Kriminaalmenetluse 15274000020 lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 15.04.2015 Kuressaares Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Agnes Ollema- Barndõk Kriminaalasjade numbrid: 15274000020 Kuritegude kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: ML Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 15274000020, milles Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija Riina Mägi alustas 22.02.2015 karistusseadustiku /edaspidi KarS/ 121 lg 2 p 2 tunnustel menetluse selle kohta, et 20.01.2015 kella 22.30 ajal Saare maakonnas Kuressaare linnas XXX tänav YY maja korteris nr C kasutas ML füüsilist vägivalda enda elukaaslase AAA 14-aastase poja BBB suhtes. ML’ile on kriminaalasjas esitatud kahtlustus selles, et tema 20.01.2015 kella 21.00-21.30 ajal, viibides oma elukaaslase AAA elukohas Saare maakonnas Kuressaare linnas XXX tänav YY-C, kus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale enda elukaaslase 14-aastasele pojale BBB’le, kelle tõukas köögi põrandale pikali, kus pigistas kannatanut kõri piirkonnast, misjärel tiris kaela piirkonnast kinni hoides koridori, kus lõi ühe korra rusikas käega vastu nägu, tekitades oma tahtliku tegevusega BBB’le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud alla 4 nädalase kestvusega lühemaajalised tervisekahjustused – ala- ja ülahuule turse, marrastuse mõlema huule sisepinnal ja 1 cm läbimõõduga pindmise vigastuse kaela eespinnal, millega pani toime kehalise väärkohtlemise isiku vastu, kellega on lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma kahtlustavana ülekuulamisel avaldab ML, et tunnistab oma süüd vaid osaliselt ja kinnitab, et kuna elukaaslase poeg ei taha koolis käia, tuli sotsiaaltöötaja teda 30.01.2015 hommikul otsima ning nad leidsid poisi voodi alt pesukastist, misjärel ML läks tööle. Õhtul tekkis samal teemal tüli, mille käigus BBB tuli korteri koridori nuga käes ja lubas ML’i ära tappa, üritades noaga lüüa ML’i keha piirkonda, kuid viimane sai käe ette, vigastades vasaku käe keskmist sõrme nii, et sellest hakkas verd jooksma. ML haaras BBB’l käest kinni ja rabelemise käigus surus BBB kööki pikali, sai temalt noa kätte mille andis üle BBB emale. ML väidab, et tahtlikult ei ole ta BBB’d löönud ning arvab, et vigastused võis poiss saada noa äravõtmise käigus. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et BBB puhul on tegemist probleemse, ema korraldustele mittealluva ning koolikohustust halvasti täitva noormehega, kes ema meestuttavat ML’i ei aktsepteeri, mistõttu on kriminaalasjas kogutud andmete pinnalt põhjendatud alus arvata, et kõnealuse sündmuse provotseerijaks oli tegelikult kannatanu ise. Kriminaalasjas on esitanud ML’i lepinguline kaitsja vandeadvokaat TA taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks kriminaalmenetluse seadustiku /edaspidi KrMS/ § 202 alusel, sest kaitsja leiab, et: „Käesoleva kaasuse puhul pole kaugeltki tegemist n.ö. klassikalise perevägivalla juhtumiga. Tõenditest tulenevalt ei olnud oht alaealise BBB tervisele kindlasti nii suur, et tema oleks sunnitud enesekaitseks kasutama külmrelva – nuga. BBB ütlustest tuleneb üheselt, et tema üksnes kartis, et ML tuleb temale kallale ja tarvitab tema kallal füüsilist vägivalda, vahetut rünnet BBB kehalisele puutumatusele selleks hetkeks ML’i poolt toime pandud ei olnud. Seega puudub võimalus käsitleda kaitsevahendite vastavust ründe ohtlikkusele, st kas antud juhul toimus BBB poolt hädakaitse piiride ületamine või mitte. Pigem oli tegemist näiliku hädakaitse seisundiga: isik, arvates et teda rünnatakse, paneb toime õigusvastase teo, arvates ekslikult et viibib hädaseisundis, kuigi hädaseisundit tegelikkuses ei esine. Niisugusel juhul vastutab süüdlane seaduses ettenähtud juhtudel ettevaatamatuse tõttu toimepandnud kuriteo eest. Tõenditest tulenevalt sai BBB käes olnud noa äravõtmise käigus vigastuse ML. Puuduvad tõendid selle kohta, et BBB oleks tahtlikult noaga ML’i vigastanud. Kars § 121 ettenähtud süüteokoosseis ei näe ette vastutust ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest, mistõttu isegi juhul, kui BBB, ekslikult arvates et teda rünnatakse oleks vigastanud ML’i, on tema kriminaalvastutus antud juhul välistatud süüteokoosseisu puudumise tõttu. Nüüd tuleb leida vastus küsimusele, kas ja millisel määral vastutab