Kiri

Ministeeriumid 24.07.2019 nr 1-4/18/8142-2 Keskkonnaministri määruste „Järva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus“ ja „Võru maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus“ dokumentide kooskõlastamiseks edastamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Keskkonnaministri määruste „Järva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus” ja „Võru maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus” dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu (Järva maakond) 2. Määruse seletuskiri (Järva maakond) 3. Määruse eelnõu (Võru maakond) 4. Määruse seletuskiri (Võru maakond) 5. Järva maakonna üksikobjektide piiranguvööndi kaardid (34 tk) 6. Võru maakonna üksikobjektide piiranguvööndi kaardid (56 tk) Marica-Maris Paju 452 7764, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 24.07.2019 KESKKONNAMINISTRI MÄÄRUS ………….………nr………. Tallinn Järva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 alusel. § 1. Määruse eesmärk (1) Määruse eesmärk on tagada Järva maakonnas asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide säilimine. (2) Määrusega nimetatakse Järva maakonnas asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide või -objektide rühma nimi ja asukoht ning määratakse piiranguvööndi ulatus. Määruses nimetatud kaitstava looduse üksikobjekti või objektide rühma piiranguvööndi ulatus või pindala on esitatud kaartidel määruse lisades1. § 2. Üksikpuude piiranguvööndi ulatus 1) Huuksi kaksikpärn9 Järva vallas Huuksi külas Huuksi mõisa pargis – 0 m (lisa 1); 2) Vetepere tamm9 ehk Tammsaare tamm Järva vallas Vetepere külas Kõrvemaa maastikukaitsealal – 0 m (lisa 2); 3) Väike-Kareda euroopa lehis9 Järva vallas Väike-Kareda külas Väike-Kareda mõisa pargis – 0 m (lisa 3); 4) Ojaküla pärn9 Paide linnas Ojaküla külas – 0,25 ha (lisa 4); 5) Ojaküla tamm9 Paide linnas Ojaküla külas – 30 m (lisa 5); 6) Prääma põõsaskask14 Paide linnas Prääma külas – 0,04 ha (lisa 6); 7) Kalmaste mänd9 Paide linnas Purdi külas – 0,76 ha (lisa 7); 8) Sargvere saar10 Paide linnas Sargvere külas Sargvere mõisa pargis – 0 m (lisa 8); 9) Kõljala tamm9 Türi vallas Aasuvälja külas – 30 m (lisa 9); 10) Raudemetsa mänd5 Türi vallas Kirna ja Pala külas Türi maastikukaitsealal – 0 m (lisa 11) Pidapa vana mänd8 Türi vallas Kullimaa külas – 50 m (lisa 11); 12) Käru tamm13 Türi vallas Käru alevikus – 0,06 ha (lisa 12); 13) Pärnamäe pärn11 Türi vallas Piiumetsa külas – 0,12 ha (lisa 13); 14) Saare-Siimu tamm9 Türi vallas Rassi külas – 30 m (lisa 14). § 3. Geoloogiliste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus 1) Kabala kivi5 ehk Maasika talu kivi Järva vallas Eistvere külas – 30 m (lisa 15); 2) Miinakivi3 Järva vallas Järva-Madise küla – 30 m (lisa 16); 3) Prümli kivi3 ehk Laikivi Järva vallas Jõgisoo külas – 10 m (lisa 17); 4) Karinu ohvrikivi9 Järva vallas Karinu külas – 0,03 ha (lisa 18); 5) Pillisaare rändrahn4 Järva vallas Käsukonna külas – 10 m (lisa 19); 6) Eevakivi3 Järva vallas Mägise külas – 30 m (lisa 20); 7) Kabrani rändrahn6 Järva vallas Peedu külas – 30 m (lisa 21); 8) Ausammaste3 kivi ehk Seidla suurkivi Järva vallas Seidla külas – 10 m (lisa 22); 9) Kabeli suurkivi7 Paide linnas Kirisaare küla – 10 m (lisa 23); 10) Väljaotsa rändrahn7 Paide linnas Kriilevälja külas – 30 m (lisa 24); 11) Ojaküla ohvrikivi9 ehk Köstrikivi Paide linnas Ojaküla külas – 10 m (lisa 25); 12) Otsamäe rändrahn7 Paide linnas Sõmeru külas – 50 m (lisa 26); 13) Nõmme rändrahn9 Türi vallas Aasuvälja külas – 10 m (lisa 27); 14) Võstermäe rändrahn7 Türi vallas Laupa külas – 30 m (lisa 28); 15) Vassaare metsakivi7 Türi vallas Metsaküla külas – 30 m (lisa 29); 16) Luisu rändrahn7 Türi vallas Rikassaare külas – 10 m (lisa 30); 17) Saaremäe rändrahn7 Türi vallas Villevere külas – 10 m (lisa 31); 18) Vaki kivi7 Türi vallas Villevere külas Nõmme raba looduskaitsealal – 0 m (lisa 32); 19) Villevere rändrahn7 Türi vallas Villevere külas – 10 m (lisa 33); 20) Vissuvere rändrahn9 Türi vallas Vissuvere külas – 10 m (lisa 34); 21) Äiamaa rändrahn3 Türi vallas Äiamaa külas – 10 m (lisa 35). § 4. Hüdrogeoloogilise üksikobjekti piiranguvööndi ulatus 1) Aravete allikad12 Järva vallas Aravete alevikus – 0,62 ha (lisa 36). § 5. Kaitsekord (1) Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”. (2) Kaitstava looduse üksikobjekti paiknemisel kaitsealal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda ka vastavas kaitseala kaitse-eeskirjas sätestatust. § 6. Üksikobjektide kaitsmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla jätmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi piiri ulatuse ja kulgemise kohta. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 8. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 6. aprilli 2011. a käskkirjaga nr 502 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas. § 9. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Üksikobjektid ja piiranguvööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. 3 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 13. jaanuari 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitses”. 4 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 22. mai 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitses”. 5 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 23. novembri 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitse alla võtmise asjas”. 6 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud sotsiaalministri 13. juuni 1938. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjus”. 7 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud sotsiaalministri 26. veebruari 1940. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjus”. 8 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Eesti NSV Hariduse Rahvakomissari otsus üksikute puude, rändrahnude ja hiiukirnu looduskaitse alla võtmise asjas 22. veebruaril 1941. a. 9 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud ENSV Ministrite Nõukogu Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude, kivikülvide ja põliste puude nimekirjade kinnitamisest”. 10 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja 30. aprilli 1966. a käskkirjaga nr 84 „Muutustest looduskaitsealuste üksikobjektide nimekirjades”. 11 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Paide Rajooni TSN Täitevkomitee 12. oktoobri 1966. a otsusega nr 182 „Paide rajooni territooriumil asuvate looduskaitse alla kuuluvate kohaliku tähtsusega objektide nimekirja täiendamise kohta”. 12 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud ENSV Paide Rajooni RSN Täitevkomitee 26. jaanuari 1981. a otsusega nr 15 „Uute looduskaitseobjektide arvele võtmise kohta”. 13 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsusega nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis”. 14 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Järva Maakonnavalitsuse 18. septembri 1991. a määrusega nr 173 „Järvamaa looduskaitseobjektide nimekirja kinnitamine”. Rene Kokk Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler Lisa 1 Huuksi kaksikpärn Lisa 2 Vetepere tamm ehk Tammsaare tamm Lisa 3 Väike-Kareda euroopa lehis Lisa 4 Ojaküla pärn Lisa 5 Ojaküla tamm Lisa 6 Prääma põõsaskask Lisa 7 Kalmaste mänd Lisa 8 Sargvere saar Lisa 9 Kõljala tamm Lisa 10 Raudemetsa mänd Lisa 11 Pidapa vana mänd Lisa 12 Käru tamm Lisa 13 Pärnamäe pärn Lisa 14 Saare-Siimu tamm Lisa 15 Kabala kivi ehk Maasika talu kivi Lisa 16 Miinakivi Lisa 17 Prümli kivi ehk Laikivi Lisa 18 Karinu ohvrikivi Lisa 19 Pillisaare rändrahn Lisa 20 Eevakivi Lisa 21 Kabrani rändrahn Lisa 22 Ausammaste kivi Lisa 23 Kabeli suurkivi Lisa 24 Väljaotsa rändrahn Lisa 25 Ojaküla ohvrikivi ehk Köstrikivi Lisa 26 Otsamäe rändrahn Lisa 27 Nõmme rändrahn Lisa 28 Võstermäe rändrahn Lisa 29 Vassaare metsakivi Lisa 30 Luisu rändrahn Lisa 31 Saaremäe rändrahn Lisa 32 Vaki kivi Lisa 33 Villevere rändrahn Lisa 34 Vissuvere rändrahn Lisa 35 Äiamaa rändrahn Lisa 36 Aravete allikad  Keskkonnaministri määruse „Järva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määrus „Järva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus” on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 6 alusel ja lähtudes §-st 7 eesmärgiga täpsustada määruses nimetatud üksikobjektide nimetus ja piiranguvööndite ulatus. Kehtivat kaitsekorda ei muudeta ja kaitse-eesmärke ei täiendata. Määruse eesmärk on tagada Järva maakonna esinduslike põlispuude, rändrahnude ja allikate säilimine, määrates neile sobivaima kaitsevööndi ulatuse. Järvamaal täpsustatakse 36 kaitstava looduse üksikobjekti, 14 puu, 21 rändrahnu ja ühe allikate rühma piiranguvööndi ulatust. Käesoleva määruse ettevalmistamisel töötati läbi teadaolevad loodusobjektide kaitse alla võtmise dokumendid ja 2017. aasta mais vaadati välitöödel üle kõik 1. mai 2017. aasta seisuga keskkonnaregistris olevad Järva maakonna piirides asuvad kaitstavad puud ja puudegrupid, mille kohta on keskkonnaregistris kaardimaterjal. Välitöid tegid Riina Kotter, Kristi Pai ja Marica-Maris Paju. Välitööde aluseks oli 2010. aastal Uudo Timmi koostatud Järva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide inventuuri aruanne. Seoses haldusreformiga liitus Järvamaaga seni Raplamaa koosseisus olnud Käru vald, mistõttu Järvamaa kaitsealuste puude arv suurenes kahe objekti (Käru tamm ja Pidapa vana mänd) võrra. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Maiu Paloots (tel 730 4422, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Objektide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrus nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” ei defineeri loodusobjektide kaitse-eesmärki, kuid sätestab kaitstava looduse üksikobjekti olemuse: üksikobjekt on teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt. Vastavalt LKS §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus lisaks selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Rahvusvahelised lepingud looduse üksikobjekte ei käsitle, seega puudub rahvusvaheline kohustus määruses käsitletavad objektid kaitse alla võtta ning tegu on siseriikliku kaitse tagamisega. Ohustatus ja haruldus Looduse üksikobjektide kaitsel on esmatähtis konkreetne eluta looduse objekt või elus isend (puude puhul), mitte isendi liigikaitseline aspekt. Üksikpuid ja puude gruppe on võetud kaitse alla alates Eesti Vabariigi algusaegadest, kui pärast maareformi raiuti maha paljud põlispuud ja seeläbi vaesustus meie maastik. Kuna puud on aeglase kasvuga ja pikaealised objektid, siis on iga konkreetne põlispuu unikaalne ja hävimisel asendamatu. Suurte rändrahnude kaitse vajadusele juhiti tähelepanu juba 19. sajandi lõpuveerandil, kui palju rändrahne lõhati ehituse tarbeks. Mida kaugemale viimase mandrijäätumise keskmest Skandinaavias, seda haruldasemad on suured rahnud looduslikes asupaikades. Järvamaal on kaitse all 20 rahnu, neist kolm on hiidrahnud. Kaitsekorda rakendamata on oht nii puude kui ka kivide hävimiseks (näiteks ehitus, skulptuuride loomiseks kasutamine vms) ja seeläbi maastikupildi vaesustumiseks. Tüüpilisus Põlipuud, suured kivid ja allikad, samuti maastiku pinnavormid ehk maastiku üksikelemendid, on meie vanade asustuspiirkondade tüüpilised maamärgid ning rändrahnude (ja üldse kivide) rohkus ja allikate olemasolu on olnud asustusmustri (elamualad, põllumaad) oluline kujundaja. Seetõttu on looduse üksikobjektide kaudu oluline ka järgnevatele põlvedele säilitada mitmekesist ja piirkonnale omast (tüüpilist) maastikuilmet. Üksikobjektide tüübi „puu” tasemel väljendub tüüpilisus ka avatud maastikus kasvanud puu liigile omases laiuvas kasvukujus. Teaduslik väärtus Eluslooduse objektide, puude, teaduslik väärtus seisneb nende vanuses ja mõõtmetes (näiteks Saare-Siimu tamm on üks Järvamaa vanimaid puid), s.t dendroloogiliselt on huvipakkuv, kui vanaks erinevate pärismaiste ja võõrpuu liikide üksikud isendid võivad elada ja missugused mõõtmed seejuures saavutatakse. Samuti pakub teaduslikku huvi puuliikide tavapärasest erinev kasvukuju või -vorm (näiteks Prääma põõsaskask). Eluta looduse ehk geoloogiliste objektide ehk geoloogiliste loodusmälestiste (aluspõhja paljandid, rändrahnud, allikad, karst, maastiku üksikelemendid jne) väärtus seisneb eelkõige selles, et nende muutumatu säilitamise abil on võimalik selgitada erinevate piirkondade geoloogilist arengut pärast viimast jäätumist ja tänapäeval kulgevaid geoloogilisi protsesse. Eestis on Euroopa suurimad hiidrahnud ja eri tüüpi liustikutekkelised pinnavormid, millel on teaduslik väärtus. Eesti Teaduste Akadeemia väljaande „Eestimaa suured kividˮ andmetel on praeguseks säilinud 80–85% suurte rahnude algsest kogumist ja see on oma üle 1800 ulatuva koguarvuga seetõttu väga esinduslik alus mandrijää toimemehhanismi uurimisel. Järvamaal on geoloogiliste looduse üksikobjektidena kaitse all rändrahnud (sh kaks hiidrahnu) ja üks allikas. Ajaloolis-kultuurilise väärtuse all mõeldakse nii seost kohapärimusega kui ka seotust kas kogu Eesti või kohaliku piirkonna kultuuriloos oluliste isikute või ajaloosündmustega. Ajaloolis- kultuuriline väärtus on teadaolevalt seitsmel kivil (näiteks Ausammaste kivi, Karinu ohvrikivi, Ojaküla ohvrikivi). Looduskaitseajalooline väärtus on ühel puul ja 17 rändrahnul, mis olid registreeritud juba I looduskaitseregistris, mida peeti aastatel 1936–1941. Esteetiline väärtus väljendub puude puhul nende võra ja tüve suursugususes ja/või eripärases kasvukujus, kivide puhul väljendub nende esteetilisus harukordses suuruses ja/või kivi kujus 2 (näiteks Eevakivi). Eripärase kasvukujuga puud ja suured kivid on silmapaistvad märgid maastikus ja selle tõttu on neil oluline väärtus miljööloojana. Allikate esteetiline väärtus seisneb veepeeglis ja/või väljavoolukoha vormis (näiteks paljand, reljeefne karstilehter vms) ning maastikulises koosmõjus teiste loodusobjektidega (näiteks suured kivid, põlised puud). Iga konkreetse objekti väärtus on esile toodud tabelis 1. 2.2. Looduse üksikobjektide kaitse alla jätmise otstarbekus. Kõigil määruses nimetatud looduse üksikobjektidel on esinduslik välimus ja märkimisväärsed parameetrid (tabel 1), mis teevad nimetatud üksikisendid või objektid väärtuslikuks. Nimetatud loodusobjektide kaitse vajadus tuleneb seega riiklikul tasemel kõrgest loodusväärtusest. Põliseid puid ja rändrahne on võimalik kaitsta vaid nende ajaloolises kasvukohas või looduslikus, s.t algses asukohas. Kui puu hävib, siis ei kandu tema väärtus teistele samas kohas kasvavatele puudele või sama liigi esindajatele ja kui rändrahn teisaldatakse algsest asukohast, kaotab see oma teadusliku väärtuse. Elus looduse objektide, puude, kaitse alla võtmise ja jätmise üle otsustamiseks tuleb kaaluda vastava puu liigiomaseid bioloogilisi parameetreid (kõrguskasv, jämedus, võimalik vanus) ja välimust (võra ja tüve kuju, korba paksus ja rõmelisus). Määruses nimetatud puud on kaitse alla võetud esinduslike mõõtmete ja dekoratiivse kasvukuju tõttu ning on otstarbekas jätta need kaitse alla, sest olenevalt liigist ja kasvukohast (sh eriti valgustingimustest) on neil eeldus saavutada liigile omane kõrge vanus ja suured mõõtmed. E. Laasi „Dendroloogia õpiku” (1967) andmetel võivad näiteks männid elada 300–600 aasta vanuseks, kuigi intensiivne juurdekasv lõpeb 70–80 aasta vanuselt. Pikaealised puuliigid on samuti tammed ja pärnad. Põlised puud on seotud vanade talukohtade või mõisatega ja on seetõttu pärandmaastiku osa. Pärandmaastike ja selle säilinud elementide (antud kontekstis põlispuude) väärtustamine on üks osa koha identiteedist ja aitab paremini mõista kogu kultuuriloo kujunemist. Määruses nimetatud Järvamaa rändrahnud on kaitse alla võetud teadusliku väärtuse, suurte mõõtmete ja dekoratiivsuse tõttu maastikus. Tuginedes H. Viidingu raamatule „Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend” (1986) peetakse seletuskirjas teadusliku väärtuse all eelkõige silmas rändrahnu kivimilist koostist, mille alusel hinnatakse mandrijää liikumissuundi, ja kulutusastet. Eriti väärtuslikud on nn juhträndkivid, mis pärinevad suhteliselt kitsalt avamusalalt. Samuti on mitme kivi puhul oluline nende kultuurilooline tähtsus, st tegu on kividega, mis on arvel arheoloogiamälestisena (ohvrikivid) või on nendega seotud kohamuistendid. Vana kultusekohaga on seotud ka Järvamaa ainuke kaitsealune allikate rühm – Aravete allikad. Käesolevas määruses käsitletakse Järvamaa esinduslikke elus ja eluta looduse üksikobjekte, millel on üks või mitu eespool nimetatud väärtust. Kaitse alla jätmine on oluline eeskätt selleks, et kaitsta unikaalseid objekte, mida nende hävimise korral ei ole võimalik taastada ei samas kohas ega mujal. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik LKS § 4 lõige 6 sätestab üksikobjekti olemuse. Kaitstav looduse üksikobjekti on elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst 3 või nende rühm. Kuna määruses käsitletakse ainult üksikpuid ja -kive (rändrahne) ning allikaid, ei ole vajadust valida määruses käsiteldavate objektide puhul mõnda teist looduskaitseseaduses võimaldatud loodusobjekti tüüpi. Üksikobjekti ümber olevat eripärase loodusobjekti säilitamiseks vajalikku piiranguvööndit ei saa käsitleda LKS-s nimetatud kaitsealana eelkõige selle väikese pindala (enamasti ca 0,7 ha) ja eesmärgi tõttu. Hoiuala on liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, st kaitse eesmärk on liikide ja koosluste kaitse. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse kaitsealuse taimeliigi kasvukohta, mitte ühte kindlat vastava liigi mingi tunnuse tõttu silmapaistvat üksikisendit, nende rühma või maastikuelementi, ja seetõttu pole ka see kaitstava objekti tüüp sobilik. 2.4. Kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi ulatus ja kulgemine Määruses käsitletud looduse üksikobjektid on kaitse alla võetud nii Eesti Vabariigi algusaastatel kui ka enne taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Eesti NSV Ülemnõukogu 23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtestamisest” punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990 looduse kaitse ja kasutamisega seotud suhetele, mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. aastat, Eesti NSV seadus „Eesti looduse kaitse kohta”. 9. juulil 1994. aastal jõustunud „Kaitstavate loodusobjektide seaduse” § 30 lõige 6 sätestas, et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seadusega ettenähtud korras kaitse-eeskirjade rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt sama regulatsiooni annab ka kehtiva LKS § 91 lõige 1, mis sätestab, et enne LKS-i jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni LKS alusel uue korra kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni. Piiranguvööndi ulatuse kehtestamine kaitsealuse looduse üksikobjekti ümber määrab kindlaks piirangutega maa-ala suuruse. LKS § 11 lõike 3 kohaselt määratakse üksikobjektile kaitse alla võtmisel koos kaitse alla võtmise eesmärgiga ka kaitsevööndi ulatus. Praeguseni on määruses käsitletud loodusobjektide ümber kehtinud LKS § 68 lõikes 1 nimetatud 50 m raadiusega piiranguvöönd, sest kaitse alla võtmise otsustega ei ole määratud täpsemat kaitsevööndi ulatust. Sageli on sellise ulatusega piiranguvöönd põhjendamatu ja ebaotstarbekas, kuna see ei ole vajalik objekti säilimiseks, see ei mõjuta objekti vaadeldavust ning põhjustab liigset halduskoormust. Samas peab piiranguvööndi ulatus olema piisav, et tagada kaitseväärtuse säilimine. Piiranguvööndi piiritlemise aluseks on Eesti põhikaart (mõõt 1 : 10 000) ja maakatastri andmed (2017 III kvartal). Üksikobjektide piiranguvööndi ulatuse määramisel on võetud aluseks ekspert Uudo Timmi 2010. aastal koostatud töö „Järva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide inventuur”. Piiranguvööndi määrusega määratud ulatus sõltub kaitstava looduse üksikobjekti mõõtmetest, esinduslikkusest, tähtsusest kultuuriajaloos või rahvapärimuses, asukohast ja sellest tulenevalt vaadeldavusest looduses ning ümbritseva maastiku iseloomust. Samuti on arvestatud Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) soovitustega. IUCN kaitsekategooriates on silmapaistvad looduse üksikobjektid nimetatud loodusmälestisena (Natural monument or feature, III kategooria). Vastav kategooria on märgitud ka Eesti Looduse Infosüsteemis / keskkonnaregistris. Loodusmälestiseks võib olla nii maastikuelement (landform), geoloogiline ilming (geological feature) või eluslooduse ilming, mis on väikesepindalaline ja mida kaitstakse koos lähima ümbrusega ning millel on sageli ka külastusväärtus. Piirnev ala peab olema piisavalt suur, et kaitsta objekti ja selle ümbruse terviklikust 4 (https://www.eea.europa.eu/help/glossary#c0=N&c4=30&b_start=90 ). Piiranguvööndi piiritlemisel on lähtutud järgnevatest põhimõtetest. Puude piiranguvööndi ulatuse määramisel oli põhikriteeriumiteks puu asukoht (sh puud ümbritsev maastikutüüp) ja isendi välimus (seisund). Üldjuhul on piiranguvöönd ringikujuline, st ühesuurune igas suunas, kuid (sõidu)tee vahetus läheduses kasvavate puude puhul on piiranguvöönd määratud põhikaardil oleva tee teekatte servani (nt Prääma põõsaskask, Pärnamäe pärn). Erikujuline piiranguvöönd tekib samuti juhul, kui piiranguvööndist on välja lõigatud hooned ja piiranguvööndi piir kulgeb põhikaardil piki hoone kontuuri. Mõlemal viimati nimetatud juhul esitatakse määruses piiranguvöönd pindalaliselt hektarites. Puude puhul on piiranguvööndi ulatuse määramisel silmas peetud, et tegemist on elus objektidega. Seetõttu on arvestatud nende senist kasvuruumi (st kas puu on kasvanud lagedal või metsas) ja sellega korrelatsioonis olevat puuvõra laiust (projektsiooni maapinnal), samuti puu liigiomast kõrguskasvu (nt männid on kõrgekasvulised ja vajavad rohkem kasvuruumi kui madala kasvuga kadakad). Kõrguskasvu arvestamine on vajalik, et tagada puuvõra hea seisund ja puude vaadeldavus distantsilt. Samuti on ulatuse määramisel arvestatud, et piiranguvööndis ei tohi puujuurte kahjustamise vältimiseks ja puude pikaajalise stabiilsuse tagamiseks teha kaevetöid ja künda, sest veerežiimi rikkumisel ja juurte kahjustamisel võib puu seisund tunduvalt halveneda ja puu hukkuda ning loodusmälestise kaitseväärtus hävib. Piiranguvööndi ulatuse määramisel on arvestatud ka võimalikku puust tulenevat ohtu (murduvad oksad või puu) piiranguvööndis liikujatele ja/või nende varale ning kaitseala valitsejale on antud volitus keelata kaalutlusotsuse alusel piiranguvööndis uute ehitiste (nii rajatiste kui ka hoonete) rajamine. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud ka sellega, et piisav vööndi ulatus annab võimaluse tagada seal püsivate kasvutingimusete (eriti valgustingimused ja tuulekaitse) säilitamise, mis omakorda tagab kaitse-eesmärgi ehk põlispuude hea seisundi. Põlistele puudele määrati seetõttu üldjuhul piiranguvööndi ulatuseks 30 m. Erandid on erakordselt elujõuline Kalmaste mänd, mille kõrgus on praegu 32 m, samuti väga vana ja kõrgekasvuline Pidapa vana mänd, millele määrati seetõttu piiranguvööndi ulatuseks maksimaalne lubatud ulatus 50 m. Puude puhul, millel on liigiomane madal kasv (näiteks Prääma põõsaskask, mille eeldatav kõrgus ei ületa 5 m, kuid võra laius on 2017. aastal 11 m), lähtuti piiranguvööndi ulatuse määramisel 15 m raadiusest. Rändrahnude piiranguvööndi ulatuse määramisel lähtuti peamiselt kahest neid ümbritsevast maastikutüübist, st sellest, kas objekt asub avatud maastikul (põllul, heinamaal) või metsas. Haritaval põllumaal ja mujal avatud maastikus (sh koduõues) paiknevate rahnude ümber määrati piiranguvöönd raadiusega 10 m. Üldjuhul on piiranguvöönd ringikujuline, st ühesuurune igas suunas, kuid (sõidu)tee vahetus läheduses asuvate rahnude puhul on piiranguvöönd määratud teekatte servani, st piiranguvöönd on erikujuline ja määratud hektarites. Vastavalt LKS § 68 lõikele 4 on keelatud kaitse alla võetud looduse üksikobjekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus. Seetõttu määrati eelkõige esteetilistel kaalutlustel (näiteks lageraielankide vältimine objekti lähiümbruses) metsas paiknevate rahnude ümber piiranguvööndi raadiuseks 30 meetrit. Piiranguvööndi selline ulatus metsamaal tagab üksikobjekti parema kaitse, sest vastavalt kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja § 7 5 lõikele 4 vaatab üksikobjekti valitseja metsaraie taotluse läbi ja annab kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist lähtudes kirjaliku nõusoleku ja seab vajaduse korral tingimused või esitab motiveeritud keeldumise. 30 m on piisav ulatus, et arvestades ka IUCN soovitusi, tagada kujundusraiete abil rändrahnudele sobiv ümbrus. Erandiks on Otsamäe rändrahn, mille ümber määrati ekspert U. Timmi ettepanekul maksimaalse ulatusega piiranguvöönd raadiusega 50 m, kuna rahnu ümbritseb huvitav looduskooslus ja koosluse kaitse tagab rahnu ümbruse maastikulise terviklikkuse säilimise. Allikate puhul on tegemist pindalaliste üksikobjektidega, mille piiranguvööndi ulatus on looduslikest tingimustest tingituna ebakorrapärane ja mis on esitatud hektarites. Järvamaal määrati piiranguvöönd ühele allikate rühmale (Aravete allikad). Piiranguvööndi ulatus sõltub allikate rühma kalda olemusest (perioodiliselt üleujutatav angervaksaga luht) ja see ei ole suurem kui looduskaitseseaduse § 37 lõike 1 punktist 3 tulenev allika kalda piiranguvööndi ulatus (50 m). Kuna tegu on karstiallikatega, mille veepeegli ulatus on aasta lõikes väga erinev, siis on piiranguvööndi piiritlemiseks kasutatud katastriüksuste piire ja kaht mõttelist sirget, mida selgitatakse täpsemalt tabelis 1 konkreetse objekti juures. Kaitsealadel asuvad kaitsealused objektid. Kaitsealustes parkides asuvatele puudele (Huuksi kaksipärn, Väike-kareda euroopa lehis ja Sargvere saar) määratakse piiranguvööndi ulatuseks 0 m, sest nende objektide kaitse tagab „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse- eeskiri”, mis on ühine kõikidele kaitsealustele parkidele, ning täiendava piiranguvööndi ulatuse kehtestamine ei ole vajalik. Samuti määrati piiranguvööndi ulatus 0 m objektidele, mis asuvad teistel kaitstavatel loodusobjektidel, kuna nende kaitset on võimalik tagada konkreetse ala kaitsekorraga. Raudemetsa mänd asub Türi maastikukaitseala piiranguvööndis, Vetepere tamm ehk Tammsaare tamm asub Kõrvemaa maastikukaitseala piiranguvööndis ja Vaki kivi asub Nõmme raba looduskaitseala piiranguvööndis. Üksikobjektide nimed. Kaitstavaid looduse üksikobjekte on eri õigusaktides nimetatud eri nimedega. See raskendab objektide ühest tuvastamist. Määrusega täpsustatakse osal seni kaitse all olnud looduse üksikobjektidest nimed, et vältida nende segiajamist ja kergendada leidmist keskkonnaregistrist, kus praegu on mitmed objektid sama nimega (näiteks harilik tamm). Eri nimevariantide korral on määruses kasutatud sobivaimat nimetust, mis võimaldab objekti üheselt määrata. Seni vaid puu liiginimetusega nimetatud kaitsealuse puu selgemaks identifitseerimiseks on liiginimetusele nime täiendina lisatud kas küla või talu nimi. Määrusega muudetakse nelja objekti senist nime. Kaheksaharuline pärn nimetatakse Pärnamäe pärnaks (ENSV Paide Rajooni TSN Täitevkomitee 21. juuni 1972. a otsuses nr 132 ekslikult ka nimega Kaheharuline pärn), sookase põõsasvorm Prääma põõsaskaseks, Ohvrikivi ehk Köstrikivi Ojaküla ohvrikiviks (kasutusele jääb paralleelnimena ka ajalooline nimi Köstrikivi) ning Nõmme küla rändrahn Nõmme rändrahnuks. Maaomanike soovil jäävad kehtima ajaloolised objektinimed Maasika talu kivi ja Tammsaare tamm, mistõttu neil objektidel on kasutuses paralleelnimed. Ajalooline nimi Laikivi jääb paralleelnimena kasutusele ka Prümli kivile (tabel 1). Tabelis 1 on objektid nimetatud uue nimega, sulgudes on nimetatud kasutusel olnud paralleelnimed. Selguse mõttes on objektid grupeeritud tüüpide (puu ja rändrahnud) alusel. Eraldi lahtris on selgitus, millised on objekti kaitse alla võtmise eeldused ja miks konkreetsel juhul on vastav piiranguvööndi ulatus otstarbekaim. 6 Määrusega täpsustatakse Järvamaa 36 kaitstava looduse üksikobjekti: 14 puu (sh viis asuvad kaitsealadel), 21 rändrahnu (sh üks asub kaitsealal) ja ühe allikate rühma piiranguvööndi ulatust, sh vähendatakse 34 kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndi ulatust, kolme objekti (Kalmaste mänd, Otsamäe rändrahn ja Pidapa vana mänd) puhul kasutatakse suurimat lubatud piiranguvööndi ulatust (50 m). Üksikobjektidest ja neile määratud piiranguvöönditest 25 paikneb eramaal, kaheksa riigimetsamaal ja kaks munitsipaalmaal. Allikate rühm asub jätkuvalt riigi omandis oleval maal. Tabel 1. Järva maakonnas kaitse alla võetud looduse üksikobjektide piiranguvööndite ulatus ja vastavus kaitse alla võtmise eeldustele. KR – keskkonnaregister, KmR – kultuurimälestiste riiklik register, KOV – kohalik omavalitsus Objekti nimi Asukoht Piiranguvööndi ulatus (m, ha) ja põhjendus, (KR-s olev (KOV/küla) miks objekt on kaitse all. vana (sh objekti kaitseväärtus ja otstarbekus). Puu nimi/paralleel- ümbermõõt 2017. aasta seisuga on esitatud nimi) mõõdetuna 1,3 m kõrgusel, kui ei ole märgitud KR kood teisiti. (seisuga november 2016) 1. Huuksi Järva vald, 0 m. kaksikpärn Huuksi küla Puu kasvab Huuksi mõisa pargis (KLO1200497). KLO4000753 Pärnal on esteetiline ja ajaloolis-kultuuriline väärtus. See on kergesti ligipääsetav ja hästi vaadeldav. Puu on väga heas seisus. Vahetult hargnemise kohas on tüve ümbermõõt 699 cm (I haru 420 cm, II haru 415 cm), puu kõrgus on 30 m, võra läbimõõt 21 m. Puu kasvab eramaal. 2. Vetepere tamm Järva vald, 0 m. ehk Vetepere küla Puu kasvab Kõrvemaa maastikukaitsealal Tammsaare (KLO1000265). tamm KLO4000411 Tammel on esteetiline ja ajaloolis-kultuuriline väärtus. Puu on kergesti ligipääsetav ja hästi vaadeldav. Puu on heas seisukorras, elujõuline ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (KR andmetel on ümbermõõt 392 cm, kõrgus 16 m). Puu kasvab eramaal. 3. Väike-Kareda Järva vald, Väike- 0 m. euroopa lehis Kareda küla Puu kasvab Väike-Kareda mõisa pargis KLO4000822 (KLO1200514). 7  Lehisel on esteetiline ja dendroloogiline väärtus. See on kergesti ligipääsetav ja hästi vaadeldav. Puu on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega, KR andmetel on selle ümbermõõt 311 cm, kõrgus 31 m, võra läbimõõt 15 m. Puu kasvab munitsipaalmaal. 4. Ojaküla pärn Paide linn, 0,25 ha. KLO4001116 Ojaküla küla Piiranguvööndi määramise aluseks on võetud raadius 30 m. Sellest on välja arvatud eluhoone, mistõttu piiranguvöönd on erikujuline. Pärn on esteetilise väärtusega ja igast küljest hästi vaadeldav. Puu on väga heas seisukorras, elujõuline ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (võra läbimõõt 17 m, ümbermõõt 340 cm, KR andmetel kõrgus 18 m). Puu kasvab talu õuealal eluhoone lähedal. Objekt ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses ühel eramaaüksusel. 5. Ojaküla tamm Paide linn, 30 m. KLO4001113 Ojaküla küla Tamm on esteetilise väärtusega (korrapärase dekoratiivse võraga) ja igast küljest hästi vaadeldav. Puu on väga heas seisukorras, elujõuline ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (võra läbimõõt 19 m, ümbermõõt 400 cm, KR andmetel kõrgus 16 m). Puu kasvab haritava põllumaa ja õuemaa piiri läheduses. Objekt ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses ühel eramaaüksusel. 6. Prääma Paide linn, 0,04 ha. põõsaskask Prääma küla Piiranguvöönd on erikujuline, sest sellest on välja (Sookase arvatud hoone ja on arvestatud sõidutee teekatte põõsasvorm) servaga. Ulatuse määramise aluseks on võetud KLO4000148 raadius 15 m. Põõsaskask on teadusliku väärtusega, sest tegu on haruldase arukase ja sookase hübriidiga (dendroloog Heldur Sanderi andmetel). Puu on esteetilise väärtusega, sest sel on omapärane kahar 26-haruline võra. Objekt on hästi vaadeldav ja kergesti ligipääsetav. 8  Põõsaskask on väga heas seisukorras, elujõuline, tähelepanuväärsete mõõtmete ja vanusega (võra suurim laius 11 m ja kõrgus kuni 3 m, vanus umbes 110 aastat). Eestis ei ole teada teist sellist eksemplari. Puu kasvab õuemaal sõidutee vahetus läheduses Objekt ja selle piiranguvöönd asuvad kahel eramaaüksusel, piiranguvöönd ulatub ka riigi transpordimaale. 7. Kalmaste Paide linn, 0,76 ha. mänd Purdi küla Piiranguvöönd on erikujuline, kuna piiranguid ei KLO4000824 ole otstarbekas seada kagu poole teisel pool vööndit läbivat jalgrada olevale viie meetri laiusele eramaa ribale. Seetõttu on mü 56502:001:0033 vööndist välja arvatud. Piiranguvööndi määramise aluseks on raadius 50 m ja arvestatud on männi suure kõrgusega ning vajadusega tagada kaitse tuule eest. Mänd on ilusa silueti tõttu esteetilise ja oma kõrguse tõttu ka dendroloogilise väärtusega. Puu on kergesti ligipääsetav ja on ühest küljest hästi vaadeldav. Puu on väga heas seisukorras, elujõuline ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (võra läbimõõt 15 m, ümbermõõt 305 cm, kõrgus KR andmetel 32 m). Puu kasvab metsalagendiku serval. Objekt ja selle piiranguvöönd on riigimetsamaal. 8. Sargvere saar Paide linn, 0 m. KLO4000878 Sargvere küla Puu kasvab Sargvere mõisa pargis (KLO1200510). Saarel on esteetiline ja dendroloogiline väärtus (Eesti jämedaim saar). See on kergesti ligipääsetav ja hästi vaadeldav. Ekspert U. Timmi andmetel on puu ümbermõõt 631 cm, kõrgus 28 m. Puu on rahuldavas seisundis, kuigi sel on säilinud vaid üks haru. Puu kasvab munitsipaalmaal. 9. Kõljala tamm Türi vald, 30 m. KLO4000350 Aasuvälja küla Piiranguvööndi määramisel on arvestatud vajadusega kaitsta puu juuri ja võra, sest puu kasvab vahetult põllu servas. Piiranguvööndisse 9  jääb lagunenud ja võsastuv vundament, mis ei mõjuta kaitsealust puud ning kaitsealune puu ei kujuta ohtu inimestele ega nende varale. Tamm on esteetilise väärtusega (dekoratiivse võraga). Puu on hästi vaadeldav ainult ühest küljest. Puu on väga heas seisukorras, elujõuline ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (võra läbimõõt 22 m, ümbermõõt 410 cm, kõrgus KR andmetel 24 m). Puu kasvab haritava põllumaa serval mahajäetud talu õuel. Objekt ja selle piiranguvöönd asub ühel eramaaüksusel. 10. Raudemetsa Türi vald, 0 m. (Raademetsa) Pala küla Mänd kasvab Türi maastikukaitsealal mänd (KLO1000614). KLO4000825 Puul on esteetiline ja dendroloogiline väärtus ja see on hästi vaadeldav. KR andmetel on see kaitse alla võetud omapärase võrakuju ja kõrge vanuse (vähemalt 370 aastat, A. Läänelaidi andmed 2000. a) tõttu. Võra on seenekübarakujuline (läbimõõt 14 m). Puul on ka looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud juba I looduskaitseregistrisse. Puu on heas seisukorras, elujõuline ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (ümbermõõt 345 cm, kõrgus 12 m, võra kõrgus 9,5 m). Puu oli kaitse all juba 1937. aastal. Puu asub eramaal. 11. Pidapa vana Türi vald, 50 m. mänd Kullimaa küla Piiranguvööndi määramisel on arvestatud männi KLO4000057 suurt kõrgust ja vajadust kaitsta seda tuulte eest. Puul on esteetiline ja kõrge arvatava vanuse tõttu dendroloogiline väärtus. Kuna puu oli märgitud I looduskaitseregistris (1941), siis on sellel ka looduskaitseajalooline väärtus. Puu on heas seisukorras ja suurte mõõtmetega (ümbermõõt 2,12 cm, kõrgus 25 m) Puu kasvab metsasihi ääres ajaloolisel riigimetsamaal. 12. Käru tamm Türi vald, Piiranguvööndi pindala on 0,06 ha. Selle 10  KLO4000347 Käru alevik määramise aluseks on võetud raadius 30 m (vaate tagamiseks). Piiranguvöönd on erikujuline, sest sellest on välja arvatud hoone ja on arvestatud Jaama tänava sõidutee teekatte servaga. Tammel on esteetiline väärtus, sest see ilmestab asulat, olles piirkonna võimsaim puu. Tamm on heas seisukorras, kuigi võra kaitseks on tõenäoliselt 1960. aastatel paigaldatud jäik tugivöö ja võras on vähemaid kuivi oksi. Puu on suurte mõõtmetega (ümbermõõt 335 cm, võra ulatus 23 m, KR andmetel kõrgus 21 m). Puu kasvab eraõuemaal tänava ääres. 13. Pärnamäe pärn Türi vald, Piiranguvööndi pindala on 0,12 ha. Selle (Kaheksa- Piiumetsa küla määramise aluseks on (arvestades puu kõrgust ja haruline pärn) harulisust) võetud raadius 30 m. KLO4000692 Selle määramisel on arvestatud juurdepääsutee serva ja hoonetega, mistõttu see on erikujuline. Eluhoone ja kuurid on piiranguvööndist välja jäetud. Pärn on esteetilise väärtusega (dekoratiivse võra ja omapärase kasvukujuga, 6-tüveline). Puu on kergesti ligipääsetav ja hästi vaadeldav. Puu on heas seisukorras (kuigi kaks haru on eemaldatud) ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (võra läbimõõt 12 m, ümbermõõt enne harunemist 670 cm, KR andmetel kõrgus 20 m). Puu kasvab õuealal taluhoonete vahetus läheduses. Objekt ja selle piiranguvöönd asub ühel eramaaüksusel. 14. Saare-Siimu Türi vald, 30 m. tamm Rassi küla Tegu on Järvamaa suurima ümbermõõdu ja KLO4000399 arvatavalt vanima tammega, mistõttu on sellel nii teaduslik (dendroloogiline) kui ka ajaloolis- kultuuriline väärtus. Tamm on hoolimata oma seisundist esteetilise väärtusega. Puu on halvas seisukorras (seest õõnes, alles on vaid üks peaharu), kuid tähelepanuväärsete mõõtmetega (võra läbimõõt 20 m, ümbermõõt 596 cm, kõrgus KR andmetel 24 m). Tamm kasvab endise talu õuel metsaga ümbritsetud alal. Objekt ja selle piiranguvöönd asub eramaadel. 11 Rändrahnud ja allikad Kõigil rändrahnudel on teaduslik väärtus, mistõttu seda alljärgnevas osas eraldi välja ei tooda. (andmed kivide kohta E. Pirrus „Eestimaa suured kivid. Suurte rändrahnude lugu” (2009) ja H. Viiding (1986)). 1. Kabala kivi Järva vald, 30 m. ehk Maasika Eistvere küla Rahn on KR kaardil 20 m ida poole nihkes talu kivi võrreldes selle asukohaga põhikaardil. Määrusega KLO4000480 tehakse muudatus KR kaardil. Rahnul on esteetiline, ajaloolis-kultuuriline ja looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud juba I looduskaitseregistrisse. See on hästi juurdepääsetav ja vaadeldav. Graniitrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 6,8 m, laius 5,2 m, kõrgus 2,8 m, ümbermõõt 19,9 m). Rahn on metsas. Objekt asub ühel eramaaüksusel ja selle piiranguvöönd asub mitmel eramaaüksusel. 2. Miinakivi Järva vald, 30 m. KLO4000107 Järva-Madise küla Rahn on KR kaardil 18 m edela poole nihkes võrreldes selle asukohaga looduses ja põhikaardil. Määrusega tehakse muudatus KR kaardil. Rahnul on ajaloolis-kultuuriline ja looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud juba I looduskaitseregistrisse. See on KmR andmetel ohvrikivi (reg nr 9506). Kvartsirikas graniitrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 5,6 m, laius 4,7 m, kõrgus 2,8 m, ümbermõõt 18,1 m). Objekt ja selle piiranguvöönd on riigimetsamaal metsas. 3. Prümli kivi Järva vald, 10 m. ehk Laikivi Jõgisoo küla Rahnul on esteetiline väärtus ja KLO4000602 looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud juba I looduskaitseregistrisse. Rahnul on seetõttu soovitav kasutada paralleelnimena ajaloolist nime Laikivi. Rabakivirahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 5 m, laius 4,5 m, kõrgus 2,5 m, ümbermõõt 16 m). Objekt ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses keset haritavat põldu ühel eramaaüksusel. 12 4. Karinu Järva vald, 0,03 ha ohvrikivi Karinu küla Piiranguvööndi määramisel on arvestatud tee (Orjakivi, servaga, mistõttu on see erikujuline. Ulatuse Katkukivi) määramise aluseks on raadius 10 m). KLO4000477 Piiranguvöönd ulatub teekatteni. Rahn on KR kaardil 6 m põhja poole nihkes võrreldes selle asukohaga looduses ja põhikaardil. Määrusega tehakse muudatus KR kaardil. Rahnul on esteetiline ja ajaloolis-kultuuriline väärtus. KmR andmetel on tegemist kultusekiviga (kaetud lohkudega), mis on arheoloogiamälestis (reg nr 9574). See on hästi ligipääsetav ja vaadeldav. Graniitrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 5,2 m, laius 4,2 m, kõrgus 1,6 m, ümbermõõt 14 m). Kivi asub maantee ääres haritava põllumaa servas. Objekt ja selle piiranguvöönd on ühel eramaaüksusel, kuid piiranguvöönd ulatub ka riigimaale (teemaa). 5. Pillisaare Järva vald, 10 m. rändrahn Käsukonna küla Rahn on KR kaardil 8 m kirde poole nihkes KLO4000976 võrreldes selle asukohaga looduses ja põhikaardil. Määrusega tehakse muudatus KR kaardil. Rahnul on esteetiline väärtus ja looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud juba I looduskaitseregistrisse. Rahn on hästi vaadeldav. Graniitrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 5,9 m, laius 5 m, kõrgus 2,8 m, ümbermõõt 17,1 m). Rahn asub Tallinna–Tartu maantee lähedal põllul. Objekt ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses ühel eramaaüksusel. 