Kiri

Ministeeriumid Meie 31.07.2019 nr 1.1-10/4927-1 Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu koos seletuskirjaga on kättesaadav EIS süsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee/ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisad: 1. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmises eelnõu 2. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 – rakendusakti kavand 4. Seletuskirja lisa 2 – vastavustabel Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda MTÜ Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Maksumaksjate Liit Audiitorkogu Eesti Advokatuur AS PricewaterhouseCoopers KPMG Baltics OÜ Advokaadibüroo Sorainen AS Advokaadibüroo CORE Legal OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co OÜ Baltic Network OÜ Advokaadibüroo Rask Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ Advokaadibüroo LOOR OÜ Deloitte Advisory AS Artur Lundalin 611 3219, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Maksualase teabevahetuse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 EELNÕU KAVAND 18. juuli 2019 RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Piiriüleste skeemide kriteeriumid Määrus kehtestatakse maksualase teabevahetuse seaduse § 207 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse maksualase teabevahetuse seaduse §-s 208 nimetatud võimalikule maksustamise, teabevahetuse või tegeliku kasusaaja tuvastamise vältimise ohule viitavate piiriüleste skeemide kriteeriumite loetelu. § 2. Peamise hüve kriteerium (1) Peamise hüve kriteerium on täidetud, kui kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes on skeemist tulenev mõistlikult eeldatav peamine hüve või üks peamistest hüvedest maksueelise saamine. (2) Paragrahvis 3 nimetatud skeemide kirjeldusi võetakse piiriülese skeemi kindlakstegemiseks arvesse üksnes siis, kui need vastavad peamise hüve kriteeriumile. (3) Paragrahvi 3 lõikes 7 sätestatud skeemide puhul ei saa skeemist tuleneva peamise hüve kriteeriumit pidada täidetuks üksnes seal nimetatud tingimuste esinemise tõttu. § 3. Skeemid, mille hindamisel tuleb arvestada peamise hüve kriteeriumiga (1) Skeem, mille puhul asjaomane maksumaksja või skeemis osalev isik on võtnud maksueelisega seotud konfidentsiaalsuskohustuse. (2) Skeem, mille eest teabeandjal on õigus saada tasu või hüvitist, mis määratakse kindlaks: 1) skeemi rakendamisega saadava maksueelise suuruse järgi; 2) selle järgi, kas skeemi rakendamisega saadakse oodatud maksueelis. (3) Standardse ülesehitusega skeem, mis on erinevate maksukohustuslaste jaoks kasutatav ilma igakordsete märkimisväärsete kohandusteta. (4) Skeem, mille rakendamiseks tegutseb skeemis osalev isik eesmärgiga omandada kahjumis äriühing, lõpetada selle põhitegevus ning kasutada selle äriühingu kahjumit oma 1 maksukohustuse vähendamiseks. Skeem võib sisaldada ka kahjumi ülekandmist teise riiki või jurisdiktsiooni või kahjumi kasutamist maksukohustuse vähendamiseks kiirendatud korras. (5) Skeem, millega näidatakse saadud tulu vara, kingituse või muu tuluna, mis on maksustatud madalama maksumääraga või mis on tulumaksust vabastatud. (6) Skeem, mille eesmärk on vahendite ringi paigutamine näiteks ühingu kaudu, millel puudub sisuline majandustegevus ilma muu peamise ärilise eesmärgita või mille osaks olevatel tehingutel on vastastikku tasaarveldav, tühistav või muu sarnane mõju. (7) Skeem, mis hõlmab seotud isikute vahelisi piiriüleseid makseid, mida käsitatakse ettevõtlusega seotud kuluna ja milles esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) makse saaja on sellise riigi või jurisdiktsiooni resident, kus ei ole kehtestatud ettevõtte teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või see on kehtestatud null- või nullilähedases määras; 2) makse saaja residendiriigis või -jurisdiktsioonis on makse maksuvaba/ei arvestata makset maksustatava tulu hulka; 3) makse saaja residendiriigis või -jurisdiktsioonis on makse suhtes kehtestatud soodsam maksustamisrežiim. § 4. Piiriüleste tehingutega seotud skeemid, mis ei eelda peamise hüve kriteeriumi täitmist (1) Skeem, mis hõlmab seotud isikute vahelisi piiriüleseid makseid, mida käsitatakse ettevõtlusega seotud kuluna ja milles esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) makse saaja ei ole ühegi riigi või jurisdiktsiooni resident; 2) makse saaja on sellise riigi või jurisdiktsiooni resident, mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide Euroopa Liidu loetellu või keda Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon on hinnanud koostööd mitte tegevaks. (2) Skeem, millega ühe ja sama vara amortisatsiooni kulu võetakse arvesse rohkem kui ühes riigis või jurisdiktsioonis. (3) Skeem, millega taotletakse sama tulu või sama vara topeltmaksustamise kõrvaldamist rohkem kui ühes riigis või jurisdiktsioonis. (4) Skeem, mis sisaldab vara üleandmist ning kus üleantud vara hinda kajastatakse erinevates riikides või jurisdiktsioonides olulisel määral erinevalt. § 5. Siirdehinna kindlaksmääramisega seotud skeemid (1) Skeem, mis võimaldab ühepoolsete maksukindlust andvate (ingl safe-harbour) reeglite kasutamist. (2) Skeem, mis hõlmab raskesti hinnatava immateriaalse vara üleandmist. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud raskesti hinnatav immateriaalne vara hõlmab sellist immateriaalset vara või sellega seotud õigusi, mille puhul selle üleandmisel seotud isikute vahel: 1) puuduvad usaldusväärsed võrreldavad tehingud ning 2 2) tehingute tegemise ajal on üleantava immateriaalse vara eeldatavalt saadavate tulevaste rahavoogude või sissetulekute prognoosid või kõnealuse immateriaalse vara hindamisel kasutatavad eeldused äärmiselt ebakindlad, muutes keeruliseks selle immateriaalse vara lõpliku tulususe prognoosimise selle üleandmise ajal. (4) Skeem, mis võimaldab piiriüleste grupisiseste ülesannete, riskide või varade üleandmisega vähendada ülesannete, riskide või varade üleandja prognoositavat intressi- ja maksueelset aruandeaasta kasumit (EBIT) üleandmisele järgneva kolme aasta jooksul üle 50% võrreldes prognoositava intressi- ja maksueelse kasumiga olukorras, kus üleandmist ei ole oleks toimunud. § 6. Finantskontode alast teabevahetust mõjutavad skeemid Skeem, mis võib mõjuda õõnestavalt maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud finantskontode alasele teabevahetusele või mis kasutab ära finantskontode alase teabe vahetamiseks vajaliku õigusliku aluse puudumist. Sellised skeemid võivad olla järgmised: 1) sellise konto, toote või investeeringu kasutamine, mis ei ole finantskonto või mida ei soovita kasutada finantskontona, kuid millel on finantskontoga sisuliselt sarnased tunnused; 2) finantskonto või -vara üleandmine sellisesse riiki või jurisdiktsiooni või sellise riigi või jurisdiktsiooni ärakasutamine, mis ei ole võtnud kohustust vahetada finantskontode alast teavet asjaomase maksukohustuslase residendiriigiga; 3) tulu ja vara ümberklassifitseerimine sellisteks toodeteks või makseteks, mille suhtes finantskontode alase teabevahetuse regulatsiooni ei kohaldata; 4) finantsasutuse või finantskonto või sellel kontol oleva vara üleandmine või ümberkujundamine selliseks finantsasutuseks või finantskontoks või varaks, mille suhtes finantskontode alase teabevahetuse regulatsiooni ei kohaldata; 5) selliste juriidiliste isikute või õiguslike moodustiste kasutamine, mis välistavad või mille eesmärgiks on välistada kontoomaniku või kontrolliva isiku kohta finantskontode alase teabe esitamine; 6) skeem, mis õõnestab hoolsusmeetmeid või mis kasutab ära nõrku kohti hoolsusmeetmetes, mida finantsasutused kohaldavad finantskontode alase aruandluskohustuse täitmiseks, sealhulgas selliste riikide või jurisdiktsioonide ärakasutamine, kus rahapesuvastaste reeglite täitmise tagamine on ebapiisav või nõrk või kus juriidilistele isikutele ja õiguslikele moodustistele esitatavad läbipaistvusnõuded on nõrgad. § 7. Tegeliku kasusaaja tuvastamist mõjutavad skeemid Tegeliku kasusaaja tuvastamise vältimise ohule viitab läbipaistmatu omandi- või tegelike kasusaajate ahela kasutamine, milles osalevatel isikutel või õiguslikel moodustistel on järgmised tunnused: 1) neil puudub sisuline majandustegevus, mida toetaks muuhulgas piisav hulk töötajaid, seadmeid, vara ja ruume; 2) nad on asutatud või loodud või neid juhitakse või kontrollitakse või nad asuvad sellises riigis või jurisdiktsioonis, mis ei ole nende valduses oleva vara tegeliku kasusaaja asukoha riik või jurisdiktsioon; 3) nende rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaste tegelike kasusaajate tuvastamine on muudetud võimatuks. § 9. Määruse jõustumine 3 Määrus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali kantsler 4 Rahandusministri määruse selgitused Määruse §-ga 2 määratletakse peamise hüve kriteerium. Osa skeemidest on teabevahetuse kohustuse täitmiseks asjakohased vaid juhul, kui nende puhul on täidetud peamise hüve kriteerium, milleks on maksueelise saamine. Kõikide rakendusaktiga kehtestatavate skeemide puhul ei ole maksueelise saamine oluline. Peamise hüve kriteerium on täidetud, kui kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes on skeemist tulenev mõistlikult eeldatav peamine hüve või üks peamistest hüvedest ilmselgelt maksueelise saamine. Selle normi eesmärk on välja sõeluda sellised tehingud, millele on antud ettevõtlusega seotud vorm, kuid mille all on peidus tehingu tegelik eesmärk või üks eesmärkidest saada võrreldes konkurentidega eelis maksukohustusse puutuvalt. Peamise hüve kriteerium ei võta arvesse subjektiivseid kriteeriume, vaid tugineb pigem objektiivsetele faktidele ja asjaoludele1. Maksueelise esinemine või selle suurus on igakordse hindamise küsimus. Teabeandja peab suutma põhjendada, miks skeemi peamine või üks peamisi eesmärke ei olnud maksueelise saamine. Oluline ei ole, et maksueelis saabuks Euroopa Liidu liikmesriigis. Peamise hüve kriteeriumi hindamisel tuleb hinnata järgmiseid asjaolusid: a) tehingu sõlmimiseks on erinevaid põhjuseid ja/või oodatavaid hüvesid; b) üks neist põhjustest ja/või hüvedest on maksueelise saamine; c) tehingut ei oleks sellises kujul ilma maksueelise saamise võimaluseta tõenäoliselt sõlmitud. Maksuskeemid, mille hindamisel tuleb arvestada peamise hüve kriteeriumiga, sätestatakse määruse §-ga 3. Nendeks on direktiivi lisa 4 2. osa A ja B ning osaliselt C jaotises määratletud eritunnused. Määruse § 3 lõikes 8 sätestatud skeemide puhul tuleb silmas pidada, et ainult seal sätestatud tingimuste esinemisest ei piisa, et skeemi peamiseks või üheks peamiseks eesmärgiks saaks pidada maksueelist. Määruse § 3 lõikes 1 on kirjeldatud skeem, mis annab maksueelise ning kuhu on sisse kirjutatud konfidentsiaalsuse tingimus, mis kohustab maksumaksjat või skeemis osalejat (klienti) mitte avaldama informatsiooni selle kohta, kuidas skeem talle teiste vahendajate ja maksuhalduri ees maksueelise annab. Oluline on, et skeem annaks maksueelise ja sisaldaks ärisaladust või oskusteavet puudutavat konfidentsiaalsusklauslit, mis kaitsevad teenusepakkuja ärihuve. Kutsesaladuse klauslit siin silmas peetud ei ole. Lõikes 2 on määratletud skeem, mille eest teenusepakkuja ehk teabeandja saab tasu ning tasu suurus määratakse kindlaks kas maksueelise suuruse järgi või selle järgi, kas maksueelis saadi. 1. Maksueelise järgi kvalifitseeruvad skeemid: a) juhul, kui äriühing struktureeritakse ümber nii, et riskide, varade ja funktsioonide osas grupi sees toimub muutus, mille tulemusel äriühingule omistatud tulu väheneb või suureneb. Mitte 1 Maksueelise mõiste sisustamisel soovitab Euroopa komisjon juhinduda muuhulgas komisjoni 2012. aasta 6. detsembri soovitusest agressiivse maksuplaneerimise kohta (2012/772/EL), kättesaadav aadressil: https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/fff0ff5a-4451-11e2-9b3b- 01aa75ed71a1/language-en 5 seotud isikute vahelistes tehingutes kompenseerib üldjuhul suurema riski kõrgem tulu ning väiksema riski väiksem tulu. Ka funktsioonide osas vastab tehingu eest saadav tulu tavaliselt äriühingu poolt täidetud ülesannetele ning selleks tarbeks kasutatud varale. Seega, kui skeemiga muudetakse äriühingu/grupi riskide, varade ja funktsioonide jagunemist grupi sees ning saadakse selle tulemusel maksueelis, millest sõltub ka teenusepakkujale makstav tasu, tuleb sellisest skeemist teavitada; b) selleks võib olla ka skeem, millega tekitatakse maksuvaba väljamakse õigus ning skeemiga seotud teenuseid pakkuva isiku tasu sõltub sellest maksuvabastuse suurusest; c) skeem, mille tulemusena on äriühing oma tavapärase äritegevuse käigus välisriiki maksnud tasu, mis on kõikide tingimuste samaks jäädes kõrgem kui enne skeemi kasutusele võttu ning mille eest skeemi väljatöötaja saab nn. tulemustasu (inglise keeles success fee). 2. Skeemid, mis võivad kvalifitseeruda lõike 2 kohaselt selle järgi, kas skeemi alusel maksueelis saadi on skeemid, mille tingimustes on sätestatud teenusepakkujale tasu maksmine üksnes siis, kui skeemi tulemusel saadi maksueelis. Teavitada tuleb ka piiriülestest skeemidest, mille kasutamisest maksueelist ei saadud ning millest tulenevalt tekib teenusepakkujal kohustus skeemiga seotud teenuste eest saadud tasu skeemi ostjale tagasi maksta. Lõikes 3 on sätestatud standardsel kujul pakutav ja ainult vähest kohandamist vajav maksueelist andev maksuskeem. See on suures osas standardse kirjeldusega skeem, mida teenusepakkujal ei tule erinevate maksumaksjate jaoks rakendamiseks märkimisväärselt muuta või kohandada. See hõlmab endas muu hulgas alljärgnevalt kirjeldatud skeeme. 