Ministeeriumid Meie 31.07.2019 nr 2-2/19-0262/5842
Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud ministrid
Esitame kooskõlastamiseks vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume esitada oma
ettepanekud ja märkused hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: eelnõu koos seletuskirjaga
/*Lisaadressaadid: MTÜ Eesti Õliühing
Elering AS
Keskkonnaamet
Maksu- ja Tolliamet
Rein Vaks
6256347
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Seletuskirja lisa
KAVAND
17.07.2019
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
2019. a nr…………………
Lõpptarbimisse antud biometaani ja elektrienergia koguenergia statistikaga ja
minimaalse füüsilist biokütuse koguenergiat ületava biokütuse koguenergia statistilise
kauplemise kord
Määrus kehtestatakse vedelkütuse seaduse § 26 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrus sätestab lõpptarbimisse antud biometaani ja elektrienergia koguenergia statistikaga ja
minimaalse füüsilist biokütuse koguenergiat ületava biokütuse koguenergia statistilise
kauplemise korra.
§ 2. Keskkonda andmete edastamise kord
(1) Tarnija edastab läbi kütuse käitlemise süsteemi minimaalse füüsilise biokütuse koguenergiat
ületava biokütuse koguenergia statistika vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud
elektroonilisse keskkonda.
(2) Edastatavad andmed peavad sisaldama järgmist teavet:
1) Statistika omanik ja edastaja;
2) Edastatava statistika kogus megadžaulides (MJ);
3) Tõend statistika aluseks olnud biokütuse säästlikkuse kriteeriumite täitmise kohta;
§ 3. Enampakkumise alused
§ 4. Kokkuleppes esitatavate andmete koosseis
Kokkuleppe sõlminud tarnijate nimi, kontaktandmed.
§ 5. Kütuse käitlemise andmebaasi edastatavate andmete koosseis
Tarnijate nimi, ülekantava statistika kogus.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
EELNÕU
25.07.2019
Vedelkütuse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse
muutmise seadus
§ 1. Vedelkütuse seaduse muutmine
Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:
„(33) Käesolevat seadust ei kohaldata vedelkütustest bensiinile, mille tihedus on 15 kraadi
juures alla 700 kilogrammi kuupmeetri kohta, mis lubatakse tarbimisse kuni 20 liitrilistesse
kinnistesse tarbijapakendites ja mis sisaldab:
1) hapniku kuni 0,1 mahuprotsenti;
2) alkeene kuni 1,0 mahuprotsenti;
3) aromaatseid süsivesinike kuni 1,0 mahuprotsenti.“;
2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 92 järgmises sõnastuses:
„92) elektrienergia lõpptarbimisse andmine on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia
maantee- või raudteetranspordis kasutusse andmine;
3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Lõpptarbimisse antud elektrienergia osakaalu arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud kohustuse täitmisel 2,5kordselt, kui elektrienergiat anti lõpptarbimisse
raudteetranspordis ning viiekordselt, kui elektrienergia anti lõpptarbimisse
maanteetranspordis.“;
4) paragrahvi 21 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei rakendata:
1) oktaanarvuga 98 bensiini puhul;
2) kütuse puhul, mis on võetud kasutusele vedelkütusevaru seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud
vedelkütusevaru uuendamisel;
3) vedelkütusevaru seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud korralduse alusel tarbimisse lubatud kütuse
puhul;
4) kütuse puhul, mis lubatakse tarbimisse Kaitseväe või Kaitseliidu poolt kasutamiseks;
5) kütuse puhul, mis lubatakse tarbimisse hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud
vedelkütuse tarnet käsitleva eriolukorra ajal.“;
5) paragrahvi 21 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud minimaalse füüsilise biokütuse koguenergiat
ületavat biokütuse koguenergia osakaalu tarbimisse lubatud bensiinis või diislikütuses võib
tarnija osaliselt või täielikult täita käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse
keskkonna vahendusel kokkuleppega omandatud käesoleva seaduse § 24 nimetatud aruande
esitamise aastal lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia statistikaga.“;
6) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 24 nimetatud aruande esitamise aastal minimaalse füüsilise biokütuse
koguenergiat ületavat biokütuse koguenergiat tarbimisse lubatud bensiinis või diislikütuses
võib tarnija käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna vahendusel teisele