6. Eevakivi Järva vald, 30 m. KLO4000492 Mägise küla Rahn on KR kaardil 11 m loode poole nihkes võrreldes selle asukohaga looduses ja põhikaardil. Määrusega tehakse muudatus KR kaardil. Rahnul on ajaloolis-kultuuriline väärtus (kohalegend), omapärase viilkatusekuju tõttu ka esteetiline väärtus ja ka looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud juba I looduskaitseregistrisse. Tegu on hiidrahnuga. 13  Jämedateraline graniitrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 9 m, laius 8,5 m, kõrgus 3,3 m, ümbermõõt 25,3 m). Kivi asub metsamaal. Objekt ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses ühel eramaaüksusel. 7. Kabrani Järva vald, 30 m. rändrahn Peedu küla Rahnul on esteetiline väärtus ja (Kabrani kivi) looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud KLO4001131 juba I looduskaitseregistrisse. Pegmatiitgraniitrahn asub metsas, on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 5,6 m, laius 4,7 m, kõrgus 2,8 m, ümbermõõt 18,1 m). Objekt ja selle piiranguvöönd on riigimetsamaal. 8. Ausammaste Järva vald, 10 m. kivi ehk Seidla Seidla küla Rahn on KR kaardil 10 m kagu poole nihkes suurkivi võrreldes selle asukohaga looduses ja põhikaardil. KLO4001135 Määrusega tehakse muudatus KR kaardil. Rahnul on ajaloolis-kultuuriline väärtus ja looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud juba I looduskaitseregistrisse. Kivist võetud tükkidest on ehitatud Järva-Madise Vabadussõja mälestusmärk ja A. H. Tammsaare monument Albu vallamaja ees. Seepärast nimetatakse kivi Ausammaste kiviks. Mikrokliin-graniitrahn on tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus ja laius 3,5 m, kõrgus 3 m, ümbermõõt 18,7 m), kuigi sellest on lõigatud välja tükid kahe ausamba jaoks. Kivi asub põldudevahelisel jäätmaaribal. Objekt ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses ühel eramaaüksusel. 9. Kabeli Paide linn, 10 m. suurkivi Kirisaare küla Rahn on KR kaardil 9 m kagu poole nihkes KLO4001136 võrreldes selle asukohaga looduses ja põhikaardil. Määrusega tehakse muudatus KR kaardil. Rahnul on esteetiline väärtus ja looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud juba I looduskaitseregistrisse. Rahn on hästi vaadeldav. 14  Gneissrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 4,8 m, laius 3 m, kõrgus 2,4 m, ümbermõõt 15,5 m). Rahn asub haritaval põllumaal. Objekt ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses ühel eramaaüksusel. 10. Väljaotsa Paide linn, 30 m. rändrahn Kriilevälja küla Rahnul on esteetiline väärtus ja KLO4000604 looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud juba I looduskaitseregistrisse. Graniitgneissrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 5 m, laius 5 m, kõrgus 2,5 m, ümbermõõt 18,2 m). Rahn asub metsas. Objekt ja selle piiranguvöönd on riigimetsamaal. 11. Ojaküla Paide linn, 10 m. ohvrikivi ehk Ojaküla küla Rahnul on esteetiline ja ajaloolis-kultuuriline Köstrikivi väärtus. KmR andmetel (reg nr 9720) on kivi (Ohvrikivi e arheoloogiamälestis, millega on seotud mitu Köstrikivi) legendi. KLO4000970 Graniitrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 8,4 m, laius 5,7 m, kõrgus 2,9 m, ümbermõõt 22,7 m). Rahn asub haritaval põllumaal. Objekt ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses ühel eramaaüksusel. 12. Otsamäe Paide linn, 50 m. rändrahn Sõmeru küla Piiranguvööndi määramisel on ekspert U. Timmi KLO4001134 ettepanekul kasutatud suurimat lubatud piiranguvööndi ulatust kivi ümbruse ilmeka tarnakoosluse säilitamiseks ja kaitseks. Suurim oht objekti lähiümbruse kooslusele on kuivendamine. Tuginedes IUCN soovitusele tuleb objekti kaitsta koos lähiümbrusega. Rahnul on esteetiline väärtus ja looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud juba I looduskaitseregistrisse. Graniitrahn on heas seisukorras, dekoratiivne ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 5,6 m, lõunaotsa laius 2,5 m, põhjaotsa laius 5,1 m, kõrgus 3 m, ümbermõõt 16 m). Rahn asub soos. Objekt ja selle piiranguvöönd on 15  riigimetsamaal. 13. Nõmme Türi vald, 10 m. rändrahn (Suur Aasuvälja küla rändrahn, Rahnul on esteetiline väärtus. See on hästi Nõmme küla vaadeldav. rändrahn) KLO4000968 Graniitrahn on heas seisukorras ja suurte mõõtmetega (pikkus 5,3 m, laius 4 m, kõrgus 2 m, ümbermõõt 14,6 m). Objekt asub haritaval põllumaal ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses ühel eramaaüksusel. 14. Võstermäe Türi vald, 30 m. rändrahn Laupa küla Rahnul on esteetiline väärtus ja KLO4000973 looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud juba I looduskaitseregistrisse. Graniitrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 6,4 m, laius 5,3 m, kõrgus 2,3 m, ümbermõõt 18,2 m). Objekt asub metsas riigimetsamaal. 15. Vassaare Türi vald, 30 m. metsakivi Metsaküla küla Rahnul on esteetiline väärtus. KLO4001132 Graniitrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 4,8 m, laius 4,4 m, kõrgus 1,9 m, ümbermõõt 14 m). Objekt asub metsas ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses ühel eramaaüksusel. 16. Luisu rändrahn Türi vald, 10 m. KLO4000972 Rikassaare küla Rahn on KR kaardil 10 m kagu poole nihkes võrreldes selle asukohaga looduses ja põhikaardil. Määrusega tehakse muudatus KR kaardil. Rahnul on esteetiline väärtus ja looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud juba I looduskaitseregistrisse. Rahn on hästi vaadeldav. Graniitgneissrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 7,7 m, laius 5 m, kõrgus 1,9 m, ümbermõõt 20 m). Rahn asub Prandi jõe läheduses kultuurheinamaal. Objekt ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses ühel eramaaüksusel. 17. Saaremäe Türi vald, 10 m. 16  rändrahn Villevere küla Rahnul on esteetiline väärtus ja KLO4000603 looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud juba I looduskaitseregistrisse. Rahn on hästi vaadeldav ja ligipääsetav. Biotiitgneissrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 4,7 m, laius 3,7 m, kõrgus 1,9 m, ümbermõõt 14 m). Objekt ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses ühel eramaaüksusel õuemaal. 18. Vaki kivi Türi vald, 0 m. KLO4000979 Villevere küla Graniitrahn asub Nõmme raba looduskaitsealal (KLO1000329) metsas, on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 6,6 m, laius 5,6 m, kõrgus 2,9 m, ümbermõõt 19,2 m). Objekt asub riigimetsamaal. 19. Villevere Türi vald, 10 m. rändrahn Villevere küla Rahn on KR kaardil 10 m loode poole nihkes (Suurkivi, võrreldes selle asukohaga looduses ja põhikaardil. Ollepa Määrusega tehakse muudatus KR kaardil. suurkivi) KLO4000479 Rahnul on esteetiline väärtus ja looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud juba I looduskaitseregistrisse. See on teelt hästi vaadeldav. Rabakivirahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 5,7 m, laius 3,5 m, kõrgus 2,4 m, ümbermõõt 16,5 m). Objekt asub haritaval põllumaal ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses ühel eramaaüksusel. 20. Vissuvere Türi vald, 10 m. rändrahn Vissuvere küla Rahnul on esteetiline ja ajaloolis-kultuuriline (Vissuvere väärtus (kohalegend). Tegu on hiidrahnuga. kivi, Vissuvere suur rahn) Porfüürgraniitrahn on heas seisukorras ja KLO4000969 tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 9,4 m, laius 6,7 m, kõrgus 2,7 m, ümbermõõt 25,6 m). Objekt asub haritaval põllumaal ja selle piiranguvöönd on kahel eramaaüksusel. 21. Äiamaa Türi vald, 10 m. rändrahn Äiamaa küla Rahnul on esteetiline väärtus ja (Suur looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud rändrahn) juba I looduskaitseregistrisse. Rahn on hästi KLO4000971 vaadeldav. 17  Graniitne biotiitgneissrahn, on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 4,9 m, laius 3,8 m, kõrgus 2,9 m, ümbermõõt 13,4 m). Objekt asub haritaval põllumaal ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses ühel eramaaüksusel. 22. Aravete allikad Järva vald, 0,62 ha. KLO4001236 Aravete alevik Piiranguvööndi määramisel on arvestatud, et tegu on paepõhjalises orus asuvate langeallikate rühmaga, mis moodustavad veerohkel ajal karstijärviku. Piiritlemisel on arvestatud järviku piiridega ning kasutatud katastriüksuste piire ja mõttelisi sirgeid (X: 600178,689; Y: 6557998,975 ja X: 600082,140; Y: 6558021,667 ning X: 600087,892; Y: 6558034,913 ja X: 600143,652; Y: 6558059,038). Veevaesel ajal võib järvik kuivada, kuid kaks peamist allikat voolavad ka suvisel veevaesel ajal. Allikatel on esteetiline, teaduslik ja ajaloolis- kultuuriline väärtus. Need asuvad KmR andmetel asulakoha (reg nr 9520) kaitsevööndis. Objekt asub JRO maal. Piiranguvööndi selline ulatus on kaitstavate objektide asukohta ja looduslikke tingimusi arvesse võttes optimaalne nende kaitse tagamiseks. 2.5. Kaitsekord Kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndis kehtib keskkonnaministri 2. aprillil 2003. a määrusega nr 27 kehtestatud „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”, mida käesoleva määrusega ei muudeta. Kaitstava looduse üksikobjekti paiknemisel kaitsealal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda ka vastava kaitseala kaitse-eeskirjas sätestatust. 3. Menetluse kirjeldus Üksikobjektide ümbritseva piiranguvööndi täpsustamise määruse eelnõu avalik väljapanek toimus 16.–29.05.2011 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Järva ja Harju kontoris ning objektide asukohajärgsetes omavalitsustes: Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Türi ja Väätsa Vallavalitsuses. Teade avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 17.05.2011 kohalikus ajalehes Järva Teataja. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 13.05.2011. 18 Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealuse loodusobjekti piiranguvööndis paikneva 36 kinnisasja eraomanikule ja Maanteeametile ning Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Türi ja Väätsa Vallavalitsusele teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta. Kirjadele vastas kaks maaomanikku. Ühele maaomanikule saadeti kordusteade tavalise postiga 08.06.2011. Uus-Vahemetsa kinnistu omanikku Katrin Saukast uuesti ei teavitatud, kuna tegemist on kinnistuga, mis on kaasomandis. Ülejäänud kaks kinnistu omanikku on tähitud teate kätte saanud, sealhulgas Katrin Saukasega samas kohas elav isik. Seega eeldatakse, et Katrin Saukas on määruse eelnõust teadlik ning Keskkonnaamet on teinud kõik võimaliku, et maaomanikku teavitada. Kaitse-eeskirja avalik arutelu pidi toimuma 02.06.2011 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Järva kontoris algusega kell 16.00. Ühtegi asjast huvitatud isikut kohale ei ilmunud. Kirja teel esimese avaliku väljapaneku ajal esitatud märkused on tabelis 2. Tabel 2. Asjast huvitatute arvamused ja KeA seisukohad (2011. aastal) Nr. Arvamuse esitaja Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus nimi ja seos eelnõuga 1. 23401:006:0033 Säilitada ja kasutada Kabala kivi Arvesse võetud. Kabala kivi jääb sama ja Imavere nimena pikaajalist ja kohalikule nimega nagu see on 2011. aastal Vallavalitsus ajaloole toetuvat Maasika talu Keskkonnaregistrisse kantud: Kabala kivi kivi nime. ehk Maasika talu kivi. 2. 23401:006:0033 Vähendada Kabala kivi Ei võetud arvesse. Kaitstavate ja Imavere piiranguvööndi ulatust loodusobjektide kaitse-eeskiri ei reguleeri Vallavalitsus 20 meetrilt 10 meetrile, kuna hooldusraieid (valgustusraiet, praegusel ajal paikneb seal noor harvendusraiet, sanitaarraiet) ega valikraiet kuusik ning väiksem piiranguala üksikobjekti piiranguvööndis. Nende raiete annaks parema võimaluse selle puhul tuleb järgida metsa majandamise hooldamiseks ja korrastamiseks. eeskirja olenemata sellest, kas tegemist on kaitsealuse objekti piiranguvööndis asuva metsaga või piiranguvööndist väljaspool oleva metsaga. Samuti jääb võimalus teha uuendusraiet üksikobjekti valitseja nõusolekul. Piiranguvööndi vähendamine ei anna paremaid võimalusi noore kuusiku hooldamiseks, küll aga tagab suurem piiranguvööndi ulatus üksikobjekti parema kaitse. 3. Koigi Arvata Päinurme tamm välja Arvesse võetud. 26. aprillil 2011. a hindasid Vallavalitsus kaitstavate looduse Keskkonnaameti kaitse planeerimise üksikobjektide nimekirjast, kuna spetsialist Timo Kark, looduskasutuse puu on kuivanud ning rohelisi spetsialist Olavi Randver ja looduskaitse lehti ja võrseid pole olnud bioloog Kalev Tihkan Järvamaal asuva aastaid. Toestamiseks Päinurme tamme seisundit ning selle paigaldatud tõmmitsad on katki ohtlikkust inimestele või nende varale. 19  ja puu on muutunud möödujatele Kalev Tihkan koostas ka eksperdiarvamuse, ohtlikuks. mille kohaselt on tamm täielikult kuivanud, tüvi poolenisti kooreta ja võra kaotamas ka keskmise suurusega oksi. Samuti on aja jooksul hävinud puu südamik ning tüvi on seetõttu õõnes. Kuivamise põhjus pole selge. Seenmädanike viljakehi välisel vaatlusel ei täheldanud, oletatavalt võib olla tegemist ka kliimategurite kahjuliku koosmõjuga. Tamme on varem „remonditud” - harusid on laiali vajumise vastu seotud metallvitstega. Puu lähimasse raadiusse ei jää hooneid, kuid tegu on siiski kooliõpilaste sagedase liikumise alaga. Arvestades eeltoodut ja pidades oluliseks tagada kaitstavate üksikobjektide nimistu esinduslikkus ja päevakohasus, on otstarbekaks arvata Päinurme tamm kaitstavate üksikobjektide nimistust välja. 4. 12901:003:0085 Nimetada Vetepere tamm ümber Arvesse võetud. Vetepere tamm jääb sama Tammsaare tammeks, kuna nimega nagu see on 2011. aastal kohalik rahvas on kutsunud Keskkonnaregistris: Vetepere tamm ehk nimetatud puud kogu aeg Tammsaare tamm. Tammsaare tammeks. LKS § 91 lõige 18 sätestab, et LKS § 9 lõike 1 alusel algatatud pooleli olevates kaitse alla võtmise menetlustes, mille avalik väljapanek on toimunud rohkem kui kaks aastat enne 2013. aasta 1. maid, või kui menetluse ajal on asjaolud muutunud korraldatakse uus avalik väljapanek LKS § 9 lõigetes 7–9 sätestatud korras. Seoses Päinurme tamme seisundi pideva halvenemisega arvati puu keskkonnaministri 3. mai 2016. a määrusega nr 8 kaitse alt välja ja käesolevas määruses ei käsitleta seda piiranguvööndi ulatuse korrigeerimist vajava objektina. Seoses haldusreformiga on Järvamaa kaitsealuste loodusobjektide nimekirja lisatud kaks objekti (Käru tamm ja Pidapa vana mänd), mille piiranguvööndi ulatus oli avalikul väljapanekul esimest korda. Kuna Järva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi piiride muutmise esmakordsest avalikust väljapanekust on möödunud rohkem kui kaks aastat ja menetluse kord on muutunud, otsustati menetluse viibimise tõttu teavitada menetlusosalisi menetluse jätkumisest ja selleks korraldati täiendav avalik väljapanek. Eelnõukohase määruse uus avalik väljapanek toimus Järvamaal ajavahemikus 16.07. – 3.08.2018 Keskkonnaameti Türi ja Tartu kontoris, Järva ja Türi Vallavalitsuses ning Paide Linnavalitsuses. Teade avaliku väljapaneku kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded (18.07.2018, teade nr 1319626), üleriigilise levikuga ajalehes Postimees (11.07.2018), maakondliku levikuga ajalehes Järva Teataja (12.07.2018), samuti eelnimetatud kohalikes omavalitsustes ja nende kodulehel ning Keskkonnaameti veebilehel. Keskkonnaamet tegi ettepaneku arutada asja ilma 20 avaliku aruteluta. Ühtegi ettepanekut asja avalikult arutada (korraldada koosolek) ei esitatud. Looduskaitseseaduse § 9 kohase kaitse alt välja arvamise menetluse käigus saadeti 35-le kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku kohta teade (sh 19 maaomanikule paberkandjal ja väljastusteatega teade), millele oli lisatud määruse eelnõu ja objekti piiranguvööndi kaart. Elektronpostiteel väljastatud kirjadele oli lisatud ka seletuskiri. Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga Järva ja Türi Vallavalitsusele ning Paide Linnavalitsusele, Muinsuskaitseametile, Maanteeametile ja riigimaa esindajale Riigimetsa Majandamise Keskusele. Omniva tagastas kaks hoiutähtaja möödumise tõttu adressaatideni mitte jõudnud kirja. Ühel juhul on tegemist kinnistuga, mis on kaasomandis ning teised kaks kinnistu omanikku on tähitud teate kätte saanud, sealhulgas kirja mitte kätte saanud kodanikuga samas kohas elav isik. Seega eeldatakse, et maaomanik on määruse eelnõust teadlik ning Keskkonnaamet on teinud kõik võimaliku, et kodanike teavitada. Keskkonnaamet otsustas, et kordusteadet ajalehtedes ei avaldata, sest tegemist on piirangute vähenemisega ja teate avaldamise kulu oleks ebaproportsionaalne võrreldes maaomaniku saamata jäänud infoga. Laekus üks ettepanek (Järva Vallavalitsus), teiste asjasse puutuvate isikute ja asutuste poolt kooskõlastati määruse eelnõu vaikimisi. Järva Vallavalitsus nõustus kaitsealuste objektide piiranguvööndite ulatusega ja tegi ettepaneku täiendada määruse eelnõu § 6 lõiget 2 järgnevalt: „Määruse paragrahvis 5 nimetatud kaitstavatele üksikobjektidele kehtiv kaitsekord on kehtestatud nende asukoha kaitseala kaitse-eeskirjas või kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjaga“. Põhjendusena nimetati, et näiteks Huuksi mõisapargile ei ole kehtestatud eraldi kaitse-eeskirja. Ettepanekut ei arvestatud ja KeA on vastanud ettepaneku tegijale kirjalikult. Ettepaneku tegijale selgitati, et kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute KE on kehtestatud lähtudes LKS § 10 lõikest 1, § 11 lõike 1 punktist 2 ja § 12 lõikest 1 ning see käsitleb kõikide maastikukaitseala eritüübina kaitse alla võetud parkide, arboreetumite ja puistute kaitset ja kasutamist. Seega on nimetatud KE ühine kõikidele kaitsealustele parkidele, arboreetumitele ja puistutele ning Huuksi mõisapargile ega ka teistele mõisaparkidele ei ole vajalik koostada eraldi kaitse-eeskirja. Kuna mõisapargid on maastikukaitseala eritüüp, siis hõlmab määruse eelnõu praegune sõnastus ka parke. Järva VV ettepandud sõnastus on küll täpsustav, kuid ei ole otstarbekohane ja seetõttu KeA määruse eelnõu ei täienda. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on neutraalne loodus- ja elukeskkonnale. Eelnõus käsitletud loodusobjektid on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel (oluline) mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. 21 Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 ostab riik kaitsealuse kinnistu omaniku soovil eramaad, mille sihtotstarbelist kasutamist kaitsekord oluliselt piirab. Kuna looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi maa-ala oli juba varem kaitse all, selle ulatus väheneb ja objektidele kehtivat kaitse-eeskirja ei muudeta, st kaitsekord ei lähe rangemaks, siis eeldatavalt määruse jõustumisega eramaade riigile ostmise kulu ei teki. Kuna määrusega vähendatakse piiranguvööndite ulatust, siis vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane suurenemine, sest väheneb üksikobjekte ümbritsevate piiranguvööndite kogupindala. Summa, mille võrra tulu suureneb, ei ole märkimisväärne, sest piiranguvööndite vähenemine on pindalaliselt väike. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse § 68 alusel sätestatud looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustuse muudatus kehtima kaitse- eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Järvamaa üksikobjektidest 24 paikneb eramaal, seitse riigimaal ning kaks munitsipaalmaal. Allikate rühm asub jätkuvalt riigi omandis oleval maal. Kuuel objektil on piiranguvööndi ulatus 0 m, sest need asuvad teisel kaitsealal, kahel objektil jääb piiranguvöönd samaks, s.t kasutatakse maksimaalset lubatud piiranguvööndi ulatust 50 m, 28 objekti piiranguvööndit vähendatakse. Järvamaa üksikobjekte ümbritsevate piiranguvööndite maa (6,55 ha), millelt arvutatakse maamaksu jaguneb vastavalt maa omandivormile 2,46 ha eramaad, 3,47 ha riigimaad ja 0,62 ha JRO maad. Kaitse-eeskirja eelnõul on puutumus kõikide määruses nimetatud omavalitsuste üldplaneeringuga. Kehtestatud üldplaneeringud jäävad kehtima niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus ehitusseadustiku, planeerimisseaduse ning looduskaitseseaduse ja selle alusel koostatud kaitse-eeskirjaga. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 92 lõike 1 kohaselt vaatab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu iga viie aasta tagant üle. Üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle õigusaktidest (sh kaitse-eeskirjast) tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus (PlanS § 92 lõige 2 punkt 4) ning muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused (PlanS § 92 lõige 2 punkt 6). Kuna määrusega täpsustatakse üksikobjektide piiranguvööndi ulatust, siis tuleb järgmisel volikogu koosseisul omavalitsuse üldplaneering üle vaadata ja teha vajaduse korral muudatused, st kanda üldplaneeringusse looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi vähendatud ulatus. Muid põhimõttelisi muudatusi määruse jõustumisel üldplaneeringutele ei ole. Määruse jõustumine ei too kaasa rangemaid piiranguid metsa majandamisele, kui see on olnud senini ja seetõttu ei teki Järvamaa metskonnal täiendavat saamata jäävat tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või 22 valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 23  EELNÕU 24.07.2019 KESKKONNAMINISTRI MÄÄRUS ………….………nr………. Tallinn Võru maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 alusel. § 1. Määruse eesmärk (1) Määruse eesmärk on tagada Võru maakonnas asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide säilimine. (2) Määrusega nimetatakse Võru maakonnas asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide või -objektide rühma nimi ja asukoht ning määratakse piiranguvööndi ulatus. Määruses nimetatud kaitstava looduse üksikobjekti või objektide rühma piiranguvööndi ulatus või pindala on esitatud kaartidel määruse lisades1. § 2. Üksikpuude või puude gruppide piiranguvööndi ulatus 1) Haabsaare kollased kased14 Antsla vallas Haabsaare külas – 0,27 ha (lisa 1); 2) Mäe-Lõhtsuu tamm7 Antsla vallas Kirikuküla külas – 0,77 ha (lisa 2); 3) Tamme-Lauri tamm7 Antsla vallas Urvaste külas – 50 m (lisa 3); 4) Väikuni viieharuline kuusk ehk Punde puntrakuusk22 Antsla vallas Pihleni külas – 30 m (lisa 4); 5) Haki männid11 Rõuge vallas Pulli ja Kavõldi külas – 0,19 ha (lisa 5); 6) Kadõni pettäi20 Rõuge vallas Kadõni külas – 30 m (lisa 6); 7) Karisöödi tamm12 Rõuge vallas Karisöödi külas Peetri jõe maastikukaitsealal – 0 m (lisa 7); 8) Kooli pettäi20 Rõuge vallas Misso alevikus – 0,08 ha (lisa 8); 9) Korgõmäe ristipettäi13 Rõuge vallas Nilbõ külas – 50 m (lisa 9); 10) Mustahamba tamm11 Rõuge vallas Mustahamba külas Haanja looduspargis – 0 m (lisa 10); 11) Mäenurme tammed14 Rõuge vallas Kurõ külas – 30 m + 30 m (lisa 11); 12) Ruuga pettäi11 Rõuge vallas Väiku-Ruuga külas – 15 m (lisa 12); 13) Ruuga tamm11 Rõuge vallas Väiku-Ruuga külas – 0,74 ha (lisa 13); 14) Rõuge tammed18 Rõuge vallas Rõuge alevikus Haanja looduspargis – 0 m (lisa 14); 15) Sinisilla tamm20 Rõuge vallas Uue-Saaluse külas Haanja looduspargis – 0 m (lisa 15); 16) Snikkeri ehk Savimäe tamm20 Rõuge vallas Savimäe külas – 50 m (lisa 16); 17) Soolätte künnapuu12 Rõuge vallas Soolätte külas – 30 m (lisa 17); 18) Sänna hiigellehis20 Rõuge vallas Sänna külas – 0,16 ha (lisa 18); 19) Hendriku tamm20 Võru vallas Saaremaa külas Haanja looduspargis – 0 m (lisa 19); 20) Hinsa pettäi18 Võru vallas Hinsa külas – 30 m (lisa 20); 21) Jõõrte pettäi8 Võru vallas Parksepa alevikus – 0,17 ha (lisa 21); 22) Kaasjärve mänd ehk Mütä pettäi14 Võru vallas Sika külas – 20 m (lisa 22); 23) Kapera mänd ehk Koobaskõsõ pettäi14 Võru vallas Kornitsa külas – 0,18 ha (lisa 23); 24) Konnametsa männid11 Võru vallas Võrumõisa külas – 0,21 ha (lisa 24); 25) Korgõmäe pettäi20 Võru vallas Tohkri külas Haanja looduspargis – 0 m (lisa 25); 26) Puudesalu Tammetsõõr20 Võru vallas Tohkri külas Haanja looduspargis – 0 m (lisa 26); 27) Rahapettäi8 Võru vallas Raiste külas – 0,1 ha (lisa 27); 28) Rebasmäe kuused17 Võru vallas Rebasmäe külas – 0,26 ha (lisa 28); 29) Reinu kadakas13Võru vallas Pille külas – 15 m (lisa 29); 30) Roosisaare tammed20 Võru vallas Roosisaare külas – 0,71 ha ja 30 m (lisa 30); 31) Roosisaare mänd20 Võru vallas Roosisaare külas – 30 m (lisa 31); 32) Rootsi aegne pettäi14 Võru vallas Mustassaare külas – 50 m (lisa 32); 33) Sarnito künnapuud21 Võru vallas Saarde külas – 0,36 ha (lisa 33); 34) Toborna pettäi20 Võru vallas Noodasküla külas – 10 m (lisa 34); 35) Tohkre tammed20 Võru vallas Tohkri külas Haanja looduspargis – 0 m (lisa 35); 36) Kuremäe mänd6 ehk Plotina pettäi Setomaa vallas Kahkva külas – 0,2 ha (lisa 36); 37) Lautsi pettäi16 Setomaa vallas Verhulitsa külas – 0,18 ha (lisa 37); 38) Lepiku pettäi10 Setomaa vallas Kahkva külas – 0,18 ha (lisa 38); 39) Meremäe männid ehk Ustinapedäjäd14 Setomaa vallas Meremäe külas – 0,12 ha (lisa 39); 40) Rõsna kadakas22 Setomaa vallas Rõsna külas – 20 m (lisa 40); 41) Sapimäe pettäi13 Setomaa vallas Napi külas – 0,2 ha (lisa 41); 42) Tsirgu mänd ehk Kalmõpettäi14 Setomaa vallas Tsirgu külas – 0,07 ha (lisa 42). § 3. Geoloogiliste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus 1) Hinnimäe rändrahn3 Rõuge vallas Soolätte külas – 30 m (lisa 43); 2) Ihandu liivapaljand ehk Kunnasilla koopad20 Rõuge vallas Kaugu külas – 0,15 ha (lisa 44); 3) Korgõmäe Ivannikivi11 Rõuge vallas Rebäse külas Haanja looduspargis – 0 m (lisa 45); 4) Lagakivi14 Võru vallas Illi külas – 30 m (lisa 46); 5) Pütsepä rändrahn5 Võru vallas Heinasoo külas – 30 m (lisa 47); 6) Tinnipalu rändrahn4 Võru vallas Hutita külas – 30 m (lisa 48); 7) Tsutsu kivi11 Võru vallas Hannuste külas – 30 m (lisa 49); 8) Karisilla kivi19 Setomaa vallas Treski külas – 0,02 ha (lisa 50); 9) Niitsiku Suurkivi9 Setomaa vallas Niitsiku külas – 30 m (lisa 51). § 4. Hüdrogeoloogiliste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus 1) Allikas Uue-Antsla kalatiigi lätted12 Antsla vallas Uue-Antsla külas – 0,67 ha (lisa 52); 2) Rebasmäe allikad17 ja ürgmets Võru vallas Rebasmäe külas – 4,45 ha (lisa 53). § 5. Maastiku üksikelementide piiranguvööndi ulatus 1) Võidumägi14 Rõuge vallas Söödi ja Vihkla külas – 17,3 ha (lisa 54); 2) Ilumetsa kraatrid15 Võru vallas Rebasmäe külas – 1,1 ha ja 0,78 ha (lisa 55). § 6. Kaitsekord (1) Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”. (2) Kaitstava looduse üksikobjekti paiknemisel kaitsealal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda ka vastavas kaitseala kaitse-eeskirjas sätestatust. § 7. Üksikobjektide kaitsmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla jätmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi piiri ulatuse ja kulgemise kohta. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 9. Määruste muutmine (1) Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määruses nr 41 „Põlvamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „– 15 meetrit”; 2) lisas esitatud kaart „Rõsna kadakas” tunnistatakse kehtetuks. (2) Keskkonnaministri 12. mai 2006. a määruses nr 33 „Võrumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavast lausest jäetakse välja tekstiosa „koos neid ümbritseva piiranguvööndiga, mille ulatus on 50 m”; 2) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) lisas esitatud kaardid „Saarniite jalakas” ja „Väikuni viieharuline kuusk ehk punde puntrakuusk” tunnistatakse kehtetuks. § 10. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 25. mail 2011. a käskkirjaga nr 729 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 11. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Üksikobjektid ja piiranguvööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. 3 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 22. mai 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitses”. 4 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 1. oktoobri 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitsest”. 5 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 23. novembri 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitse alla võtmise asjus”. 6 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 8. veebruari 1938. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitse alla võtmise asjus”. 7 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud sotsiaalministri 30. juuni 1939. a otsusega nr 480 „Üksikute puude, rändrahnude ja esemete looduskaitse alla võtmise asjus”. 8 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud sotsiaalministri 6. oktoobri 1939. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjus”. 9 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud sotsiaalministri 26. veebruari 1940. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjas”. 10 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud ENSV Hariduse Rahvakomissari 22. veebruari 1941.a otsusega „Üksikute puude, rändrahnude ja hiiukirnu looduskaitse alla võtmise asjas”. 11 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Võru rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 3. aprilli 1958. a otsusega nr 102 „Looduskaitse organiseerimisest Võru rajoonis”. 12 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Antsla rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 6. juuni 1958. a otsusega nr 67 „Antsla rajooni looduse ja kultuurimälestusmärkide säilitamisest”. 13 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud ENSV Ministrite Nõukogu Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude, kivikülvide ja põliste puude nimekirjade kinnitamisest”. 14 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Võru rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu 30. märtsi 1962. a otsusega nr 33 „Looduskaitse ja kultuurimälestiste kaitse korraldamisest Võru rajoonis”. 15 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 4. veebruari 1964. a määrusega nr 56 „Maastikuliste keelualade, objektide ja dekoratiivsete taimeliikide riikliku kaitse alla võtmise kohta”. 16 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Põlva Rajooni TSN Täitevkomitee 22. aprilli 1964. a otsusega nr 35 „Põlva rajooni looduse kaitsest”. 17 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Põlva rajooni RSN Täitevkomitee 30. septembri 1981. a otsusega nr 180 „Looduskaitse objektide kohta Põlva rajoonis”. 18 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Võru rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 17. mai 1985. a otsusega nr 149 „Võru rajooni looduskaitse objektide arvelevõtmise ja mahakandmise kohta”. 19 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Põlva rajooni RSN Täitevkomitee 25. aprilli 1989. a otsusega nr 105 „Looduskaitse objektidest”. 20 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Võru Maavalitsuse 16. novembri 1992. a määrusega nr 185 „Võru maakonna looduse üksikobjektide ja parkide kaitse korraldamise eeskirjad”. 21 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud keskkonnaministri 12. mai 2006. a määrusega nr 33 „Võrumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine”. 22 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud keskkonnaministri 28. juuni 2009. a määrusega nr 41 „Põlvamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine”. Rene Kokk Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler Lisa 1 Haabsaare kollased kased Lisa 2 Mäe-Lõhtsuu tamm Lisa 3 Tamme-Lauri tamm Lisa 4 Väikuni viieharuline kuusk ehk Punde puntrakuusk2 Lisa 5 Haki männid Lisa 6 Kadõni pettäi Lisa 7 Karisöödi tamm Lisa 8 Kooli pettäi Lisa 9 Korgõmäe ristipettäi Lisa 10 Mustahamba tamm Lisa 11 Mäenurme tammed Lisa 12 Ruuga pettäi Lisa 13 Ruuga tamm Lisa 14 Rõuge tammed Lisa 15 Sinisilla tamm Lisa 16 Snikkeri e Savimäe tamm Lisa 17 Soolätte künnapuu Lisa 18 Sänna hiigellehis Lisad 19 ja (36) Hendriku tamm Lisa 20 Hinsa pettäi Lisa 21 Jõõrte pettäi Lisa 22 Kaasjärve mänd ehk Mütä pettäi Lisa 23 Kapera mänd e Koobaskõsõpettäi Lisa 24 Konnametsa männid Lisa 25 Korgõmäe pettäi Lisa 26 Lalli lühterkuusk Lisa 26 Puudesalu Tammetsõõr Lisa 27 Rahapettäi Lisa 28 Rebasmäe kuused Lisa 29 Reinu kadakas Lisa 30 Roosisaare tammed Lisa 31 Roosisaare mänd Lisa 32 Rootsi aegne pettäi Lisa 33 Sarnito künnapuud Lisa 34 Toborna pettäi Lisad (19) ja 35 Tohkre tammed Lisa 36 Kuremäe mänd ehk Plotina pettäi Lisa 37 Lautsi pettäi Lisa 38 Lepiku pettäi Lisa 39 Meremäe männid e Ustinapedäjäd Lisa 40 Rõsna kadakas Lisa 41 Sapimäe pettäi Lisa 42 Tsirgu mänd e Kalmõpettäi Lisa 43 Hinnimäe suurkivi Lisa 44 Ihandu liivapaljand ehk Kunnasilla koopad Lisa 45 Korgõmäe Ivannikivi Lisa 46 Lagakivi Lisa 47 Pütsepä rändrahn Lisa 48 Tinnipalu rändrahn Lisa 49 Tsutsu kivi Lisa 50 Karisilla kivi Lisa 51 Niitsiku Suurkivi Lisa 52 Uue-Antsla kalatiigi lätted Lisa 53 Rebasmäe allikad ja ürgmets Lisa 54 Võidumägi Lisa 55 Ilumetsa kraatrid  Keskkonnaministri määruse „ Võru maakonna kaitstava te looduse üksikobjekt id e piiranguvööndi ulatus ” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määrus „ Võru maakonna kaitstava te looduse üksikobjekt ide piiranguvööndi ulatus” on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 10 lõike 6 alusel ja lähtudes §-st 7 eesmärgiga täpsustada määruses nimetatud üksikobjektide nimetus ja piiranguvööndite ulatus. Kehtivat kaitsekorda ei muudeta ja kaitse-eesmärke ei täiendata. Määruse eesmärk on tagada Võru maakonna esinduslikumate põlispuude, rändrahnude , allika te ja maastiku üksikelemen ti d e säilimi n e , määrates ne ile sobivaim a kaitsevööndi ulatus. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse 55 Võru maakonnas asuva kaitsealus e looduse üksikobjekti piiranguvööndi ulatus , sh määratakse piiranguvöönd kaheksale seni keskkonnaregistrist puudunud , kuid kaitse alla võetud üksikobjektile . Seoses haldusreformiga liitusid Võrumaaga seni Põlvamaa koosseisus olnud Meremäe, Mikitamäe ja Värska vald, mistõttu Võrumaa kaitstavate looduse üksikobjektide arv suurenes kaheksa objekti (Ilumetsa kraatrid, Karisilla kivi , Lau t si pettäi , Lepiku mänd, Niitsiku Suurkivi, Rebasmäe kuused, Rebasmäe allikad ja ürgmets ning Rõsna kadakas) võrra . Keskkonnaministri määruse ee lnõu on koostanud Keskkonn a ameti (edaspidi KeA ) looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsial ist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post [email protected] ), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558 , e post [email protected] ). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Maiu Paloots (tel 730 4422, e-post [email protected] ) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308 , e-post [email protected] ). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Piret Palm (tel 626 073 0 , e-post [email protected] ) . Objektide seisundit ja kaitsevööndi ulatuse vajadust hindasid eksperdid Uudo Timm, Evar Saar ja Taimo Aasma. Peamiselt on piiranguvööndi ulatuse määramisel lähtutud ekspert U . Timmi 2010. aastal koostatud tööst „ Võru maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide inventuur ” . Lisaks on kasutatud V. Ranniku ja P. Saarnitsa 2001. aastal koostatud Võrumaa kaitsealuste põlispuude gruppide inventuuri aruannet. 2017. a astal hindasid loodusobjektide seisundit KeA kaitseplaneerimise büroo kaitse planeerimise spetsialistid R. Reimann , P. Saarnits ja M. Paju. 2. Eelnõu sisu 2.1. Objektide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Keskkonnaministri 2. aprilli 2003 . a määrus nr 27 „ Kaitstavat e looduse üksikobjektide kaitse eeskiri ” ei defineeri loodusobjektide kaitse-eesmärki, kuid sätestab kaitstava looduse üksikobjekti olemuse : üksikobjekt on teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt. Vastavalt LKS §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus lisaks selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Rahvusvahelised lepingud looduse üksikobjekte ei käsitle, seega puudub rahvusvaheline kohustus määruses käsitletavad objektid kaitse alla võtta ning tegu on siseriikliku kaitse tagamisega. Ohustatus ja haruldus Looduse üksikobjektide kaitsel on esmatähtis konkreetne eluta looduse objekt või isend (puude puhul), mitte isendi liigikaitseline aspekt. Üksikpuid on võetud kaitse alla alates Eesti Vabariigi algusaegadest, kui pärast maareformi raiuti maha paljud põlispuud ja seeläbi vaesustus meie maastik. P uud on aeglase kasvuga ja pikaealised objektid, s eetõttu on iga konkreetne põlispuu uni kaalne ja hävimisel asendamatu. Suurte rändrahnude kaitse vajadusele juhiti tähelepanu juba 19. sajandi lõpuveerandi l , kui palju rändrahne lõhati ehituse tarbeks. Mida kaugemale viimase mandrijäätumise keskmest Skandinaavias, seda haruldasemad on suured rahnud looduslikes asupaikades. Näiteks Võrumaal on vaid üks hiidrahn. Kaitsekorda rakendamata on oht nii puude kui ka kivide hävimiseks (n äiteks ehitus, skulptuuride loomiseks kasutamine vm s ) ja seeläbi maastikupildi vaesustumiseks . Tüüpilisus Põlipuud , suured kivid ja allikad , samuti maastiku pinnavormid e hk maastiku üksikelemendid on meie vanade asustuspiirkondade tüüpilised maamärgid ning rändrahnude (ja üldse kivide ) rohkus ja allikate olemasolu on olnud asustusmustri (elamualad, põllumaad) oluline kujundaja . Seetõttu on looduse üksikobjektide kaudu oluline järgnevatele põlvedele säilitada mitmekesist ja piirkonnale omast (tüüpilist) maastikuilmet. Üksikobjektide tüübi „ puu ” tasemel väljendub tüüpilisus ka avatud maastikus kasvanud puu liigile omases kasvukujus. Teaduslik väärtus Eluslooduse objektide, puude teaduslik väärtus seisneb nende vanuses ja mõõtmetes (n äiteks Tamme-Lauri tamm, Reinu kadakas, Soolätte künnapuu ), st dendroloogiliselt on huvipakkuv, kui vanaks erinevate pärismaiste ja võõrpuu liikide (Võrumaal n äiteks kollased kased) üksikud isendid võivad elada ja missugused mõõtmed seejuures saavutatakse. Samuti pakub teaduslikku huvi puuliikide tavapärasest erinev kasvukuju või - vorm . Eluta looduse e hk geoloogiliste objektide e hk geoloogiliste loodusmälestiste (aluspõhja paljandid, rändrahnud, allikad, karst, maastiku üksikelemendid jne) väärtus seisneb eelkõige selles, et nende muutumatu säilitamise abil on võimalik selgitada erinevate piirkondade geoloogilist arengut pärast viimast jäätumist ja tänapäeval kulgevaid geoloogilisi protsesse. Eestis on E uroopa suurimad hiidrahnud ja eri tüüpi liustikutekkelised pinnavormid, millel on teaduslik väärtus. Eesti Teaduste Akadeemia väljaande „Eestimaa suured kivid ˮ andmetel on praeguseks säilinud 80 – 85% suurte rahnude algsest kogumist ja see on oma üle 1800 ulatuva koguarvuga seetõttu väga esinduslik alus mandrijää toimemehhanismi uurimisel. Võrumaal on geoloogiliste üksikobjektidena kaitse all rändrahnud , paljand, allika d ning kaks pinnavorm i : Võidumägi ja Ilumetsa kraatrid . Ajaloolis-kultuurilise väärtuse all mõeldakse nii seost kohapärimusega (n äiteks Tamme-Lauri tamm, Lagakivi, Pütsepa kivi) kui ka seotust kas kogu Eesti või kohaliku piirkonna kultuuriloos oluliste isikute , ajaloosündmustega või traditsioonidega (n äiteks ristipuud) . Ajaloolis kultuuriline väärtus on teadaolevalt neljal kivil ja 16 puul , sh viis ristipuud . Looduskaitseajalooline väärtus on viiel objektil, mis olid kirjas juba I looduskaitseregistris, mida peeti aastatel 1936–1941. Ürglooduse objektina on märgitud kõik rändrahnud . Esteetiline väärtus väljendub puude puhul nende võra ja tüve suursugususes (n äiteks Tamme L auri tamm, Soolätte künnapuu ) ja/või eripärases kasvukujus, kivide puhul väljendub nende esteetilisus harukordses suuruses ja/või rahnu kujus (n äiteks Tsutsu kivi , Laga kivi ). Eripärase kasvukujuga puud ja suured kivid on silmapaistvad märgid maastikus ja selle tõttu on neil väärtus miljööloojana. Allikate esteetiline väärtus seisneb veepeeglis ja/või väljavoolukoha maastikulises vormis (n äiteks paljand, reljeefne karstilehter vm s ) ning maastikulises koosmõjus teiste loodusobjektidega (n äiteks suured rahnud , põlised puud). Iga konkreetse objekti väärtus on esile toodud tabelis 1. 