1. Skeem, kus üks äriühing ostab laenukapitaliga teise äriühingu, misjärel kaks äriühingut, kas laenulepingus sätestatud tingimustel ja korras või äriühingu poliitika kohaselt ühendatakse. Ühendamise tulemusel hakkab omandav äriühing laenukapitali kulu tasuma omandatud äriühingu majandustegevusest saadud tulust ning ühtlasi saab maksustatavast tulust maha arvata laenuga kaasneva intressikulu. 2. Skeem, kus toimub residendist äriühingu ühendamine või jagunemine välisriigi äriühinguga, mille tulemusel osa varadest (sh raha) ja kohustustest kas läheb välisriigi äriühingusse või välisriigi äriühing ühendatakse residendist äriühinguga. Skeemi osaks on seejärel ühinemise või jagunemise teel saadud raha jaotamine dividendidena. Standardse ülesehitusega skeemide all ei peeta silmas krediidiasutuste standardseid lepinguid, näiteks laenulepinguid, kus võimalik maksueelis on suure tõenäosusega vähetähtis võrreldes lepingu peamise eesmärgiga saada rahastus elamispinna soetamiseks. Lõige 4 hõlmab maksueelist andvaid skeeme, kus äriühing ostab kahjumis ettevõtte, misjärel lõpetab selle tegevuse ja ühendab endaga. Selliste tehingute ja toimingute peamiseks eesmärgiks on maksuvabade õiguste ühendamine Eesti äriühinguga, et need hiljem maksuvaba väljamaksena ettevõttest välja võtta. Lõikes 5 on kirjeldatud skeem, kus aktiivse töö tulemusena välisriigist teenitud tulu võetakse ettevõttest välja omanikutuluna, mitte ei käsitleta väljamakset töötasuna. Kuna skeemi tulemusel maksustatakse tehing tema sisust erineva tulukategooriana ning saadakse sellega maksueelis, tuleb skeemist teatada. Lõikes 6 kirjeldatud nii-öelda karusselltehingutena käsitletakse skeeme, kus: 6 1. Eesti ettevõte annab välisriigi ettevõttele laenu kasutades selleks mitut ettevõtet. Sellise skeemi eesmärgiks on tekitada olukord, kus intressitulu on maksustatavast tulust maha arvatav riikides, kus see on kõige kasulikum. 2. Eesti ettevõtte seotud osapool välisriigis võtab välisriigis asuvasse äriühingusse laenu, et teha investeering Eestisse. Sarnaselt eelnevas punktis käsitletud skeemiga, on ka siin eesmärgiks vähendada (üldjuhul klassikalise ettevõtte tulumaksusüsteemiga) välisriigis maksustatavat kasumit. Lõikes 7 on kirjeldatud skeemi, mis hõlmab seotud ettevõtjate vahelisi mahaarvatavaid piiriüleseid makseid, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: a) makse saaja maksujurisdiktsioonis ei kohaldata mingit äriühingu tulumaksu või kohaldatakse äriühingu tulumaksu null- või nullilähedase määraga; b) makse saaja maksujurisdiktsioonis kohaldatakse makse suhtes täielikku maksuvabastust, st teatud tululiik või –liigid on seal maksuvabad; c) makse saaja maksujurisdiktsioonis kohaldatakse makse suhtes soodsamat maksurežiimi. Siinjuures tuleb silmas pidada, et mõiste soodsam maksurežiim hõlmab suuremat hulka skeeme kui mõiste kahjulik maksurežiim. Vaadata tuleb Euroopa Liidus või OECD raames nii-öelda tunnustatud režiime. Maksu- ja Tolliamet avaldab loetelu tunnustatud maksurežiimidest oma veebilehel. Teavitada tuleb näiteks skeemidest, kus makse saaja residendiriigis on tulule kehtestatud eraldi reeglid ning ettevõttel on välisriigis temaga seotud ettevõte, kuhu maksed laekuvad ja mis saab sellise režiimi kasutamisest maksueelise. Üheks selliseks skeemiks võib muu hulgas olla patenditulu (inglise keeles patent box regime) erikorra kasutamine. Patenditulu erikorra kasutamisel paigutatakse patendid, õigused patentidele, tooted, mis sisaldavad patendiõigusi vms riiki, kus sellistelt õigustelt teenitud tulu on maksustatud tavapärasest madalama maksumääraga. Patenditulu erikorra kasutamise tulemusel väheneb ettevõtte efektiivne maksumäär. Näiteks võib tuua ka skeemi, kus ettevõttele kuuluv kinnisvara paigutatakse teise maksujurisdiktsiooni valdusettevõttesse, et saada maksueelis teises riigis sellelt varalt saadavale tulule kehtestatud erireeglitest. Nullilähedase määra puhul on direktiivi rakendamise aruteludel liikmesriigid ja komisjon peamiselt pidanud silmas nominaalset maksumäära, mis jääb alla 1%. Piiriüleste maksetega seotud skeemides tuleb maksustamise mõttes läbipaistvate üksuste (näiteks seltsingute) kui makse saajate puhul lähtuda maksusüsteemist, mis kohaldub selle üksuse liikmeks/partneriks olevate füüsiliste isikute suhtes. Skeemina on käsitletav olukord, kus üksuse liikmeks olevad füüsilised isikud on maksust vabastatud ja samas selle läbipaistva üksuse asukohariigi residendid. Määruse § 4 sätestab piiriüleste tehingutega seotud skeemide kirjeldused, mis ei eelda peamise hüve kriteeriumi täitmist. Lõikes 1 on kirjeldatud skeemi, mis hõlmab seotud ettevõtjate vahelisi mahaarvatavaid piiriüleseid makseid, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: a) makse saaja ei ole ühegi maksujurisdiktsiooni maksuresident; 7 b) juhul, kui makse saaja ka on mõne maksujurisdiktsiooni maksuresident, siis see jurisdiktsioon on kantud selliste kolmandate riikide ja jurisdiktsioonide loetellu, keda kõikide liikmesriikide poolt või OECD poolt on hinnatud kui koostööd mittetegeva jurisdiktsioonina. Skeemidega seotud riikidele Euroopa Liidus või OECD-s antud hinnanguid või staatust võetakse arvesse skeemist teavitamise aja seisuga. Maksu- ja Tolliamet avaldab loetelu nendest riikidest ja jurisdiktsioonidest oma veebilehel. Lõikes 2 on kirjeldatud skeem, kus ühe ja sama vara amortisatsiooni kulu arvatakse maha rohkem kui ühes jurisdiktsioonis. Selleks on näiteks skeem, kus ühes jurisdiktsioonis on õigus vara amortiseerida vara majanduslikul omanikul ning teises jurisdiktsioonis vara juriidilisel omanikul. Kui sama vara amortisatsiooni lubatakse maksustatavast tulust maha arvata kahes erinevas jurisdiktsioonis, tuleb nimetatud tunnusega skeemist teavitada. Skeemina ei tule käsitada olukorda, kus amortisatsiooni kulu arvatakse maha nii püsiva tegevuskoha kui emaettevõtte riigis, kus püsiva tegevuskoha kasum on maksustatud ja kus krediidimeetodil antakse topeltmaksustamise vältimiseks maksuvabastus. Ka CFC-reeglite puhul tuleks olukorda käsitada analoogselt ning tavalised äriplaneerimised selle skeemi alt välistada. Lõikes 3 on kirjeldatud skeem, millega sama tululiigi või vara topelt maksustamise kõrvaldamist taotletakse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis. Lõikes 4 on kirjeldatud skeem, millega vara üleandmise hinda näidatakse jurisdiktsioonides erinevalt. Skeemi tunnuseks on olukord, kus ühes jurisdiktsioonis olevas ettevõttes olev vara on hinnatud ühe hinnaga ning teises jurisdiktsioonis on sama vara eest makstav hind erinev. Erinevus vara müügiväärtuses võimaldab skeemi abil kasumit suurendada jurisdiktsioonis, kus on madalam maksumäär ning vähendada selles jurisdiktsioonis, kus maksumäär on kõrgem. Määruse §-s 5 on kirjeldatud siirdehinna kindlaksmääramisega seotud skeemid, mille puhul peamise hüve kriteeriumit hindama ei pea. Lõikes 1 on sätestatud skeem, millega on võimalik ühepoolne safe-harbour normide kasutamine. Ühepoolsust tuleks siin käsitleda olukorrana, kus riik on kehtestanud reeglid, mis ei ühti OECD siirdehinna juhendites kajastatud rahvusvahelise konsensusega. Safe-harbour reeglite järgimine annab maksumaksjale teatava kindluse, et tema kontrollitud tehingute hind on maksuhalduri poolt aktsepteeritav. Näiteks skeem, mille järgi ühes maksujurisdiktsioonis asuv ettevõtte lisab vähest lisandväärtust loovate teenustega seotud kulubaasile marginaali, mis on rahvusvahelistest juhenditest tulenevalt aktsepteeritav. Lõikes 2 on kirjeldatud skeem, mis hõlmab raskesti hinnatava immateriaalse vara üleandmist. Mõiste „raskesti hinnatav immateriaalne vara“ hõlmab immateriaalset vara või sellega seotud õigusi, mille puhul selle üleandmisel seotud ettevõtjate vahel: a) puuduvad usaldusväärsed võrreldavad tehingud ning b) tehingute tegemise ajal on üleantava immateriaalse vara eeldatavalt saadavate tulevaste rahavoogude või sissetulekute prognoosid või kõnealuse immateriaalse vara hindamisel kasutatavad eeldused äärmiselt ebakindlad, muutes keeruliseks selle immateriaalse vara lõpliku tulukuse prognoosimise selle üleandmise ajal. 8 Lõikes 3 on kirjeldatud skeem, kus grupisiseste ülesannete, riskide ja varade üleandmise tulemusel väheneb ülesannete, riskide ja varade üleandja prognoositav intressi- ja maksueelne aastakasum (EBIT) üleandmisele järgneva kolme aasta jooksul üle 50% võrreldes prognoositava intressi- ja maksueelse kasumiga olukorras, kus üleandmist ei oleks toimunud. Näiteks, kui ühes jurisdiktsioonis asuv ettevõte, kelle kanda on näiteks kõik riskid, struktureeritakse ümber nii, et osa riskidest jääb samasse gruppi kuuluva, kuid teises jurisdiktsioonis asuva ettevõtte kanda, mille tulemusel üleandva ning algselt kõiki riske kandnud ettevõtte intressi- ja maksueelne kasum väheneb üle 50%. Üldjuhul on sellise tegevuse eesmärk vähendada maksustamisele kuuluvat kasumit ettevõttes, mis asub jurisdiktsioonis, kus on kõrgem maksumäär ülesannete, riskide ja varade viimisega jurisdiktsiooni, kus on madalam maksumäär. Tegevuse tulemusena saadakse maksueelis ning seetõttu tuleb skeemist teavitada. Grupi all on siin silmas peetud MTVS §-ga 2011 sätestatud seotud isikuid. Määruse §-ga 6 on sätestatud finantskontode alast teabevahetust mõjutavad skeemid. Finantskontode teabevahetust ja tegelikku kasusaajat puudutavate skeemide väljatöötamisel Euroopa Nõukogus peeti oluliseks jõuda OECDs välja töötatava analoogse standardiga võimalikult samadele tulemustele. Selleks, et vältida tulevikus topeltaruandlust, tuleks seega skeemide hindamisel lähtuda võimalikult suures osas OECD standardist. Samas tuleb nentida, et üks-ühele võrdlus ei ole võimalik. Finantskontode alast teabevahetust mõjutavate skeemide üldiseks tunnuseks on, et see mõjub õõnestavalt finantskontode alasele teabevahetusele või kasutab ära teabevahetuse kokkulepete puudumist või riigisiseses õiguses olevaid lünkasid. Tulemuseks on skeemi kasutava isiku asetamine õiguslikult aruandluskohustusest väljapoole, teda puudutava aruandluskohustuse vältimine, või selle ebaõige või osaline täitmine. Keerulisemaks teeb nii finantskontode kui piiriüleste skeemide alase aruandluskohustuse hindamise finantskonto ja ka finantsasutuse mõiste määratluse avatus, mis tähendab, et hõlmatud on ka erinevad makseteenuse osutajad kui ka krüptovahendite hoidjad, pakkujad jne. Finantskontode alast teabevahetust mõjutavate skeemide võimalused sõltuvad isikute loomingulisuse astmest, mistõttu ammendava loeteluga ei ole võimalik kõiki skeeme hõlmata. Määrus toob sellistest skeemidest näidisloetelu. Skeem võib puudutada finantsasutuse vormi muutmist, finantskonto vormi muutmist, vara liigi muutmist, konto ja vara liigutamist teabevahetuses mitte osalevasse riiki, aga ka hoolsusmeetmetes esinevate lünkade ärakasutamist. Skeemide kirjeldusi ja aruandekohustust tuleb hinnata koostoimes teabeandja määratlusega. Allpool loetletud kirjeldustest ei tohiks teha järeldust, et krediidi- või makseasutused peaksid iga tavapärase ülekande puhul hindama, kas makse saajaks olev krediidiasutus või makseasutus on aruandekohustuslik või asub riigis, mis täidab teabevahetuse kohustusi. Küll aga oleks mõistlik eeldada, et finantsasutus on teadlik sellise riigi staatusest, millega tehakse tehinguid regulaarselt. Määruses on sätestatud järgmised skeemide kirjeldused: 1. Sellise konto, toote või investeeringu kasutamine, mis ei ole finantskonto või mida ei soovita kasutada finantskontona, kuid millel on tegelikult finantskontoga sisuliselt sarnased tunnused. Siin on tegemist finantstootega, mis pakub kliendile aruandlusele alluval finantskontol olevat põhilist funktsionaalsust, kuid millele lisatud erilised tunnused välistavad selle aruantavate kontode hulgast. 9 2. Finantskonto või -vara üleandmine sellisesse riiki või sellise riigi ärakasutamine, mis ei ole võtnud kohustust või ei vaheta finantskontode alast teavet asjaomase maksukohustuslase residendiriigiga. Selliste skeemide abil leitakse vara või konto hoidmiseks riik, mis kas ei osale skeemi kasutaja residentsusriigiga teabevahetuses või mille seadused võimaldavad mistahes põhjusel vältida skeemi kasutaja varade raporteerimist tema residentsusriigile. 3. Tulu ja vara ümberklassifitseerimine sellisteks toodeteks või makseteks, mille suhtes finantskontode alase teabevahetuse regulatsiooni ei kohaldata. Selliste skeemide puhul kasutatakse aruandlusele alluva vara paigutamiseks ära aruandlusest välistatud kontod. 4. Finantsasutuse või finantskonto või sellel kontol oleva vara üleandmine või ümberkujundamine selliseks finantsasutuseks või finantskontoks või varaks, mille suhtes finantskontode alase teabevahetuse regulatsiooni ei kohaldata. Kõige elementaarsem näide oleks konto väiksemateks osadeks jaotamine erinevate finantsasutuste/riikide vahel, et jääda aruantava konto suuruse lävendist allapoole. 5. Selliste juriidiliste isikute või õiguslike moodustiste kasutamine, mis välistavad või mille eesmärgiks on välistada kontoomaniku või kontrolliva isiku (tegeliku kasusaaja) kohta finantskontode alase teabe esitamine tema residentsusriigile. Need on skeemid, mille abil varjata konto omaniku või konto tegeliku kasusaaja isikut finantsasutuste poolt kasutatavate hoolsusmeetmete kaudu. Selleks võib olla näiteks ka skeem, mille abil määratleda tegelikkusele mittevastav maksuresidentsus. 6. Skeem, mis õõnestab hoolsusmeetmeid või mis kasutab ära nõrku kohti hoolsusmeetmetes, mida finantsasutused kohaldavad finantskontode alase aruandluskohustuse täitmiseks, sealhulgas selliste riikide või jurisdiktsioonide ärakasutamine, kus rahapesuvastaste reeglite täitmise tagamine on ebapiisav või nõrk või kus juriidilistele isikutele ja õiguslikele moodustistele esitatavad läbipaistvusnõuded on nõrgad. Eelnõu ei eelda jällegi, et teabeandjad teeksid omale selgeks kõikide maailma riikide rahapesuvastased reeglid ja neid ise hindaksid. Siin tuleb sarnaselt maksuskeemidega tugineda asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide koostatud loeteludele riikidest, kellel rahapesuvastaste reeglite täitmisel on olulisi probleeme, mida saab ära kasutada vara või selle omaniku isiku varjamiseks. Määruse §-ga 7 on sätestatud tegeliku kasusaaja tuvastamist mõjutavad skeemid. Direktiivist tulenevad kirjeldused on OECD analoogse instrumendiga võrreldes oluliselt üldistatumal kujul. OECD kirjeldustes toodud näiteid võib käsitleda ka eelnõust tulenevate kohustuste täitmisel võimalike näidisjuhtumitena. Skeemide hindamisel tuleb lähtuda rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse regulatsioonist ning rahvusvahelisest õigusest. Tegeliku kasusaaja tuvastamise vältimise ohule viitab läbipaistmatu omandi- või tegelike kasusaajate ahela kasutamine, milles osalevatel isikutel või õiguslikel moodustistel järgmised tunnused: 1. neil puudub sisuline majandustegevus, mida toetaks muuhulgas piisav hulk töötajaid, seadmeid, vara ja ruume; 2. nad on asutatud või loodud või neid juhitakse või kontrollitakse või nad asuvad sellises riigis või jurisdiktsioonis, mis ei ole nende valduses oleva vara tegeliku kasusaaja asukoha riik või 10 jurisdiktsioon. Siin on mõeldud õiguslikke moodustisi, mida tavakeeles tuntakse offshore ettevõtetena. Tingimuste täitmiseks piisab, kui üks tegelikest kasusaajatest asub erinevas riigis; 3. nende rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaste tegelike kasusaajate tuvastamine on muudetud võimatuks. Siin on mõeldud mistahes viisil tegeliku kasusaaja tuvastamise vältimist. See võib toimuda nii-öelda sobiva jurisdiktsiooni liitmisega ahelasse, kehtivates hoolsusmeetmetes või nende järelevalves olevate lünkade ärakasutamisega. Financial Action Task Force (FATF)2 koostatud rahapesu vastu võitlemise 2012. aasta soovituste tulemuslik rakendamine kõikides riikides tagatakse hindamistega, mida korraldavad FATF, Rahvusvaheline Valuutafond ning FATF-i regionaalsed esindused, sh MONEYVAL3, mille liikmeks on ka Eesti. 2 FATF on 1989. aastal asutatud valitsustevaheline organ, mis kehtestab norme, töötab välja ja edendab rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse poliitikat, http://www.fatf-gafi.org/ 3 MONEYVALon Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomitee, täisnimega Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism. Asutati 1997. aastal Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt. 11  Maksualase teabevahetuse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Euroopa Liidu õigusallika ja eelnõu võrdlustabel Nõukogu direktiiv (EL) 2018/822, 25. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (ELT 139, 5.6.2018, lk 1– 13) Kooskõlla viimise tähtaeg 2019. aasta 31. detsember. EL õigusallika nõue Seaduse (eelnõu) säte Vastavus EL õigusallikale Art 3 punkti 9 alapunktid a ja c, automaatse teabevahetuse MTVS § 2 p 8 Vastab mõiste Art 3 punkti 98 teise lõigu esimene lause, finantskontode Rahandusministri määrus § 6 Vastab alase teabevahetuse mõistete Art 3 punkt 18, piiriülese skeemi mõiste MTVS § 207 lõiked 1-4 Vastab Art 3 punkt 19, aruantava piiriülese skeemi mõiste MTVS § 207 lõige 5, § 208 lg 1 Vastab Art 3 punkt 20, tunnuse mõiste MTVS § 207 lõige 5 Vastab Art 3 punkt 21, vahendaja mõiste MTVS § 209 Vastab Art 3 punkt 22, asjaomase maksumaksja mõiste MTVS § 2010 Vastab Art 3 punkt 23, seotud ettevõtja mõiste MTVS § 2011 Vastab Art 3 punkt 24, turustatava skeemi mõiste MTVS § 207 lõige 5 + rahandusministri Vastab määrus Art 3 punkt 25, kohandatava skeemi mõiste MTVS § 207 lõige 5 + rahandusministri Vastab määrus Artikkel 8ab lg 1, kohustus esitada skeemid 30 päeva MTVS § 2012 lõige 2 Vastab jooksul Artikkel 8ab lg 2, turustatavate skeemide uuendamine MTVS § 2012 lõige 3 Vastab Artikkel 8ab lg 3, vahendaja seotus mitme LRga MTVS § 2014 lõige 1 Vastab Artikkel 8ab lg 4, vahendaja teises LRs teabe esitamise MTVS § 2014 lõige 2 Vastab tõendamine Artikkel 8ab lg 5, kutsesaladuse klausel MTVS § 2013 Vastab Artikkel 8ab lg 6, vahendaja (kohustuse) puudumine MTVS § 2016 Vastab 1 Artikkel 8ab lg 7 esimene lõik, maksumaksja kohustus MTVS § 2012 lõige 2 Vastab esitada skeemid 30 päeva jooksul Artikkel 8ab lg 7 teine lõik, maksumaksja seotus mitme MTVS § 2017 lõige 1 Vastab LRga Artikkel 8ab lg 8, maksumaksja teises LRs teabe esitamise MTVS § 2017 lõige 2 Vastab tõendamine Artikkel 8ab lg 9, vahendajate paljusus MTVS § 2015 Vastab Artikkel 8ab lg 10, maksumaksjate paljusus MTVS § 2018 Vastab Artikkel 8ab lg 11, skeemi kasutamise aruandlus - Ei võeta üle. Ülevõtmine vabatahtlik. Artikkel 8ab lg 12, üleminekuperioodi skeemide MTVS § 235 Vastab teavitamine Artikkel 8ab lg 13, skeemide teistele LRdele edastamise MKS § 511 lõige 3 Vastab kord MTVS § 1, § 2 punkt 7, § 4 lõige 1, § 208 lõige 2 Maksu- ja Tolliameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud juhend Artikkel 8ab lg 14, skeemide kohta vahetatav teave MTVS § 2012 lõige 1 Vastab Artikkel 8ab lg 15, skeemide aktsepteerimise Seletuskiri Norm ei pane maksumaksjale ega lahtiütlemisklausel MKS § 11 lõige 2, § 59, § 92 lõige 3 maksuhaldurile kohustusi. Deklaratiivseid sätteid õigusaktiga ei kehtestata. Eesti õigus ei sätesta maksumaksja õigust otsustada maksukohustuse suuruse üle. Artikkel 8ab lg 16, komisoni kohustus töötada välja - Ei võeta üle. praktiline korraldus Artikkel 8ab lg 17, komisjoni teabele juurdepääsu piirang - Ei võeta üle. Artikkel 8ab lg 18, skeemide teistele LRdele edastamise MKS § 511 lõige 3 Vastab tähtajad MTVS § 1, § 2 punkt 7, § 4 lõige 1, § 208 lõige 2 Maksu- ja Tolliameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud juhend Art 20 lg 5, komisjoni tüüpvormide kehtestamine - Ei võeta üle. Art 21 lg 5, keskregistri arendus - Ei võeta üle. Art 23 lg 3, direktiivi rakendamise hindamine, komisjoni Komisjoni rakendusmäärus, otsekohalduv Ei võeta üle. vormid Art 25a, karistused Maksukorralduse seaduse § 1553 Vastab Art 27, komisjoni aruanne, direktiivi lisa IV hindamine Komisjoni rakendusmäärus, otsekohalduv Ei võeta üle. 2 Direktiivi lisa IV, I osa peamise eelise kriteeriumid MTVS § 207 lõige 5, rahandusministri Vastab määrus § 2 Direktiivi lisa IV, II osa Tunnuste kategooriad MTVS § 207 lõige 5 Vastab - A. Peamise eelise kriteeriumidega seotud üldised rahandusministri määrus § 3 lõiked 1, 2 ja Vastab tunnused 3 - B. Peamise eelise kriteeriumidega seotud rahandusministri määrus § 3 lõiked 4, 6 ja Vastab spetsiifilised tunnused 7 - C. Piiriüleste tehingutega seotud spetsiifilised rahandusministri määrus § 3 lõige 8, § 4 Vastab tunnused - D. Automaatset teabevahetust ja tegelikku rahandusministri määrus § 6 ja § 7 Vastab kasusaajat puudutavad spetsiifilised tunnused - E. Siirdehindu puudutavad spetsiifilised tunnused rahandusministri määrus § 5 Vastab 3  EELNÕU 18. juuli 2019 Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seadus § 1. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine 1) seadust täiendatakse 23. peatükiga järgmises sõnastuses: „23. peatükk Piiriüleste skeemide alane automaatne teabevahetus Euroopa Liidus § 207. Piiriülene skeem (1) Piiriülene skeem on käesoleva peatüki tähenduses tehing või tehingute ahel, millel on seos Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) või kolmanda riigiga ning mis võib mõjutada maksustamist, finantskontodealast teabevahetust või tegeliku kasusaaja tuvastamist. (2) Maksustamist võib mõjutada piiriülene skeem, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) skeemis osalevad isikud on erinevate riikide või jurisdiktsioonide residendid; 2) vähemalt üks skeemis osalevatest isikutest on samaaegselt rohkem kui ühe riigi või jurisdiktsiooni resident; 3) vähemalt üks skeemis osalevatest isikutest tegutseb riigis või jurisdiktsioonis, mille resident ta ei ole. (3) Finantskontodealast teabevahetust võib mõjutada piiriülene skeem, mis häirib või takistab käesoleva seaduse §-s 41 ning 11. ja 2. peatükis sätestatud finantskontode maksualase teabe kogumist või selle teabe vahetamist. (4) Tegeliku kasusaaja tuvastamist võib mõjutada piiriülene skeem, millega on raskendatud või muudetud võimatuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt määratletava tegeliku kasusaaja tuvastamine. (5) Loetelu piiriüleste skeemide kriteeriumidest, mis viitavad maksustamise, finantskontodealase teabevahetuse või tegeliku kasusaaja tuvastamise vältimise ohule, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 208. Aruantav piiriülene skeem Aruantav piiriülene skeem on teabevahetusega hõlmatud skeem, mis puudutab ka teist liikmesriiki või kolmandat riiki ja mille puhul esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 207 lõike 5 alusel antavas valdkonna eest vastutava ministri määruses nimetatud kriteerium. § 209. Teabeandja (1) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on aruantava piiriülese skeemi väljatöötamise, turustamise, kättesaadavaks tegemise või selle rakendamise korraldamise või juhtimise teenust osutanud või selle teenuse osutamisel abi või nõu andnud isik. 1 (2) Teabeandjaks ei ole isik, kelle puhul saab eeldada, et ta ei teadnud ega pidanud teadma, et osutatud teenus või teenuse osutamisel antud abi või nõu oli seotud aruantava piiriülese skeemiga. (3) Aruandekohustuslik on teabeandja, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) ta on Eesti resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses (edaspidi Eesti resident); 2) temale kuuluva Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu osutatakse piiriülese skeemiga seonduvaid teenuseid; 3) ta on Eestis asutatud või tema tegevus on reguleeritud Eesti õigusaktidega; 4) ta on sellise kutseühenduse liige, mis ühendab õigus- või maksualast nõustamisteenust osutavaid isikuid. § 2010. Asjaomane maksukohustuslane Asjaomane maksukohustuslane käesoleva peatüki tähenduses on isik, kellele aruantav piiriülene skeem on tehtud rakendamiseks kättesaadavaks või kes on valmis aruantavat piiriülest skeemi rakendama või kes on rakendanud selle skeemi esimese etapi. § 2011. Seotud isikud (1) Seotud isik käesoleva peatüki tähenduses on isik, kes osaleb teise isiku juhtimises, olles sellises positsioonis, mis annab võimaluse teise isiku tegevust olulisel määral mõjutada ning isik, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või vähemalt 25% kasumi saamise õigusest. (2) Seotud isikutena käsitatakse kõiki isikuid, kes on samaaegselt seotud sama isiku või samade isikutega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mistahes viisil. (3) Isikule, kes tegutseb hääleõigusest või osaluse omamisest tulenevate õiguste teostamisel ühiselt teise isikuga, omistatakse ka selle teise isiku hääleõiguse või osaluse omastamisest tulenevad õigused. (4) Kaudse osaluse suurus isiku kapitalis määratakse kindlaks, korrutades osaluse määrad iga järgneva astme tütarettevõtjas. Isikut, kelle omandis on üle 50% hääleõigustest, käsitatakse 100% hääleõiguse omanikuna. (5) Käesoleva peatüki tähenduses käsitatakse füüsilist isikut, tema abikaasat või elukaaslast ning tema otseseid alanejaid ja ülenejaid sugulasi ühe isikuna. § 2012. Teabeandja kohustused (1) Teabeandja kogub aruantava piiriülese skeemi kohta järgmise teabe, mis on talle teada, tema valduses või tema kontrolli all: 1) teabeandjaid ja asjaomaseid maksukohustuslasi tuvastada võimaldavad andmed, sealhulgas nimi, füüsilise isiku puhul tema sünniaeg ja -koht, residentsus, isiku- või registrikood ning maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega seotud isikuid tuvastada võimaldavad andmed; 3) skeemi kriteeriumid, mis muudavad piiriülese skeemi aruantavaks; 4) skeemi nimetus, kui see on olemas; 2 5) skeemi sisu kokkuvõte, sealhulgas asjasse puutuvate majandustoimingute või -tehingute kirjeldus, millega ei avaldata äri-, tööstus- või kutsesaladust, turundusportsessi ega teavet, mille esitamine oleks vastuolus avaliku korraga; 6) skeemi rakendamise alguse kuupäev; 7) skeemi õiguslikud üksikasjad; 8) skeemi rahaliselt hinnatav väärtus; 9) liikmesriik, millega asjaomane maksukohustuslane on seotud või mida aruantav piiriülene skeem tõenäoliselt puudutab; 10) muu isik, keda aruantav piiriülene skeem tõenäoliselt mõjutab, ning liikmesriik, millega isik on seotud; 11) täiendava teabe esitamisel skeemi või selle osa registreerimisnumber. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe esitab teabeandja maksuhaldurile 30 kalendripäeva jooksul alates aruantava piiriülese skeemi rakendamiseks kättesaadavaks tegemise päevale järgnevast päevast, aruantava piiriülese skeemi rakendamiseks valmisoleku päevale järgnevast päevast või päevast, mil tehti esimene samm aruantava piiriülese skeemi rakendamiseks, sõltuvalt sellest, milline päev saabub varem. (3) Sellise aruantava piiriülese skeemi kohta, mis on välja töötatud, turustatud, rakendamiseks valmis või kättesaadav kujul, mida ei ole rakendamiseks vaja olulisel määral kohandada, esitab teabeandja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 6, 9 ja 10 nimetatud uut või täiendavat teavet iga kolme kuu tagant. (4) Maksuhaldur annab igale esmakordselt esitatud skeemile või skeemi osale unikaalse registreerimisnumbri. Teabeandja teavitab skeemile või selle osale antud registreerimisnumbrist kõiki teisi sama skeemi või skeemi osaga seotud teenust, abi või nõu pakkunud isikut. (5) Aruantavate piiriüleste skeemide alase teabe deklaratsiooni vormi ning deklaratsiooni esitamise ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 2013. Teabeandja kohustuste üleminek (1) Teabeandjal on õigus jätta käesoleva seaduse §-s 2012 sätestatud teabeandja kohustused täitmata, kui nende täitmine tähendaks seadusest tuleneva kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumist. (2) Käesoleva seaduse §-s 2012 sätestatud teabeandja kohustuste täitmata jätmisest teavitab teabeandja teist aruantava piiriülese skeemiga seotud teabeandjat või sellise teabeandja puudumisel asjaomast maksukohustuslast. (3) Käesoleva seaduse §-s 2012 sätestatud teabeandja kohustuste täitmata jätmise korral lähevad teabeandja kohustused üle sellest teavitatud teisele asjaomasele teabeandjale või sellise teabeandja puudumisel asjaomasele maksukohustuslasele. § 2014. Teabeandja aruandekohustuse täitmise koht (1) Kui teabeandjal tekib aruandekohustus rohkem kui ühes liikmesriigis, esitab ta käesoleva seaduse § 2012 kohaselt teabe Maksu- ja Tolliametile, kui seos Eestiga esineb loetelus esimesena: 3 1) ta on Eesti resident; 2) tal on püsiv tegevuskoht Eestis, mille kaudu ta osutab aruantava piiriülese skeemiga seotud teenuseid; 3) ta on Eestis asutatud või tema tegevus on reguleeritud Eesti õigusaktidega; 4) ta on Eesti õigus- või maksualast nõustamisteenust osutavaid isikuid ühendava kutseühenduse liige. (2) Kui teabeandjal tekib ka käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt aruandekohustus rohkem kui ühes liikmesriigis, on tal õigus jätta käesoleva seaduse §-s 2012 sätestatud teabeandja kohustused täitmata, kui tal on tõendid selle kohta, et kohustus on täidetud teises liikmesriigis. § 2015. Teabeandjate paljusus Kui käesoleva peatüki kohaselt on sama aruantava piiriülese skeemi kohta aruandekohustuslikke teabeandjaid rohkem kui üks, on teabeandjal õigus jätta käesoleva seaduse §-s 2012 sätestatud teabeandja kohustused täitmata, kui tal on tõendid selle kohta, et kohustuse on täitnud teine aruandekohustuslik teabeandja. § 2016. Asjaomase maksukohustuslase aruandekohustus Teabeandjaks käesoleva peatüki tähenduses on asjaomane maksukohustuslane, kui aruantava piiriülese skeemi väljatöötamisega, turustamisega, kättesaadavaks tegemisega või selle rakendamise korraldamise või juhtimisega seotud teenust osutaval isikul ei ole üheski liikmesriigis kohustust aruantava piiriülese skeemi kohta teavet esitada või kui selline isik puudub. § 2017. Asjaomase maksukohustuslase aruandekohustuse täitmise koht (1) Kui maksukohustuslane on aruandekohustuslik rohkem kui ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, esitab ta käesoleva seaduse § 2012 lõike 2 kohaselt teabe Maksu- ja Tolliametile, kui seos Eestiga esineb loetelus esimesena: 1) ta on Eesti resident; 2) tal on püsiv tegevuskoht Eestis, mis saab aruantavast piiriülesest skeemist kasu; 3) ta saab tulu või teenib kasumit Eestis, kuid ta ei ole Eesti resident ning tal ei ole Eestis püsivat tegevuskohta; 4) ta tegutseb Eestis, kuid ta ei ole Eesti resident ning tal ei ole Eestis püsivat tegevuskohta. (2) Kui asjaomasel maksukohustuslasel on ka käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel aruandekohustus rohkem kui ühes liikmesriigis, on tal õigus jätta käesoleva seaduse § 2012 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused täitmata, kui tal on tõendid selle kohta, et kohustused on täidetud teises liikmesriigis. § 2018. Asjaomaste maksukohustuslaste paljusus (1) Kui käesoleva peatüki kohaselt on aruandekohustuslikke asjaomaseid maksukohustuslasi rohkem kui üks, esitab käesoleva seaduse § 2012 lõike 2 kohaselt teabe maksuhaldurile see asjaomane maksukohustuslane, kes on aruantava piiriülese skeemi väljatöötamises teabeandjaga kokku leppinud või kui sellist isikut ei ole, siis see asjaomane maksukohustuslane, kes juhib skeemi rakendamist. 4 (2) Asjaomasel maksukohustuslasel on õigus jätta käesoleva seaduse §-s 2012 sätestatud kohustused täitmata, kui tal on tõendid selle kohta, et kohustused on täitnud teine asjaomane maksukohustuslane.“; 2) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevast seadusest tulenevate teabeandja kohustuste täitmata jätmise korral võib maksuhaldur määrata kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja ja teha maksukorralduse seaduse § 136 kohase sunniraha rakendamise hoiatuse.”; 3) paragrahvi 22 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui teabeandja või seaduses sätestatud juhul asjaomane maksukohustuslane ei ole hoiatuses märgitud tähtpäevaks kohustusi täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha.”; 4) seadust täiendatakse §-ga 235 järgmises sõnastuses: „§ 235. Käesoleva seaduse 23. peatüki rakendamine (1) Käesoleva seaduse 23. peatükis sätestatut kohaldatakse selliste aruantavate piiriüleste skeemide kohta, mis tehakse rakendamiseks kättesaadavaks, mis on rakendamiseks valmis või mille rakendamiseks tehakse esimene samm 2020. aasta 1. juulil või sellest hilisemal kuupäeval. (2) Teabeandja kogub käesoleva seaduse § 2012 lõikes 1 nimetatud teabe esmakordselt selliste aruantavate piiriüleste skeemide kohta, mille rakendamisega alustati ajavahemikul 2018. aasta 25. juunist kuni 2020. aasta 30. juunini, ning esitab nende kohta teabe maksuhaldurile 2020. aasta 31. augustiks.“; 5) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), 2015/2376/EL (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10), 2016/881 (ELT L 148, 03.06.2016, lk 8–21) ja 2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13)“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ………………………. 2019 5 Algatab Vabariigi Valitsus ………………………………….2019 (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 6  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seadusega võetakse Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi1 muudatus2, millega Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku maksuskeemide alases automaatses teabevahetuses (edaspidi direktiiv). Direktiiviga kehtestati maksunõustajatele kohustus teatada maksuhaldurile piiriülestest maksuplaneerimise skeemidest, mille kohta hakkavad liikmesriigid automaatselt teavet vahetama. See meede on jätkuks mitmetele varasematele piiriülestele algatustele maksuplaneerimise ja maksusüsteemide läbipaistvuse suurendamiseks. Liikmesriigid saavad maksuskeemide alase teabevahetusega maksukeskkonna kujundamiseks vajalikku teavet senisest varem, mis võimaldab maksuhalduritel parandada oma riskianalüüsi kiirust ja õigsust ning selle põhjal teha õigeaegseid ja teadlikke otsuseid oma maksutulude kaitsmise kohta. Tähelepanu all on ainult sellised skeemid, mis hõlmavad piiriüleseid tehinguid ning mis vastavad skeemide kriteeriumitele. Osade maksuskeemide puhul tuleb lähtuda sellest, kas skeemi rakendamisega võib kaasneda peamise hüvena maksueelis. Sellisteks skeemideks on näiteks: kahjumit tootva ettevõtja ärakasutamine tulude või maksukohustuse vähendamiseks, kahjumite ülekandmine teise riiki; tulu ümberkujundamine varaks, mida maksustatakse madalama määraga või mis on maksuvaba. Lisaks on eraldi tunnuseks piiriülesed maksed seotud isikute vahel, kus makse saajal ei ole üheski jurisdiktsioonis maksuresidentsust või kui on ta maksuresident sellises jurisdiktsioonis, kus äriühingu tulumaks puudub või sellises, kes on kantud Euroopa Liidu koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu. Eraldi alarühma moodustavad teatud tüüpi seotud isikute vahelised tehingud, millele riigid tavapäraselt kohaldavad siirdehinna kindlaksmääramise reegleid. Lisaks maksuskeemidele hõlmab direktiiv ka skeeme, millega on võimalik kõrvale hoiduda finantskontode alasest teabevahetusest või varjata tegelikke kasusaajaid. Näiteks tehing, millega kujundatakse kas finantskonto või finantsasutus ümber selliseks, mis ei mahu teabevahetuse standardi reeglite alla. Skeemidest peavad teada andma isikud, kes selle oma äritegevuse raames välja on töötanud, sh ettevõtjad ise. Kohustatud isikuteks on eelnõu kohaselt eelkõige maksunõustajad ja advokaadid, samuti krediidiasutused. Kohustatud isikute ringist on välistatud teadlased, ülikoolide õppejõud ja muud isikud, kes õppe- või teaduseesmärgil maksusüsteemide ebakõlasid analüüsivad ja tulemusi avalikkusega jagavad. Juhul, kui maksuskeem on välja töötatud väljaspool Euroopa Liitu, tuleb skeemi ostnud siin asuval või tegutseval maksukohustuslasel maksuskeemist ise teada anda. Samuti võib kohustus üle minna juhul, kui advokaat ei esita maksuhaldurile teavet kutsesaladuse piirangute tõttu. 1 Nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12). 2 Nõukogu direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1- 13). 1 Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 2019. aasta 31. detsember ning selle norme tuleb kohaldada alates 2020. aasta 1. juulist. Direktiiv kohustab koguma ja vahetama esmakordselt teavet skeemide osas, mille rakendamisega tehti algust ajavahemikul direktiivi jõustumisest 2018. aasta 25. juunil kuni direktiivi normide rakendumiseni 2020. aasta 1. juulil. Eelnõu on planeeritud jõustuma 2020. aasta 1. jaanuarist. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Anneli Valgma (telefon 611 3289; [email protected]) koostöös maksupoliitika osakonna nõuniku Helen Pahapilli ([email protected]) ning Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakonna juhtiva maksuaudiitori Martin Lehtisega ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa (telefon 611 3549; [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul3 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1-13). Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Halduskoostöö direktiivi muudatuste eelnõu menetlemisel ja läbirääkimistel ning nende eestvedamisel on järgitud head õigusloome tava ning normitehnika eeskirju vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 2. Halduskoostöö direktiivi muudatuste rakendamine on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 2018. aasta 3. märtsi istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadega direktiivi 2018/822 kohta4. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse maksualase teabevahetuse seadust RT I, 13.03.2019, 25 redaktsioonis. Seaduse vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Euroopa Liidus ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (edaspidi OECD) on jätkuvalt poliitiliseks prioriteediks võitlus maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu. Eelnõuga ülevõetav direktiiv on järjekorras viies halduskoostöö direktiivi muudatus, mis on kõik olnud kantud sarnasest eesmärgist vähendada agressiivset maksuplaneerimist ning suurendada riikide maksusüsteemide läbipaistvust. Euroopa Liidus ja OECD-s on jõutud kokkuleppele selle eesmärgi täitmises ka teiste meetmete kaudu, mis on Eestis rakendatud peamiselt 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0822&from=EN 4 Halduskoostöö direktiivi muudatuste läbirääkimised algasid Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal 2017. aasta juunis. 2 tulumaksuseaduse kaudu5. Direktiivi formaalset seost teiste algatustega näitab põhjenduspunktis 14 olev viide nõukogu direktiivi (EL) 2016/11646 artiklis 6 sätestatud üldiste kuritarvituste vältimise reegli kohaldamise vajadusele selliste maksude agressiivse planeerimise skeemide suhtes, mille peamine eesmärk või üks peamistest eesmärkidest on saada kohaldatava maksuõiguse sisu või eesmärgiga vastuolus olevat maksusoodustust. Maksuhaldurite koostöö suurendamist peetakse parimaks lahenduseks maksupettuste vastu võitlemisel7. Otseste maksude valdkonnas on viimastel aastatel teabevahetuse alast koostööd tihendatud järgmiste meetmetega: 1. erinevate tululiikide osas teabe automaatne vahetamine Euroopa Liidus, mis rakendus 2015. aastast8; 2. finantskontode alane teabevahetus, mis rakendus 2016. aastast9; 3. maksuhalduri siduvate eelotsuste alane teabevahetus, mis rakendus 2017. aastast10; 4. suurkontsernide riikidepõhise aruandluse alane teabevahetus, mis rakendus 2017. aastast11; 5. maksuhaldurile riigisisese juurdepääsu andmine tegelike kasusaajate määramisega seotud andmetele12; 6. maksuskeemide alane teabevahetus Euroopa Liidus, mis rakendub 2020. aastast. Maksuskeemide alase teabevahetuse osas kokkuleppele jõudmine on suuresti mõjutatud hiljutistest suurematest andmeleketest, mis on saanud nimedeks näiteks Panama paberid ja Paradiisi paberid13. Leketest ilmnes, et maksunõustajad on agressiivse maksuplaneerimise skeemide abil aidanud aktiivselt kaasa oma klientide maksukoormuse olulisele vähendamisele ja klientide vara varjamisele välisriikides. Maksuskeemide alase teabevahetuse olulisust on Euroopa Komisjon14 põhjendanud sellega, et liikmesriikidel on üha raskem kaitsta oma riigi maksubaasi, kuna maksuplaneerimise struktuurid muutuvad üha keerukamaks ning kasutavad ära kapitali ja isikute suurenenud liikuvust siseturul. Üldiselt koosnevad need kahjulikud struktuurid skeemidest, mis hõlmavad erinevaid jurisdiktsioone ning millega liigutatakse maksustatav tulu soodsamasse maksukeskkonda või vähendatakse üldist maksukoormust. Agressiivne maksuplaneerimine võimaldab ära kasutada 5 Direktiivi ettepanek on välja kasvanud Euroopa komisjoni suuremast maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise paketist, millega on võimalik tutvuda aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016SC0006&from=EN OECD tasandi algatuste kohta saab lähemat teavet aadressil: http://www.oecd.org/tax/beps/ 6 Viidatud direktiivi tekst on leitav Euroopa Liidu Teatajast aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L1164&from=EN 7 Euroopa komisjoni mõjuanalüüs direktiivi ettepaneku juurde on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/impact-assessment-2017.pdf 8 Halduskoostöö direktiivi põhitekst, kättesaadav Euroopa Liidu Teatajas aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011L0016&from=en 9 Halduskoostöö direktiivi 2014. aasta muudatus, mis on kättesaadav Euroopa Liidu Teatajas aadressil https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0107&from=FR NB! Analoogne teabevahetus USAga rakendus kahepoolse kokkuleppe alusel juba 2015. aastast. 10 Halduskoostöö direktiivi 2015. aasta muudatus, mis on kättesaadav Euroopa Liidu Teatajas aadressil https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015L2376&from=EN 11 Halduskoostöö direktiivi esimene 2016. aasta muudatus, mis on kättesaadav Euroopa Liidu Teatajas aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L0881&from=EN 12 Halduskoostöö direktiivi teine 2016. aasta muudatus, mis on kättesaadav Euroopa Liidu Teatajas aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2258&from=EN 13 Lekete kohta saab detailsemat teavet uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi (ICIJ) veebist aadressil: https://offshoreleaks.icij.org/ 14 Komisjoni selgitused on leitavad direktiivi ettepaneku selgitavas osast aadressil: https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/company-tax/transparency-intermediaries_en 3 äriühingute maksustamise süsteemide vahelisi ebakõlasid, lõigata kasu maksude soodusrežiimidest või tõlgendada seaduseid viisil, mis ei olnud seadusandja poolt ette nähtud. Maksude agressiivse planeerimise tulemusena väheneb sageli oluliselt liikmesriikide maksutulu, mis takistab neil majanduskasvu soodustava maksupoliitika kohaldamist. Samaväärselt kahjulikud on skeemid, millega tekitatakse võimalus vältida finantskontode alast teabevahetust ja peidetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses määratletud tegelikke kasusaajaid. Kõige kulutõhusamaks hindas komisjon teabevahetuse automaatse vormi, kus teave kogutakse ühtsesse komisjoni peetavasse keskregistrisse, mis võimaldab tööprotsesse olulisel määral automatiseerida ning vähendada kulukat käsitööd teabe töötlemisel. Komisjoni keskregistrit kasutatakse täna ka maksuhalduri siduvate eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alase teabe koondamisel. Direktiiviga soovisid liikmesriigid suurendada survet vahendajatele, et nad hoiduksid agressiivse maksuplaneerimise skeemide väljatöötamisest, turustamisest ja rakendamisest. Direktiiv võib hoida ka maksumaksjaid loomast või kasutamast selliseid skeeme, kui nad teavad, et nendest tuleb teatada maksuhaldurile. Liikmesriikidel on piiratud teadmised välismaistest maksuplaneerimise skeemidest. Nende skeemide jagamine võiks anda maksuhaldurtele ajakohast teavet, et oleks võimalik tänu parematele riskianalüüsi andmetele kiiremini ohtudele reageerida kas maksumenetluse raames või maksupoliitika kujundamisel. Siinjuures on liikmesriigid direktiivis kokku leppinud, et vahetute meetmete võtmata jätmist ei tohiks käsitleda skeemi heakskiitmisena. Ülaltoodud asjaoludel võib skeemide alane teabevahetus aidata liikmesriikidel kaitsta oma maksubaasi ja suurendada maksutulu, sest teave maksude planeerimise kohta jõuab kiiremini maksuhaldurini ning on eelduslikult ulatuslikum, kuna maksuhaldur ei pruugi maksumenetluses alati saada tervikpilti skeemidest. Piiriülestest skeemidest teavitamine ja teabevahetus aitab luua võrdsed tingimused ettevõtjatele. Ühiskondlikust vaatenurgast aitab maksuskeemide alane teabevahetus kaasa õiglasema maksukeskkonna loomisele. Euroopa Parlament on maksuplaneerimisega seoses kutsunud üles võtma tugevamaid meetmeid vahendajate suhtes, kes aitavad kaasa maksudest kõrvalehoidumise skeemide levikule15. Direktiiv peegeldab OECD BEPS 12. tegevuskava eesmärki16, milles maksuskeemidest teadaandmine on üks olulistest sammudest maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastases võitluses. Samas ei ole OECD tegevuskava puhul tegemist miinimumstandardiga, mis oleks OECD liikmeks olevate riikide jaoks rakendamiseks rangelt kohustuslik. Tegevuskavas on välja toodud erinevaid meetodeid maksuskeemide alase teabe kogumiseks, kuid mitte selle vahetamiseks. Kitsalt maksuskeemide alast teabevahetust OECD liikmeks olevate riikidega lähiaastatel plaanis ei ole. Finantskontode ja tegelike kasusaajate skeemide osas juhinduti direktiivi läbirääkimistel otseselt sarnastest ja samaaegsetest arengutest OECD-s. Nende 15 Euroopa Parlamendi maksutöörühma kohta vt lisateavet aadressil: https://oeil.secure.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?lang=en&reference=2016/2038(INI). „Panama paberite“ jmt skandaalide valguses on Euroopa Parlament tellinud erinevaid uuringuid probleemi olemuse avamiseks ja lahenduste pakkumiseks, vt lähemalt http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/602030/IPOL_STU(2017)602030_EN.pdf ja http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/602029/IPOL_STU(2017)602029_EN.pdf. 16 BEPS projekti 12. tegevuskava on kättesaadav OECD veebis aadressil http://www.oecd.org/tax/mandatory- disclosure-rules-action-12-2015-final-report-9789264241442-en.htm. 4 skeemide osas lepiti kokku juba miinimumstandardis17, mis näeb ette direktiivile analoogse teabe kogumise ja vahetamise finantskontode ja tegelike kasusaajate varjamise skeemide osas. Standardi rakendamise kokkulepe ehk teabe kogumise ja vahetamise kord vajab eraldi läbirääkimisi, mis on praegu ettevalmistavas staadiumis. Oluline on välja tuua, et direktiivist tulenevate kohustuste rakendamisel on peetud oluliseks austada erinevaid põhiseaduslikke õiguseid – neist asjakohaseim on siin enese mittesüüstamise privileeg. See tähendab, et isik ei ole kohustatud enda kohta väärteos või kuriteos süüstavaid andmeid riigile esitama. Seega tõsisemad pettused jäävad selle eelnõu ulatusest välja. Maksuskeemide avaldamise kohustus on kehtestatud Euroopa Liidu liikmesriikidest täna Iirimaal, Portugalis ja Ühendkuningriigis. Riigid on selle meetme hinnanud suhteliselt tõhusaks kahjuliku maksuplaneerimise ärahoidmisel. Viidatud süsteemid on ehitatud üles riigisiseselt, mistõttu Euroopa Liidu tasandil seda otseselt kopeerida ei ole võimalik, kuid direktiivi regulatsiooni kujundamisel on nende riikide praktikat võimaluse korral arvesse võetud. Näiteks ei olnud võimalik lähtuda Iirimaa sellisest ettevõtjate halduskoormust vähendavast lahendusest, kus ministri määrusega on kehtestatud loetelu skeemidest, mille esitamine maksuhaldurile ei ole kohustuslik. Direktiivis pidasid liikmesriigid vajalikuks direktiivi põhjenduspunktides viidata eelkõige sellistele skeemidest teavitamisele, mida oleks võimalik kasutada maksude agressiivsel planeerimisel. Maksude agressiivse planeerimise terminit direktiiviga määratleda siiski ei üritatud. Teavitamise ja teabevahetuse kohustusega seotud skeemid piiritleti direktiivis piiriülesuse aspektiga ning skeemide loetelu kehtestamisega. Direktiiv ei välista riigisiseselt täiendavate teavitamiskohustuste kehtestamist, kuid selliste skeemide edastamine liikmesriikidele peaks toimuma omaalgatusliku teabevahetuse reeglite alusel, mitte automaatses korras. Eelnõu väljatöötamisel täiendavate teavitamiskohustuste kehtestamist ei kaalutud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Otseste maksudega seotud maksukohustuse suuruse kindlaksmääramiseks vajalikud rahvusvahelise automaatse teabevahetusega seotud õigused ja kohustused sätestab maksualase teabevahetuse seadus (edaspidi MTVS). Otseste maksudena tuleb maksuskeemide puhul kõne alla eelkõige tulumaks, kuid mõiste sisustamisel tuleb lähtuda halduskoostöö direktiivi reguleerimisalast, mis on määratletud välistuste kaudu. Direktiivi ei kohaldata järgmiste maksude suhtes: käibemaks, tollimaks, aktsiisid, sotsiaalkindlustusmaksed, lõivud ja (teenus)tasud. Piiriüleste skeemide osas nähakse direktiiviga ette automaatne teabevahetus. Direktiivi ülevõtmiseks täiendatakse seega MTVSi uue peatükiga piiriüleste skeemide alase teabevahetuse kohta. Direktiivi lisas olevate skeemide loetelu ja kirjeldused kehtestatakse rahandusministri määrusega. Rakendusakti tasand annab paindlikuma reageerimisvõimaluse arvestades, et liikmesriigid pidasid oluliseks skeemide loetelu edaspidi regulaarselt uuendada. Direktiiv võetakse üle miinimumstandardina. Üle jäetakse võtmata direktiivi artikkel 8ab lõige 11, mis annab liikmesriigi maksuhaldurile õiguse küsida maksukohustuslaselt aruandeid skeemide kasutamise kohta. 17 OECD standard on kättesaadav OECD veebis aadressil http://www.oecd.org/tax/exchange-of-tax- information/model-mandatory-disclosure-rules-for-crs-avoidance-arrangements-and-opaque-offshore- structures.htm 5 MTVS § 207. Piiriülene skeem Piiriülesus on Euroopa Liidu tasandi regulatsiooni puhul määrava tähtsusega. Kohustus skeemide kohta teavet anda ja seda teavet vahetada on vaid juhul, kui skeemis esineb piiriülene aspekt. Selleks on skeemis kirjeldatud tehingu või tehingute ahela puutumus mõne liikmesriigiga või ka Euroopa Liidu liikmeks mitteoleva kolmanda riigiga. Eelnõu on piiratud selliste piiriüleste skeemidega, millel on võimalik mõju maksukohustusele, finantskontode alasele teabevahetusele või mille abil on võimalik peita tegeliku kasusaaja isikut. Maksukohustust mõjutavate skeemide puhul peab olema täidetud vähemalt üks allpool loetletud piiriülesust tähistavast tingimustest. 1. Skeemis osalevad isikud on erinevate riikide või jurisdiktsioonide residendid. Skeemis osalemine võib siinjuures hõlmata mistahes viisil skeemi osaliseks olemist, näiteks skeemi ühe lülina, vahendaja lepingupartnerina vms. 2. Selleks, et vältida aruandluskohustusest kõrvalehoidumist on piiriülesuse aspekt täidetud ka juhul, kui skeemis osalev isik on samaaegselt erinevate riikide või jurisdiktsioonide resident. 3. Teises riigis on võimalik ettevõtjana tegutseda ka ilma selle riigi residendiks olemata, mistõttu on piiriülesuse aspekt skeemil täidetud ka juhul kui skeemis osaleja tegutseb teises riigis või jurisdiktsioonis kas püsiva tegevuskoha kaudu või viisil, mil tal ei teki seal püsivat tegevuskohta. Tingimus hõlmab direktiivi artikli 3 punkti 18 alapunktides c ja d nimetatud tunnuseid. Eelnõu hõlmab teavitamise ja teabe vahetamise kohustusega skeeme, mis võivad häirida või takistada finantskontode maksualase teabe kogumist või selle teabe vahetamist. Viidatud normid on sätestatud MTVS peatükkides 11 ja 2 koosmõjus MTVS §-ga 41. See tähendab, et finantskontodesse puutuvate skeemide hindamiseks tuleb lähtuda lisaks MTVSile (ja selle kaudu vastavale EL õigusele) ka OECD finantskontode alase teabevahetuse standardist ja selle kommentaaridest. Lisaks on teavitamise ja teabe vahetamise kohustusega hõlmatud sellised skeemid, mis võivad raskendada või muuta võimatuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt määratletava tegeliku kasusaaja isiku tuvastamise. Selliste skeemide hindamisel tuleb omakorda lähtuda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatust. Ammendava loetelu kehtestamine maksustamist, finantskontode alast teabevahetust või tegeliku kasusaaja tuvastamist mõjutavatest skeemidest ja nende kirjeldusest on volitatud rahandusministrile. Loetelu kehtestamisel võetakse aluseks direktiivi lisaga 4 kehtestatud skeemide eritunnused. Seletuskirjale on lisatud rahandusministri määruse kavand ja skeemidesse puutuvad selgitused. MTVS § 208. Aruantav piiriülene skeem Mitte iga piiriülene skeem ei eelda teavitamist. Teavet tuleb esitada vaid skeemide kohta, mille kirjelduses kajastub piiriülene aspekt ning mis samal ajal vastab vähemalt ühele ministri määrusega kehtestatud skeemi kirjeldusele. Ministri määrusega kehtestatakse ammendav loetelu selliste skeemide kirjeldustest, mis piiriülese tunnuse kaasnemisel on aruantavad. MTVS § 209. Teabeandja 6 Direktiivis on aruandekohustusliku isiku määratlemiseks kasutatud terminit vahendaja. Termin tuleneb sellest, et piiriüleses agressiivses maksuplaneerimises on oluline roll isikutel, kes oleksid maksukohustuslaste jaoks vahendajaks offshore teenusepakkuja leidmiseks, et luua või mõningatel juhtudel ka juhtida offshore ühinguid, mille kaudu kunstlikke maksueeliseid luua või vara peita. Vahendaja termin on meie õigusruumis teistes õigusaktides kasutusel erineva tähendusega, mistõttu seda terminit direktiivist üle ei võeta. Samuti hõlmab direktiivi regulatsioon tegelikkuses laiemat isikute ringi võrreldes agressiivse maksuplaneerimise analüüsidega, millele direktiivi regulatsiooni väljatöötamisel tugineti. MTVSis on kasutatud kohustatud isikutele viitamisel terminit teabeandja, mis on põhijoontes määratletud seaduse § 2 punktis 3. Teabeandjaks on isik või õiguslik moodustis, kellele antakse käesoleva seadusega õigusi ja pannakse kohustusi. Teabeandja ei ole maksuhaldur, teabeandjale andmete esitaja ega andmesubjekt. Eelnõu kohaselt võib piiriüleste skeemide alases teabevahetuses teabeandjaks olla iga isik, kes on osutanud maksukohustuslasele skeemiga seotud teenuseid. Eelnõus on skeemiga seotud teenustena nimetatud skeemi väljatöötamist, turustamist, kättesaadavaks tegemist, skeemi rakendamise korraldamist ja selle juhtimist, samuti nende teenuste osutamisel abi ja nõu andmist. Skeemi rakendamise korraldamine ja selle juhtimine võib hõlmata igasugust tehnilist abi skeemi ellurakendamiseks. Kohustatud isikute ring on esmatasandil määratletud võimalikult laialt, et välistada kohustustest kõrvalehoidumine oma teenuse osutamisel olnud rolli formaalse vähendamise kaudu. Sellele vaatamata ei käsitle seadus teabeandjatena päris kõiki rahvusvahelise maksustamise alast nõu pakkuvaid isikuid. Ilmselgelt on välistatud isikud, kes analüüsivad rahvusvahelise maksustamise küsimusi teadus- ja õppetöö käigus. Direktiivi läbirääkimistel peeti oluliseks, et kohustatud isikute ringi moodustaksid eelkõige isikud, kes oma ettevõtluse raames pakuvad maksu(õiguse)alast nõu. Nendeks on eelkõige maksukonsultatsiooni teenust osutavad isikud, sh advokaadid aga ka raamatupidamise või ühingute asutamise teenust osutavad isikud ja finantsinvesteeringute alast nõu andvad isikud. Teabeandjatena ei käsitleta isikuid, kes maksunõu andes põhjendatult ei teadnud, et nende nõuanne seondus aruantava piiriülese skeemiga või kelle puhul saab õigustatult eeldada, et ta seda ei teadnud. Siinjuures on olulised objektiivsed asjaolud, isiku subjektiivseid kavatsusi arvesse ei võeta. Eelnõus on sätestatud välistus eelduse puudumise kaudu. Selle eelduse esinemist võib analüüsida maksuhaldur omal algatusel uurimispõhimõtet järgides aga seda saab isik ka ise tõendada viidates mistahes tähtsust omavatele asjaoludele ja tingimustele, samuti kättesaadavale teabele ja enda erialastele teadmistele ja arusaamisele. Direktiivi läbirääkimistel otsustati siduda aruandluskohustus kohustatud isiku residentsusriigiga. Residentsuse määratlemisel tuginetakse eelnõus tulumaksuseaduse §-le 618. See tähendab, et 18 Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Juriidiline isik, välja arvatud usaldusfond, on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. 7 Eesti residendist teabeandja esitab teabe aruantava piiriülese skeemi kohta Maksu- ja Tolliametile. Teabeandjal, kes küll ei ole Eesti resident, kuid kelle Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu osutatakse skeemiga seotud teenuseid, on samuti kohustus skeemi puutuv teave esitada Eestis. Erandina on välisriigi residendist või ilma residentsuseta füüsiline isik kohustatud esitama teabe Eestis juhul, kui ta kuulub Eestis sellisesse kutseühendusse, mis ühendab õigus- või maksualast nõustamisteenust osutavaid isikuid. Teabeandjaks võib lisaks olla isik, kes ei vasta eelnevalt nimetatud tingimustele, kuid kelle tegevus on reguleeritud Eesti õigusaktidega. Viimaste puhul on eelkõige peetud silmas õiguslikke moodustisi (nt seltsing), mida registrisse ei kanta. Aruandekohustuslikuks teabeandjaks on piiratud juhtudel ka maksukohustuslane. Täpsemad selgitused on toodud § 2016 selgituste juures. MTVS § 2010. Asjaomane maksukohustuslane Asjaomane maksukohustuslane on tarvis määratleda skeemi kasutajana, kas selle tellija või väljatöötajana, samuti teatud piiratud juhtudel teabeandjana. Seetõttu on terminil maksukohustuslane selles peatükis erinev tähendus võrreldes MTVS ülejäänud peatükkidega ja ka maksukorralduse seadusega ning vajas eraldi määratlemist piiriüleste skeemide alase teabevahetuse kontekstis. Asjaomane maksukohustuslane on piiriüleste skeemide alase teabevahetuse kontekstis isik, kellele teenusepakkuja on aruantava piiriülese skeemi teinud kättesaadavaks või isik, kelle meeskond on skeemi välja töötanud, isik kes on valmis aruantavat piiriülest skeemi rakendama (sh nt juhul, kui skeemi on tellinud isikuga seotud isik, nt tütarettevõte) või kes on juba rakendanud selle skeemi esimese etapi. Skeem võib isikuni jõuda praktikas väga erineval moel ja skeemi soetamist saab vormistada erinevate isikute kaudu või erineval ajahetkel. Seetõttu on sisse toodud ka skeemi rakendamiseks tehtavad ettevalmistused, samuti esimeste sammude võtmine skeemi rakendamiseks. MTVS § 2011. Seotud isikud Direktiivi läbirääkimistel peeti väga oluliseks määratleda piiriüleste skeemide alase teabevahetuse tarvis seotud isikute mõiste uuesti. Seetõttu ei saa tugineda seotud isikute mõistele, mis määratleti varem eelotsuste alase teabevahetuse kontekstis. Samuti ei saa üks-ühele tugineda tulumaksuseaduses või teistes maksudest kõrvalehoidumist käsitlevates direktiivides kasutatavale määratlusele. See on osaliselt siiski lõike 1 puhul olnud võimalik, kus on võetud aluseks tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 punktis 6 sätestatud kriteeriumid19. 19 § 8. Seotud isikud (1) Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid: 1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased; 2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses; 3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8 Lõikes 1 on määratletud seotud isiku põhitunnused piiriüleste skeemide alase teabevahetuse tähenduses. Selleks on isik, kes osaleb teise isiku juhtimises, olles sellises positsioonis mis annab võimaluse teise isiku tegevust olulisel määral mõjutada ning isik kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või vähemalt 25% kasumi saamise õigusest. Direktiivi läbirääkimistel pidasid liikmesriigid oluliseks hõlmata määratlusse ka ühiselt sama isikut kontrollivad isikud seotud isikute määratluse alla, mis kajastub lõigetes 2 ja 3. Kui isikul on teise isiku kapitalis kaudne osalus, siis selle suurus leitakse korrutades osaluse määrad iga järgneva astme tütarettevõtjas. Terminit kapital on kasutatud, et hõlmata määratlusse lisaks osa- ja aktsiakapitalile kapitaiosalus ka välisriigis asutatud muud liiki juriidilistes isikutes. Täieliku hääleõigusega isikuna käsitatakse kõiki isikuid, kellele kuulub üle 50% hääleõigustest. Seotud isikute mõiste all on hõlmatud ka füüsilised isikud, sarnaselt on käsitletud füüsilisi isikuid tulumaksuseaduse kohaselt. Perekonda, st isiku abikaasat või elukaaslast, lapsi ja vanemaid, käsitatakse piiriüleste skeemide alase teabevahetuse kontekstis ühe isikuna. Direktiivis on kasutatud seotud isiku mõiste määratlemisel terminit seotud ettevõtjad, kuid nemad omakorda on määratletud kui isikud. Halduskoostöö direktiivi artikli 3 punktis 11, mis on üldnormiks ka piiriüleste skeemide alases teabevahetuses, on mõistetud isikute all kõiki isikute liike – nii füüsilisi kui juriidilisi isikud aga ka mistahes isikute ühendusi ja õiguslikke moodustisi. MTVS § 2012. Teabeandja kohustused Teabeandjal ega asjaomasel maksukohustuslasel ei ole kohustust viia läbi uurimist, et välja selgitada piiriülesesse skeemi või selle rakendamisse puutuvaid uusi või täiendavaid asjaolusid, mida tema valduses või talle teada ei ole, kuid mida võivad teada teised skeemiga seotud teenuseid osutavad isikud. Igal teabeandjal on kohustus teavitada nendest andmetest skeemi kohta, mis tal olemas on. Maksuhaldurile tuleb esitada aruantava piiriülese skeemi kohta järgmist teavet: 1. teabeandjaid ja asjaomaseid maksukohustuslasi tuvastada võimaldavad andmed, sealhulgas nimi, füüsilise isiku puhul tema sünniaeg ja –koht, residentsus, isiku- või registrikood ning maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas; siinjuures maksukohustuslase isik ei pea olema teada ega olemas standardsete skeemide puhul. Sellisel juhul jäetakse deklaratsioonivormil see lahter täitmata. Maksukohustuslaste nimed, kellele seda skeemi on müüdud, näidatakse lõikes 3 sätestatud tingimustel ja korras; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega seotud isikuid tuvastada võimaldavad andmed; 3) skeemi kirjeldus ministri määruses toodud loetelust, mis muudab piiriülese skeemi aruantavaks; 4) skeemi nimetus, kui see on olemas; 5) skeemi sisu üldine kokkuvõte, sealhulgas asjasse puutuvate majandustoimingute lühike kirjeldus, välja arvatud ärisaladusega kaitstud teave; 6) skeemi rakendamise alguse kuupäev; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. 9 7) skeemi õiguslikud üksikasjad, kusjuures kirjeldada tuleb kõiki skeemiga seotud riike puudutavaid õigusnorme; 8) skeemi rahaliselt hinnatav väärtus; Väärtust hinnatakse asjakohase tehingu väärtuse järgi ning sõltub skeemi üksikasjadest. Skeemi väärtuseks ei ole üksnes skeemist saadav maksueelis. 9) liikmesriik, millega asjaomane maksukohustuslane on seotud või mida aruantav piiriülene skeem tõenäoliselt puudutab; Eesmärk on märkida ära liikmesriigid, keda skeem võib huvitada. Nendeks on eelkõige riigid, kelle maksustamisõigust skeem mõjutab. 10) muu isik, keda aruantav piiriülene skeem tõenäoliselt mõjutab ning liikmesriik, millega see isik on seotud; 11) juba esitatud skeemi kohta täiendava (sh puudu olnud) teabe esitamisel skeemi või selle osa registreerimisnumber, mille mistahes liikmesriigi maksuhaldur on varem andnud. Kui teavitatud skeemis tehakse olulisi muudatusi, tuleb muudetud skeemi käsitleda uue skeemina ning sellest uuesti teavitada, esitades skeemi kohta kõik ülal loetletud andmed. Skeemi kohta tuleb teave esitada maksuhaldurile 30 kalendripäeva jooksul alates, kas 1. skeemi rakendamiseks kättesaadavaks tegemise päevale järgnevast päevast, 2. skeemi rakendamiseks valmisoleku päevale järgnevast päevast või 3. päevast, mil tehti esimene samm skeemi rakendamiseks, Valik tehakse selle järgi, milline päev/hetk on saabunud teistest varem. Standardsete skeemide korral lisandub perioodiline aruandekohustus. Seaduse tekstis on standardne skeem määratletud skeemina, mis on välja töötatud, turustatud, rakendamiseks valmis või kättesaadav kujul, mida ei ole rakendamiseks vaja olulisel määral kohandada. Nende kohta tuleb iga kolme kuu tagant esitada uut ja lisandunud teavet asjaomaste maksukohustuslaste ja nendega seotud isikute kohta, skeemi rakendamise kuupäevade kohta ning liikmesriikide ja muude isikute kohta, kes skeemist puudutatud on. See tähendab, et teabeandja peab pidama standardsete skeemide osas klientide nimekirja. Juhul, kui standardsesse skeemi tehakse muudatusi, siis tuleb teavitada sellest kui uuest, erinevast skeemist. Komisjoni rakendusmäärusest tuleneb kohustus skeemid maksuametis registreerida. Eelnõuga pannakse maksuhaldurile kohustus anda igale esmakordselt esitatud skeemile või skeemi osale unikaalne registreerimisnumber. Selle registreerimisnumbri märgib teabeandja skeemi kohta esitatava teabe hulgas. Registreerimisnumber kantakse komisjoni peetavasse keskregistrisse. Teabeandjale pannakse kohustus teavitada skeemile või selle osale antud registreerimisnumbrist kõiki teisi sama skeemi või skeemi osaga seotud teenust, abi või nõu pakkunud isikut. See võimaldab riikidel jälgida skeemi kasutamist ning hõlbustab teabeandjatel ja maksukohustuslastel topelt aruandluse vältimist. Aruantavate piiriüleste skeemide alase teabe deklaratsiooni vormi ning deklaratsiooni esitamise ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Komisjon kehtestab rakendusmäärusega keskregistrile andmete kogumise formaadid, mille alusel liikmesriigid saavad kehtestada teabe kogumise vormid. Maksu- ja Tolliamet töötab välja võimaluse esitada teave piiriülese skeemi kohta e-maksuameti vahendusel. IT-arendusi kohustatud isikutelt selline lahendus ei nõua. Maksuhalduri ülesanded teabe edastamisel komisjoni peetavasse keskregistrisse sätestatakse sarnaselt ülejäänud teabevahetusega seotud ülesannetele Maksu- ja Tolliameti peadirektori 10 käskkirjaga kinnitatava juhendiga. Osa ülesannetest, nt aruandluse esitamine komisjonile, tuleb vahetult komisjoni antavast halduskoostöö direktiivi rakendusmäärusest. Halduse siseseid suhteid reguleerivaid norme seaduse tasandil ei plaanita reguleerida. MTVS § 2013. Teabeandja kohustuste üleminek Kliendile õigusteenuse osutamine võib olla advokaadil ja tema büroo töötajal aga ka audiitoril olla hõlmatud kutsesaladusega20. Kutsesaladus hõlmab ka ainuüksi advokaadi poole pöördumise fakti. Seetõttu on advokaatidel ja ka audiitoritel piiratud võimalused kliendile osutatud teenuste kohta teabe esitamisel. Direktiivi väljatöötamisel on sellega arvestatud ning direktiivi rakendamisel tuleb austada seadusest tuleneva kutsesaladuse kaitset. Direktiivi eesmärk ei ole samas kutsesaladuse kaitset ühelgi moel laiendada, vaid arvestada juba seadusega kehtestatud piiranguid. Juhul, kui teabeandjaks on advokaat või advokaadibüroo töötaja, aga ka audiitor, on tal õigus jätta eelkõige maksuhaldurile teave edastamata, kui see tähendaks seadusest tuleneva kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumist. Normis on hõlmatud välistusega kogu kohustuste ulatus, kuna teabe esitamise kohustuse puudumise tõttu ei ole mõistlik sätestada seadusega kohustust skeemi kohta ka teavet koguda. Samas oleks mõistlik eeldada, et teenusepakkuja annab kliendile igakülgset abi temale üle läinud aruandluskohustuse täitmiseks. Juhul, kui piiriülese aruantava skeemi väljatöötamisel või sellega seotud teenuste osutamisel oli kaasatud kutsesaladusega hõlmamata isikuid, siis läheb esmajärjekorras aruandekohustus üle neile. Advokaadil ja audiitoril on kohustus neid isikuid neile üle läinud kohustustest teavitada. Juhul, kui teisi isikuid teenuse osutamisse kaasatud ei olnud, tuleb advokaadil ja audiitoril kliendile teada anda, et tal tuleb skeemi kohta teave ise maksuhaldurile esitada. Advokatuuriseadus võimaldab kliendil advokaat või büroo töötaja vabastada kutsesaladuse hoidmise kohustusest, mis lubaks aruandekohustuse täita siiski esindajal. Siinjuures ei oma tähendust, kui kutsesaladusele tuginevalt jääb skeemi kohta teave esitamata hoopis mõne teise liikmesriigi maksuhaldurile. Eesti residendist asjaomane maksukohustuslane esitab skeemi kohta teabe ikka Maksu- ja Tolliametile, mitte teabeandja residendiriigi maksuhaldurile. MTVS § 2014. Teabeandja aruandekohustuse täitmise koht Direktiivi läbirääkimistel jõudsid riigid ühele meelele, et aruandekohustusega kaasneb kõige väiksem halduskoormus riigis, millega teabeandjal on kõige tugevam side. Kuna teave tuleb esitada maksuhaldurile, siis on mõistlik viia aruandekohustus riiki, mille resident isik on. See 20 Advokatuuriseaduse § 45 lõige 1: Advokaat on kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast advokaaditegevuse lõppemist. Kohustus kehtib ka advokaadibüroo töötaja ja advokatuuri töötaja kohta ning selle avaliku teenistuja kohta, kellele on advokaadi kutsesaladus teatavaks saanud teenistuskohustusi täites. Audiitortegevuse seaduse § 48 lõige 1: Audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor on kohustatud hoidma saladuses talle vandeaudiitori kutsetegevuse käigus teatavaks saanud infot ja dokumente. Kutsesaladuse hoidmise kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast vandeaudiitori kutsetegevuse