Riigikogu Teie: 30.04.2024
Õiguskomisjon
[email protected] Meie: 03.05.2024 nr 2.3-4/24/1227-3
Arvamuse avaldamine eelnõule
Täname, et pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole arvamuse saamiseks
krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 44 sõnastuse kohta. Edastatud e-kirjas märkisite
muuhulgas, et võimalusel hindaks inspektsioon ka tervikuna eelnõu vastavust isikuandmete
töötlemist reguleerivatele õigusaktidele.
Esmalt olen sunnitud väljendama kahetsust esiteks seepärast, et eelnõu väljatöötamise
varasemas etapis ei ole inspektsiooni arvamuse andmiseks kaasatud ja teiseks seepärast, et
käesoleval hetkel, piiratud ajatingimustes, ei ole võimalik eelnõud analüüsida sedavõrd suure
põhjalikkusega nagu seda ehk soovinud oleks. Ent vaatamata sellele mõningad tähelepanekud
ma siiski teeksin.
Olen tutvunud Justiitsministeeriumi märkustega eelnõu kohta ning eeldan, et nendega on
arvestatud. Peamiselt pean silmas märkusi, mis puudutasid kogutavate isikuandmete
säilitamistähtaegade määratlemise vajadust (märkused eelnõu § 29 osas), samuti käib see
märkus § 39 kohta. Juhul, kui siin kehtivad Finantsinspektsioonile mingist muust seadusest
tulenevad kogutavate andmete säilitamise tähtajad, siis tuleks seletuskirja vastavalt ka
täiendada, et see oleks üheselt arusaadav.
Eelnõu § 41 sätestab, et krediidiinkasso juhatus kehtestab oma otsusega krediidiinkasso ning
tema juhtide ja töötajate tegevust korraldavad protseduurireeglid (edaspidi sise-eeskirjad),
mille kohaselt tagatakse krediidiinkasso tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiinkasso
juhtide otsuste täitmine, samuti teenuste õigus- ja korrapärane osutamine. Sama paragrahvi
lõike 4 punkt 2 ütleb, et sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks juriidilistest
isikutest krediidisaajate andmete ja füüsilisest isikust krediidisaajate isikuandmete
töötlemise kord, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
Esiteks, kuna sätte sõnastus on: juriidilistest isikutest krediidisaajate andmete JA füüsilisest
isikust krediidisaajate isikuandmete töötlemise kord, siis juriidilisel isikul ei ole isikuandmeid
ning juriidilise isiku andmete töötlemine ei kuulu isikuandmete töötlemise üldmääruse
(IKÜM) kohaldamisalasse. Seega seda sätet tuleks täpsustada.
Teine märkus puudutab Finantsinspektsiooni (FI) rolli selliste sise-eeskirjade kontrollimisel.
Kuna sise-eeskirjad sisaldavad ka isikuandmete töötlemise korda ja FI-lt tegevusloa
taotlemisel esitab krediidiinkasso FI-le ka sise-eeskirjad, siis kas FI kontrollib esitatud sise-
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
eeskirju üksnes formaalselt (st et need on olemas) või sisuliselt. Viimasel juhul tekib
omakorda küsimus, kas FI hindab ka isikuandmete töötlemise korra vastavust IKÜM-iga.
Kuivõrd isikuandmete töötlemine ja selle vastavus IKÜM-ile krediidiinkassode poolt on
äärmiselt oluline, siis tuleks kaaluda, kuidas on tagatud vastavate eeskirjade kontroll enne, kui
krediidiinkassole tegevusluba väljastatakse.
Eelnev märkus on seotud ka §-ga 13, mis räägib tegevusloa kehtetuks tunnistamist FI poolt,
kus muuhulgas punktis 11 on öeldud, et tegevusloa võib kehtetuks tunnistada,
kui krediidiinkasso ei täida käesolevas seaduses sätestatud kohustusi sise-eeskirja või -
kontrolli ja krediidisaaja kaebuse lahendamise kohta. Siin vajaks selgust, kas mõeldud on
sise-eeskirjast tulenevat krediidisaaja kaebeõigust. Kui sise-eeskirja üheks osaks on ka
isikuandmete töötlemise kord, peab see käsitlema ka andmesubjektide taotluste lahendamise
korda (andmesubjekti õigused tulenevad IKÜM peatükist III). Seega, kas FI hindab
tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse raames ka seda, kas ja kuidas on krediidiinkasso
täitnud IKÜM nõudeid andmesubjektide taotluste lahendamisel.
Eelnõu § 43 räägib krediidiinkasso tegevuse edasiandmisest. Viidatud sätte kontekstis tuleks
mõelda, kui tegevus antakse üle, kas tuleks sellest teavitada ka krediidisaajaid (füüsilisi
isikuid) kui andmesubjekte. § 59 küll käsitleb teabe andmise kohustust krediidisaajale, aga
selguse huvides võiks täpsustada, kes ja mis hetkel teavitab andmesubjekti just näiteks
tegevuse edasiandmisest. § 59 kontekstis sooviks veel tähelepanu juhtida, kas krediidisaajat
tuleb teavitada ka isikuandmete töötlemise tingimustest. Eelkõige kui tegevus ühelt
krediidiinkassolt teisele üle antakse, kuivõrd teisel võivad tingimused erineda. Kui § 41 viitas
selgelt, et järgida tuleb ka IKÜM nõudeid, siis siin on punkt 8 märksa ebamäärasem.
Eelnõu § 44 kohta on mul järgmised tähelepanekud.
Lõike 1 osas jääb hetkel ebaselgeks, milliseid andmeid krediidiinkasso toimikusse kogub ehk
andmekoosseis. Hetkel on sätte sõnastus nii lai, et selle alusel võib mistahes andmeid ja
mistahes allikatest koguda. Seega tuleks andmekoosseisu täpsustada.
Olete edastanud meile Rahandusministeeriumi sõnastusettepaneku lõike 3 osas. Parandatud
sõnastuse ettepanek on järgmine: Krediidiinkassol või asjakohasel juhul krediidiostjal on
õigus saada viivituses oleva tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude sisse
nõudmiseks krediidiasutuselt või krediidiandjalt tarbijakrediidi andmise, jälgimise ja
hindamise kohta peetud vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 48 sätestatud
krediiditoimikust neid andmeid, mis on kogutud konkreetse tarbija suhtes vastutustundliku
laenamise põhimõtte täitmiseks, sealhulgas krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud
perioodil tehtud tarbija maksetehingute andmed kujul, mis võimaldab saada ülevaate tarbija
maksetehingutest tulu- ja kululiikide lõikes.
Ehk siis uus sõnastus küll ütleb, et mingite muude andmete hulgas, mida määratletud ei ole,
on õigus saada krediidiinkassol krediidiasutuselt või krediidiandjalt tarbija maksetehingute
andmed, kuid mis need muud andmed on, mille hulgas on ka neid andmeid saada õigus,
täpsustatud ei ole.
Eelnõu § 58 käsitleb suhtlust krediidisaajaga. Muuhulgas ütleb säte, et krediidisaajaga peab
suhtlema viisil, mis ei kujuta endast ahistamist, sundi ega lubamatut mõjutamist. Seletuskiri
võiks tuua näiteid sobimatust käitumisest. Nimelt inspektsiooni praktika kohaselt on väga
levinud krediidisaajate mõjutamine ja isegi ähvardamine. Eriti kui inkasso on tihedalt seotud
ka mõne maksehäireregistriga, on tavapärane, et isikuid survestatakse võlgnevusi tasuma
maksehäire avaldamise ähvardusel või vastupidi motiveeritakse tasuma lubadusega seejärel
registrist info eemaldada, sh aegunud võlgnevuste korral. Seega võiks seletuskirjast nähtuda
2 (3)
ka elulised näited selle kohta.
§ 60 sätestab krediidisaaja kaebuste registreerimise ja lahendamise korra. Lõike 3 kohaselt
lähtub krediidiinkasso lähtub kaebuste lahendamisel Finantsinspektsiooni kehtestatud korrast
vastavalt käesoleva seaduse § 67 lõikele 4.
Nii viidatud § 60 lõike 3 kui ka selles omakorda viidatud § 67 lõike osas ei selgu, kas FI
kehtestab ka kaebuste lahendamise korra, mis võtab arvesse IKÜM-is sätetatud nõuded ja
erisused andmesubjekti õiguste realiseerimisel.
Kokkuvõtvalt vabandan, kui mõned minu poolt püstitatud küsimused on juba menetluse
käigus või eelnõu seletuskirjas vastuse leidnud, kuid nagu öeldud, on eelnev arvamus antud
väga piiratud ajaraamis. Loodan sellegipoolest, et neist märkustest on abi ja vajadusel olen
valmis oma mõtteid täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
3 (3)