2.2. Looduse üksikobjekti de kaitse alla jätmise otstarbekus . Kõigil määruses nimetatud looduse üksikobjektidel on esinduslik välimus ja märkimisväärsed parameetrid (tabel 1), mis teevad määruses nimetatud üksikisendid või objektid väärtuslikuks. Nimetatud loodusobjektide kaitse vajadus tuleneb seega riiklikul tasemel kõrgest loodusväärtusest. Põliseid puid , rändrahne , allikaid ja pinnavorme on võimalik kaitsta vaid nende ajaloolises kasvukohas või looduslikus, st algses asukohas. K ui puu hävib, siis ei kandu tema väärtus teistele samas kohas kasvavatele puudele või sama liigi esindajatele , ning kui rändrahn teisaldatakse algsest asukohast, kaotab see oma teadusliku väärtuse. Elus looduse objektide, puude kaitse alla võtmise ja jätmise üle otsustamiseks tuleb kaaluda vastava puu liigiomaseid bioloogilisi parameetreid (kõrguskasv, jämedus, võimalik vanus) ja välimust (võra ja tüve kuju, korba paksus ja rõmelisus ). Määruses nimetatud puu d on kaitse alla võetud esinduslike mõõtmete , kõrge vanuse ja dekoratiivse kasvukuju tõttu ning on otstarbekas jätta need kaitse alla, sest olenevalt liigist ja k asvukohast ( sh eriti valgustingimustest ) on neil eeldus saavutada liigile omane kõrge vanus ja suured mõõtmed . E . Laasi „ Dendroloogia õpiku ” (1967) andmetel võivad näiteks männid elada 300 – 600 aasta vanuseks , kuigi intensiivne juurdekasv lõpeb 70 – 80 aasta vanuselt . Pikaealised puuliigid on samuti tammed ja pärnad. Põlised puud on seotud vanade talukohtade või mõisatega ja on seetõttu pärandmaastiku osa . Pärandmaastike ja selle säilinud elementide (antud kontekstis põlispuude) väärtustamine on üks osa koha identiteedist ja aitab paremini mõista kogu kultuuriloo kujunemist. Määruses nimetatud Võrumaa rändrahnud on kaitse alla võetud teadusliku väärtuse, suurte mõõtmete ja dekoratiivsuse tõttu maastikus . Tuginede s H. Viidingu raamatule „Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend ” (1986) peetakse seletuskirjas teadusliku väärtuse all eelkõige silmas rändrahnu kivimilist koostist, mille alusel hinnatakse mandrijää liikumissuundi, ja kulutusastet. Eriti väärtuslikud on nn juhträndkivid, mis pärinevad suhteliselt kitsalt avamusalalt. Samuti on paljandi, kraatrite ja mitme kivi puhul oluline nende kultuurilooline tähtsus ja nendega on seotud kohamuistendid. Siinjuures tuleb tähele panna, et mida lõuna poole, sed a haruldasemad on suured kivid. Käesolevas määruses käsitletakse Võrumaa esinduslikke elus ja eluta looduse üksikobjekte, millel on üks või mitu ee s pool nimetatud väärtust. Kaitse alla jätmine on oluline eeskätt selleks, et kaitsta unikaalse id objekte, mida nende hävimise korral ei ole võimalik taastada ei samas kohas ega mujal. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik LKS § 4 lõige 6 sätestab üksikobjekti olemuse. K aitstav looduse üksikobjekti on elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. K una määruses käsitletakse ainult üksikpuid ja - kive (rändrahne), ei ole vajadust valida määruses käsiteldavate objektide puhul mõnda teist looduskaitse seaduses võimaldatud loodusobjekti tüüpi. Üksikobjekti ümber olevat eripärase loodusobjekti säilitamiseks vajalikku piiranguvööndit ei saa käsitleda LKS-s nimetatud kaitsealana eelkõige selle väik ese pindala (enamasti ca 0,7 ha) ja eesmärgi tõttu. Hoiuala on liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, st kaitse eesmärk on liikide ja koosluste kaitse . Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse kaitsealuse taimeliigi kasvukohta, mitte üht kindlat vastava liigi mingi tunnuse tõttu silmapaistvat üksikisendit , nende rühma või maastikuelementi, ja seetõttu pole ka see kaitstava objekti tüüp sobilik. 2.4. Piiranguvööndi ulatus Määruses käsitletud looduse üksikobjektid on kaitse alla võetud nii Eesti Vabariigi algusaastatel kui ka enne taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Eesti NSV ÜN 23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta ” kehtestamisest ” punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990 looduse kaitse ja kasutamisega seotud suhetele, mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. aastat, Eesti NSV seadus „Eesti looduse kaitse kohta ” . 9. juulil 1994. a jõustunud „Kaitstavate loodusobjektide seaduse ” § 30 lõige 6 sätestas, et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seadusega ettenähtud korras kaitse-eeskirjade rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt sama regulatsiooni annab ka kehtiva LKS § 91 lõige 1, mis sätestab, et enne LKS-i jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni LKS alusel uue korra kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni. Piiranguvööndi ulatuse kehtestamine kaitsealuse looduse üksikobjekti ümber määrab kindlaks piirangutega maa-ala suuruse. L KS § 11 lõike 3 punkt i 2 kohaselt määratakse üksikobjektile kaitse alla võtmisel koos kaitse alla võtmise eesmärgiga ka kaitsevööndi ulatus. Praeguse ni on määruses käsitletud loodusobjektide ümber kehtinud looduskaitseseaduse § 68 lõikes 1 nimetatud 50 m raadiusega piiranguvöönd, sest kaitse alla võtmise otsustega ei ole määratud täpsemat kaitsevööndi ulatust. Sageli on sellise ulatusega piiranguvöönd põhjendamatu ja ebaotstarbekas , kuna see ei ole vajalik objekti säilimiseks, see ei mõju ta objekti vaadeldavus t ning põhjustab liigset halduskoormust . Samas peab piiranguvööndi ulatus olema piisav, et tagada loodusobjekti kaitseväärtuse säilimine. Piiranguvööndi piiritlemise aluseks on Eesti põhikaart i ( 1 : 10 000) ja maakatastri andmed 2017. aasta III kvartal seisuga . Üksikobjektide piiranguvööndi ulatuse määramisel on võetud aluseks ekspert Uudo Timmi 2010. aastal koostatud töö „ Võru maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide inventuur”. Piiranguvööndi määrusega määratud ulatus sõltub kaitstava looduse üksikobjekti mõõtmetest, esinduslikkusest, tähtsusest kultuuriajaloos või rahvapärimuses, asukohast ja sellest tulenevalt vaadeldavusest looduses ning ümbritseva maastiku iseloomust . Samuti on arvestatud Maailma L ooduskaitseliidu (IUCN) soovitustega. IUCN kaitsekategooriates on silmapaistvad looduse üksikobjektid nimetatud loodusmälestisena ( Natural m onument or f eature , III kategooria ) . Vastav kategooria on märgitud ka Eesti Looduse Infosüsteemis / k eskkonnaregistris . Loodusmälestiseks võib olla nii maastikuelement ( landform ), geoloogiline ilming ( geological feature ) või eluslooduse ilming, mis on väikesepindalali ne ja mida kaitstakse koos lähima ümbrusega ning millel on sageli ka külastusväärtus. Piirnev ala peab olema piisavalt suur, et kaitsta objekti ja selle ümbruse terviklik k ust ( https://www.eea.europa.eu/help/glossary#c0=N&c4=30&b_start=90 ) . Piiranguvööndi piiritlemisel käesoleva määruse kontekstis on lähtutud järgnevatest põhimõtetest . Puude piiranguvööndi ulatuse määramisel oli põhikriteeriumi te ks puu asukoht (sh puud ümbritsev maastik utüüp) ja isendi välimus (seisund) . Üldjuhul on piiranguvöönd ringikujuline, st ühesuurune igas suunas, kuid sõidutee vahetus läheduses kasvavate puude puhul on piiranguvöönd määratud tee servani (n äiteks Haabsaare kollased kased , Haki männid, Raha pettäi ) . Puude puhul on p iiranguvööndi määramisel arvestatud nende senist kasvuruumi (st kas puu on kasvanud lagedal või metsas) ja sellega korrelatsioonis olevat puuvõra laiust (projektsiooni maapinnal), samuti puu liigiomast kõrguskasvu. See on vajalik, et tagada puuvõra hea seisund ja puude vaadeldavus. Samuti on arvestatud, et piiranguvööndis ei tohi puujuurte kahjustamise vältimiseks ja puude pikaajalise stabiilsuse tagamiseks teha kaevetöid ja künda, sest veerežiimi rikkumisel ja juurte kahjustamisel või b puu seisund tunduvalt halveneda ja puu hukkuda ning loodus mälestise kaitse väärtus hävib. Piiranguvööndi ulatuse määramisel on arvestatud ka võimalikku puust tulenevat ohtu (murduvad oksad või puu) piiranguvööndis liikujatele ja/või nende varale ning kaitseala valitsejale on antud volitus keelata kaalutlusotsuse alusel piiranguvööndis uute ehitiste (nii rajatiste kui ka hoonete) rajami n e. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud ka sellega, et piisav vööndi ulatus annab võimaluse tagada seal püsivate kasvutingimusete (eriti valgustingimused) säilitamise, mis omakorda tagab kaitse-eesmärgi e hk põlispuude hea seisundi. Suurim lubatud piiranguvööndi ulatus on määratud nendele põlispuudele, millel on tüüpiline avamaastikus kasvanud puule omane väga laiuv võra (n äiteks Tamme-Lauri tamm, Snikkeri tamm, Roosisaare suurem tamm), mis on väga vanad ja harjunud kasvama kindlates tingimustes ning millele on oluline säilitada pikk vaatesiht. Teistele p õlistele puudele määrati piiranguvööndi ulatuseks 30 m. Erandina on piiranguvöönd määratud väiksem siis, kui puu on loomuomaselt väikesekasvuline liik , nagu kadakas (n äiteks Reinu kadakas , 15 m ). Väiksem piiranguvöönd määrati ka Ruuga pettä ile (1 5 m) ja Toborna pettäile (10 m) , sest puu d on kunagi tormis ladva kaotanud ja seetõttu väga madal ad ega vaja suurt piiranguvööndit. Mitmikobjektidele , nagu Haabsaare kollased kased, Mäenurme tammed, Meremäe männid ja Sa rnito künnap uud , määrati ühine piiranguvöönd. Rändrahnude piiranguvööndi ulatuse määramisel lähtuti peamiselt kahest neid ümbritsevast maastikutüübist , st sellest , kas objekt asub avatud maastikul (põllul, heinamaal) või metsas . Kõik Võrumaa rändrahnud asuvad metsas. Vastavalt LKS § 68 lõikele 4 on keelatud kaitse alla võetud looduse üksikobjekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus. Seetõttu määrati eelkõige esteetilistel (maastikukujunduslikel) kaalutlustel kõigi metsas paiknevate rahnude ümber piiranguvöönd i raadiuseks 3 0 m . Piiranguvööndi selline ulatus metsamaal tagab üksikobjekti parema kaitse, sest v astavalt kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja § 7 lõikele 4 vaatab üksikobjekti valitseja metsaraie taotluse läbi ja annab kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist lähtudes kirjaliku nõusoleku ja seab vajaduse korral tingimused või esitab motiveeritud keeldumise . 3 0 m on piisav ulatus, et arvestades ka IUCN soovitusi, tagada kujundusraiete abil rändrahnudele sobiv ümbrus. Eelkõige on gi sellise ulatusega piiranguvöönd vajalik vaadeldavuse tagamiseks ja selleks, et valitsejal oleks võimalus tingimuste andmise kaudu tagada objekti esteetiline ümbrus . Allikate puhul on tegemist pinda la liste üksikobjektidega, mille piiranguvööndi ulatus on tingitult maastiku iseärasustest ebakorrapärane , ja mis on esitatud hektarites. Piiranguvööndi ulatus sõltub allika te rühma väljavoolukohast ja kalda olemusest ning see ei ole suurem kui looduskaitseseaduse § 37 lõike 1 punktist 3 tulenev allika kalda piiranguvööndi ulatus (50 m). Võ rumaal on kaitse all üks allikate rühm ja üks allikas. Allikate rühm koosneb kahest nimetust devonipaljandi jalamilt väljavoolavast allikast ja nimetati asukoha järgi Uue-Antsla kalatiigi läteteks . I lumetsa e hk Rebasmäe allikas , moodustab tervikliku maastikulise kompleksi ürgoru ja selle nõlvadel kasvava metsaga . Allikate piiranguvöönd on mõlemal juhul erikujuline ja piiritlemine on täpsustatud tabelis 1 konkreetse objekti juures. Maastiku üksik elemendid , mis on üldjuhul pinnavormid, on oma olemuselt looduses selgelt eristatavad (esilekerkivad) elemendid, mille piiritlemine on raskendatud nende ebakorrapärase kuju ja suuruse tõttu . Geoloogiliste objektide puhul on oluline nende terviklikkus ja selle kaudu mõju maastikule. Võidumägi on maastikus selgesti märgatav kahetipuline künnis. Praegu on Võidumägi keskkonnaregistris arvel vana kaitsekorraga alana. Kaitse all on praegu vaid selle kõrgem osa ja piir ei ole looduses selgelt arusaadav. Ala piiritlemisel kasutatakse looduses hästi jälgitavaid tunnuseid : maan tee , mõõdistatud maaüksused, kõlvikupiir ja kõrgepingeliin i koridor . Kõlvikupiir on selgesti eristatav , kuna tegemist on objekti jalami ja soo piiriga. Ilumetsa kraatrite rühmas on viis kraatrit. Kaitse alla on kaks maapinnal selgelt eristatavat kraatrit, mille puhul on teaduslikult tõestatud nende meteoriitne päritolu ja mille kohta on olemas ka pärimuslood. Tulenevalt kraatrite kultuuriloolisest ja teadusli k ust tähtsusest ongi kaitse alla võetud vaid kaks kraatrit. Kraatrid on pisut ebakorrapärase ümmarguse põhiplaaniga objektid, mille piiranguvööndi piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitstud oleksid kraatri olulised osad (kraater ja selle vall) ning tegevused väljaspool valli ei kahjustaks geoloogilist objekti ja selle lähiümbruse maastikuilmet. Kahjustavaks , näiteks erosiooni tekitavaks tegevuseks võib olla lageraie, maa metsa istutamiseks ettevalmistamine, sõidukitega sõitmine metsa kokk u- ja väljaveol, ehitamine jne. Ükski Võrumaa kaitsealune loodusobjekt ei ole kaitse all muinsuskaitse seaduse alusel, kuid kolm objekti ( Meremäe männid e hk Ustinapedäjäd , Tsirgu mänd e hk Kalmõpettäi ja Roosisaare tammed ) asuvad ise mälestisel või selle kaitsevööndis (tabel 1). Lisaks on Võrumaal kaitse all viis puud, mis on tuntud ristipuudena ja millel on seetõttu ajaloolis-kultuuriline väärtus. Kaitsealadel asuvad kaitsealused objektid . Üheksale objektile, mis asuvad kaitsealadel, määrati piiranguvööndi ulatus 0 m , sest nende objektide kaitse tagab kaitseala kaitse-eeskiri ning täiendava piiranguvööndi ulatuse kehtestamine ei ole vajalik. Kaheksa objekti asuvad Haanja Looduspargis (on selle kaitse-eesmärgiks) ja üks objekt, Karisöödi tamm , kasvab Peetri jõe maastikukaitseala l. Omalaadne objekt on Haki männid, sest mõlemad puud kasvavad teemaal, kuid ühe puu piiranguvöönd asub osaliselt Haanja looduspargis ja seda eraldi ei määrata. Kahel puul on ühine piiranguvöönd, mis piirneb Haanja Looduspargi välispiiriga . Keskkonnaregistris puuduvad objektid . Määrusega määratakse piiranguvöönd ka kaheksale objektile, mis on kaitse alla võetud Võru Maavalitsuse 16. novembri 1992. a määrusega nr 185 „Võru maakonna looduse üksikobjektide ja parkide kaitse korraldamise eeskirjad” ja on looduses tuvastatavad, kuid mis on ekslikult keskkonnaregistrisse kandmata. Need objektid on Ruuga pettäi , Sänna hiigellehis , Roosisaare mänd , Ihandu liivapaljand ja Kunnasilla koopad, Hendriku tamm, Korgõmäe pettäi , p uudesalu Tammetsõõr ja Tohkre tammed . Üksikobjektide nimed. Kaitstavaid looduse üksikobjekte on eri õigusaktides nimetatud eri nimedega. Tihti on õigusaktides nimetatud vaid puuliiki või üksnes märgitud, et kaitse alla on võetud suur kivi või rändrahn . See raskendab objektide ühest tuvastamist. Määrusega täpsustatakse osal seni kaitse all olnud looduse üksikobjektidest nimed, et vältida nende segiajamist ja kergendada leidmist keskkonnaregistrist, kus praegu on mit u objekti sama nimega (nt harilik tamm ). Eri nimevariantide korral on määruses kasutatud sobivaimat nimetust, mis võimaldab objekti üheselt määrata. Seni vaid suure kivina või puu liiginimetusega nimetatud kaitsealuse puu selgemaks identifitseerimiseks on ( liigi ) nimetusele n ime täiendina lisatud kas küla või talu nim i. Arvestades paikkonna ja võru keele eripära on eksperdi soovitusel kirjakeelse termini mänd asemel kasutatud võrukeelset sõna pettäi (nt Hinsa mänd – Hinsa pettäi , Jõõrte pettai – Jõõr t e pet täi ) . Määruse eelnõuga täpsustatakse Võrumaal 56 kaitstava looduse üksikobjekti : 43 puu või puuderühma ( millest kaheksa asuvad kaitsealadel), üheksa rändrahnu (sh üks asub kaitsealal), kahe allika te rühma p iiranguvööndi ulatust ja kahe maastikuelemendi piiranguvööndi pindala , kusjuures kuue objekti puhul kasutatakse maksimaalset lubatud piiranguvööndi ulatust. Eelnõuga vähendatakse 35 kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndi ulatust . Maastikuelemendi Võidumägi pindala suuren datakse nii, et oleks haaratud maastikuelement tervikuna nagu algselt kaitse alla võttes oli mõeldud. Kokku suureneb Võidumäe pindala 7,9 ha. Kaitsealusele loodusobjektile kaks devoni paljandiga allikat, mis on seni registris punktobjektina, määratakse pindala ( 0,5 ha ) ja nimetatakse ümber . Samuti täpsustatakse kahe Ilumetsa kraatri asukoht, piir ja piiranguvööndi pindala. Piiranguvööndi ulatuse määramisel on kasutatud looduses hästi jälgitavaid tunnuseid , nagu teed, trassid ja veekogud e kaldajoon , ning mõnel juhul on kasutatud ka kinnistupiiri. Tabelis 1 on objektid nimetatud uue nimega, sulgudes on nimetatud kasutusel olnud paralleelnimed (vanad nimed ) ning ühes omavalitsuses oleva d objekte (seisuga II kvartal 2017) on käsitletud järjest . Seeju ures on omavalitsused nimetatud ühinemiseelsete nimedega. Selguse mõttes on objektid grupeeritud tüüpide, s . o puude (puu de gruppide) , rändrahnude ja geoloogiliste objektid kaupa. Tabel 1. Võru maakonnas kaitse alla võetud looduse üksikobjektide piiranguvööndite ulatus. KR – keskkonnaregister (seisuga august 201 7 ) , KmR – kultuurimälestiste riiklik register , pv – piiranguvöönd , LP – looduspark . Maakatastri andmed on seisuga 2017 . a asta III kvartal Objekti nimi (vana nimi) KR kood Asukoht (KOV/küla) Piiranguvööndi ulatus (m; ha) ja põhjendus , miks objekt on kaitse all (sh objekti kaitseväärtus ja otstarbekus) . Puu ümbermõõt 2017. a asta seisuga on esitatud 1,3 m kõrgusel, kui ei ole märgitud teisiti. Puude kõrgust 2017. a astal toimunud välitööde käigus ei mõõdetud ja kasutatud on KR andmeid. Põlispuud ja puudegrupid 1. Haabsaare kollased kased (Kollased kased (7) ) KLO4000664 Antsla val d Haabsaare küla Piiranguvööndi ulatus on 0,27 ha . Piiranguvöönd on erikujuline , kõikidele kollastele kaskedele ühine ja hõlmab ka noori puid. Vööndi ulatuse aluseks on raadius 30 m. Praegu kehtiv 50 m raadiusega piiranguvöönd ulatub üle maantee asuvasse metsa, mis ei ole puude kaitseks vajalik ega otstarbekas. Puud on kergesti ligipääsetavad. Puud ( 6 tk) on teadusliku väärtusega . KR andmetel on tegemist omapärase kasvuvormiga kaskedega (nn jalakalehised kased), teadusliku nimega Betula alleghaniensis , mis on Eestis harva esinev võõrliik . Vanemad puud on üle saja aasta vanused, need on istutatud 20. sajandi alguses mõisast jahilossi viiva tee äärde. Kaitse alla võtmise aegse st seitsmest puu st on säilinud kaks . Neli puud on noored isekülvsed puud. Säilinud k aks vana puud on heas seisukorras ja elujõuli sed ning üks puu on tähelepanuväärsete mõõtmetega : s uurima puu ümbermõõt on 125 cm. Objekt ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses riigi m aal . 2. Mäe- Lõhtsuu tamm (Mäe- Lõhtsoo tamm) KLO4000428 Antsla val d, Kirikuküla küla 0,77 ha . Puu kasvab järsul nõlval. Vaadeldavuse ning puu valgus - ja niiskus tingimuste huvides on vajalik kehtestada maksimaalne piiranguvööndi ulatus. Piiranguvöönd on erikujuline , selle määramise aluseks on raadius 50 m ja selle piir kulgeb mööda maaüksuse piir i. Puu on esteetilise ja teadusliku väärtusega. Puu teaduslik väärtus seisneb tema vanuses (arvutuslikult ca 400 aastat) ja tüve remondi meetodis. H. Relve andmetel on Mäe-Lehts uu tamm suurima tüvemahuga tamm Eestis. Puul on looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud ka I looduskaitseregistrisse. Puu on halvas seisukorras, kuid ülisuurte mõõtmetega (ümbermõõt 720 cm, mis on Eesti üks suurimaid, KR andmetel kõrgus 28 m (1998)). Säilinud oksad on elujõulised. Objekt ja piiranguvöönd asuvad eramaal. 3. Tamme-Lauri tamm KLO4000427 Antsla val d, Urvaste küla 50 m. Eesti vanim ja esinduslikum tamm, mistõttu kasutatakse suurimat piiranguvööndi ulatust, et puu keskkonnatingimused ei muutuk s ja see oleks hästi vaadeldav. Puul on esteetiline (väga laia ulatusega võra, võimas rõmeline tüvi), ajaloolis-kultuuriline (seotud kohamuistenditega, puu on kantud Eesti 10 - kroonilisele rahatähele) ja teaduslik väärtus (jämedaim ja vanim tamm). Puul on looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli kantud ka I l ooduskaitseregistrisse . Puu on väga heas seisukorras, elujõuline ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (KR andmetel on kõrgus 20 m ja ümbermõõt 821 cm). Tamm el on tüüpili n e avatud maastikus kasvanud puu laiuv võra . Objekt ja piiranguvöönd asuvad riigimaal . 4. Väikuni viieharuline kuusk ehk Punde puntrakuusk KLO4000179 Antsla vald, Pihleni küla 30 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud, et tegemist on eaka puuga, millele on oluline säilitada tuulevari. KR kihil on puu asukoht ekslikult märgitud ca 55 m edela suunas puu tegelikust asukohast. Määrusega on KR kihil puu asukoht parandatud. Puul on teaduslik väärtus. H. Relve (2008, Eesti Loodus nr 6) andmetel on Punde puntrakuusk Eesti jämedaim harilik kuusk (2005. a ümbermõõt 400 cm). Puu on halvas seisukorras, selle kaks haru on murdunud, kuid ümbermõõt on võrreldes kaitse alla võtmise ajaga kasvanud ja säilinud harud on tihedad. Puu kaitseväärtus seisneb eelkõige tema omapärases kasvukujus. Objekt asub eramaal metsas. 5. Haki männid KLO4000862 Rõuge val d, Kavõldi ja Pulli küla Piiranguvööndi ulatus on 0,1 9 ha. Kaitse all on nn paarispuud teine teisel pool Käätso -Rõuge- Luutsniku ( 25195 ) teed, sh üks mänd (I puu) kasvab Haanja LP-s. Piiranguvöönd on määratud ainult sellele männile (II puu) , mis kasvab väljaspool Haanja LP-d maantee teekatte ääres . Piiranguvöönd on erikujuline ega laiene kaitsealal kasvavale männile, kuid hõlmab maantee kogu laiuses ja külgneb Haanja LP välispiiriga . See on vajalik, sest mõlemad puud kasvavad vahetult tee ääres ja piiranguvööndi selline ulatus annab kaitseala valitsejale võimaluse seada teetöödele tingimusi puude kaitseks. Samuti tagab see puude vaadeldavuse. Vööndi ulatuse aluseks on raadius 30 m. Põhikaardil on II puu asukoht ekslikult märgitud eramaale ca 9 m lõuna poole puu tegelikust asukohast. Määrusega on KR kihil puu asukoht parandatud. Männid on esteetilise väärtusega. Mõlemat mändi on kasutatud ka ristipuuna, mistõttu neil on suur ajaloolis-kultuuriline väärtus . Puud on pärandkultuuriobjekt. Suurem puu (I) on väga heas seisukorras, teine puu (II) on tüvevigastuste tõttu rahuldavas seisukorras. Mõlemad puud on elujõulised ja suurte mõõtmetega (I puu võra läbimõõt 16 m , ümbermõõt 320 cm, KR andmetel kõrgus 19 m; II puu võra läbimõõt 15 m, ümbermõõt 270 cm, KR andmetel kõrgus 19 m). I puule piiranguvööndit ei määrata, sest see k as va b Haanja LP-s ( eramaa ) . II puu kasvab riigimaal, piiranguvöönd asub eramaal ja riigimaal. 6. Kadõni pettäi ( Kadeni mänd) KLO4001150 Rõuge val d, Kadõni küla 30 m. Piiranguvööndi ulatuse määramisel on arvestatud, et puul on laiuv võra, mis ulatub külavahetee kohale. Tee jääb piiranguvööndisse. Puul on esteetiline ja ajaloolis-kultuuriline väärtus. Puud on kasutatud ristipuuna, mistõttu on see pärandkultuuriobjekt. Puu on hästi vaadeldav. Puu on väga heas seisukorras, elujõuline ja suurte mõõtmetega (ümbermõõt 325 cm, võra läbimõõt 20 m ja kõrgus KR andmetel 15 m). Puu kasvab talude juurde viiva tee servas. Objekt ja piiranguvöönd asuvad eramaal. 7. Karisöödi tamm KLO4000421 Rõuge vald, Karisöödi küla 0 m. Puu kasvab Peetri jõe maastikukaitseala (KLO1000173) Peetri jõe piiranguvööndis , kuid ei ole kaitseala kaits e-eesmärgiks (2018. a seisuga). Puul on esteetiline väärtus ja ajaloolis-kultuuriline väärtus. Puu on pärandkultuuriobjekt. Tamm on heas seisukorras ja sel on märkimisväärsed mõõtmed. Puu ümbermõõt on 450 cm ja KR andmetel on kõrgus 23 m. Objekt asub eramaal. 8 . Kooli pettäi ( Kooli pettai ) KLO4001145 Rõuge val d, Misso alevik Piiranguvööndi ulatus on 0, 0 8 ha , selle määramise aluseks on võetud raadius 15 m . Piiranguvöönd on erikujuline . Selle määramisel on arvestatud olemasolevate hoonete ja teede paikn emist ning puu väikest kõrgust. Puu on esteetilise (pahkliku tüve ja huvitava võraga) ja ajaloolis-kultuurilise (kunagise Misso kooli õues) väärtusega ning see on teedelt hästi vaadeldav. Puu on mõõtmetelt keskpärane (ümbermõõt 300 cm, võra läbimõõt 13 m, kõrgus KR andmetel 11 m), kuid tiheda võraga ja elujõuline. Puu kasvab Misso alevikus tee ääres munitsipaalmaal. 9 . Korgõmäe risti pettäi (Kõrgemäe pettai ) KLO4000861 Rõuge val d, Nilbõ küla 50 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud asjaoluga, et puu on määratud kui III kaitse kategooria liigi (kodukakk – Strix alcuo ) elupaik. Puu nimele on antud laiend risti kahe puu eristamiseks, sest Võrumaal on ka teine Korgõmäe pettäina tuntud puu. Mänd on esteetilise väärtusega. Seda on kasutatud ka ristipuuna, mistõttu on sellel suur ajaloolis-kultuuriline väärtus. Puu on heas seisukorras , kuigi tüv es on õõn sus ja sellel on põletamisjäl jed . Puu on elujõuline ja suurte mõõtmetega (võra läbimõõt 15 m, ümbermõõt 300 cm, KR andmetel kõrgus 21 m). Puu kasvab Nilbõ külla viiva tee servas kõrgemal künkal. Objekt ja piiranguvöönd asuvad eramaal. 10. Mustahamba tamm KLO4000426 Rõuge vald, Mustahamba küla 0 m. Puu kasvab Haanja looduspargis (KLO1000469) Tavaala piiranguvööndis. Puul on esteetiline väärtus ja see on hästi vaadeldav. Tamme on kasutatud ristipuuna ja see on seotud kohalegendidega, mistõttu on sellel ka ajaloolis-kultuuriline väärtus. Tamm on väga heas seisundis ja märkimisväärsete mõõtmetega (ümbermõõt 695 cm, KR andmetel kõrgus 24 m). Tamm on tüüpilise avatud maastikus kasvanud puu laiuva võraga, mille läbimõõt on 24 m. Objekt asub eramaal. 11 . Mäenurme tammed ( Mäenurme tammed (4)) KLO4000666 Rõuge val d, Kurõ küla 30 m +30 m . Tegemist on põllul kasvavate puudega (4 tk). Omavahelisest kaugusest (330 m) tingituna on puudele määratud kaks piiranguvööndit : kolmele kooskasvavale puule ühine piiranguvöönd ja põllus eraldi kasvavale puule omaette vöönd. KR kaardikihil on eraldi kasvav tamm märgitud 12 m kagu poole tegelikust asukohast. Käesoleva määrusega on asukoht parandatud. Tammed on esteetilise (maastikku ilmestava) väärtusega . Üksikuna kasvav tamm (I puu) on rahuldavas seisundis, sest tüvel on mehaanilised vigastused ja alumised oksad on murdunud. Puu on väga suurte mõõtmetega (ümbermõõt 440 cm, võra laius 22 m, KR andmetel kõrgus 18 m). Kolm tamme (II–IV puu) kasvavad grupina tiigi ümber. II puu on väga heas seisus terve tüve ja laiuva võraga elujõuline ja suurte mõõtmetega (ümbermõõt 350 cm, võra ulatus 20 m), III puu on heas seisus, mõningate tüvevigastustega laiuva võraga elujõuline ja suurte mõõtmetega (ümbermõõt 400 cm), IV puu on halvas seisus (ümbermõõt 250 cm). KR andmetel on puude kõrgus vahemikus 16–18 m). Puud kasvavad põllu l kahel eramaaüksusel . 12 . Ruuga pettäi KR-s andmed puuduvad Rõuge val d, Väiku -Ruuga küla 15 m . Piiranguvööndi määramisel on arvestatud, et puu latv on tormis murdunud ja elujõuline okste osa asub madalal ning puu kasvab põllus künnisaarel. Puul on esteetiline väärtus. Sel on ka ajaloolis-kultuuriline väärtus , kuna puu on märgitud juba Eesti topokaardil 1935. a astal . Puu on heas seisukorras hoolimata ladva kaotusest, elujõuline ja suure ümbermõõduga (280 cm). KR-s mõõdud puuduvad. Objekt ja piiranguvöönd asuvad eramaal . 13 . Ruuga tamm KLO4000425 Rõuge vald, Väiku -Ruuga küla Piiranguvööndi ulatus on 0,7 5 ha . Piir a nguvöönd on erikujuline, sest puu kasvab põllusaarel künnimaa keskel ja ei ole otstarbekas seada kitsendusi põllu ääres olevale metsale. Vööndi määramisel on k asutatud alusena suurimat lubatud piiranguvööndi ulatust (50 m) , sest tegu on kogu Eesti ulatuses tähelepanuväärse puuga. Põllus kasvab puudegrupp, millest kaitse all on suurim ja vanim. Selle piiranguvööndis kasvab ka teine suuremõõtmeline tamm (kaasnev puu). Puud on esteetilise väärtusega (kahara võraga, ilmestavad maastikku) ja hästi vaadeldavad. Tammed on ajaloolise väärtusega, need on märgitud juba Eesti topokaardil 1935. a astal . Suurem puu on rahuldavas seisukorras (tüvi on õõnes, üks suur haru murdunud), kuid elujõuline ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (võra läbimõõt 24 m, ümbermõõt 590 cm, kõrgus KR andmetel 18 m). Kaasnev puu on väga heas seisukorras ja suurte mõõtmetega (võra läbimõõt 21 m, ümbermõõt 385 cm). Puud kasvavad p õllul endise külavahetee ääres. Objekt ja piiranguvöönd asuvad eramaal. 14. Rõuge tammed (Rõuge põlispuud (5tk)) KLO4001121 Rõuge vald, Rõuge alevik 0 m Säilinud on kolm tamme, mis kasvavad Haanja looduspargis (KLO1000469) Keskusala piiranguvööndis. Puudel on esteetiline (maastikku ilmestav) ja teaduslik väärtus (väga suured mõõtmed ja kõrge vanus). Väga heas seisukorras on kaks puud : lõunapoolseim (I) ja keskmine (II) puu. Põhjapoolseim (III) puu on väga halvas seisukorras, selle tüvi on pehkinud ja latv murdunud, kuid puul kasvab kaitsealune I kaitsekategooria seeneliik, mistõttu III puu on oluline elustikupuuna. I puu ümbermõõt 550 cm, võra ulatus ca 25 m KR andmetel kõrgus 26 m. II puu on kahe haruga, ümbermõõt on 650 cm ja võra ulatus ca 24 m , KR andmetel on kõrgus 26 m. Puud kasvavad eramaal. 15. Sinisilla tamm KLO4001148 Rõuge vald, Uue-Saaluse küla 0 m. Puu kasvab Haanja looduspargis (KLO1000469) Pärandmaastiku piiranguvööndis. Puul on esteetiline väärtus ja see on hästi vaadeldav (on avatud maastikus dominant). Tamm on heas seisus, kuigi juurekalal on õõnsus, elujõuline ja väga suurte mõõtmetega (ümbermõõt 420 cm, KR andmetel kõrgus 16 m). Tamm on tüüpilise avatud maastikus kasvanud puu laiuva võraga, mille läbimõõt 20 m. Objekt asub eramaal. 1 6 . S nikkeri e Savimäe tamm KLO4001146 Rõuge val d, Savimäe küla 50 m. Tamme puhul on kasutatud maksimaalset lubatud piiranguvööndi ulatust, sest tam m on erakordselt laiuva võraga. Tamm on tüüpilise avatud maastikus kasvanud laiuva võra tõttu esteetilise väärtusega ja kuna puu on vana Tammemäe talu tähis , siis on sel ka ajaloolis-kultuurili n e väärtus. Tamm on heas seisukorras , kuigi üks suur haru on murdunud, elujõuline ja tähelepanuväärsete mõõtmetega ( ümbermõõt harunemiskohal 480 cm, võra läbimõõt 30 m, KR andmetel kõrgus 24 m). Tamm kasvab lagedal rohumaal. Objekt ja piiranguvöönd asuvad eramaal . 1 7 . Soolätte künnapuu KLO4000429 Rõuge val d, Soolätte küla 30 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud puu suurt kõrgust ja laiuvat võra . Puu tegelik asukoht erineb põhikaardil (10 m) ja KR kaardikihil (7 m) märgitud asukohast. Käesoleva määrusega on asukoht parandatud. Puul on esteetiline väärtus (erakordselt laiuva võraga, mistõttu on maastikus tugev dominant). Puu markeerib endisaegse Soolätte mõisa asukohta, mistõttu sel on ajaloolis-kultuuriline väärtus. Künnapuud on kaitse all III kaitsekategooria liigina. Puu on saavutanud erakordsed mõõtmed, mistõttu on sellel teaduslik väärtus. Puu on väga heas seisukorras, elujõuline ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (ümbermõõt harunemise alt (0,8 m) 500 m, mõlema haru ümbermõõt (130 cm) 320 cm, võra läbimõõt 26 m, kõrgus KR andmetel 25 m). Objekt ja piiranguvöönd asuvad eramaal . 1 8 . Sänna hiigellehis KR-s andmed puuduvad Rõuge vald, Sänna küla Piiranguvööndi ulatus on 0,16 ha . Piiranguvöönd on erikujuline, sest puu kasvab Pärlijõe kaldal ( ca 3 m veepeeglist) ning piiranguvööndit ei laiendata jõele , mis on Pärlijõe hoiuala, ja teisele poole jõge. Samuti on vööndist väljalõigatud hoone (endine mõisa peahoone). Vööndi ulatuse aluseks on raadius 30 m. Puul on esteetiline ja ajaloolis-kultuuriline väärtus , kuna see tähistab endist Sänna mõisa ja hävinud mõisaparki. Puu on väga heas seisukorras, elujõuline ja suurte mõõtmetega (ümbermõõt 320 c m) . Objekt ja selle piirang uvöönd asuvad munitsipaal maal . 19. Hendriku tamm KR-s andmed puuduvad Võru vald, Saaremaa küla 0 m. Puu kasvab Haanja looduspargis (KLO1000469) Kütioru sihtkaitsevööndis järsu sälkoru ( Juudijõõratus ) nõlval. Puu on seotud külas elanud kultuuritegelase Hindrik Prantsuga , mistõttu on puul ajaloolis-kultuuriline väärtus. Puu on heas seisus, selle tüve ümbermõõt on 395 cm. Puu k as v ukoht on riigimaal . 20. Hinsa pettäi ( Hinsa mänd) KLO4000337 V õru val d, Hinsa küla 30 m. Piiranguvööndi ulatuse määramisel on arvestatud puu laiuvat võra, künnimaa piiri (7 m) ja seda, et männist 8 m kaugusel kasvab teine suur mänd (nn paarispuud). Puul on esteetiline (maastikku ilmestav) väärtus. Puu on väga heas seisukorras, elujõuline ja suurte mõõtmetega (ümbermõõt 290 cm, võra läbimõõt 17 m, KR andmetel kõrgus 13 m). Objekt ja piiranguvöönd asuvad eramaal . 21. Jõõrte pettäi KLO4000864 Võru val d, Parksepa alevik ja Raiste küla Piiranguvööndi ulatus on 0,1 7 ha. Piiranguvöönd on erikujuline. See on määratud arvestades puu vaadeldavust teelt ning vajadus t kaitsta puu juurestikku. Vööndist on jäetud välja Risti kinnistu, kuna sellele jääv osa on väike, ala põllumajanduslik kasutamine ei sea ohtu männi kaitseväärtust ja vaadeldavust, mistõttu ei ole piirangute seadmine põhjendatud. Puu kasvab teemaal eritasandiliste teede ristumiskohas, mistõttu vööndi määramisel on arvestatud kaitseala valitseja õigusega seada objekti kaitseks teetöödele tingimusi. Vööndi ulatuse aluseks on raadius 30 m. Puul on esteetiline (maastikku ilmestav), teaduslik (puu toestamisviisi mõju jälgimine) ja looduskaitseajalooline väärtus , kuna see on I l ooduskaitseregistri objekt (kaitse all 1939. aastast, kui puu vanuseks arvati üle 200 aasta). Puul on ajaloolis-kultuuriline väärtus, sest see on märgitud 1949. a asta topokaardil teetähisena. Puu on heas seisukorras, kuigi tüvi on õõnes ja plombeeritud. Puu on elujõuline ja suurte mõõtmetega (võra läbimõõt 12 m , ümbermõõt 310 cm, KR andmetel on kõrgus 15 m). Puu kasvab tee servas kõrgemal künkal. Objekt ja piiranguvöönd asuvad riigimaal, piiranguvöönd ulatub osaliselt ka eramaale. 22. Kaasjärve mänd e hk Mütä pettäi KLO4000340 Võru val d, Sika küla 20 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud puu väikese kõrgusega. Puul on esteetiline väärtus (tüüpiline lagedal kasvanud männi laiuv tihe võra ja huvitav kasvuk uju) ja see on hästi vaadeldav. Puu on heas seisukorras, kuigi lume raskuse all on üks alumine oks murdunud, elujõuline ja suurte mõõtmetega (võra läbimõõt 16 m, ümbermõõt 353 cm ja KR andmetel kõrgus 14 m (1998)). Puu kasvab külavahetee ääres. Objekt ja piiranguvöönd asuvad ühel eramaaüksusel. 23. Kapera mänd e hk Kooba s kõsõ pettäi KLO4000335 V õru val d, Kornitsa küla Piiranguvööndi ulatus on 0,18 ha. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud, et mänd kasvab Külaoru – Kapera tee ääres. Vöönd on erikujuline, sest ulatub tee servani (teemaale). See annab objekti valitsejale vajaduse korra l võimaluse seada männi kaitseks tingimusi. Kogu tee laiuse piiranguvööndisse arvamine ei ole otstarbekas. Vööndi ulatuse aluseks on raadius 30 m. Puul on esteetiline väärtus kasvukuju tõttu – see on neljaharuline vana puu. Puu on heas seisukorras, kuigi muutunud valgustingimuste tõttu on üks haru kuivamas, elujõuline ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (võra läbimõõt 18 m; ümbermõõt 348 cm, KR andmetel kõrgus 20 m (1997. a astal )). Objekt asub eramaal , piiranguvöönd jääb ka riigimaale. 24. Konnametsa män nid KLO4000663 Võru val d, Võrumõisa küla Piiranguvööndi ulatus on 0,21 ha. Piiranguvöönd on erikujuline ja see on ühine kahele kõrvuti kasvavale puule (vahe ca 2 m) . Piiranguvöönd on määratud nii, et see ulatub teemaale teekatteni. See annab võimaluse kaitseala valitsejale seada teeremonditöödele tingimusi vanade puude kaitseks. Vööndi ulatuse aluseks on raadius 30 m. Objekt koosneb kahest puust, millest üks on kuivanud, kuid mõlemal männil on esteetiline ja ajaloolis-kultuuriline (ristipuu) väärtus. Puud on teelt hästi vaadeldavad. Elusolev puu on heas seisukorras, elujõuline, suurte mõõtmete (võra ühepoolne, läbimõõt 8 m , ümbermõõt 290 cm KR andmetel kõrgus 21 m) ja kõrge vanusega ( ca 230 aastat (1958. a asta õigusakt annab vanuseks 180 aastat)). Objekt ja piiranguvöönd asuvad riigimaal. 25. Korgõmäe pettäi ( Korgemäe pettai KR-s andmed puuduvad Võru vald, Tohkri küla 0 m Mänd kasvab Haanja looduspargis (KLO1000469) Pärandmaastiku piiranguvööndis. Puul on omapärase, rohkete harudega võra tõttu esteetiline väärtus. Puu on heas seisus ja suurte mõõtmetega (ümbermõõt on 330 cm, võra ulatus 11 m). Puu k as v ukoht on riigimaal . 26 . Puudesalu „Tammetsõõr ” KR-s andmed puuduvad Võru vald, Tohkri küla 0 m Puudesalu asub Haanja looduspargis (KLO1000469) Pärandmaastiku piiranguvööndis. Ringis on 12 tamme, mille vahel asub ohvrikivi. Puud on heas seisus. Puuderingil on ajaloolis-kultuuriline väärtus. Objekt asub eramaal. 27 . Rahapettäi KLO4000863 Võru val d, Raiste küla Piiranguvööndi ulatus on 0,1 ha. Piiranguvöönd on erikujuline. Selle määramisel on arvestatud puu vaadeldavust, hoonete paiknemist (vööndist välja jäetud) ja katastriüksuste piire. Männi kaardus kasvukuju tõttu on maantee arvatud piiranguvööndisse, kuid teisel pool maanteed asuv põllumaa on vööndist välja arvatud. Teemaa arvamisel piiranguvööndisse on arvestatud kaitseala valitseja õigusega seada objekti kaitseks teetöödele tingimusi. Vööndi ulatuse aluseks on raadius 30 m. Puul on esteetiline (maastikku ilmestav), teaduslik (tüve plombeerimine ja selle mõju) ning looduskaitseajalooline väärtus, sest puu on I l ooduskaitseregistri objekt (kaitse all 1939. aastast, kui puu vanuseks arvati üle 200 aasta). Puu on heas seisukorras, kuigi tüvi on õõnes ja plombeeritud. Puu on elujõuline ja suurte mõõtmetega (võra läbimõõt 15 m , ümbermõõt 310 cm, KR andmetel kõrgus 18 m (1998)). Objekt ja piiranguvöönd asuvad riigimaal ( 18240 Puskaru-Väimela kõrvalmaantee ). 28 . Rebasmäe kuused KLO4001115 Võru vald, Rebasmäe küla 30 m . Piiranguvööndi määramisel on arvestatud eripärase kasvuvormiga kuuskede kasvutingimuste (tuulevari, valgustingimused) säilitamise vajadusega. KR kaardikihil on Rebasmäe kuused märgitud tegelikust asukohast 25 m kagu poole. Käesoleva määrusega on asukoht parandatud. Puud (kolm isendit) on looduslikult madala, juurekaelalt väänduva kasvukujuga ning tihedate lühikeste okastega, mistõttu neil on esteetiline ja teaduslik väärtus. Objekt ja piiranguvöönd asu vad eramaal. 29 . Reinu kadakas ( Kärsna kadakas, Karstna kadakas) KLO4000865 Võru val d, Pille küla 0,065 ha, mis arvestab piiranguvööndi ulatusega 15 m. Piiranguvöönd on erikujuline ja see järgib hoone kontuuri. Tegemist on hariliku kadakaga ( Juniperus communis ). Puul on teaduslik ja esteetiline väärtus. Teaduslik väärtus seisneb selle liigi kohta suurtes mõõtmetes ( Eesti üks kõrge i matest kadakatest) ja esteetiline väärtus dekoratiivses võrakujus. Puu on väga heas seisukorras ja elujõuline. KR andmetel on puu ümbermõõt 145 cm ja kõrgus 13 m. Objekt ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses ühel eramaaüksusel. 30 . Roosisaare tamm ed (Roosisaare tammed (2)) KLO4001147 Võru val d, Roosisaare küla Piiranguvööndi ulatus on 0,71 ha ja 30 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud puude vaadeldavuse ja võra ulatusega. Puud asuvad üksteisest linnulennul 290 m kaugusel, seetõttu on mõlemale puule määratud eraldi piiranguvöönd. I tamme (kasvab Vagula järve ääres) piiranguvöönd on erikujuline (0,71 ha) ja arvestab raadiusega 50 m . Vöönd on määratud nii, et sellest jääb välja Kodsoranna kinnistu , kus on avalikult kasutatav ujumiskoht ja mis asub Vagula järve ehituskeeluvööndis . Ehituskeeluvöönd tagab tammele kaitse võimaliku ehitustegevuse eest ja kuna kinnistule jääv piiranguvööndi osa on väga väike , ei ole kinnistule täiendavate kitsenduste kehtestamine põhjendatud. 50 m ulatus on vajalik väga vanale puule stabiilse niiskusrežiimi ja valgustingimuste tagamiseks võimaliku ehitustegevuse korral lähikonnas . Samuti on oluline vaate säilitamine, sest puu kasvab avalikult kasutatava rannapuhkeala kõrval. II tammel puudub KR-s asukohatähis, mis on käesoleva määrusega lisatud. Puu kasvab vähekäidavas kohas õuealal, mistõttu sellele on piisav 30 m raadiusega piiranguvöönd. Puudel on esteetiline ja ajaloolis-kultuuriline väärtus. KmR andmetel kasvab I puu arheoloogiamälestisel Vagula I asulakoht ( reg nr 27274). I tamm on heas seisukorras, kuigi tüvi on lõhenenud, elujõuline ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (võra läbimõõt 27 m, ümbermõõt 500 cm, kõrgus KR andmetel 18 m). II tamm on väga heas seisukorras, elujõuline ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (võra läbimõõt 23 m, ümbermõõt 460 cm). I tamm ja selle piiranguvöönd asuvad eramaal ja riigimaal . II tamm ja selle piiranguvöönd asuvad eramaal. 31 . Roosisaare mänd KR-s andmed puuduvad Võru val d, Roosisaare küla 30 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud vaadeldavuse tagamisega. Puul on esteetiline väärtus , sest sel on tüüpiline lagedal kasvanud männi tihe laiuv võra , ja see on hästi vaadeldav. Puu on väga heas seisukorras, elujõuline ja suurte mõõtmetega (võra läbimõõt 13 m , ümbermõõt 225 cm). Mänd kasvab lagedal heinamaal . Objekt ja piiranguvöönd asuvad eramaal. 32 . Rootsi aegne pettäi ( Rootsi aegne pett a i ) KLO4000339 Võru val d, Mustassaare küla 50 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud männi suure kõrgusega ning sellega, et mänd kasvab metsas ega ole kunagi olnud tuultele avatud. Suurim oht puule on lageraie ümbritseval alal, seetõttu on oluline jätta valitsejale võimalus kaalutlusotsuse tegemisek s männi kaitseks piisaval alal. Puu l on esteetili ne väärtus, sest see on tüüpilise sihvaka ühtlase metsapuu tüvega (nn mastimänd ) ja dendroloogilise väärtusega vanus e ja suur t e mõõtme te tõttu. Puu on väga heas seisukorras, elujõuline ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (ümbermõõt 260 cm, võra läbimõõt 10 m ja kõrgus KR andmetel 31 m). Objekt ja piiranguvöönd asuvad riigimetsamaal . 33 . Sarnito künnapuud (Saarniite jalakas) KLO4000144 V õru val d, Saarde küla Piiranguvööndi ulatus on 0,36 ha. Piiranguvöönd on erikujuline ja sellesse jääb tervenisti kogu künnisaar. Vööndi määramise aluseks on võetud raadius 25 m. Vööndi eesmärk on säilitada stabiilsed valgus - ja niiskustingimused vanal künnisaarel ümber põlispuude grupi. Piiranguvööndi määramisel on lisaks arvestatud kündmise võimalikku mõju kaitsealusele väga vanale puule ning kuna kündmine ei ohusta vööndi ida- ja lõunaosas puu(de) võra ega juuri, siis on piiranguvööndi piir idaosas kokku viidud künnimaa reaalse, st looduses oleva piiriga. Ala lõunaosas viidi vööndi piir kokku künnisaare piiriga põhikaardil. Kündmise võimaliku negatiivse mõju tõttu puu võrale ja juurestikule vööndi põhja- ja lääneosas ning sellest tulenevast vajadusest seada puu kaitseks tingimusi, ei ühtlustatud põhikaardil vööndi põhja- ja lääneosas piiranguvööndi ja olemasoleva künnisaare piiri. KR kaardikihil on kaitsealuse puu asukoht 10 m kagu pool kui tegelikult. Käesoleva määrusega asukoht parandatakse. Kaitsealune puu on KR-s arvel jalakana (H. Relve on määranud selle Eesti jämedaimaks jalakaks (2001)), kuid täpsemal määramisel (K. Viilma , P. Pääslane , 2017) osutus see harilikuks künnapuuks ( Ulmus laevis ). Kaitse alla on võetud suurim puu, kuid künnisaarel kasvab veel kaks suuremõõtmelist põlist künnapuud, mistõttu on otstarbekas täpsustada objekti nim e . Arvestades, et talu ajalooline nimi on Sarnito ja vastu tulles maaomaniku soovile muudetakse ka asukoha nime. Objekti täpsustatud nimi on Sa rnito künnapuud . Kaitsealusel puul on erakordse te mõõtme te ja vanus e tõttu dendroloogiline ja majesteetlik u kasvukuju tõttu esteetiline väärtus. Künnapuud on kaitse all III kaitsekategooria liigina. Puu on väga heas seisukorras, elujõuline ja väga suurte mõõtmetega. Selle ümbermõõt on harunemise kohal 680 cm ja see on tüüpilise avatud maastikus kasvanud puu laiuva võraga, mille võra läbimõõt on 27 m. Kaasnevad künna puud on samuti heas seisundis ja suurte mõõtmetega (ümbermõõ t on 330 cm ja 530 cm (viieharuline, ümbermõõt harunemise alt)). Puude kõrgust ei ole mõõdetud. Objekt ja selle piiranguvöönd asuvad ühel eramaaüksusel künnisaarel. 34 . Toborna pettäi ( Toborna pettai ) KLO4001149 Võru val d, Noodasküla küla 10 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud männi madalat kasvu . Kuna suurim oht on maantee ja sellel toimuvad teehooldus- või remonditööd, siis on teemaa jäetud piiranguvööndisse, et anda valitsejale vajaduse korra l tingimuste seadmise võimalus. Puu on esteetilise (põnev kasvukuju) ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega (seotud mitmete kohalegendidega). Pärimuse järgi on tegemist vana hiiekohaga. Puu väga vana ja on rahuldavas seisukorras, kuigi latv on murdunud . KR andmetel on puu ümbermõõt 282 cm ja kõrgus 15 m. Objekt asub jätkuvalt riigi omandis oleval maal ja selle piiranguvöönd ulatub teemaale (38902:0041:0770; riigiomand; 25127 Holopi Hellekunnu kõrvalmaantee ). 35 . Tohkre tammed KR-s andmed puuduvad Võru vald Tohkri küla 0 m. Objekt koosneb kahest tammest, mis kasvavad Haanja looduspargis (KLO1000469) Pärandmaastiku piiranguvööndis. Puudel on ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus. Puud kasvavad kõrvuti (vahe ca 1,5m), mistõttu on nende võrad põimunud ja suure ulatusega (25 m). Mõlemad puud on väga heas seisus ja suurte mõõtmetega (ümbermõõ t 315 cm ja 365 cm). Objekt asub eramaal. 36 . Kuremäe mänd e hk Plotina pettäi KLO4 000849 Setomaa val d, Kahkva küla Piiranguvööndi ulatus on 0,2 ha. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud männi kasvukohaga tiigi kaldanõlval. Seetõttu on vöönd erikujuline ja piirne b tiigi kaldajoonega. Vööndi määramise aluseks on võetud raadius 30 m. See on vajalik vaadeldavuse tagamiseks ja selleks, et kaitseala valitsejal oleks võimalus männi valgustingimuste tagamiseks seada tingimusi, kuna vööndis kasvab ka teisi suuri puid, KR kaardikihil on Plotina mänd märgitud tegelikust asukohast 30 m loode poole. Käesoleva määrusega on asukoht parandatud. Männil on ühtlane kompaktne tihe võra ja jäme tüvi, mistõttu on puu l esteetiline väärtus. Puu on I l ooduskaitseregistri objekt, mistõttu on sel ka looduskaitseajalooline väärtus. Puu on väga heas seisukorras, selle ümbermõõt on 315 cm ja kõrgus KR andmetel 13 m (1997. a asta ) . Objekt ja selle piiranguvöönd on eramaal. 37 . Lautsi pettäi (Mänd „ Laudsi pettäi ” ) KLO4000740 Setomaa val d, Verhulitsa küla Piiranguvööndi ulatus on 0,18 ha. Piiranguvöönd on erikujuline. Selle määramisel on arvestatud, et puu kasvab 18178 Värska- Ulitina tee ääres. Vöönd ulatub teemaale teekatte piirini. Vööndi ulatuse aluseks on raadius 30 m. KR kaardikihil on Lautsi pettäi märgitud tegelikust asukohast 43 m loode poole. Käesoleva määrusega on asukoht parandatud. Puul on esteetiline ja ajaloolis-kultuuriline väärtus ning kõrgest vanusest tulenevalt ka teaduslik väärtus. Puu on hinnanguliselt 300 aastat vana. Objekt ja selle piiranguvöönd on eramaal ja ulatub ka riigimaale . 38 . Lepiku pettäi (Lepiku mänd) KLO4000725 Setomaa val d, Kahkva küla Piiranguvööndi ulatus on 0, 18 ha. Piiranguvöönd on erikujuline, selle määramisel on arvestatud männi kasvukohaga Kahkva – Räpina maantee ääres lagedal alal. Vööndi ulatuse aluseks on raadius 30 m. Piiranguvöönd ulatub teemaale teekatte piirini. Puu võeti kaitse alla 1941. aastal nimega Lepiku pettäi , mistõttu taastatakse määrusega puu esialgne nimi. Puu on laiuva võraga, mistõttu on sellel maastikku ilmestav väärtus. Puu on kantud I l ooduskaitseregistrisse 1941. a astal ja seetõttu on sellel looduskaitseajalooline väärtus. Puu on heas seisukorras, selle ümbermõõt on 330 cm ja võra laius on 15 m. Puu kõrgus on KR andmetel 19 m (1997). Objekt ja selle piiranguvöönd asuvad eramaal, piiranguvöönd ulatub ka riigimaale. 39 . Meremäe männid e Ustinapedäjäd KLO4000665 Setomaa val d, Meremäe küla Piiranguvööndi ulatus on 0, 1 3 ha . P iiranguvöönd on erikujuline . Vööndi ulatuse aluseks on raadius 15 m. A rves se on võetud, et puud (3 tk) on madalakasvulised , need kasvavad üksteisest eemal põllul künnisaarel ja nende ümber on korjatud põllutööde käigus põllult välja tulnud kive , mis kaitsevad juuri künnivigastuste eest . KmR andmetel kasvavad puud arheoloogiamälestise kalmistu Kalmo ( reg nr 13593) peal ning piiranguvöönd kattub suures osas muinsuskaitsealuse objekti piiriga. Põhikaardil on kõige läänepoolsema puu tähis ekslikus asukohas, mistõttu on KR MapInfo kihil tehtud asukohaparandus. KR kihil on igal männil omaette tähis. Männid on esteetilise (maastiku ilmestava ) väärtusega ja teelt hästi vaadeldavad. Neil on ajaloolis-kultuuriline väärtus. Grupis on kolm elujõulist põlismändi , millel on suured mõõtmed. Kõige suurem mänd (teepoolseim , I ) on väga heas seisukorras (ümbermõõt 290 cm, võra läbimõõt 14 m, kõrgus KR andmetel 1 2 m (1998) ) . II puu on heas seisukorras (ümbermõõt 2 5 0 cm, võra läbimõõt 1 1 m, kõrgus KR andmetel 1 2 m (1998) ). III puu on samuti heas seisukorras, kuigi ladvaharu on kuivanud (ümbermõõt 210 cm, võra läbimõõt 11 m, kõrgus KR andmetel 1 0 m (1998) ). Objekt ja selle piiranguvöönd on kogu ulatuses era maal. 40 . Rõsna kadakas KLO4001269 Setomaa val d, Rõsna küla 20 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud, et kadakas on madalakasvuline , kuid väga valgusnõudlik puu . K una Rõsna kadakas kasvab põlluveeres, siis on vajadus seada tingimusi künnimaa ulatusele . Arvestades, et suurem osa piiranguvööndist asub endisel metsastuval heinamaal, on vaja seada tingimusi valgustingimuste säilitamiseks ja selleks piiranguvööndi avatuna hoidmiseks . Kadakas on hinnanguliselt üle kümne meetri kõrge, mistõttu valgustingimuste säilitamiseks ei ole soovitav kõrgekasvuliste puude kasvamine piiranguvööndis kadaka päiksepoolsel küljel. Stabiilsete kasvutingimuste tagamiseks on seetõttu suurendatud kadaka kaitse alla võtmise ajal kehtestatud piiranguvööndi ulatust viie meetri võrra. Puul on maastiku ilmestajana esteetiline väärtus. Kadakas on väga heas seisukorras, terve tüve ja tiheda koonilise võraga, mis jaguneb ca 80 cm kõrgusel kaheks tugevaks haruks. Tüve ümbermõõt harunemise all on 164 cm. Objekt ja selle piiranguvöönd on eramaadel. 41 . Sapimäe pettäi (Napimäe pettäi , Sapi mänd) KLO4001143 Setomaa vald, Napi küla Piiranguvööndi ulatus on 0,2 ha. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud puu vaadeldavusega. Piiranguvöönd on erikujuline ja arvestab katastripiiridega. Tee ja hooned on piiranguvööndist välja jäetud. Vööndi ulatuse aluseks on raadius 30 m. Puu on esteetilise väärtusega (h uvitava , ühepoolse rippuva võraga puu järsul nõlval) ja hästi vaadeldav. Puu on heas seisukorras, kuigi tüvel on vigastus, ja elujõuline. Puul on suured mõõtmed (ümbermõõt 320 cm, võra läbimõõt 5 m, KR andmetel kõrgus 15 m). Objekt ja piiranguvöönd asuvad eramaal. 42 . Tsirgu mänd e hk Kalmõpettäi KLO4000336 Setomaa val d, Tsirgu küla Piiranguvööndi ulatus on 0,0 7 ha . P iiranguvöönd on erikujuline . See on määratud nii, et sellest jääb välja Männi kinnistu, mis asub teisel pool Meremäe – Antkru maanteed ja millel ei ole mõju männile. S eetõttu ei ole põhjendatud sellele kinnistule piirangute seadmine. Teemaa on arvatud p iiranguvööndisse , sest mänd kasvab teepeenral ja objekti valitsejal peab olema vajaduse korra l võimalik seada männi kaitseks piiranguid. Vööndi määramise aluseks on raadius 15 m , sest tegemist on väga madalakasvulise puuga. Mänd on esteetilise väärtusega ( laiuva dekoratiivse võraga) ja hästi vaadeldav. Puul on ajaloolis-kultuuriline väärtus. KmR andmetel kasvab mänd arheoloogiamälestise Kalmistu ( reg nr 13597) kaitsevööndis. Puu on väga heas seisukorras , tüüpilise lagedal alal kasvanud puu laiuva võraga ja elujõuline ning sel on suured mõõtmed. Männi ümbermõõt on 310 cm, võra läbimõõt 11 m ja kõrgus KR andmetel 12 m (1998) . Puu kasvab tee ja põllu vahel . Objekt asub riigi maal ja selle piiranguvöönd on osaliselt eramaal . Geoloogilis ed ja hüdrogeoloogilis ed üksikobjektid (r ändrahnud , liivapaljand ja allika d ) ning maastiku üksikelemendid (andmed kivide kohta E. Pirrus „Eestimaa suured kivid. Suurte rändrahnude lugu ” . 2009 ja H. Viiding (1986)) . 2017. a välitöödel täpsustati rändrahnude asukoht. 1. Hinnimäe rändrahn KLO4000500 Rõuge vald, Soolätte küla 30 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud sellega, et rahn asub metsas. Põhikaardil on rahnu asukoht eksitav, see on märgitud rahnu tegelikust asukohast ca 16 m loode poole . Käesoleva määrusega on asukoht KR kaardil parandatud. Rahnul on esteetiline, ajaloolis-kultuuriline (seotud muistenditega) ja looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli märgitud juba I l ooduskaitseregistris (1937). Rahn on pärandkultuuriobjekt ja ürglooduse objekt. Graniitrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 5,4 m , laius 4,6 m , kõrgus 1,4 m , ümbermõõt 14,8 m (H. Viidingu andmetel)). Objekt ja piiranguvöönd asuvad eramaal. 2. Ihandu liivapaljand ja Kunnasilla koopad . KR-s andmed puuduvad Rõuge vald, Kaugu ja Heedu küla Piiranguvööndi ulatus on 0,15 h a. Piiranguvöönd on erikujuline. Selle määramisel on arvestatud teekatte äärega (vaadeldavuse tagamiseks) ja paljandi ülemise l serva l kasvava puittaimestikuga . Paljandi lael on vööndi piir määratud 10 m kaugusele servast, selleks et võimaldada paljandi lael kasvavate puude eemaldamist ning paljandipealse hooldust paljandi ja selles asuvate koobaste varisemise vältimiseks. Paljandil on maastikku ilmestav väärtus ja sel on koobaste tõttu ka ajaloolis-kultuuriline väärtus. Liivakivi paljand, millel on mitu erineva kõrgusega avamusala, asub ca 50 m pikkusel lõigul . Objekt asub eramaa de l ja riigimaal ( 25249 Sänna-Rõuge tee) . 3. Korgõmäe Ivannikivi KLO4000079 Rõuge vald, Rebäse küla 0 m. Kivi asub Haanja looduspargis (KLO1000469) Pärandmaastiku piiranguvööndis. GPS -i abil täpsustati rahnu asukoht. Kivil on esteetiline väärtus ja ajaloolis-kultuuriline väärtus. See on ürglooduse objekt. Pegmatiitrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 4,4 m , laius 3,2 m , kõrgus 2,1 m , ümbermõõt 11,1 m). Objekt asub eramaal. 4. Lagakivi (Laagri rändrahn, Sassikivi) KLO4001159 Võru val d, Illi küla 30 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud rahnu suuruse ja omapärase kujuga ning sellega, et rahn asub metsas. Põhi k aardil on rahnu asukoht ekslik, see on märgitud rahnu tegelikust asukohast ca 20 m lääne poole. Käesoleva määrusega täpsustatakse rahnu asukoht KR kaardikihil. Rahnul on esteetiline väärtus, sest see on lameda laega ja omapära se ümara kuju ga, milletaolist teist Eestis ei leidu. Rahnul on ka ajaloolis-kultuuriline (seotud muistenditega) väärtus. Rahn on pärandkultuuriobjekt ja ürglooduse objekt (Laagrikivi) . Migmatiitrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (E. Pirruse andmetel pikkus 10,5 m , laius 8 m , maksimaalne kõrgus 1,5 m , ümbermõõt 29,5 m). See on ainus Võrumaal olev hiidrahn. Objekt ja piiranguvöönd asuvad riigimaal. 5. Pütsepä rändrahn ( Suur rändrahn, Jeremi rändrahn ) KLO4000501 Võru val d, Heinasoo küla 30 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud sellega, et rahn asub metsas. Põhi k aardil on rahnu asukoht ekslik, see on märgitud rahnu tegelikust asukohast ca 30 m kagu poole. Käesoleva määrusega täpsustatakse rahnu asukoht KR kaardikihil. Rahnul on esteetiline, ajaloolis-kultuuriline (seotud muistenditega) ja looduskaitseajalooline (kaitse all alates 1937. aastast) väärtus ning see on ürglooduse objekt. Graniitrahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 6,6 m , laius 4,6 m , kõrgus 4 m , ümbermõõt 18,6 m). See on suurima mahuga Võrumaa rahn (54 m 3 ). Objekt ja piiranguvöönd asuvad eramaal . 6. Tinnipalu rändrahn KLO4000499 Võru val d, Hutita küla 30 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud, et rahn asub metsas. KR kaardikihil on rahn selle tegelikust asukohast ca 9 m loode pool. Käesoleva määrusega täpsustatakse rahnu asukoht KR kaardikihil. Rändrahnul on suuruse tõttu esteetiline väärtus ja looduskaitseajalooline väärtus, sest see oli märgitud juba I l ooduskaitseregistris (1937). Rahn on ürglooduse objekt. R abakivi rahn on heas seisukorras, hästi vaadeldav ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (pikkus 6,3 m , laius 5,4 m , kõrgus 1,2 m , ümbermõõt 14,8 m (H. Viidingu andmetel)). Objekt ja piiranguvöönd asuvad riigimaal. 7 . Tsutsu kivi (Suur rändrahn) KLO4001274 Võru val d, Hannuste küla 30 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud, et rahn asub metsas. Rahnul on esteetiline väärtus ja see on ürglooduse objekt. Rahn on ajalooline piirikivi Tsutsu ja Hannuste küla vahel. Rabakivi rahn on heas seisukorras ja tähelepanuväärsete mõõtmetega (E. Pirruse andmetel pikkus 6,4 m , laius 4,4 m , kõrgus 3,2 m , ümbermõõt 17 m). Objekt ja piiranguvöönd asuvad eramaa de l . 8 . Karisilla kivi (Rändrahn) KLO4001248 Setomaa vald, Tonja küla Piiranguvööndi ulatus on 0,02 ha arvestades raadius t 10 m. Piiranguvöönd on erikujuline. Selle m ääramisel on arvestatud rahnu asukoh ta vahetult Tartu – Värska maantee ääres. KR kaardikihil on rahn selle tegelikust asukohast ca 21 m edela pool. Käesoleva määrusega täpsustatakse rahnu asukoht KR kaardikihil. Rahnul on suuruse tõttu maastikku i l mestav väärtus. KR andmetel on rahnu ümbermõõt 20 m, kõrgus 2,3 m. Objekt ja piiranguvöönd asuvad Tartu – Värska maantee ääres riigi maal . 9 . Niitsiku Suurkivi KLO4000490 Setomaa vald, Niitsiku küla 30 m. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud rahnu asukoh ta metsaveerel Mädajõkke suubuva nimetu oja kaldal . Põhikaardil on rahnu asukoht eksitav, see on märgitud selle tegelikust asukohast 60 m kirde poole . M äärusega tehakse KR üksikobjektide ( rändrahnude ) kihil muudatus. Rahnul on omapärase kuju tõttu esteetiline väärtus ja kuna see on I l ooduskaitseregistri objekt, siis on sellel looduskaitseajalooline väärtus. Rahn on ürglooduse objekt. KR andmetel on rahnu ümbermõõt 20 m ja kõrgus 3,2 m. Objekt ja piiranguvöönd asuvad Kahkv a – Niitsiku maantee läheduses era maal. 9 . Allikas Uue-Antsla kalatiigi lätted (K aks devoni paljandiga allikat) KLO4001061 Antsla vald, Uue-Antsla küla Piiranguvööndi ulatus on 0, 66 ha . Piiranguvööndi määramisel on arvestatud , et alal on kaks suuremat allikat, millest üks voolab välja devoni paljandi põhjaosast , ning väike , peaaegu märkamatu allikas paljandi lõunaosas . S uur i ma vooluhulgaga allikale , mis ei ole otseselt paljandiga seotud, on ehitatud väike pumba hoone kalakasvatuse tarbeks ning väljavool on kaevatud seetõttu kanaliks. Piiritlemisel on arvestatud endise kaitsealuse Kuldre põlispuude grupi vääriselupaigaks (VEP nr L00631, kehtiva lepinguta) määratud osa nii, et hõlmatud oleksid allika te lähiümbruse põlispuud . Piir kulgeb katastriüksuse 84301:004:0520 edelanurgast mööda katastriüksuse piir i kuni olemasoleva juurdepääsutee ni , sealt edasi mööda katastriüksus e 84301:004:0010 põhja - ja idapiiri , hõlmates ka katastriüksuse 84301:004:1410 kirdeosa nii, et piiranguvööndisse jäävad ka väärtuslikud põlispuud. Katastriüksuse 84301:004:1410 loodenurgast jätkub piir kuni katastriüksuse 84301:004:0520 edelanurgani. Allikatel on esteetiline ja ajaloolis-kultuuriline väärtus . Allika tele rajati Baltimaade vanim , 1895. a astal loodud karpkalakasvatus ( Tohvert , T., Paaver , T., 1999) . Hobuserauakujulisest liivakivi paljandist voolab välja kaks allikat, mi llest suurema vooluhulgaga allikas on paljandisse uuristanud ca 1,5 m kõrguse koopa. Allikad ja piiranguvöönd asuvad eramaa de l. 10. Rebasmäe allikad ja ürgmets (Ilumetsa ürgmets allikaga) KLO4001232 Võru val d, Rebasmäe küla Piiranguvööndi ulatus on 4,4 h a. Piiranguvöönd on erikujuline. Selle määramise aluseks on võetud allika kaldavöönd raadiusega 50 m , ürgmetsailmelise puistu piir, mis on looduses selgelt märgatav , pinnasekattega tee ja jõe vasakkaldal olev uhtorg, mis on samuti allikatekkeline . Allavoolu on piiranguvööndi piiriks kvartalisiht . 1980. aastal võeti kaitse alla Ilumetsa allikas koos ümbritseva ürgmetsaga ligikaudu 1,2 ha-l. Täpsem selleaegne kaart puudub. Looduses on ühetaoline ürgmetsailmeline rohke lamapuidu , jalal kuivanud ja erivanuseliste puudega mets ligikaudu kolmel hektaril Rebasmäe oja vasakul kõrg kaldal kvartali IM269 eraldistel 25 ja 26 . Metsaregistri andmetel on esimese rinde keskmine vanus 136 aastat. Piiranguvööndi territooriumil kasvab III kaitsekategooria tai m eliik roomav öövilge ( Goodyera repens ). Looduses ja Eesti põhikaardil on Rebasmäe oja lammil samas asukohas ca 8 0 m kaugusel üksteisest kaks allikat. Üks neist on suure vooluhulgaga ja tugevasti keev ning teine , silmapaistmatu, väga väikese vooluhulgaga lammi põhjal paaris lähestikuses kohas immitsev allikas. Allikalist ala uhtoru alguses põhikaardil märgitud ei ole. Suurem a llikas , mille juures on ka looduskaitseobjekti tähis , asub endise Põltsamaa metsavahikoha läheduses ja kannab põhikaardil nime Põltsamaa läte. Veeregistris (VEE4603400) on Põltsamaa lättel paralleelnimed Ilumetsa allikas ja Rebasmäe allikas. Väiksema allika (VEE4109300) nimi on Rebasmäe läte ehk Rebasmäe allikas. KR-s on märgitud kaitsealuseks objektiks väiksem allikas , st kaitsealuseks objektiks on ekslikult märgitud vale allikas . Rebsamäe allika d asu vad järsunõlvalises Rebasmäe oja orus. S uur allikas on Võrumaa üks suurimaid tõusuallikaid, mille vooluhulk on 30 l /s . Allikas moodustab tiigi pindalaga 4 x 8 m, mille põhjas on ca 1,6 m läbimõõduga ala, kus ve s i maapõuest pulbitsedes välja keeb (K. Vilbaste, 2013, Eesti allikad). Väikese allika vooluhulka ei ole mõõdetud. Allikas on ürglooduse objekt. Tuginedes välitööandmetele , teh akse määrusega üksikobjektide kaardikihil kaitsealuse allika osas asukohatäpsustus, st kaitsealuseks allikaks on suur ema väljavooluhulgaga allikas, mille kalda piiranguvööndisse jääb ka allika line lammiala ja oru nõlvad . Ajalooliselt on olnud kaitse all ka allikaid ümbritsev mets, sest tegu on ohvriallikaga. Kuna mets on säilinud ürgmetsailmelisena ja on sobivaks ümbruseks suurele allikale, siis on otstarbekas piiritleda ala , arvestades looduses hästimärgatavat reljeefi ja metsapiiri , ning n imekujuks on soovitavalt , arvestades küla nime, Rebasmäe allikad ja ürgmets . Allika d, mets ja piiranguvöönd asuvad ühel riigi maaüksusel ( Ilumetsa metskond 84 ). Maastiku üksikelemen did 1. Võidumägi KLO1000431 Rõuge vald, Söödi küla 17, 3 ha . Pinnavorm on praegu kaitse all kui vana kaitsekorraga ala pindalaga 9, 9 ha. Vastavalt eksper t T. Aasma ettepanekule jäetakse Võidumägi kaitse alla kui maastiku üksikobjekt ja laie ndatakse piiranguvööndi pindala lõuna poole nii, et objekt oleks kaitse all tervikliku maastikuelemendina nagu oli algselt (1962. a) kavandatud . Võidumäe puhul on oluline ala geoloogiline väärtus tervikuna. Seni oli kaitse all ligikaudu pool objektist , st künnise kõrgem tipp ja selle ümbrus , sh lääne-, põhja - ja idanõlval kasvav mets ning osa lagedat lõuna nõlva . A lal kasvav al mets al väikese pindala tõttu iseseisvalt olulist looduskaitseväärtust ei o le , kuigi mäe põhjanõlval kasvavad puud on ligikaudu saja-aastased, kuid puistu on oluline maastikuilmestaja . Mäe läänenõlval kasvavat metsaosa on hooldatud parkmetsana, mistõttu kasvavad seal muu hulgas üksikud laia võraga põlis ed leht puud , mida on oluline säilitada . K aitstava objektina tuleb piiritleda suuremat ala kui seni , sest lõunaosas poolitas senine kaitstava objekti piir geoloogilise objekti ( pinnavormi e maastikuelemendi) ega olnud looduses selgelt jälgitav. Ala piiritlemisel kasutatakse looduses hästi jälgitavaid tunnuseid ja katastriüksuste piire , arvestades võimaluse korra l kõrgusjoon i . Antud juhul on piiritlemiseks kasutatud kõlvikupiir selgesti eristatav, sest tegemist on mäe jalami ja nõlvaallikatest tekkinud soo vahelise piiriga ning sellest väljavooludega ida (lõuna) ja lääne poole . Piiranguv ööndi piir kulgeb objekti põhjaosas maaüksuse 18102:003:0061 põhjapiir mööda, edasi mööda sooala edelapoolset kõlvikupiiri, idaosas mööda Allumäe oja lisaharu paremkallas t (oja ei jää alasse), kõlvikupiir i ja osaliselt Ruusmäe -Aluksne kõrgepingeliin i koridori äärt mööda kuni Murati-Sarise teeni . Läänes langeb p iiranguvööndi piir kokku tee katastriüksuse piiriga. Tegemist on pindalalise üksikobjektiga (pinnavormiga), seetõttu langeb objekti piir kokku piiranguvööndi piiriga. Objekti piiri laiendamine toimub riigimaal. Piiranguvööndist arvatakse välja seni Tootsi maaüksusele (18102:003:0272) jääv osa, sest suuremas osas on see mäe jalamil asuval soisel lammialal ja selle kaitse Võidumäe koosseisu s ei ole vajalik. Võidumäel on eelkõige maastikuline väärtus , sest sellelt ja sellele avaneb pikk maastiku vaade . Võidumägi asub eramaadel ja riigimaal . 2. Ilumetsa kraatrid KLO4001052 Võru vallas Rebasmäe külas 1,1 ha ja 0,78 ha . Kaitse all on kaks kraatrit Põrguhaud (I) ja Sükavhaud (II), millele meteoriitne päritolu on tõestatud. K ummalegi kraatrile on omavahelisest kaugusest tingituna määratud eraldi piiranguvöönd. Tegemist on pindalalise üksikobjektiga (pinnavormiga), seetõttu langeb objekti pii r kokku piiranguvööndi piiriga. Piiritlemise maastikuliseks aluseks on kraatri valli välimine äär. Kuna valli kuju ja laius on ebakorrapärane, siis on piiranguvööndi piiritlemisel kasutatud kraatri keskpunkti ja arvestatud kraatri laiust valli harjalt. Piiranguvöönd on määratud kraatri keskpaigast laiemale ( I ) kraatrile raadiusega 60 m ja väiksemale ( II ) kraatrile 50 m . Selline ulatus tagab nii kraatri kui ka selle valli ja valli lähiümbruse kaitse. Kraatri keskpaik on määratud tinglikult , a rvestades Maa-ameti reljeefikaarti (Maa-am e t, 2017). Kraatritel on teaduslik väärtus, sest meteoriidikraatrid on kogu maailmas haruldased , ajaloolis-kultuuriline väärtus , sest nendega on seotud kohamuistendid , ja maastikuline väärtus , sest kraatrid on omapära sed reljeef sed maastikuelemen did. Kraatrid on ürglooduse objektid. Kraatrite mõõtmed on esitatud tuginedes TÜ geoloogiamuuseumi andmetele. I kraater: läbimõõt valli harjalt on kuni 80 m , valli kõrgus 4,5 m ja sügavus 12,5 m. II kraater: läbimõõt 50 m, valli suurim kõrgus 1,5 m ja sügavus 4,5 m. Mõlemad kraatrid asuvad riigimaal , II kraatri piiranguvöönd ulatub ka eramaale . Piiranguvööndi selline ulatus on kaitstavate objektide asukohta ja looduslikke tingimusi arvesse võttes optimaalne nende kaitse tagamiseks. Piiranguvööndis kehtib keskkonnaministri 2. aprillil 2003. a määrusega nr 27 kehtestatud „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri ” , mida käesoleva määrusega ei muudeta. Üksikobjektidest 39 paikneb eramaal, 13 riigi ( metsa ) maal , üks munitsipaalmaal ja kaks jätkuvalt riigi omandis oleval maal. 2.5. Kaitsekord Kaitstavate looduse üksikobjektide p iiranguvööndis kehtib keskkonnaministri 2. a prillil 2003. a määrusega nr 27 kehtestatud „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri ” , mida käesoleva määrusega ei muudeta. Kaitstava looduse üksikobjekti paiknemisel kaitsealal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda ka vastava kaitseala kaitse-eeskirjas sätestatust. 2.4. Tehnilised muudatused K äesoleva määrusega muudetakse keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määrust nr 41 „Põlvamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine” . N imetatud määrusega võeti Põlvamaal endises Mikitamäe vallas kaitse alla Rõsna kadaks piiranguvööndi ulatusega 15 m. Rõsna kadakas kasvab põlluveeres, kuid suurem osa puud ümbritsevast piiranguvööndist asub võsastuval heinamaal. Valgustingimuste tagamiseks kadaka kui väga valgusnõudliku puuliigi ümber, on vaja suurendada seni kehtinud piiranguvööndi ulatust. Seetõttu jäetakse paragrahvi 2 punktist 2 ( Rõsna kadakas) välja tekstiosa „– 15 meetrit“ ja tunnistatakse määruse lisas esitatud kaart „ Rõsna kadakas” kehtetuks . Looduskaitseseaduse paragrahv 68 lõige 1 sätestab, et looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust. Seni on Võrumaa kaitsealuste looduse üksikobjektide ümber kehtinud piiranguvööndi ulatus 50 m. Käesoleva määrusega määratakse kõigile loodusobjektidele konkreetse objekti kaitsevajadusest lähtuv piiranguvöönd i ulatus . Seetõttu tehakse k eskkonnaministri 12. mai 2006. a määruses nr 33 „Võrumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine” järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavast lausest jäetakse välja tekstiosa „koos neid ümbritseva piiranguvööndiga, mille ulatus on 50 m”; 2) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ja 3) lisas esitatud kaardid „Saarniite jalakas” ja „ Väikuni viieharuline kuusk ehk p unde puntrakuusk” tunnistatakse kehtetuks. Loodusobjektide uued kaardid on esitatud käesoleva määruse lisana. 3. Menetluse kirjeldus Üksikobjektide ümbritseva piiranguvööndi täpsustamise määruse eelnõu avalik väljapanek toimus 6. juunist kuni 9. juulini 2011. a Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võru kontoris, Ähijärve kontoris ja asukohajärgsetes kohalikes omavalitsustes . Teade eelnõu avaliku väljapaneku kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded (31. mail 2011), üleriigilises ajalehes Eesti Päevaleht (4. juunil 2011) ja kohalikus ajalehes Võrumaa Teataja (4. juunil 2011). Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitseal use loodusobjekti piiranguvööndis paikneva te kinnisasja de omanike le teade tähtkirjaga. Kiri sisaldas märget, et kui pretensioone ega ettepanekuid ei esitata, loetakse, et kinnisasja omanik on määruse eelnõu kooskõlastanud. Peale selle sisaldas kiri teadet, et avalikku arutelu ei korraldata, kui selleks ettepanekut ei esitata. Kirjad saadeti 37 maaomanikule, Antsla, Haanja, Rõuge, Võru, Sõmerpalu, Lasva, Urvaste, Misso, Meremäe, Mõniste, Varstu, Vastseliina V allavalitsusele, Võru Maavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja Lõuna Regionaalsele Maanteeametile. Keskkonnaametile tagastatud kirjade kohta avaldati teade Ametlikes Teadaannetes 13. juulil 2011 . a ja üleriigilises ajalehes Eesti Päevaleht 14. juulil 2011. a. Avalikustamise käigus saatis kirja Reinu kinnistu omanik. Tema kinnistule jääb kaitsealune objekt, avalikustamisele esitatud nimega Karsna kadakas . Maaomaniku ettepanek oli kasutada puu nimena endiselt Reinu kadakas nagu see oli algselt olnud, kuna puul ei ole mingisugust seost lähedal asuva Karsna järvega ja lisaks kasutatakse nime Reinu kadakas erinevates planeeringutes ja arengukavades. Veel juhtis maaomanik tähelepanu, et puu asukoht on Lasva vallas Pille külas, mitte Tsolgo külas nagu oli eelnõus ekslikult kirjutatud. Keskkonnaamet vastas kirjale ( 15-4/11/20340-3): võttes arvesse maaomaniku ettepaneku ja märkused, jääb puu nimena kasutusele Reinu kadakas . Looduskaitseseaduse § 91 lõike 18 järgi tuleb korraldada uus avalik väljapanek, kui looduskaitse seaduse § 9 lõike 1 alusel algatatud pooleli oleva kaitse alla võtmise menetluse avalik väljapanek on toimunud rohkem kui kaks aastat enne 2013. aasta 1. maid, või kui menetluse ajal on asjaolud muutunud. Seoses haldusreformiga on Võrumaa kaitsealuste loodusobjektide nimekirja lisatud ka h e ksa objekti , mis asusid Põlvamaal. Need objektid on Ilumetsa kraatrid, Karisilla kivi, Lautsi pettäi , Lepiku mänd, Niitsiku Suurkivi, Rebasemäe kuused, Rebasmäe allikad ja ürgmets ning Rõsna kadakas , mille piiranguvööndi ulatus t muudetakse ja mis oli d avalikul väljapanekul esimest korda. Kuna Võru maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi piiride muutmise esmakordsest avalikust väljapanekust on möödunud rohkem kui kaks aastat ja menetluse kord on muutunud, otsustati menetluse viibimise tõttu teavitada menetlusosalisi menetluse jätkumisest ja selleks korraldati täiendav avalik väljapanek . Eelnõukohase määruse uus avalik väljapanek toimus ajavahemikus 16.07.– 3.08. 201 8 Keskkonnaameti Võru ja Tartu kontoris, Antsla, Rõuge, Võru ja Setomaa Vallavalitsuses. Teade avaliku väljapaneku kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded ( 18.07. 201 8, teade nr 1319626 ), üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ( 11.07. 201 8 ) ja piirkondliku levikuga ajalehes Lõuna-Eesti Postimees ( 1 1 .07.2018 ), samuti Keskkonnaameti veebilehel ja eelnimetatud kohalike omavalitsuste kodulehel. Keskkonnaamet tegi ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Ühtegi ettepanekut asja avalikult arutada (korraldada koosolek) ei esitatud. L KS § 9 kohase kaitse alt välja arvamise menetluse käigus saadeti 72 -le kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku kohta teade , sh 55-le maaomanikule paberkandjal ja väljastusteatega teade, millele oli lisatud määruse eelnõu ja objekti piiranguvööndi kaart. Elektronpostiteel väljastatud kirjadele oli lisatud ka seletuskiri. Omniva tagastas Keskkonnaametile hoiutähtaja möödumise tõttu kaheksa adressaatideni mittejõudnud kirja. Määruse ettevalmistamise ajal ei olnud kolme maaüksuse surnud maaomaniku pärijate kohta andmeid ja neile ei olnud võimalik teadet avaliku väljapaneku kohta saata. Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga Antsla, Rõuge, Võru ja Setomaa Vallavalitsusele , Muinsuskaitseametile, Maanteeametile ja riigimaa esindajale Riigimetsa Majandamise Keskusele . Eramaaomanikelt l aekus neli ettepanek ut . Antsla Vallavalitsus teatas, et nõustub määruse eelnõuga, teised asjasse puutuva d isiku d ja asutus ed kooskõlastasid määruse eelnõu vaikim isi. Maaomanikelt ja kohalikelt omavalitsustelt laekunud märkused ja ettepanekud ning nende arvesse võtmine või arvesse võtmata jätmine on esitatud tabelis 2 . Keskkonnaamet on vastanud ettepanekute tegijatele kirjalikult. Tabel 2 . Maaomanikelt laekunud seisukohad vastuseks Keskkonnaameti poolt avalikustamise ja väljapaneku perioodil (16.07 – 3.08.2018) väljasaadetud kirjadele Arvamuse esitaja nimi ja seos eelnõuga Arvamuse /ettepaneku kokkuvõte Menetleja otsus Antsla Vallavalitsus Nõustub ettepanekuga. Võetud teadmiseks. 91804:001:0229 omanik Maaomanik tegi ettepaneku kaaluda enda maaüksusel (katastritunnus 91804:001:0229) kasvava Roosisaare tamme (I puu) piiranguvööndi ulatuse vähendamist 30 meetrini sarnaselt Roosisaare tamme II puuga. Mitte arvesta tud . Maaomanikule selgitati, et suurim lubatud piiranguvööndi ulatus on määratud nendele põlispuudele, millel on tüüpiline avamaastikus kasvanud isendile omane väga laiuv võra või mis on väga vana ja harjunud kasvama kindlates tingimustes ning millele on oluline säilitada pikk vaatesiht. Roosisaare I tamm kasvab avalikult kasutatava ja tihti külastatava ujumiskoha vahetus läheduses , mistõttu on puu lähialal toimetamiseks ja ka külastajate ohutuse tagamiseks vajalik kaitseala valitseja igakordne nõusolek. Samuti ei ole maaüksuse sihtotstarbeline (100% maatulundusmaa) kasutamine üksikobjekti piiranguvööndisse kuulumise tõttu oluliselt piiratud , sest teatud tingimustel on valitseja nõusolekul piiranguvööndis ehitamine ka lubatud . 46503:005:0273 omanik Maaomanik tegi ettepaneku määrata piiranguvööndi ulatuseks 10 m eelnõus oleva 30 m asemel , sest ostes ei olnud ostudokumentides märget kinnistul olevate piiranguid põhjustada võivate objektide kohta ning maa sihtotstarve on elamumaa. Mitte arvestatud. Maaomanikule selgitati, et eksituse tõttu on Niitsiku Suurkivi Maa-ameti aluskaardil märgitud valesse asukohta ning selgitati miks sellele on määratud 30 m raadiusega piiranguvöönd ning mida vastavalt looduskaitseseadusele on piiranguvööndis lubatud või keelatud objekti kaitseks teha. Samuti ei ole maaüksuse sihtotstarbeline (100% elamumaa) kasutamine üksikobjekti piiranguvööndisse kuulumise tõttu oluliselt piiratud , sest teatud tingimustel on valitseja nõusolekul ehitamine ka lubatud . 46503:005:0274 omanik Maaomanik tegi ettepaneku määrata piiranguvööndi ulatuseks 10 m eelnõus oleva 30 m asemel põhjendades, et kivi asub metsaserval ja piiranguvöönd on valdavas ulatuses avatud heinamaal. Mitte arvestatud. Maaomanikule selgitati, et eksituse tõttu on Niitsiku Suurkivi Maa-ameti aluskaardil märgitud valesse asukohta ning miks sellele on määratud 30 m raadiusega piiranguvöönd, samuti seda , mida vastavalt looduskaitseseadusele on piiranguvööndis lubatud või keelatud objekti kaitseks teha. Kaitsealune loodusobjekt asub metsamaal ja ligikaudu 2/3 piiranguvööndist on samuti metsamaal. P iiranguvööndi ulatus 30 m ja selles rakenduv kaitsekord on proportsionaalne objekti olulisusega ning ei takista maa sihtotstarbelist kasutamist, kuid võimaldab objekti valitsejal seada tingimusi (n pinnase kaitse vajadus, alles jäetavate puude liigiline koosseis ja hulk, raidmete ladustamine vmt ) rahnu ümbruse kaitseks. 87402:001:0151 omanik Maaomanik tegi tuginedes 1875. a taluplaanile objekti nimemuutmise ettepaneku põhjendusega, et ajalooliselt on talul olnud teine nimi ( Sarnito ) kui see on määruses objekti nimes (Saarniite). Arvestatud. Tuginedes ajaloolisele talunimele tehti määruse eelnõus muudatus ja loodusobjekti ametlik nimekuju on Sarnito künnapuud. Pärast avalikku väljapanekut murdus tormis Lalli lühterkuusk, mis kasvas Rõuge – Vastseliina kõrvalmaantee ääres riigimaal. Hävimise tõttu on Lalli lühterkuusk määrusest eemaldatud ja määruses on üks loodusobjekt vähem, kui oli avalikul välj apanekul olnud määruse eelnõus. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on neutraalne loodus- ja elukeskkonnale . Eelnõus käsitletud loodusobjektid on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel ( oluline ) mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 ostab riik kaitsealuse kinnistu omaniku soovil eramaad, mille sihtotstarbelist kasutamist kaitsekord oluliselt piirab. Määruses käsitletavate looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi maa-ala oli juba varem kaitse all ja neile kehtivat kaitse-eeskirja ei muudeta, st kaitsekord ei muutu . M ääruse jõustumisega ei teki riigil kohustust nende kinnistute omandamiseks, st eramaade riigile ostmise kulu ei teki. Kuna määrusega vähendatakse piiranguvööndite ulatust, siis vastavalt maamaksuseaduse § le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane suurenemine , sest väheneb üksikobjekte ümbritsevate piiranguvööndite kogupindala. Summa, mille võrra tulu suureneb, ei ole märkimisväärne, sest piiranguvööndite vähenemine on pindalaliselt väike. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse § 68 alusel sätestatud looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus e muudatus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Määrusega täpsustatakse 5 5 Võru maakonnas asuva kaitsealuse looduse üksikobjekti piiranguvööndi ulatus , mille pindala enne korrigeerimist oli kokku 43,68 ha (56 x 0,78) ja pärast on pindala 36 , 98 ha. Võrumaa üksikobjektidest 3 9 paikneb eramaal, 1 3 riigimaal , üks munitsipaalmaal ja kaks jätkuvalt riigiomandis oleval maal. Kaheksal Võrumaa objektil on piiranguvööndi ulatus 0 m, sest need asuvad teisel kaitsealal, nelja objekti puhul kasutatakse suurimat lubatud piiranguvööndi ulatust. 42 objekti piiranguvööndit vähendatakse ja kahe pindalalise objekti piiranguvöönd suureneb tuginedes loogilistele piiridele looduses. Võrumaa üksikobjekte ümbritsevate piiranguvööndite maa (37, 03 ha), millelt arvutatakse maamaksu jaguneb vastavalt maa omandivormile 20, 87 ha eramaad, 16, 18 ha riigimaad, 0,24 ha munitsipaalmaad ja 0,015 ha JRO maad. Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” § 3 1 lõike 5 kohaselt piirab ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist, kui kinnisasi asub linnas, alevikus või maastikukaitseala eritüübina kaitstavas pargis, mille välispiir on kinnitatud pärast 9. juulit 1994. a. Selle järgi jäävad Rõuge tamm ed ja Kooli pettäi tiheasustusalale, kus objekti kaitsekord piirab oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Kaitse-eeskirja eelnõul on puutumus kõikide määruses nimetatud omavalitsuste üldplaneeringuga . Kehtestatud üldplaneering ud jää vad kehtima niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus ehitusseadustiku, planeerimisseaduse ning looduskaitseseaduse ja selle alusel koostatud kaitse-eeskirjaga. Planeeringuseaduse (edaspidi PlanS ) § 92 lõike 1 kohaselt vaatab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu iga viie aasta tagant üle. Üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle õigusaktidest (sh kaitse-eeskirjast) tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus ( PlanS § 92 lõige 2 p unkt 4) ning muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused ( PlanS § 92 lõige 2 p unkt 6). Kuna määrusega täpsustatakse üksikobjektide piiranguvööndi ulatust , siis tuleb järgmisel volikogu koosseisul omavalitsuse üldplaneering üle vaadata ja teha vajaduse korral muudatused , st kanda üldplaneeringusse l ooduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi vähendatud ulatus . Muid põhimõttelisi muudatusi määruse jõustumisel üldplaneeringutele ei ole. Määruse jõustumine ei too kaasa rangemaid piiranguid metsa majandamisele, seetõttu ei teki Võru maa metskonnal saamata jäävat tulu. 6. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0760 - Järva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus ja Võru maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/726fe95f-260c-4130-91f9-41674f96670b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/726fe95f-260c-4130-91f9-41674f96670b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main