Kiri

Ministeeriumid Meie 31.07.2019 nr 2-2/19-0262/5842 Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume esitada oma ettepanekud ja märkused hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: eelnõu koos seletuskirjaga /*Lisaadressaadid: MTÜ Eesti Õliühing Elering AS Keskkonnaamet Maksu- ja Tolliamet Rein Vaks 6256347 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Seletuskirja lisa KAVAND 17.07.2019 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS 2019. a nr………………… Lõpptarbimisse antud biometaani ja elektrienergia koguenergia statistikaga ja minimaalse füüsilist biokütuse koguenergiat ületava biokütuse koguenergia statistilise kauplemise kord Määrus kehtestatakse vedelkütuse seaduse § 26 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrus sätestab lõpptarbimisse antud biometaani ja elektrienergia koguenergia statistikaga ja minimaalse füüsilist biokütuse koguenergiat ületava biokütuse koguenergia statistilise kauplemise korra. § 2. Keskkonda andmete edastamise kord (1) Tarnija edastab läbi kütuse käitlemise süsteemi minimaalse füüsilise biokütuse koguenergiat ületava biokütuse koguenergia statistika vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud elektroonilisse keskkonda. (2) Edastatavad andmed peavad sisaldama järgmist teavet: 1) Statistika omanik ja edastaja; 2) Edastatava statistika kogus megadžaulides (MJ); 3) Tõend statistika aluseks olnud biokütuse säästlikkuse kriteeriumite täitmise kohta; § 3. Enampakkumise alused § 4. Kokkuleppes esitatavate andmete koosseis Kokkuleppe sõlminud tarnijate nimi, kontaktandmed. § 5. Kütuse käitlemise andmebaasi edastatavate andmete koosseis Tarnijate nimi, ülekantava statistika kogus. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras.  EELNÕU 25.07.2019 Vedelkütuse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse muutmise seadus § 1. Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses: „(33) Käesolevat seadust ei kohaldata vedelkütustest bensiinile, mille tihedus on 15 kraadi juures alla 700 kilogrammi kuupmeetri kohta, mis lubatakse tarbimisse kuni 20 liitrilistesse kinnistesse tarbijapakendites ja mis sisaldab: 1) hapniku kuni 0,1 mahuprotsenti; 2) alkeene kuni 1,0 mahuprotsenti; 3) aromaatseid süsivesinike kuni 1,0 mahuprotsenti.“; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 92 järgmises sõnastuses: „92) elektrienergia lõpptarbimisse andmine on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia maantee- või raudteetranspordis kasutusse andmine; 3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Lõpptarbimisse antud elektrienergia osakaalu arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel 2,5kordselt, kui elektrienergiat anti lõpptarbimisse raudteetranspordis ning viiekordselt, kui elektrienergia anti lõpptarbimisse maanteetranspordis.“; 4) paragrahvi 21 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei rakendata: 1) oktaanarvuga 98 bensiini puhul; 2) kütuse puhul, mis on võetud kasutusele vedelkütusevaru seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud vedelkütusevaru uuendamisel; 3) vedelkütusevaru seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud korralduse alusel tarbimisse lubatud kütuse puhul; 4) kütuse puhul, mis lubatakse tarbimisse Kaitseväe või Kaitseliidu poolt kasutamiseks; 5) kütuse puhul, mis lubatakse tarbimisse hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud vedelkütuse tarnet käsitleva eriolukorra ajal.“; 5) paragrahvi 21 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud minimaalse füüsilise biokütuse koguenergiat ületavat biokütuse koguenergia osakaalu tarbimisse lubatud bensiinis või diislikütuses võib tarnija osaliselt või täielikult täita käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna vahendusel kokkuleppega omandatud käesoleva seaduse § 24 nimetatud aruande esitamise aastal lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia statistikaga.