kriminaalõiguslikult käesoleva kaasuse puhul ML. Siin on tõendid äärmiselt vastuolulised. Kõik tõendiallikad peale WWW annavad ühest informatsiooni selles, et enne noa äravõtmise katset BBB’lt ML tema kallal mingit füüsilist vägivalda ei tarvitanud. WWW ütluste kohaselt ühel korral ka toas olles ML tõukas BBB’d ja lükkas ta voodiga vastu seina nii, et BBB jäi voodi ja seina vahele. Kriminaalasjas on jäänud uurimisel vastuseta küsimus, kas nimetatud tegevus võis kahjustada BBB tervist või põhjustada temale füüsilist valu. Kuna sellisele vägivallale ei sisaldu viidet BBB enese poolt eeluurimisel antud ütlustes, puudub võimalus nimetatud küsimusele ammendavalt vastata. Eeltoodust tulenevalt pole tõendatud Kars § 121 süüteokoosseisu tunnuste esinemine ML’i käitumises ajal, mil tema viibis 20.01.2015.a koos WWW ja BBB’ga viimase toas. Vaieldav on ka, kas ML’i poolt vägivallateo toimepanemine BBB suhtes viimaselt noa äravõtmise käigus on käsitletav õiguserikkumisena Kars § 121 järgi või mitte. Antud juhul pidi juba ML subjektiivsest küljest aduma, et tema suhtes võib kohe järgneda rünnak noaga ja ta tegutses sellele vastavalt, püüdes terariista BBB käest kätte saada, tähendab, et siinkohal hädaseisund ML’i arvates tema ja teiste korteris viibinud isikute suhtes reaalselt ka esines. Tuleb asuda seisukohale, et õigustatuks ei saa pidada alaealise BBB suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist pärast seda, kui viimane oli juba relvituks tehtud, tähendab nuga oli juba ML’i valduses. Kuid siinkohal tuleb pöörata tähelepanu kahele asjaolule : emotsionaalne seisund, milles inimene viibib vahetult pärast seda, kui tema suhtes on toimunud nii ehmatav sündmus – noaga ähvardamine ning kannatanu BBB isikule. BBB näol on tegemist äärmiselt problemaatilise isiksusega. ML’i ja tema vahelised suhted on algusest peale olnud pingelised. On aru saada, et BBB ei pea ML’i oma isaks ega isegi mitte võõrasisaks ning keeldub allumast tema kui täisealise isiku korraldustele, isegi kui need korraldused on põhjendatud. Vastus nõudekirjale, milline kriminaalasjas on adresseeritud Kuressaare Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale, sisaldab viiteid sellele, et sotsiaaltöötaja kodukülastused on tingitud BBB pidevast koolist puudumisest. Vestlus koolipsühholoogiga pole andnud tulemusi, BBB puudub koolist süstemaatiliselt, terve 2014.a jooksul olukord selles osas ei parane, näiteks üksnes 2014.a. novembrikuus puudub BBB koolist neli päeva. Ka 20.01.2015.a. sotsiaaltöötaja kodukülastus toimub BBB koolist puudumise tõttu, sotsiaaltöötaja aruandest tulenevalt vastavad tõele ML’i poolt eeluurimisel antud ütlused selles, et BBB oli peitnud ennast sotsiaaltöötaja eest voodiriiete kasti. Saaremaa Perenõuandla OÜ tõendi nr 000, välja antud 26.01.2015.a.kohaselt on BBB’le pandud diagnoos : ZZZ ning ZZZ häired. Peale selle tuleneb prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest 31.10.2014.a. et BBB on toime pannud 2014.a. kolm kuritegu, milles teda puudub võimalus vastutusele võtta õigussubjektsuse puudumise tõttu. Sotsiaaltöötaja väitel ei ole BBB ema sotsiaaltööle takistusi teinud ning on valmis olnud igasuguseks koostööks, et leida lahendusi probleemidele – BBB koolikohustuse mittetäitmine, nende omavahelised suhtlemisraskused ja mittemõistmised. Poistele on sotsiaaltöötaja arvates mõjunud nii ema ja isa lahkuminek, kui ka kiirelt nende ellu tulnud ema uus elukaaslane, kes ei ole osanud kontakti saada ja usalduslikku suhet luua. Küsimusele, kas ja millisel määral käsitletavas perekonnas usaldusliku vahekorra tekkimisele võiks kaasa aidata ML’i ülaltoodud kahtlustusepisoodis kriminaalvastutusele võtmine, tuleb vastata eitavalt. Pigem süvendab ML’i võimalik kriminaalkaristus vastuolusid perekonnas ning põhjustab BBB võõrandumist mitte üksnes ML’ist vaid ka emast AAA’st. Kriminaalasja materjalidest ei tulene ka nagu kavatseksid ML ja AAA 20.01.2015.a. toimunud intsidendi tõttu kooselusuhted lõpetada. Järelikult tuleb käesolevale kriminaalasjale lähtudes objektiivselt kindlakstehtud asjaoludest ning sellest, et tegemist oli nii kannatanu kui kahtlustatava poolt konfliktsituatsioonile ülereageeringuga ning mitte pahatahtlikult sihiteadliku alaealise kallal põhjuseta vägivalla tarvitamisega, leida kriminaalasjale seaduslik menetlusosalisi