Väljaminev kiriAvalik
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon · 8. mai 2024
- Viit
- 1.2.-3/24/1262-2
- Registreeritud
- 8. mai 2024
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Õhtuleht
- Saabumis/saatmisviis
- käsipost
- Funktsioon
- 1.2 Asjaajamine
- Sari
- 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
- Toimik
- 1.2.-3/2024
- Vastutaja
- Grete Lehemaa (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond)
Sisu (failidest)
Grete Lehemaa
Adressaat: Angelina Lon
Teema: FW: Õhtulehe küsimus
From: Grete Lehemaa
Sent: Thursday, April 25, 2024 1:55 PM
To: 'Angelina Lon' <[email protected]>
Subject: RE: Õhtulehe küsimus
Tere Angelina
Saadan vastuse päringule.
AKI ei olnud enne ajakirjaniku päringut kursis, et sellised intsidendid on võinud lähiajal aset leida. Ehk siis meie poole
ei ole nendega pöördutud.
Kindlasti on tegu kahetsusväärse teoga, esmalt seetõttu, et me peaksime austama inimeste privaatsust ja ilma
nõusolekuta salvestada (heli, pilt jms) ei tohiks. Juriidiliselt reguleerib isikuandmete töötlemist, milleks on ka heli ja
pildi salvestamine, isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM). Küll aga, kui salvestist kasutatakse vaid pereringis ja
isiklikul otstarbel, siis seadus (IKÜM) ei kohaldu. IKÜM kohaldub ja Andmekaitse Inspektsioon saab teostada
järelevalvet siis, kui salvestis muutub kättesaadavaks kolmandatele isikutele ehk näiteks jagatakse mingil moel edasi
kolmandatele isikutele väljaspool kitsast pere- ja sõprade ringi. Siiski oleks eetiline nõusolekut küsida ka nendel
juhtudel, kus üldmäärus justkui ei kohaldugi.
Selliste juhtumite sagedust ei oska meie kahjuks hinnata. Juhtumid võivad pigem jääda peresiseste või kinniste ringide sees
probleemide lahendamiseks. Sellisel juhul ei saa meie sekkuda ja meie poole ka ei pöörduta.
Kahtluse korral, et keegi salvestab Sinu tegevust, on kõige õigem esialgu kahtlustatava isiku enda poole pöörduda, et
selgitada asjaolusid. Inimeste privaatsuse tunnetus on erinev ja ka ajas pidevalt muutuv. Peame olema
kaaskodanike suhtes tolerantsed ning arvestama nende erinevate piiridega. Samas tasub alati ka esmalt anda sellest
otse märku, et mingi konkreetne käitumisviis ei sobi meile.
Ühiskonnana peab meil tekkima kodanikuvastutus, usaldus. Seda tunnetust ja vastutust saame luua meie ise. Nii
pereringis ja lähedastega, kui ka ühiskonnas laiemalt.
Kordan lisaks ka meie juristi antud kommentaari ERR portaalile: „Ka lastekaitseseadus toob välja, et esikohale tuleb
seada lapse huvid. Ükski vanem ei taha, et näiteks töö juures keegi salvestaks iga tema liikumist, tegevust, vestlust, aga siis
nad teevad seda enda lapsega, kellel ei ole võimalik enda õigusi kaitsta“
Tervitades
Grete Lehemaa
Avalike suhete nõunik
[email protected]
+372 6274136
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Ees
LinkedIn I Facebook I Youtube
1
2