tarnijale tema kohustuse täitmiseks iga kuu statistiliselt kokkuleppe alusel üle kanda. Tarnijale
statistiliselt üle kantud koguse võrra väheneb statistilise ülekande saanud tarnija käesoleva
seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud kohustus. Kokkulepe peab sisaldama ajavahemikku, mille
jooksul üks tarnija teisele statistilise ülekande teeb.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 26 järgmises sõnastuses:
„§ 26. Biokütuste statistikaga kauplemise korraldamine
(1) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 10 nimetatud lõpptarbimisse antud biometaani või
elektrienergia koguenergia statistika ülekandmise kokkuleppe ja § 22 nimetatud minimaalse
füüsilist biokütuse koguenergiat ületava biokütuse koguenergia statistilise ülekandmise
kokkuleppe aluseks oleva statistikaga kauplemist korraldab maagaasiseaduses nimetatud
süsteemihaldur.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia
koguenergia statistikaga ja minimaalse füüsilist biokütuse koguenergiat ületava biokütuse
koguenergia statistiline kauplemine toimub süsteemihalduri loodud digitaalse keskkonna
kaudu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia
koguenergia statistikaga ja minimaalse füüsilist biokütuse koguenergiat ületava biokütuse
koguenergia statistilise kauplemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(4) Maagaasiseaduses nimetatud süsteemihaldur edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud digitaalsesse keskkonda iga kuu 1. kuupäevaks järgmised andmed:
1) isiku nimel kalendriaastal lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia
koguse megadžaulides;
2) isiku nimi, kelle nimel käesoleva lõike 1 punktis 1 nimetatud kogused lõpptarbimisse
lubati.“;
8) paragrahvi 51 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) käesoleva seaduse § 21 lõikes 10 ja §-s 22 nimetatud kokkuleppe sõlminud tarnijate nimed,
ülekantud statistika koguse megadžaulides ning statistilise ülekande tegemise ajavahemiku.“.
§ 2. Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse muutmine
2
Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse (RT I, 03.05.2017, 1) § 1 punkt 5 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„5) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(1) Kütuse müüjal, kelle kohta on majandustegevuse registrisse kantud kütuse tarbimisse
lubamise märge või kütuse maksuladustamise lõpetamise märge, ja kütuse impordi tegevusluba
omaval isikul (edaspidi koos tarnija) peab tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse
koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse lubatud elektrienergia koguenergia osakaal 30.
juuni ja 31. detsembri seisuga viimase kuue kuu kaalutud keskmise väärtusena olema vähemalt
10 protsenti. Füüsiliselt bensiinile ja diislikütusele lisatud biokütuse koguenergia osakaal peab
eelnimetatud perioodil olema kaalutud keskmise väärtusena vähemalt 6,4 protsenti (edaspidi
minimaalne füüsilise biokütuse koguenergia).“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn „…“ ……… 2019
Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ …………… 2019
3
25.07.2019
Vedelkütuse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse
muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu sihiks on muuta 2020. aastast fossiilsele
kütusele biokütuse lisamise kohustus paindlikumaks ning suurendada biokütuse statistikaga
kauplemise läbipaistvust ja tõhusust, luues selleks eraldi statistikaga kauplemise elektrooniline
andmebaas.
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (625 6347;
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 7153403,
[email protected]).
Eelnõu väljatöötamise vajadus on ilmnenud turuosalistega 2019. aasta kevadel peetud arutelude
käigus. Biokütuse lisamise kohustus rakendus Eestis 2018. aasta 1. maist, käesoleva aasta
aprillikuust on kütustele biokütuse lisamise osakaal kahekordne võrreldes 2018. aastaga. Senine
regulatsioon on praktikas kujunenud väljakutsetele jalgu jäänud. Selleks, et vedelkütuse
tarnijad saaksid rafineerimistehastelt järgmise aasta kütuse ostulepingud korrektselt sõlmida,
peab uus regulatsioon olema jõus alates 2019. aasta novembrikuust. Sellest tulenevalt on eelnõu
kiireloomuline, mistõttu ei ole eelnõu koostamisele eelnenud eelnõu väljatöötamiskavatsust.
Eelnõu jõustumise tagajärjel on biokütuse lisamise kohustus paindlikum. Senise igasse liitrisse
lisatava biokütuse kohustus asendatakse poolaastapõhise kohustusega. Eelnõu järgi otsustab
tarnija ise, kuidas poolaasta lõikes biokütuse kohustust kõige tõhusamalt täita. Teise
muudatusena juurutatakse statistikaga kauplemise elektrooniline andmebaas, mille raames on
tarnijatel läbipaistev võimalus müüa biokütuse lisamise kohustuse minimaalset osakaalu
ületavat statistikat tarnijale, kellel on statistika järgi vajadus.
Eelnõuga muudetakse vedelkütuse seadust (RT I, 15.03.2019, 15). Eelnõu vastuvõtmiseks
Riigikogus on vaja poolthäälteenamust.
2. Eelnõu eesmärk
Vedelkütuse seaduse kohaselt peab alates 2018. aasta 1. maist olema tarbimisse lubatud
kütustele lisatud teatud mahus biokütust. Kohustuse ajal tekkinud praktikale tuginedes on
tekkinud vajadus muuta biokütuse lisamise kohustust senisest paindlikkumaks.
1
Seaduseelnõu eesmärk on võimaldada vedelkütuse tarnijatel täita biokütuste lisamise kohustust
senisest paindlikumalt ja sellega kaasnevalt ka soodsamalt lõpptarbijale. Senise regulatsiooni
jätkumisel peab 2020. aasta 1. jaanuarist igas tarbimisse lubatud mootoribensiini ja diislikütuse
liitris olema füüsiliselt või statistiliselt biokütust 10%. Võttes arvesse asjaolu, et biokütuste
hinnad on sesoonsed, on liitripõhine piirang küll ühest küljest hea vahend pettuste vältimiseks,
kuid omab samas mõju kütuse lõpphinnale.
Ühtlasi on kohustuse jõusoleku ajal selgunud, et Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukipark ei tohi
seni nõutud ulatuses biokütustega vedelkütuseid kasutada. Sellest lähtuvalt on eelnõuga
välistatud biokütuse lisamise kohustus sellisele kütusele, mis lubatakse tarbimisse Kaitseväes
ja Kaitseliidus kasutamiseks.
Kolmanda muudatusena luuakse eelnõuga paindlikkus biokütuse statistikaga kauplemiseks.
Selleks seab eelnõu maagaasiseaduses nimetatud süsteemihaldurile kohustuse luua digitaalne
keskkond ehk kauplemisplatvorm biokütuse minimaalset füüsilist koguenergiat ületava
biokütuse koguenergia ning lõpptarbimisse antud biometaani ja elektrienergia koguenergiaga
kauplemiseks. Seni on statistikaga kaubeldud bilateraalselt. See lähenemine ei taga aga
ülevaadet kauplemiseks olemasoleva statistika kogusest ega anna selgust statistika omanikest.
Kuna Eestis on 2018. a ja 2019. a jooksul transpordisektoris oluliselt kasvanud biometaani
osakaal ning oma kohta lõpptarbimises on leidmas ka elektrienergia, on nõudlus
statistikakaubanduse järele kasvanud. Sellises statistikaga kauplemise keskkonnas kaubelda
kogu maantee- ja raudteetransportis kasutatud biokütuse, s.h biometaani ja elektrienergia
statistikaga.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga lisatakse paindlikkust biokütuse kohustuse täitmiseks. Selleks peab tarnija tagama, et
alates 2020. aasta 1. jaanuarist oleks tarbimisse lubatud kütuses kaalutud keskmise väärtusena
seisuga 30. juuni ning 31. detsember vähemalt 10% ulatuses biokütuseid, millest omakorda
vähemalt 6,4% ulatuses peab olema tagatud füüsilise biokütuse osakaaluga. Eeltoodu ei
tähenda, et nimetatud osakaal biokütust peab iga tarbimisse lubatud kütuse koguses olema.
Muudatus tähendab, et tarnija võib ise 6-kuulise perioodi jooksul otsustada, kuidas 30. juuni ja
31. detsembri seisuks nõutud kohustust täita. Ühtlasi annab selline muudatus võimaluse täita
tarnijal biokütuse lisamise kohustus oma portfelliüleselt. Selle tagajärjel võib tarnija otsustada,
et täidab kogu kohustuse nt 5% ulatuses mootoribensiini etanooli lisamisega, 10% ulatuses
diislikütusesse biokomponendi lisamisega ning osaliselt näiteks biometaani või elektrienergia
kasutamisega. Oluline on, et erinevad biokomponendiga kütused annaksid kuue kuu keskmise
väärtusena kokku nõutud 10%. Vähemalt 6,4% tarnitud kütuste koguenergiast peab olema
tagatud füüsilise biokütuse koguenergiaga.
Lisaks sätestab eelnõu kohustuse töötada välja vedelkütuse seaduse § 22 ja § 21 lõikes 10
nimetatud kokkulepetest tekkinud statistikaga kauplemise elektrooniline keskkond. Selline
keskkond võimaldab kõigil tarnijatel pääseda läbipaistvalt ja kiiresti ligi kaubeldavale
statistikale.
2
Viimase muudatusena käsitleb eelnõu biokütuse lisamise erandi loomist kütusele, mis antakse
tarbimisele Kaitseväe või Kaitseliidu tarbeks.
Eelnõu selgitused on esitatud vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) ja vedelkütuse seaduse
muutmise seaduse paragrahvide muudatuste kaudu.
Eelnõu § 1. VKS muutmine
VKS § 1 muutmine
Paragrahvi täiendatakse uue lõikega 33. Täienduse kohaselt ei rakendata VKS-s toodud
regulatsiooni sellisele bensiinile, mida lubatakse tarbimisse kuni 20 liitristes kinnistes
mahutites, mille tihedus 15 kreedi Celsiuse juures ei ole üle 700 kg/m3 ning mis sisaldab
hapniku mitte rohkem kui 0,1 mahuprotsenti, alkeene mitte rohkem kui 1,0 mahuprotsenti ning
aromaatseid süsivesinike mitte rohkem kui 1,0 mahuprotsenti. Asjakohased piirid on võetud
atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel koostatud määruse muutmise eelnõust, mille
Keskkonnaministeerium 2019. aasta kevadel ette valmistas. Alkülaatbensiin on mootoribensiini
alaliik, mis põleb sisepõlemismootoris võrreldes tavalise mootoribensiiniga puhtamalt,
võimaldades alkülaatbensiini kasutada ka näiteks sisehallides. Seda kasutatakse ka
mootorsaagides ja muruniidukites. Eestis kasutatakse alkülaatbensiini aastas ca 100 000 liitri
ulatuses. Seda tarnib Eestisse kolm ettevõtet.
VKS seab mootoribensiini käitlemisele ja tarbimisse lubamisele hulga nõudeid. Kuivõrd
alkülaatbensiin on sama KN koodiga kui bensiin, kuuluvad kõik VKS-s bensiinile sätestatud
nõuded ka alkülaatbensiini puhul täitmisele. Alkülaatbensiinile ei saa näiteks lisada
biokomponenti. VKS kohaselt peab mootoribensiinis olema alates 01.04.2019 6,4%
energiamahu ulatuses biokomponenti (VKS § 21 lg 1). Biokomponent (ehk antud juhul etanool)
suurendab kütuse hapnikusisaldust, viies alkülaatbensiini sellele seatud parameetritest välja.
Selle tulemusena ei ole kütus selleks ettenähtud mootorites kasutuseks kõlbulik. Ühtlasi näeb
VKS ette, et kütuse tarbimisse lubamisel peab tarbimisse lubaja seadma tagatise summas 1
miljon eurot. Kütuse müüja tagatis peab olema minimaalselt 5000 eurot. Sellise käsitluse alusel
ei ole proportsionaalne nõuda 100 000 liitri alkülaatbensiini tarbimisse lubamisel 1 miljoni euro
suurust tagatist. Võttes arvesse VKS reguleerimisala ja asjaolu, et alkülaatbensiini kasutatakse
selle hinnast ja spetsiifikast tulenevalt marginaalses mahus, ei ole mõistlik allutada
alkülaatbensiini VKS regulatsiooni alla. Muudatuse kohaselt ei kuulu VKS regulatsiooni alla
alkülaatbensiin. Alkülaatbensiini definitsioon on kajastatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120
lõike 1 alusel kehtestatud määruse muutmise määruse eelnõus.
VKS § 2 muutmine
Mõistetesse lisatakse punktiga 92 termin „elektrienergia lõpptarbimisse lubamine“.
Elektrienergia lõpptarbimisse lubamine on elektrituruseaduse mõistes taastuvast energiaallikast
toodetud elektrienergia kasutamine maantee- või raudteetranspordis. Sellisel juhul on
kasutamiseks andja see isik, kes omab tarbimisse andmise punkti. Näiteks tankla puhul võib
3
elektrienergia lõpptarbimisse andjaks olla olenevalt punkti omanikuks nii tanklapidaja kui
kolmas isik, kes selles tanklas elektrienergiat maanteetransporti lõpptarbimisse lubab.
Raudteetranspordi puhul on elektrienergia lõpptarbimisse lubaja isik, kes omab mõõtepunkti,
mille kaudu raudteele elektrienergiat edastatakse. Sellisel isikul on voli kaubelda
lõpptarbimisse lubatud elektrienergia koguenergia statistikaga.
VKS § 21 muutmine
Lõike 8 muutmise eesmärgiks on välistada biokütuse lisamise kohustuse alt Kaitseväes ja
Kaitseliidus kasutamiseks mõeldud kütus ning kütus, mis lubatakse tarbimisse vedelkütuse
tarnet käsitleva eriolukorra ajal.
Biokütuste kasutamine Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukites on problemaatiline, kuna kõik
sõidukid ei ole aktiivses kasutuses ning rotatsiooni tulemusena ladustatakse pidevalt sõidukeid
koos kütusega pikemaks ajaks. Kaitseväe käsutuses olevast ca 4 500 ühikust tehnikast on
pidevalt ladustatud ca 2 500 sõidukit kuni 48 kuuks. Kaitseliidu ca 1 300 ühikust on ladustatuna
ca 50% sõidukitest. Keskmiselt on paakides 200 liitrit kütust. Alates 2% FAME kütuses
tähendaks eelduslikult kütuse riknemist alates kuuendast kuust. See tähendab, et sõidukite
ladustamine pikemaks perioodiks on biolisanditega kütusega praktiliselt võimatu. Niisamuti ei
ole rentaabel ladustamisperioodiks kütusepaakide ning -torustike tühjendamine, kuivõrd see on
aja- ja rahakulukas ning ühtlasi ei võimalda hoida sõidukeid alalises valmisolekus, s.o. kriisi-
või sõjakorral tuleks hakata esmalt sõidukeid tankima. Selle tulemusena kasutavad Kaitsevägi
ning Kaitseliit sõidukites aastaringseks kasutamiseks mõeldud kütust. Kokkuvõttes ei taga
biolisandiga kütusega tangitud sõidukid Kaitseväe ja Kaitseliidu lahinguvalmidust, sest oht
kütuse riknemisele ja sellest tulenevalt sõidukite mittekasutatavusele on liiga suur. Seetõttu
luuakse eelnõuga Kaitseväele kasutamiseks mõeldud kütusele tarbimisse lubamisel erand
biokütuse lisamise kohustusest.
Kui välja on kuulutatud vedelkütuse tarne eriolukord, ei pea muudatuse kohaselt sellel ajal
tarbimisse lubatud kütusele biokütust lisama. 2019. aastal läbi viidud kriisiolukordade
läbimängimise käigus selgus, et vedelkütuse tarne eriolukorras ei ole võimalik tarnitavale
kütusele biokütust lisada. Eelnõu koostamise ajal kehtinud korra kohaselt peaks vedelkütuse
tarnija ka eriolukorra ajal biokütust lisama. Kui kohustus ei ole täidetud, võib tarnijat oodata
kohustuse mittetäitmise eest VKS kohane sanktsioon. Sellisel lahendusel ei ole aga vajadust,
kui eriolukorras ei ole biokütust võimalik nagunii tarbimisse lubada.
Kuivõrd VKS § 21 lõike 1 muutmine (vt eelnõu § 2) tingib kohustuslikus korras füüsilise
biokütuse lisamise, peab muutma ka VKS § 21 lõiget 10. Lõike 10 senise sõnastuse kohaselt
võib biokütuse füüsilise lisamise kohustuse asendada täies ulatuses statistikaga ehk täita
tarnijatevahelise kokkuleppe või biometaani statistikaga. Kuna § 21 lõige 1 muutmise järgselt
peab biokütuse füüsiline osakaal tarbimisse lubatud kütustes 30. juuni ja 31. detsembri seisuga
moodustama eelneva 6 kuu kaalutud keskmise väärtusena vähemalt 6,4% energiamahu järgi,
peab vastavalt käima muudatusega kaasas ka biometaani koguenergia statistika kasutamise
4
võimalus. Seejuures on oluline, et statistika ülekanne ühelt tarnijalt teisele saab toimuda ainult
läbi uue § 26 nimetatud infosüsteemi.
Paragrahvis muudetakse ka lõiget 10. Lõikesse tuuakse sisse viide elektrienergia koguenergiale.
Ühtlasi sätestatakse lõikes, et biometaani ja elektrienergia lõpptarbimisse lubatud
koguenergiaga saab kaubelda ainult VKS § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalses keskkonnas. On
oluline, et kauplemisele kuuluv statistika saab pärineda üksnes sellest aastast, mille kohta
esitatakse § 24 nimetatud aruanne. Näiteks 2019. aasta augustikuus saab omandada ainult sellist
statistikat, mis 2019. aastal tekkis. Kuna riik peab täitma 2020. aasta eesmärgi kasutada
maantee- ja raudteetranspordis 10% kasutatud kütuste energiamahust taastuvast energiaallikast
toodetud kütuseid, peab ka statistika pärinema aruande esitamise aastast. Seetõttu ei saa 2020.
aastal kasutada kohustuse täitmiseks 2019. aastal toodetud statistikat.
VKS § 22 muutmine
Paragrahvi muudetakse selliselt, et kokkuleppe alusel on võimalik täita kuue kuu keskmise
väärtusena ainult minimaalset 6,4% osakaalu ületavat kohustust. Kui kogu biokomponendi
lisamise kohustus on kokku 10% koguenergiast, siis kuue kuu keskmisena võib sellest
statistiliste kokkulepete alusel täita 3,4%. Ülekannet saab teostada vaid uues §-s 26 nimetatud
infosüsteemi vahendusel.
Eelnõus esitatud §-s 26 nimetatud infosüsteemi kaudu sõlmitud kokkuleppe andmed edastab
tarnija otse VKS § 51 nimetatud kütuse käitlemise andmekogusse. Kuna andmekogu genereerib
§-s 24 nimetatud aruande ise automaatselt lähtudes tarnija sisestatud andmetest, vähendab
automatiseeritud kokkuleppe andmete edastamine tarnija andmeedastuse kohustust.
VKS 26 muutmine
Uue lisatava paragrahvi lõikega 1 sätestatakse, et tarnijatevaheliste kokkulepete sõlmimist ja
lõpptarbimisse antud biometaani koguenergia statistikaga kauplemist korraldab
maagaasiseaduses nimetatud süsteemihaldur. Lõikega 2 kohustatakse kauplemise
lihtsustamiseks süsteemihaldurit töötama välja vastavat kauplemise digitaalset keskkonda.
Kuna süsteemihalduri juures on juba olemas maagaasiseaduse §-s 103 nimetatud andmebaas
biometaani koguenergia statistika tekkimiseks vajalike päritolutunnistuste väljastamiseks, on
mõistlik ehitada sama andmebaasi peale ka kokkulepete sõlmimise ja biometaani koguenergia
statistikaga kauplemise digitaalne keskkond.
Lõike 3 kohaselt peab valdkonna eest vastutav minister kehtestama statistikaga kauplemise
korra oma määrusega. Korras sätestatakse kauplemise põhialused, kauplemise tulemusena
genereeritud andmete hulk ning andmete edastuse põhialused kauplemise infosüsteemi ja
kütuse käitlemise andmesüsteemi vahel.
Lõike 4 järgi esitab süsteemihaldur oma andmebaasidest digitaalsesse keskkonda iga kuu 1.
kuupäeval biometaani ja elektrienergia lõpptarbimisse antud koguenergia MJ-des koos isiku
nimega, kelle nimel koguenergia lõpptarbimisse anti.
5
VKS § 51 muutmine
Lõiget 10 täiendatakse punktiga 9. Punktis sätestatakse kütuse müüjale kohustus edastada
paragrahvis käsitletud andmebaasi § 21 lõikes 10 ja § 22 nimetatud kokkuleppe sõlminud isikute
nimed ja kokkuleppe alusel ülekantud statistika kogus koos ajavahemikuga, mille jooksul
statistikat üle kantakse.
Eelnõu § 2. Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse muutmine
Muudetakse vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (RT I, 03.05.2017) punkti 5. Säte
muudab alates 01.01.2020 VKS § 21 lõiget 1.