rahuldav ning optimaalne lahendus. Seadusandja on selleks ette näinud võimaluse kriminaalasja lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu tulenevalt KrMS § 202“. Ülaltoodust nähtub, et ML’i poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuna seaduseandja on antud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse ja vangistuse konkretiseerimata alammääraga, on seaduseandja arvates tegemist kuriteoga, mille puhul isiku süü ei ole suur, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad alati ka isiku väiksemale süüle. Kahtlustatav on ülekuulamisel põhjendanud oma tegevuse tagamaid, on kahetsenud oma käitumist ning KarS § 57 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. ML on kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega, sest kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Lisaks sellele ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus. Kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Seega on antud juhul KarS § 56 lõikes 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke võimalik veel saavutada ML’i kriminaalvastutusele võtmata, mistõttu esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused tema osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega ning ML’i kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. ML töötab toimikumaterjalidest tulenevalt Osaühingus QQQ ning ta on avaldanud, et taotleb endale kriminaalmenetluse lõpetamise korral rahalise kohustuse määramist. Eeltooduga seoses määran ML’ile kohustuseks maksta riigituludesse 500 (viiesaja) euro suurune rahasumma. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 15.oktoober 2015.a Andmed kuriteoga tekitatud varalise kahju kohta: Nimetatud kuriteo toimepanemisega ML kellelegi varalist kahju ei tekitanud, mistõttu kriminaalasjas tema vastu tsiviilhagi esitatud ei ole. Küll aga on ML’i poolt BBB’le tekitatud tervisekahjustuste tõttu Eesti Haigekassa poolt tasutud osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuse osutajale, s.o Sihtasutusele Kuressaare Haigla ravikulusid summas 18,49 eurot /tl 91-92/, mis tuleb hüvitada. Eesti Haigekassa arvelduskonto number on EE631010022088784002 SEB Pangas. Andmed kohtueelse kriminaalmenetluse kulude kohta: Käesolevas kriminaalasjas puuduvad kohtueelse kriminaalmenetluse kulud. Andmed asitõendite kohta: Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. Andmed kohaldatud tõkendite kohta: Kriminaalasjas on ML’i suhtes 30.01.2015 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. ML’ile on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja alluvusse saadetuna. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 14274000086 menetlus ML’i osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:  Panna ML’ile kohustus tasuda 500 (viissada) eurot riigituludesse. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 15.oktoober 2015.a.  Panna ML’ile kohustus tasuda Eesti Haigekassale kannatanu BBB ravikulud summas 18,49 eurot (kaheksateist eurot ja 49 senti). Eesti Haigekassa arvelduskonto number on EE631010022088784002 SEB Pangas. Kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 15.mai 2015.a. 3. Tõkendi tühistamine: kriminaalasjas ML suhtes 30.01.2015 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasjas ei ole kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, mistõttu puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 6. Vahistuse andmed: kriminaalasjas ei ole kellegi suhtes vahistamist kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulud: Kriminaalasjas puuduvad kohtueelse kriminaalmenetluse kulud. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata alaealisele kannatanule BBB’le ja tema seaduslikule esindajale AAA’le, samuti alaealise kannatanu BBB kaitsjale riigi õigusabi korras vandeadvokaat AT’ele ning kahtlustatavale ML’ile ja tema lepingulisele kaitsjale vandeadvokaat TA’le. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Lossi 4A Kuressaare, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud telefoni teel 4720042. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188. 11. Käesoleva määruse koopia saata teadmiseks Eesti Haigekassa esindajale. Agnes Ollema-Barndõk Menetlustoimingus osalejaile on selgitatud, et vastavalt KrMS §-le 214 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses.