Kriminaalmenetluse 15274000024 lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 06.03.2015 Haapsalus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Agnes Ollema- Barndõk Kriminaalasjade numbrid: 15274000024 Kuritegude kvalifikatsioon: KarS § 263 lg 1 p 1 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: JT Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 15274000024, milles Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija Riina Mägi alustas 27.01.2015 karistusseadustiku /edaspidi KarS/ 263 lg 1 p 1 tunnustel menetluse selle kohta, et 25.jaanuaril 2015 kella 02.00-02.25 ajal lõi tundmatu meesterahvas avalikus kohas Kuressaare linnas XXX tänav Y asuva pubi WWW juures AAA’d korduvalt rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning siis löödi teda veel ka jalaga, mistõttu kannatanule tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kohtueelse kriminaalmenetlusega tuvastati, et ööl vastu 25.01.2015 kella 02.00-02.25 ajal kasutas Kuressaare linnas AAA juures füüsilist vägivalda JT. 25.02.2015 edastati kriminaalasja materjalid prokuratuuri aadressil ning kriminaalasjas on JT’le esitatud kahtlustus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et „tema 25.01.2015 ajavahemikul kella 02.00 ja 02.25 vahel avalikus kohas Kuressaare linnas XXX tn Y asuva pubi WWW juures lõi kannatanu AAA’d 3 korral rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus ja seejärel lõi kannatanut 3 korral jalaga kehapiirkonda. Peksmise järgselt toimetati kannatanu kiirabiga Kuressaare haiglasse, kus temal tuvastati 25.01.2015 kell 02:53 järgmised tervisekahjustused – vasaku silma all 0,3 cm põrutushaav, silma ja silmaümbruse kontusioon (põrutus), ülemiste ja alumiste esihammaste vigastused (killud väljas). Tulenevalt Korrakaitseseaduse § 55 „Avalikus kohas käitumise üldnõuded“ lõige 1 punkt 1 ütleb, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige – teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga, pani JT toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo“. Riigikohus on oma 04.02.2015 lahendis 3-1-1-93-14 asunud seisukohale et „KarS § 262 alusel karistamine eeldab lisaks avalikus kohas toimepanemisele selle tuvastamist, kuidas objektiivselt avalikku korda rikuti. Pelgalt fakt, et tegu pandi toime avalikus kohas, ei saa endaga kaasa tuua menetlusaluse isiku teo kvalifitseerimist avaliku korra rikkumisena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-88-14, p 6.2; 30. aprilli 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-29-10, p 7.1 ja 21. mai 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- 7-07, p 7.2) ning lisab samas lahendis, et „kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. Teisalt on kriminaalkolleegium sedastanud, et iga pisirikkumist ei ole õige lugeda KarS § 262 järgi väärteoks. Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. mai 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-33-11, p 14 koos viidetega varasematele lahenditele). Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et JT tegevus Kuressaare linnas XXX tänav Y asuva pubi WWW tagumise QQQ poolse ukse juures oleks ööl vastu 25.01.2015 häirinud veel kedagi kolmandat isikut, kes ei olnud antud sündmusega seotud, ehk et antud juhul puudub selline personifitseeritud füüsiline isik, kelle rahu JT oma käitumisega lisaks AAA’le sel ööl veel rikkus. JT’ga koos viibisid kõnealloleval ajal veel ka BBB ja DDD ning pigem on tuvastatud, et JT füüsiline konflikt AAA’ga leidis aset pigem isiklike suhete pinnalt, mitte avaliku korra rikkumise eesmärgil, mistõttu on riigikohtu seisukohtade ja kriminaalasjas kogutud materjalide pinnalt alus JT’le esitada käesolevas kriminaalasjas kahtlustus alljärgnevas: Selles, et tema viibides ööl vastu 25.01.2015 kella 02.00-02.25 ajal alkoholijoobes olles Kuressaare linnas XXX tänav Y asuva pubi WWW juures, kus isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale alkoholijoobes AAA’le, keda lõi kolm korda rusikas käega näkku, misjärel kannatanu kukkus maha ning seejärel lõi JT AAA’d veel 3 korda jalaga keha piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused – 0,3 cm põrutushaava vasaku silma alla, vasaku silma ja silmaümbruse kontusiooni (põrutuse) ning ülemiste ja alumiste esihammaste vigastused (killud väljas). Sellise tahtliku tegevusega JT, kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma kahtlustavana ülekuulamisel 20.02.2015 tunnistab JT end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja kahetseb oma käitumist puhtsüdamlikult. Nimetatud kuriteo toimepanemisega tekitas JT kannatanu AAA’le kokku varalise kahju summas 628 eurot /tl 6-8/, millest 112 eurot moodustab kolme alumise ja ühe ülemise hamba parandamise tasu ning 516 eurot moodustab kuriteo tagajärjel lõhutud mobiiltelefoni maksumus. Kannatanu on kinnitanud, et JT on temale hüvitanud hambaraviga seotud kulud summas 112 eurot /tl 37/ ning on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas 516 eurot, mis tuleb tasuda. AAA pangakontole. Lisaks sellele on JT poolt AAA’le tekitatud tervisekahjustuste tõttu Eesti Haigekassa poolt tasutud osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuse osutajale, s.o Sihtasutusele Kuressaare Haigla ravikulusid summas 75,42 eurot, mistõttu on Eesti Haigekassa antud juhtumiga seoses kandnud kulutusi summas 75,42 eurot /tl 42-43/, mis tuleb samuti hüvitada Eesti Haigekassa arvelduskontole. Andmed kohtueelse kriminaalmenetluse kulude kohta: Käesolevas kriminaalasjas puuduvad kohtueelse kriminaalmenetluse kulud. Andmed asitõendite kohta: Käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud CD-plaat Kuressaare linnas XXX tänav Y asuva pubi WWW tagumise QQQ poolse ukse turvakaamera salvestisega ajavahemiku 25.01.2015 kell 01:46:20-05:30:08 kohta /tl 20-22/, mis asub eraldi pakendis kriminaalasja materjalide juures. Andmed kohaldatud tõkendite kohta: Kriminaalasjas on JT suhtes 20.veebruaril 2015 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld /tl 31/. Ülaltoodust nähtub, et JT poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuna seaduseandja on antud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse ja vangistuse konkretiseerimata alammääraga, on seaduseandja arvates tegemist kuriteoga, mille puhul isiku süü ei ole suur, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad alati ka isiku väiksemale süüle. Kahtlustatav on ülekuulamisel põhjendanud oma tegevuse tagamaid, on kahetsenud oma käitumist ning KarS § 57 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. JT on kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi, mistõttu isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Lisaks sellele ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus. Kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Seega on antud juhul KarS § 56 lõikes 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke võimalik veel saavutada JT’d kriminaalvastutusele võtmata, mistõttu esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused tema osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. JT on esitanud prokuratuuri aadressil avalduse /tl 44/, milles taotleb luba tõkendil näidatud elukohast lahkumiseks eesmärgiga sõita tööle Soome Vabariiki ning lisaks sellele on ta prokurörile ka teatanud, et taotleb endale kriminaalmenetluse lõpetamise korral rahalise kohustuse määramist. Eeltooduga seoses määran JT’le kohustuseks maksta riigituludesse 500 (viiesaja) euro suurune rahasumma. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 06.september 2015.a. JT’le on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja alluvusse saadetuna. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206 määran: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 15274000024 menetlus JT osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:  Panna JT’le kohustus tasuda 500 (viissada) eurot riigituludesse. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 06.september 2015.a;  Panna JT’le kohustus tasuda kannatanu AAA’le kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 516 (viissada kuusteist) eurot. Kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 06.juuni 2015.a.  Panna JT’le kohustus tasuda Eesti Haigekassale kannatanu AAA ravikulud summas 75,42 eurot (seitsekümmend viis eurot ja 42 senti). Eesti Haigekassa arvelduskontole. Kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 06.aprill 2015.a. 3. Tõkendi tühistamine: JT suhtes 20.veebruaril 2015 kriminaalasjas tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: kriminaalasjas asitõendina vaadeldud CD-plaat turvakaamera salvestisega, mis asub eraldi pakendis kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasjas ei ole JT kohta kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede  registrist või riiklikust DNA-registrist, mistõttu puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 6. Vahistuse andmed: kriminaalasjas ei ole kellegi suhtes vahistamist kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanu AAA’le ning kahtlustatavale JT’le. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Lossi 4a Kuressaare, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud telefoni teel 4720042. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188. 11. Käesoleva määruse koopia saata teadmiseks Eesti Haigekassa esindajale. Määruse koostas: Agnes Ollema-Barndõk /prokuröri nimi ja allkiri/ Menetlustoimingus osalejaile on selgitatud, et vastavalt KrMS §-le 214 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kahtlustatav JT, tutvunud määrusega, avaldas: _______________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ______________________________________________________________/JT/ /kuupäev ja allkiri/