lõpetamist. Lõike 2 kohaselt laieneb kutsesaladuse hoidmise kohustus Audiitorkogu organite liikmele, Rahandusministeeriumi avalikule teenistujale ning muule isikule, kellele on vandeaudiitori kutsesaladus ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud. 11 tagab, et tal on toimivad kommunikatsioonikanalid selle riigi maksuhalduriga. Õigus- ja maksunõu võib osutada ka isik, kellel ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi residentsust, kuid kellel on siin kas püsiv tegevuskoht või ta on loodud siinse õigusruumi reeglite kohaselt ilma, et tal tekiks siin residentsus. Füüsiliste isikute puhul on aruandekohustuse tekkimiseks piisav ka see, kui ta kuulub mõnda siinsesse kutseühingusse, mis koondab maksu- või õigusnõu andvaid isikuid. Välistada ei saa sarnase seose olemasolu erinevates liikmesriikides. Sellisel juhul võib isik viidata oma kohustuste täitmisele teises liikmesriigis. Aruandekohustuse täitmist on kõige lihtsam tõendada teatades teise liikmesriigi maksuhaldurile juba esitatud skeemile antud registreerimisnumbri. Kohustuse täitmise tõendamiseks sobib ka muu teave, mis teabeandjal kohustuse täitmise kohta olemas on. MTVS § 2015. Teabeandjate paljusus Õigus- ja maksunõu andmine ei ole kuidagi piiratud riigipiiridega. Piiriüleste skeemide väljatöötamisel on erinevatest riikidest pärit isikute kaasamine ka üsna loomulik. Seetõttu võib sama skeemi kohta tekkida aruandekohustus nii erinevates riikides kui ka paljudel isikutel samaaegselt. Teabeandja vabaneb aruandekohustusest kui tal on näiteks ette näidata juba esitatud skeemile antud registreerimise number või muud tõendid teise teabeandja poolt sama teabe esitamise kohta. Eelnõuga ei ole ette nähtud peamist vastutavat teabeandjat. Kõigil skeemi väljatöötamise ja rakendamisega seotud isikutel on solidaarne vastutus. See võimaldab ühel teabeandjal esitada skeemi kohta kogu info ka kõigi teiste aruandekohustuslike teabeandjate nimel. Samas tuleb silmas pidada, et direktiiv kohustab esitama skeemi kohta seda teavet, mis on iga konkreetse teabeandja valduses. Teise isiku poolt esitatud teabele on võimalik tugineda vaid juhul, kui aruandekohustuse ulatus (teada oleva teabe hulk) on sama. MTVS § 2016. Asjaomase maksukohustuslase aruandekohustus Teabeandjaks käesoleva peatüki tähenduses on asjaomane maksukohustuslane, kui aruantava piiriülese skeemi väljatöötamisega, turustamisega, kättesaadavaks tegemisega või selle rakendamise korraldamise või juhtimisega seotud teenust osutaval isikul ei ole üheski liikmesriigis kohustust aruantava piiriülese skeemi kohta teavet esitada või kui selline isik puudub. Normi eesmärk on välistada aurandekohustusest kõrvale hoidumine kas kolmandast riigist skeemiga seotud teenuste ostmisega või ka teenusepakkuja enda poolt teenuse vormistamisega kolmandast riigist pärit isiku kaudu. Direktiiviga ei välistata ka maksukohustuslaste endi poolt välja töötatud aruantavate piiriüleste skeemide kohta teabe kogumist ja selle vahetamist. Aruandekohustus tekib ka kutsesaladuse tõttu teabeandjalt üle tulnud kohustusena. Selliseid olukordi, kus aruandekohustus on maksukohustuslasel, võib üldistatult ette tulla järgmistel juhtudel: 1) piiriülene skeem on välja töötanud maksukohustuslase enda poolt; 2) piiriülese skeemi on välja töötanud isik, kellel puudub side mõne Euroopa Liidu liikmesriigiga; 3) teabeandja loobub skeemi kohta teabe esitamisest kutsesaladuse piirangute tõttu. 12 Direktiivi läbirääkimistel jõuti kokkuleppele rakendamiseks vabatahtlikus normis (artikkel 8ab lõige 11), mille järgi võib maksukohustuslastelt nõuda nende poolt aruantava piiriülese skeemi kasutamise kohta aruande esitamist. Kui maksuhalduril on teave skeemide müügi või nende rakendamise alustamise kohta, siis täiendav teave ei oma suurt täiendavat lisandväärtust. Küll aga tõstab maksumaksja halduskoormust. Viidatud kohustuse toomist Eesti õigusesse ei saa pidada praegu vajalikuks ega mõõdukaks ning see norm jääb üle võtmata. MTVS § 2017. Asjaomase maksukohustuslase aruandekohustuse täitmise koht Sarnaselt teabeandja kohustuse täitmise korraldusele, tuleb ka maksumaksjal täita aruandekohustus oma residentsusriigis. Teabe esitab Eesti residendist maksukohustuslane igal eelmise sätte selgitustes loetletud juhul Maksu- ja Tolliametile. Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsev isik, samuti Eestis tulu saanud muu isik, kes ei ole ühegi liikmesriigi resident, esitab aruantava piiriülese skeemi kohta samuti teabe Maksu- ja Tolliametile. Aruandluskohustusest kõrvalehoidumiste vältimiseks on hõlmatud kohustatud isikute ringi ka Eestis näiteks seltsingu või muu õigusliku moodustise kaudu tegutsev isik, kes ei vasta ühelegi eelpool loetletud tunnusele. Eelnevast tuleneb, et Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval asjaomasel maksumaksjal, kes on näiteks tellinud maksuskeemi Euroopa Liidu liikmesriigiks mitte oleva riigi ettevõttest, kuid kes on Soome resident, Eestis aruandekohustust ei teki. Ka asjaomane maksukohustuslane vabaneb teabe andmise kohustusest kui ta ise või mõni seotud isikutest on sama teabe mõnes teises liikmesriigis juba esitanud ning tal on võimalik selle kohta maksuhaldurile tõendid esitada. Selliseks tõendiks on näiteks skeemi kohta teabe esitanud teabeandjale maksuhalduri poolt antud sama skeemi või skeemi osa registreerimise number. MTVS § 2018. Asjaomaste maksukohustuslaste paljusus Ühe skeemiga võib olla seotud mitmeid asjaomaseid maksumaksjaid. Selleks, et vältida topeltaruandlust, on tellitud skeemi puhul esmane aruandekohustus sellisel maksumaksjal, kes on skeemi väljatöötamises teenusepakkujaga kokku leppinud ning nii-öelda majasisese skeemi puhul see, kelle juhtimise ja kontrolli all skeemi planeeritakse rakendada. Eelnõuga ei välistata, et skeemi kohta esitab teabe mistahes skeemiga seotud asjaomane maksumaksja. Teised asjaomased maksumaksjad ei pea skeemi kohta teavet esitama, kui nad suudavad maksuhaldurile tõendada kohustuse täitmist teise isiku poolt. Jällegi võib selleks tõendiks olla skeemi või skeemi osa registreerimise number. MTVS § 22 muutmine MTVS §-ga 22 sätestatakse seaduses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks sunniraha tegemise õigus. Olemasolevat sunniraha regulatsiooni laiendatakse piiriüleste skeemide alase aruandluskohustusega isikutele. Maksuhaldur võib sunniraha hoiatuse teha ja sunniraha määrata nii teabeandjale kui aruandekohustuslikule asjaomasele maksumaksjale. Sisulisi muudatusi sunniraha määramise alustes, tähtaegades ega sunniraha summas eelnõuga ei tehta. 13 MTVSis sätestatud kohustuste täitmine on tagatud ka rahatrahviga. Vastava väärteokoosseisu „teabevahetuse takistamine“ sätestab maksukorralduse seaduse § 1553, mille kohaselt karistatakse MTVSis sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmata jätmise eest või teabevahetuse takistamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilist isikut karistatakse sama teo eest rahatrahviga kuni 3200 eurot. Olemasolev väärteokoosseis laieneb isikutele, kes on rikkunud mistahes MTVSis sätestatud teabeandja kohustusi. Koosseisu kirjelduses ega rahatrahvi suuruses muudatusi eelnõuga ei planeeritud. Sunniraha ja rahatrahv puudutavad teavitamiskohustuse täitmata jätmist, mitte skeemi kasutamist. Skeemide alase teabe esitamise kohustuse täitmise hindamisel tuleb austada enese mittesüüstamise privileegi. Eelnõuga sätestatav kohustus ei eelda, et isikud peavad hakkama esitama tõendeid selle kohta, et nad on välja töötanud finantskontode alasest teabevahetusest kõrvalehoidumise skeemi, mis on vastuolus MTVS § 86. lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 sätestatud kohustusega hoiduda tegevusest, mille eesmärk on finantskontode maksualase teabe või FATCA kokkuleppega seotud teabe kogumisest kõrvalehoidumine. MTVS § 235 Tavapärane teavitamiskohustus tekib selliste aruantavate piiriüleste skeemide kohta, mis tehakse rakendamiseks kättesaadavaks, mis on rakendamiseks valmis või mille rakendamiseks tehakse esimene samm 2020. aasta 1. juulil või sellest hilisemal kuupäeval. Liikmesriikidel on kohustus rakendada direktiivi 2020. aasta 1. juulist alates ja seetõttu algab ka tavapärane aruandluskohustus direktiivi kohaldamise tähtpäevast arvates. Lisaks tekib direktiivist kohustusi ka varasemalt - direktiivi jõustumise ja rakendamise tähtpäeva vahelisel ajal - välja töötatud ja rakendatud skeemide osas. Teabeandjal on eelnõu kohaselt kohustus koguda teave esmakordselt selliste aruantavate piiriüleste skeemide kohta, mille rakendamisega alustati ajavahemikul 2018. aasta 25. juunist kuni 2020. aasta 30. juunini ning esitada nende kohta teabe maksuhaldurile 2020. aasta 31. augustiks. Kohustus kohaldub eelnõus sätestatud asjaolude korral ka asjaomase maksukohustuslase suhtes. Direktiiv avaldati Euroopa Liidu Teatajas 2018. aasta 5. juunil. Direktiivid jõustuvad 20.ndal kalendripäeval peale avaldamist. Direktiivil on seega õigusjõud alates 2018. aasta 25. juunist. Juhul, kui varasemalt välja töötatud skeemis tehakse peale 2020. aasta 1. juulit olulisi muudatusi, tuleb käsitleda seda uue skeemina ning sellest vastavalt maksuhaldurile teada anda. Olulisus sõltub iga skeemi üksikasjadest. Näiteks kui laenuintressi tasumise sammu muudetakse kvartaalsest igakuiseks, siis seda ei saa käsitleda olulise muudatusena, see ei tõsta maksudest kõrvalehoidumise riski. Normitehniline märkus Normitehnilist märkust täiendatakse viidetega nõukogu direktiivile 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1- 13). 14 Eelnõu § 2. Seaduse jõustumine Eelnõu on planeeritud jõustuma 2020. aasta 1. jaanuaril. Direktiivist tuleb kohustus võtta direktiivi ülevõttev õigusakt vastu ning avaldada see hiljemalt 2019. aasta 31. detsembriks ning kohaldada seda õigusakti 2020. aasta 1. juulist alates. 4. Eelnõu terminoloogia HÕNTE § 12 lõike 2 kohaselt peavad Euroopa Liidu õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel olevate terminitega ning eelnõus neid üldjuhul enam ei määratleta. Direktiivi ülevõtmisel on üldiselt püütud hoiduda Eesti õigusruumis erinevas tähenduses kasutusel olevate terminitele uue tähenduse andmist. Eelnõuga tuleb siiski kasutusele võtta termin skeem, mida seni ei ole selles tähenduses kasutatud ning mis ei tulene vahetult direktiivist, kuid mis peegeldab direktiivis kasutusel olevat terminit maksuskeem. Direktiivis kasutatava ingliskeelse termini „arrangement“ eestikeelse üldisema tähendusega vaste võiks olla tehing või toiming. Direktiivi teksti tõlkimisel eesti keelde kasutati terminit maksuskeem. Sama termin on mõnevõrra kitsamas tähenduses kasutusel ka nõukogu direktiivi (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas ülevõtmisel tulumaksuseadusega21. Halduskoostöö direktiiv käsitleb lisaks maksustamist puudutavatele skeemidele ka finantskontode alase teabevahetuse vältimise ja tegeliku kasusaaja peitmise skeeme. Eeltoodud põhjendustel on eelnõus kasutatud aruandluskohustusega hõlmatud tehingute kirjelduse tähistamiseks üldisemat terminit skeem, et tähistada kõiki erinevaid teabe andmise ja selle vahetamise kohustusega seotud tehingute kirjeldusi. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga harmoneeritakse nõukogu direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1-13)22. Direktiivi ja seaduseelnõu vastavustabel on toodud käesoleva seletuskirja lisas 2. 6. Seaduse mõjud Euroopa komisjon on direktiivi ettepaneku mõjuhinnangus leidnud, et piiriüleste skeemide alane teabevahetus on väga tõhus ja proportsionaalne vahend maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel23. 21 Eelnõu saadeti ministeeriumitele kooskõlastamiseks….. 22 Vt seletuskirja lisas 2 esitatud direktiivi ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel. 23 Ettepaneku mõjuhinnanguga on võimalik tutvuda aadressil http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2017/EN/SWD-2017-236-F1-EN-MAIN-PART-1.PDF 15 Euroopa komisjon on tänaseks koostanud analüüsi halduskoostöö direktiiviga ettenähtud teabevahetuse tõhususe kohta24 järgmistes kategooriates: 1. maksuhalduril olemasolev teave töötasude, juhtimistasude, elukindlustuse, pensioni ja kinnisvara kohta (halduskoostöö direktiiviga ettenähtud esimesed andmeliigid); 2. finantsasutustelt kogutav teave finantskontode, sh kindlustuslepingute kohta; 3. teave maksuhalduri siduvate eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete kohta. Komisjon on nentinud, et automaatse teabevahetuse kaudu saadavat teavet on võimalik maksuhalduritel kasutada väga erinevalt, kuid peamiselt kasutatakse seda siiski riskianalüüsiks ning tulumaksukohustuse suuruse hindamiseks. Suurem osa riike on välja toonud infotehnoloogia arenduste kulukuse teabevahetuse ülesehitamiseks. Peamise kasutegurina nähakse teabevahetuse preventiivset mõju maksukuulekuse suurendamisel. Rahalise tulukuse väljatoomine on keeruline. 