Muudatuse sisu muudetakse selliselt, et alates 2020. aasta 1. jaanuarist peab tarbimisse lubatud
kütuse energiasisalduses olema biokütuse energiasisaldus 30. juuni ja 31. detsembri seisuga
viimase 6 kuu kaalutud keskmise väärtusena olema vähemalt 10%. Sellel perioodil peab
bensiini ja diislikütuse koguenergiast kaalutud keskmise väärtusena vähemalt 6,4%
moodustama biokütuse füüsiline osa. Selline lähenemine võimaldab vedelkütuse tarnijal
otsustada, millisel hetkel on kõige mõistlikum tarbimisse lubatud kütusesse vajalik osa
biokütust füüsiliselt või statistiliselt lisada, et 30. juuni ja 31. detsembri seisuga moodustaks
kõigi kütusetarnete biokütuse sisaldus kaalutud keskmisena vähemalt 10%. Ülejäänud koguse
10% eesmärgi täitmiseks võib tarnija täita kas biokütuse füüsilise lisamise või statistikaga
kauplemise kaudu.
Eelnõu § 3. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „elektrienergia
lõpptarbimisse andmine“. Termini sisu on selgitatud käesoleva eelnõu § 1 esimese punkti all.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis nr 2009/28/EL sätestatud
põhimõtetele.
6. Seaduse mõju
Eelnõuga muudetakse vedelkütuse tarnijate kohustust lisada tarbimisse lubatud kütustele
biokomponenti. Muudatusega kujuneb tarnijate kohustus paindlikumaks ning võimaldatakse
biokomponendi lisamise kohustusega kaasnevaid kulusid optimeerida sõltuvalt biokomponendi
6
maailmaturuhinnast. Lisaks luuakse eelnõuga alused biokütuse statistikaga kauplemiseks
vajaliku digitaalse platvormi loomiseks. Muudatused avaldavad mõju majandusele.
Mõju majandusele
2020. aasta transpordis vedelkütuste tarbimise prognoosi alusel kujuneb 2020. aastal tarbimisse
lubatud biokütuse koguseks hinnanguliselt 1 TWh. 2018. aastal kasutati Eesti transpordisektoris
biometaani mahus 39,99 GWh. Arvestades, et biometaan on teise põlvkonna biokütus, saab
selle mahtu 10% eesmärgi täitmisel kasutada kahekordsena (VKS § 21 lg 4). 2019. aasta
transpordis kasutatava biometaani mahuks kujuneb kõigi eelduste kohaselt 85 GWh. See tase
säilib tõenäoliselt ka 2020. aastal. Seega on aastal 2020 kohaliku biometaani osakaal transpordis
kasutatavate biokütuste lõikes hinnanguliselt 17%. Ülejäänud biokütuste osakaalu peab tarnija
täitma vedelate biokütustega, mida hetkel saab osta Lätist ja Soomest.
Arvestades, et vedelate biokütuste hinnad sõltuvad oluliselt sesoonsusest, on talvel soetatud
biokütuse hind oluliselt kallim kui suvisel perioodil soetatud biokütus. See omakorda tähendab,
et tarnides talvisel ajal madalamas osakaalus kallima hinnaga biokütust ja suvisel ajal suuremas
osakaalus kõrgema hinnaga biokütust, on tarnijal võimalik leida tasakaal kohustuse täitmise ja
minimaalsete kulude vahel.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohaliku omavalitsusele täiendavaid kulusid.
Elering AS-i kuluks eelnõus sätestatud statistikaga kauplemise elektroonilise andmebaasi
loomisel on ca 100 tuh eurot. Selleks vajalikud vahendid on Elering AS-i eelarves läbi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud rahastuslepingu olemas.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga lisatud uue § 26 kohaselt peab valdkonna eest vastutav minister kehtestama biokütuse
statistikaga kauplemise korra oma määrusega. Määruse kavand on toodud seletuskirja lisana.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril., mil hakkab kehtima uus regulatsiooniperiood.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Seaduseelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemis EIS ning
ettepanekute ja märkuste esitamiseks Elering AS-le, Maksu- ja Tolliametile, Keskkonnaametile
ja MTÜ-le Eesti Õliühing.
Algatab Vabariigi Valitsus
7
Tallinn, „…“ …. 2019. a
8
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/19-0775 - Vedelkütuse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.08.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d660326f-a0f8-496d-9d9a-edebe1f168ad
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d660326f-a0f8-496d-9d9a-edebe1f168ad?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main