Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0759 - Järveküla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri ja Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ning Tamme paljandi ja Trepimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ae90ea36-40c3-4e90-856d-0d15220d32a0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ae90ea36-40c3-4e90-856d-0d15220d32a0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 24.07.2019 nr 1-4/19/465-2 Järveküla looduskaitseala kaitse-eeskirja, Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmisega seotud määruste muutmise ning Trepimäe ja Tamme paljandi kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamise dokumentide kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruste „Järveküla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ ja „Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ning Trepimäe ja Tamme paljandi kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine“ dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu (Järveküla looduskaitseala) 2. Määruse seletuskiri (Järveküla looduskaitseala) 3. Järveküla looduskaitseala kaart 4. Määruse eelnõu (Võrtsjärve hoiuala ning Trepimäe ja Tamme paljand) 5. Määruse seletuskiri (Võrtsjärve hoiuala ning Trepimäe ja Tamme paljand) 6. Võrtsjärve hoiuala kaart (4 lehel) Marica-Maris Paju 5336 5805, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 13. september 2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Järveküla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Viljandi maakonnas Viljandi vallas Järveküla ja Maltsa külas asuv ala, mille nimeks saab Järveküla looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta ja säilitada Õhne jõe suudmeala ning Õhne jõe ja Võrtsjärve akvatooriumi vahelise maismaa märgala, sellega seotud elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku; 2) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on lamminiidud (6450)3, rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsta kaitsealust liiki ja tema elupaika, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. See liik on vingerjas (Misgurnus fossilis); 4) kaitsta kaitsealust liiki ja tema elupaika, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. See liik on merikotkas (Haliaeëtus albicilla). (3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndiks ja kaheks sihtkaitsevööndiks. (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. 549827 § 2. Kaitseala piir Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED § 5. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud ajal Maltsa sihtkaitsevööndis. (2) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel ning ajaloolise Arumetsa talu maadel asuvatele katastriüksustele ligipääsuks mööda ajalooliselt kujunenud pinnasteed. (3) Õhne jõel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine. (4) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. (5) Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas. Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. § 6. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 549827 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND § 8. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste ja kaitsealuste liikide ja nende elupaikade säilitamiseks. (2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: 1) Arumetsa soo sihtkaitsevöönd; 2) Maltsa sihtkaitsevöönd. § 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Arumetsa soo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide raba, siirdesoo- ja rabametsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad taastamine ja säilitamine ning elustiku mitmekesisuse kaitse. (2) Maltsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on merikotka elupaiga soodsa seisundi säilitamine ning vana loodusmetsa ja siirdesoo- ja rabametsade arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. § 10. Lubatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 2) loodusliku veerežiimi taastamine; 3) tee, tehnovõrgu rajatise või muu tootmisotstarbeta rajatise püstitamine ja olemasolevate ehitiste hooldustööd. § 11. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine Maltsa sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. 549827  4. peatükk PIIRANGUVÖÖND § 12. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on Järveküla piiranguvöönd. § 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on jõe- ja niidukoosluste ning nendega seotud elustiku säilitamine ja kaitse. § 14. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) rajatiste püstitamine, seejuures on kaitseala tarbeks lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine loodusliku veerežiimi taastamise eesmärgil; 3) lageraie kuusikutes ja haavikutes kuni 1 hektari suuruse langina; 4) turberaie kuni 5 hektari suuruse langina. (3) Raiete tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. § 15. Vajalik tegevus Piiranguvööndis on lamminiitude aladel vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu heina niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. § 16. Keelatud tegevus (1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 5) roo varumine külmumata pinnaselt. (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kui pinnas seda võimaldab. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 549827 § 18. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määruses nr 129 „Järveküla looduskaitseala ja Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”; 2) punkti 1 alapunktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Uue-Võidu maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.”. § 19. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 8. juuni 2018. a käskkirjaga nr 468 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 20. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25). 2 Kaitseala territoorium võeti esimest korda kaitse alla Viljandi maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” liigikaitsealana. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määrusega nr 129 „Järveküla looduskaitseala ja Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” moodustati selle põhjal Järveküla looduskaitseala. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 65 on kaitseala osa Võrtsjärve linnualast (EE0080571) ja lisa 1 punkti 2 alapunktist 511 osa Võrtsjärve loodusalast (EE0080524), kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Järveküla looduskaitseala 549827  EELNÕU 24.07.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 2018 nr Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ning Tamme paljandi ja Trepimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruste muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a määruses nr 129 „Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punkti 13 täiendatakse, lisades pärast sõnu „siirdesoo- ja rabametsade (91D0*)” sõnad „ning liivakivipaljandite (8220)”; 2) kolmas normtehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „3 Hoiualade välispiirid on märgitud määruse lisas esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).”; 3) määruse lisas esitatud kaardid „Võrtsjärve I” ja „Võrtsjärve II” asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaardiga („Võrtsjärve hoiuala_1” ja „Võrtsjärve hoiuala_2”) (lisatud)”1. (2) Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määruses nr 125 „Hoiualade kaitse alla võtmine Viljandi maakonnas” tehakse järgmised muudatused: 1) kolmas normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „3 Hoiualade välispiirid on märgitud määruse lisas esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).”; 2) määruse lisas esitatud kaart „Võrtsjärve hoiuala” asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaardiga („Võrtsjärve hoiuala_1”, „Võrtsjärve hoiuala_2”, „Võrtsjärve hoiuala_3” ja „Võrtsjärve hoiuala_4”(lisatud))1. § 2. Kehtetuks tunnistamine (1) Seoses kaitstavate loodusobjektide Tamme paljand (KLO1000031) ja Trepimägi (KLO1000019) osalise arvamisega Võrtsjärve hoiuala koosseisu tunnistatakse kehtetuks järgmised kaitse alla võtmise otsused: 1) Elva rajooni TSN Täitevkomitee 10. juuli 1957. a otsuse nr 198 „Looduskaitse korraldamisest Elva rajoonis” lisa nr 1 „Looduskaitse alla võetud objektid Elva rajoonis“ alaosas „Looduslikud kaunid kohad” punkt 4, millega võeti kaitse alla Trepimägi, ja lisa nr 3 “Geoloogilised ja geograafilised objektid“ punkt 2, millega võeti kaitse alla Tammemõisa paljand; 2) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k „Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” lisa 1 „Riikliku kaitse alla võetud maastiku üksikelementide nimestik” punkt 2, millega võeti kaitse alla Tamme paljand; 3) Tartu rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsuse nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis” lisa 1 „Riikliku kaitse alla võetud kohaliku tähtsusega loodusobjektide loetelu” punkt 17, millega võeti kaitse alla Trepimägi. § 3. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse-eesmärkide muutmise kohta; 2) hoiuala välispiiri muutmise kohta; 3) loodusobjektide kaitse alt väljaarvamise kohta. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 08. juuni 2018. a käskkirjaga nr 468 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Võrtsjärve hoiuala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Võrtsjärve hoiuala (kaart neljal lehel – „Võrtsjärve hoiuala_1”, „Võrtsjärve hoiuala_2”, „Võrtsjärve hoiuala_3”, „Võrtsjärve hoiuala_4”)  Vabariigi Valitsuse määruse „Järveküla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada selle kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva Järveküla looduskaitseala kaitsekorda, laiendatakse kaitstavat ala, moodustatakse Võrtsjärve hoiuala ühe osa ja Järveküla looduskaitseala põhjal Järveküla looduskaitseala (edaspidi ka kaitseala) ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Sellega tagatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Võrtsjärve loodusalale ja Võrtsjärve linnualale parem siseriiklik kaitse. Kaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Järveküla ja Maltsa külas. Kaitseala territoorium on osaliselt (lõunapoolne osa) looduskaitse all alates 21. augustist 1990. a, kui Viljandi maakonnavalitsuse määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” võeti ala kaitse alla liigikaitsealana. Selle põhjal moodustati Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määrusega nr 129 „Järveküla looduskaitseala ja Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” Järveküla looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000093, edaspidi vana kaitsekorraga kaitseala). Kaitseala põhjapoolne osa oli kaitse all Võrtsjärve hoiualana (keskkonnaregistri kood KLO2000173, edaspidi Võrtsjärve HA), mis võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määrusega nr 125 „Hoiualade kaitse alla võtmine Viljandi maakonnas”. Võrtsjärve ja Õhne jõe suudmealal asuvate erinevate maismaaelupaigatüüpide ja elustiku mitmekesisuse kaitse tagamiseks on oluline uue kaitseala moodustamine kahe eritüübilise kaitseala osalise ühendamise teel. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Vana kaitsekorraga Järveküla looduskaitseala ja Võrtsjärve HA kuuluvad Natura 2000 võrgustikku ning asuvad täies ulatuses Võrtsjärve loodusala (EE0080524, RAH0000595) ja Võrtsjärve linnuala (EE0080571, RAH0000104) koosseisus ning kuuluvad tähtsate linnualade (IBA, International Bird Area) nimekirja (EE089, Võrtsjärv). Loodav Järveküla looduskaitseala on väärtuslik maastikulise tervikkompleksina, kus on oluline säilitada märgalasid ning nendega seotud kooslusi ja elustikku, ning aitab tagada loodus- ja linnudirektiivi eesmärke. Järveküla looduskaitseala ja Võrtsjärve HA piiride kohatise kattumise vältimiseks muudetakse ka Võrtsjärve hoiuala piire Viljandi maakonna osas. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju (tel 740 7138, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Kristiin Jääger (tel 680 7424, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). Eksperdihinnangu on andnud Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühingust ([email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Järveküla looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada Õhne jõe suudmeala ning Õhne jõe ja Võrtsjärve akvatooriumi vahelise maismaa märgala ja sellega seotud elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku, sh soo- ja metsakooslusi, nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpe lamminiite (6450), rabasid (7110*), vanu loodusmetsi (9010*), soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*), siirdesoo- ja rabametsi (91D0*) ning kaitsealust kalaliiki vingerjat (Misgurnus fossilis) ja tema elupaika ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisas nimetatud kaitsealust linnuliiki merikotkast (Haliaeetus albicilla) ja tema elupaika. Vastavalt LKS §-le 7 on kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Kaitseala kaitse alla võtmise peamised eeldused on alal kaitstavate elupaikade ja liikide ohustatus, haruldus ja tüüpilisus ning loodus- ja linnudirektiivi rakendamine. Ohustatus, haruldus ja tüüpilisus Luhakooslused Lamminiidud (6450) ehk luhad on Eesti kõige lopsakama taimekasvuga niidukooslused, mis paiknevad eranditult jõgede aeg-ajalt üleujutatavatel lammidel, kus turvastumise tulemusel on kujunenud lammimadalsoomullad. Sõltuvalt maapinna kõrgusest on niiskustingimused lammidel varieeruvad ja vahelduvad kuivast kuni pidevalt liigniisketeni. Kaitset väärivad vaid need luhaalad, mis ei ole oluliselt mõjutatud kuivenduskraavidest ega tugevasti võsastunud. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava andmetel on valdav osa niidualadest geobotaaniliselt keskmise või madalama väärtusega. Teatmeteose „Eesti soode seisund ja kaitstus” (J. Paal, E. Leibak, 2013) andmetel on Eestis lammisoid 3277 ha, sh osaliselt Õhne jõe suudmeala luhaniidud. Kaitseala sooala kuulub Kesk- ja Ida-Eesti suurte soode valdkonda, Võrtsjärve nõo ja Peipsi nõo keskosa allvaldkonda. M. Orro andmetel (Teatmik. Eesti turbasood, 1995) on kaitseala üks osa suurest Kohvisoost, mis ulatub osaliselt Valga maakonda. Märgalad on eri kasvukohatüüpidesse kuuluvate alade kompleksid, seetõttu on oluline kaitsta ala tervikuna. Viljandi maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” käigus koostatud töös „Viljandi maakonna väärtuslikud maastikud. Viljandimaa väärtuslike maastike register” on Järveküla looduskaitseala põhjaosa (k.a Järveküla ja Õhne jõesuudme lähiümbrus) määratud maakondliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks (endised niidetavad alad), kus tuleb pöörata tähelepanu ajalooliste rannarohumaade avatuna hoidmisele. Maastiku ajalooline väärtus seisab ka selles, et suhteliselt hästi on säilinud maastikumuster, mis on jälgitav juba mõisakaartidel. Metsa- ja sookooslused Järveküla looduskaitsealal asuvad rabad (7110*; sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale; tärn (*) tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Sealjuures on elupaigatüübid 7110*, 9010*, 9080* ja 91D0* esmatähtsad elupaigad, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Need elupaigatüübid on intensiivse metsamajanduse ja/või melioratsiooni tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas 2 549946_e2 haruldaseks ja seetõttu on ohustatud paljud nende kooslustega seotud liigid, kes kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüpe elupaigana või toitumisalana. Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Looduslikus seisundis rabad (7110*) on ohustatud peamiselt kuivendamise, mingil määral ka turbakaevandamise tõttu. Looduslikke rabasid on Euroopas, välja arvatud Soomes ja Rootsis, säilinud vähe. Teatmeteose „Eesti soode seisund ja kaitstus” (J. Paal, E. Leibak, 2013) andmetel vastavad Eestis elupaigatüübi 7110* kriteeriumitele 1162 raba üldpindalaga 134 363 ha. Kaitsealal on (puis)raba levinud ca 55 ha-l. Vanad loodusmetsad (9010*) on inimmõjuta või vähese inimmõjuga metsad. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus. Kaitsealal on vana metsa ca 14,4 ha. Soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsi (91D0*) ohustab kuivendamine, samas on mõlemad elupaigatüübid Eestis tüüpilised liigniisketel aladel levinud kooslused. Kaitsealal on selliseid metsi 265,3 ha. Kaitseala metsad moodustavad ühtse terviku, mida ainult kõige lõunapoolsemas osas liigendavad mõned kitsad metsarajad ja ligikaudu 800 m pikkune pinnasetee (endine metsa hoolduseks kasutatud tee). Haruldased ja ohustatud liigid Kaitsealune kalaliik vingerjas, kelle elupaiku kaitstakse, on arvatud vähearvuka ja ohustatud liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Samuti kuulub ta loodusdirektiivi II lisasse. Vingerjas on kantud ka Eesti punasesse nimestikku, kuid puuduliku andmestiku tõttu ei ole liigi seisundi kohta täpsemaid andmeid. Merikotkas on I kaitsekategooria ja linnudirektiivi I lisa liik. Merikotka kaitse tegevuskava (2013) andmetel on liik Eesti rannikualadel ning suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud haudelind, kelle arvukus on viimastel kümnenditel taastunud, kuid ajaloolist arvukuse taset ei ole seni saavutatud. Hinnanguliselt elab Eestis 2016. aasta seireandmetele tuginedes 250−300 paari merikotkaid. Merikotkas eelistab pesitseda vanas metsas, kus keskmine vanus on lehtmetsades 90 aastat ja okasmetsades 120−130 aastat. Vähemalt keskmise vanusega merikotkametsi on Eesti metsadest ainult 1,6% (29 005 ha), mis ilmestab objektiivsemalt liigi elupaigavajadust metsa vanuse osas. Merikotkad on Eestis paigalinnud ja vanalinnud püsivad pesitsusterritooriumil enamasti aasta läbi. Euroopa populatsiooni suurus oli 2004. aastal 5000−7000 paari (Birdlife International 2004). Liigi arvukus vähenes Läänemere ümbruses 19. sajandi teises pooles ja 20. sajandi alguses vaenamise ning 20. sajandi keskpaigas kloororgaaniliste ühendite kasutamise tõttu, kuid arvukus on nüüd kõikjal Euroopas jõudsalt taastumas (Helander et al, 2002). Merikotkas on pikaealine territoriaalne linnuliik (Cramp, Simmons, 1987), kelle pesitsusterritoorium on häirimise puudumisel asustatud aastakümneid (Randla, 1976a; Kumari, 1954). Loodusdirektiivi rakendamine Loodusdirektiivist tuleneb kohustus kaitsta ohustatud elupaigatüüpe ning looma- ja taimeliike, sh nende elupaiku ja kasvukohti, ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Järveküla looduskaitseala kuulub Võrtsjärve loodusala koosseisus (EE0080524, RAH0000595) üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Kaitse-eesmärkideks seatud lamminiitude (6450), rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade 3 549946_e2 (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) elupaigatüübi ning vingerja kaitse on ühtlasi Eesti riigi rahvusvaheline kohustus. Linnudirektiivi rakendamine Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Linnudirektiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel kohustus rakendada direktiivi lisades nimetatud regulaarselt leiduvate rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade kaitseks erimeetmeid, mis tagaksid nende liikide säilimise ja paljunemise levikualal. Järveküla looduskaitsealal kaitstakse eelkõige merikotkast. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Järveküla looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olevad kooslused, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas LKS § 14 lõike 2 alusel sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärk LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Kaitse-eesmärgina ei ole nimetatud alalt 2015. aasta kevadel leitud ja käesoleval ajal ainukesi teadaolevaid III kaitsekategooria kaitsealuseid taimeliike suurt käopõlle (Listera ovata) ja sulgjat õhikut (Neckera pennata) ning ornitoloog Veljo Volke poolt 2015. aasta pesitsusperioodil fikseeritud looduskaitseliselt olulisi linnuliike laanerähni (Picoides tridactylus), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), musträhni (Dryocopus martius) ja öösorri (Caprimulgus europaeus). Nende liikide puhul tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Järveküla looduskaitseala on ajalooliselt kultuuristatud alade keskele jääv soo- ja metsakoosluste kompleks, mis piirneb ühest küljest suhteliselt intensiivselt kasutatava Võrtsjärvega, ning mis sisaldab tervet hulka loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüüpe, olles elupaigaks mitmele kaitsealusele linnu- ja taimeliigile. Kaitseala territoorium on osaliselt kaitse all 1990. aastast. Tegu on nii Eesti kui ka Euroopa kontekstis väärtusliku tervikliku loodusliku märgalakompleksiga. Ligikaudu 4 549946_e2 310 ha ehk 46,2% alast on kaetud väärtuslike niidu-, soo- ja metsaelupaigatüüpidega, mille esinduslikkus on vahemikus A–C. Ülejäänud kaitsealale jäävad metsad on elustiku mitmekesisuse ja ala terviklikkuse seisukohalt väärtuslikud, kuid veel mitte elupaigatüüpide kriteeriumidele vastavad soometsad ja kõdusoometsad, mis moodustavad puhvri ümber kõrgema väärtusega metsade ning võivad pärast loodusliku veerežiimi taastamist või taastumist aastakümnete möödumisel kujuneda samuti loodusdirektiivi elupaigatüüpide kriteeriumidele vastavaks. Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline eeskätt merikotka ning loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide kaitse-eesmärgil. Õhne jõe suudmeala on oluline kaitsealuse ning loodusdirektiivi II lisa kalaliigi vingerja elupaiga ja koelmuna, mistõttu Õhne jõgi (VEE1013700) on ca 4,9 km pikkuselt haaratud kaitseala piiranguvööndi koosseisu. Luhakooslus Kaitse-eesmärgiks seatud väikesepindalalised, kuid märgalakompleksi seisukohalt olulised luhad (ca 30 ha) asuvad Õhne jõe kallastel ja suudmealal ning vajavad aeg-ajalt sihipärast kasvukohtade hooldamist. Õhne jõe suudmeala luha esinduslikkus ei ole määratud, kuid sellel on suur looduskaitseline väärtus ka maastikuliselt. Luht on osaliselt kraavitatud, kuid kuivenduskraavide mõju on vähene, mida näitab ka vaid jõest kaugemate osade metsastumine. Samas on jõepoolne kraavitus abiks ala hooldamisel. Ala kasutuse reguleerimisega kaitstakse ühtlasi kaitseala äärealal levivat roostikku ja roostikust sõltuvaid kaitsealuseid linnuliike, nagu rooruika, hüüpi ja roo-loorkulli. Kaitseala ja loodusala kaitse-eesmärgiks seatud luhaalad (elupaigatüüp 6450) moodustavad kaitsealast ligikaudu 30 ha ehk 4,5%. Luhaalad määrati elupaigana aastatel 2000−2003 tehtud Natura inventuuri käigus (S. Sepp, B. Holm, 2000), andmeid täpsustati Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava koostamise käigus (M. Otsus jt) ning Eesti soode inventeerimise käigus (A. Soppe, 2010; P. Saar, 2012). Tulemused (esinduslikkus C ja üldine looduskaitseline üldhinnang B) on esitatud raamatus „Eesti soode seisund ja nende kaitse” (J. Paal, E. Leibak, 2013), kusjuures luhaalad on määratud madalsoode kasvukoha tüübirühma kuuluvaks. Luhad asuvad kitsa ribana Õhne jõe üleujutataval kaldaalal. Kaitseala kaitsekord võimaldab seada piiranguid luha kasutusele. Metsakooslused Kaitseala eesmärkideks on lisatud haruldased ja ohustatud looduslikud metsakooslused ja metsa elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ja siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), mis on alal määratud eri inventuuride (M. Ilomets ja L. Truus, 1997; P. Pääslane 2015) käigus. Kaitseala metsad on raskesti juurdepääsetavad (ligipääs vaid ühte teed pidi kaitseala lõunaosas) ja püsivalt liigniisked, v.a kaitseala lõunaosa madalal voorjal künnisel asuvad metsad. Seejuures on vanade kaartide (verstakaart, NL topokaart 1947) alusel enamik praegusest metsamaast olnud ka varem kaetud (soo)metsadega. Metsad (eramaa ja riigimaa) moodustavad kaitsealast 92% (ca 617 ha) ning on säilinud terviklikkuse ja väärtuse tõttu suures osas määratud sihtkaitsevöönditesse. Varasema inventuuriga (M. Ilomets ja L. Truus, 1997) on siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kriteeriumidele vastavaks määratud ca 256,4 ha metsa, millest osa asus vana kaitsekorraga kaitsealal ja osa Võrtsjärve hoiualal, st samatüübiline ja sama väärtusega mets oli erineva režiimiga kaitse all. Kaitseala metsadest vastab loodusdirektiivi elupaigatüüpide kriteeriumidele ca 280 ha metsa, st 41,7% kaitsealast. Käesoleva kaitse-eeskirja eelnõu ettevalmistamisele eelnes kameraaltöö, mille käigus vaatas Keskkonnaameti metsahoiu spetsialist P. Pääslane üle alale jäävate metsade teadaolevad andmed ning valis selle põhjal välja välitööalad. Välitööde käigus (mai 2015) inventeeriti vaid need alad, millel olid takseerandmete alusel Natura 2000 metsaelupaigatüüpide tunnused. Välitöödel määrati metsaelupaigatüüpide kriteeriumidele vastavaks ca 25 ha varem elupaigatüüpideks mittemääratud metsa, sh vana loodusmets ning soostuvad ja soo-lehtmetsad, ning raba. 5 549946_e2 Järveküla looduskaitsealal on (puis)raba levinud ca 55 ha-l. Raba lõunaosas on ligikaudu 2 ha suurusel alal väljakujunenud älve-lauka kompleks. Raba esinduslikkus on B ja üldine looduskaitseline seisund samuti B (vähese kuivendusmõju tõttu). Kuna kraavid kasvavad kinni ja seetõttu on vähenenud väljavool rabast, paraneb raba seisund pikemas perspektiivis veel. Maltsa sihtkaitsevööndi lõunaosa mosaiiksed metsad vastavad osaliselt vana loodusmetsa (9010*) kriteeriumidele. Kaitsealal on vana metsa kahe lahustükina ca 14,4 ha. Idapoolse lahustüki (ca 8,7 ha) mustikakasvukohatüübi männienamusega metsa vanus on ca 130 aastat, esinduslikkus on B ja üldine looduskaitseline väärtus B; läänepoolse lahustüki (ca 5,6 ha) jänesekapsa-kasvukohatüübi puistu vanus väga ebaühtlane, esinduslikkus on B ja üldine looduskaitseline väärtus A. Mõlema lahustüki ümber on väärtuslik metsaala, mis kujuneb pikemas perspektiivis loodusdirektiivi kriteeriumidele vastavaks. Maltsa sihtkaitsevööndisse jäävad ka kaks vääriselupaikka (VEP133175 ja VEP133177). Ala väärtust näitab ka alal olev merikotka pesapaik. Kuna alal pesitseb I kategooria kaitsealune linnuliik, siis on vaja alal rakendada LKS-st tulenevalt liikumispiirangut. Kaitsealal on tüüpilisi heas seisundis siirdesoo- ja rabametsi 256,4 ha (esinduslikkus B, üldine looduskaitseline väärtus C kuivenduse vähese mõju tõttu) ja soolehtmetsa ca 70 ha. Õhne jõe paremkalda luhti ääristavad erivanuselised sookaasikud. Esinduslikem osa (ca 10 ha) määrati elupaigatüübiks soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) ja see arvati Arumetsa soo sihtkaitsevööndisse. Puistu vanus on üle 90 aasta, ala esinduslikkus B ja üldine looduskaitseline väärtus B (inventeerija P. Pääslane, 2015), mis muutub pikemas perspektiivis järjest väärtuslikumaks. Arumetsa soo sihtkaitsevööndis asub vääriselupaik VEP133176. Kaitseala äärealadel kasvav lehtmets on enamasti keskealine (45−60 aasta vanune, peamine puuliik on sookask segus must-lepaga ning vähesel määral on teisi lehtpuuliike (haaba)), st metsastunud märjad luhaheinamaad, mis ei vasta veel loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide kriteeriumidele, ja on seetõttu arvatud piiranguvööndisse. Neid alasid ei ole samas puistu vanuse tõttu otstarbekas luhaniiduna taastada. Väiksem osa piiranguvööndi metsadest, kus on oksapuuenamus, on jõudnud küpse metsa staadiumisse. Piiranguvööndi metsad asuvad osaliselt Õhne jõe kalda- ja Võrtsjärve ranna piiranguvööndis ning on seetõttu mõjutatud veetaseme kõikumisest. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kõdusoo ja siirdesoo kasvukohatüüpi. Metsa esinduslikkuse hinnanguid on langetanud kohatised vanad kuivenduskraavid, kuid nende mõju ei ulatu üldjuhul kaugele. Kaitsekorra jätkudes kraavid kas suletakse või lastakse kinni kasvada, mis aitab kaasa esinduslikkuse paranemisele. Kuigi kaitseala on osaliselt inimtegevusest mõjutatud (alal vana peaaegu mittetoimiv kraavistik, kraavide rajamisaeg teadmata, kraavid ei ole kantud maaparandussüsteemide registrisse), on seal olulisi niidu- ja metsakooslusi, loodusdirektiivi elupaigatüüpe ja kaitset vajavaid liike. Eelnevast lähtuvalt on ala väärtuste ja terviklikkuse säilimise tagamiseks vajalik kohaldada LKS-s sätestatud maakasutuse piiranguid ning jätkata Eesti suuruselt teise järvega seotud märgalakompleksi kaitset. Lisaks eespool kirjas olevale on Järveküla looduskaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud asjaoluga, et tegemist on ülepinnaliselt Natura võrgustikku kuuluva alaga. Kaitseala asub kogu ulatuses Võrtsjärve loodusalal ja Võrtsjärve linnualal, moodustades neist 2,2%. 6 549946_e2 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Õhne jõe suudmeala loodusliku märgalakompleksi kaitseks loodud kahe kõrvuti asuva kaitstava eritüübilise loodusobjekti (vana kaitsekorraga kaitseala ja hoiuala) ühendamisel tekkinud Järveküla looduskaitseala tüübiks on valitud looduskaitseala, sest selle peamine kaitse-eesmärk on väärtusliku loodusliku terviku, sh kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine. LKS §-i 27 kohaselt moodustatakse looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks looduskaitsealad. Kuna alal asuvad mitmed erinevad loodusväärtused (liigid ja kooslused), siis ei ole püsielupaiga moodustamine otstarbekas, sest see moodustatakse peamiselt konkreetse liigi elupaiga kaitseks, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi kaitseks. Samuti ei ole hoiuala režiimi jätkumine poolel territooriumil sobilik, sest ühtlase raba(metsa)massiivi kaitsekord oleks selle põhja- ja lõunaosas erinev. Praeguse Võrtsjärve HA ja vana kaitsekorraga kaitseala territooriumi kaitse ühtlustamiseks ei ole kogu ala hoiualaks muutmine otstarbekas. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist ja vajalike piirangute rakendamist kaitseala nendes osades, kus need on vajalikud, näiteks alal viibimise ajaline piirang merikotka häirimise vältimiseks pesitsusajal, samuti raiepiirangud aladel, kus on oluline ala loodusliku arengu jätkumine. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Kaitseala piiritlemisel lähtuti järgmistest põhimõtetest: 1) kaitstavad väärtused (jõe veepeegel, märgalad, metsakooslused, liigi pesitsusala ja kasvukoht) peavad olema tervikuna kaitsealasse hõlmatud ja 2) vähendada Võrtsjärve hoiualal, mille eesmärk on eelkõige Võrtsjärve kui veekogu ja sellega seotud liikide kaitse, maismaa koosluste (vana mets, soostuvad ja soometsad) osakaalu. Õigusselguse huvides peavad piirid olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad ning seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (Õhne jõe ja Võrtsjärve kaldajoon ETAK-i (Eesti topograafiline andmekogu, 2016. aasta jaanuari seisuga) alusel, teed, mõõdistatud maaüksused). Nende puudumisel on piiritlemisel erandkorras kasutatud mõttelisi sirgeid. Kaitseala ja Võrtsjärve HA piirid on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti 2016. aasta põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmed. Vana kaitsekorra muutmise käigus vaadati üle ja, arvestades loodusväärtusi, muudeti juba olemasoleva hoiuala arvelt kaitseala välispiiri, moodustati kaks erineva kaitsekorraga sihtkaitsevööndit, parandati digitaliseerimisest tulenevad vead ning viidi välispiir kooskõlla põhikaardi ja maakatastri andmetega. Määrusega lisatakse uued kaitse-eesmärgid ja muudetakse sellest lähtuvalt kaitseala piiri, mistõttu suureneb kaitseala pindala 269,3 ha-lt 674,4 ha-ni, st ca 405,1 ha võrra. Järveküla looduskaitseala moodustamisega kaasneb ka olemasoleva Võrtsjärve HA piiri muutmine, et vältida eri tüüpi kaitstavate alade (looduskaitseala, hoiuala) kattumisest tingitud topeltkaitset. Võrtsjärve hoiualast raba ja rabametsade väljaarvamine ja nende liitmine Järveküla looduskaitsealaga on vajalik, et tagada terviklikule sookompleksile ühetaoline kaitse. Kaitseala välispiiriga seotud olulisimad muudatused Olulisim muudatus on see, et kaitseala koosseisu arvatakse 405,1 ha seni Võrtsjärve HA koosseisu kuulunud maismaad Õhne jõe ja Võrtsjärve vahelisel alal ning osaliselt Õhne jõe veepeegel. Sama pindala võrra väheneb Võrtsjärve HA pindala Viljandi maakonna osas. Järve veepeegli osas hoiuala pindala seoses kaitseala moodustamisega reaalselt ei muutu. 7 549946_e2 Lisaks muudeti piiri senise kaitseala idaosas, kus esmatähtsa metsaelupaigatüübi siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) terviklikkuse tagamiseks liideti kaitsealale Sula maaüksuse loodeosas (79704:002:0960, kokku 30,9 ha) ca 4 ha rabametsa, mistõttu senise 5,8 ha asemel hakkab sellest maaüksusest kaitsealal asuma ca 9,5 ha. Kaitsealast jäävad välja nii õueala kui ka suurem osa metsa ja niite. Samuti korrigeeriti kaitseala lõunapiiri ja jäeti välja Kuustekuru maaüksuse (79704:002:0270) põhjaosast ca 2,1 ha, sh talu endine osaliselt võsastunud õuemaa, mis ei ole kaitseala eesmärke silmas pidades vajalik ega õigustatud, ning metsamaa, mis ei ole kaitseala eesmärke silmas pidades otseselt vajalik. Korrigeeritud piir kulgeb mööda riigimetsamaa (79704:002:0037) lõunapiiri. Kaitseala senise vana kaitsekorraga ala edelanurgast arvati välja hiljuti osaliselt rekonstrueeritud kuivenduskraavide tõttu vähese kaitseväärtusega luha- ja metsaala (ca 33 ha), sh eravalduses olev Küti maaüksus (79704:002:0017) pindalaga 2,45 ha ja riigimetsamaa (maaüksused 79704:002:0018 ja 79704:002:0037, mõlemad osaliselt). Kaitseala on jagatud üheks piiranguvööndiks (Järveküla piiranguvöönd pindalaga 136,7 ha) ning kaheks sihtkaitsevööndiks (skv) kokku pindalaga 537,8 ha (sh Maltsa skv 84,9 ha ja Arumetsa soo skv 452,9 ha). Maaomand. Kaitsealal on 27 maaüksust, nendest eramaid 19 maaüksust (101,4 ha, 15,2%), riigimaid kaheksa maaüksust (560,4 ha, 83,5%), sh kuus RMK hallatavat maaüksust, ning jätkuvalt riigi omandis olevat maad ca 9,2 ha (1,3%). Munitsipaalmaad kaitsealal ei ole. Õhne jõe vasakkaldal asuvatest maaüksustest jäävad kaheksa maaomandit (kokku 8,78 ha, sh kuus eramaad, 3,86 ha) kaitsealale üksnes veepeegli ulatuses. Piiranguvööndisse jääb 11 eramaaüksust, millest viis asuvad endisel Võrtsjärve HA-l. Arumetsa soo sihtkaitsevööndisse jääb kaheksa eramaaüksust (78,8 ha), millest seitse on endisel Võrtsjärve HA-l. Liikumispiiranguga Maltsa sihtkaitsevöönd asub täies ulatuses riigimaal. Välispiiri määramisel lähtuti vana kaitsekorraga kaitseala piiridest, millele liideti loodava Järveküla looduskaitseala terviklikkuse tagamise ja ühtse kaitsekorra kehtestamiseks ka seni Võrtsjärve hoiuala koosseisu kuulunud Arumetsa soo põhjaosa ja Õhne jõe veepeegel (riigimaa, eramaa 16 maaüksust, sh kuus vasakkalda maaüksust ainult veepeegli ulatuses, jätkuvalt riigi omandis olev maa (edaspidi JRO)). Välispiir kulgeb põhjas ja idas mööda ETAK Võrtsjärve kaldajoont, katastriüksuste piire (79704:002:1020, 79704:002:0079, 79704:002:0080, 79704:002:0026, 79704:002:0643, 79704:002:0270), ja mõttelisi sirgjooni (põhjast lõunasse (1) X 619 717,898 Y 6 450 910,266; X 619 747,949 Y 6 450 703,417; (2) X 619 747,949 Y 6 450 703,417; X 619 857,424 Y 6 450 440,226; (3) 619 692,971 Y 6 449 079,038; X 619 598,321 Y 6 448 892,621; (4) X 619 598,321 Y 6 448 892,621; X 619 497,832 Y 6 448 837,892; (5) X 619 588,376 Y 6 448 233,825; X 619 553,941 Y 6 448 039,183), mis poolitavad maaüksusi nii, et elupaigatüüp 91D0* jääks sihtkaitsevööndisse. Lõunas kulgeb välispiir mööda katastriüksuste (79704:002:0037 ja 79704:002:0118) piire ja nimeta kraavide kaldaid (kusjuures kraavid jäävad kaitsealasse) ning mõttelist sirget (X 618 459,693 Y 6 447 798,187; X 618 385,026 Y 6 447 765,424), ületades Õhne jõe mööda mõttelist sirget (X 617 916,561 Y 6 448 031,162; X 617 859,461 Y 6 448 020,436). Läänes mööda Õhne jõe ETAK-i kaldajoont jõe vasakkaldal (jõgi jääb kaitsealale piiranguvööndisse) kuni Võrtsjärve ETAK-i kaldajoone alguseni põhjas. Kahte sihtkaitsevööndisse (kokku ca 537,8 ha) jääb kaitseala suurem idapoolne osa. Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik metsakooslustes majanduslikul eesmärgil raiete vältimiseks ning seeläbi elustiku mitmekesisuse (eelkõige kaitsealuse linnuliigi) ja metsa elupaigatüüpide säilimiseks. 8 549946_e2 Metsaelupaigatüüpide ja raba soodsa seisundi säilitamiseks on vajalik lasta neil areneda looduslikult, milleks sobib sihtkaitsevööndi režiim. Puistute iseloom kavandatud sihtkaitsevööndites annab neile kõrge loodusväärtuse. Liigikaitselisel eesmärgil on vajalik ka ajaline liikumispiirang Maltsa sihtkaitsevööndis. Maltsa sihtkaitsevöönd (kokku 84,9 ha) on moodustatud vana kaitsekorraga kaitseala Järveküla sihtkaitsevööndi (42,6 ha) alusel, mida laiendati 42,3 ha võrra vana kaitsekorraga ala piiranguvööndi arvelt. Selle peamine eesmärk on I kaitsekategooria linnuliigi merikotka pesitsusala kaitse pesitsusedukuse tagamiseks. Tuginedes merikotka kaitse tegevuskavale on selle häirimistundliku linnuliigi kaitset võimalik tagada vaid sobivate pesitsuspuudega elupaiga kaitse kaudu. Vana kaitsekorraga ala sihtkaitsevööndit laiendati põhja poole nii, et ala oli võimalik piiritleda looduslikke piire kasutades ning sihtkaitsevööndiga hõlmatakse kogu varupesade rajamiseks sobiv pesamets ca 500 m raadiusega keskkonnaregistris olevate pesade ümbruses. Maltsa sihtkaitsevööndi moodustavad riigimetsamaa Viljandimaa metskonna maaüksused 79704:002:0037 (osaliselt) ja 79704:002:0038 (täies ulatuses), sealjuures jääb vööndi edelanurgas olev pinnasetee Arumetsa soo sihtkaitsevööndisse, kus puudub liikumiskeeld. Arumetsa soo sihtkaitsevöönd on moodustatud tervikliku metsaala, st väärtuslike metsaelupaikade kaitseks ja arengu tagamiseks üksnes loodusliku protsessina. Kuna alal teadaolevalt puuduvad häirimistundlike liikide elupaigad, siis ei ole liikumiskeelu kehtestamine looduskaitseliselt vajalik ega põhjendatud. Arumetsa soo sihtkaitsevööndi moodustavad riigimetsamaad ja üheksa eramaaüksust. Vööndi piir langeb ala ida- ja lõunaosas kokku kaitseala välispiiri ja Maltsa sihtkaitsevööndi piiriga ning läänes ja põhjas Järveküla piiranguvööndipiiri ja välispiiriga. Arumetsa soo sihtkaitsevööndist (kokku 452,9 ha) on 132,6 ha vana kaitsekorraga ala Järveküla piiranguvööndi ja 320,3 ha Võrtsjärve HA territooriumil. Arumetsa soo sihtkaitsevööndi ja Maltsa sihtkaitsevööndi vaheline piir kulgeb mööda katastriüksuste (79704:002:0960, 79704:002:0037 ja 79704:002:0038) piire, kusjuures kvartalisihid ja piirisiht jäävad Arumetsa soo sihtkaitsevööndisse, kus puudub liikumispiirang. Arumetsa soo sihtkaitsevöönd piirneb läänes Järveküla piiranguvööndiga. Nendevaheline piir kulgeb mööda Suislepa-Mustla õhuliini koridori lõunapoolset serva, katastriüksuste (79704:002:0037, 79704:002:0118, 79704:002:0025, 79704:002:0633) piire ja kraave, kusjuures kraavid jäävad sihtkaitsevööndisse, et kohtades, kus kaitsealale jääva kraavi hooldus võib negatiivselt mõjutada kaitseala koosluste seisundit, oleks võimalik vältida või vähendada (sh taastada looduslik veerežiim) kuivendamise negatiivset mõju rabakooslustele. Lisaks kulgeb läänepiir mööda järgmisi mõttelisi sirgeid (lõunast põhja poole (1)X 618 179,606 Y 6 449 623,076, X 618 278,384 Y 6 449 747,514; (2) X 618 473,124 Y 6 450 501,202; X 618 752,901 Y 6 451 142,403; (3)X 618 752,901 Y 6 451 142,403; X 618 767,574 Y 6 451 153,472; (4)X 618 767,574 Y 6 451 153,472, X 619 349,102 Y 6 451 061,442). Piiranguvöönd on kaitseala majandatav osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndisse jääb üks viiendik kaitsealast (20%, 136,7 ha), sh Õhne jõe veepeegel ja selle kaldal asuvad niidualad, mis kuulusid osaliselt Võrtsjärve hoiualale. Kaitsealal on Järveküla piiranguvöönd, mille kaitse-eesmärk on jõe- ja niidukoosluste ning nendega seotud elustiku kaitse. Kuna need loodusväärtused taluvad mõõdukat majandamist või kohati vajavad seda (nt lamminiidud), siis on piiranguvööndi režiim kaitseks piisav. Piiranguvöönd moodustab läänepoolse osa kaitsealast ja see on piiritletud põhjas Võrtsjärve kaldajoonega (langeb kokku välispiiriga), idaosas langeb piir kokku Arumetsa soo sihtkaitsevööndi piiriga. Piiranguvööndi piir langeb läänes kokku välispiiriga (Õhne jõe vasakkalda kaldajoonega). 9 549946_e2 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal punktis 2.1 nimetatud loodusväärtusi (M. Ilomets, L. Truus (1997), M. Otsus, H. Zingel (2005), A. Soppe (2010), P. Saar (2012), J. Paal ja E. Leibak (2013), P. Pääslane (2015)) ning kaitseala piiride, tsoneeringu ja kaitsekorra kohta koostatud eksperdiarvamust (Veljo Volke, Eesti Ornitoloogiaühing, 2015). Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate loodusväärtuste, st liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ja säilimise ning on proportsionaalne saavutatavale efektile. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele. Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärgiks on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist ja linnudirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Kaevandamis- või metsamajandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks on need piirangud vajalikud. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud Järveküla piiranguvööndiks ning Arumetsa soo ja Maltsa sihtkaitsevööndiks. Sihtkaitsevööndid erinevad üksteisest kaitse-eesmärkidelt. Sihtkaitsevööndite eristamine kaitse-eesmärkide alusel võimaldab rakendada kaitsekorda sihtkaitsevööndite kaupa erinevalt, sest aitab piiritleda kaitseala valitseja kaalutlusõigust tegevuse kooskõlastamisel. Maltsa sihtkaitsevöönd jäetakse üksnes looduslikule arengule ning selles on merikotka elupaiga tõttu ka ajaline liikumispiirang, mida ei ole vaja teistes vööndites kasutada. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 65 asub kaitseala Võrtsjärve linnualal ja lisa 1 punkti 2 alapunktist 511 asub kaitseala Võrtsjärve loodusalal, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 10 549946_e2 Vana kaitsekorraga kaitseala piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määruse nr 129 „Järveküla looduskaitseala ja Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” punkti 1 alapunktid 1 ja 2 ning muudetakse punkti 2 sõnastus asjakohaseks. Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita adru varumist, sest kaitsealal ei ole adru. Kaitsealal puuduvad registrisse kantud maaparandussüsteemid, mistõttu maaparandussüsteemide hoiutööde käsitlemine määruses ei ole asjakohane. Vanu kinnikasvavaid kraave kaitseala sihtkaitsevööndis ei loeta maaparandussüsteemiks ega veekoguks. Võrtsjärve HA kaitsekorda ei muudeta. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kogu kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala ning pidada jahti, välja arvatud Maltsa sihtkaitsevööndis ajavahemikul 15. veebruarist kuni 31. juulini. See piirang on vajalik I kategooria kaitsealuse linnuliigi pesitsusala kaitseks ja pesitsemisedukuse tagamiseks ning tuleneb LKS § 50 lõikest 5. Väljaspool lindude pesitsusaega ja pärast poegade iseseisvumist ei kahjusta jahipidamine kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Ka kalapüügile ei ole lisaks kehtivatele õigusnormidele lisatud eripiiranguid, sest kehtiva õiguse kohane kalapüügi mõju kaitseväärtuste säilimisele puudub või on lubatud piirides. Eelnimetatud tegevusi on vana kaitsekorraga alal ja hoiualal pidevalt viljeletud ja puuduvad andmed, et need oleksid kaitstavaid väärtusi negatiivselt mõjutanud. Kaitseala on suur ja ühtlane metsaala, kus puuduvad ehitatud teed. Pinnasteed on ainult kaitseala lõunaosas asuval kõrgemal seljandikul (ca 800 m). Võrtsjärve kaldal kaitseala idaosas asub vana kasutamisel ajapikku kujunenud talutee (ca 2200 m), mis on ligipääsuks ajaloolise Arumetsa talu maadel asuvatele katastriüksustele. Lisaks on kaitsealal mõned vähemärgatavad rajad. Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2 punkti 81 kohaselt loetakse teeks ka põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee ehk pinnastee, mis on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks rajatud või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud ning mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada LS §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Kaitseala idaserva, Võrtsjärve ehituskeeluvööndisse, on aktuaalsele Eesti põhikaardile kantud katkendjoonega tee, mille tüübiks on märgitud rada ja liiklus sellel on fikseeritud kahesuunalisena. Antud juhul on tegemist maastikul ajalooliselt kujunenud juurdepääsuga, mis ei ole otseselt kellegi rajatud, kuid mida on kasutatud ja korrastatud, et pääseda juurde Võrtsjärve kaldal paiknevatele kinnistutele (hoonetele), mis asuvad väljaspool kaitseala, ja mille jaoks see on ainuke juurdepääs mööda maismaad. LS § 2 punkti 81 tähenduses on see pinnastee, st muu pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. Seega annab LS maaomanikele võimaluse kasutada senist juurdepääsu vastavalt maaomanike omavahelisele kokkuleppele, kuna tegemist on eramaadega. Olemasolevail varasemalt metsa majandamiseks kasutatud vähestel teedel sõitmine ei kahjusta kaitse-eesmärkide saavutamist ja seetõttu oleks liiklemise piiramine ebavajalik. Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala 11 549946_e2 valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, koosluste hooldustöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning ajaloolise Arumetsa talu maadel asuvatele katastriüksustele ligipääsuks mööda ajalooliselt kujunenud pinnasteed (vana taluteed) . Tehnilistel vahenditel (ATV-d, autod, maastikurattad jne) on negatiivne mõju väärtuslikule ja tallamiskoormuse suhtes tundlikule looduskompleksile (eelkõige raba ja rabamets) ja liikidele (taimestik, maas pesitsevad linnud). Kaitsekorralduslikult reguleerimata tehniliste vahendite kasutamine seab seetõttu ohtu loodusväärtused. Leevendused sõidukitega sõitmiseks väljaspool teid ja maastikusõidukitega sõitmiseks tulenevad LKS § 30 lõikest 3 ja leevendustega ei seata ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Kaitse-eeskirjaga võimaldatakse erandina sõiduki ja maastikusõidukiga ligipääs Võrtsjärve kaldal väljaspool kaitseala ajaloolise Arumetsa talu maadel asuvatele katastriüksustele mööda eespool nimetatud vana taluteed, mis on kujunenud rohkem kui pooleteistsaja aasta jooksul kuivemale kaldaribale Võrtsjärve ja Arumetsa soo vahele. Maaomanikud kasutavad seda juurdepääsuvõimalust väikese koormusega, mistõttu senine kasutamine ei ole loodust ohustanud, ning ka edasine samal viisil kasutamine on eeldatavasti mõjudeta. Nimetatud erand ei anna võimalust ala kasutamiseks avaliku teena. Kaitseala läbival Õhne jõel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, sest paadisõidu mõju loodusväärtustele on tagasihoidlik. Õhne jõgi on ainuke veekogu kaitsealal, kus on võimalik ujuvvahendiga sõita. Senine jõel liikumine ei ole kooslustele teadaolevalt häirivalt mõjunud. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas, mis on asjakohaselt tähistatud, kuna kaitseala metsad võivad olla, sõltuvalt aastaajast, tuleohtlikud. Käesoleval ajal kaitsealal ettevalmistatud puhkekohad jm külastuskorralduslikud rajatised puuduvad. Kaitsekord ei välista aga selliste kohtade ettevalmistamist, seega võidakse tulevikus niisugused ettevalmistatud kohad kaitsealale rajada. Telkimis- ja lõkkekohtade rajamise võimalik asukoht või võimalikud asukohad määratakse kaitseala kaitsekorralduskavaga pärast kaitse- eeskirja kehtestamist. Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Hetkel sellised ettevalmistatud kohad alal puuduvad. Nende rajamisel tulevikus on lubatud seal korraldada rahvaüritusi. Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul. Inimeste kaitsealal viibimisele ei ole seatud arvulisi piiranguid. Kaitseala ajaliselt ja ruumiliselt hajutatud külastus ei ole kaitstavaid väärtusi negatiivselt mõjutanud. Kaitseala valitsejale on jäetud võimalus kaalutleda ürituse lubamist selleks ettevalmistamata kohas. See on vajalik selleks, et igal konkreetsel juhul oleks võimalik arvestada tingimuste koosmõju (nt ilmastik, külastajate arv, tegevuse iseloom) ja valitseja seatud külastustingimused tagaksid, et kaitseala eesmärgid ei saaks kahjustatud. Kuna rahvaüritusi on väga erinevaid, siis tuleb väljaspool rahvaürituse jaoks ettevalmistatud kohti iga kord otsustada vajalike piirangute täpse sisu ja proportsionaalsuse üle. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lisasööta jahiulukeid, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, seada projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid lisasööta. 12 549946_e2 Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 2.5.4. Sihtkaitsevöönd 2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgid Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks. Järveküla looduskaitsealal on Arumetsa soo ja Maltsa sihtkaitsevöönd. Arumetsa soo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide raba, siirdesoo- ja rabametsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade taastamine ja säilitamine ning elustiku mitmekesisuse kaitse. Maltsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuse linnuliigi merikotka elupaiga soodsa seisundi säilitamine, vana loodusmetsa ning siirdesoo- ja rabametsade arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Vööndid erinevad üksteisest ajalise liikumispiirangu olemasolu poolest. 2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuse liigi (merikotkas) elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. See võimaldab koristada võimalikku ulatuslikku (vähemalt 20% esimese rinde puudest) tormimurdu merikotka elupaigas. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud loodusliku veerežiimi taastamine. Arumetsa soo sihtkaitsevööndis ja Maltsa sihtkaitsevööndi põhjaosas domineerivad siirdesoo- ja rabametsad, mida läbivad üksikud vanad kuivenduskraavid (mida ei loeta toimivaks maaparandussüsteemiks). Kuigi kraavid kasvavad kinni, nende kuivendav mõju on juba suuresti vähenenud ning kraavidevahelisel alal hoiavad turvas ja turbasamblad vett hästi, võib osutuda protsessi kiirendamiseks vajalikuks täiendavate (vee)tõkete rajamine. Seetõttu on kaitse-eeskirjas ette nähtud võimalus kraavide sulgemiseks. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndites lubatud tee, tehnovõrgurajatise või muu tootmisotstarbeta rajatise püstitamine ja olemasolevate ehitiste hooldustööd. Sihtkaitsevööndites puuduvad hooned ja neid ei ole kaitseala eesmärke silmas pidades võimalik ka ehitada, sest sellega kaasneks eesmärkide oluline kahjustamine (eeldab kuivendamist ja metsa raadamist). Kaitsealal puudub ehitatud teede võrk. Samas on Võrtsjärve kaldal väljaspool kaitseala hoonestatud kinnistud, millele ainus ligipääs maismaal on läbi Arumetsa soo sihtkaitsevööndi idaservas olevat pealiskihita teed (rada). Sellest lähtuvalt on kaitse-eeskirjaga antud võimalus kaitseala valitseja kaalutlusotsuse alusel nimetatud tee hooldus- ja vajadusel ka ehitustöödeks (nt taastamine pärast erakorralisi ilmastikuolusid). Lisaks on kaitseala valitseja nõusolek vajalik, võimaldamaks kaitseala tähistamist, vajaduse korral infotahvlite paigaldamist, juurdepääsude rajamist hooldust vajavatele lamminiitudele, olemasolevate 13 549946_e2 ehitiste, nagu teed ja kraavid, hooldamist jms. Kõik ehitistega seotud tööd sihtkaitsevööndis vajavad kaitseala valitseja nõusolekut, et vältida teadmatusest juhtuda võivat kaitse-eesmärkide kahjustamist. Ehitus- ja hooldustegevusega kaasnevate keskkonnariskide ja -ohtude (elupaikade hävitamine ja/või kahjustamine, kaitsealuste liikide häirimine pesitsusajal jne) realiseerumine ja ulatus sõltub kavandatava ehitamise mahust, asukohast ja kasutatavast tehnoloogiast, samuti ehitus-või hooldustööde ajast liikumispiiranguga sihtkaitsevööndis. Kuna kõiki võimalikke alal vajalikke ehitus- ja hooldustegevusi ning nendega kaasnevat negatiivset mõju ei ole võimalik ette näha, siis on jäetud need tegevused sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja kaalutlusotsuseks, kes peab vastavalt ala kaitse-eesmärgile ja konkreetse ehitus- ja hooldustegevuse asjaolusid arvestades kaaluma tegevuse lubatavust sellel alal. 2.5.4.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis Maltsa sihtkaitsevööndis on inimeste viibimine keelatud 15. veebruarist kuni 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Piirang on ette nähtud ohustatud linnuliigi pesitsusala kaitseks ja pesitsemisedukuse tagamiseks. Sihtkaitsevööndites on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus. Kaitse- eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. 2.5.5. Piiranguvöönd 2.5.5.1. Piiranguvööndi kaitse-eesmärgid Piiranguvöönd on kaitseala majandatav osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Järveküla looduskaitsealal on üks piiranguvöönd – Järveküla piiranguvöönd, mille kaitse-eesmärk on jõe- ja niidukoosluste ning nendega seotud elustiku säilitamine ja kaitse. Lisaks jõe- ja niidukooslustele jääb Järveküla piiranguvööndisse ka liigniiske, peamiselt endiste luhaalade kinnikasvamisel tekkinud noor lehtmets, mis on puhvriks kaitseala keskosas asuvatele väärtuslikele metsaaladele. 2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega, mis on määratud §-des 6 ja 14. 14 549946_e2 Ehitamine Kaitsealal puuduvad kaitse-eeskirja koostamise ajal hooned ning nende püstitamine ei ole kaitse-eeskirja kohaselt lubatud. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud rajatiste püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks on lubatud rajatisi (nt tähised, tõkked, infotahvlid) püstitada ka Õhne jõe ehituskeeluvööndisse. LKS § 30 lõike 2 punkt 3, lõike 4 punkt 6 ning § 31 lõike 2 punkt 8 sätestavad üldnormina nii sihtkaitsevööndis kui ka piiranguvööndis ehitise püstitamise keelu, jättes siiski võimaluse teha kaitse-eeskirjaga leevendusi ja erisusi. Lisaks võimaldab LKS § 38 lõige 7 sätestada kaitse-eeskirjaga erisusi ehitamisele ehituskeeluvööndis. Eelnõuga on jäetud võimalus piiranguvööndisse uute rajatiste püstitamiseks, sealhulgas ehitamiseks ehituskeeluvööndis. Ette võib tulla rajatiste ehitamist, mis ei ohusta kaitse-eesmärke või mis oleks möödapääsmatu (näiteks kaitseala tähistamine, teede rekonstrueerimine kaitse-eesmärke säästvat tehnoloogiat kasutades), kuid ka otseselt kaitse-eesmärke ohustavat ehitustegevust. Seepärast vajavad rajatistega seotud tööd igakordset kaitseala valitseja nõusolekut, et vältida võimalikku kaitse-eesmärkide kahjustamist. Ehitustegevusega kaasnevate keskkonnariskide realiseerumine ja ulatus sõltub kavandatava ehitamise mahust, asukohast ja kasutatavast tehnoloogiast. Kuna kogu alal vajalikku ehitustegevust ja sellega kaasnevat negatiivset mõju ei ole võimalik ette näha, siis on jäetud need tegevused piiranguvööndis kaitseala valitseja kaalutlusotsuseks, kes peab vastavalt ala kaitse-eesmärgile ja konkreetse ehitustegevuse asjaolusid arvestades kaaluma tegevuse sobivust sellel alal. Veerežiim. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude (Õhne jõe) veetaseme ja kaldajoone muutmine loodusliku veerežiimi taastamise eesmärgil. Kuna kaitseala on suuremas osas märgala, kus looduslikule võimalikult lähedase veerežiimi tagamine on peamisi koosluse soodsa seisundi saavutamise tingimusi, siis on oluline jätta kaitseala valitsejale võimalus lubada loodusliku veerežiimi taastamistöid, kuigi tehnilisi võtteid kaitseala veerežiimi taastamiseks tingimata kasutama ei pea. Raie. Piiranguvööndis on lubatud metsa majandamine. LKS keelab piiranguvööndis uuendusraied, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Piiranguvööndisse on määratud suhteliselt kitsal alal Õhne jõe kallastel kasvavad kõdusoo ja siirdesoo kasvukohatüübi metsad, kus siiani on märgatav kuivenduse mõju. Metsaregistri andmetel on piiranguvööndis majandatavat metsa 83,4 ha (74 ha korraldatud riigimetsa ja 9,6 ha erametsa). Kaitseala piiranguvööndis on enamasti tegu sookaasikute ja siirdesoo männikutega, kuid vööndi keskosas leidub mosaiikselt ka vanemat oksametsa ning paiguti haaba ja sangleppa. Metsaregistri andmetel on valdavalt tegu keskealise (57 ha), valmiva ja küpse metsaga (kokku 10 ha), põhjaosas asuvate puhtkaasikute puhul ka noorendikega (6 ha), mis on kasvanud endisele heinamaale. Kuivematel aladel on nii I kui ka II rinde kuusk (kokku 6,3 ha) saavutanud raieküpsuse ning esineb tugev kuuse järelkasv, mistõttu on tulevikule mõeldes eeskirjaga ette nähtud võimalus kaitseala valitseja nõusolekul Järveküla piiranguvööndis lageraie kuusikutes ja haavikutes kuni 1 ha suuruse langina ning turberaie kuni 5 ha suuruse langina. Metsaregistri andmetel ei jää kaitsealale hall-lepikuid, mistõttu määruses ka hall-lepikute raiet ei reguleerita. Hall-leppa kasvab paiguti endiste heinamaade ääres. Raielangi suurusele on seatud piirang lähtuvalt kahest põhimõttest. Esiteks on klassikaline väikesepindalaline raielank veel piisav loodusliku metsauuenduse soodustamiseks. Teiseks imiteerib selline lank väikesepinnalisi looduslikke häiringuid ja turberaieid, mille korral on võimaliku tuulemurru või -heite oht langi servaaladel võrreldes suurte lageraielankidega väiksem. Kuuseenamusega puistutes on turberaied keelatud ja selle alternatiiviks ongi väikesepinnalised lageraied. Sealjuures tuleb raiete tegemisel metsamaal olenevalt kasvukohast säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raiel, välja arvatud hall-lepikud, hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide 15 549946_e2 esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Need tingimused on vajalikud, et tagada raiutavas puistus elustiku mitmekesisuse säilitamise seisukohast oluliste elementide säilimine, mis aitab säilitada nii konkreetses puistus kui ka kumulatiivselt piiranguvööndis tervikuna mitmekesist elustikku. Sihtkaitsevööndi puhver, mille moodustab enamasti piiranguvööndis olev metsamaa, on vajalik, et servaefekti mõju sihtkaitsevööndile ja lanke ümbritsevatele metsadele oleks minimaalne. Selleks ongi seatud piirangud lankide suurusele nii turberaiel kui ka lageraiel, nii välditakse suuremate lagedate alade tekkimist metsamaal. Puhvervööndis peaksid olema esindatud looduslike metsade elustikule olulised võtmeelemendid, nagu surnud ja surevad puud, erivanuselisus, suured küpsed puud, õõnsustega puud, tüükad, erinevas lagunemisastmes lamapuit. Need tagavad sihtkaitsevööndi liikidele levikuvõimalused ja elupaigad ka juhuks, kui suuremate looduslike häiringute tõttu neid elemente sihtkaitsevööndis mõnda aega vajalikul määral ei ole. Seetõttu on seatud tingimused säilikpuudele ja raielankide suurusele, nii ei ole raiete tulemusena paratamatult nimetatud elementide poolest vaesunud alade pindala väga suur. Kasvukohatüübi eripära tõttu on alal kohati looduslikud sookaasikud, kus teised puuliigid peaaegu puuduvad ning koosluse kujundamise tööd mis tahes võtetega ei ole otstarbekad. Kuna piiranguvööndis on antud võimalus raieteks, siis on kaitse-eeskirjas sätestatud piiranguvööndis (st üheliigilises sookaasikus) leiduvate muude puuliikide allesjätmise kohustus elustiku mitmekesisuse tagamiseks. Raiepiirangute põhjendused on kokkuvõttes metsabioloogilised ja järgivad säästva metsanduse põhimõtteid lähtuvalt eeldusest, et kaitseala piiranguvööndi metsades on puidutulu saamise kõrval vähemalt sama oluline loodusväärtuste jm kaitsefunktsioonide säilitamine. 2.5.5.3. Vajalikud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on lamminiitudel vajalik linnustiku elupaikade ja ajaloolise avatud maastiku ilme säilimise tagamiseks heina niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine või raadamine. Raadamine on sageli otseselt vajalik maastikuilme hoidmiseks ja taastamiseks, kuna muutunud maakasutus on põhjustanud jõeluhtade osalise kinnikasvamise. Vajalike tegevuste loetelu, asukoht ja maht määratakse kindlaks kaitsekorralduskavaga. 2.5.5.4. Keelatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, sest see soodustab inimmõjuliste kõdusoometsade kujunemist, mis ohustaks otseselt kaitse-eesmärgiks seatud loodusdirektiivi elupaigatüüpi soostuvad ja soo-metsad. Kaitseala vahelduval maastikul püütakse säilitada võimalikult looduslikku veerežiimi, et tagada elustiku mitmekesisus. Kaitse-eesmärgiks olevate sooelupaigatüüpide kaitseks on keelatud maavara (nt turba) kaevandamine. Puhtpuistute kujundamist ja energiapuistute rajamist ei saa lubada loodusliku mitmekesisuse ja tasakaalu kaitse-eesmärgist lähtuvalt. Arvestades kaitseala liigniiskust, on kõikjal kaitsealal taimestiku ja pinnasekahjustuste oht suur. Piiranguvööndis on taimestiku- ja pinnasekahjustuste vältimiseks keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. See on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud vaid juhul, kui pinnas seda võimaldab. 16 549946_e2 Piiranguvööndis on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine ning leevendusi ei ole tehtud, sest kaitsealal puuduvad põllu- ja õuemaad. Piirang on seatud vajadusest tagada metsa- ja sookoosluste võimalikult looduslik areng ning vältida liigsete toitainete sattumist ringlusesse, mis võiks mõjutada ebasoodsalt kaitsealuste taimeliikide konkurentsivõimet. Kaitsealal on keelatud roo varumine külmumata pinnaselt. Väljakujunenud märg roostik, milline on levinud Õhne jõe suudmealal nii kaitsealal kui ka sellega piirneval Võrtsjärve hoiualal, on oluline lindude elupaik. Taimestiku- ja eelkõige pinnasekahjustuste vältimiseks, samuti roostiku lindude pesitsusedukuse tagamiseks on keelatud roo varumine külmumata pinnaselt. 3. Menetluse kirjeldus Järveküla looduskaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 25. juunist kuni 15. juulini 2018 Keskkonnaameti Viljandi ja Tartu kontoris ning asukohajärgses Viljandi Vallavalitsuses. Teade kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 26.06.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded (teade nr 1311863), 25.06.2018 üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ning 23.06.2018 maakondlikus ajalehes Sakala. Kaitse-eeskirja eelnõuga sai tutvuda ka Viljandi valla koduleheküljel (www.viljandivald.ee). Looduskaitseseaduse § 9 kohase kaitse menetluse käigus saadeti 19 eramaaüksuse 30 omanikule avaliku väljapaneku kohta väljastusteatega kiri, millele oli lisatud määruse eelnõu ja kaitseala kaart ja mis sisaldas infot, et seletuskirjaga on võimalik tutvuda elektrooniliselt Keskkonnaameti veebilehel, kuid kodaniku soovivalduse alusel saadab Keskkonnaamet selle küsijale ka väljatrükitult või isiklikule e-posti aadressile. Üks kodanik kasutas seda võimalust ja talle saadeti täiendavad materjalide-kirjaga. Ühele eraomanikule saadeti tema nõusolekul kohe e-kirjaga teade, millele oli lisatud määruse eelnõu, seletuskiri ja kaitseala kaart. Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga Viljandi Vallavalitsusele, Maanteeametile ja riigimaad valitsema volitatud asutusele Riigimetsa Majandamise Keskusele. Keskkonnaamet tegi kirjas ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Kiri sisaldas teadet, et vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata, ning kui Keskkonnaamet ei ole tähtaja jooksul vastust saanud, loetakse menetluseosaline eelnõuga nõustunuks. Ühtegi ettepanekut koosoleku korraldamiseks ei laekunud. Kirjalikult saadeti Keskkonnaametile kolm ettepanekut määruse eelnõu täiendamiseks. Maaomanikelt laekunud märkused ja ettepanekud ning nende arvesse võtmine või arvesse võtmata jätmine on esitatud tabelis 1. Keskkonnaamet on vastanud ettepanekute tegijatele kirjalikult. 17 549946_e2 Tabel 1. Maaomanikelt laekunud seisukohad vastuseks Keskkonnaameti poolt avalikustamise ja väljapaneku perioodil väljasaadetud kirjadele. KR – keskkonnaregister, KE – kaitse-eeskiri Arvamuse Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus esitaja seos eelnõuga Maaomanik Maaomanik, kelle maaüksus liideti Küsijale anti teada, et kaitsealasse on kinnistu kaitsealale ainult Õhne jõe määratud ainult Õhne jõe veepeegli osa 79704:002:0016 veepeegli ulatuses, teatas, et ei ole ning selgitati, et KR andmetel ei ole küsija vastu kaitseala loomisele, kuid maaüksusel teadaolevaid kaitsealuseid soovis täpsustada, kas tema liike ja rahvusvahelise tähtsusega maaüksusest jääb kaitsealale ka elupaigatüüpe, mida paadisild võiks Õhne jõe põhjapoolne kaldaosa kahjustada. Samuti selgitati, kuidas ning teada, kas määruses nimetatud toimida jõe ehituskeeluvööndis, ning piirangud takistavad tal ehitada kuidas saada luba paadisilla ehitamiseks. paadisilda, mis ulatub maismaalt jõeni (veeni). Maaomanik Maaomanik soovis täpsemat ja Maaomanikule selgitati kaitsealade kinnistu lihtsamat selgitust, miks tema erinevusi (hoiuala, looduskaitseala), 79704:002:0960 maaüksusel kaitsekorda muudeti. Järveküla looduskaitseala ajaloolist kujunemist, senist alal kehtivat kaitsestaatust (sh ühetaolise loodusega alal kahte eritüübilist kaitset) ja kaitsekorda. Võrtsjärve hoiualast raba ja rabametsade väljaarvamine ja nende liitmine Järveküla looduskaitsealale on vajalik, et tagada terviklikule raba- ja siirdesoometsade kompleksile ühetaoline kaitse. Maaomaniku looduskaitseala koosseisu liidetaval metsaosal on tegu väärtusliku siirdesoometsaga, mis asub vahetult riigi omandisse kuuluva metsa kõrval ja moodustab koos sellega ühtlase massiivi. 18 549946_e2 Maaomanikud Maaomanikud (1) tegid ettepaneku (1) Ei arvestatud. Maaomanikele selgitati, (kinnistud täpsustada määruses Õhne jõel et puudub vajadus täienduse tegemiseks, 79704:002:0079 liikumise korda järgnevas sest termin „ujuvvahend“ sisaldab endas Arumetsa, sõnastuses „Õhne jõel on lubatud kõiki veesõidukeid, välja arvatud 79704:002:0084 ujuvvahendiga ja mootoriga meresõiduohutuse seaduse § 2 punktides 2, Lepa, ujuvvahendiga sõitmine“ ning 4 ja 5 nimetatud laevu. 79704:002:0080 (2) soovisid teada, kas pärast (2) Maaomanikule selgitati, et ajaloolist Männi kaitseala moodustamist on tagatud juurdepääsuteed, mis kulgeb Sula talust 79704:002:0083 ligipääs läbi kaitseala Võrtsjärve Arumetsa taluni paralleelselt Võrtsjärve Kase) kaldal asuvatele kinnistutele, mis ei rannajoonega järve ja Arumetsa soo piiril jää kaitsealale. Sõltuvalt aastaajast ning on katkendjoonega märgitud juba on võimalik ka juurdepääs 1939. aasta Eesti topograafilisel mootorpaadiga mööda Õhne jõge aluskaardil, on võimalik kasutada vastavalt Suislepast Võrtsjärvele või maaomanike omavahelisele kokkuleppele, Tartumaalt üle Võrtsjärve. kuna tegemist on eramaadega. KE § 10 punkti 3 alusel on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud tee, tehnovõrgu rajatise või muu rajatise püstitamine ja olemasolevate ehitiste hooldustööd. Selle võimaluse realiseerimiseks, st tee ehitamiseks või olemasoleva tee(raja) hoolduseks küsida kaitseala valitsejalt nõusolek. Vastav selgitav lõik lisati ka seletuskirja peatükki 2.5.2. Omniva tagastas kolm adressaatideni mittejõudnud kirja hoiutähtaja möödumise tõttu. Kordusteadet kaitseala kaitse-eeskirja muudatuste tegemise kohta ei avaldatud, sest Keskkonnaamet pidas infot senise avalikku väljapaneku aja ja koha kohta piisavaks. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega: 1) EÜ Nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25). Direktiivide eesmärk on looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja linnustiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 511 kanti loodusalade nimekirja 19 549946_e2 Võrtsjärve loodusala, mis hõlmab Järveküla looduskaitseala. Seetõttu tuleb Järveküla looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Võrtsjärve loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile nr 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2017 otsusega 2018/41, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu üheteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2017) 8255 all), ELT L 15, 19.01.2018, lk 199−350). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Järveküla looduskaitsealal on oluliseks kaitse-eesmärgiks linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigi merikotka kaitse. Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Võrtsjärve loodusala ja linnuala piire. Loodusalast ja linnualast jääb täies ulatuses välja Küti maaüksus (79704:002:0017; 2,4 ha) ja Kuustekuru maaüksus (79704:002:0270; 2,1 ha). 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määruse kaitse-eesmärkide täiendamine metsaelupaigatüüpidega aitab kaasa väärtuslike metsaelupaikade säilitamisele ja nende soodsa seisundi saavutamisele. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Järveküla looduskaitseala põhiosa on juba riikliku kaitse all (looduskaitseala ja hoiualana), mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb viia kooskõlla kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Maa-ameti planeeringute kaardirakenduse andmeil on kaitseala seotud Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringuga (kehtestatud 04.02.2003), kus Arumetsa soo koos Kohvisoo ja Õhne jõe luhtadega on määratud rohevõrgustiku rahvusliku tähtsusega tuumalaks, ning endise Tarvastu valla üldplaneeringuga (kehtestatud 06.02.2008), kus sama ala nimetatakse kohaliku tähtsusega tugialaks. Endise Tarvastu Vallavalitsuse andmetel ei ole alaga seotud detailplaneeringuid. 20 549946_e2 Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 92 lõike 1 kohaselt vaatab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu üle iga viie aasta tagant. Üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle õigusaktidest (sh kaitse-eeskirjast) tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus (PlanS § 92 lõike 2 punkt 4) ning muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused (PlanS § 92 lõike 2 punkt 6). Kuna kaitse-eeskirja täpsustatakse, siis tuleb järgmisel volikogu koosseisul Viljandi valla üldplaneering üle vaadata ja soovitatavalt teha muudatused, st kanda üldplaneeringusse kaitseala uus välispiir. Kuna see ei muuda otseselt üldplaneeringuga määratud valla arengusuundi ehitustegevuses, siis otsest vastuolu endise Tarvastu üldplaneeringuga ei ole, mistõttu mõju ei ole oluline. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikule omavalitsusele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute elluviimist. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud eelnõuga. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Eelnõu koostamise ajal kehtis keskkonnaregistri andmetel alal 425,1 ha ulatuses hoiuala režiim ja 226,5 ha ulatuses piiranguvööndi režiim ning sellest tulenevalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast kokku 651,6 ha-lt. Sihtkaitsevööndi režiim kehtis 42,8 ha ulatuses ja sellest tulenevalt maamaksu ei maksta (maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt makstakse LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast). Vana kaitsekorraga kaitsealast arvatakse välja ca 33 ha maad, sh ca 28 ha riigimetsamaad ja 4,5 ha erametsamaad, mis kuulus piiranguvööndisse ja millelt seni maksti maamaksu 50% ulatuses, st maksulaekumine suureneb selle maa arvel vaid väikeses ulatuses. Vana kaitsekorraga ala piiranguvööndisse kuulub 226,5 ha maad ning Võrtsjärve hoiualasse kuulub 425 ha, millelt seni makstakse maamaksu 50% maksumäärast. Piiranguvööndis jääb kehtima 50% maksumäär, st maamaks jääb samaks. Lisaks olemasolevale vana kaitsekorraga ala sihtkaitsevööndile (42,8 ha; maamaksu ei maksta) hakkab sihtkaitsevööndisse kuuluma veel ca 493 ha senist osalise maksuvabastusega ala (sh ca 174 ha vana kaitsekorraga ala piiranguvööndi ja 319 ha hoiuala arvelt). Kokku hakkab 100%-line maamaksusoodustus kehtima 537,8 ha-l. Endise Tarvastu valla metsamaa väärtus on keskkonnaministri 30. novembri 2001. a määruse nr 50 „Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine” lisa 230 (keskkonnaministri 2. detsembri 2010. a määruse nr 65 sõnastuses) alusel 281 €/ha, mistõttu väheneb haldusreformi järgse Viljandi valla maamaksust laekuv tulu hinnanguliselt ligikaudu 865 eurot aastas. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Kaitsealale jääb 27 maaüksust. Riigiomandis on 8 maaüksust, sh 2 maaüksust (79701:001:0325, 79704:002:0119) on kaitsealal vaid Õhne jõe veepeegli ulatuses. Eraomandis olevatest maadest on tervikuna kaitsealal 10 maaüksust ja osaliselt 9 maaüksust, sh 6 maaüksust on kaitsealal vaid Õhne jõe veepeegli ulatuses. Järveküla piiranguvööndis asub 11 eramaaüksust (sh 6 maaüksust ainult veepeegli ulatuses), Arumetsa soo sihtkaitsevööndis 8 eramaaüksust, Maltsa sihtkaitsevööndis eramaad ei ole. Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Kuna piiranguvööndi kaitsekord ei piira oluliselt maatulundusmaa eramaa sihtotstarbelist kasutamist, siis määruse jõustumisega eramaade riigile ostmise kulu ei teki. Arumetsa soo sihtkaitsevööndisse määratakse 79,3 ha eramaid, mis olid varem piiranguvööndis või hoiualal, kus kehtis 50% maamaksusoodustus. Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel toimus ajavahemikus 01.01.2015– 01.06.2016 Tarvastu valla Järveküla külas üheksa ostu-müügitehingut kogupindalaga 121,81 ha, keskmise väärtusega 2607 eurot hektar, ning Maltsa külas 13 ostu-müügitehingut kogupindalaga 21 549946_e2 148,62 ha, keskmise väärtusega 1636 eurot hektar. Seega on kahes külas toimunud tehingute alusel keskmine väärtus 2121,9 ha ning maatulundusmaa sihtotstarbega 79,3 ha suuruste kinnistute/suuruse maa-ala ostmise korral riigi poolt on selle hind u 168 275 eurot. Kaitsealale ei liideta uusi poollooduslikke kooslusi. Luhaalad, mis on pigem madalsood või kõrgrohustud, on juba kaitse all ja loodusalana on need ka toetusõiguslikud. Seega ei teki riigile uusi kohustusi. Natura 2000 võrgustiku alal ja looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis asuval erametsamaal looduskaitseliste piirangute järgimise eest ja saamatajääva tulu kompenseerimiseks on võimalik taotleda metsatoetust. Erametsamaa toetuse andmise tingimused ning kord on kehtestatud maaeluministri 22.04.2015 määrusega nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“, sealjuures on toetuse määr 110 eurot sihtkaitsevööndi metsaala ühe hektari kohta aastas ning 60 eurot piiranguvööndi metsaala ühe hektari kohta aastas. Kaitsealal on EELIS-e metsatoetuste kihi andmetel (seisuga 14.03.2016) toetusõiguslikku erametsamaad 67,2 ha. Sihtkaitsevööndisse jääb toetusõiguslikku erametsamaad ligikaudu 57,65 ha ja piiranguvööndisse 9,55 ha. Seoses piiri korrigeerimisega kaitseala lõunaosas arvatakse 3,6 ha seni toetusõiguslikku maad kaitsealast välja. Riigi kulud seoses Natura metsa toetusega suurenevad, kuna kaitseala pindala ja sihtkaitsevööndi pindala suureneb. Järveküla looduskaitseala moodustamisega arvatakse hoiualast ja piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 493 ha metsamaad. Riigimetsa Majandamise Keskuse Viljandimaa metskonna arvutuste kohaselt jääb majandusmetsa range kaitse alla võtmisel riigil metsa majandamata jätmisel saamata tulu keskmiselt 90 eurot hektari kohta aastas. Kuna hoiuala ja piiranguvööndi metsade majandamine oli ka varem kitsendatud, oli majanduspiirangutega metsade kavandatav raiemaht ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest. Eelnevat arvestades ulatub iga-aastane saamata jäänud puidutulu lisapiirangute seadmisel ligikaudu 4437 euroni. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 22 549946_e2  Vabariigi Valitsuse määruse „Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ning Tamme paljandi ja Trepimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine ” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla , kehtestada ala kaitsekord ja vajaduse korral kaitsekorda muuta . Eelnõukohase määrusega muudetakse Võrtsjärve hoiuala (edaspidi Võrtsjärve HA ) piir i ja seoses kahe vana kaitsekorraga ala osalise arvamisega hoiuala koosseisu hoiuala kaitse-eesmärke . Kehtetuks tunnistatakse hoiualaga liidetavate vanade kaitsekorraga alade kaitset puudutavad varasemad otsused. Võrtsjärve HA asub kolmes maakonnas - idaosa asub Tartumaal, lääneosa Viljandimaal ja lõunaosa Valgamaal. Eelnõukohase määrusega muudetakse Võrtsjärve HA piire nii Tartumaa kui ka Viljandimaa osas. Valgamaa osas muudatusi ei tehta. Võrtsjärve HA piiride muu tmine on vajalik kaitsealade kaitsekorra ajakohastamise ja piiride korrigeerimise tõttu. Eelnõukohase määrusega muudetakse Võrtsjärve HA Tartu maakonda jääva osa (keskkonnaregistri kood KLO2000239) kaitse-eesmärke ja piire ning liidetakse hoiualaga osaliselt senised vana kaitsekorraga alad Tamme paljand (Keskkonnaregistri kood KLO1000031) ja Trepimägi (Keskkonnaregistri kood KLO1000019) . S eoses Järveküla loodu s kaitseala moodustamisega muudetakse Võ rtsjärve hoiuala piire Viljandi maakonna osas. Sellega tagatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Võrtsjärve loodusalale (RAH0000595, EE0080524) ja Võrtsjärve linnualale (RAH0000104, EE0080571) siseriiklik kaitse. Tartu maakonnas Elva (ühinemise eelselt Rannu) vallas piirneb Võrtsjärve hoiualaga kaks kaitsealust objekti: senised vana kaitsekorraga alad Tamme paljand ja Trepimägi. Tamme paljand (Tammemõisa paljandi nime all) ja Trepimägi on algselt kaitse alla võetud Elva rajooni TSN TK 10. juuli 1957. a otsusega nr 198 „Looduskaitse korraldamisest Elva rajoonis ” . Lisaks eelnevale otsusele on Tamme paljand kaitse alla võetud ka kui maastikuline üksikelement Eesti NSV MN 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k „Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” . Trepimägi on kaitse alla võetud maastiku üksikelemendina Eesti NSV Tartu Rajooni TSN TK 9. septembri 1964. a otsusega nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis ” . Võrtsjärve hoiuala on kaitse alla võetud kolme eraldi osana, millest Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a määrusega nr 129 „Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas ” võeti kaitse alla Tartu maakonda jääv osa ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2006. a määrusega nr 125 „Hoiualade kaitse alla võtmine Viljandi maakonnas ” võeti kaitse alla Viljandi maakonda jääv osa. Võrtsjärve HA kuulub tervikuna Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve loodusala ja Võrtsjärve linnuala koosseisu. Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 2009. a korraldusega nr 148 muudeti Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldust nr 615 „Euro opa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri ” ning arvati Võrtsjärve linnu- ja loodusala koosseisu ka kaitsealused loodusobjektid Tamme paljand ja Trepimägi. Võrtsjärve HA tervikuna kuulub tähtsate linnualade (IBA, International Bird Area ) nimekirja (EE089, Võrtsjärv). Vastavalt looduskaitseseaduse § 13 lõikele 1 kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuste muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel LKS §-des 8 ja 9 sätestatut. Kuna LKS § 10 lõike 1 kohaselt võtab objekti kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus, siis kohaldades eelnimetatud paragrahve, muudetakse varasemaid otsuseid ja arvatakse kaitsealune objekt kaitse alt välja samuti Vabariigi Valitsuse määrusega. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad . Seega ei võeta käesoleva määrusega kaitse alla uusi alasid, vaid muudetakse olemasolevate kaitstavate loodusobjektide piire ja kaitsekorda. Trepimäe ja Tamme paljandi looduskaitseliselt väärtuslikuma osa Võrtsjärve hoiuala kooseisu arvamisega tunnistatakse määrusega kehtetuks n õu kogude ajast pärinevad otsused. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju (tel 740 7138, e post [email protected] ), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo j uhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558 , e-post [email protected] Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Maiu Paloots (tel 5349 4399 , e post maiu.paloots @keskkonnaamet.ee ) , keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308 , e pos t [email protected] ). Eksperdiarvamuse määruse eelnõu kohta on koostanud keskkonnaekspert Andres Tõnisson, ekspertarvamused „Tamme paljandi kaitsekorra ning Võrtsjärve linnu- ja loodusala piiri muutmine ” ning „Trepimäe kaitse alt välja arvamine ning Võrtsjärve linnu- ja loodusala piiri muutmine ” on koostanud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitse bioloog Priit Voolaid. 2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendused 2.1. Hoiuala välispiir Käesoleva määrusega muudetakse oluliselt Võrtsjärve hoiuala välispiiri Tartu maakonnas vana kaitsekorraga alade Tamme paljand ja Trepimägi asukohas ni ng Viljandi maakonnas Järveküla looduskaitseala piirkonnas. Muus osas võeti h oiuala piiritlemisel aluseks Eesti topograafia andmekogu (edaspidi ETAK ) 2016. a asta kaldajoon, maismaal kasutati lisaks katastriüksuste, sh teemaaüksuste piire ning veealal oli piiritlemise aluseks maakondadevaheline piir. Hoiuala Viljandimaal oleva lahustüki piire ei muudetud. Hoiuala maakondlikke piire Võrtsjärve akvatooriumi piires ei muudetud, need langevad akvatooriumi osas kokku maakondade piiridega. Arvestades ETAK -i täpsustunud kaldajoont ja muutunud katastrikaarti , korrigeeriti ülejäänud osas Võrtsjärve HA piire , välja arvatud järgnevatel juhtudel. Kuna Võrtsjärve ääres olevate paadikanalite puhul ei olnud vana kaardialust kasutades võimalik tuvastada hoiuala piiri esialgset täpset asukohta, kasutati hoiuala piiritlemisel kanalite juures olevate muulide järvepoolseid otsi . Need ühenda ti mõtteliste sirgetega, st h oiualast jäeti välja ümberkujundatud kaldaalaga paadikanalid, millel puudub looduskaitseline väärtus. Tartu–Viljandi–Kilingi Nõmme p õhimaantee (tee nr 92) kohal muudeti hoiuala piiri nii, et see nihutati teekatte piirilt tee katastriüksuse piirile, sest vahetult teemaa ääres puuduvad olulised loodusväärtused, mistõttu ei ole vaja teemaa sihto tstarbelist kasutamist piirata. Piirimuudatused Tartumaa osas Praegu kehtivate piiride järgi on Võrtsjärve linnu- ja loodusala koosseisu arvatud kogu vana kaitsekorraga Tamme paljand (8,6 ha ulatuses, ca 1,3 km pikkusel kaldaalal), kuid see ala ei ole hoiuala koosseisus. K aitstava elupaigatüübi liivakivipaljandi te piiride korrigeerimisega (laiendamisega kogu elupaigatüübi ulatuses , kokku ca 2,5 km ) tuleb muuta ka linnu- ja loodusala piire ning arvata kogu elupaigatüübi levimise ala hoiuala koosseisu. Tamme paljandi lõunaosas toimuv piirimuudatus, millega arvatakse kaitstavalt alalt välja 0,5 ha rohumaad (sh 0,3 ha eramaa ( mü 66601:005:0032 ja 66601:005:0035 täies ulatuses) ja 0,2 ha jätkuvalt riigi omandis olev maa), linnu- ja loodusala kaitseväärtusi ei mõjuta, sest sel alal ei ole linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku ega loodusalal kaitstavaid elupaigatüüpe. Samuti ei täida see lagendik võimaliku puhvri funktsiooni. Tamme paljandi põhjaosas liidetakse hoiualale liivakivipaljandite kaitseks ca 1,6 ha olulist kõrg kaldaala ( ca 530 m pikkusel alal , 9 eramaaüksust osaliselt ( t abel 2)), mis liidetakse ka linnu- ja loodusala koosseisu. Hoiuala piiritletakse piki kinnistutel kulgeva pinnasetee järvepoolset serva , sest see on looduses vähemuutuv objekt . Liivakivipaljandite säilimisel täidab puhvri ülesandeid kõrgkaldapealne puistu (s . h põõsastik), millest 2018. a on 5,1 ha toetusõiguslik metsamaa. Ala lõunaosas liidetaks hoiualale ca 300 m pikkusel lõigul 0,8 ha kõrgkaldaala (s . h 0,6 ha eramaad (66601:005:0096) ja 0,2 ha jätkuvalt riigi omandis olevat maad kuni nimetu pinnasteeni). Tamme paljandi osas liidetakse hoiualale kokku 9 ,4 ha , millest ca 7,7 ha on eramaa , ja see on piiritletud peamiselt kohaliku tähtsusega pinnastee kaldapoolse servaga . Tee ei jää hoiuala koosseisu kuna s ee ei ole hoiuala kaitse-eesmärkide tagamiseks vajalik. Lisaks on piiritlemise aluseks maaüksuste piirid ning maaüksuse 66601:005:0096 osas ka kõlviku (metsa) piir , mis langeb kokku kõrgkalda piiriga ( veepiiri ja kõrgkalda lae kõrguste vahe on 10 m) . Ka vana kaitsekorraga ala Trepimägi ( pindala KR-s 14,3 ha , s . h veeosa pindala 4,2 ha ) on arvatud Võrtsjärve linnu- ja loodusala koosseisu . S eoses Trepimäe maismaal asuva osa vähese kaitseväärtuse ja selle tõttu kaitse alt välja arvamise ga ning roostiku liitmise tõttu hoiualale muutub hoiuala piir ja muutuvad ka linnu- ja loodusala piirid Trepimäe osas. Võrtsjärve HA piiritlemise käigus väheneb linnu- ja loodusala olemasoleva kaitsealuse objekti Trepimäe osas ca 10, 1 ha võrra (kõik eramaa ) , s . h toetusõigusliku metsamaa pindala väheneb ca 9,1 ha. Kaitse alt arvatakse välja eramaad ( mü-d 66601:007:0496, 66601:007:0119, 66601:007:0121, 66601:007:0143, 66601:007:0144), mis olid siiani osaliselt vana kaitsekorraga ala Trepimägi koosseisus. Kavandatav piirimuudatus linnu- ja loodusala kaitseväärtusi ei mõjuta, sest väljaarvataval maismaa - alal ei ole linnuala eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku ega loodusalal kaitstavaid elupaigatüüpe. Trepimäe osas on hoiuala (linnuala, loodusala) piiritletud eelnimetatud maaüksuste Võrtsjärve - poolse piiriga ning linnustiku kaitse seisukohalt oluline roostik (riigi maa) jääb hoiualale , millega tagatakse sellele vajalik kaitse . Senist hoiuala piiri täpsustati ETAK -i (2016. aasta seisuga) alusel , kasutades Võrtsjärve kaldajoont ja maismaa osas ka eri taseme teid ning mõõdistatud maaüksuseid. Hoiuala koosseisu on arvestades elustiku , eelkõige rändlindude rändeaegsete peatuspaikade, kaitse vajadust arvatud Sangla ja Valguta pold er ning Ubesoo . R ändeteede, eriti kevadiste ja sügiseste peatuspaikade kaitse tagamine, on oluline liigikaitse seisukohast. Poldrid, olenemata sellest ka tegu on rohumaade või haritavate põldudega, ei ole elupaigatüübid loodusdirektiivi tähenduses. Nende olulisus rändlindude jaoks seisneb selles, et tegu on suurte lagedate aladega, mis võimaldavad korraga tuhandete rändlindude ohutut ööbimist ja on ühtlasi toitumisalad. Need alad on piiritletud mööda maaüksuste piire ja maaüksuste piirideks olevaid maaparandus kraav ide kaldaid, kusjuures kraavid on arvatud veetaseme reguleerimisvajadust arvestades hoiuala koosseisu . Maismaa osas muutus hoiuala piir lisaks Tamme paljandile ja Trepimäele veel ka maaüksustel , kus senine välispiir kulges kõlvikute keskel ega olnud ühtegi looduses selgelt tuvastatavat ja üheselt mõistetavat objekti või puudusid maaüksusel loodus- või linnuala tunnused (n t hoonestusala). Piiri korrigeerimine toimus seetõttu järgmistes kohtades: hoiualast jäeti täies ulatuses välja mü 66601:002:0328 (0,99 ha) ja 66601:002:0329 (1,99 ha) kaitseväärtuse kaotamise tõttu; mü 66601:002:0101, 66601:002:0280 ja 66601:002:0141 viidi piir kokku katastriüksuse järvepoolse piiriga (enne kõlvikupiir); mü 66601:003:0079 arvati välja hoonestusala, õuemaa ja osaliselt seda ümbritsev võsastuv endine põllumaa (vähenemine 17,3 ha). Piiri täpsustamiseks kasutati mõttelisi sirgeid (X 625 712,966 Y 6 466 514,109 kuni X 625 557,837 Y 6 466 438,449 kuni X 625 632,408 Y 6 466 298,015); mü 66601:003:0134 osas viidi piir kokku katastriüksuse järvepoolse piiriga (enne ebaselge kõlvikupiir; vähenemine 1 ha); mü 66601:004:0042 (vähenemine ca 0,31 ha) viidi piir kokku katastriüksuse järvepoolse piiriga (enne ebamäärane, ilma selgete maamärkideta), seejärel kasutati jätkuvalt riigiomandis oleva maa osas piiritlemiseks mõttelisi sirgeid (1)X 625 179,111, Y 6 461 129,556; X 625 186,664, Y 6 460 9 63,450; 2) X 625 186,664, Y 6 460 963,450; X 625 157,121, Y 6 460 962,450) ning edasi ETAK -i kaldajoont. Välja on jäetud kanali suue ja piirnev kaldaala. Seetõttu suurenes HA osakaal JRO maal 0,33 ha ning vähenes järgmisel alal 0,37 ha võrra, mistõttu kokkuvõttes oli vähenemine 0,04 ha; edasi viidi HA piir ca 660 m osas kokku mü 66601:001:0088, 66601:004:0358, 66601:004:0253 ja 66601:004:0373 järvepoolse piiriga, mis on ühtlasi ka ETAK -i kaldajoon , ning mü 66601:004:0070 järvepoolse piiriga (suurenemine 1,6 ha); mü 69401:001:0069 kasutati piiritlemiseks mõttelisi sirgeid (X 622 976,965 Y 6 449 459,999 kuni X 623 073,697 Y 6 449 419,452 kuni X 622 955,840 Y 6 449 028,756 kuni X 622 924,124 Y 6 449 050,131) senise piiri selgete maamärkide puudumise tõttu; mü 69401:004:0006 osas viidi piir kokku ETAK -i kaldajoonega senise piiri selgete maamärkide puudumise tõttu (vähenemine 1,2 ha); mü 69401:002:0203 ja 69401:002:0015 arvati hoonestusala ja rajatud kanalite tõttu hoiualast välja (vähenemine 2,1 ha). Võrtsjärve hoiualaga liidetakse Tamme paljand 10,47 ha ulatuses ja Trepimägi 3,8 ha ulatuses, laiendades seega hoiuala maastikul reaalselt kokku 14,27 ha võrra. Tartu maakonna piires on Võrtsjärve hoiuala pindala pärast piiride korrigeerimist põhikaardil 10 8 8 3 ,49 ha, mis on 2,1 ha suurem kui keskkonnaregistris esitatud senine hoiuala pindala Tartu maakonnas. Piirimuutused Viljandimaa osas Hoiuala piir on määratud ja kaardile märgitud võttes aluseks ETAK -i kaldajoone (2016. a asta seisuga ) ja arvesta des hoiuala senist piiri. Suurim muudatus Võrtsjärve HA Viljandimaa osas on seotud Järveküla looduskaitseala moodustamisega. Järveküla looduskaitseala moodustamise l arvati senise hoiuala koosseisust välja ca 426,1 ha Arumetsa sood (maismaad) Õhne jõe ja Võrtsjärve vahelisel alal ning Õhne jõe suudmeala. H oiuala piiri korrigeeriti nii, et see kattuks Võrtsjärve veepeegli piiriga (kaldajoonega). Hoiuala põhjaosas arvati hoiualast maaomaniku ettepanekul ja kaalutlusotsuse tulemusel väärtuste (kaitsealused liigid, elupaigatüüp jmt) puudumise tõttu välja maaüksus 89202:002:0024 (3,38 ha) ning hoiuala piir viidi kokku Võrtsjärve kaldajoonega , mis tagab tervikliku ja seetõttu väärtusliku roostiku kaitse. Maismaa osas toimus mõningane hoiuala piiri muutus lisaks Järveküla looduskaitsealale ja eelnimetatud maaüksusele veel maaüksustel , kus senine välispiir kulges kõlvikute keskel ega olnud ühtegi looduses selgelt tuvastatavat ja kaardilt üheselt mõistetavat objekti või puudusid maaüksusel loodus- või linnuala tunnused (n t hoonestusala). Kaardil märgatav piiri korrigeerimine toimus seetõttu järgmistes kohtades: mü 79703:003:0055, 79703:003:0097 ja 79703:003:0106 osas, kus seni järve roostikus kulgenud HA piir nihutati piiri selguse huvides kaldajoonele (suurenemine 1,1 ha); mü 79703:003:1481, 79703:003:1770 ja järve veepeegli osas, kus seni järve roostikus kulgenud HA piir nihutati piiri selguse huvides kaldajoonele (suurenemine 1,6 ha); mü 79703:003:0756 ja mü 79703:003:0074 vahel osas, kus seni järve roostikus kulgenud HA piir nihutati piiri selguse huvides kaldajoonele (suurenemine 2,9 ha); samal põhjusel nihutati piir kaldajoonele ca 2,8 km pikkusel rannalõigul punktist X 612 176,946 Y 6 464 560,176 kuni punktini X 612 690,637 Y 6 466 863,481 (suurenemine 19,3 ha) ning mü-l 89202:002:0046 (suurenemine 3,6 ha); samal põhjusel nihutati piir kaldajoonele ca 340 m pikkusel rannalõigul punktist X 613 880,353 Y 6 468 406,081 kuni punktini X 614 147,092 Y 6 468 532,265 ning ca 515 m pikkusel rannalõigul punktist X 614 248,200 Y 6 468 613,830 kuni X 614 703,044 Y 6 468 785,260. Viljandi maakonna osas vähenes hoiuala pindala seoses Järveküla l ooduskaitseala moodustamise ja piiri täpsustamisega Tartu – Viljandi maantee teemaa katastriüksuse arvel (piir viidi kokku katastriüksuse piiri ga ). Ka toimus mõningane pindalamuutus seoses ajakohastatud kaldajoone kasutamisega. Pärast piiri korrigeerimist on Võrtsjärve hoiuala pindala V iljandi maa konna osa 17 37 6,14 ha, mis on 402 , 76 ha väiksem kui senine keskkonnaregistris märgitud hoiuala pindala (17 778,9 ha) Viljandi maakonnas . Seega reaalselt kaitsealuste territooriumite pindala looduses ei vähenenud. 2.2. Tamme paljandi ja Trepimäe kaitse alt väljaarvamise põhjendus Kaitsealade võrgustiku kujunemise ja looduskaitsealaste põhimõtete ajaliste erinevuste tulemusena piirnevad üksteisega kolm erineva kaitsekorraga , kuid osaliselt sarnase kaitse-eesmärgiga kaitstavat loodusobjekti – Võrtsjärve hoiuala, Tamme paljand ja Trepimägi, mis kõik on ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Võrtsjärve loodusala ja Võrtsjärve linnuala osad. Objektide sarnase kaitse-eesmärgi ja asukoh a tõttu on otstarbekas nende piirid ja kaitsekord ühildada. Tamme(mõisa) paljand on kaitse alla võetud geoloogilise ( maastikulise ) objektina, millel on teaduslik ja rekreatiivne väärtus. Paljand on „ Eesti ü rglooduse r aamatu ” objekt. Praegu kehtivad piirid hõlmavad paljandite rea kõrgeimat ja visuaalselt atraktiivseimat osa (8,6 ha ca 1,3 km pikkuse lõiguna) . Kuna oli vaja täpsustada pindalaliste maastikuliste objektide kaitsekorda , tellis Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regioon 2008. a astal vastavasisulise töö, milles hinnatakse objekti seisundit ja tüübikohasust, st kas tegemist on pigem kaitsealaga või looduse üksikobjektiga. Taimo Aasma 2008 .− 2009. a asta ekspertiisile „LKK Jõgeva-Tartu regiooni kaitstavate objektide kaitsekorra muutmine ” tuginedes on Võrtsjärve ääres veepiiril kaitseväärtusega liivakivi paljandeid ca 2,2 km pikkusel lõigul. Kuna liivakivipaljandid on loodusdirektiiv i I lisa üks elupaigatüüpidest ja Võrtsjärve loodusala eesmärgiks, siis on ka Võrtsjärve hoiuala piiri korrigeerimisel seda arvesse võetud ning elupaigatüüp liivakivipaljandid lisatakse hoiuala kaitse-eesmärgiks. Seeläbi on Tamme paljandi kaitse tagatud Võrtsjärve hoiuala kaudu, mistõttu vana kaitsekorraga ala kaitse all hoidmine ei ole enam otstarbekas. Trepimägi (14,26 ha), mis on samuti „ Eesti ü rglooduse r aamatu ” objekt, on kaitse alla võetud looduslikult kauni kohana, millel on nii puhkemajanduslik kui ka teaduslik väärtus. Algselt võeti k aitse alla vaid Trepimäe maismaa osa. Seoses Võrtsjärve veepiiri füüsilise muutumisega looduslike protsesside tulemusel ja selle kajastamisega ETAK - i kaartide l on Trepimäe vana kaitsekorraga ala koosseisu arvatud ka osa roostikust. Järve kui terviku kaitse eesmärgil liidetakse Võrtsjärve hoiualaga Trepimäe Võrtsjärve akvatooriumile jääv osa ja vahetult kaldale jääv linnustiku kaitse seisukohalt oluline roostik (kokku 3,8 ha suurune ala). Kuna Trepimäe maismaa osal ei ole peale puhkeväärtuse olulist looduskaitselist väärtust (puuduvad kaitsealused liigid, ei ole loodusdirektiivi elupaigatüüpe ega olulisi maastikuelemente), tegi ekspert Priit Voolaid ettepaneku arvata vana k aitsekorraga al a Trepimä gi maismaa osas riikliku kaitse alt välja . Kattuva kaitserežiimi vältimiseks tunnistatakse kehtetuks Elva rajooni TSN TK 10. juuli 1957. a otsuse nr 198 „Looduskaitse korraldamisest Elva rajoonis ” lisa 1 „Looduskaitse alla võetud objektid Elva rajoonis“ alaosas „ Looduslikud kaunid kohad ” punkt 4, millega võeti kaitse alla Trepimägi, ja lisa 3 punkt 2, millega võeti kaitse alla Tamme paljand (Tammemõisa paljandi nime all), ning Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k „Maastiku üksikelementide , dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” lisa 1 punkt 2, millega võeti kaitse alla Tamme paljand, ja Tartu rajooni TSN TK 9. septembri 1964. a otsus e nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis ” lisa 1 „Riikliku kaitse alla võetud kohaliku tähtsusega loodusobjektide loetelu ” punkt 17, millega võeti kaitse alla Trepimägi. M enetluse tulemusena kantakse Tamme paljand ja Trepimägi keskkonnaregistrist eraldiseisvate kaitsealuste loodusobjektidena kaitse alt välja . 2.3. Kaitse-eesmärgi muutmine Vana kaitsekorraga loodusobjektide liitmisel olemasoleva Võrtsjärve hoiualaga tuleb vastavusse viia Võrtsjärve loodusala ja Võrtsjärve hoiuala kaitse-eesmärgid, st viia siseriikliku kaitstava loodusobjekti (hoiuala) kaitse-eesmärk vastavusse Natura 2000 võrgustikku kuuluva loodusala kaitse- eesmärgiga . S eetõttu täienda takse Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a määruse s nr 129 „Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas” nimetatud Tartu maakonnas oleva Võrtsjärve hoiuala kaitse-eesmärke EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50, (edaspidi loodusdirektiiv ) ) I lisa elupaigatüübiga liivakivipaljandid (8220), mis on ka vana kaitsekorraga ala Tamme paljand peamine kaitse-eesmärk . L iidetavate alade Tamme paljandi ja Trepimäe (roostiku osa) kui seniste vana kaitsekorraga alade väärtuste kaitseks sobib hoiuala kaitsekord. LKS § 4 lõike 3 alusel on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiualal on keelatud elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks on hoiuala moodustatud, ning kaitstavate liikide oluline häirimine. LKS § 14 ja § 33 lõige 1 alusel saab hoiuala valitseja keelata tegevused, kui need ohustavad või seavad ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Trepimäe ja Tamme paljandi puhul piisab hoiuala kaitsekorrast täielikult sealsete loodusväärtuste pikaajaliseks säilimiseks, kui hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ega võimaldata kahjustavaid tegevusi. Hoiuala kaitsekord suudab samas tagada ka kogu Võrtsjärve hoiualal väljakujunenud või kujunevate looduslike ja poollooduslike koosluste ning kaitstavate liikide elupaikade soodsa seisundi, samuti elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme ning eripäraste maastikuobjektide säilimise tulevastele põlvedele. Hoiuala kaitsekord on seega piisav ning proportsionaalne, et tagada kaitse-eesmärkide saavutamine. 2.4. Tehnilised muudatused Käesoleva määrusega muudetakse kaht Vabariigi Valitsuse määrust, mis käsitlevad Võrtsjärve hoiuala. Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a määruses nr 129 „Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas” asendatakse nimetatud määruse lisas esitatud kaardid „Võrtsjärve I” ja „Võrtsjärve II” käesoleva määruse lisas esitatud kaardiga „Võrtsjärve hoiuala ( lehed 2 ja 3 ) ” ning sõnastatakse ümber kolmas normitehniline märkus, mis täpsusta b kaardialuseid. Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määruses nr 125 „Hoiualad e kaitse alla võtmine Viljandi maakonnas” tehakse järgmised muudatused: asendatakse nimetatud määruse lisas esitatud kaart „Võrtsjärve hoiuala” käesoleva määruse lisas esitatud kaardiga „Võrtsjärve hoiuala ( lehed 1, 3 ja 4 ) ” ning sõnastatakse ümber kolmas normitehniline märkus, mis täpsustab kaardialuseid. 3. Menetluse kirjeldus Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 8. juuni 201 8 . a käskkirjaga nr 468 algatatud haldusmenetluses. Võrtsjärve hoiuala piirimuudatuse eelnõu avalik väljapanek toimus 25. juunist kuni 15. juulini 201 8 Keskkonnaameti Tartu ja Viljandi kontoris , ning Elva ja Viljandi Vallavalitsuses. Teade Võrtsjärve hoiuala piirimuudatuse eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 26.06.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded (teade nr 1311863) , 25.06. 201 8 üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ning 21.06.2018 maakondlik u s ajaleh es Tartu Postimees ja 23.06. 201 8 maakondlik u s ajaleh es Sakala . Kaitse-eeskirja eelnõuga sai tutvuda Keskkonnaameti veebilehel ning Elva ja Viljandi valla kodulehel. LKS §-s 9 sätestatud menetluse käigus saadeti 120 kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku toimumise kohta väljastusteatega kiri , mille le oli lisatud määruse eelnõu . Kirjas oli info, kus saab tutvuda määruse seletuskirja ja kaarti ga. Pärast kirjade hoiutähtaja lõppu tagastati Ke skkonnaameti le 20 kirja, millele adressaadid järgi ei läinud , kusjuures ühele maaomanikule saadeti tema palvel materjalid pärast avaliku väljapaneku lõppu. Kuna määrusega ei kehtestata uusi piiranguid, otsustas Ke skkonnaamet mitte korraldada täiendavat avalikku väljapanekut ning loeb, et Võrtsjärve hoiuala piiride korrigeerimisest on piisavalt teavitatud. Teade hoiuala piiride muutmise eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta, m ääruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga 25 eraomanikule, riigimaa esindaja te le Riigimetsa Majandamise Keskus ele ja Maanteeametile ning Elva ja Viljandi Vallavalitsusele . Kirjas paluti avaldada arvamust, teha ettepanekuid ja esitada vastuväiteid hoiuala piiride muutmise eelnõu kohta . Kirjas oli märkus, et kui Keskkonnaamet ei ole tähtaja jooksul postitatud vastust saanud, loetakse menetluseosaline hoiuala piiride muutmise ning Tamme paljandi ja Trepimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine eelnõuga nõusolevaks. Kirjas tegi Keskkonnaamet looduskaitseseaduse § 9 lõike 4 punkt 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta (koosolekuta) ning märkus, et k ui ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks ei ole esitatud vastuväidet menetluse läbiviija ettepanekule mitte korraldada kaitse alt väljaarvamisel avalikku arutelu, siis avalikku arutelu ei korraldata. Ühtegi kirjalikku ettepanekut avaliku arutelu vajalikkuse kohta ei esitatud ning avalik ku arutelu ei toimunud . Kirjalikult saadeti Keskkonnaametile üks arvamuse avaldus ja viis e ttepanekut , millest võeti arvesse kaks ettepanekut, ühte ettepanekut arvestati osaliselt ja kahte ettepanekut ei arvestatud. Maaomanikelt laekunud märkus ed ja ettepaneku d ning nende arvesse võtmise või arvesse võtmata jätmi n e on esitatud tabel is 1. Keskkonnaamet on vastanud ettepanekute tegijatele kirjalikult. Tabel 1. Maaomanikelt laekunud seisukohad vastuseks Keskkonnaameti poolt avaliku väljapaneku perioodil väljasaadetud kirjadele Arvamuse esitaja seos eelnõuga Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus Maanteeamet Maanteeamet tegi ettepaneku arvesta da Võrtsjärve hoiuala piiri korrigeerimisel vajadusega tagada riigimaanteedel nähtavus ja vajalike hooldustööde tegemise võimalusega. Keskkonnaamet on Võrtsjärve hoiuala piiri korrigeerimisel arvestanud vajadusega tagada riigimaanteedel Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme p õhimaantee l (tee nr 92) ja Sangla Rõngu teel (tee nr 47) nähtavus ning seetõttu muudeti hoiuala piiri varasemaga võrreldes nii, et see viidi kokku tee katastriüksuse piiri ga. Maaomanik kinnistu 89202:002:0024 Maaomanik tegi ettepaneku arvata tema kinnistu hoiualast välja sellises ulatuses, et hoiuala piiriks oleks Võrtsjärve veepiir. Ettepanekuga arvestatud. Ke A kaalus nimetatud ettepanekut nii loodusala kui ka linnuala kriteeriumite seisukohast. Arvestades, et maaüksusel ei ole säilinud luhaala ja sellel puudub puistu vanuse tõttu ka taastamisväärtus, samuti ei ole alal Keskkonnaregistris registreeritud kaitsealuseid liike, pöördus Keskkonnaamet ala olulisuse hinda miseks arvamuse saamiseks Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitseekspertide poole. Tuginedes 2017. a läbi viidud Võrtsjärve Natura 2000 linnuala inventuuri tulemusele oli EOÜ arvamusel, et nimetatud piirkonnas on kaitsekorralduse seisukohalt olulised linnud hüüp ja roo-loorkull, kes vajavad pesitsemiseks suuri rooalasid. Kõnealusel katastriüksusel oleks potentsiaalselt võimalik roogu niita umbes 0,75 ha suurusel maismaa-alal, mis hüübi ja roo-loorkulli elupaikade kaitset silmas pidades on ebaolulise mõjuga, sest (a) potentsiaalselt niidetav ala on väga väike ja (b) see asub nn üleminekualal (järve pool roostik, maismaa pool võsastuv-metsastuv niiske niit) , kuid linnustiku seisukohalt on oluline vees kasvav vana roostik. Seega ei saa maaüksuse 89202:002:0024 rannaosa pidada hüübile ja roo-loorkullile oluliseks elupaigaks ja ala väljaarvamine ei kahjusta nende liikide elupaika. Kuna muude tegevuste osas jäävad kehtima ranna ja kalda kaitse piirangud, siis maaüksuse väljaarvamisel hoiualast /linnualast/loodusalast negatiivset mõju Võrtsjärve ei ole. Maaomanikule teatati , et ala väljaarvamisel hoiualast ja Natura 2000 alast lõpetatakse maamaksusoodustus ja ei ole võimalik taotleda Natura erametsatoetust . Maaomanik Kinnistud 66601:002:0072 ja 66601:003:0182 Maaomanik tegi ettepaneku kaaluda talle kuuluvate maaüksuste väljaarvamist hoiualast, sest maaüksused ei asu Sangla poldri koosseisus, endised rohumaad on küntud põldudeks, maaüksused paiknevad tiheda liiklusega maantee ääres ning läheduses asub mobiilimast, mistõttu ala ei ole enam lindudele sobiv. Ettepanekuga ei arvestatud, Maaomanikule selgitati h oiualade kaitse ja kasutamise korda tuginedes LKS §-dele 32 ja 33 . Samuti tutvustati Sangla poldri olulisust linnustikukaitse seisukohast lähtuvalt. Poldrid lülitati Võrtsjärve hoiuala koosseisu rändlindude rändeaegsete peatuskohtade kaitseks. Rändeteede, eriti kevadiste ja sügiseste peatuspaikade kaitse tagamine, on oluline liigikaitse seisukohast. Nende olulisus rändlindude jaoks seisneb selles, et tegu on suurte lagedate aladega, mis võimaldavad korraga tuhandete rändlindude ohutut ööbimist ja on ühtlasi toitumisalad. Kuna maaüksuste sihtotstarbeline kasutamine ei ole hoiualasse kuulumise tõttu piiratud, siis ei pea KeA vajalikuks nende väljaarvamist hoiualast. Maaomanik Kinnistud 66601:003:0050 66601:003:0052 66601:003:0053 Maaomanik ei nõustu Võrtsjärve hoiuala piiri muutmisega endale kuuluvatel kinnistutel, sest see võib vähendada kinnisomandi väärtust ja kaasa tuua vastuolu eelnimetatud kinnistute detailplaneeringuga. Samuti pakkus maaomanik riigile kompromisslahendusena võimaluse osta oma kinnistud. Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. Kinnistud 66601:003:0050 ja 66601:003:0052 jäetakse hoiualast välja, sest KeA ei olnud teadlik 2011. a kehtestatud detailplaneeringust. Detailplaneeringu põhijooniselt selgus, et 2006. a kulges Võrtsjärve hoiuala piir nende katastriüksuste ulatuses mööda kaldajoont ja seda ei ole vajalik muuta. Nimetatud kinnistute osas puudub ka märgatav astang. Kinnistul 66601:003:0053 on kaldaastang märgitud ka 2010. aastal hoiuala osaks ja hoiuala piir kulges osaliselt mööda kaldaastangul olevat teed. S eetõttu korrigeeritakse HA piir ainult viimati nimetatud maaüksusel eesmärgiga tagada elupaigatüübi liivakivipaljandi kaitse nii, et piir oleks ka kaardil ja looduses selgelt arusaadav . HA piir kulgeb k innistu 66601:003:0053 osas mööda pinnasetee läänepoolset serva nii, et tee ei jää hoiualale, edasi mööda kinnistu põhjapiiri kuni , 66601:003:005 2 edelanurgani, sealt mööda 66601:003:005 0 ja 66601:003:0052 läänepoolset piiri kuni kinnistuni 66601:003:0 154 . Maaomanikule selgitati, et supluskohas asuv roostik jääb väljapoole tema kinnistu piiri, mistõttu hoiualal pilliroo eemaldamise võimalus ja tingimused tuleb enne mainitud tegevuse läbiviimist hoiuala valitsejaga täpsustada . Maaomanikule selgitati, et r iik ei kasuta tema poolt väljapakutud kompromissettepanekut osta nimetatud kinnistud, sest antud juhul ei ole tegu oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist piirava kaitse korraga. Maaomanik (endine Puna talu) Kodanik soovis Tamme paljandi piirkonda taastada paadi vettelaskmise kanalit ja supluskoha ning pidas vajalikuks selle sooviga kaitse-eeskirjas arvestada. Ettepanekuga ei arvestatud . Kodanikule selgitati, et tema kinnistu ( 66601:003:0154) ei asu Võrtsjärve hoiualal, vaid kinnistu piirneb sellega nii, et kinnistu piir on ühtlasi ka Võrtsjärve hoiuala piiriks. Seetõttu ei ole tema kir jal puutumust Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmise ning Trepimäe ja Tamme paljandi kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamise menetlusega. Kodanikule selgitati kirjas kuidas on võimalik supluskohta taastada ning milline on tegevuste järjekord lautri või kanali rajamisel. Maaomanik Kinnistu 66601:004:0210 Maaomanik palus kahes KeA-le saadetud kirjas selgitada mitut määruse eelnõu seletuskirjaga seotud teemat , sh (1) miks Tamme paljand ja Trepimägi kaitse alt välja arvatakse, (2) mida mõeldakse Võrtsjärve veepeegli kaitsmise all, (3) miks on hoiuala koosseisus poldrid, (4) kuidas tema maaüksus on seotud hoiualaga ja mis väärtused sellel on . Samuti tundis kodanik huvi (5) millest lähtutakse kirjavahetuse ametisiseseks kasutamiseks määramisel. Kodanikule selgitati , et (1) nn vana kaitsekorraga pindalaliste ma astikuliste objektide kaitsekorra ja piiride täpsustamiseks tellitud eksperthinnangu alusel osutus otstarbekaks Tamme paljandi kui olulise elupaigatüübi liitmine hoiualale ja topeltkaitse vältimiseks kustutatakse ala eraldi objektine keskkonnaregistrist. Trepimäe maismaa osal ei ole peale puhkeväärtuse olulist looduskaitselist väärtust (puuduvad kaitsealused liigid, ei ole loodusdirektiivi elupaigatüüpe jmt), mistõttu jäetakse hoiuala koosseisus kaitse alla ainult linnustiku kaitse seisukohalt oluline roostik ; (2) s eletuskirjas on kasutatud sõna „veepeegel“ veeala tähenduses. Võrtsjärve kui veekogu kaitse veepeegli ulatuses on ainult üks , kuigi kõige suurem , osa kogu Võrtsjärve hoiuala kaitsest ; (3) Võrtsjärve hoiuala kaitse-eesmärk on rändlinnuliikide elupaikade kaitse , st nii pesitsusalad e kui ka rändeaegse te peatuspai kade kaitse . P oldrialad on hoiuala koosseisus eelkõige rändeaegsete sobivate peatuspaikade tõttu; (4) tema maaüksusele jääb rannaastang ja selle alla kitsa ribana otseselt Võrtsjärve veetaseme kõikumisest mõjutatud põõsastik ja roostik. Nimetatud põõsastik ja roostik on levinud laiemal alal kui ainult nimetatud kinnistul ning vahetu kalda ala on oluline lindude pesitsuspaigana ja toitumisalana , mistõttu kinnistust on hoiual a koosseisu arvatud just kaldaastangu alune ja Võrtsjärve veetasemest sõltuv ala; (5) avaliku teabe seadusest tulenevalt lähtub KeA preventiivsuse põhimõttest ja ei võimalda maaomandi kohta käivate andmete, isiku aadressi, kontaktandmete jmt avalikku kasutamist. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud EÜ nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7 − 50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusl iku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7 − 25). EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võ rgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euro opa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 65 tulenevalt hõlmab hoiuala Võrtsjärve linnuala ja lisa 1 punkti 2 alapunktist 511 tulenevalt hõlmab hoiuala Võrtsjärve loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõ ju loodusala ja linnuala kaitse eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Võrtsjärve loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile nr 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2017 otsusega 2018/41 , millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu üheteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(201 7 ) 8255 all), ELT L 1 5 , 19 .01.201 8 , lk 199 − 350 ) . Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide , kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Võrtsjärve hoiualal on olulisteks kaitse-eesmärkideks mitme linnudirektiivi I lisas nimetatud linnulii gi kaitse. Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek Võrtsjärve loodus- ja linnuala piiride muutmiseks, mis viiakse vastavusse Võrtsjärve hoiuala piiridega. Võrtsjärve loodus- ja linnuala piiride muutmisel uusi maaüksuseid Natura 2000 võrgustiku alade hulka ei lisandu, kuid 10 era maaüksusel, mis on seotud liivakivipaljanditega, suureneb nii hoiuala kui ka linnu- ja loodusala pindala (osakaal) ning kolm juba linnu- ja loodusalal olevat era maaüksust lisandub hoiuala koosseisu (tabel 2). Loodus- ja linnualast jäävad väärtuste puudumise tõttu välja järgmised Trepimäega seotud maaüksused : 66601:007:0496, 66601:007:0119, 66601:007:0121, 66601:007:0143 ja 66601:007:0144 ning Tamme paljandiga seotud maaüksused 66601:005:0032 ja 66601:005:0035 (kokku 10,4+0,32 ha, s.o 0,1%). Trepimäe osas ei jää hoiualale eramaid. Tabel 2. Kaitstava territooriumi osakaalu muutus Tamme paljandil maaüksuste kaupa (maaüksused 2016. a asta seisuga) Maaüksuse tunnus Maaüksuse kogupindala (ha) s.h HA, LiA ja LoA pindala (ha) HA, LiA ja LoA lisanduv pindala (ha) Ainult HA -le lisanduv pindala (ha) Tamme paljand 1 . 66601:003:0053 2,36 0,1 0,08 0 2 . 66601:003:0043 2,74 0,1 0,06 0 3 . 66601:003:0054 1,97 0,1 0,02 0 4 . 66601:003:0055 1,98 0,1 0,04 0 5 . 66601:003:0056 1,97 0,06 0,07 0 6 . 66601:003:0045 3,40 0,12 0,22 0 7 . 66601:003:0046 3,19 0,1 0,34 0 8 . 66601:003:0178 5,0 0 0,78 0 9 . 66601:003:0100 19,87 0,02 0,29 0 10 . 66601:005:0096 5,64 0 0,57 0 1 1 . Riigi maa 0,19 0 0,19 0 Kokku 0,7 2, 66 sh eramaad 2,47 0 s.h LiA ja LoA pindala (ha) 1 2 . 66601:005:0017 14,75 0,65 0 0,65 1 3 66601:005:0018 5,54 0,95 0 0,95 1 4 . 66601:005:0011 100,50 3,6 0 3,6 1 5 . Riigi maa 1,5 1,5 Kokku 6,7 sh eramaad 5,2 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju looduskeskkonnale on positiivne, sest Võrtsjärve HA kaitse-eesmärkide täiendamine loodusdirektiivi elupaigatüübiga liivakivipaljandid aitab kaasa väärtuslike elupaikade säilitamisele ja nende soodsa seisundi saavutamisele. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Tamme paljand ja Trepimägi on juba riikliku kaitse all; osa eelnimetatud aladest arvatakse kaitse alt välja ning uue alana võetakse kaitse alla vaid ca 3 ha, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Võrtsjärve HA on juba kaitsealune loodusobjekt. Selle kasutamise kord piiri korrigeerimise tõttu ei muutu. Piir muutub täpsemaks peamiselt Võrtsjärve HA ja järve akvatooriumi piire kooskõlla viies. Seetõttu puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Keskkonnaametile teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus esitati /ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute teostamist. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmär k saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud eelnõuga. Planeeringuseaduse (edaspidi PlanS ) § 92 lõike 1 kohaselt vaatab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu iga viie aasta tagant üle. Üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle õigusaktidest (sh kaitse-eeskirjast) tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus ( PlanS § 92 lõike 2 punkt 4) ning muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused ( PlanS § 92 lõike 2 punkt 6). Kuna hoiuala piire täpsustatakse ja kolme loodusobjekti kaitsekord muutub , siis tuleb valdade ühinemisjärgsel Elva ja Viljandi valla volikogu koosseisul hoiuala piirimuutus üle vaadata ja teha muudatused, st kanda üldplaneeringusse hoiu ala uus välispiir . Kuna hoiuala piiri muutmine ei muuda otseselt Võrtsjärve kaldaalal piiranguid rangemaks , siis määruse kehtestamisest tulenev mõju ei ole oluline. Vastavalt maamaksuseaduse § 4 lõikele 2 makstakse hoiuala maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Tamme liivakivipaljandite ja Trepimäe liitmisel Võrtsjärve hoiualaga suureneb hoiuala pindala 10,4 ha, s.o ca 0,04%. Kuna nii Tamme paljandil kui ka Trepimäel kehtib samuti maamaksusoodustus 50%, siis on maamaksutulu muudatused Elva vallas marginaalsed. Viljandi vallas kaob seoses maaüksuse 89202:002:0024 väljaarvamisega hoiualast sellelt maamaksu soodustus 3,38 ha-lt, kuid om avalitsuse tulu on marginaalne. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 on õigus pärast määruse muutmise kinnitamist algatada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, riigile omandamist kinnisasja harilikule väärtusele vastava tasu eest. Käesolev k ehtestatav hoiuala kaitserežiim ei sätesta olulisi piiranguid ning seetõttu ei ole ka vajadust maad riigile omandada. H oiualal, mis on ühtlasi Natura 2000 loodusala, saab taotleda metsatoetust 60 eurot toetust alal asuva ühe hektari metsaala kohta. Seoses Trepimäe väljaarvamisega hoiualast ja loodusalast väheneb toetusõigusliku maa pindala Tartumaal vähemalt 9,1 ha ja Viljandimaal 0,7 ha . Hoiualale jääb Tartumaal ja Viljandimaal toetusõiguslikku erametsamaad EELIS - e metsatoetuste kihi andmetel (seisuga 11. 10 . 201 8 ) kokku 97,9 ha. Hoiualal on EELIS - e poollooduslike koosluste toetuste andmebaasi andmetel alates 2007. a astast olnud 5,7 ha toetust vajavaid poollooduslikke kooslusi. Kehtiv toetusmäär poollooduslike koosluste hooldamiseks on 185,98 eurot hektari kohta aastas (2016. a asta seisuga). Poollooduslike koosluste hooldamisega seoses ei kaasne riigile määruse kehtestamisega lisa kulusid, kuna hooldatava ala maht võrreldes varasemaga ei suurene. Vastavalt RMK Tartumaa metskonna metsa majandamise kavale aastani 2022 ulatub iga aastane range kaitse tõttu saamata jäänud puidukasutuse tulu ligikaudu 156 euroni hektari kohta aastas. Seoses kaitsekorra muudatusega Tamme paljandil ja Trepimäel arvatakse kaitse alt arvutuslikult välja 8,3 ha metsa, mis kõik kasvab Trepimäel ja kuulub eraomandisse. Tamme paljandil kasvav mets jääb kitsa ribana hoiuala koosseisu paljandi puhveralana. Sellest 4,83 ha kuulub eraomandisse ja 1,5 ha kasvab (jätkuvalt) riigiomandis oleval maal. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lõike 1 punktile 1 ja lõikele 2 on Võrtsjärve rannal 200 m laiune piiranguvöönd, kus metsade kaitse - eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine ning seetõttu on keelatud lageraie. Arvestades eeltoodut ei too metsade väljaarvamine kaitse alt kaasa riigi metsatulude suurenemist. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. 6. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.