6.1 Kaasnev mõju: Mõju majandusele Sihtrühm. Eelnõu laiem eesmärk on tuvastada võimalikud agressiivse maksuplaneerimise skeemid ning skeemid, millega on võimalik vältida finantskontode alast teabevahetust või peita vara tegelikku kasusaajat, mistõttu mõjutab see kõiki juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kelle tegevuses on tavapärasest suurem kaal maksude piiriülesel planeerimisel ning kes on huvitatud oma vara hoidmisest välisriigis, ilma, et maksuhaldur sellest teada saaks, samuti füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes pakuvad oma majandustegevuse raames selleks sobivaid teenuseid. Mõjutatud maksukohustuslaste täpset arvu ei ole võimalik tuua, kuna piiriüleste skeemide alane teabevahetus mõjutab kaudselt või teoreetiliselt kõiki ettevõtjaid, kes tegutsevad või plaanivad hakata tegutsema piiriüleselt. Ka teenusepakkujate usaldusväärset arvu ei ole võimalik anda, kuna maksu- ja õigusteenuse osutamine ei ole litsentseeritud tegevus. Õigusteenust osutavate ühingute arv jääb alla tuhande, advokaate sh pisut üle tuhande. Finantskontosid puudutavate skeemide väljatöötajaks ei pruugi tingimata olla ainult krediidiasutused (70), kindlustusettevõtted (40) ega muud finants- ja makseteenuseid osutavad isikud (tegevusalasid registreeritud majandustegevuse registris 2400). Maksuhalduri senine praktika näitab ning ka eluliselt ei ole usutav, et märkimisväärne osa ettevõtjatest tegeleks maksude piiriülese planeerimisega või vara varjamisega välisriigis, mida saaks käsitada võimaliku agressiivse maksuplaneerimisena või finantskontode alasest teabevahetusest hoidumisena või tegeliku kasusaaja peitmisena. Ka teenusepakkujate jaoks on ilmselt tegemist pigem harva osutatava teenusega. Mõju ulatus. Eelnõus kirjeldatud skeemide väljatöötamise ja rakendamisega seotud teenuseid pakkuvad isikud peavad hakkama osutatud teenuse kohta teavet koguma ja edastama maksuhaldurile. Teatud juhtudel peavad skeemide kohta teavet koguma ja esitama ka maksukohustuslased. Teavet tuleb esitada eelkõige maksuskeemide kohta, millel võib olla oluline mõju maksustamisele, finantskontode alasele teabevahetusele või tegelike kasusaajate tuvastamisele. Eelnõu ei kohusta kindlasti raporteerima kõiki tavapäraseid piiriüleseid majandustehinguid. Eelnõu võib mõjutada mõningate ettevõtjate selliste piiriüleste majandustehingute struktuure, millel ei pruugi olla tugevat seost tehingute majandusliku sisuga. Suurem mõju avaldub kohe peale seaduse rakendamist, mil tuleb ühekordselt esitada teave pikema perioodi kohta. Esitatavate skeemide arv seaduse esimesele kohaldamise aastal jääb Maksu- ja Tolliameti hinnangul alla 500. Mõju ulatus on seega keskmine. 24 Komisjoni 2018. aasta raportiga on võimalik tutvuda aadressil: https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/report-automatic-exchanges-taxation-dac-844_en.pdf 16 Mõju avaldumise sagedus. Mõju avaldumise sagedus sõltub skeemide väljatöötamise ja/või kasutamise sagedusest. Teavet tuleb esitada ühe kuu jooksul skeemi valmimisest või rakendamisele asumisest. Teenusepakkujad, kes on äriliselt keskendunud enam maksuplaneerimise alase teenuse osutamisele, on kindlasti enam mõjutatud uutest kohustustest. Ebasoovitavate mõjude risk. Negatiivne mõju võib kaasneda suurema maksustamisalase läbipaistvuse kaudu eelkõige isikute jaoks, kes soovivad oma maksukohustust vähendada toimingutega, millel puudub selge majanduslik sisu ning mida võimaldavad nt lüngad Eesti ja välisriigi maksureeglite vahel. Samuti isikute jaoks, kellel on huvi, et maksuhaldur ei saaks teada välisriigis või ka krüptovahendites hoitavate rahaliste vahendite olemasolust. Sarnane teavitamiskohustus kehtib Ühendkuningriigis, Iirimaal ja Portugalis ning seal ei ole teavitamiskohustus teenusepakkujate turule olulist pärssivat mõju avaldanud. Teave konkreetsete isikute kohta edastatakse komisjoni peetavasse keskregistrisse, millel on juurdepääs liikmesriikide maksuhalduritel ning piiratud osas komisjonil, kellel on konfidentsiaalsuskohustus. Avalikkusele seda teavet ei edastata. Äri- ega tootmissaladusi teabevahetus ei mõjuta, kuna sellekohast teavet maksuhaldurile esitada ei ole lubatud. 6.2 Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm. Teabevahetuse laiendamine puudutab Maksu- ja Tolliameti kolme osakonna peale kokku ligikaudu 6 ametnikku. Nende töökoormuse täpset suurust ei ole võimalik ette hinnata, kuna puuduvad andmed infovahetuse tegeliku mahu kohta. Teiste riikide kogemus näitab, et esialgsed aastad on töömahukamad ning edaspidi esitatakse teavet uute skeemide kohta harvem. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste ja ka ametnike koguarvuga on väga väike. Mõju ulatus on väike, kuna Maksu- ja Tolliameti tööülesannetes muudatuste jõustumisega seoses muutusi ei toimu. Maksu- ja Tolliamet jätkab tavapäraste tegevustega (teabe riigisisene kogumine ja piiriülene vahetamine; riskianalüüs; kontrolltoimingud). Arvestades Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide suurust ning vahetatavate eelotsuste ja töötajate arvu, on teabevahetuse laiendamise mõju väike. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna mõjud kaasnevad pigem teabevahetusega alustamisel: juhiste andmine kohustatud isikutele, üleminekuperioodi puudutavate suurema hulga skeemide kogumine; teabevahetuseks valmisoleku saavutamine eelkõige ametnike teavitamise kaudu; samuti on esmase teabevahetusega avaldatava (sh saadava) teabe maht edaspidisega/rutiinsega võrreldes suurem. Edaspidi toimub teabevahetus rutiinselt kord kvartalis. Teabevahetusega saadava teabe analüüsi ja kontrolli tegevus on osa maksuhalduri igapäevatööst. Ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike, kuna muudatustega kaasneb Maksu- ja Tolliametil küll suurem koormus üleminekuperioodil, kuid seda tasakaalustab asjaolu, et ta hakkab saama liikmesriikidelt infot Eestit mõjutavate skeemide kohta, millest on võimalik teha järeldusi võimalike ebakõlade kohta Eesti maksusüsteemis või finantskontode alastes normides. Selle teabega on võimalik täiendada MTA läbiviidavat riskianalüüsi ning kontrolli piiriülese maksudest kõrvalehoidumise üle. 6.3 Kaasnev mõju: Mõju välissuhetele Sihtrühm. Halduskoostöö direktiivist tulenevate teabevahetuse instrumentide ülevõtmine avaldab mõju eelkõige Maksu- ja Tolliametile. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike. 17 Mõju ulatus. MTVSi koonduvad kõik maksualase teabe automaatse vahetamise piiriülesed instrumendid. Lisaks toimub aktiivne teabevahetus teistes maksuvaldkondades ning erinevate õigusinstrumentide alusel (EL määrus, direktiivid, välislepingud, MKS, OECD kokkulepped). Ka lisanduvad teabevahetuse normid ei erine tavapärasest maksuhalduri tegevusest piiriüleses teabevahetuses, mistõttu mõju ulatus on väike. Eesti osalemine teabevahetuses on oluline hoidmaks ära Eesti kasutamist maksudest või finantskontode alasest teabevahetusest kõrvalehoidumisel. Mõju avaldumise sagedus on pigem väike, kuna teabevahetus toimub kord kvartalis, kusjuures edastatavat teavet ei ole eeldatavalt suures mahus. Esimest korda tuleb teave keskregistrisse edastada 31. oktoobriks 2020. Teabevahetuse kohustusega kaasneb Maksu- ja Tolliametil ka iga- aastane aruandluskohustus komisjoni ees. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna Eesti (pädevate ametiasutuste kaudu) saab osaks ulatuslikust piiriülese maksualase teabe automaatse vahetusega kaetud alast, mis vähendab oluliselt isikute võimalusi maksudest kõrvalehoidumiseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1 Riigi tegevused Skeemide alane teave edastatakse Euroopa komisjoni peetavasse keskregistrisse. Teabe vahetamine keskregistriga toimub Euroopa Liidu loodud ühise teabevõrgu (CCN) kaudu. Liikmesriigid lepivad komisjoni juhtimisel selleks kokku ühise tüüpvormi ja keelenõuded. Lisaks ajakohastatakse CCN-võrk. Euroopa Komisjon keskregister on täna kasutuses piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna kokkulepete alases teabevahetuses. Skeemide alase teabevahetuse jaoks vajalikud arendused on komisjoni hinnangul ajakavas. Direktiivi kohaselt peab keskregister olema kasutusvalmis 2019. aasta 31. detsembriks. Skeemide alase aruandluse vormi on Euroopa Komisjon välja töötanud, kuid see vajab veel liikmesriikide poolt testimist. Maksuhaldur peab arendama sissetuleva teabe töötlemise rakenduse, et koostada keskregistrisse edastatava teabe koondvorm. Teabe vastuvõtmise valmisoleku loomiseks ning EL poolt loodavate rakendustega liitumise kulu on projekti praeguses staadiumis väga raske täpselt hinnata. MTA hinnangul võib kulu jääda 600 000 euro juurde. Liidestamine on seda kallim, mida keerukam see on ja mida enam sisaldab infosüsteem erinevaid kasutusvõimalusi, näiteks sõnumite valideerimine, automaatne vigade kontroll, veateadete raporteerimine vmt (teave tuleb üles laadida masinloetavas XML struktuuris, mitte pdf formaadis). Tööjõukulusid ei ole Maksu- ja Tolliametil plaanis olulisel määral suurendada, ametis tehakse vajalikud muudatused ametnike töökorralduses. Uute teabevahetuse instrumentide rakendamisega on planeeritud vähene täiendav tööjõukulu, kuna teabe kogumine ja teabevahetus on automaatne ning suures mahus töökoormust ei lisandu. Ka riskianalüüsi teostamine on pigem sama inimressursiga. Suurem on vaid riskianalüüsis kasutada oleva teabe hulk. Tõenäoliselt ei teki vajadust ka kontrollimeetmete rakendamise ressursside kasvu järgi. 18 Halduskoostöö direktiivi kohase teabevahetusega kaasnevat tulu on enne teabevahetuse algust ning ühtlasi vahetatava teabe tegelikku mahtu teadmata väga raske prognoosida või mõõta. Eesti majanduse väiksust arvestades ei too teabevahetus kaasa vahetut mõju Eesti riigieelarvele. 7.2 Riigi eeldatavad kulud ja tulud MTA-l on tarvis arendada IT süsteeme, mis võimaldavad kohustatud isikutel esitada ja MTA-l vastu võtta ja töödelda (sh kontrollida) skeemide alast teavet, esitada teave komisjoni väljatöötatud vormil keskregistrisse ning sealt Eestit puudutavate skeemide alane teave alla laadida ning seda töödelda. Halduskulud aastate lõikes Aastad 2020 2021 2022 2023 IT arenduse väljatöötamine 600 000 0 0 0 IT arenduse iga-aastane jätkuarenduste vajadus, 0 60 000 60 000 60 000 10% alginvesteeringust Iga-aastane hooldus 31 500 31 500 31 500 31 500 Täiendav personalivajadus 41 276 41 276 41 276 41 276 1 rakendusadministraator (IT - tehniline tugi 4) KOKKU 672 776 132 776 132 776 132 776 2020’ks aastaks teabevahetuse valmiduse saavutamiseks on tarvis esmalt investeerida IT arendustesse. Jätkuaastatel tuleb arvestada hoolduse ja mõningate täiendavate arendustega ning sellega seotud personalikuluga. Arendustes tuleb arvestada võimaliku lähiaastatel lisanduva finantskontosid ja tegelikke kasusaajaid puudutavate skeemide alase teabevahetusega OECD riikide vahel. Eelnõu rakendamisega seotud kulud kantakse riigieelarvest, Maksu- ja Tolliamet on esitanud taotluse kulude osaliseks katmiseks struktuurifondidest. MTA hinnangul võib seaduse rakendamise esimestel aastatel laekuda teavet kuni mõnesaja skeemi kohta. Vahetut märkimisväärset rahalist tulu seaduse rakendamisega ei pruugi kaasneda, küll aga võib skeemidest varasem teadasaamine hoida mõnel määral kokku maksuhalduri kontrolliressurssi. Positiivseks mõjuks koos tulumaksuseaduses tehtavate muudatustega saab pidada konkurentsikeskkonna paranemist tänu maksukuulekuse tõusule, mis omakorda toetab ka riigi maksutulude laekumist. Direktiivi ülevõtmine aitab vähendada maksude agressiivset planeerimist ning ära hoida Eesti mainelangust, mis võiks kaasneda, kui me ei ühine piiriülese teabevahetuse võrgustikuga. Meie õiguskeskkonda oleks sellisel juhul võimalik ära kasutada maksudest kõrvalehoidumiseks või vara ja selle tegeliku kasusaaja peitmiseks rahvusvahelisel tasandil. 8. Rakendusaktid Maksuhaldurile tuleb skeemidest teavitada deklaratsiooniga, mille vormid kehtestatakse rahandusministri 19.05.2015. a määrusega nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tuleneva deklaratsiooni vorm ning selle esitamise ja täitmise korra kehtestamine“ Euroopa Komisjoni poolt välja töötatavate vormide alusel. 19 Skeemide kriteeriumid kehtestatakse rahandusministri uue määrusega, mille kavand ja selgitused on toodud seletuskirja lisas 1. 9. Seaduse jõustumine Direktiivist tuleb kohustus võtta direktiivi ülevõttev õigusakt vastu ning avaldada see hiljemalt 2019. aasta 31. detsembriks ning kohaldada seda õigusakti 2020. aasta 1. juulist alates. Eelnõu on planeeritud jõustuma 2020. aasta 1. jaanuaril. Eelnõud rakendatakse tavapärases korras skeemidele, mis on välja töötatud või rakendatakse alates 2020. aasta 1. juulist. Siinjuures tuleb arvestada, et eelnõu toob kaasa kohustusi skeemide osas, mille rakendamist on alustatud juba 2018. aasta 25. juunist alates, mil jõustus direktiiv. Eeldus on, et professionaalsed maksunõustajad ning suurkontsernid, kes on selle direktiivi peamiseks sihtrühmaks, on teadlikud direktiivi jõustumisest. Rakendussätte eesmärgiks on hoida ära võimalikke teabe esitamise kohustusest kõrvalehoidumisi. Analoogselt lahendati direktiivi kohaldamise üleminekuaeg ka finantskontode alase teabevahetuse puhul. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Euroopa komisjon viis direktiivi ettepaneku väljatöötamiseks läbi avaliku konsultatsiooni25. Rahandusministeerium konsulteeris eelnõu väljatöötamisel huvirühmadega. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuste avaldamiseks järgmistele ühingutele: Eesti Kaubandus- Tööstuskoda; Eesti Tööandjate Keskliit; Eesti Maksumaksjate Liit; Audiitorkogu; Eesti Advokatuur; AS PricewaterhouseCoopers; KPMG Baltics OÜ; Advokaadibüroo Sorainen AS; dvokaadibüroo CORE Legal OÜ; Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co; OÜ Baltic Network; OÜ Advokaadibüroo Rask; Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ; Advokaadibüroo LOOR OÜ, Deloitte Advisory AS 18. juuli 2019 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 25 Konsultatsiooni tulemustega on võimalik tutvuda aadressil: https://ec.europa.eu/taxation_customs/consultations- get-involved/tax-consultations/consultation-disincentives-advisors-and-intermediaries-potentially-aggressive-tax- planning-schemes_en 20 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/19-0773 - Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2dff26f6-510a-4370-a4f7-37ca22474a56 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2dff26f6-510a-4370-a4f7-37ca22474a56?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main