Kriminaalmenetluse 14274000086 lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 15.04.2015 Kuressaares Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Agnes Ollema- Barndõk Kriminaalasjade numbrid: 14274000086 Kuritegude kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: KT Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 14274000086, milles Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija Riina Mägi alustas 19.11.2015 karistusseadustiku /edaspidi KarS/ 121 tunnustel menetluse selle kohta, et 17.11.2014 hommikul Saare maakonnas XXX vallas YYY külas CCC talus kasutas KT füüsilist vägivalda oma 13-aastase tütre AAA suhtes. KT’ele on kriminaalasjas esitatud kahtlustus selles, et tema 17.novembril 2014 hommikul täpselt tuvastamata kellaajal oma elukohas Saare maakonnas XXX vallas YYY külas CCC talus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale enda 13-aastasele tütrele AAA’le, keda tiris juustest, lõi jalaga keha piirkonda ja rusikaga näkku, tekitades oma tahtliku tegevusega AAA’le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised mitte kauem kui 4 nädalat kestvad tervisekahjustused: 3-3,5 cm nahaaluse verevalumi mõlema silma alusi ja 4 mm nahamarrastuse parema sarna piirkonnas, millega pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o kuni 31.12.2014 kehtinud karistusseadustiku kohaselt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku kohaselt KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma kahtlustavana ülekuulamisel avaldab KT, et ta tõepoolest lõi 17.11.2014 hommikul oma tütart kaks korda vastu nägu, kuid kinnitab, et jalaga ta teda ei löönud ning juustest samuti ei tirinud. Oma käitumist kahetseb KT puhtsüdamlikult, väites, et tütar viis teda endast välja, sest varastas järjekordselt väikese õe rahakassast raha. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kui KT tütrelt rahavarguse kohta selgitusi nõudma hakkas, vastas AAA sõimuga, mille peale KT lõigi tütart kaks korda käega näkku. Et AAA puhul on tegemist probleemse, korraldustele mittealluva ning käesoleval ajal koolikohustust mittetäitva tütarlapsega, kinnitasid käesoleva määruse koostajale telefoni teel peetud vestluste käigus nii alaealise elukohajärgse vallavalitsuse sotsiaalnõunik kui ka koolipsühholoog, mistõttu on kriminaalasjas kogutud andmetel põhjendatud alus arvata, et kõnealuse sündmuse provotseerijaks oli tegelikult kannatanu ise. Kriminaalasjas on esitanud KT’ele riigi õigusabi andma määratud kaitsja vandeadvokaat KP taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks kriminaalmenetluse seadustiku /edaspidi KrMS/ § 202 alusel, sest kaitsja leiab, et isikut saab kõnealuse kuriteo eest mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata, kuna ta on varem karistamata isik, kes on puhtsüdamlikult kahetsenud kuriteo toimepanemist ning ka kannatanu ise on 08.12.2014 esitanud kriminaalasja materjalide juurde avalduse, milles teatab, et soovib kuriteokaebuse tagasi võtta ning ei soovi enda ema kriminaalkorras karistamist. Ülaltoodust nähtub, et KT poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase /alates 01.01.2015 kehtiva seaduse järgi viieaastase/ vangistuse. Kuna seaduseandja on antud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse ja vangistuse konkretiseerimata alammääraga, on seaduseandja arvates tegemist kuriteoga, mille puhul isiku süü ei ole suur, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad alati ka isiku väiksemale süüle. Kahtlustatav on ülekuulamisel põhjendanud oma tegevuse tagamaid, on kahetsenud oma käitumist ning KarS § 57 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. KT on kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega, sest kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Lisaks sellele ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus. Kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Seega on antud juhul KarS § 56 lõikes 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke võimalik veel saavutada KT kriminaalvastutusele võtmata, mistõttu esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused tema osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega ning KT kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. KT on telefoni teel teatanud, et leidis endale alates 02.02.2015 töökoha, mistõttu taotleb endale kriminaalmenetluse lõpetamise korral rahalise kohustuse määramist. Eeltooduga seoses määran KT’ele kohustuseks maksta riigituludesse 500 (viiesaja) euro suurune rahasumma. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 15.oktoober 2015.a Andmed kuriteoga tekitatud varalise kahju kohta: Nimetatud kuriteo toimepanemisega KT kellelegi varalist kahju ei tekitanud, mistõttu kriminaalasjas tema vastu tsiviilhagi esitatud ei ole. Andmed kohtueelse kriminaalmenetluse kulude kohta: Käesolevas kriminaalasjas esinevad alljärgnevad kohtueelse kriminaalmenetluse kulud:  Isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 61 eurot;  Riigi õigusabi tasu 168 eurot. Andmed asitõendite kohta: Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. Andmed kohaldatud tõkendite kohta: Kriminaalasjas ei ole kahtlustatava suhtes tõkendit kohaldatud. KT’ele on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja alluvusse saadetuna. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, abiprokurör  määras: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 14274000086 menetlus KT osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:  Panna KT’ele kohustus tasuda 500 (viissada) eurot riigituludesse. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 15.oktoober 2015.a;  Panna KT’ele kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot. Kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 15.oktoober 2015.a. 3. Tõkendi tühistamine: kriminaalasjas ei ole tõkendeid kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasjas ei ole KT osas kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, mistõttu puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 6. Vahistuse andmed: kriminaalasjas ei ole kellegi suhtes vahistamist kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulud: Kriminaalasjas esinevad kohtueelse kriminaalmenetluse kulud kogusummas 229 eurot kuuluvad käesoleva määruse punkti 2 kohaselt hüvitamisele kahtlustatava KT poolt. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata alaealisele kannatanule AAA’le ja tema seaduslikule esindajale AH’ile `ile ning kahtlustatavale KT’ele, samuti kahtlustatava kaitsjale advokaat KP’ele. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Lossi 4A Kuressaare, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud telefoni teel 4720042. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188. Agnes Ollema-Barndõk Menetlustoimingus osalejaile on selgitatud, et vastavalt KrMS §-le 214 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kahtlustatav KT, tutvunud määrusega, avaldas: ________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ______________________________________________________________/KT/ /kuupäev ja allkiri/