dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse 14257000297 lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 29. mai 2015
Viit
LÄRP-0/15/434
Registreeritud
29. mai 2015
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÄRP-0/2015
Vastutaja
Merje Leemets (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Paide)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 14257000297 lõpetamise määrus.pdf175 KB

Sisu (failidest)

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 28.05.2015 Haapsalus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Agnes Ollema- Barndõk Kriminaalasjade numbrid: 14257000297 Kuritegude kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: TS Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 14257000297, milles Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse uurija Karmo Andres alustas 12.12.2014 karistusseadustiku /edaspidi KarS/ 121 tunnustel menetluse selle kohta, et 12.detsembril 2014 kella 10.20 ajal kasutas Haapsalu linnas XXX tn Y asuva WWW Kooli territooriumil TS füüsilist vägivalda alaealise AAA suhtes, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Toimikumaterjalidest tulenevalt on kriminaalasjas TS’ile esitatud kahtlustus selles, et tema 12.detsembril 2014 kella 10.20 ajal, viibides Haapsalu linnas XXX tn Y asuva WWW Kooli territooriumil, kus hoovis tekkinud sõnavahetuse käigus haaras neljateistkümneaastasel AAA’l käega kinni kaela piirkonnast ja tõukas kannatanu peaga vastu koolimaja seina, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu AAA’le füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühemaajalise tervisekahjustuse – punetuse ja pigistusjäljed kaela piirkonnas. Sellise tahtliku tegevusega TS, kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu ning lühemaajalise tervisekahjustuse põhjustanud vägivallateo tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o kuni 31.12.2014 kehtinud karistusseadustiku kohaselt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku kohaselt KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma kahtlustavana ülekuulamisel 05.02.2015 tunnistab TS vägivalla kasutamist AAA suhtes, kuid väidab, et haaras AAA’l käega kaela piirkonnast kinni ja surus ta vastu seina, kuid rohkem tema suhtes midagi ei teinud, kusjuures konflikti põhjuseks oli eelkõige AAA provotseeriv käitumine ja ropp sõnakasutus. TS lisab veel, et vabandas järgmisel päeval direktori kabinetis AAA ema ees oma käitumise pärast /tl 23-25/. Nimetatud kuriteo toimepanemisega TS AAA’le varalist kahju ei tekitanud, mistõttu kannatanu poolt tema vastu kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole /tl 11-12/. Küll aga on TS’i poolt AAA’le tekitatud tervisekahjustuste tõttu Eesti Haigekassa poolt tasutud osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuse osutajale, s.o Sihtasutusele Läänemaa Haigla ravikulusid summas 31,11 eurot, mistõttu on Eesti Haigekassa antud juhtumiga seoses kandnud kulutusi summas 31,11 eurot /tl 10/, mis tuleb hüvitada. Eesti Haigekassa arvelduskonto number on EE631010022088784002 SEB Pangas. Andmed kohtueelse kriminaalmenetluse kulude kohta: Käesolevas kriminaalasjas puuduvad kohtueelse kriminaalmenetluse kulud. Andmed asitõendite kohta: Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. Andmed kohaldatud tõkendite kohta: Kriminaalasjas on TS suhtes 05.veebruaril 2015 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld /tl 27/. Ülaltoodust nähtub, et TS’i poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuna seaduseandja on antud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse ja vangistuse konkretiseerimata alammääraga, on seaduseandja arvates tegemist kuriteoga, mille puhul isiku süü ei ole suur, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad alati ka isiku väiksemale süüle. Kahtlustatav on ülekuulamisel põhjendanud oma tegevuse tagamaid, on kahetsenud oma käitumist ning KarS § 57 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. TS on kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi ning isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ja tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Lisaks sellele ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus. Kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Seega on antud juhul KarS § 56 lõikes 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke võimalik veel saavutada TS’i kriminaalvastutusele võtmata, mistõttu esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused tema osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. Toimikumaterjalidest tulenevalt omab TS kindlat töökohta ning ta on prokurörile teatanud, et taotleb endale kriminaalmenetluse lõpetamise korral rahalise kohustuse määramist. Eeltooduga seoses määran TS’ile kohustuseks maksta riigituludesse 500 (viiesaja) euro suurune rahasumma. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 28.oktoober 2015.a. TS’ile on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja alluvusse saadetuna. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206 määran: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 14257000297 menetlus TS osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:  Panna TS’ile kohustus tasuda 500 (viissada) eurot riigituludesse. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 28.oktoober 2015.a;  Panna TS’ile kohustus tasuda Eesti Haigekassale kannatanu AAA ravikulud kogusummas 31,11 eurot (kolmkümmend üks eurot ja 11 senti). Eesti Haigekassa arvelduskonto number on EE631010022088784002 SEB Pangas. Kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 28.juuni 2015.a; 3. Tõkendi tühistamine: TS suhtes 05.veebruaril 2015 kriminaalasjas tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud esemed. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasjas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile edastatud TS’i DNA proovi võtmise vorm ja DNA proov ning sõrmejälgede kaart, kuid kuna KrMS § 206 lg 31 kohaselt tuleb eelpoolnimetatud andmed kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA- registrist vaid KrMS § 200 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul ning käesoleval juhul lõpetatakse menetlus TS’i suhtes KrMS § 202 lg 7 alusel, siis puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 6. Vahistuse andmed: kriminaalasjas ei ole kellegi suhtes vahistamist kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata alaealisele kannatanule AAA’le ja tema seaduslikule esindajale BBB’ele ning kahtlustatavale TS’ile. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Sadama 21 Haapsalu, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud telefoni teel 4720042. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188. 11. Käesoleva määruse koopia saata teadmiseks Eesti Haigekassa esindajale. Agnes Ollema-Barndõk Menetlustoimingus osalejaile on selgitatud, et vastavalt KrMS §-le 214 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kahtlustatav TS, tutvunud määrusega, avaldas: ________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________/TS/ /kuupäev ja allkiri
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →