3. Asfaltkattega rajaosa pikkus 19  5.46.4. Kruusakattega rajaosa pikkus 5.46.5. Kõrguste vahe 5.46.6. Sõidusuund 5.46.7. Raja mahutavus 5.46.8. Alalised istekohad 5.46.9. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.46.10. Sh katusealused istekohad 5.46.11. Istekohad kokku 5.46.12. Lisainfo 5.47. Supermotorada 5.47.1. Raja pikkus 5.47.2. Raja laius 5.47.3. Asfaltkattega rajaosa pikkus 5.47.4. Loodusliku kattega rajaosa pikkus 5.47.5. Sõidusuund 5.47.6. Raja mahutavus 5.47.7. Alalised istekohad 5.47.8. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.47.9. Sh katusealused istekohad 5.47.10. Istekohad kokku 5.47.11. Lisainfo 5.48. Muu tehnikaspordi rada, v.a veemotorada 5.48.1. Rada algab ja lõpeb samas punktis 5.48.2. Raja algus ja lõpp 5.48.3. Raja pikkus 5.48.4. Raja laius 5.48.5. Raja kate 5.48.6. Sõidusuund 5.48.7. Raja mahutavus 5.48.8. Alalised istekohad 5.48.9. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.48.10. Sh katusealused istekohad 5.48.11. Istekohtade arv kokku 5.48.12. Lisainfo 5.49. Välilasketiir 5.49.1. Laskeraja maksimaalne pikkus 5.49.2. Laskekohtade arv 5.49.3. Sh 10 m liikuva märklaua rajad 5.49.4. Sh 50 m liikuva märklaua rajad 5.49.5. Elektrooniliste märklehtede olemasolu 5.49.6. Lisainfo 5.50. Jahilasketiir 5.50.1. Kaevikraja (trap) laskevõimaluse olemasolu 5.50.2. Kaarraja (skeet) laskevõimaluse olemasolu 5.50.3. Duubel-trap’i (paarismärgid kaevikrajal) võimalus 5.50.4. Automaat-trap’i võimalus 5.50.5. Jahipraktilise laskmise (sporting) võimalus 5.50.6. Compak sporting’u võimalus 5.50.7. Lisainfo 5.51. Laskesuusatamise lasketiir 20  5.51.1. Laskekohtade arv 5.51.2. Elektrooniliste märklaudade olemasolu 5.51.3. Alalised istekohad 5.51.4. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.51.5. Sh katusealused istekohad 5.51.6. Istekohad kokku 5.51.7. Lisainfo 5.52. Vibu- või ammutiir 5.52.1. Laskeraja maksimaalne pikkus 5.52.2. Laskekohtade arv 5.52.3. Tehisvalgustuse olemasolu 5.52.4. Lisainfo 5.53. Maastikuviburada 5.53.1. Raja pikkus 5.53.2. Sihtmärkide arv rajal 5.53.3. 3D-sihtmärkide võimalus 5.53.4. Lisainfo 5.54. Välisujumisbassein 5.54.1. Eelsoojenduse olemasolu 5.54.2. Pikkus 5.54.3. Laius 5.54.4. Võistlusradade arv 5.54.5. Maksimaalne sügavus 5.54.6. Minimaalne sügavus 5.54.7. Lisainfo 5.55. Suusahüppemägi 5.55.1. Hüppemäe projekteeritud võimsus 5.55.2. Suvekatte olemasolu 5.55.3. Tõstuki või lifti olemasolu 5.55.4. Tehisvalgustuse olemasolu 5.55.5. Kohtunike torni olemasolu 5.55.6. Lisainfo 5.56. Velodroom 5.56.1. Ringraja pikkus 5.56.2. Ringraja laius 5.56.3. Ringraja kate 5.56.4. Ringraja katte täpsustus 5.56.5. Kalle sirgetel 5.56.6. Kalle kurvides 5.56.7. Keskväljakul asuva jalgpalliväljaku olemasolu 5.56.8. Jalgpalliväljaku pikkus 5.56.9. Jalgpalliväljaku laius 5.56.10. Keskväljaku kate 5.56.11. Keskväljaku katte täpsustus 5.56.12. Tehisvalgustuse olemasolu 5.56.13. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.56.14. Lisainfo tabloode kohta 5.56.15. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.56.16. Alalised istekohad 5.56.17. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 21  5.56.18. Sh katusealused istekohad 5.56.19. Istekohad kokku 5.56.20. Lisainfo 5.57. Hipodroom 5.57.1. Ringraja pikkus 5.57.2. Ringraja laius 5.57.3. Ringraja kate 5.57.4. Keskväljaku pikkus 5.57.5. Keskväljaku laius 5.57.6. Keskväljaku kate 5.57.7. Tehisvalgustuse olemasolu 5.57.8. Elektroonilise tulemustabloo olemasolu 5.57.9. Lisainfo tabloode kohta 5.57.10. Statsionaarse helivõimendussüsteemi olemasolu 5.57.11. Alalised istekohad 5.57.12. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.57.13. Sh katusealused istekohad 5.57.14. Istekohad kokku 5.57.15. Lisainfo 5.58. Kolmevõistluse maastikurada 5.58.1. Maksimaalne distantsi pikkus 5.58.2. Takistuste arv 5.58.3. Takistuse liik 5.58.4. Lisainfo 5.59. Ratsaspordiväljak 5.59.1. Väljaku pindala 5.59.2. Väljaku pikkus 5.59.3. Väljaku laius 5.59.4. Väljaku kate 5.59.5. Takistuse liik 5.59.6. Võistlusala piiratus 5.59.7. Tehisvalgustuse olemasolu 5.59.8. Kohtunike torni olemasolu 5.59.9. Alalised istekohad 5.59.10. Istekohad teisaldatavatel tribüünidel 5.59.11. Sh katusealused istekohad 5.59.12. Istekohad kokku 5.59.13. Lisainfo 5.60. Välisronimissein 5.60.1. Kõrgus 5.60.2. Laius 5.60.3. Ronimisrajad 5.60.4. Lisainfo 5.61. Jõulinnak 5.61.1. Inventari kirjeldus 5.61.2. Lisainfo 5.62. Disc golf’i park 5.62.1. Korvide (radade) arv 5.62.2. Radade kirjeldus 5.62.3. Lisainfo 22 5.63..Veelauapark 5.63.1. Veekoguala 5.63.2. Kirjeldus 5.63.3. Lisainfo 5.64. Muu välissportimispaik 5.64.1. Kirjeldus 5.65. Spordiotstarbeline slipp 5.65.1. Veekoguala 5.65.2. Maksimaalne süvis 5.66. Spordiotstarbeline paadisild 5.66.1. Veekoguala 5.66.2. Randumissilla pikkus 5.66.3. Randumissilla laius 5.67. Muu spordi abirajatis 5.67.1. Kirjeldus 5.68. Lennuspordi lennuväli 5.68.1. Kirjeldus 5.68.2. Lennuradade parameetrid 5.69. Purjespordisadam 5.69.1. Veekoguala 5.69.2. Kaikohad 5.69.3. Maksimaalne pikkus 5.69.4. Maksimaalne süvis 5.69.5. Tegevushooaeg 5.69.6. Paadikuur 5.69.7. Lisainfo 5.70. Jalgsi-, jalgratta- või veematkarada 5.70.1. Raja liik 5.70.2. Raja tutvustus 5.70.3. Matkaraja kasutamise aeg 5.70.4. Raja raskusaste 5.70.5. Raja pikkus ja marsruut 5.70.6. Keskmine läbimise aeg 5.70.7. Raja algus ja lõpp 5.70.8. Lisainfo 5.71. Sportimiseks kasutatav kergliiklustee 5.71.1. Algus ja lõpp 5.71.2. Tee pikkus 5.71.3. Tehisvalgustusega tee(osa) pikkus 5.71.4. Tee laius 5.71.5. Pinnakate 5.71.6. Tee katte täpsustus 5.71.7. Lisainfo 6. Sportimispaigaga seonduvate spordialade ja distsipliinide parameetrid 6.1. Ameerika jalgpall 6.1.1. Ameerika jalgpalli väljakute arv 6.1.2. Ameerika jalgpalli väljaku(te) mõõtmed 6.2. Curling 6.2.1. Curling’u-radade arv 23  6.2.2. Curling’u-kivide olemasolu 6.3. Indiaca 6.3.1. Samal ajal kasutatavate indiaca-väljakute arv 6.4. Jalgpall 6.4.1. Jalgpalliväljakute arv 6.4.2. Sh miinimumnõuetele vastava suurusega jalgpalliväljakute arv 6.4.3. Sh rahvusvahelistele nõuetele vastava suurusega jalgpalliväljakute arv 6.5. Rannajalgpall 6.5.1. Rannajalgpalliväljakute arv 6.5.2. Rannajalgpalliväljaku(te) mõõtmed 6.6. Saalijalgpall 6.6.1. Saalijalgpalliväljakute arv 6.6.2. Saalijalgpalliväljaku(te) mõõtmed 6.7. Judo 6.7.1. Judotatami olemasolu 6.8. Jõutõstmine 6.8.1. Tõstekangi olemasolu 6.8.2. Kükipuki olemasolu 6.8.3. Surumispingi olemasolu 6.9. Jäähoki 6.9.1. Jäähokiväljakute arv 6.9.2. Sh miinimumnõuetele vastava suurusega jäähokiväljakute arv 6.9.3. Sh rahvusvahelistele nõuetele vastava suurusega jäähokiväljakute arv 6.10. Jääpall 6.10.1. Jääpalliväljakute arv 6.10.2. Jääpalliväljaku(te) mõõtmed 6.11. Koroona ja novus 6.11.1. Samal ajal kasutatavate normaalmõõtmeliste koroonalaudade arv 6.11.2. Samal ajal kasutatavate normaalmõõtmeliste novus’e-laudade arv 6.12. Korvpall 6.12.1. Normaalmõõtmeliste korvpalliväljakute arv 6.12.2. Sh rahvusvaheliste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga normaalmõõtmeliste korvpalliväljakute arv 6.12.3. Samal ajal kasutatavate normaalmõõtmeliste korvpalliväljakute arv 6.12.4. 26 × 14 m korvpalliväljakute arv 6.12.5. 24 × 13 m korvpalliväljakute arv 6.12.6. Samal ajal kasutatavate minikorvpalliväljakute arv 6.12.7. Samal ajal kasutatavate 3 × 3 korvpalliväljakute arv 6.13. Kriket 6.13.1. Kriketiväljakute arv 6.13.2. Kriketiväljaku(te) mõõtmed 6.14. Kurnimäng 6.14.1. Kurnimänguväljakute arv 6.15. Käsipall 6.15.1. Normaalmõõtmeliste käsipalliväljakute arv 6.15.2. Sh rahvusvaheliste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga normaalmõõtmeliste käsipalliväljakute arv 6.15.3. Sh rahvusvaheliste tiitlivõistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga normaalmõõtmeliste käsipalliväljakute arv 6.15.4. Vähendatud mõõtmetega käsipalliväljakute arv 24  6.15.5. Vähendatud mõõtmetega käsipalliväljaku(te) mõõtmed 6.15.6. Samal ajal kasutatavate käsipalliväljakute arv (v.a rannakäsipalliväljakud) 6.15.7. Rannakäsipalliväljakute arv 6.16. Lauatennis 6.16.1. Samal ajal kasutatavate normaalmõõtmeliste lauatenniselaudade arv 6.17. Maadlus 6.17.1. Täismõõtmelise maadlusmati olemasolu 6.18. Maahoki 6.18.1. Maahokiväljakute arv 6.18.2. Maahokiväljaku(te) mõõtmed 6.19. Minigolf 6.19.1. Minigolfi mänguradade arv 6.20. Petanque 6.20.1. Petanque’i-väljakute arv 6.21. Pesapall 6.21.1. Pesapalliväljakute arv 6.21.2. Pesapalliväljaku mõõtmed 6.22. Piljard 6.22.1. Samal ajal kasutatavate normaalmõõtmeliste piljardilaudade arv 6.22.2. Sh samal ajal kasutatavate võistluslaudade arv 6.22.3. Mänguliigid 6.23. Poks 6.23.1. Poksiringi olemasolu 6.23.2. Poksiringi mõõtmed 6.24. Ragbi 6.24.1. Ragbiväljakute arv 6.24.2. Ragbiväljaku(te) mõõtmed 6.25. Saalihoki 6.25.1. Täismõõtmeliste saalihokiväljakute arv 6.25.2. Vähendatud mõõtmetega saalihokiväljakute arv 6.25.3. Vähendatud mõõtmetega saalihokiväljaku(te) mõõtmed 6.25.4. Samal ajal kasutatavate saalihokiväljakute arv 6.26. Softball 6.26.1. Softball’i-väljakute arv 6.26.2. Softball’i-väljaku(te) mõõtmed 6.27. Squash 6.27.1. Samal ajal kasutatavate squash’i-väljakute arv 6.27.2. Sh klaasist tagaseinaga squash’i-väljakute arv 6.27.3. Normaalmõõtmeliste squash’i paarismängu väljakute arv 6.27.4. Normaalmõõtmeliste squash’i üksikmängu väljakute arv 6.28. Sulgpall 6.28.1. Samal ajal kasutatavate sulgpalliväljakute arv 6.28.2. Piisava vabaalaga sulgpalliväljakute arv 6.29. Taekwondo ITF 6.29.1. Taekwondo tatami olemasolu 6.30. Taekwondo WTF 6.30.1. Taekwondo tatami olemasolu 6.31. Tennis 6.31.1. Normaalmõõtmeliste tennise paarismängu väljakute arv 25  6.31.2. Sh nõuetekohase minimaalse vabaalaga väljakute arv 6.31.3. Sh riigisiseste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga väljakute arv 6.31.4. Sh rahvusvaheliste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga väljakute arv 6.31.5. Sh suurvõistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga väljakute arv 6.31.6. Normaalmõõtmeliste tennise üksikmängu väljakute arv 6.31.7. Samal ajal kasutatavate tenniseväljakute arv 6.32. Tõstesport 6.32.1. Tõstepõranda olemasolu 6.33. Veepall 6.33.1. Veepallireeglitele vastavate veepallijoonte ja -väravate paigaldamise valmidus 6.34. Vehklemine 6.34.1. Elektrifitseeritud vehklemisradade arv 6.35. Vettehüpped 6.35.1. Hoolauad ja platvormid 6.36. Akrobaatiline võimlemine 6.36.1. Akroraja (tumbling) olemasolu 6.36.2. Poomi olemasolu 6.36.3. Kitse olemasolu 6.36.4. Rööbaspuude olemasolu 6.36.5. Eri kõrgusega rööbaspuude olemasolu 6.36.6. Kangi olemasolu 6.36.7. Hobuse olemasolu 6.36.8. Sanghobuse olemasolu 6.36.9. Rõngaste olemasolu 6.36.10. Pehmete mattide (5–30 cm) olemasolu 6.36.11. Trampeti (laste) olemasolu 6.36.12. Trampeti (võistlus) olemasolu 6.36.13. Hoolaudade olemasolu 6.36.14. Võimlemiskastide olemasolu 6.36.15. Trampoliini (batuudi) olemasolu 6.37. Ilu- ja rühmvõimlemine 6.37.1. Iluvõimlemisvaiba olemasolu 6.38. Rannavõrkpall 6.38.1. Normaalmõõtmeliste rannavõrkpalliväljakute arv 6.38.2. Sh riigisiseste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga normaalmõõtmeliste rannavõrkpalliväljakute arv 6.38.3. Sh rahvusvaheliste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga normaalmõõtmeliste rannavõrkpalliväljakute arv 6.38.4. Samal ajal kasutatavate rannavõrkpalliväljakute arv 6.39. Võrkpall 6.39.1. Normaalmõõtmeliste võrkpalliväljakute arv 6.39.2. Sh riigisiseste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga normaalmõõtmeliste võrkpalliväljakute arv 6.39.3. Sh rahvusvaheliste võistluste jaoks nõuetekohase vabaalaga normaalmõõtmeliste võrkpalliväljakute arv 6.39.4. Samal ajal kasutatavate normaalmõõtmeliste võrkpalliväljakute arv 6.39.5. Samal ajal kasutatavate minivõrkpalliväljakute arv 26 7. Spordiobjekti andmehalduri andmed 7.1. Isikukood 7.2. Eesnimi 7.3. Perekonnanimi 7.4. Amet 7.5. Kontakttelefon 7.6. E-posti aadress 7.7. Esindusõiguse alusdokument 7.8. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 7.9. Esindusõiguse kehivuse lõpp (kuupäev) 7.10. Eelistatud suhtluskeel 8. Spordiobjekti andmete sisestaja andmed 8.1. Isikukood 8.2. Eesnimi 8.3. Perekonnanimi 8.4. Amet organisatsioonis 8.5. Telefon 8.6. E-posti aadress 8.7. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 8.8. Esindusõiguse kehtivuse lõpp (kuupäev) 8.9. Eelistatud suhtluskeel IV. TREENERITE ALAMANDMEKOGU 1. Treeneri, treenerikutse taotleja ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku üldandmed 1.1. Isikut identifitseerivad andmed 1.1.1. Isikukood 1.1.2. Eesnimi 1.1.3. Perekonnanimi 1.1.4. Sugu 1.1.5. Kodakondsus 1.1.6. Surma kuupäev 1.1.7. Elukoht – maakond 1.1.8. Elukoht – omavalitsus 1.1.9. Elukoht – asustusüksus 1.1.10. Elukoht – lähiaadress 1.1.11. Elukoht – postiindeks 1.2. Hariduse andmed ja kontaktandmed 1.2.1. Omandatud kõrgem spordialane haridus 1.2.2. Spordialase kõrghariduse omandamise aasta 1.2.3. Omandatud muu haridustase 1.2.4. Haridust tõendava dokumendi koopia failina 1.2.5. Kontaktandmed – maakond 1.2.6. Kontaktandmed – omavalitsus 1.2.7. Kontaktandmed – asustusüksus 1.2.8. Kontaktandmed – lähiaadress 1.2.9. Kontaktandmed – postiindeks 1.2.10. Kontaktandmed – kontakttelefon 27  1.2.11. Kontaktandmed – e-posti aadress 1.2.12. Suhtluskeel 1.2.13. Treenerikutse taotleja CV 2. Treenerikutse andmed 2.1. Isikukood 2.2. Spetsialiseerumine spordialale või distsipliinile, millega seoses isik kantakse treenerite registrisse 2.3. Kutse andmise staatus (ei ole, taotleb, kinnitatud, arhiivis) 2.4. Kutse nimetus ja kutsetase 2.5. Kutse andja poolt kutseregistrisse kantud kutsetunnistuse registreerimisnumber 2.6. Kutse väljaandmise kuupäev 2.7. Kutse kehtivuse algus (kuupäev) 2.8. Kutse kehtivuse lõpp (kuupäev) 3. Treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive spordiklubis või spordialaliidus 3.1. Isikukood 3.2. Spordiala või distsipliin, millel treener või sporditegevust juhendav treenerikutseta isik organisatsioonis tegutseb 3.3. Selle spordiorganisatsiooni registrikood, kus isik tegutseb treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna 3.4. Treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise vorm (töötamine töölepingu alusel täistööajaga; töölepingu alusel osalise tööajaga; töövõtulepingu alusel; füüsilisest isikust ettevõtjana või vabatahtlikuna) 3.5. Märge treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise alguse kohta (kuupäev) 3.6. Märge treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise lõpu kohta (kuupäev) 4. Treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutseva isiku tööhõive spordikoolis 4.1. Isikukood 4.2. Spordiala või distsipliin, mille treeneri, sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna või spordi õppekava õpetajana isik spordikoolis tegutseb 4.3. Selle spordikooli registrikood, kus isik tegutseb treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna 4.4. Märge treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise alguse kohta (kuupäev) 4.5. Märge treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuna tegutsemise lõpu kohta (kuupäev) 5. Treenerikutse tasemekoolitused 5.1. Koolituse läbinute isikukoodid 5.2. Koolituse korraldanud spordialaliit 5.3. Koolituse liik (eriala, üldained, täienduskoolitus, esmaabi) 5.4. Koolituse taseme klassifikatsioon 5.5. Koolituse maht (koolitustundide arv) 5.6. Koolituse toimumine ESF projekti raames 28  5.7. Koolituse toimumise algus (kuupäev) 5.8. Koolituse toimumise lõpp (kuupäev) 5.9. Koolituse toimumise koht 5.10. Koolituse korraldaja nimetus 5.11. Koolituse nimetus 6. Treenerikutset andvad kutsekomisjonid ja antavad treenerikutsed 6.1. Kutsekomisjoni nimetus 6.2. Antava kutse nimetus ja tasemed 6.3. Spordiala või distsipliin 6.4. Kutsekomisjoni kontaktisiku nimi 6.5. Kutsekomisjoni infotelefon 6.6. Kutsekomisjoni info e-posti aadress 7. Kutsekomisjoni liikmed 7.1. Kutsekomisjoni liikme isikukood 7.2. Kutsekomisjoni liikme eesnimi 7.3. Kutsekomisjoni liikme perekonnanimi 7.4. Kutsekomisjoni liikme esindatav institutsioon 7.5. Kutsekomisjoni liikme esindatav osaline 7.6. Kutsekomisjoni liikme roll 7.7. Kutsekomisjoni liikme kontakttelefon 7.8. Kutsekomisjoni liikme e-posti aadress 8. Treenerikutse andmine 8.1. Kutse andmine 8.1.1. Kutsekomisjoni nimetus 8.1.2. Hindamise kuupäev 8.1.3. Treenerikutse taotlejate nimekiri 8.1.4. Kutse andmise staatus (kutsenimetus ja -tase, ei ilmunud kohale, ei läbinud) 8.1.5. Kutse andmisega seotud dokumentide failid 8.2. Kutsekomisjoni koosseis ja liikmete nõusolek kutse andmise kohta 8.2.1. Kutsekomisjoni liikme isikukood 8.2.2. Kutsekomisjoni liikme nõusolek 8.3. Treenerikutse taotleja andmed 8.3.1. Isikukood 8.3.2. Taotletav kutse 8.3.3. Taotletav kutsetase 8.3.4. Kutse taotlemisega seotud dokumentide failid V SPORDIHARRASTAJATE ALAMANDMEKOGU 1. Spordiorganisatsioonide harrastajate andmed 1.1. Treeningrühmade andmed 1.1.1. Spordiorganisatsiooni registrikood 1.1.2. Spordiorganisatsiooni nimi 1.1.3. Distsipliin või spordiala 1.1.4. Treeningrühma nimi 29 1.1.5. Treeneri isikukood 1.1.6. Treeneri perekonnanimi 1.1.7. Treeneri eesnimi 1.1.8. Abitreenerite isikukoodid 1.1.9. Abitreenerite perekonnanimed 1.1.10. Abitreenerite eesnimed 1.1.11. Tunniplaan (nädalapäev, treeningu algusaeg, treeningu lõpuaeg) koos treeningu läbiviimise kohaga 1.2. Spordiharrastajate andmed 1.2.1. Distsipliin või spordiala 1.2.2. Isikukood 1.2.3. Perekonnanimi 1.2.4. Eesnimi 1.2.5. Sugu 1.2.6. Elukoht – maakond 1.2.7. Elukoht – kohalik omavalitsus 1.2.8. Kuulumine treeningrühma (treeningrühma nimi) või individuaalsportlane 1.2.9. Erivajadusega harrastaja (jah/ei) 1.2.10. Harrastaja arvestamine 1.2.11. Terviseuuringu läbiviimise kuupäev 1.2.12. Läbiviidud terviseuuringu tase 1.2.13. Terviseuuringu läbi viinud asutus 2. Spordikoolide harrastajate andmed 2.1. Treeningrühmade andmed 2.1.1. Spordikooli või tema pidaja registrikood 2.1.2. Spordikooli nimi 2.1.3. Distsipliin või spordiala 2.1.4. Treeningrühma nimi 2.1.5. Treeneri isikukood 2.1.6. Treeneri perekonnanimi 2.1.7. Treeneri eesnimi 2.1.8. Abitreenerite isikukoodid 2.1.9. Abitreenerite perekonnanimed 2.1.10. Abitreenerite eesnimed 2.1.11. Tunniplaan (nädalapäev, treeningu algusaeg, treeningu lõpuaeg) koos treeningu läbiviimise kohaga 2.2. Spordikooli õppurite andmed 2.2.1. Distsipliin või spordiala 2.2.2. Kuulumine treeningrühma (treeningrühma nimi) või individuaalsportlane 2.2.3. Isikukood 2.2.4. Perekonnanimi 2.2.5. Eesnimi 2.2.6. Sugu 2.2.7. Elukoht – maakond 2.2.8. Elukoht – kohalik omavalitsus 2.2.9. Erivajadusega harrastaja (jah/ei) 30 2.2.10. Harrastaja arvestamine 2.2.11. Terviseuuringu läbiviimise kuupäev 2.2.12. Läbiviidud terviseuuringu tase 2.2.13. Terviseuuringu läbiviinud asutus 3. Spordialaliidu litsentseeritud sportlaste andmed 3.1. Spordialaliidu registrikood 3.2. Spordialaliidu nimi 3.3. Distsipliin või spordiala 3.4. Isikukood 3.5. Perekonnanimi 3.6. Eesnimi 3.7. Sugu 3.8. Elukoht – maakond 3.9. Elukoht – kohalik omavalitsus 3.10. E-posti aadress 3.11. Litsentsi number 3.12. Litsentsi täpsustus 3.13. Litsentsi väljastamise kuupäev 3.14. Litsentsi kehtivuse lõpukuupäv 3.15. Esindatava organisatsiooni registrikood 3.16. Esindatava organisatsiooni nimi 3.17. Treeneri või juhendaja isikukood 3.18. Treeneri või juhendaja perekonnanimi 3.19. Treeneri või juhendaja eesnimi 4. Sportlaste stipendiumide, sportlaste lepingute ja sportlaste toetuste andmed 4.1. Sportlase stipendiumi andmed 4.1.1. Maksja registrikood 4.1.2. Maksja nimi 4.1.3. Stipendiumi maksmise alusdokument 4.1.4. Saaja isikukood 4.1.5. Saaja nimi 4.1.6. Saaja e-posti aadress 4.1.7. Stipendiumi summa 4.1.8. Stipendiumi määramise kuupäev 4.1.9. Stipendiumi perioodi lõppkuupäev 4.1.10. Makse kuupäev 4.1.11. Makse summa 4.2. Sportlase lepingu andmed 4.2.1. Tööandja registrikood 4.2.2. Tööandja nimi 4.2.3. Töötaja isikukood või sünniaeg 4.2.4. Töötaja perekonnanimi 4.2.5. Töötaja eesnimi 4.2.6. Lepingu alguskupäev 4.2.7. Lepingu lõppkuupäev 4.2.8. Kande tüüp TÖRis 31 4.3.Sportlase toetuse andmed 4.3.1. Maksja registrikood 4.3.2. Maksja nimi 4.3.3. Toetuse maksmise alusdokument 4.3.4. Saaja isikukood 4.3.5. Saaja perekonnanimi 4.3.6. Saaja eesnimi 4.3.7. Saaja e-posti aadress 4.3.8. Toetuse summa 4.3.9. Toetuse määramise kuupäev 4.3.10. Toetuse perioodi lõppkuupäev 4.3.11. Makse kuupäev 4.3.12. Makse summa 4.4.Stipendiumide ja toetuste maksja (KOV) andmehalduri andmed 4.4.1. Registrikood 4.4.2. Organisatsiooni nimi 4.4.2. Isikukood 4.4.3. Eesnimi 4.4.4. Perekonnanimi 4.4.5. Amet 4.4.6. Kontakttelefon 4.4.7. E-posti aadress 4.4.8. Esindusõiguse alusdokument 4.4.9. Esindusõiguse kehtivuse algus (kuupäev) 4.4.10. Esindusõiguse kehivuse lõpp (kuupäev) 4.4.11. Eelistatud suhtluskeel VI SPORDITULEMUSTE ALAMANDMEKOGU 1. Võistluse andmed 1.1. Hooaeg 1.2. Spordiala 1.3. Võistluse tüüp 1.4. Võistluse nimetus 1.5. Võistluse alguskuupäev 1.6. Võistluse lõpukuupäev 1.7. Võistluse toimumise koht 1.8. Osalevate riikide, klubide või võistkondade arv 2. Võistlustulemused 2.1. Võistlusala 2.2. Kuupäev 2.3. Vanuseklass 2.4. Osalejate arv 2.5. Tulemus 2.6. Sportlase isikukood või sünniaeg 2.7. Sportlase sugu 2.8. Sportlase eesnimi 2.9. Sportlase perekonnanimi 32 2.10. Sportlase esindatava võistkonna nimi 2.11. Sportlase esindatava organisatsiooni registrikood 2.12. Sportlase esindatava organisatsiooni nimi 2.13. Sportlase esindatav riik 2.14. Võistlusprotokolli koopia 33  Kultuuriministri ____2019. a määrus nr __ „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ Lisa 2 Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitus SPORDIOBJEKT SPORTIMISPAIK 1. VÕIMLA, SPORDIHALL, 1.1. pallimängude saal, hall või SPORDISAAL pallimängujoontega võimla; 1.2. squash’i-saal; 1.3. aeroobika-, võimlemis- või liikumissaal; 1.4. jõu-, tõste- või muu trenažööride saal; 1.5. matisaal; 1.6. kergejõustikuhall; 1.7. tennisehall; 1.8. jalgpallihall; 1.9. ekstreemhall; 1.10. muu spordisaal; 1.11. muu spetsiaalhall. 2. SISEUJULA 2.1. siseujumisbassein. 3. SISETIIR 3.1. siselasketiir. 4. JÄÄHALL 4.1. sisejääväljak. 5. MANEEŽ 5.1. ratsutamishall. 6. MUU HOONES ASUV 6.1. kergejõustiku siseharjutuspaik; SPORDIOBJEKT 6.2. veeremängusaal; 6.3. siseronimissein; 6.4. muu sisesportimispaik. 7. SPORDI ABIHOONE 7.1. veespordibaasi hoone; 7.2. muu spordi abihoone. 8. STAADION 8.1. staadion. 9. VÄLISPALLIVÄLJAK 9.1. jalgpalliväljak, välja arvatud staadion; 9.2. korvpalliplats; 9.3. võrkpalliplats; 9.4. rannavõrkpalliplats; 9.5. multifunktsionaalne palliväljak; 9.6. muu välispalliväljak. 10. TENNISEPLATS 10.1. tenniseväljakute plats. 11. GOLFIVÄLJAK VÕI GOLFI 11.1. golfiväljak; HARJUTUSVÄLJAK 11.2. golfi harjutusväljak. 12. MUU SPORDIPLATS 12.1. kergejõustiku harjutusväljak, välja arvatud staadion; 12.2. jäähoki- või uisuplats; 12.3. BMX-rada; 12.4. ekstreemspordiväljak; 12.5. muu spordiväljak. 13. SPORTLIKU LIIKUMISE 13.1. sportliku liikumise rada; PÜSIRADA 13.2. suusarada; 13.3. rollerirada. 14. MÄEUSUUSA- VÕI 14.1. mäesuusa- või lumelauasõidu rada; LUMELAUASÕIDU PÜSIRAJATIS 14.2. mäesuusa- või lumelauasõidu lastenõlv; 14.3. lumelauapark; 14.4. lumelaua halfpipe-renn. 15. TEHNIKASPORDI PÜSIRADA, V.A 15.1. auto- või motospordi ringrada; VEEMOTORADA 15.2. kardirada; 15.3. auto- või motospordi krossirada; 15.4. supermotorada; 15.5. muu tehnikaspordi rada, välja arvatud veemotorada. 16. VÄLITIIR 16.1. välilasketiir; 16.2. jahilasketiir; 16.3. laskesuusatamise lasketiir; 16.4. vibu- või ammutiir; 16.5. maastikuviburada. 17. VÄLISUJULA 17.1. välisujumisbassein. 18. SUUSAHÜPPEMÄGI 18.1. suusahüppemägi. 19. VELODROOM 19.1. velodroom. 20. HIPODROOM 20.1. hipodroom. 21. RATSASPORDI RAJATIS 21.1. kolmevõistluse maastikurada; 21.2. ratsaspordiväljak. 22. MUU VABAS ÕHUS ASUV 22.1. välisronimissein; SPORDIOBJEKT 22.2. jõulinnak; 22.3. disc golf’i park; 22.4. veelauapark; 22.5. muu välissportimispaik. 23. SPORDI ABIRAJATIS 23.1. spordiotstarbeline slipp; 23.2. spordiotstarbeline paadisild; 23.3. muu spordi abirajatis. 24. MUU SPORTIMISEKS KASUTATAV 24.1. lennuspordi lennuväli; OBJEKT 24.2. purjespordisadam; 24.3. jalgsi-, jalgratta- või veematkarada; 24.4. sportimiseks kasutatav kergliiklustee; 24.5. orienteerumisterritoorium.