Eelnõu arvamuse avaldamiseks

Keskkonnaministeerium Meie 12.05.2020 nr 2-1/17-0033/3066 Kaitseministeerium Siseministeerium Majandus- ja taristuministri määruse „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord" kooskõlastamiseks edastamine Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: eelnõu 3 lk seletuskiri 6 lk Arvamuse andmiseks: Maa-amet Keskkonnainspektsioon Keskkonnaamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Lennuamet MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit MTÜ Eesti Mäeselts Eesti Linnade ja Valdade Liit Merike Ring 625 6472 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 14.04.2020 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 3. mai 2019. a määruse nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse maapõueseaduse § 76 lõike 9 alusel. Majandus- ja taristuministri 3. mai 2019. a määruses nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord ” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Markšeiderimõõdistuse läbiviimiseks on lubatud kasutada mehitamata õhusõidukit, kui tagatakse käesoleva määruse nõuete täitmine ja lähtutakse määruse lisas „Nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele markšeiderimõõdistusel“ esitatust.“; 2) määrust täiendatakse lisaga „Nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele markšeiderimõõdistusel“ (lisatud). Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa Nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele markšeiderimõõdistusel  Majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a määrus nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ Lisa Nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele markšeiderimõõdistusel 1. RTK droon käesoleva lisa tähenduses on reaalaja kinemaatilise positsioneerimise võimekusega droon, mis kasutab asukoha täpsustamiseks GNSS baasjaamalt või püsijaamade võrgust saadud reaalaja parandeid. 2. PPK droon käesoleva lisa tähenduses on järeltöötluse kinemaatilise positsioneerimise võimekusega droon, kus andmete töötlemise käigus kasutatakse drooni asukoha täpsustamiseks järeltöötluse tarkvara, mis on GNSS baasjaamalt või püsijaamade võrgust saadud reaalaja parandite kasutamise võimekusega. 3. Koodipõhine positsioneerimine käesoleva lisa tähenduses on GNSS mõõdistusviis, kus satelliidi ja vastuvõtja vaheline kaugus määratakse satelliitidelt saadetava koodi abil, asukoha määrangul ei kasutata parandeid. 4. Järgmistel juhtudel tuleb mehitamata õhusõiduki abil teostatav fotogramm-meetriline mõõdistusmeetod asendada kontaktmõõdistamisega: 1) taimestunud ala; 2) veega või lumega kaetud ala; 3) mõõdistusobjektist väljaspool asuva objekti varjuga kaetud ala; 4) ilma tekstuurita, läikiv või läbipaistev objekt; 5) kaamera vaateväljast suurem lame objekt. 5. Fotogramm-meetrilise mõõdistuse välitööd tehakse võimalikult lühikese ajaga minimeerimaks ajast tingitud hälbeid. 6. Mõõdistusobjekti maapinnale asetatakse fotodel selgelt eristuvad ja hästi nähtavad tähised. 7. RTK või PPK drooni kasutamisel arvestatakse tähiste paigutamisel järgmist: 1) tähised paigutatakse horisontaalsetele pindadele, tähise asukoht määratakse GNSS vastuvõtjaga vähemalt kolme initsialiseerimisega ning tööde käigus kasutatakse saadud tulemuste keskmist; 2) reaalaja kinemaatiliselt arvutatud asukoha andmete algtundmatud lahendatakse fikseeritult 100% ulatuses; 3) paigaldatakse vähemalt viis tähist, olenemata mõõdistusobjekti pindalast ja tähiste omavahelisest kaugusest. Tähised paigutatakse mõõdistusobjekti äärtesse ja keskele, millest kolme võib kasutada masintöötlusega moodustatud kõrgusmudeli korrigeerimisel ning kahe punkti suhtes võrreldakse mõõdistustöö vastavust nõutud täpsuse suhtes. Saadud tulemus kirjeldatakse markšeideridokumentatsioonis. 8. Koodipõhise positsioneerimisega drooni kasutamisel arvestatakse tähiste paigutamisel järgmist:  1) tähised peavad katma võimalikult ühtlaselt kogu mõõdistusobjekti ala ja nende omavaheline kaugus on maksimaalselt 100 m. Tähiste asukohaandmete kaudu korrigeeritakse masintöötlusega moodustatud kõrgusmudelit; 2) tähised peavad olema asetatud horisontaalsetele pindadele, tähiste asukohad peavad olema määratud GNSS vastuvõtjaga vähemalt kolme initsialiseerimisega ning tööde käigus kasutatakse saadud tulemuste keskmist; 3) paigaldatud on vähemalt kuus tähist, millest neli on asetatud mõõdistusobjekti servade piirkonda üksteisest võimalikult kaugele ning vähemalt kaks tähist on kontrollpunktina objekti keskosas. Kontrollpunktina kasutatavate tähiste kaudu kontrollitakse mõõdistustöö vastavust nõutud täpsuse suhtes. Saadud tulemus kirjeldatakse markšeideridokumentatsioonis. 9. Lennuprojekt koostatakse mõõdistusobjektist vähemalt kahe lennujoone võrra suuremana, arvestades, et fotode tasandamise käigus suuremad vead koonduvad projekti servadesse. Minimaalne aerofotode pikiülekate lennujoonte suunas peab olema 80 % ja põiki ülekate 65 %. Aerofotode sidumiseks projekteeritakse lennujoonte ploki peale samade piki ja põiki ülekatte parameetritega ristisuunaline teine lennujoonte plokk. 10. Fotogramm-meetrilise mõõdistuse keskmine piksli suurus maapinnal ei tohi ületada 1,5 cm. 11. Kui fotogramm-meetrilise mõõdistuse kasutamisel tuvastatakse markšeiderimõõdistuse käigus mäeeraldise piiri ületamine horisontaalselt või kõrguslikult, täpsustatakse need piirkonnad teiste mõõdistusmeetoditega, mis tagavad igas mõõtepunktis vähemalt mõõdistustäpsuse horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm. Väljaspool mäeeraldise piiri väljatud materjali koguse arvutus tehakse kõrgusandmetega, mis on kogutud teiste mõõdistusmeetoditega, mis tagavad igas mõõtepunktis mõõdistustäpsuse horisontaalselt vähemalt 3 cm ja kõrguslikult vähemalt 7 cm. 12. Mõõdistusobjekti olemus ning katendi ja kasuliku kihi paksus kaevandamisastangu serval tuvastatakse vahetu vaatlemise ja mõõtmise teel. 13. Piltide juurde lisatakse mõõdistuse algandmed, pildi koordinaadid ja asend, mis peavad olema kirjutatud pildi külge. Kui mõõdistamine on teostatud RTK või PPK drooniga, esitatakse piltide asukoht ja reaalaja mõõdistuse täpsus. 14. Kaevandamisloa omaja säilitab mehitamata õhusõiduki abil teostatava fotogramm- meetrilise mõõdistuse ülelennul kogutud originaalfotod, tähiste asukohaandmed, fotogramm- meetria tarkvara väljundina koostatud kõrgusandmed ja mahtude arvutustes kasutatud kõrgusandmed elektroonselt vähemalt kaevandamisloa kehtivusaja lõpuni.  14.04.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ lisa eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse nõuded droonide kasutamisele markšeiderimõõdistusel. Markšeiderimõõdistused on kaevandamisel tehtavad mõõtmised, mille üheks olulisimaks funktsiooniks on olla aluseks maavaravaru arvestusel ja keskkonnatasude maksmisel. Tänapäeva kiire tehnoloogia arengu ja võimaluste juures tuleks markšeiderimõõdistuse läbiviimiseks lubada kasutada ka teisi meetodeid kui üksnes kontaktset instrumentaalmõõdistamist. Üheks selliseks on mehitamata õhusõiduki (näiteks droonid) kasutamine. Droonid võimaldavad üle lennata aladest, kuhu inimesel on keeruline või ohtlik ligi pääseda ja hoiavad kokku välitöödele kuluvat aega. Samuti on nende eeliseks andmete täpsus ja põhjalikkus. Määruse algsel väljatöötamisel ei olnud veel lõplikult selge, millised drooniga mõõdistamise nõuded on detailsemalt vajalikud mõõtmise täpsuse, jälgitavuse, kontrollitavuse ja tulemuste kasutatavuse tagamiseks sarnaselt kontaktsele instrumentaalmõõdistamisele. Määruse täiendamine ja määruse lisa koostamine on õigusselguse huvides vajalik, kuna drooni kasutamine ei ole tüüpiline mõõdistamine. Drooniga mõõdistamisel kasutatakse fotogramm- meetria tehnoloogiat – pildistatakse ülekattega kogu mõõdistatav ala ning hilisema töötluse käigus moodustatakse fotodest kõrgusandmed, mida markšeider saab kasutada tööülesannete täitmisel (mahtude arvutamine, piiride kontrollimine jne). 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Merike Ring (tel: 625 6472, e-post: [email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 7153403, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse majandus- ja taristuministri määruse nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ 10. mai 2019. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 07.05.2019, 5). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 6, millega lubatakse edaspidi markšeiderimõõdistusel kasutada ka mehitamata õhusõidukit, näiteks drooni. Drooni kasutamisel tuleb täita kõiki määruse „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ ja nimetatud määruse lisas sätestatud nõudeid. Drooni kasutamise või mitte kasutamise otsustab pädev isik - markšeider või mõni teine isik, kes on pädev mehitamata õhusõidukit kasutama. 2.1 Määruse lisa ja võrdlev analüüs Määruse lisas kehtestatakse täpsemad nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele markšeiderimõõdistamisel. Punktides 1 – 3 on toodud lisas kasutatud mõisted. Nii RTK kui PPK droonide positsioneerimine põhineb faasipõhisusel. Faasipõhine positsioneerimine on kas reaalaja kinemaatiline (edaspidi ka RTK) või järeltöötlusega kinemaatiline (edaspidi ka PPK) asukoha määramine kasutades globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) andmeid, koos GNSS baasjaamast või püsijaamade võrgust saadud paranditega. Parandeid kasutatakse täpsemaks positsioneerimiseks reaalajas või rakendatakse parandeid hilisema andmetöötluse käigus. Faasipõhisel positsioneerimisel mõõdetakse satelliidi ja vastuvõtja vahel mitte aega, vaid faasi pikkuseid. Iga faasi pikkus on umbes 20 cm ja seejärel loetakse, kui palju neid mahub vastuvõtja ja satelliidi vahele. Iga faas on võimalik jagada väiksemaks ning sellisel juhul saavutatakse ka täpsem tulemus. Koodipõhine positsioneerimine on GNSS mõõdistusviis, kus satelliidi ja vastuvõtja vaheline kaugus määratakse C/A koodi abil, kuid andmetöötluses ei kasutata reaalaja parandeid asukoha määramisel. C/A koodis on aeg, millal signaal satelliidilt välja tuli ja seade (näiteks telefon) mõõdab, millal selle kätte sai ning arvutab signaali levimise aja järgi kauguse (kaugus satelliidi ja nt telefoni vahel). See on tunduvalt ebatäpsem positsioneerimine kui faasipõhine positsioneerimine. Punktis 4 on loetletud olukorrad, kus markšeiderimõõdistuse läbiviimisel kasutatakse kontaktmõõdistamist. Kontaktmõõdistamist tuleb kasutada aladel, mis on taimestunud või kaetud vee või lumega. Samuti tuleb kontaktmõõdistamist kasutada mõõdistusobjektist väljaspool asuva objekti varjuga kaetud alal, näiteks puude või rünkpilvede varjude piirkonnas, kui vari ei kata ühtlaselt kogu mõõdistusobjekti. Ühtlasi tuleb fotogramm-meetriline mõõdistus asendada kontaktmõõdistamisega juhtudel, kus objekt on suur ja lame, ilma tekstuurita, läikiv või läbipaistev. Uuemate tarkvarade kasutamisel varjud enam segav faktor ei ole, mistõttu peab mõõdistaja olema piisavalt pädev ning sõltuvalt tarkvarast oskama töid nõuetekohaselt valida ja läbi viia. Sõltumata mõõdistusvahendist tuleb mõõdistuse läbiviimisel tagada käesolevas määruses nõutud mõõdistustäpsus horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm. Kui punktis 3 nimetatud alad on osaliselt mõõdistusobjekti alal, võib markšeiderimõõdistuse läbi viia osaliselt kontaktmõõdistamisega ja osaliselt fotogramm-meetrilise mõõdistusega. Punktiga 5 sätestatakse fotogramm-meetriliste mõõdistuste välitööde aeg. Oluline on, et mõõdistused viiakse läbi võimalikult lühikese ajaga, et olukord fotodel ei muutuks erinevate lendude ajal ning sellega välditakse vigade tekkimist. Punktidega 6 – 8 sätestatakse täpsemad nõuded faasi- ja koodipõhiste droonide kasutamisele. Mõõdistusobjekti maapinnale asetatakse fotodel selgelt eristuvad ja hästi nähtavad tähised. Eraldatakse kahte erinevat droonide tehnoloogiat: koodipõhist positsioneerimist kasutavad droonid ja faasipõhist positsioneerimist kasutavad droonid (RTK ja PPK). Faasipõhise drooni kasutamisel peavad tähised olema paigutatud horisontaalsetele pindadele ning nende asukohad (st koordinaadid) peavad olema määratud vähemalt kolme initsialiseerimisega. Praktikas tähendab see, et peale igat initsialiseerimist signaal vastuvõtja ja satelliitide vahel katkestatakse ning vastuvõtja loob uue ühenduse satelliitidega. Tähise asukoha määramisel peab mõõdistaja veenduma, et enne asukoha salvestamist saavutataks nn fikseeritud lahendus, st algtundmatud peavad saama lahendatud 100% (ei tohi kasutada nn ujuva (inglise keeles float)) lahendusega algtundmatuid. Algtundmatu väärtus on teadmata, kuid ta püsib kogu mõõtmiste aja muutumatuna juhul, kui signaal satelliidi ja vastuvõtja vahel ei katke. Algtundmatu lahendi leidmine vajaliku tõenäosusega on võimalik vaid püsiva signaali korral. Tähise lõpptulemus saadakse 3 initsialiseerimisega saadud asukoha koordinaatide aritmeetilise keskmisena, arvestades määruses nimetatud täpsusnõudeid. Tähiste asukohad määrab markšeider sõltuvalt objekti iseärasustest. Sõltumata mõõdistusobjekti suurusest ja paigutatud tähiste omavahelisest kaugusest tuleb paigutada vähemalt viis tähist, vältimaks mõõdistusel vigade tekkimist. Faasipõhise drooni kasutamisel märgitakse 5 kontrollpunkti, millest 3 järgi korrigeeritakse mudelit ja 2 jäävad kontrolliks mõõdistustööde täpsuse hindamiseks vastavalt määruses nõutud täpsusele. Tähiste asukohad määratakse eraldi ning neid loetakse n-ö õigeteks, kui need on määratud kontaktmõõtmisega. Mõõtmistel tekivad paratamatult erinevused, mistõttu hinnatud täpsuse tulemus tuleb kajastada markšeideridokumentatsioonis. Koodipõhise drooni kasutamisel peavad paigutatud tähised katma ühtlaselt mõõdistatavat ala ning tähiste kaugus ei tohi ületada 100 m. Koodipõhise drooni kasutamisel peavad tähised olema paigutatud horisontaalsetele pindadele ning nende asukohad peavad olema määratud vähemalt kolme initsialiseerimisega. Koodipõhise drooni kasutamisel on igal juhul vajalik kasutada maapealseid kontrollpunkte arvutuste täiendamisteks ja kontrolliks. Koodipõhise drooni kasutamisel märgitakse sarnaselt faasipõhise drooni kasutamisele alale 6 tähist, kuid vastupidiselt faasipõhise drooni tähistele tuleb koodipõhise drooni korral 4 tähist märkida mõõdistusobjekti äärealadele ja üksteisest võimalikult kaugele, ning kaks punkti kontrollpunktidena mõõdistatava ala keskele. Neid kahte punkti kasutatakse mõõdistustulemuse kontrollimiseks ning see kajastatakse markšeideridokumentatsioonis. Punktiga 9 määratakse lennuprojekti nõuded. Fotode tasandamise käigus koonduvad suuremad vead projekti servadesse, mistõttu tuleb lennuprojekt koostada vähemalt kahe lennujoone võrra suurem, et tagada nõutud täpsus. Lennuprojekt tuleb projekteerida nii, et tekiks aerofotode piki ja lennujoonte põiki ülekatted. Aerofotode ülekatte määr on piki 80 % ulatuses ja põiki 65 % ulatuses. Aerofotode sidumisvigade vähendamiseks projekteeritakse lennujoonte ploki peale samade piki ja põiki ülekatte parameetritega ristisuunaline teine lennujoonte plokk. Aerofotode sidumise käigus määratakse aerofotol jäädvustatud ala geograafiline asend kaardimaterjali põhjal või välitööde komplektis tugipunktide geodeetilised koordinaadid - viimasel juhul eristatakse plaanilist ja kõrguselist sidumist. Punktiga 10 sätestatakse fotogramm-meetrilise mõõdistuse piksli suurus mõõdistustäpsuse tagamiseks horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm. Piksli suurus ei tohi ületada 1,5 cm. Piksli suurus muutub mehitamata õhusõiduki lennukõrguse muutmisega. Näiteks kui kõrguste vahe mõõdistataval alal on 30 m, siis ühes kohas on maapind 30 m drooni poolt kantava kaamera objektiivile lähemal ja sellest tingituna on ka piksli suurus erinev (piksli suurus on väiksem, kuna kaamera on lähemal maapinnale). Punktiga 11 sätestatakse nõuded olukorras, kus fotogramm-meetrilisel markšeiderimõõdistusel on ületatud kaevandamisloas lubatud mäeeraldise piire. Ületatud alad tuleb mõõdistada teiste mõõdistusmeetoditega, näiteks kontaktne tahhümeetriline mõõdistamine, RTK kontaktmõõdistamine, laserskanner. Oluline on, et igas ületatud ala punktis tagatakse vähemalt nõutud mõõdistustäpsus horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm. Sellise täpsusega mõõdistuse alusel arvutatakse väljaspool mäeeraldise piiri väljatud materjali kogus. Punktiga 12 selgitatakse, et kaevandamisastangus katendi paksus ja kasuliku kihi paksus mõõdistatakse alati kontaktselt ja mõõdistusobjekti olemus (nt puistangu materjal) selgitatakse kohapeal visuaalselt. Mõnel mäeeraldisel või selle teenindusmaal või laoplatsidel asuvad suured puistangud, mille koostis on mõõdistajale teada loa omaja selgituse kaudu (näiteks toote fraktsioon). Sellisel juhul on objekti olemus määratud vahetult ja markšeideridokumentatsiooni seletuskirjas saab kirjeldada, et puistangu olemus on tuvastatud visuaalselt ja tugineb kaevandamisloa omaja selgitustel. Punktiga 13 täpsustatakse nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisel tehtud piltide kohta. Markšeiderimõõdistuse esitamisel tuleb esitada piltide asukoht, see tähendab antakse pildi koordinaadid ja pildi asend (pildi pöörde- ja kaldenurgad). Pilt ja selle koordinaadid koos pildi asendiga peavad olema omavahel selgelt ja arusaadavalt seotud. Iga tehtud pilt peab olema varustatud koordinaatidega ja pildi asendi infoga. Kui mõõdistamisel kasutati RTK või PPK mehitamata õhusõidukit, tuuakse eraldi välja piltide koordinaadid ja asend ning reaalaja mõõdistuse täpsus. Ühtlasi arvutatakse piltidele täpsusklass. Täpsusklassi all mõeldakse pildi asukoha täpsuse infot, mis saadakse kas GNSS andmete järeltöötlusest või teostatud reaalaja mõõdistusest. Punktiga 14 täpsustatakse, et kaevandamisloa omaja säilitab mehitamata õhusõiduki abil teostatava fotogramm-meetrilise mõõdistuse ülelennul kogutud originaalfotod, tähiste asukohaandmed, fotogramm-meetria tarkvara väljundina koostatud kõrgusandmed ja mahtude arvutustes kasutatud kõrgusandmed elektroonselt vähemalt kaevandamisloa kehtivusaja lõpuni, tagamaks seeläbi mõõdistuse kontrollitavuse. Maapõueseaduse § 76 lõige 5 kohaselt peab markšeiderimõõdistuse dokumentatsiooni säilitama kaevandamisloa omaja vähemalt kaevandamisloa kehtivusaja lõpuni. 3. Määruse terminoloogia Eelnõukohase määruse lisas võetakse kasutusele terminid: faasipõhise positsioneerimisega RTK droon ja PPK droon ning koodipõhine positsioneerimine. Nimelt ei ole Eesti õiguses nimetatud mõisteid kasutuses, mistõttu mehitama õhusõidukite kasutamise lubamiseks markšeiderimõõdistusel oli vaja need kehtestada, et oleks tagatud ühtne arusaam ja õigusselgus. Nii faasipõhine kui ka koodipõhine mõõdistusviis kasutavad satelliitnavigatsioonisüsteemi andmeid asukoha määramiseks. Mõõdistusviiside erinevus seisneb selles, et esimesel juhul kasutatakse süsteemist saadud parandeid andmetöötluse käigus täpsemaks positsioneerimiseks ja teisel juhul kasutatakse satelliidi ja vastuvõtja vahelise kauguse määramiseks C/A koodi. 4. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul puudub otsene kokkupuude Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Mõjude olulisuse hindamisel lähtutakse neljast kriteeriumist: 1. Mõjutatud sihtrühma suurus; 2. Mõju ulatus; 3. Mõju avaldumise sagedus; 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad 1.2 Sihtrühm 2 – järelevalveasutused 2.1 Eelnõuga kaasnev mõju sihtrühmale 1 on tänastele andmetele tuginedes väheoluline. Hetkel on teadaolevalt huvitatud üks kaevandusettevõte droonide kasutamisest. Droonide kasutamise teenust kaevandamisvaldkonnas pakkuvaid ettevõtjaid on 4-5. Seega, ettevõtjaid, kes soovivad droone markšeiderimõõdistusel kasutada, ei ole hetkel palju, kuid see number võib ajas kasvada. 2.2 Sihtrühmale 2 kaasnev mõju on suur. Järelevalveasutusi, kes markšeidermõõdistamisega otseselt või kaudselt kokku puutuvad, on 4. Mõju ulatus järelevalveasutustele on suur, sest järelevalvet teostavate asutuste jaoks võib olla alguses keeruline teatud osas üle minna instrumentaalmõõdistamise alusel esitatud andmetelt droonide abil saadud andmetele, kuna tegemist on uue tehnoloogiaga, mis ei ole tüüpiline mõõdistamine ja mille alusel saadud andmeid pole varasemalt arvestatud tõenduspõhiseks hindamiseks. 3.1 Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 1 on väike, kuna huvitatud ettevõtteid on hetkel vähe. Samas, kui praktika tõestab suuremat kasutajamugavust ilma jälgitavust ohtu seadmata, võib ettevõtjate huvi kasvada ja droonide kasutamine muutuda reeglipäraseks, olles tulevikus suunanäitajaks droonide kasutamisele muudes valdkondades. 3.2 Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 2 on väike. Teatud valdkondades sh ka kaevandamismahtudest indikatiivse ülevaate saamiseks, juba kasutatakse mittekontaktset mõõdistamist (aerolaserskaneerimine). Seega ka järelevalveasutused on huvitatud üha enam tööde lihtsustamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks erinevaid tehnoloogilisi lahendusi kasutama. Samuti mõjutab järelevalveasutusute mõju sageduse näitajat ettevõtjate poolt esitavate markšeiderimõõdistuste hulk. Kui markšeidermõõdistusi on vähe, siis on ka järelevalveasutustel mõju sagedus väike. Kui see number kasvab, siis kasvab ka järelevalveasutuste mõju sageduse. 4.1 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 1 on väike, sest määruse muudatuse jõustumise järel on võimalik kaevandamise valdkonnas kontaktne instrumentaalmõõdistamine asendada droonide kasutamisega, mis tõstab oluliselt markšeiderimõõdistuse läbiviimise kiirust ja efektiivsust ning tööde teostamise ajakulu ettevõtete jaoks väheneb. Seega ettevõtjate jaoks on tegemist kasuliku muudatusega. 4.2 Sihtrühma 2 jaoks ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine. Sihtrühma 2 jaoks võib olla keeruline teatud osas üle minna instrumentaalmõõdistamise alusel esitatud andmetelt droonide poolt esitatud andmetele, kuna tegemist on uue tehnoloogiaga, mis ei ole tüüpiline mõõdistamine ja mida varasemalt pole lubatud valdkonnas kasutada. Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes: - puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; - puudub ka mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; - puudub mõju regionaalarengule. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja esialgu teha täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Kui ettevõtjad hakkavad kasutama markšeidermõõdistustel rohkem droone, võib sellest tulenevalt kasvada järelevalveasutuste tööde hulk, sh andmemaht. Doonide kasutamisel tehtud piltide maht on väga suur ja programmid, millega töötatakse, vajavad kaasajastamist ja uuendamist. Seega tuleb regulaarselt üle vaadata vajadused seoses infotehnoloogilise riist- ja tarkvara arendamisega, eesmärgiga tagada riigi võimekus mehitamata õhusõidukite poolt teostatud markšeidermõõdistuste kontrollimiseks. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile. Arvamuse avaldamiseks edastatakse määrus Maa-ametile, Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Lennuametile, MTÜ-le Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ja MTÜ-le Eesti Mäeselts.