Kriminaalmenetluse 14267000530 lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 19.05.2015 Pärnus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Agnes Ollema- Barndõk Kriminaalasjade numbrid: 14267000530 Kuritegude kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: MR Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 14267000530, milles Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse nooremuurija Maarit Sofia Eisenberg alustas 27.10.2014 karistusseadustiku /edaspidi KarS/ 121 tunnustel menetluse selle kohta, et 27.10.2014 kella 16 ajal Pärnu linnas XXX tänav Y asuva WWW ujula pesuruumis tungis MR kallale alaealisele AAA’le, keda sakutas juustest, raputas kaelast ja lõi lahtise käega vastu nägu, millega tekitas AAA’le füüsilist valu ja tervisekahjustusi. MR’ile on kriminaalasjas esitatud KarS § 121 järgi kahtlustus selles, et tema 27.10.2014 kella 16 ajal Pärnu linnas XXX tänav Y asuva WWW ujula pesuruumis tungis kallale alaealisele AAA’le, keda lõi ühe korra lahtise käega vastu kannatanu parempoolset põsesarna, võttis ühe korra pigistava haardega kinni kannatanu kõri piirkonnast ning ühe korra haaras kinni kannatanu juustest ja sakutas nendest, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu AAA’le füüsilist valu ja tervisekahjustusi – marrastused vasemal sarnal ning muljumisjäljed ja marrastused kaelal. Oma kahtlustavana ülekuulamisel MR end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Samas tuleb MR’i käitumisele hinnangut andes juhtida tähelepanu asjaolule, et isiku kahtlustamiseks KarS § 121 järgi, s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemises, on oluline see, et isik, kelle suhtes teatud vägivallategu toime pandi, sai selle tagajärjel füüsilist valu ning ei ole oluline see, kas see valutunne tekitati löömise, tõukamise või hoopiski juustest tirimise tagajärjel. Kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt on siiski alus arvata, et MR kasutas alaealise AAA suhtes 27.10.2014 Pärnu linnas XXX tänav Y asuva WWW ujula pesuruumis sellist füüsilist vägivalda, mille tagajärjel põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, mistõttu ka tuleb kvalifitseerida tema käitumine kriminaalasjas kehalise väärkohtlemisena, s.o KarS § 121 järgi. Kriminaalasjas on esitanud MR’i lepinguline kaitsja PR taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks kriminaalmenetluse seadustiku /edaspidi KrMS/ § 202 alusel, sest kaitsja leiab, et: „Vastavalt KarS § 56 lg.1 on karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samu asjaolusid tuleb arvestada ka KrMS § 202 lg.1 alusel menetluse lõpetamise kaalumisel. MR’ile süüks arvatav tegu ei ole raske. KarS § 121 nägi 27.10.2014.a. kehtinud redaktsioonis sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Oluline on, et praegu kehtiva KarS redaktsiooni järgi oleks tegu kvalifitseeritav § 121 lg.1 järgi, mille eest on ette nähtud veel kergem karistus - rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus, st õiguslik hinnang teole on karistusõiguse revisjoniga leevenenud. Seega on MR’ile süüks arvatav tegu teise astme kuritegu, millel ei ole ette nähtud vangistus alammäära ning mille võib KrMS § 202 lg.7 alusel lõpetada prokurör. Lisaks sellele, et MR’ile süüks arvatav kuritegu on õiguslikult väikese raskusega, ei olnud ta raske ka oma faktilise väljenduse tõttu. Kuigi MR’ile on kahtlustusega süüks arvatud ka kannatanule tervisekahjustuste – marrastused põsesarnal ja kaelal, tekitamine, ei põhjustanud need tervisekahjustused koolist puudumist õigustavat kehalist haigust. Sama KarS § 121 kuriteokoosseisu järgi kuuluks karistamisele ka selline tervise kahjustamise põhjustamine, millega põhjustatakse isikule kehaline haigus kuni 4 kuuni, sest Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8'1 p.1 näeb ette, et raske tervisekahjustuse tekitamisega on tegu juhul, kui sellega põhjustatakse kehaline haigus kestusega vähemalt 4 kuud. Ülaltoodud tähendab, et MR’ile süüks arvatud tegu on kerge isegi KarS § 121 süüteokoosseisu nö normisisese mõõdupuu järgi. Tegu on materiaalses tähenduses kerge ka selle tõttu, et kahtlustuses kirjeldatud teoga ei ole tekitatud kellelegi varalist kahju ning asjas ei ole esitatud tsiviilhagi. MR möönab, et ta võis AAA’d ujula riietusruumis patsist kinni hoida, kuid ta ei soovinud sellega kannatanule valu tekitada, st tal ei olnud tahtlust tagajärje suhtes, ning ta hoidis kannatanu juustest üksnes sellest, et takistada AAA’l võimalik ära jooksmine, et ta saaks oma jutu – riidlemise MR’i lapse BBB löömise ja varasema kiusamise eest lõpetada. MR kahetseb seda ja leiab, et õigem olnuks tema lapse löömise pärast politsei kutsuda. MR tunnistab oma vastutust ja on selle tõttu valmis ning nõus kandma KrMS § 202 lg.2 ja lg.7 alusel prokuröri määratud kohustusi. MR’i süü ei ole suur, sest tema käitumine lapsevanemana on inimlikult mõistetav. MR on andnud 27.10.2014.a. konflikti kohta ütlused, et ta läks ujulasse AAA’ga riidlema selle pärast, et ta laps BBB helistas ja kaebas, et AAA oli löönud BBB’d rusikaga näkku. MR oli BBB’elt ka varem kuulnud, et AAA pidi koolis teisi lapsi jalaga lööma ning AAA oli MR’i last BBB’ed ka varem löönud. Rõhutan, et siin pole tegu lihtsalt löömise või tutistamise või muul viisil ühe lapse poolt teisele lapsele valu tegemisega, vaid sellega, et alles 8 aastane tüdruk lööb teist endaealist väikest tüdrukut eale ja soole mitteomaselt rusika ja jalaga. Löömine rusika ja jalaga näitab löömise erilist küünilisust ning oma tegevuse tähenduse täielikku mittemõistmist. Pärnu ZZZ koolist AAA kohta antud iseloomustusest nähtub, et juba esimese klassi sügisel 2013. aasta septembris ilmnesid probleemid AAA käitumises – korrale mitte allumine ja teiste laste löömine. Ka kaasõpilaste vanemad on pöördunud kooli poole kaebustega, et AAA lööb teisi lapsi. Vaatamata kõigi osapoolte (kool, vanemad, psühholoog) pingutustest probleemid jätkusid. Neid asjaolusid arvestades on MR’i käitumine – pöördumine 27.10.2014.a. isiklikult AAA poole ja temaga valjusti riidlemine, mõistetav, põhjendatud ja oma lapse huvides vajalik. Kaitsja ei õigusta siinjuures omakohut ega laste, sealhulgas võõraste laste füüsilist kasvatamist. PKS § 116 lg.2 näeb ette, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). PKS § 124 sätestab isikuhooldusõiguse sisu - isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Muuhulgas sisaldab see isikuhooldusõigus mitte õigust, vaid kohustust kaitsta oma last korduva vägivalla eest. Olukorras, kus tema last on kiusatud ja lapsele on eri kordadel füüsilist valu tekitatud, see on jätkunud ja muutunud aja jooksul raskemaks kuni rusikaga näkku löömiseni välja ning kiusava lapse lapsevanem, kool ega psühholoog pole aasta jooksul suutnud kiusajat õiguskuulekale käitumisele suunata ega vägivalda lõpetada, siis võis laps BBB heaolu tagamiseks olla MR’i poolt AAA poole pöördumine möödapääsmatu, sest mida muud saab üks lapsevanem oma lapse heaolu kaitseks teha, kui kool, psühholoog ja kiusaja lapsevanem ei saa kiusajast lapsest jagu. Käitumine sellises olukorras oma lapse kaitseks ja reaktsioonina kannatanu poolt toime pandud õigusvastasele teole on muuks vastutust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg.2 tähenduses. AAA iseloomustusest nähtuv asjaolu, et AAA käitumine on viimase paari kuu jooksul paranenud, võib viidata ka sellele, et riid MR’iga on hoolimata oma negatiivsetest aspektidest mõjutanud last kasvatuslikult positiivselt. MR on varem täielikult karistamata ja kõrgharidusega inimene, erialalt QQQ. Õigusrikkumiste toimepanemine ei ole talle omane ja uute süütegude toimepanemise risk on sisuliselt olematu. Seetõttu ei ole kriminaalmenetlus vajalik ka tema tulevaseks õiguskuulekaks käitumiseks. Kriminaalmenetluse lõpetamine on ka kannatanu AAA tegelikes huvides, sest kriminaalasja lahendamisel kohtuistungil tuleks kannatanu kohtuistungil üle kuulata ja muuhulgas puudutaks kohtulik uurimine ka tema ja BBB vahel nii 27.10.2014.a. toimunud konflikti ning sellele eelnenud BBB rusikaga löömist kui ka varasemaid AAA vägivallajuhtumeid, kui 27.10.2014.a. konflikti põhjuseid. MR’i kaitsja on esitanud 18.02.2015.a. taotluse alaealise kannatanu ja alaealiste tunnistajate täiendavaks ülekuulamiseks ning kriminaalmenetluse jätkumise korral tuleks nii kannatanu kui tunnistajad hiljemalt kohtus täiendavate asjaolude osas üle kuulata. Muuhulgas üle kuulata eeluurimisel antud ütlustes olevate olemuslike vastuolude osas. See oleks kriminaalasja igakülgse ja objektiivse uurimise jaoks hädavajalik, kuid kahjustaks vääramatult ka kannatanut. Samuti puudub kriminaalmenetluse jätkamise suhtes avalik menetlushuvi. KrMS kommenteeritud väljaandes § 202 kommentaaride p.8 alapunktides on selgitatud, et avalik menetlushuvi seondub eelkõige karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgi saavutamise võimalikkuse ja vajalikkusega. Eripreventiivse eesmärgi kaalumisel tuleb arvestada riski, kas isik võib tema karistamisest loobumisel ja kriminaalmenetluse lõpetamisel panna toime uue kuriteo. Nagu juba ülal põhjendatud, on uue süüteo toimepanemise risk MR’i poolt arvestades süüteo asjaolusid ja põhjuseid ning MR’i isikut - senist elukäiku ja karistuste puudumist, väga väike ehk ebatõenäoline. Kriminaalmenetluse suurest menetlus-huvist üldpreventiivse eesmärgi tõttu saaks rääkida juhul, kui ühiskonna usk õiguse kehtivusse kannataks kriminaalasja lõpetamise korral sõltuvalt süüteo toimepanemise viisist, tagajärgede erakordsest iseloomust analoogsete tegude suurest arvust või muudest põhjustest tingituna. Nagu ülal kirjeldatud, ei olnud konkreetne süütegu ei õiguslikult, ega faktiliselt raske. Teol ei olnud rasket tagajärge ega kannatanu haigust. Tegu ei olnud ka toimepanemise viisilt erakordselt julm ega tähelepanu pälviv. Samuti ei pälvinud tegu ega selle tagajärg ühiskondlikku tähelepanu ega meediakajastust. Samuti puudub üldpreventiivne eesmärk konkreetset laadi tegude suhtes, sest sarnaste tegude (mitte § 121 kvalifitseeritavate tegude üldarv üleüldse, vaid juhtumid, kus valu tehakse riidlemisel või karistamisel) arv ei ole suur. Ülaltoodud asjaoludel esinevad eeldused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg.1 alusel. Riigikohus on oma lahendi 3-1-1-84-10 punktis 16 selgitanud, et 1. jaanuaril 2004. a jõustunud KrMK § 168'1 ja § 220 lg 3 andsid prokurörile õiguse taotleda kohtult kriminaalmenetluse lõpetamist või teatud tingimustel kriminaalmenetlus ise lõpetada, kui puudub avalik menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Analoogiline regulatsioon sisaldub ka kehtiva KrMS §-s 202 ja § 274 lg-s 5. Tegemist on prokurörile antud kaalutlusõigusega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Sama seisukoht sisaldub lahendi 3-1-1-85-10 punktis 16. Kaalumine ehk diskretsiooni kasutamine ei ole menetleja õigus, vaid tema kohustus ning menetlejal on kohustus asjaolusid kaaluda ning kriminaalmenetlus lõpetada, kui edasine menetlus koos võimaliku süüdimõistmisega ei olnuks toimunut arvestades proportsionaalne ja mõõdukas. Käesoleval juhul oleks MR’i suhtes kriminaalasja edasi menetlemine ilmselt ebaproportsionaalne“. Ülaltoodust nähtub, et MR’i poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, alates 01.01.2015 kehtiva seaduse järgi kuni üheaastase vangistuse. Kuna seaduseandja on antud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse ja vangistuse konkretiseerimata alammääraga, on seaduseandja arvates tegemist kuriteoga, mille puhul isiku süü ei ole suur, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad alati ka isiku väiksemale süüle. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. MR on kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega, sest kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Lisaks sellele ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus. Kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Seega on antud juhul KarS § 56 lõikes 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke võimalik saavutada MR’i kriminaalvastutusele võtmata, mistõttu esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused tema osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega ning MR’i kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. MR on avaldanud, et taotleb endale kriminaalmenetluse lõpetamise korral rahalise kohustuse määramist. Eeltooduga seoses määran MR’ile kohustuseks maksta riigituludesse 500 (viiesaja) euro suurune rahasumma. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 19.oktoober 2015.a Andmed kuriteoga tekitatud varalise kahju kohta: Nimetatud kuriteo toimepanemisega MR kannatanule varalist kahju ei tekitanud, mistõttu kriminaalasjas tema vastu kannatanu poolt tsiviilhagi esitatud ei ole. Küll aga on MR’i poolt AAA’le tekitatud tervisekahjustuste tõttu Eesti Haigekassa poolt tasutud osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuse osutajale, s.o Sihtasutusele Pärnu Haigla ravikulusid summas 17,05 eurot /tl 81-83/, mis tuleb hüvitada. Eesti Haigekassa arvelduskonto number on EE631010022088784002 SEB Pangas. Andmed kohtueelse kriminaalmenetluse kulude kohta: Käesolevas kriminaalasjas esineb kohtueelse kriminaalmenetluse kuluna isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 84 eurot /tl 22/. Andmed asitõendite kohta: Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed, kuid kriminaalasja materjalide juures asuvad eraldi pakendites kannatanu ja tunnistajate ülekuulamise salvestised kolmel CD-plaadil Andmed kohaldatud tõkendite kohta: Kriminaalasjas ei ole kahtlustatava suhtes tõkendit kohaldatud. MR’ile on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tänava kohtumaja alluvusse saadetuna. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 14267000530 menetlus MR’i osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:  Panna MR’ile kohustus tasuda 500 (viissada) eurot riigituludesse. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 19.oktoober 2015.a.  Panna MR’ile kohustus tasuda Eesti Haigekassale kannatanu AAA ravikulud summas 17,05 eurot (seitseteist eurot ja 05 senti). Eesti Haigekassa arvelduskonto number on EE631010022088784002 SEB Pangas. Kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 19.juuni 2015.a.  Panna MR’ile kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot. Kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 19.juuni 2015.a. 3. Tõkendi tühistamine: Kriminaalasjas ei ole tõkendeid kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Kriminaalasjas puuduvad asitõendid, kuid kolm CD-plaati videosalvestistega, mis asuvad eraldi pakendites käesoleva kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasjas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile edastatud MR’i DNA proovi võtmise vorm, DNA proov ja sõrmejälgede kaart, kuid kuna KrMS § 206 lg 31 kohaselt tuleb eelpoolnimetatud andmed kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-  registrist vaid KrMS § 200 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral ning käesoleval juhul lõpetatakse menetlus MR’i suhtes KrMS § 202 lg 7 alusel, siis puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 6. Vahistuse andmed: kriminaalasjas ei ole kellegi suhtes vahistamist kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulud: Kriminaalasjas esinevad kohtueelse kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot kuuluvad käesoleva määruse punkti 2 kohaselt hüvitamisele kahtlustatava MR’i poolt. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata alaealisele kannatanule AAA’le ja tema seaduslikule esindajale EEE`le ning kahtlustatavale MR’ile ja tema lepingulisele kaitsjale PR’ile. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Pikk 16b Pärnu, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud telefoni teel 472 0042. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188. 11. Käesoleva määruse koopia saata teadmiseks Eesti Haigekassa esindajale. Agnes Ollema-Barndõk Menetlustoimingus osalejaile on selgitatud, et vastavalt KrMS §-le 214 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kahtlustatav MR, tutvunud määrusega, avaldas: _____________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ______________________________________________________________/MR/ /kuupäev ja allkiri/