“; 6) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 24 nimetatud aruande esitamise aastal minimaalse füüsilise biokütuse koguenergiat ületavat biokütuse koguenergiat tarbimisse lubatud bensiinis või diislikütuses võib tarnija käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna vahendusel teisele tarnijale tema kohustuse täitmiseks iga kuu statistiliselt kokkuleppe alusel üle kanda. Tarnijale statistiliselt üle kantud koguse võrra väheneb statistilise ülekande saanud tarnija käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud kohustus. Kokkulepe peab sisaldama ajavahemikku, mille jooksul üks tarnija teisele statistilise ülekande teeb.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 26 järgmises sõnastuses: „§ 26. Biokütuste statistikaga kauplemise korraldamine (1) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 10 nimetatud lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia statistika ülekandmise kokkuleppe ja § 22 nimetatud minimaalse füüsilist biokütuse koguenergiat ületava biokütuse koguenergia statistilise ülekandmise kokkuleppe aluseks oleva statistikaga kauplemist korraldab maagaasiseaduses nimetatud süsteemihaldur. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia statistikaga ja minimaalse füüsilist biokütuse koguenergiat ületava biokütuse koguenergia statistiline kauplemine toimub süsteemihalduri loodud digitaalse keskkonna kaudu. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia statistikaga ja minimaalse füüsilist biokütuse koguenergiat ületava biokütuse koguenergia statistilise kauplemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Maagaasiseaduses nimetatud süsteemihaldur edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud digitaalsesse keskkonda iga kuu 1. kuupäevaks järgmised andmed: 1) isiku nimel kalendriaastal lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia koguse megadžaulides; 2) isiku nimi, kelle nimel käesoleva lõike 1 punktis 1 nimetatud kogused lõpptarbimisse lubati.“; 8) paragrahvi 51 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) käesoleva seaduse § 21 lõikes 10 ja §-s 22 nimetatud kokkuleppe sõlminud tarnijate nimed, ülekantud statistika koguse megadžaulides ning statistilise ülekande tegemise ajavahemiku.“. § 2. Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse muutmine 2 Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse (RT I, 03.05.2017, 1) § 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Kütuse müüjal, kelle kohta on majandustegevuse registrisse kantud kütuse tarbimisse lubamise märge või kütuse maksuladustamise lõpetamise märge, ja kütuse impordi tegevusluba omaval isikul (edaspidi koos tarnija) peab tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse lubatud elektrienergia koguenergia osakaal 30. juuni ja 31. detsembri seisuga viimase kuue kuu kaalutud keskmise väärtusena olema vähemalt 10 protsenti. Füüsiliselt bensiinile ja diislikütusele lisatud biokütuse koguenergia osakaal peab eelnimetatud perioodil olema kaalutud keskmise väärtusena vähemalt 6,4 protsenti (edaspidi minimaalne füüsilise biokütuse koguenergia).“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn „…“ ……… 2019 Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ …………… 2019 3  25.07.2019 Vedelkütuse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu sihiks on muuta 2020. aastast fossiilsele kütusele biokütuse lisamise kohustus paindlikumaks ning suurendada biokütuse statistikaga kauplemise läbipaistvust ja tõhusust, luues selleks eraldi statistikaga kauplemise elektrooniline andmebaas. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (625 6347; [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 7153403, [email protected]). Eelnõu väljatöötamise vajadus on ilmnenud turuosalistega 2019. aasta kevadel peetud arutelude käigus. Biokütuse lisamise kohustus rakendus Eestis 2018. aasta 1. maist, käesoleva aasta aprillikuust on kütustele biokütuse lisamise osakaal kahekordne võrreldes 2018. aastaga. Senine regulatsioon on praktikas kujunenud väljakutsetele jalgu jäänud. Selleks, et vedelkütuse tarnijad saaksid rafineerimistehastelt järgmise aasta kütuse ostulepingud korrektselt sõlmida, peab uus regulatsioon olema jõus alates 2019. aasta novembrikuust. Sellest tulenevalt on eelnõu kiireloomuline, mistõttu ei ole eelnõu koostamisele eelnenud eelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu jõustumise tagajärjel on biokütuse lisamise kohustus paindlikum. Senise igasse liitrisse lisatava biokütuse kohustus asendatakse poolaastapõhise kohustusega. Eelnõu järgi otsustab tarnija ise, kuidas poolaasta lõikes biokütuse kohustust kõige tõhusamalt täita. Teise muudatusena juurutatakse statistikaga kauplemise elektrooniline andmebaas, mille raames on tarnijatel läbipaistev võimalus müüa biokütuse lisamise kohustuse minimaalset osakaalu ületavat statistikat tarnijale, kellel on statistika järgi vajadus. Eelnõuga muudetakse vedelkütuse seadust (RT I, 15.03.2019, 15). Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vaja poolthäälteenamust. 2. Eelnõu eesmärk Vedelkütuse seaduse kohaselt peab alates 2018. aasta 1. maist olema tarbimisse lubatud kütustele lisatud teatud mahus biokütust. Kohustuse ajal tekkinud praktikale tuginedes on tekkinud vajadus muuta biokütuse lisamise kohustust senisest paindlikkumaks. 1 Seaduseelnõu eesmärk on võimaldada vedelkütuse tarnijatel täita biokütuste lisamise kohustust senisest paindlikumalt ja sellega kaasnevalt ka soodsamalt lõpptarbijale. Senise regulatsiooni jätkumisel peab 2020. aasta 1. jaanuarist igas tarbimisse lubatud mootoribensiini ja diislikütuse liitris olema füüsiliselt või statistiliselt biokütust 10%. Võttes arvesse asjaolu, et biokütuste hinnad on sesoonsed, on liitripõhine piirang küll ühest küljest hea vahend pettuste vältimiseks, kuid omab samas mõju kütuse lõpphinnale. Ühtlasi on kohustuse jõusoleku ajal selgunud, et Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukipark ei tohi seni nõutud ulatuses biokütustega vedelkütuseid kasutada. Sellest lähtuvalt on eelnõuga välistatud biokütuse lisamise kohustus sellisele kütusele, mis lubatakse tarbimisse Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutamiseks. Kolmanda muudatusena luuakse eelnõuga paindlikkus biokütuse statistikaga kauplemiseks. Selleks seab eelnõu maagaasiseaduses nimetatud süsteemihaldurile kohustuse luua digitaalne keskkond ehk kauplemisplatvorm biokütuse minimaalset füüsilist koguenergiat ületava biokütuse koguenergia ning lõpptarbimisse antud biometaani ja elektrienergia koguenergiaga kauplemiseks. Seni on statistikaga kaubeldud bilateraalselt. See lähenemine ei taga aga ülevaadet kauplemiseks olemasoleva statistika kogusest ega anna selgust statistika omanikest. Kuna Eestis on 2018. a ja 2019. a jooksul transpordisektoris oluliselt kasvanud biometaani osakaal ning oma kohta lõpptarbimises on leidmas ka elektrienergia, on nõudlus statistikakaubanduse järele kasvanud. Sellises statistikaga kauplemise keskkonnas kaubelda kogu maantee- ja raudteetransportis kasutatud biokütuse, s.h biometaani ja elektrienergia statistikaga. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga lisatakse paindlikkust biokütuse kohustuse täitmiseks. Selleks peab tarnija tagama, et alates 2020. aasta 1. jaanuarist oleks tarbimisse lubatud kütuses kaalutud keskmise väärtusena seisuga 30. juuni ning 31. detsember vähemalt 10% ulatuses biokütuseid, millest omakorda vähemalt 6,4% ulatuses peab olema tagatud füüsilise biokütuse osakaaluga. Eeltoodu ei tähenda, et nimetatud osakaal biokütust peab iga tarbimisse lubatud kütuse koguses olema. Muudatus tähendab, et tarnija võib ise 6-kuulise perioodi jooksul otsustada, kuidas 30. juuni ja 31. detsembri seisuks nõutud kohustust täita. Ühtlasi annab selline muudatus võimaluse täita tarnijal biokütuse lisamise kohustus oma portfelliüleselt. Selle tagajärjel võib tarnija otsustada, et täidab kogu kohustuse nt 5% ulatuses mootoribensiini etanooli lisamisega, 10% ulatuses diislikütusesse biokomponendi lisamisega ning osaliselt näiteks biometaani või elektrienergia kasutamisega. Oluline on, et erinevad biokomponendiga kütused annaksid kuue kuu keskmise väärtusena kokku nõutud 10%. Vähemalt 6,4% tarnitud kütuste koguenergiast peab olema tagatud füüsilise biokütuse koguenergiaga. Lisaks sätestab eelnõu kohustuse töötada välja vedelkütuse seaduse § 22 ja § 21 lõikes 10 nimetatud kokkulepetest tekkinud statistikaga kauplemise elektrooniline keskkond. Selline keskkond võimaldab kõigil tarnijatel pääseda läbipaistvalt ja kiiresti ligi kaubeldavale statistikale. 2 Viimase muudatusena käsitleb eelnõu biokütuse lisamise erandi loomist kütusele, mis antakse tarbimisele Kaitseväe või Kaitseliidu tarbeks. Eelnõu selgitused on esitatud vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse paragrahvide muudatuste kaudu. Eelnõu § 1. VKS muutmine VKS § 1 muutmine Paragrahvi täiendatakse uue lõikega 33. Täienduse kohaselt ei rakendata VKS-s toodud regulatsiooni sellisele bensiinile, mida lubatakse tarbimisse kuni 20 liitristes kinnistes mahutites, mille tihedus 15 kreedi Celsiuse juures ei ole üle 700 kg/m3 ning mis sisaldab hapniku mitte rohkem kui 0,1 mahuprotsenti, alkeene mitte rohkem kui 1,0 mahuprotsenti ning aromaatseid süsivesinike mitte rohkem kui 1,0 mahuprotsenti. Asjakohased piirid on võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel koostatud määruse muutmise eelnõust, mille Keskkonnaministeerium 2019. aasta kevadel ette valmistas. Alkülaatbensiin on mootoribensiini alaliik, mis põleb sisepõlemismootoris võrreldes tavalise mootoribensiiniga puhtamalt, võimaldades alkülaatbensiini kasutada ka näiteks sisehallides. Seda kasutatakse ka mootorsaagides ja muruniidukites. Eestis kasutatakse alkülaatbensiini aastas ca 100 000 liitri ulatuses. Seda tarnib Eestisse kolm ettevõtet. VKS seab mootoribensiini käitlemisele ja tarbimisse lubamisele hulga nõudeid. Kuivõrd alkülaatbensiin on sama KN koodiga kui bensiin, kuuluvad kõik VKS-s bensiinile sätestatud nõuded ka alkülaatbensiini puhul täitmisele. Alkülaatbensiinile ei saa näiteks lisada biokomponenti. VKS kohaselt peab mootoribensiinis olema alates 01.04.2019 6,4% energiamahu ulatuses biokomponenti (VKS § 21 lg 1). Biokomponent (ehk antud juhul etanool) suurendab kütuse hapnikusisaldust, viies alkülaatbensiini sellele seatud parameetritest välja. Selle tulemusena ei ole kütus selleks ettenähtud mootorites kasutuseks kõlbulik. Ühtlasi näeb VKS ette, et kütuse tarbimisse lubamisel peab tarbimisse lubaja seadma tagatise summas 1 miljon eurot. Kütuse müüja tagatis peab olema minimaalselt 5000 eurot. Sellise käsitluse alusel ei ole proportsionaalne nõuda 100 000 liitri alkülaatbensiini tarbimisse lubamisel 1 miljoni euro suurust tagatist. Võttes arvesse VKS reguleerimisala ja asjaolu, et alkülaatbensiini kasutatakse selle hinnast ja spetsiifikast tulenevalt marginaalses mahus, ei ole mõistlik allutada alkülaatbensiini VKS regulatsiooni alla. Muudatuse kohaselt ei kuulu VKS regulatsiooni alla alkülaatbensiin. Alkülaatbensiini definitsioon on kajastatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruse muutmise määruse eelnõus. VKS § 2 muutmine Mõistetesse lisatakse punktiga 92 termin „elektrienergia lõpptarbimisse lubamine“. Elektrienergia lõpptarbimisse lubamine on elektrituruseaduse mõistes taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kasutamine maantee- või raudteetranspordis. Sellisel juhul on kasutamiseks andja see isik, kes omab tarbimisse andmise punkti. Näiteks tankla puhul võib 3 elektrienergia lõpptarbimisse andjaks olla olenevalt punkti omanikuks nii tanklapidaja kui kolmas isik, kes selles tanklas elektrienergiat maanteetransporti lõpptarbimisse lubab. Raudteetranspordi puhul on elektrienergia lõpptarbimisse lubaja isik, kes omab mõõtepunkti, mille kaudu raudteele elektrienergiat edastatakse. Sellisel isikul on voli kaubelda lõpptarbimisse lubatud elektrienergia koguenergia statistikaga. VKS § 21 muutmine Lõike 8 muutmise eesmärgiks on välistada biokütuse lisamise kohustuse alt Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutamiseks mõeldud kütus ning kütus, mis lubatakse tarbimisse vedelkütuse tarnet käsitleva eriolukorra ajal. Biokütuste kasutamine Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukites on problemaatiline, kuna kõik sõidukid ei ole aktiivses kasutuses ning rotatsiooni tulemusena ladustatakse pidevalt sõidukeid koos kütusega pikemaks ajaks. Kaitseväe käsutuses olevast ca 4 500 ühikust tehnikast on pidevalt ladustatud ca 2 500 sõidukit kuni 48 kuuks. Kaitseliidu ca 1 300 ühikust on ladustatuna ca 50% sõidukitest. Keskmiselt on paakides 200 liitrit kütust. Alates 2% FAME kütuses tähendaks eelduslikult kütuse riknemist alates kuuendast kuust. See tähendab, et sõidukite ladustamine pikemaks perioodiks on biolisanditega kütusega praktiliselt võimatu. Niisamuti ei ole rentaabel ladustamisperioodiks kütusepaakide ning -torustike tühjendamine, kuivõrd see on aja- ja rahakulukas ning ühtlasi ei võimalda hoida sõidukeid alalises valmisolekus, s.o. kriisi- või sõjakorral tuleks hakata esmalt sõidukeid tankima. Selle tulemusena kasutavad Kaitsevägi ning Kaitseliit sõidukites aastaringseks kasutamiseks mõeldud kütust. Kokkuvõttes ei taga biolisandiga kütusega tangitud sõidukid Kaitseväe ja Kaitseliidu lahinguvalmidust, sest oht kütuse riknemisele ja sellest tulenevalt sõidukite mittekasutatavusele on liiga suur. Seetõttu luuakse eelnõuga Kaitseväele kasutamiseks mõeldud kütusele tarbimisse lubamisel erand biokütuse lisamise kohustusest. Kui välja on kuulutatud vedelkütuse tarne eriolukord, ei pea muudatuse kohaselt sellel ajal tarbimisse lubatud kütusele biokütust lisama. 2019. aastal läbi viidud kriisiolukordade läbimängimise käigus selgus, et vedelkütuse tarne eriolukorras ei ole võimalik tarnitavale kütusele biokütust lisada. Eelnõu koostamise ajal kehtinud korra kohaselt peaks vedelkütuse tarnija ka eriolukorra ajal biokütust lisama. Kui kohustus ei ole täidetud, võib tarnijat oodata kohustuse mittetäitmise eest VKS kohane sanktsioon. Sellisel lahendusel ei ole aga vajadust, kui eriolukorras ei ole biokütust võimalik nagunii tarbimisse lubada. Kuivõrd VKS § 21 lõike 1 muutmine (vt eelnõu § 2) tingib kohustuslikus korras füüsilise biokütuse lisamise, peab muutma ka VKS § 21 lõiget 10. Lõike 10 senise sõnastuse kohaselt võib biokütuse füüsilise lisamise kohustuse asendada täies ulatuses statistikaga ehk täita tarnijatevahelise kokkuleppe või biometaani statistikaga. Kuna § 21 lõige 1 muutmise järgselt peab biokütuse füüsiline osakaal tarbimisse lubatud kütustes 30. juuni ja 31. detsembri seisuga moodustama eelneva 6 kuu kaalutud keskmise väärtusena vähemalt 6,4% energiamahu järgi, peab vastavalt käima muudatusega kaasas ka biometaani koguenergia statistika kasutamise 4 võimalus. Seejuures on oluline, et statistika ülekanne ühelt tarnijalt teisele saab toimuda ainult läbi uue § 26 nimetatud infosüsteemi. Paragrahvis muudetakse ka lõiget 10. Lõikesse tuuakse sisse viide elektrienergia koguenergiale. Ühtlasi sätestatakse lõikes, et biometaani ja elektrienergia lõpptarbimisse lubatud koguenergiaga saab kaubelda ainult VKS § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalses keskkonnas. On oluline, et kauplemisele kuuluv statistika saab pärineda üksnes sellest aastast, mille kohta esitatakse § 24 nimetatud aruanne. Näiteks 2019. aasta augustikuus saab omandada ainult sellist statistikat, mis 2019. aastal tekkis. Kuna riik peab täitma 2020. aasta eesmärgi kasutada maantee- ja raudteetranspordis 10% kasutatud kütuste energiamahust taastuvast energiaallikast toodetud kütuseid, peab ka statistika pärinema aruande esitamise aastast. Seetõttu ei saa 2020. aastal kasutada kohustuse täitmiseks 2019. aastal toodetud statistikat. VKS § 22 muutmine Paragrahvi muudetakse selliselt, et kokkuleppe alusel on võimalik täita kuue kuu keskmise väärtusena ainult minimaalset 6,4% osakaalu ületavat kohustust. Kui kogu biokomponendi lisamise kohustus on kokku 10% koguenergiast, siis kuue kuu keskmisena võib sellest statistiliste kokkulepete alusel täita 3,4%. Ülekannet saab teostada vaid uues §-s 26 nimetatud infosüsteemi vahendusel. Eelnõus esitatud §-s 26 nimetatud infosüsteemi kaudu sõlmitud kokkuleppe andmed edastab tarnija otse VKS § 51 nimetatud kütuse käitlemise andmekogusse. Kuna andmekogu genereerib §-s 24 nimetatud aruande ise automaatselt lähtudes tarnija sisestatud andmetest, vähendab automatiseeritud kokkuleppe andmete edastamine tarnija andmeedastuse kohustust. VKS 26 muutmine Uue lisatava paragrahvi lõikega 1 sätestatakse, et tarnijatevaheliste kokkulepete sõlmimist ja lõpptarbimisse antud biometaani koguenergia statistikaga kauplemist korraldab maagaasiseaduses nimetatud süsteemihaldur. Lõikega 2 kohustatakse kauplemise lihtsustamiseks süsteemihaldurit töötama välja vastavat kauplemise digitaalset keskkonda. Kuna süsteemihalduri juures on juba olemas maagaasiseaduse §-s 103 nimetatud andmebaas biometaani koguenergia statistika tekkimiseks vajalike päritolutunnistuste väljastamiseks, on mõistlik ehitada sama andmebaasi peale ka kokkulepete sõlmimise ja biometaani koguenergia statistikaga kauplemise digitaalne keskkond. Lõike 3 kohaselt peab valdkonna eest vastutav minister kehtestama statistikaga kauplemise korra oma määrusega. Korras sätestatakse kauplemise põhialused, kauplemise tulemusena genereeritud andmete hulk ning andmete edastuse põhialused kauplemise infosüsteemi ja kütuse käitlemise andmesüsteemi vahel. Lõike 4 järgi esitab süsteemihaldur oma andmebaasidest digitaalsesse keskkonda iga kuu 1. kuupäeval biometaani ja elektrienergia lõpptarbimisse antud koguenergia MJ-des koos isiku nimega, kelle nimel koguenergia lõpptarbimisse anti. 5 VKS § 51 muutmine Lõiget 10 täiendatakse punktiga 9. Punktis sätestatakse kütuse müüjale kohustus edastada paragrahvis käsitletud andmebaasi § 21 lõikes 10 ja § 22 nimetatud kokkuleppe sõlminud isikute nimed ja kokkuleppe alusel ülekantud statistika kogus koos ajavahemikuga, mille jooksul statistikat üle kantakse. Eelnõu § 2. Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse muutmine Muudetakse vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (RT I, 03.05.2017) punkti 5. Säte muudab alates 01.01.2020 VKS § 21 lõiget 1. Muudatuse sisu muudetakse selliselt, et alates 2020. aasta 1. jaanuarist peab tarbimisse lubatud kütuse energiasisalduses olema biokütuse energiasisaldus 30. juuni ja 31. detsembri seisuga viimase 6 kuu kaalutud keskmise väärtusena olema vähemalt 10%. Sellel perioodil peab bensiini ja diislikütuse koguenergiast kaalutud keskmise väärtusena vähemalt 6,4% moodustama biokütuse füüsiline osa. Selline lähenemine võimaldab vedelkütuse tarnijal otsustada, millisel hetkel on kõige mõistlikum tarbimisse lubatud kütusesse vajalik osa biokütust füüsiliselt või statistiliselt lisada, et 30. juuni ja 31. detsembri seisuga moodustaks kõigi kütusetarnete biokütuse sisaldus kaalutud keskmisena vähemalt 10%. Ülejäänud koguse 10% eesmärgi täitmiseks võib tarnija täita kas biokütuse füüsilise lisamise või statistikaga kauplemise kaudu. Eelnõu § 3. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „elektrienergia lõpptarbimisse andmine“. Termini sisu on selgitatud käesoleva eelnõu § 1 esimese punkti all. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis nr 2009/28/EL sätestatud põhimõtetele. 6. Seaduse mõju Eelnõuga muudetakse vedelkütuse tarnijate kohustust lisada tarbimisse lubatud kütustele biokomponenti. Muudatusega kujuneb tarnijate kohustus paindlikumaks ning võimaldatakse biokomponendi lisamise kohustusega kaasnevaid kulusid optimeerida sõltuvalt biokomponendi 6 maailmaturuhinnast. Lisaks luuakse eelnõuga alused biokütuse statistikaga kauplemiseks vajaliku digitaalse platvormi loomiseks. Muudatused avaldavad mõju majandusele. Mõju majandusele 2020. aasta transpordis vedelkütuste tarbimise prognoosi alusel kujuneb 2020. aastal tarbimisse lubatud biokütuse koguseks hinnanguliselt 1 TWh. 2018. aastal kasutati Eesti transpordisektoris biometaani mahus 39,99 GWh. Arvestades, et biometaan on teise põlvkonna biokütus, saab selle mahtu 10% eesmärgi täitmisel kasutada kahekordsena (VKS § 21 lg 4). 2019. aasta transpordis kasutatava biometaani mahuks kujuneb kõigi eelduste kohaselt 85 GWh. See tase säilib tõenäoliselt ka 2020. aastal. Seega on aastal 2020 kohaliku biometaani osakaal transpordis kasutatavate biokütuste lõikes hinnanguliselt 17%. Ülejäänud biokütuste osakaalu peab tarnija täitma vedelate biokütustega, mida hetkel saab osta Lätist ja Soomest. Arvestades, et vedelate biokütuste hinnad sõltuvad oluliselt sesoonsusest, on talvel soetatud biokütuse hind oluliselt kallim kui suvisel perioodil soetatud biokütus. See omakorda tähendab, et tarnides talvisel ajal madalamas osakaalus kallima hinnaga biokütust ja suvisel ajal suuremas osakaalus kõrgema hinnaga biokütust, on tarnijal võimalik leida tasakaal kohustuse täitmise ja minimaalsete kulude vahel. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohaliku omavalitsusele täiendavaid kulusid. Elering AS-i kuluks eelnõus sätestatud statistikaga kauplemise elektroonilise andmebaasi loomisel on ca 100 tuh eurot. Selleks vajalikud vahendid on Elering AS-i eelarves läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud rahastuslepingu olemas. 8. Rakendusaktid Eelnõuga lisatud uue § 26 kohaselt peab valdkonna eest vastutav minister kehtestama biokütuse statistikaga kauplemise korra oma määrusega. Määruse kavand on toodud seletuskirja lisana. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril., mil hakkab kehtima uus regulatsiooniperiood. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemis EIS ning ettepanekute ja märkuste esitamiseks Elering AS-le, Maksu- ja Tolliametile, Keskkonnaametile ja MTÜ-le Eesti Õliühing. Algatab Vabariigi Valitsus 7 Tallinn, „…“ …. 2019. a 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/19-0775 - Vedelkütuse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d660326f-a0f8-496d-9d9a-edebe1f168ad Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d660326f-a0f8-496d-9d9a-edebe1f168ad?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main