Kriminaalmenetluse 14257000287 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 10.03.2015 Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas Haapsalus, Sadama 21 Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Haapsalu ringkonnaprokurör Indrek Kalda Kriminaalasja number: nr 14257000287 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 264 lg 1 p 3- § 13 lg 1 Kahtlustatava nimi: AL AL’i kahtlustatakse KarS § 264 lg 1 p 3 – KarS § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. tegevusetusega julmal viisil looma suhtes lubamatu teo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles Loomakaitseseaduse (LoKS) § 3 lg 1 mõttes loomapidaja isik ja seega kohustatud täitama LoKS § 3 lg 2 p 1,2,4 kehtestatud nõudeid, mille kohaselt peab loomapidaja loomale võimaldama vastava looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett, sobiva hoolduse ja muu looma tervise heaoluks vajaliku, LoKS § 3 lg 31 nõuet, mille kohaselt põllumajanduslooma, kelleks LoKS § 2 lg 2 kohaselt loetakse hobune, tervist ja heaolu tuleb kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks, kohtles pikka aega, eeluurimisega tuvastamata ajast kuni 25.11.2014. aastani Lääne maakonnas XXX valla YYY küla CCC talus talle kuuluvat märahobust nimega AAA (UELN/reg nr 000) julmal viisil, näidates üles erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu suhtes, olles omanikuna teadlik, et suguluspaaritusest põlvneval ja arenguhäirega (kaasasündinud nõgusselgsus) hobusel on terviseprobleemid, mille tõttu oli ta pidevalt kõhnunud, pannes oma tegevusetusega kogumis toime looma suhtes lubamatu teo, mis ohustas looma tervist ja heaolu, mis seisnes selles, et - ei pöördunud veterinaararsti poole hobusele diagnoosi ja ravivõimaluste või ravi võimatuse või perspektiivituse kindlakstegemiseks, millisel juhul tulnuks ta edasiste kannatuste lõpetamiseks eutaneerida - ei varustanud aastaringselt CCC talu koplis elavat hobust alates orienteeruvalt 2014.a novembri algusest söödaga, mis tagaks tema energia-, proteiini- ja mineraalainete vajaduse ja seda olukorras, kus koppel oli karjamaarohust täiesti paljaks söödud - ei taganud hobusele piisava hulga joogivee kättesaadavust, kuna koplis olevale veeaugule oli libedusest tingituna juurdepääs raskendatud - lahkus 24.11.2014.a talust täpsemalt teadmata ajaks Soome Vabariiki, jättes hobuse, kes selleks ajaks oli juba täielikult kurtunud, koos teiste loomadega naabri BBB sööta ja hooldada, kellel puudus teadmine selle hobuse tervislikust seisukorrast, kuna see oli tekiga kaetud Sellise AL’i tegevusetusega ei olnud pikaajaliselt tagatud hobuse heaolu tema vajalikuks ja võimalikuks ravimiseks, hooldamiseks, söötmiseks ja jootmiseks ning põhjustati talle välditavaid piinarikkaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, mis on lubamatu tegu Loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 lg 1 kohaselt. 25.11.2014.a ei tõusnud nälginud ja janus hobune enam jalule, kohale kutsutud veterinaararst ZZZ tuvastas välisele ärritusele mittereageerinud hobusel, kes oli ilmselt üle mitme nädala saanud heina ja kaera süüa, mis võis talle omakorda põhjustada koolikuid, täieliku kurtumuse, tugevale valule viitava kõrge südamelöökide sageduse (100x/min), hingamise sagenemise, soolte häälte puudumise, iseenesliku reflukatsiooni (maosisu väljaajamise) suust ja ninast. Arvestades kliinilist pilti ja ravi perspektiivitust hukkas ZZZ QQQ Veterinaarkeskuse loomakaitse- ja tervishoiu peaspetsialistilt WWW eutanaasiaks loa saanuna hobuse tema piinade lõpetamiseks. AL’i süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu, mille eest seadusandja on näinud ette karistusena kõige kergemaliigilise karistuse- rahalise karistuse ning vangistuse ühest kuust kuni ühe aastani. Hukkunud hobune kuulus Al’ile endale. Nimetatud kuriteoga ei ole tekitatud varalist kahju ning tsiviilhagi pole esitatud. Oluline süüd vähendav asjaolu on see, et kuritegu ei ole pandud toime mitte tegevusega nagu nt looma peksmine, vaid tegevusetusega, kuna ta ei hoolitsenud piisavalt hobuste eest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. AL’i puhul on karistusregistri andmetel tegemist varem kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isikuga. Ta on põhiharidusega isik ning raske puudega invaliidsuspensionär. Tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Seetõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi ja vajadus kriminaalkorras AL’i karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka üldkasuliku töö teostamise kohustuse määramisega. Kriminaalasjas menetluskulu puudub. AL’ile on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokurör käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtusse saadetuna. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada menetlus AL suhtes, kuna puudub avalik menetlushuvi. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: määrata AL’ile kohustuseks 10.septembriks 2015: teha 60 tundi üldkasulikku tööd. 3. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus saata kuriteoteate esitanud isikule Eesti Loomakaitse Liidu esindajale. Indrek Kalda Ringkonnaprokurör Olen määruse kätte saanud, sellega tutvunud ja määratud kohustustega nõus. AL___________________ Menetlustoimingus osalejale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 214 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses.