EELNÕU 20 .0 5 .2024 Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (rändemenetluste tõhustamine) § 1. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „elamislubade ja töölubade register“ sõnadega „elamislubade ja elamis õiguste andmekogu “ vastavas käändes; 2) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 6. Püsivalt Eestis elamine Püsivalt Eestis elamine käesoleva seaduse tähenduses on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis. “; 3) paragrahvi 29 lõikest 4 ja § 30 lõikest 1 jäetakse välja sõna „, vene“; 4) paragrahvi 40 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „e daspidi käesolevas paragrahvis kutsuja “ sõnadega „ edaspidi kutsuja “; 5 ) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 3 3 järgmises sõnastuses: „(3 3 ) Eestis sündinud alaealise lapse Eestis viibimise seaduslik alus on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult.“; 6 ) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 3 nimetatud juhul võib Eestis sündinud alaealine laps Eestis viibida , kuni tema vanemal on Eestis kehtiv ajutise viibimise alus.“; 7 ) paragrahvi 6 0 lõike st 1 jäetakse välja sõnad „ühe- või“; 8 ) paragrahvi 62 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „, mitmekordse viisa puhul esimese kavandatud viibimisaja lõppemiseni“; 9 ) paragrahvi 62 2 lõikes 3 asendatakse sõna „vanem“ sõnaga „üksikvanem“; 10 ) paragrahvi 65 lõike 2 punktis 6 , § 210 2 lõike 1 punktis 2 ja § 224 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „ja“ semikooloniga; 11 ) paragrahvi 91 1 täiendatakse lõigetega 1 2 ja 1 3 järgmises sõnastuses: „(1 2 ) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda Eestis viibivale alaealisele lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibi s lapse sünni ajal Eestis seaduslikult. (1 3 ) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada pikaajalise viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele.“; 12 ) paragrahvi 95 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 1 3 ) paragrahvi 102 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Viisaregistri pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus , seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmisel viisataotluse, viibimisaja pikendamise või ennetähtaegse lõpetamise ja viisa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või kooskõlastamise kohta ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid: 1) välismaalase üldandmed; 2) välismaalase isanimi, sünnikoht ja isikut tõendava dokumendi andmed; 3) välismaalase biomeetrilised andmed; 4) välismaalase perekonnaseisuandmed; 5) välismaalase hariduse ja õppimise andmed; 6) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed; 7) välismaalase eluloolised andmed; 8) välismaalase kriminaalkorras karistamise andmed; 9 ) välismaalase esindaja üld - , esindusõiguse ja isikut tõendava dokumendi andmed; 10 ) viisa liik, sihtriigi andmed, sihtriigis kavandatava viibimise või transiidi andmed ja sissesõiduloa andmed; 11 ) viimase viie aasta jooksul antud viisa ja elamisloa andmed; 1 2 ) Eestis ja teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis varasema viibimise andmed ja viibimisaja pikendamise andmed ; 1 3 ) elukohariiki tagasipöördumise loa andmed; 1 4 ) majutuskoha, reisi- ja elamiskulude katmise ning legaalse sissetuleku andmed; 1 5 ) külastatava isiku üldandmed; 1 6 ) välismaalase perekonnaliikme ja lähedase sugulase üldandmed , sünnikoht ning seos välismaalasega; 17) välismaalase abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnaseisuandmed; 1 8 ) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise ja töötamise andmed; 1 9 ) välismaalase kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise andmed, terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed, tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toime panemise andmed. 20 ) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed. “; 1 4 ) paragrahvi 102 lõigetes 3 1 –5 ja 10 asendatakse sõna „andmekogu“ sõnaga „viisaregister“ vastavas käändes; 1 5 ) paragrahvi 102 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Viisaregistri vastutav töötleja avaliku teabe seaduse tähenduses on Politsei- ja Piirivalveamet. “; 16 ) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 8 1 järgmises sõnastuses: (8 1 ) Viisaregistri isiku andmete vastutavad töötlejad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tähenduses käesolevas seaduses sätestatud pädevuse piires on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Välisministeerium.“; 1 7 ) paragrahvi 102 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Viisaregistri põhimääruses sätestatakse viisaregistri pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad; 2) täpne andmekoosseis; 3 ) andmekogudevaheline andmevahetus; 4 ) vastutava töötleja ülesanded; 5) vastutava töötleja vastutuse ulatus isikuandmete töötlemisel; 6 ) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 7 ) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 8 ) muud korralduslikud küsimused.“; 1 8 ) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 9 1 järgmises sõnastuses: „(9 1 ) Viisaregistri andmeid säilitatakse kõige kauem 60 aastat. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja viisaregistri põhimääruses.“; 1 9 ) paragrahvi 105 lõikes 3 ning § 181 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 asendatakse sõnad „Eestis registrisse“ sõnadega „Eesti äriregistrisse“; 20) paragrahvi 105 lõike 4 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „tegemiseks“ sõnadega „ ja kelle töökohustuste täitmine vastab käesoleva seaduse § 62 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele“; 2 1 ) paragrahvi 106 lõike 1 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse, välja arvatud juhul, kui tööandjaks on avalik- õiguslik juriidiline isik ;“; 2 2 ) paragrahvi 106 lõigetes 3 ja 11, § 140 lõike 2 punktis 5, § 176 lõikes 2, § 177 lõigetes 1–1 2 ning § 181 lõike 1 punktis 8 ja lõikes 4 asendatakse sõnad „Eestis registreeritud“ sõnadega „Eesti äriregistrisse kantud“; 2 3 ) paragrahvi 106 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 5, § 181 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas ning lõigetes 5 1 ja 7 ning § 192 lõike 2 1 punktis 1 asendatakse sõnad „Eestis registreeritud“ sõnadega „kantud Eesti äriregistrisse“; 2 4 ) paragrahvi 106 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(7) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule registreerida juhul, kui välismaalane teeb renditööd töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses (edaspidi renditöö ) , välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10, 11 või 13 nimetatud juhul. (8) Renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena, kui: 1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing; 2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega ; 3) tööandjal on vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 18 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis .“; 2 5 ) paragrahvi 106 lõiked 8 1 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 2 6 ) paragrahvi 106 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(13) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 3 ei kohaldata töötamisele ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil juhtivtöötaja, spetsialisti või praktikandina teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloaga selle kehtivusaja jooksul.“; 2 7 ) paragrahv 106 1 ja § 107 lõike 1 2 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks; 2 8 ) paragrahvi 107 1 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Kui tööandja on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse, on välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni järgmistel juhtudel: “; 2 9 ) paragrahvi 108 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõna „, või“ semikooloniga; 30 ) paragrahvi 110 lõiget 1 2 täiendatakse pärast sõna „iduettevõtte“ sõnadega „või kasvuettevõtte“; 3 1 ) paragrahvi 111 pealkirjas asendatakse sõna „Lühiajalise“ sõnadega „ Välismaalase lühiajalise “; 3 2 ) paragrahvi 111 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „registreerimise andmekogu“ sõnadega „ (edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu ) ; 3 3 ) paragrahvi 111 lõikes 2 asendatakse sõnad „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu“ sõnaga „Andmekogu“; 3 4 ) paragrahvi 111 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus , seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmisel välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse või kehtetuks tunnistamise kohta ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid: 1) välismaalase üldandmed; 2) välismaalase sünnikoht, isikut tõendava dokumendi andmed ja riskiprofiili andmed; 3) välismaalase biomeetrilised andmed; 4) välismaalase eluloolised andmed; 5) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed; 6) välismaalase majutuse ja ülalpidamisega seotud andmed; 7) välismaalase tervisekindlustuslepingu andmed; 8 ) välismaalase viisa, elamisloa, elamisõiguse või muud staatusega seotud andmed; 9 ) välismaalase usulise kuuluvuse andmed, kui ta asub tööle vaimuliku, nunna või mungana; 10 ) üldandmed ja riskiprofiili andmed tööandja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaalane tuleb; 11) tööandja esindaja üld - ja esindusõiguse andmed; 12 ) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed. “; 3 5 ) paragrahvi 111 lõikest 4 1 jäetakse välja sõnad „ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses“; 3 6 ) paragrahvi 111 lõi g e 4 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 4 2 ) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad; 2) täpne andmekoosseis; 3 ) andmekogudevaheline andmevahetus; 4 ) vastutava töötleja ülesanded; 5 ) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 6 ) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 7 ) muud korralduslikud küsimused.“; 3 7 ) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 4 4 järgmises sõnastuses: „ (4 4 ) Andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem 25 aastat. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja andmekogu põhimääruses .“; 3 8 ) paragrahvi 124 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 11) välismaalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga ;“; 3 9 ) paragrahvi 1 24 lõiget 2 t äiendatakse punktiga 11 1 järgmises sõnastuses: „11 1 ) on põhjendatud alus arvata, et välismaalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga; “; 40 ) paragrahvi 124 lõike 3 esimeses lauses asendatakse arvud „1–4, 6“ arvudega „1 – 6“; 4 1 ) paragrahvi 125 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 7) välismaalane on töötanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on olnud seotud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga ja tema vanus, auaste või muu asjaolu välista b tema kutsumis e välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse, relvajõududesse või muusse jõustruktuuri . “; 4 2 ) paragrahvi 162 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tähtajalise elamisloa kõrgharidustaseme õppes õppimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutuses võib anda esimesel ja teisel astmel õppekava täiskoormusega läbimiseks või doktoriõppe läbimiseks kõrgharidusseaduse §-de 8 ja 14 tähenduses ning kui õppeasutus on institutsionaalselt akrediteeritud. “; 4 3 ) paragrahvi 163 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „ (2) Õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon ei pea esitama kutses andmeid, mille ta on kandnud Eesti hariduse infosüsteemi. (3) Haridus- ja Teadusministeerium esitab Politsei- ja Piirivalveametile päringu peale andmed välismaalase Eestis õppimise kohta , milleks taotletakse tähtajalist elamisluba . “; 4 4 ) paragrahvi 176 pealkirja täiendatakse pärast sõna „eesmärk“ sõnadega „ ja andmise lisatingimused “; 4 5 ) paragrahvi 176 täiendatakse lõigetega 3– 6 järgmises sõnastuses: „ (3) Eesti äriregistrisse kandmise nõuet ei kohaldata avalik-õiguslikust juriidilisest isikust tööandjale käesoleva seaduse tähenduses. ( 4 ) Tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, peab olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud Eesti äriregistrisse kandmise nõuet ja lõikes 4 sätestatud tegeliku majandustegevuse nõuet ei kohaldata, kui välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tegeliku majandustegevuse nõuet ei kohaldata, kui välismaalane asub tööle õpetaja, akadeemilise töötaja või teadlasena Eesti õigusaktidele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses . “; 4 6 ) paragrahvi 176 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tähtajalise elamisloa töötamiseks renditöötajana võib anda, kui: 1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing; 2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega ; 3) tööandjal on vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 18 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis .“; 4 7 ) paragrahvi 176 1 lõiked 2 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 4 8 ) paragrahvi 177 täiendatakse lõi getega 5 –7 järgmises sõnastuses: „(5) Eesti Töötukassa keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest, kui on täidetud järgmised tingimused : 1) välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ; 2) loa taotluse kohta otsuse tegemise päeval on selle aasta sisserände piirarv täitunud ; 3) järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamiseni on üle kuue kuu. (6) Politsei- ja Piirivalveamet esitab Eesti Töötukassale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotluse andmed. (7) Eesti Töötukassa esitab Politsei- ja Piirivalveametile an dmed Eesti Töötukassa loa kohta . “; 4 9 ) paragrahvi 181 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks; 50 ) paragrahvi 181 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) lühiajaliseks töötamiseks käesoleva seaduse § 176 2 lõike 1 alusel.“; 5 1 ) paragrahvi 181 1 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „Eestis registrisse vähemalt viis“ tekstiosaga „Eesti äriregistrisse vähemalt 12“; 5 2 ) paragrahvi 181 1 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 asendatakse sõna „viie“ arvuga „12“; 5 3 ) paragrahv 181 4 ja § 186 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 5 4 ) paragrahvi 190 12 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „ kahe esimese aasta“ sõnadega „esimese 12 kuu “; 55) paragrahv 200 4 tunnistatakse kehtetuks; 5 6 ) paragrahvi 210 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „ 1 1 ) välismaalane on läbinud kohanemisprogrammi ;“; 5 7 ) paragrahvi 210 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4 ) välismaalane oskab eesti keelt vähemalt A2-tasemel.“; 5 8 ) paragrahvi 210 2 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „ ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud e esti keele oskust hinnatakse eesti keele tasemeeksamil keeleseaduses sätestatud tingimustel. ( 6 ) Eesti keele eksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse. “; 5 9 ) seaduse 3 . peatüki 1. jao 4 . jaotise 9 . alljaotist täiendatakse §- de ga 2 10 5 ja 210 6 järgmises sõnastuses : „ § 210 5 . Eesti keele tasemeeksamist vabastamine (1) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit, vabastatakse sellest. (2) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit täies ulatuses , teeb eesti keele tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema terviseseisund võimaldab. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul otsustab välismaalase osalise või täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksami sooritamisest käesoleva seaduse § 250 lõike 3 alusel moodustatud ekspertkomisjon käesoleva seaduse § 250 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud korras. § 210 6 . Ekspertkomisjoni otsuse vaidlustamine Ekspertkomisjoni otsuse peale võib kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule. “; 60 ) seaduse 3. peatüki 1. jao 5. jaotise 2. alljaotist täiendatakse §-ga 212 1 järgmises sõnastuses: „ § 212 1 . Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektrooniline esitamine (1) Välismaalane võib esitada tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali kaudu Politsei- ja Piirivalveametile enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist käesoleva seaduse §-s 213 sätestatud korras. (2) Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid ei käsitata tähtajalise elamisloa taotlusena ning välismaalane ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole Eesti kehtivat digitaalset dokumenti. (3) Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid töödeldakse elamislubade ja töölubade registris kuus kuud nende esitamisest arvates. Tähtajalise elamisloa taotluse esitamise korral käsitatakse tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid tähtajalise elamisloa taotluse andmetena.“; 6 1 ) paragrahvi 213 täiendatakse lõi gete ga 1 2 ja 1 3 järgmises sõnastuses: „(1 2 ) Kui välismaalane on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid käesoleva seaduse § 212 1 kohaselt elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende õigsust tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamisega. Tähtajalise elamisloa taotluse võib allkirjastada selle vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga. ( 1 3 ) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui tähtajalise elamisloa menetluse algatab Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 210 3 alusel.“ ; 6 2 ) paragrahvi 219 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 võib jätta kohaldamata ja Eesti kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaadata , kui kinnipeetava t , vahistatu t või arestialus t ei pea ükski riik kehtiva seaduse alusel oma kodanikuks.“; 6 3 ) paragrahvi 224 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) Eesti Töötukassa loa taotlemise korra ja tähtaja ning taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu.“; 6 4 ) paragrahvi 228 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Elamislubade ja töölubade registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus , seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmisel elamisloa või tööloa ja selle pikendamise või kehtetuks tunnistamise, tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise, elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise, Eestist eemalviibimise registreerimise, Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise ja elamisõiguse kohta ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta ning kohanemisprogrammiga seotud toimingu kohta järgmisi andmeid: 1) välismaalase üldandmed; 2) välismaalase isanimi, sünnikoht, rahvus ning isikut tõendava dokumendi ja riskiprofiili andmed; 3) välismaalase biomeetrilised andmed või andmed nende andmise võimatuse kohta ; 4) välismaalase perekonnaseisuandmed; 5) välismaalase eluloolised andmed; 6) välismaalase terviseseisundi andmed; 7 ) välismaalase hariduse ja õppimise andmed; 8 ) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed; 9) v älismaalase ülalpidamise ja legaalse sissetuleku andmed; 10) välismaalase organisatsioonidesse kuulumise andmed 11 ) välismaalase kriminaalkorras karistatuse andmed; 12 ) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise ja töötamise andmed; 13 ) välismaalase kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise andmed, terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed, tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toime panemise andmed ; 1 4 ) elamisloa või elamisõiguse taotlemise alus ja soovitud tähtaeg ning välismaalase elamisloa või elamisõiguse andmed teises riigis; 1 5 ) välismaalase esindaja üld - ja esindusõiguse andmed; 1 6 ) andmed, kas välismaalane on Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige ja Euroopa Liidu kodaniku kinnitus selle kohta ; 1 7 ) andmed, kas välismaalane on Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja abikaasa või registreeritud elukaaslane; 1 8 ) andmed, kas välismaalane on rahvusvahelise kaitse saaja teises Euroopa Liidu liikmesriigis; 1 9 ) välismaalase pere- ja leibkonnaliikme ning lähedase sugulase üldandmed, sünnikoht ja perekonnaseisuandmed ning seos välismaalasega; 20 ) välismaalase Eestist eemalviibimise andmed; 21 ) andmed, kas välismaalane on saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu välisriigis elamispinna või Eestist lahkumiseks toetust ; 22 ) andmed, kas taotleja on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti heakskiidetud nimekirja; 23 ) välismaalase usulise kuuluvuse andmed, kui ta asub tööle vaimuliku, nunna või mungana; 2 4 ) muu taotlusega seotud oluline teave, mida välismaalane peab oluliseks esitada; 2 5 ) kutsuja üld - ja riskiprofiili andmed; 26) andmed spordialaliidu nõusoleku kohta; 2 7 ) kutsuja perekonnaseisuandmed; 2 8 ) kutsuja esindaja esindusõiguse ja kontaktisiku andmed; 2 9 ) kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmed; 30 ) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“; 6 5 ) paragrahvi 228 lõi getes 3 1 , 4, 4 3 ja 5 asendatakse sõna „andmekogu“ sõnadega „ elamislubade ja töölubade register “ vastavas käändes; 6 6 ) paragrahvi 228 lõi ked 4 1 ja 4 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4 1 ) Elamislubade ja töölubade registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. (4 2 ) Elamislubade ja töölubade registri põhimääruses sätestatakse elamislubade ja töölubade registri pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad; 2) täpne andmekoosseis; 3 ) andmekogudevaheline andmevahetus; 4 ) vastutava töötleja ülesanded; 5 ) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 6 ) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 7 ) muud korralduslikud küsimused.“; 6 7 ) paragrahvi 228 täiendatakse lõikega 4 4 järgmises sõnastuses: „(4 4 ) Elamislubade ja töölubade registri andmeid säilitatakse alaliselt. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja elamislubade ja töölubade registri põhimääruses.“; 6 8 ) paragrahvi 284 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ (edaspidi kutsuja )“; 6 9 ) paragrahvi 291 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, lõpevad kutsuja kohustused, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest : 1) välismaalasele antakse uus seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks või elamiseks ; 2) välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse uue tööandja juurde ; 3) välismaalane lahkub Eestist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 17 sätestatud riiki ning on kandnud VMS § 291 lõikes 3 nimetatud kulud .“; 70 ) paragrahvi 297 1 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogusse kantakse: 1) välismaalase üldandmed; 2) välismaalase sünnikoht, rahvus ning isikut tõendava dokumendi ja riskiprofiili andmed; 3) välismaalase biomeetrilised andmed; 4) välismaalase viisa, elamisloa, elamisõiguse või muud staatusega seotud andmed; 5) üldandmed ja riskiprofiili andmed kutsuja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaalane tuleb, ning tema esindaja esindusõiguse andmed; 6) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“; 7 1 ) paragrahvi 309 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Enne 2025. aasta 1. juunit antud tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamisel kohaldatakse 2025. aasta 1. juunil jõustunud tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise tingimusi.“; 7 2 ) paragrahv is 309 11 asendatakse sõnad „ kellele on enne 2018. aasta 15. juulit antud tähtajaline elamisluba ja kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks “ sõnadega „ kellel oli 2018. aasta 15. juulil kehtiv tähtajaline elamisluba töötamiseks ja kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks või selle pikendamist. “ ; 7 3 ) paragrahvi 309 16 pealkirjas asendatakse sõna d „tööturuteenuste osutamise“ sõna de ga „tööturumeetmete pakkumise“; 7 4 ) paragrahvi 309 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Isikule, kellele on käesoleva seaduse § 309 14 alusel antud seaduslik alus Eestis ajutiselt viibida ja kes ei tööta, võib pakkuda tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktides 1 – 4 nimetatud tööturumeetmeid .“; 7 5 ) seadust täiendatakse §-ga 309 18 järgmises sõnastuses: „ § 309 18 . Kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude kohaldamise erisus Välismaalaselt ei nõuta kohanemisprogrammi läbimist ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust, kui: 1) tal on kehtiv enne 2026. aasta 1. jaanuari antud tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ja ta taotleb selle pikendamist; 2) ta on esitanud enne 2026. aasta 1. jaanuari tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks ja otsus selle kohta tehakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit.“. § 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 5 1 muutmine Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-s 5 1 tehakse järgmised muudatused: 1) lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „arv, nende“; 2) lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „eeldatav kestvus ning“; 3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) L ähetatud töötaja tööandja ei esita Tööinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid, kui ta on need esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste seaduse alusel. (8) Tööinspektsioonil on õigus saada Politsei- ja Piirivalveametilt lähetatud töötaja kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid. “. § 3. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 20 lõike 1 punkte 2 ja 3 täiendatakse pärast sõnu „vahendeid ja“ sõnadega „ tal on tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise Eestis viibimise ajal või “; 2 ) seadust täiendatakse §-ga 23 1 järgmises sõnastuses: „§ 23 1 . Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektrooniline esitamine (1) Perekonnaliige võib esitada tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali kaudu Politsei- ja Piirivalveametile enne tähtajalise elamisõiguse taotluse esitamist käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud korras. (2) Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid ei käsitata tähtajalise elamisõiguse taotlusena ning perekonnaliige ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole Eesti kehtivat digitaalset dokumenti. (3) Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid töödeldakse elamislubade ja töölubade registris kuus kuud nende esitamisest arvates. Tähtajalise elamisõiguse taotluse esitamise korral käsitatakse tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid tähtajalise elamisõiguse taotluse andmetena. “; 3 ) paragrahvi 23 1 lõike 3 esimeses lauses, § 49 1 lõikes 3 ja § 52 lõikes 2 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõiguste andmekogu “; 4 ) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui perekonnaliige on esitanud tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende õigsust tähtajalise elamisõiguse taotluse allkirjastamisega. Tähtajalise elamisõiguse taotluse võib allkirjastada taotluse vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga .“. § 4. Karistusseadustiku § 260 1 täiendamine Karistusseadustiku § 260 1 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „poolt“ sõnadega „ või tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli tööandja vastava kohustuse täitmise delegeerinud ,“. § 5. Maksukorralduse seaduse § 25 5 muutmine Maksukorralduse seaduse §-s 25 5 tehakse järgmised muudatused: 1) sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „sihtasutuste registri“ sõnadega „, elamislubade ja töölubade registri, viisaregistri, välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu“; 2) sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „töölubade registri“ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“ . § 6. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril . ( 2 ) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1, § 3 punkt 3 ja § 5 punkt 2 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril. ( 3 ) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4 3 ja 4 8 jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2024. a nr
Andmekaitse Inspektsioon Irina Meldjuk , 6274108,
[email protected] 1. Viisaregistri vastutav töötleja. Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) § 1 p-s 12 pakutud sõnastus „Viisaregistri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Viisaregistri andmete vastutavad töötlejad on käesolevas seaduses sätestatud pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Välisministeerium“ on ebaselge. Arusaamatuks jääb see, mida sisuliselt tähendab vastutus viisaregistri andmete eest. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et kuna viisaregistrisse kantakse andmed, mis tekivad PPA, KAPO ja VÄM-i juures, on optimaalne määrata mitu andmete vastutavat töötlejat ja sätestada nende vastutusala viisaregistri põhimääruses. Rakendusaktide kavandis planeeritud viisaregistri põhimääruse § 3 sõnastus, millega määratakse vastutavate töötlejate rollide jagamine, tekitab veel rohkem segadust, kuna kuigi viidatud paragrahvi lõikest 1 tulenevalt on andmekogu vastutavaks töötlejaks PPA, siis lõikega 1¹ piiratakse PPA vastutus lõikes loetletud andmete töötlemisega. Nimetatud paragrahvi lõigete 1² ja 1³ kohaselt lisanduvad andmekogu vastutavate töötlejate hulka veel VÄM ja KAPO. Ehk sisuliselt määratakse andmekogule kolm vastutavat töötlejat piiritletud vastutusaladega. Sellisel viisil andmekogu vastutava töötleja reguleerimine ei võimalda aru saada, kes tegelikult vastutab andmekogu pidamise eest. Samuti ei ole võimlik aru saada, kelle poole peaks andmesubjekt vajadusel pöörduma ja kes mille eest vastutab. Andmed esitatakse registrisse erinevate kanalite kaudu, iga puudutatud asutus võib kasutada ka teisi registris sisalduvaid andmeid oma pädevuse realiseerimiseks. Tavainimene ei ole ilmselgelt suuteline aru saama, millal ja kelle poole ta peaks pöörduma. Selgitame, et andmekogu vastutav töötleja AvTS § 43⁴ lg 1 mõttes, ehk andmekogu haldaja, on see, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest, kuid ei võrdu alati IKÜM-i mõttes vastutava töötlejaga. Seega andmekogu vastutavaks töötlejaks peab olema see asutus, kellele on pandud kohustus nimetatud andmekogu hallata, mitte aga kõik need asutused, kes on andmekogu andmeandjad ja kes andmeid töötlevad. IKÜM-s sätestatud vastutava töötleja mõiste on funktsionaalne, põhineb pigem faktilisel kui formaalsel analüüsil. Asutuse IKÜM-i mõttes vastutavaks töötlejaks kvalifitseerimisel tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid, et jõuda järeldusele, kas konkreetne asutus avaldab kõnealuste isikuandmete töötlemisele määravat mõju. Vastutus võib tuleneda ka õigusnormidest ehk selgest juriidilisest pädevusest, näiteks kui vastutav töötleja või selle määramise konkreetsed kriteeriumid on sätestatud siseriiklikus või liidu õiguses. Seega võimaldab IKÜM art 4 lg 7 vastutava töötleja või tema määramise konkreetsed kriteeriumid sätestada liidu või liikmesriigi õiguses. Sisuliselt tähendab see seda, et viisaregistri põhimääruses saab reguleerida andmekogu volitatud töötlejate kui isikuandmete töötlemisel kaasvastutavate töötlejate andmetöötlemisega seotud vastutuse piirid, sh näiteks ette näha, et andmesubjektide taotlustele vastab konkreetne asutus. Seejuures aga ei tohi segi ajada andmekogu vastutava töötleja rolli tulenevalt AvTS -st ja vastutava töötleja rolli IKÜM-i mõttes. Arvestatud Eelnõus täpsustatud viisaregistri vastutav töötleja AvTS -i mõttes ja vastutavad isikuandmete töötlejad IKÜM mõttes. 2. Andmekogude säilitustähtajad 2.1. Viisaregister Eelnõu § 1 p 14 kohaselt säilitatakse viisaregistri andmeid kõige kauem 60 aastat. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja viisaregistri põhimääruses. Viidatud regulatsioon ei sobi, kuna see jätab määrusandjale kaalutlusruumi selle suhtes, kas viisaregistri põhimääruses üldse sätestatakse täiendav regulatsioon säilitamise tähtaegade osas või mitte. Seejuures on oluline märkida, et eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas andmekogu kõikide andmete säilitamine maksimaalse tähtaja jooksul on põhjendatud ja vajalik. Leiame, et seadusest (sh seletuskirjast) peab olema tuletatav seadusandja kaalumine erinevat tüüpi andmete säilitustähtaegade osas ning tulenevalt sellisest kaalumisest peab vajadusel seadusest tuleneva volitusnormina andma määrusandjale selgesõnalise volituse täpsustada teatud andmete säilitustähtaega. Hetkel kehtivas viisaregistri põhimääruses on kirjas (vt § 23), et andmekogu andmeid säilitatakse andmekogu infotehnoloogilises andmekogus aktiivselt viis aastat, pärast kantakse andmed andmekogu arhiiviosasse, kus neid säilitatakse 50 aastat, mis annab kokku 55 aastat. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, millistel juhtudel on võimalik säilitada andmed seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul. Ühtlasi ei ole põhimääruses sätestatud, mis saab siis, kui andmete säilitamise tähtaeg möödub, nt kas andmed kustutakse. Selgitus Eelnõu kohaselt säilitatakse viisaregistri andmeid kõige kauem 60 aastat . Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja viisaregistri põhimääruses. Andmekogu ABIS põhimääruse § 44 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud andmeid aktiivselt 5 aastat , peale mida kantakse andmed eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse 75 aastat . Viisaregistri põhimääruse § 23 kohaselt säilitatakse andmeid andmekogu infotehnoloogilises osas aktiivselt viis aastat alates: 1) viisa kehtivusaja lõppemisest; 2) pikendatud viibimisaja lõppemisest; 3) taotluse läbi vaatamata jätmise, viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsusest või selle vaidlustamise käigus tehtud otsusest. Lõike 3 kohaselt kantakse andmekogu andmed pärast lõikes 1 sätestatud säilitustähtaja möödumist andmekogu arhiiviosasse, kus neid säilitatakse 50 aastat. Kuna viisa maksimaalne kehtivusaeg võib olla viis aastat, andmeid säilitatakse viisa kehtivusaja lõppemisest arvates viis aastat ja pärast seda andmekogu arhiiviosas 50 aastat, on viisaregistri andmete maksimaalne säilitusaeg kokku 60 aastat (täpsemalt viisaregistri ja andmekogu ABIS seos selgitatud Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirja punkti 3 vastuses). Viisaregistri põhimääruse säilitustähtaega puudutavad muudatused jõustusid 28.10.2023. Määruse eelnõu kooskõlastas Justiitsministeerium märkusteta 31.08.2023 ( HYPERLINK "https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5040272d-db02-4ec7-b4a2-091ef43ebafc" EIS-i viit ) ning Andmekaitse Inspektsioon 06.09.2023 kirjaga nr 1.2.-4/23/2107-2. Andmekogu ABIS põhimääruse § 44 sätestatud andmete säilitustähtaeg viiakse seaduse ja viisaregistri põhimäärusega kooskõlla pärast kõnesoleva eelnõu jõustumist seadusena. 2.2. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu Käesoleva arvamuse p-s 2.1 toodud soovitus andmete säilitustähtaja osas kehtib ka välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu andmete säilitamise reguleerimise puhul, mille kohta on eelnõus samasuguse konstruktsiooniga norm (vt eelnõu § 1 p 38). Selgitus Eelnõu kohaselt säilitatakse andmekogu andmeid kõige kauem 25 aastat. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja andmekogu põhimääruses. Andmekogu ABIS põhimääruse § 46 lõike 1 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud andmeid aktiivselt 10 aastat , peale mida kantakse andmed eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse 15 aastat (täpsemalt lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu ja andmekogu ABIS seos selgitatud Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirja punkti 3 vastuses). Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimääruse § 18 lõike 1 kohaselt säilitatakse andmeid andmekogu infotehnoloogilises osas aktiivselt 10 aastat kümme aastat andmete andmekogusse kandmisest arvates, pärast mida need arhiveeritakse. Lõike 2 kohaselt säilitatakse arhiiviandmeid 15 aastat , pärast mida need kustutatakse. 2.3. Elamislubade ja töölubade register Eelnõu § 1 p 64 kohaselt elamislubade ja töölubade registri (ETR) andmeid säilitatakse alaliselt. Kogu andmestiku igavene säilitamine tundub olevat vastuolus IKÜM art 5 lg 1 p-ga e. Seletuskirjas selgitatakse, et ETR-i andmeid säilitatakse alaliselt, kuivõrd välismaalase staatuse ja dokumenteerimise menetluses kogutud andmed on asjakohased ja vajalikud nii välismaalase tulevastes menetlustes kui ka temaga seotud isiku staatuse ja dokumenteerimise menetluses. ETR-i digitaalsed registrikaardid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks ja neid säilitatakse kuni ETR-i likvideerimiseni. Ühe riigi elanikkonna staatuse ja dokumenteerimise andmed on olulised ka selle riigi ajaloo jäädvustamiseks. Lisaks on ETR riiklik register, mille abil on tulevikus võimalik tuvastada välismaalase järglastel ja lähedastel oma seoseid ja sugulussuhteid, kuna staatuse ja dokumenteerimise menetluses kogutud andmeid ei pruugi olla mujal alles. Samuti tuleb arvestada, et kõige rohkem välismaalasi elab Eestis pikaajalise elamisloa alusel, mis on tähtajatu. Teisisõnu on neil välismaalastel alaline õiguslik staatus. Ülalviidatud selgitused ei anna alust IKÜM art 5 lg 1 p e sätestatud säilitamise piirangu eiramiseks, kuna antud juhul ei ole täidetud IKÜM art 89 erandile (arhiiviväärtus) tuginemise eeldus. Seletuskirjas viidatakse sellele, et ETR-i digitaalsed registrikaardid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks ja neid säilitatakse kuni ETR-i likvideerimiseni. Arhiiviseaduse ( ArhS ) § 7 lõike 1 järgi selgitab Rahvusarhiiv välja avalikku ülesannete täitva asutuse või isiku, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale ehk dokumente, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse ( ArhS § 2). AKI-le teadaolevalt puudub hetkel hindamisotsus andmekogu andmete arhiiviväärtuslikuks tunnistamise kohta. Ühtlasi tuleb rõhutada ka seda, et kõikidel andmekogusse kantud andmetel ei pea olema arhiiviväärtust. Isegi kui mõni hulk registri andmetest tunnistatakse nõuetekohaselt arhiiviväärtust omavaks arhivaaliks, peab ülejäänud andmete osas ära määrama konkreetse säilitustähtaja. Hetkel ei ole ETR põhimääruses säilitustähtajad üldse reguleeritud (§ 40 lg 1: Andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest ja vastutava töötleja kehtestatud korrast). Arhiiviseadusega ei saa aga määrata konkreetse andmekogu andmete säilitamise tähtaega, kuna see ei ole hõlmatud arhiiviseaduse reguleerimisalaga (vt arhiiviseaduse § 1). Selgitus Eelnõu kohaselt säilitatakse andmekogu andmeid alaliselt . Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja elamislubade ja töölubade registri põhimääruses. Andmekogu ABIS põhimääruse § 45 lõike 1 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud andmeid aktiivselt 20 aastat , peale mida kantakse andmed eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse alaliselt (täpsemalt on elamislubade ja töölubade registri ning andmekogu ABIS seos selgitatud Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirja punkti 3 vastuses). Kehtivas elamislubade ja töölubade registri põhimääruses andmete säilitusaega sätestatud ei ole. Põhimääruse § 40 lõike 1 kohaselt lähtutakse a ndmete säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel arhiiviseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest ja vastutava töötleja kehtestatud korrast. Arhiiviseadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid ei sätesta samuti säilitusaega. Eelnõuga kavandatava elamislubade ja töölubade registri andmete alalise säilitustähtaja välja pakkumisel on lähtutud andmekogu ABIS põhimääruses sätestatud tähtajast. Andmekogu ABIS põhimäärus jõustus 03.01.2022 ja selle seletuskirjas on andmekogu andmete säilitustähtaegu täpsemalt põhjendatud. Nimetatud määruse eelnõu kooskõlastamisel ei ole välja toodud, et elamislubade ja töölubade registri andmete alalise säilitusajaga oleks probleeme ja põhjendused alalise säilitusaja kehtestamiseks ei ole piisavad. Elamislubade ja töölubade taotlusdokumendid on Rahvusarhiivi 02.10.2012 hindamisotsuse nr 105 kohaselt alatise säilitustähtajaga. Praegu võib osa taotlusdokumente olla paberkandjal ja osa registris. Seega ei saa kehtestada registri andmetele lühemat säilitusaega. Elamislubade ja töölubade registri säilitustähtaega analüüsitakse täiendavalt registri arhiivimooduli arendamise käigus ja võimalikud muudatused õigusaktides tehakse pärast analüüsi valmimist. Seletuskirjas on elamislubade ja töölubade registri andmete alalise säilitusaja põhjendusi täiendatud.
Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu seletuskir i Lisa Rakendusakti kavand nr 1 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 202 4 . a nr Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2 79 4 lõike 5 alusel . § 1 . Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a asta määruses nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus e “ § 2 lõike 3 punktist 3 ja määruse 11. jao 2. jaotise pealkirjas asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“ . § 2 . Määrus jõustub 1. jaanuaril 202 8 . a astal. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas Peaminist er (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets S iseminist er (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Rakendusakti kavand nr 2 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 202 4 . a nr Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. aasta määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel . § 1 . Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. aasta määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Paragrahvi 53 lõike 2 punktides 1, 3–7 ja 9 nimetatud andmed saadakse riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu elamislubade ja töölubade registrist, viisaregistrist ja välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust.“; 2) paragrahvi 68 lõikes 5 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“ . § 2 . Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. j aanuaril 202 6 . aastal. (2) Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2028. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas Peaminist er (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets S iseminist er (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Rakendusakti kavand nr 3 EELNÕU MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIA MINISTER MÄÄRUS 202 4 . a nr Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ ning majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 1 lõike 5 ja töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määruses nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määruses nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktidega 17 ja 18 järgmises sõnastuses: „17) elamislubade ja töölubade register – andmed Eestisse lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste kohta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 5 1 alusel; 18) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – andmed Eestisse lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste kohta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 5 1 alusel. “ ; 2) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 17 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“ . § 2. M ajandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ § 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Elamislubade ja elamisõiguste andmekogust o n õigus saada välismaalase Eestis töötamisega seotud andmeid. “. § 3 . Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. j aanuaril 202 6 . aastal. (2) Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2028. aastal. (3) Määruse § 2 jõustub 1. jaanuaril 2029. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo Majandus- ja infotehnoloogia minister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Rakendusakti kavand nr 4 EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 202 4 . a nr Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (rändemenetluste tõhustamine) Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 19 lõike 1, § 20 lõike 2 , § 25 1 lõike 3 ja § 25 2 lõike 2, välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punktide 1–3, § 102 lõike 1, § 110 lõike 1, § 110 lõike 1 2 , § 223 1 lõike 1, § 224 lõike 1 punkti 1 , § 228 lõike 1, § 297 1 lõike 4 , Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 49 1 lõike 2, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 47 1 lõike 2 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 lõike 1 ja § 33 14 lõike 1 alusel . § 1. Siseministri 8. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 8. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“ paragrahvi 6 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) elamislubade ja elamisõiguste andmekogu ;“. § 2 . Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ paragrahvi 19 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) elamislubade ja elamisõiguste andmekogu ;“. § 3. Siseministri 26. augusti 2020. aasta määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ muutmine S iseministri 26 . augusti 20 20 . aasta määrus e nr 33 „ Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu “ § 4 lõike 13 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks. § 4 . Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ muutmine Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „töölubade register “ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“ ; 2 ) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse andmekogus Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus , seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus e lamisloa ja tööloa ning nende pikendamise, tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise, elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise, Eestist eemalviibimise registreerimise, elamisloa ja tööloa kehtetuks tunnistamise, Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise ja elamisõigusega seotud menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute ning kohanemisprogrammiga seotud toimingute andmeid .“ ; 3 ) paragrahvi 9 lõi get 1 täiendatakse punk t iga 28 järgmise s sõnastuses : „ 2 8 ) muu taotlusega seotud oluline teave, mida taotleja peab oluliseks esitada ; 4 ) paragrahvi 9 lõike 2 punkt i 19 täiendatakse pärast sõna „teave“ sõnadega „ , mida taotleja peab oluliseks esitada “; 5 ) määrust täiendatakse §-ga 18 1 järgmises sõnastuses: „ § 18 1 . Enne tähtajalise elamisloa taotlemist elektrooniliselt esitatud andmete ja tõendite andmekogusse kandmine Välismaalase kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid välismaalaste seaduse § 212 1 kohaselt, kantakse andmekogusse tähtajalise elamisloa taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis . “; 6 ) määrust täiendatakse §-ga 27 1 järgmises sõnastuses: „ § 27 1 . Enne perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemist elektrooniliselt esitatud andmete ja tõendite andmekogusse kandmine Perekonnaliikme kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud tõendid ja andmed Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 23 1 kohaselt, kantakse andmekogusse perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis. “; 7 ) paragrahvi 40 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Andmekogu andmeid säilitatakse alaliselt. “; 8 ) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Välismaalaste seaduse § 212 1 kohaselt esitatud tähtajalise elamisloa taotlemiseks või Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 23 1 kohaselt esitatud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid säilitatakse kuus kuud andmete andmekogusse kandmisest arvates. “. § 5 . Siseministri 16 . jaanuari 202 4 . aasta määruse nr 2 „ Iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded “ muutmine Siseministri 16 . jaanuari 202 4 . aasta määruse s nr 2 „ Iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ § 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui tööandja taotleb välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist kasvuettevõtte töötajana, hindab haldusorgan enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimist, kas äriühing või välismaa äriühingu filiaal (edaspidi äriühing ) vastab kasvuettevõtte määratlusele.“. § 6. Siseministri 13. augusti 2014. aasta määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmine Siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „uussisserändaja“ sõnadega „ või kohanemisprogrammis osalemise kohustusega välismaalase “; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Välismaalane, kes soovib taotleda tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, on kohustatud läbima baasmooduli ning oskama eesti keelt vähemalt A2-tasemel . “. § 7 . Siseministri 22. märtsi 2023. aasta määruse nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 22. märtsi 2023. aasta määruse s nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „ 11) foto või näokujutis . “; 2) paragrahvi 11 punktis 5 asendatakse sõnad „ töölubade register “ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“ . § 8 . Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“ paragrahvi 10 1 lõike 2 punkt is 3 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“ . § 9 . Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 82 „ Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr “ muutmine Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse s nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene“ sõnadega „eesti või inglise“; 2 ) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „ eesti, inglise, vene või menetleja poolt aktsepteeritud “ sõnadega „eesti või inglise“; 3 ) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „ 3) välismaalase Eestis sündinud alaealine laps, kes viibib Eestis seaduslikult välismaalaste seaduse § 43 lõike 3 3 alusel ning taotleb Politsei- ja Piirivalveametis pikaajalist viisat Eestis viibimise jätkamiseks. “; 4 ) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6 2 järgmises sõnastuses: „ (6 2 ) Kui välismaalane taotleb pikaajalist viisat välismaalaste seaduse § 91 1 lõike 1 3 alusel lisatakse taotlusele välismaalase omakäeline kirjalik selgitus , miks tal ei ole võimalik esitada pikaajalise viisa taotlust Eesti välisesindusele ning selgituse asjaolusid tõendava d dokumendid. “ . § 10 . Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimäärus“ muutmine Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruses nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 13 lõikes 8 asendatakse sõnad „töölubade registri“ sõnadega „elamislubade ja elamisõiguste andmekogu “ . § 1 1 . Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruse nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“ muutmine Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruse s nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“ § 9 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“ . § 1 2 . Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ muutmine Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse s nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „ 2, 7 ja 8“ tekstiosaga „ 2 ja 7–9 “; 2 ) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „ eesti, inglise või vene “ sõnadega „eesti või inglise“; 3) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui tähtajalise elamisloa andmise menetlus on algatatud välismaalaste seaduse § 210 3 alusel annab välismaalane oma allkirjanäidise tähtajalise elamisloa menetluse käigus.“; 4 ) paragrahvi 14 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ ning Eesti Töötukassa loa töökoha täitmiseks välismaalasega “; 5 ) paragrahv i 14 lõi ge 2 1 tunnistatakse kehtetuks; 6 ) paragrahv i 14 lõi ked 4 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 14 lõi ge 15 tunnistatakse kehtetuks; 8 ) paragrahvi 15 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „kirjaliku“ sõnadega „ Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise kanali kaudu “; 9 ) paragrahvi 20 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 10 ) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Taotleja, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse, esitab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamist tõendava dokumendi või vastavad andmed. (6) Taotleja, kes terviseseisundi tõttu ei ole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit, esitab eksperdikomisjoni otsuse tasemeeksami sooritamisest täieliku või osalise vabastamise kohta. “; 1 1 ) paragrahvi 23 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotleja, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, esitab määruses sätestatud tähtajalise elamisloa taotlemisel nõutud dokumentidele lisaks järgmised dokumendid:“; 1 2 ) paragrahvi 24 pealkir jas ja §-i 43 pealkirjas asendatakse sõna „relvajõududega“ sõnadega „ relvajõudude või muude jõustruktuuridega “; 1 3 ) paragrahvi 24 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja § 43 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „arvatud“ sõnadega „ või on seotud või on olnud seotud välisriigi relvajõudude või muude jõustruktuuridega “; 1 4 ) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 1 5 ) paragrahvi 42 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotleja, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, esitab määruses sätestatud dokumentidele, kui need asjaolud on pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist muutunud, lisaks järgmised dokumendid: “; 1 6 ) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 25 , § 50 lõike 1 punkti 17 ja § 51 lõike 1 punkti 19 täiendatakse pärast sõna „teave“ sõnadega „, mida taotleja peab oluliseks esitada“; 1 7 ) paragrahvi 49 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet on algatanud tähtajalise elamisloa menetlus e välismaalaste seaduse § 210 3 alusel, esitab välismaalane lõike 1 punktides 1–12 ja 16–26 nimetatud andmed elamisloa menetluse käigus. “ . § 1 3 . Siseministri 04 . detsembri 2015. a asta määruse nr 64 „ Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm “ muutmine Siseministri 04. detsembri 2015. aasta määruse nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“ paragrahvi 2 lõi kes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene“ sõnadega „eesti või inglise“; § 1 4 . Siseministri 10. jaanuari 2017. aasta määrus e nr 5 „Viisakleebise andmeväljale „MÄRKUSED” kantavate riigisiseste märgete loetelu“ muutmine Siseministri 10. jaanuari 2017. aasta määruse nr 5 „ Viisakleebise andmeväljale „MÄRKUSED” kantavate riigisiseste märgete loetelu “ § 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks. § 1 5 . Siseministri 10. detsembri 2015. a asta määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ muutmine Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruses nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet . “; 2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi volitatud töötleja ). “; 3 ) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas , § 25 lõikes 1 asendatakse sõnad „vastutav töötleja“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“ vastavas käändes ; 4 ) määrust täiendatakse §-ga 4 1 järgmises sõnastuses: „ § 4 1 . Andmekogusse kantud isikuandmete vastutav töötleja (1 ) Politsei- ja Piirivalveamet on järgmiste andmekogusse kantud isikuandmete vastutav töötleja ja kontaktpunkt : 1) Eestis pikaajalise viisa taotlemise korral § 9 lõigetes 2 1 –4 loetletud andmed ; 2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise viisana vormistamise korral §-s 10 1 loetletud andmed ; 3) viibimisaja pikendamise taotlemise korral §-s 10 loetletud andmed ; 4) piiripunktis erandina viisa andmise korral §-s 12 loetletud andmed . ( 2 ) Välisministeerium on lennujaama transiidiviisa, lühiajalise viisa ja pikaajalise viisa taotlemise korral Eesti välisesinduses § 9 alusel andmekogusse kantud isikuandmete vastutav töötleja ja kontaktpunkt . ( 3 ) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Välisministeerium on §-de 11 ja 13 alusel andmekogusse kantud isikuandmete vastutav töötleja ja kontaktpunkt vastavalt välismaalaste seaduses sätestatud pädevusele . “; 5 ) paragrahvi 9 lõi get 2 1 täiendatakse punktidega 14 1 –14 4 järgmises sõnastuses: „ 14 1 ) andmed selle kohta, kas taotleja on kriminaalkorras karistatud; 14 2 ) andmed selle kohta, kas taotlejal on lähedasi sugulasi või perekonnaliikmeid; 14 3 ) andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi kohustuslikus ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses, osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses; andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi, osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses; 14 4 ) andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse, viibib või on viibinud konfliktipiirkonnas või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või lõhkematerjaliga või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo veendumuste alusel andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või lõhkematerjaliga või oskab neid käsitleda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo veendumuste alusel; “; 6 ) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Kui pikaajalise viisa taotlejal on lähedane sugulane ja perekonnaliige, kantakse lähedase liikme ja perekonnaliikme kohta käesolevas määruses sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) suhe taotlejaga; 2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht; 3) eesnimi või -nimed; 4) perekonnanimi või -nimed; 5) sugu; 6) Eesti isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 7) kodakondsus või kodakondsused; 8) sünnikoht riigi täpsusega; 9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber. (7) Pikaajalise viisa taotleja kohta, kes teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kes osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit, kantakse lisaks käesolevas määruses sätestatud andmetele andmekogusse järgmised andmed: 1) andmed õppimise kohta sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus, eriala, kooli aadress ja õppimise aeg; 2) andmed sõjaväelistest operatsioonidest osavõtmise kohta teiste riikide territooriumil, sealhulgas selle riigi nimi, ametikoht, osalemise aeg ja ülesanne; 3) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse nimi, aadress, sõjaväeosa number, ameti- või töökoht, ülesanne, tegevussuund, väeliik, teenistuse või töötamise periood. “; 7 ) paragrahvi 20 lõi getes 2 ja 7 ning § 25 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „vastutav töötleja“ sõnadega „ Politsei- ja Piirivalveamet“ vastavas käändes ; 8 ) paragrahvi 20 lõikes 6 ja § 21 lõigetes 1 ning 2 asendatakse sõnad „andmekogu vastutav töötleja“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“ . § 1 6 . Siseministri 18 . detsembri 20 23 . aasta määruse nr 2 7 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus “ muutmine Siseministri 18 . detsembri 20 23 . aasta määruse nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus “ § 12 punktis 4 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“; § 1 7 . Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ muutmine Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse s nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 1 lõiked 4 – 5 tunnistatakse kehtetuks; 2 ) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene“ sõnadega „eesti või inglise“; 3 ) paragrahvi 6 lõiked 2 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 4 ) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 2 1 sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kui tööandja või tema volitatud isik on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse , on välismaalaste seaduse § 106 lõigetes 1 4 , 13 ja 17 nimetatud juhul välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni. (2 1 ) Kui välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse hooajatöötajana välismaalaste seaduse § 106 lõike 10 alusel on välismaalase Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni järgmistel tingimustel: 1) tööandja või tema volitatud isik on esitanud määruses sätestatud korras Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse; 2) välismaalane on viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja 3) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud välismaalaste seaduse §-s 109 sätestatu kohaselt . “; 5 ) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse sõna „teates“ sõnaga „taotluses“. § 1 8 . Määruse jõustumine (1) M äärus jõustub 1. j aanuaril 202 6 . aastal. ( 2 ) M ääruse § -d 1 ja 2, § 4 punkt 1, § 7 punkt 2, § -d 8, 10 , 1 1 j a 1 6 jõustuvad 1. jaanuaril 2028. aastal. ( 3 ) M ääruse § 1 2 punktid 4 ja 6 jõustuvad 1. jaanuaril 2029. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler
Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuuri säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimekusega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule. Rände valdkonna praktikas on ilmnenud järgmised kitsaskohad: välismaalase Eestis elamise ja töötamise kohta andmete esitamine ja menetl us on koormav , sest p uuduvad mugavad ja kasutajasõbralikud lahendused ; riigiasutuste andmevahetus ei ole tõhus , sest neil ei ole võimalik vahetada omavahel mugavalt ja kiirelt andmeid , vaid üksnes teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või üle info süsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee ) läbi MISP2 - keskkonna ; v älismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise regulatsioon on keerukas , mis tekitab nii tahtlik ke kui ka teadmatu sest eksimus i ning raskendab viisade ja elamis lubade väärkasutus e enneta mist ja tõkesta mist; välisk eskkon na pideva muutu mi se tõttu ei arvesta k ehtiv õigus piisavalt vajadusega kaitsta kohalik k u tööjõutur g u ning tagada avalik k u kor d a ja riigi julgeoleku t . Kitsaskohtade lahendamiseks kavandatakse eelnõuga teha järgmised põhi muudatused: võimaldada välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal – tööandjal, õppeasutusel, abikaasal või lähedasel sugulasel – suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning edasta da Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente korraga Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA ) kaudu nii Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA ) , Tööinspektsioonile (edaspidi TI ) kui ka Eesti T öötukassale (edaspidi töötukassa ) ; luua õiguslik alus , et PPA, MTA, TI, töötukassa ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (edas pidi HTM ) vastutusel andmekogud saaksid vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee ; ajakohastada elamisloa taotlemise regulatsiooni , et soodustada e-teenuste kasutamist ja paberivaba asjaajamist; korrastada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsioon e ja lahenda da muid praktikas esinenud kitsaskohti, mille tulemusena muuhulgas: sätestatakse tööandjale äriregistris registreerimise nõue ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel tegeliku majandustegevuse ajaline määr, jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon, ajakohastatakse renditöö regulatsiooni ja täpsustake kaugtöö eesmärgil antud viisa alusel Eestis töötamise regulatsiooni ning täiendatakse ja täpsustatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi, pikaajalise viisa (edaspidi D-viisa) taotlemist, avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, püsivalt Eestis elamise mõistet ning taotluses esitatavatele andmetele ja lisatavatele tõenditele esitatavaid nõudeid . Eelnõu rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju riigi julgeolekule , siseturvalisusele , riigiasutuste korraldusele ja isikuandmete töötlemisele . Majanduslik ja sotsiaalne mõju on väheolulised. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi: nõunikud Eva Lillemäe (
[email protected] ), Jana Laane (
[email protected] ) ja Killu Christine Vantsi (
[email protected] ) ning õigusnõunikud Maret Saanküll (
[email protected] ) ja Kaspar Lepper (
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Kertu Nurmsalu (tel 612 5084,
[email protected] ) ja Gerly Herm (tel 612 5230,
[email protected] ). E elnõu ja seletuskirja, välja arvatud rakendusaktide kavandid, on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241,
[email protected] ). Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud: Eesti Ametiühingute Keskliit (edaspidi EAKL ); Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL ); Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi KTK ); Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG ); Eesti Tööandjate Keskliit (edaspidi ETKL ); Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juures tegutsevad Work In Estonia (edaspidi WiE ) ja Startup Estonia (edaspidi SUE ); Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO ); ministeeriumid, eelkõige HTM, Kultuuriministeerium (edaspidi KUM ) , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ) , Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Välisministeerium (edaspidi VÄM ) ; MTA; PPA; Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi RMIT ); Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT ); Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK ); TI; töötukassa; ülikoolid ja teadusasustused. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: välismaalaste seadus (edaspidi VMS ) avaldamismärkega RT I, 05.04.2024, 6 ; Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus (edaspidi ELTTS ) avaldamismärkega RT I, 05.10.2022, 3; Euroopa Liidu kodaniku seadus (edaspidi ELKS ) avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 26; karistusseadustik (edaspidi KarS ) avaldamismärkega RT I, 22.03.2024, 2 ; maksukorralduse seadus (edaspidi MKS ) avaldamismärkega RT I, 20.0 5 .2024, 12 . Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktidega: 3.1.7 „Muudame töötamise regulatsiooni kaasaegseks ja paindlikuks. Töötamist puudutav seadusandlus peab kohanduma töötamise muutunud olemusega, kaasama tööturule võimalikult palju inimgruppe ja võimaldama paindlikku töökoormust ja korraldust, tagades sotsiaalsed garantiid“; 3.2.5 „Viime seaduste tasemel sisse nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse esitamise printsiibi“; 3.2.10 „Avaandmete vaba kättesaadavuse tagamiseks loome erinevate riigi andme kogude ristkasutuse võimalusi ja kasutajasõbralikke juurdepääse. Loome paremad tingimused andmete ristkasutamiseks riigi- ja omavalitsuse tasandil“. Eelnõu on seotud ka „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ tegevussuunaga „Tasakaalustatud rändepoliitika“, mille kohaselt tuleb muu hulgas: „tagada kõrget lisandväärtust loovate oskustööliste ja tippspetsialistide sisserände ja Eestis seadusliku viibimise reeglite paindlikkus ning inimesekeskne lähenemine nii lühi- kui ka pikemaajaliseks saabumiseks ja viibimiseks; [---] võtta [---] kasutusele tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks ja avastamiseks ning selliste juhtude menetlemiseks“ . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus , sest ei muudeta seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS ) § 104 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu vajalikkus Eesti rahvastik vananeb nagu teistes Euroopa riikideski. Seetõttu seisab Eesti silmitsi majanduslike ja demograafiliste väljakutsetega ning konkureerib teiste riikide majandusega, et meelitada tööturule ja ettevõtluskeskkonda vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Tööjõu vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA üldprognoosis 2022–2031 „Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest“ on toodud välja, et: Kuna ka lähitulevikus jääb tööturule potentsiaalselt siirduvate noorte ja ka parimas tööeas (20‒64) inimeste arv väiksemaks, siis on hõivatute arvu senisel tasemel hoidmine või ka kasvatamine proovikivi. Majanduskeskkonna muutused ja nõudlus tööjõu järele ühelt poolt ning rahvastiku vananemine teiselt poolt on viinud olukorrani, kus lahendust nähakse ka sisserändes ja välistööjõu kasutamises. Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuuri säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimekusega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule. Majanduskeskkonna muutused ja eelnenud aastatel ellu kutsutud leevendused, mille eesmärk on meelitada Eestisse kvalifitseeritud välistööjõudu, on tekitanud tööandjates huvi välistööjõu järele. Et tagada majanduse konkurentsivõime ja jätku suutlikkus ning ennetada ja tõkestada viisade ja elamislubade väärkasutust, on oluline muuta välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsioon välismaalaste ja tööandjate jaoks arusaadavamaks ning seeläbi suurendada riigi suutlikkust rännet juhtida ja kontrollida. Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on ka tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks . Tõhusate meetmete rakendamine eeldab paindlikku õiguskeskkonda ning aja kohaseid ja ökonoomseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT ) lahendusi. Eelnõuga kavandatavad muudatused on vajalikud nii selleks, et pakkuda kliendikesksemaid teenuseid ja tagada e-riigi jätkusuutlikkus, kui ka selleks, et soodustada ausat konkurentsi ja hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule . Samuti selleks, et tõhusamalt ennetada ja avastada viisade ja elamislubade väärkasutust ning tagada avalik kord ja julgeolek. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud ka vajadusega kaitsta Eesti tööjõuturgu , sealhulgas nii sellega, et Eesti tööjõuturule avaldab mõju Venemaa jätkuv sõda Ukrainas, kui ka sellega, et Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt on Eesti majandus tõusu lävel, aga erinevad registriandmed paraku tööturu olukorra paranemisele ei viita . T öötukassa andmetel oli 2024. aasta aprillis registreeritud töötute määr 7, 5 % (5 2 083 töötut) ja töötuse määr tipneb Eesti Panga hinnangul 2024. aastal 7,6 % ga . Seega on oluline suunata Eesti ettevõtjaid eelistama kohalikku tööjõudu ja kehtestada lisa nõuded välismaalase Eestis töötamisele. 2.2. Eelnõu eesmärk Eelnõul on kaks peamist eesmärki : vähendada nii välismaalase ja tema Eestisse kutsuja halduskoormust kui ka riigi menetlus koormust ning soodustada e-teenuste kasutamist ja paberivaba asjaajamist, et seeläbi tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlust ; korrastada ja ajakohastada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise re gulatsioo ni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti ja pidevalt muutuvat väliskeskkonda, et seeläbi tugevdada rändekontrolli võimekust ja ennetada riigisiseseid julgeolekuohte . 2.3. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida teise riigi kodaniku riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Seega puudub teise riigi kodanikul subjektiivne õigus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Seda põhimõtet on korduvalt kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtulahendites. VMS-s ei ole reguleeritud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid – seda on reguleeritud ELKS-s. Samuti ei ole VMS-s reguleeritud rahvusvahelist kaitset vajava kolmanda riigi kodaniku Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid – need on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses. 2.4. Eelnõu meetmed ja nende põhiseaduspärasus 2.4.1. Ettevõtlusvabaduse piiramine PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundus ühingutesse ja -liitudesse . Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Ettevõtluse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, millel töötades ei ole isik kellegi teisega töösuhtes. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on üldjuhul saada tulu kauba tootmisest ja müümisest, teenuste osutamisest, vara realiseerimisest jne. Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab Riigikohtu antud määratluse järgi „kõiki tegevusalasid ja elu kutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid“ . Riigikohus on andnud ettevõtluse mõistele avara tõlgenduse, märkides, et ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub „tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus“ . Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusesse, samuti teatud positiivsete meetmete õiguse. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust hoiduda ettevõtluse põhjendamatust takistamisest. Ettevõtja õigust olla vaba riigi sekkumisest on kohus käsitlenud laialt. Riigikohus peab sisuliselt iga riigi kehtestatud regulatsiooni ettevõtlusvabadust riivavaks. Ettevõtlusvabadus laieneb PS-i § 9 lõike 2 kohaselt ka juriidilistele isikutele. PS-i § 31 teises lauses on nähtud ette lihtne seaduse reservatsioon . Ettevõtlusvabaduse piirang ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui saab põhjendada normi legitiimse eesmärgiga. Meetmed peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata isiku õigust tegelda ette võtlusega, kuid selline piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas. Meetmete sobivus Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu üks eesmärke on tugevdada rändekontrolli võimekust läbi viisade ja elamislubade väärkasutuse ennetamise ja tõkestamise ning hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule, avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Eelnõu sisaldab kokkuvõtlikult järgmisi meetmeid, millega eelnõu eesmärke saavutatakse: tööandja, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või töötamiseks täht ajaline elamisluba antakse, peab olema kantud Eesti äriregistrisse; tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema olnud vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul vahetult enne taotluse esitamist tegelik majandus tegevus Eestis ; renditöö puhul peab tööandja , kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või töötamiseks täht ajaline elamisluba antakse, olema olnud vähemalt 18 kuu jooksul vahetult enne taotluse esitamist tegelik majan dustegevus Eestis või teises Euroopa Majandus piirkonna liikmesriigis . Eelnõu meetmed on tööjõuturu kaitsmise ning avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärki arvestades sobilikud ning aitavad selle saavutamisele kaasa. Meetmete vajalikkus Eelnõu meetmed on vajalikud, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi saavutada. Nõue, et tööandja, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või tööta miseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema kantud Eesti äriregistrisse, muudab välismaalase lühiajalise Eestis töötamise regulatsiooni järgimise ja kontrollimise lihtsa maks ja selgemaks ning võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade ja elamislubade väärkasutust. Samuti tekib riigil võimalus teha senisest tõhusamalt kindlaks, kas Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks taotletakse seaduslikku alust selle eesmärgi päraseks kasutamiseks ning kas tööandja on usaldusväärne. Lisaks toetab nõue ausa ettevõtluskeskkonna tagamist ja aitab hoida ära ebasoovitavat mõju tööjõuturule. Nõue, et tööandjal, kelle juures tööta miseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema Eestis nõutavas ajalises määras eelnev tegelik majandustegevus, aitab hinnata, kas: tööandja tegutseb tegelikult Eestis ning soodustab välismaalast tööle võttes Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut ja panustab seeläbi Eesti ühis konda; välismaalane soovib ka tegelikult Eestisse saabuda ja siin tööle asuda või taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks üksnes selleks, et saada Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus. Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis aitaksid kaitsta tööjõuturgu ning oleksid avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks sama tõhusad, kuid vähem koormavad. Olukorras, kus eelnõu meetmetele ei ole võrreldavaid ja eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb eelnõu meetmeid pidada vältimatult vajalikuks. Meetmete mõõdukus Eelnõu meetmete mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Ettevõtlusvabaduse riive õigusta miseks tuleb kaaluda, kas eesmärk vältida rände ebasoovitavat mõju Eesti tööjõuturule, avalikule korrale ja julgeolekule kaalub üles ettevõtlusvabaduse riive. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise menetluses kontrollitakse tööandja tegelikku majandustegevust ka praegu, kuid tööandjal ei ole üldjuhul kohustust enne kindlal ajal reaalselt majanduslikult tegutseda. Viimase viie aasta andmete põhjal esitati lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlustes 4,98% taotlustest kuni kuue kuu jooksul ettevõtte loomisest ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise menetlustes 5,28% taotlustest kuni 12 kuu jooksul ettevõtte loomisest. Mõlemal juhul on taotluste hulk viimase viie aasta jooksul vähenenud. Seega on vähe selliseid tööandjaid, kes soovivad võtta välismaalase tööle väga lühikese tegutsemisaja järel ja keda tegeliku majandus tegevuse nõue mõjutaks. Lisaks kehtiks see nõue üksnes kolmanda riigi kodaniku tööle võtmisel ja jätkuvalt võiks kutsuda välismaalase Eestisse tööle, kui on tegemist teenuse vaba liikumise või Euroopa Liidu liikmesriigist (edaspidi liikmesriik ) välismaalase Eestisse lähetamisega, mis on Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus. PS-s on tehtud vahet Eesti ja välisriigi kodanike ning kodakondsuseta isikute vahel. Eestis viibivatel välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on võrdselt Eesti kodanikega õigus tegelda ettevõtlusega, kuid PS lubab sätestada seadusega välismaalasele piiranguid ettevõtlus vabaduse teostamiseks. Selliste piirangute eesmärk saab olla nii Eesti kodanike majanduslike huvide parem kaitse, näiteks piisav töökohtade olemasolu, kui ka riigi julgeoleku huvid, näiteks oluliste ettevõtlussektorite toimimise tagamine. PS-i § 31 ei kaitse otsesõnu selliste isikute ettevõtlusvabadust, kes ei viibi Eestis ega ole Eesti kodanikud. Õiguskindluse põhimõtte tagamiseks ei rakendata eelnõu meetmeid kohe, kui eelnõu jõustub, vaid antakse piisav üleminekuaeg, et ettevõtjad, kes on kavandanud oma edaspidises tegevuses värvata kolmandatest riikidest tööjõudu, saaksid viia oma tegevuse eelnõuga vastavusse. Seega on eelnõu meetmed, millega kehtestatakse lisanõuded kolmanda riigi kodaniku Eestisse tööle kutsumisele, proportsionaalsed ning aitavad vältida rände ebasoovitavat mõju tööjõu turule, avalikule korrale ja riigi julgeolekule. 2.4.2. Isikuandmete töötlemine Privaatsusõigus ehk õigus eraelu puutumatusele on inimõigusena sätestatud erinevates rahvusvahelistes konventsioonides, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Eesti Vabariigi põhiseaduses. Privaatsusõigus inimõigusena sisaldab erinevaid huve ja põhiõigusi: kodu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnumisaladus jne. Põhiõigus kontrollida enda kohta käivat informatsiooni ehk nn informatsioonilise privaatsuse või enesemääramise õigus on isikuandmete kaitse põhimõtete alus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti Vabariigi õigusaktides. PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimene lause piiritleb sätte esemelise kaitseala, sätestades perekonnaelu ja eraelu puutumatuse. Riigikohtu hinnangul kaitseb PS § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega ja tagab seega tugevama kaitse. Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse, sest informatsioonilise enesemääramise õigus tagab igaühele õiguse ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“ . Andmete, sealhulgas isikuandmete hulk ja neis sisalduv teave üha suureneb ja sekkumine isikuandmete sfääri üha laieneb. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ) (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus ) lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas andmesubjekti nõusolekul. Avalik-õiguslikus suhtes andmete töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev alus, kuna andmesubjekti nõusolek ei muuda olematuks formaalseid nõudeid kõnealuse põhiõiguse riivamiseks. Isikulise kaitseala poolest on PS § 26 kõigi ja igaühe õigus. See tähendab, et PS § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja kodakondsuseta isikut (PS § 9 lg 1). PS § 26 teine lause sätestab eraelu piiriklausli. Teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Seega on PS § 26 teises lauses sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja PS § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel. Kvalifitseeritud põhiõiguse puhul on legitiimsed eesmärgid loetletud üksnes põhiseaduse sättes. Riigikohus on korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu sekkumise eesmärk on hõlmatud PS § 26 teises lauses sisalduva loeteluga . Õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele võib seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi legitiimsusele järgitud PS §-s 11 sisalduvat proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS § 26 teises lauses nimetatud juhtudel piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas. Meetmete sobivus Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu eesmärgiks on tugevdada rändekontrolli võimekust läbi viisade ja elamislubade väärkasutuse ennetamise ja tõkestamise ning hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule, avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Eelnõu sisaldab järgmisi meetmeid, millega saavutatakse eelnõu eesmärke, kuid ühtlasi piiratakse isikute õigust eraelu puutumatusele . Võrreldes kehtiva regulatsiooniga esitab pikaajalist viisat taotlev välismaalane enda kohta edaspidi lisaks järgmised andmed : kriminaalkorras karistamise andmed, ajateenistuses, r elvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise ja töötamise andmed, kuritegelikku või terroristlikku ühendus s e või äärmusrühmitusse kuulumise andmed, t erroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed, tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toime panemise andmed ja perekonnaliikmete ja lähedaste sugulaste üldandmed ning oma abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnaseisuandmed . Eelnõu meetmed on avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärki arvestades sobilikud ning aitavad selle saavutamisele kaasa. Meetmete vajalikkus Eelnõu meetmed on vajalikud, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi saavutada. Meetmed on vajalikud tõhusamaks rändekontrolli teostamiseks . Riigil on vaja veenduda, et isik, kellele antakse luba riiki siseneda, ei ole ohuks riigi avalikule korrale või julgeolekule. Juba kehtiva seaduse kohaselt tuleb sellisel juhul viisa andmisest keelduda. Muudatustega on riigil võimalik tõhusamalt kontrollida isikute tausta ning ennetada võimalikku ohtu riigi avalikule korrale ja julgeolekule. Eelnõuga kavandatavas ulatuses peab välismaalane esitama andmed ka elamisloa taotlemisel. Ebamõistlik on olukord, kus riigil puudub võimalus välismaalasega seonduva võimaliku ohu tuvastamiseks pikaajalise viisa menetluses, arvestades et pikaajalise viisa taotlejate õigused on võrreldes elamisloa taotl ejate õigustega oluliselt piiritletumad. Seda enam olukorras, kus üldjuhul saabuvad välismaalased pikaajalise viisa alusel riiki ning alles riigis viibides taotlevad elamisluba. Nagu Tallinna Ringkonnakohus oma 01.08.2022 otsuses haldusasjas nr 3-21-1903 sedastas, peab arvestama, et viisat tuleb käsitleda mitte õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil lühiajaliselt viibida soovivale isikule pandud kohustusena ehk liidu territooriumile sisenemise eeltingimusena, kusjuures viisataotleja positsioon on pigem nõrk. Viisa on üldjuhul välismaalasele esmane riiki sisenemise võimalus. Seega puuduvad riigil andmed välismaalase kohta ja riigil on keeruline hinnata välismaalase isikust tuleneda võivat ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Seega on otstarbekas koguda vajalikke andmeid võimalikult varases Eestisse saabumise staadiumis. Kui välismaalane on juba Eestis ja tal on tekkinud sotsiaalsed sidemed ning tugevam seos riigiga, võib tema tagasipöördumine päritoluriiki osutuda keeruliseks. Kolmanda riigi kodanikust välismaalase puhul võib olla keeruline saada infot tema kohta ka päritoluriigist, sest puudub riikidevaheline koostöö ja ka päritoluriigil ei pruugi olla valmisolekut andmeid jagada. Samuti on teatud dokumente päritoluriigist välismaalasel endal lihtsam hankida kui teisel riigil ametlikult küsida. Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis oleksid avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks sama tõhusad, kuid vähem koormavad. Olukorras, kus eelnõu meetmetele ei ole võrreldavaid ja eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb eelnõu meetmeid pidada vältimatult vajalikuks. Meetmete mõõdukus Eelnõu meetmete mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eraelu puutumatuse riive õigustamiseks tuleb kaaluda, kas eesmärk vältida ebasoovitavat mõju Eesti riigi avalikule korrale ja julgeolekule kaalub üles eraelu puutumatuse riive. Viisa taotlemise menetluses kontrolli b riik välismaalase tausta ka praegu. Haldusorganil on kohustus veenduda, et isik ei kujuta endas ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule ning vastava ohu tuvastamisel viisa andmisest keelduda. Samas on riigil on piiratud informatsioon vastava ohtu tuvastamiseks . Seevastu tuleb välismaalasel elamisloa taotlemisel esitada vastavad andmed ning riigil on tõhusamalt võimalik vastavaid ohte tuvastada. Arvestades, et üldjuhul saabuvad välismaalased pikaajalise viisa alusel riiki ning alles riigis viibides taotlevad elamisluba, on mõistlik, et vastavad andmed kogutakse välismaalaselt varasemas etapis, enne tema riiki sisenemist. Seeläbi on riigil tõhusamalt võimalik ennetada võimalikke ohte. Eelnõu muudatused ei oma välismaalasel ulatuslikku mõju, kuivõrd vastavad andmed peavad välismaalased esitama juba kehtiva korra kohaselt rände hilisemas etapis elamisloa taotlemisel. Kuna eelnõu ga kavandatav andmetöötlus toimub rändekontrolli võimekuse tugevdamise ja avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamise eesmärgil, on isikuandmete töötlemine kõnesolevate isikute puhul proportsionaalne. Kui välismaalane ei soovi, et tema isikuandmeid eelnõus kavandat ud viisil töödeldakse, ei ole tal kohustust taotleda Eesti viisat . S el juhul ei toimu välismaalase isiku andmete töötlemi st ja ta või b jätkata oma senist elu. 2.5. Eelnõu väljatöötamise kavatsus Enne eelnõu koostati välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK ) , mis esitati eelnõude infosüsteemi kaudu koos kõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja Riigikantseleile. Samuti edastati VTK arvamuse avaldamiseks Balti Kaitsekolledžile, EAKL-le , EKN- le , ETKL- le , Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EIS ) , Finance Estoniale, Hariduse Rahvusvahelistumise Agentuurile, KAPO-le , KTK le , MTA-le , PPA-le , RMIT- le , SMIT- le , SUE-le , Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, Teenusmajanduse Kojale, TEHIK- le , TI-le ja töötukassale . VTK kohta esitatud ettepanekute ja seisukohtade ning nendega arvestamise kohta anti pooltele tagasisidet 2019. aastal. 2023. aasta jaanuaris kaasati partnereid uuesti, et päevakohastada VTK d ja saada eelnõu väljatöötamiseks põhjalikku ajakohast teavet. Partneritega on eelmisest aastast toimunud ka mitmeid kohtumisi. Uut VTK-d ei koostatud, sest Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei pea seda tegema, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2024. aasta kabinetinõupidamise otsusega anti Siseministeeriumile ülesanne valmistada kiireloomulisena ette eelnõu VMS-i muudatused. Seega otsustas Vabariigi Valitsus menetleda eelnõu kiireloomuliselt. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist . Lähtudes eelnõu sisust ja muudatuste eesmärgist, on võrdlev analüüs jagatud teema järgi neljaks punktiks . Võrdleva analüüsi sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs PAGEREF _Toc166768267 \h 10 3.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine PAGEREF _Toc166768268 \h 11 3.1.1. Ühe akna põhimõte ja andmevahetus (§ 1 p 43, § 2 ja § 5 p 1) PAGEREF _Toc166768269 \h 11 3.1.2. Töötukassa loa taotlemine ja andmevahetus (§ 1 p-d 10, 48, 50 ja 63) PAGEREF _Toc166768270 \h 14 3.1.3. PPA rändevaldkonna andmekogude kaasajastamine (§ 1 p-d 1, 13–18, 34–37 ja 64–67, § 3 p 2 ning § 5 p 2) PAGEREF _Toc166768271 \h 15 3.1.4. Paberivaba asjaajamine (§ 1 p-d 60 ja 61 ning § 3 p-d 2 ja 4) PAGEREF _Toc166768272 \h 19 3.2. Tööränne PAGEREF _Toc166768273 \h 21 3.2.1. Tööandja Eestis registreerimise nõue (§ 1 p-d 19, 21, 22, 23 ja 45) PAGEREF _Toc166768274 \h 21 3.2.2. Tööandja eelneva tegeliku majandustegevuse nõue (§ 1 p-d 45, 51 ja 52) PAGEREF _Toc166768275 \h 23 3.2.3. Töötamise regulatsiooni korrastamine (§ 1 p-d 24, 25, 27, 28, 30, 44, 46, 47, 49, 53 ja 71) PAGEREF _Toc166768276 \h 24 3.3. VMS-i kitsaskohtade lahendamine ja muud muudatused PAGEREF _Toc166768277 \h 29 3.3.1. Elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (§ 1 p-d 10, 56–59, 61 ja 75) PAGEREF _Toc166768278 \h 29 3.3.2. D-viisa taotlemine (§ 1 p-d 5–7 ja 9–11) PAGEREF _Toc166768279 \h 32 3.3.3. Püsivalt Eestis elamise mõiste (§ 1 p 2) PAGEREF _Toc166768280 \h 34 3.3.4. Nõuded taotlusele ja lisadokumentidele (§ 1 p-d 3 ja 12) PAGEREF _Toc166768281 \h 34 3.3.5. A valiku korra ja riigi julgeoleku tagamine (§ 1 p 38–41 ja § 4) PAGEREF _Toc166768282 \h 35 3.3.6. Tähtajaline elamisluba õppimiseks doktoriõppes (§ 1 p 42) PAGEREF _Toc166768283 \h 36 3.3.7. Kaaluka riikliku huvi alusel antud tähtajalise elamisloa töötamise piirangu kehtetuks tunnistamine (§ 1 p 55) PAGEREF _Toc166768284 \h 36 3.3.8. Kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamine (§ 1 p 62) PAGEREF _Toc166768285 \h 37 3.3.9. Kutsuja kohustuste lõppemine (§ 1 p-d 4, 68 ja 69) PAGEREF _Toc166768286 \h 38 3.3.10. Tervisekindlustuslepingu nõue (§ 1 p 8 ja § 3 p 1) PAGEREF _Toc166768287 \h 38 3.4. Eelnõu jõustumine PAGEREF _Toc166768288 \h 39 3.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine 3.1.1. Ühe akna põhimõte ja andmevahetus (§ 1 p 43, § 2 ja § 5 p 1 ) Menetlus on ebamugav nii välismaalasele kui ka riigile Tööandjate ootus on, et välistööjõu Eestisse toomist ei takistaks bürokraatia ning et välis maalase tööle võtmise reeglid oleksid lihtsamad ja protsess kiirem. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine ning tähtajalise elamisloa taotluse täitmine ja edastamine ning selle alusel andmete sisestamine ja vajalike toimingute tegemine riiklikes andmekogudes on praegu eba mugavad nii välismaalasele ja tema Eestisse kutsujale kui ka riigile. Selleks, et menetleda välismaalase Eestis tööle asumist, ei ole mugavaid ja kasutajasõbralikke e-lahendusi, mistõttu peavad välismaalased ja riik tegema ebamõistlikke toiminguid. Praegu peavad tööandjad esitama andmeid välismaalase lühiajalise Eestis töötamise kohta mitmele riigiasutusele. Lisaks sellele, et PPA-s tuleb taotleda lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ja tähtajalist elamisluba töötamiseks, tuleb töötamise kohta teha kanne ka MTA s , ning kui tegemist on lähetatud töötamisega, tuleb sellest teavitada ka TI-d . Juhul, kui taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks, tuleb tööandjal enne elamisloa taotlemist pöörduda töötukassa poole, et saada luba välismaalase tööle võtmiseks. Riigiasutuste omavaheline andmevahetus on ebatõhus Lisaks on välismaalase lühiajaliselt Eestis töötamise regulatsiooni väärkasutuse tõkestamisel riskikoht riigiasutuste omavaheline puudulik või ebatõhus andmevahetus. Praegu vahetatakse andmeid teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või läbi MISP2-keskkonna üle X-tee. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja elamisloa taotluste menetlemisel PPA, MTA, töötukassa ja TI andmekogude vahel andmeid tõhusalt ei vahetata. Eesmärk on: võimaldada välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda riigiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel, st edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente erinevatele riigiasutustele PPA kaudu, lähtudes andmete ühekordse esitamise põhimõttest ; luua õiguslik alus, et PPA, TI, MTA, töötukassa ja HTM-i andmekogud saaksid edaspidi vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee. Nii tekib riigil rändest terviklikum ülevaade ja andmeid kogutakse ühtsetel põhimõtetel, mis võimaldab neid võrrelda. See muudab rändehalduse terviklikumaks. Lisaks saab riik panustada oma ressurssi tõhusamasse kontrolli seal, kus see on vajalik. Eelnõu § 1 punktiga 4 3 muudetakse VMS-i § 163 , milles on sätestatud õppima asumise tõendamise nõue. Eelnõuga loetakse paragrahvi tekst lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 . Lõikes 2 nähakse ette, et õppeasutusel ja üliõpilasorganisatsioonil ei ole kohustust esitada kutses, mille nad esitavad PPA-le õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel, andmeid, mille nad on kandnud Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS ). Lõikes 3 sätestatakse, et HTM esitab PPA-le päringu peale andmed välismaalase Eestis õppimise kohta. Praegu täidavad õppeasutused ja üliõpilasorganisatsioonid kutseid PDF-failis ning edastavad need PPA-le digiallkirjastatult e-posti teel. Muudatuse tulemusena saab PPA vajalikud andmed kahe riikliku andmekogu – EHIS-e ning elamislubade ja töölubade registri (edaspidi ETR ) – andmevahetusest. Muudatus vähendab õppeasutuste ja üliõpilasorganisatsioonide haldus koormust ning muudab õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemise mugavamaks ja kiiremaks. Kuna andmed, mille õppeasutused ja üliõpilasorganisatsioonid esitavad EHIS-sse ning mida PPA vajab VMS-s sätestatud tingimuste ja nõuete kontrollimiseks, on erinevad, jääb õppe asutustele ja üliõpilasorganisatsioonidele kohustus esitada PPA-le andmed, mida nad ei pea kandma EHIS-sse. Aastatel 2019–2023 esitati PPA-le kokku 5629 õppimiseks tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotlust (vt tabel 1). Tabel 1. Õppimiseks tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlused aastatel 2019 –2 023 (allikas: PPA) 2019 2020 2021 2022 2023 Õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlused 1551 706 1273 708 541 Õppimiseks tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused 194 291 168 93 104 Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse ELTTS-i § 5 1 lõike 1 punkte 3 ja 4 ning punktiga 3 täiendatakse sama paragrahvi lõigetega 7 ja 8 . ELTTS-i § 5 1 lõike 1 : punktist 3 jäetakse välja sõnad „arv, nende“ ja punktist 4 sõnad „eeldatav kestvus ning“. Muudatused on tingitud vajadusest ühtlustada, mis andmeid peavad tööandjad lähetatud töötajate kohta koguma, et esitada need PPA-le ja TI-le . Lähetatud töötajate arvu saab tuletada automaatselt, tuginedes välismaalaste nimedele. Samuti saab automaatselt tuletada lähetuse kestuse, tuginedes kavandatava lähetuse algus- ja lõppkuupäevale. Samamoodi tuletatakse need andmed ka TI tööelu infosüsteemi (edaspidi TEIS ) iseteeninduses, mille kaudu esitavad tööandjad alates 17. juulist 2023 TI-le lähetuse teateid. ELTTS-i § 5 1 : lõikes 7 sätestatakse, et lähetatud töötaja tööandja ei esita TI-le sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid, kui ta on need esitanud PPA-le VMS-i alusel; lõikes 8 nähakse ette, et TI-l on õigus saada PPA-lt lähetatud töötaja kohta sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid. Praegu esitavad tööandjad lähetuse teateid TI-le TEIS-i iseteeninduses. Muudatuse tulemusena saab TI edaspidi andmed lähetatud töötaja kohta, kes on saanud tähtajalise elamisloa tööta miseks või kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, riiklike andmekogude andme vahetusest, st välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust (edaspidi LTR ) , ETR-st , viisaregistrist ja töökeskkonna andmekogust. Muudatus vähendab tööandjate halduskoormust ning muudab välismaalase tööle võtmise mugavamaks ja kiiremaks. Lähetatud töötaja andmed esitatakse TI-le nii Euroopa Liidu kui ka kolmanda riigi kodaniku kohta, kui osutatakse teenust liikmesriigist, Euroopa Majandus piirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist. 2022. aastal esitasid tööandjad TI-le 688 lähetuse teadet 1685 lähetatud töötaja kohta ja 2023. aastal 858 lähetuse teadet 2361 lähetatud töötaja kohta (vt tabel 2). TI prognoosi kohaselt suureneb järgnevatel aastatel lähetuse teadete arv veelgi. Tabel 2. TI-le lähetatud töötaja kohta esitatud lähetuse teadete arv aastatel 2019 – 2023 (allikas: TI) 2019 2020 2021 2022 2023 Lähetuse teated 870 544 552 688 858 Lähetatud töötajad 3509 1969 1511 1685 2361 Eelnõu § 5 punktiga 1 muudetakse MKS-i § 25 5 , milles on reguleeritud töötamise registri (edaspidi TÖR ) kande alust. MKS-i § 25 5 sissejuhatavas lauseosas nähakse ette, et TÖR-i kanded tehakse lisaks äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning rahvastikuregistri andmetele ka ETR-i, viisaregistri ja LTR-i andmetele tuginedes. Muudatuste tulemusena tekib tööd võimaldaval isikul võimalus sisestada TÖR-i kandeks vajalik andmekoosseis LTR-i või ETR-i, pärast mida liiguvad andmed TÖR-i . Teisisõnu, kui TÖR -i kande aluseks olev andmekoosseis liigub LTR-st või ETR-st edasi TÖR-i , siis käsitatakse seda jätkuvalt tööd võimaldava isiku enda taotlusena teha kanne TÖR-i ning õiguslikult on tegemist tööd võimaldava isiku enda TÖR kande tahteavaldusega sõltumata sellest, et TÖR kande aluseks olev andmekoosseis esitatakse TÖR-i LTR-i või ETR-i kaudu . Muudatused vähendavad tööandjate halduskoormust ning muudavad välismaalase tööle võtmise mugavamaks ja kiiremaks. 2022. aastal esitati PPA-le 29 464 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja 5432 töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise taotlust ning 2023. aastal 9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja 4704 töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise taotlust (vt tabel 3). Seega vähenes 2023. aastal oluliselt lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste arv, kuid töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise taotluste arv jäi võrreldes varasemate aastatega samasse suurusjärku. PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse neile suurusjärgus 12 000 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja 4400 töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise taotlust. Tabel 3. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise taotluste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA) 2019 2020 2021 2022 2023 Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlused 34 604 26 040 37 667 29 464 9939 Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise taotlused 4464 3619 4746 5429 4704 3.1.2. Töötukassa loa taotlemine ja andmevahetus (§ 1 p-d 10 , 4 8 , 50 ja 6 3 ) Eelnõu § 1 punktiga 4 8 täiendatakse VMS-i § 177 lõigetega 5–7 . Muudatused esitatakse eraldi punktidena, kuna lõiked jõustuvad erineval ajal. Lõikes 5 sätestatakse, et töötukassa keeldub töötukassa loa andmisest, kui: välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamisel; töötukassa loa taotluse kohta otsuse tegemise päeval on selle aasta sisserände piirarv täitunud ja järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamiseni on üle kuue kuu. Kehtiva VMS-i kohaselt ei ole töötukassal alust töötukassa loa andmisest keelduda, kui jooksva aasta sisserände piirarv on täitunud ja loa kehtivusaeg on lühem kui aeg järgmise aasta sisse rände piirarvu kehtestamiseni. VMS-i § 123 punkti 4 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamis loa andmisest, kui taotluse kohta otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud. Muudatus on vajalik, et töötukassa ei peaks andma välja lube töökoha täitmiseks välismaalasega olu korras, kus jooksva aasta sisserände piirarv on täitunud. Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse PPA ja töötukassa andmevahetuse õiguslikud alused: lõikega 6 nähakse ette, et töötukassa esitab PPA-le päringu peale andmed töötukassa loa nõude täitmise kohta, ja lõikega 7, et PPA esitab töötukassale päringu peale andmed välismaalase Eestis töötamise kohta. Praegu täidab tööandja, kes soovib võtta välismaalase tööle, töötukassa loa taotluse Wordi failis ja edastab selle töötukassa le digiallkirjastatult e-posti teel. Pärast seda, kui töötukassa on andnud loa töökoha täitmiseks välismaalasega, saadab tööandja selle loa omakorda PPA-le digiallkirjastatult e-posti teel, lisades tööandja kutse. Praktikas on sagedased olukorrad, kus tööandja esitab töötukassa le loa taotluse, milles on puudused, või esitab loa taotluse juhul, kui luba ei ole vaja, näiteks olukorras, kus soovitakse võtta välismaalane tööle lühiajaliselt või iduettevõttesse . Muudatuse tulemusena esitab tööandja edaspidi töötukassa loa taotluse töötukassa le PPA elektroonilise kanali kaudu. See tähendab ühtlasi, et tööandja ei pea töötukassa luba enam ise eraldi hiljem PPA-le edastama, vaid PPA saab vajalikud andmed tänu ETR-i ja töötukassa andmekogu andmevahetusele. Muudatus vähendab tööandjate halduskoormust ja riigiasutuste töökoormust ning muudab taotlemise kõikide jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Töötukassa loa taotluste arv on aastate jooksul kasvanud, kuid tööjõuturu muutuste tõttu 2023. aastal veidi kahanes (vt tabel 4). Peamine mõju on tulnud sellest, et Eesti tööjõuturul on väga palju Ukraina kodanikke, kes võivad Eestis töötada, kui neil on selleks seaduslik alus , ja tööandjatel on Eesti tööjõu turult hõlpsam leida endale sobivaid töötajaid. Töötukassa prognoosib, et 2024. aastal esitatakse töötukassa loa taotlusi sarnases mahus nagu 2023. aastal. Tabel 4 . Töötukassa loa taotluste arv aastatel 2019 – 2023 (allikas: töötukassa) 2019 2020 2021 2022 2023 Töötukassa loa taotlused 1664 1761 2186 2044 1688 väljastati luba 1640 1725 2076 1859 1505 töökohtade arv , mida soovitakse välismaalasega täita 7060 6345 7238 6085 4166 ei väljastatud luba 20 31 85 152 170 taotlust ei vaadatud läbi 4 5 25 33 13 Eelnõu § 1 punktiga 5 0 täiendatakse VMS-i § 181 lõiget 2 punktiga 7 . VMS-i § 181 lõikes 2 on sätestatud loetelu juhtudest, kui töötamiseks tähtajalise elamisloa võib välismaalasele anda ilma töötukassa loa nõuet täitmata. Muudatuse kohaselt ei ole vaja töötukassa luba ka juhul, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba lühiajaliseks Eestis töötamiseks VMS-i § 176 2 alusel. VMS-i § 176 2 alusel võib tähtajalise elamisloa lühiajaliseks Eestis töötamiseks anda kuni kaheks aastaks, kui ajutise viibimise alusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist olnud registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama vähemalt üheksa kuud ja töötamine jätkub sama tööandja juures, kes on enne elamisloa taotlemist välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerinud. Kuna töötamist jätkatakse samadel tingimustel sama tööandja juures, puudub vajadus töötukassat koormata ja töötukassa luba lühikese aja jooksul esitada. Eelnõu § 1 punktiga 6 3 täiendatakse VMS-i § 224 lõiget 1 punktiga 9 . Õigusselguse huvides lisatakse volitusnorm, mis võimaldab reguleerida töötukassa loa taotlemise korda ja tähtaega ning taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Praegu on seda reguleeritud siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „ Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ , mida on kavas ühe akna ja andmete ühekordse esitamise põhimõtte kohaselt kohandada ja täpsustada. Eelnõu § 1 punkt iga 10 asendatakse VMS-i § 224 lõike 1 punkti 5 lõpus sõna „ja“ semi kooloniga. Muudatus on tehniline. 3.1.3. PPA rändevaldkonna andmekogude kaasajastamine (§ 1 p-d 1, 13 –1 8 , 3 4 –3 7 ja 6 4 –6 7 , § 3 p 2 ning § 5 p 2) Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väär kasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks. Tõhusate meetmete rakendamine eeldab nii paindlikku õiguskeskkonda kui ka ajakohaseid ja ökonoomseid IKT-lahendusi. PPA on valmis saanud arendustööd, millega viidi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlus uude keskkonda. Lisaks alustab PPA tegevusi, et võtta kasutusele elamisloa ja elamisõiguse taotluste esitamiseks iseteenindus keskkond ning viia elamisloa ja elamisõiguse menetlus uude menetlus keskkonda, menetlust automatiseerida ja muuta see paberivabaks. Seeläbi on võimalik tõhustada menetlusi, optimeerida menetluskoormust ja tõsta rändekontrolli võimekust. 2023. aastal esitati PPA-le 9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning 14 827 elamisloa ja elamisõiguse taotlust. PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse neile suurusjärgus 12 000 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja elamisloa taotluste arv kasvab lähiaastatel 15% ringis. Eelnõu § 1 punktidega 1, 1 3 – 1 8 , 3 4 – 3 7 ja 6 4 –6 7 , § 3 punktiga 3 ning § 5 punktiga 2: muudetakse ETR-i nimetust ( VMS-i § 228 lg-d 3 1 , 4, 4 3 ja 5, ELKS-i § 23 1 lg 3, § 49 1 lg 3 ja § 52 lg 2 ning MKS-i § 25 5 ) ; täpsustatakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise tähtaegu ja koosseisu ning migratsioonijärelevalve andmekogu (edaspidi MIGIS ) andmete koosseisu ( VMS-i § 102 lg d 3 ja 9 1 , § 111 lg-d 3 ja 4 4 , § 228 lg-d 3 ja 4 4 ning § 297 1 lg 6 ) ; ajakohastatakse viisaregistri ja ETR-i vastutava töötleja regulatsiooni ( VMS-i § 102 lg 8 ja 8 1 ning § 228 lg 4 1 ) ; tuuakse välja, mis viisaregistri, LTR-i ja ETR-i põhimääruses sätestatakse ( VMS-i § 102 lg 9, § 111 lg-d 4 1 ja 4 2 ning § 228 lg 4 2 ); ühtlustatakse viisaregistri ja LTR-i termineid ( VMS-i § 102 lg-d 3 1 –5 ja 10 ning § 111 pealkiri ja lg-d 1 ja 2 ) . Muudetakse ja ühtlustatakse ETR-i nimetust Alates 1. septembrist 2013 ei viida enam VMS-i alusel läbi eraldi tööloa menetlust, mistõttu jäetakse ETR-i nimetusest välja viide tööloale ja ühetaolisuse ning ühtlustamise eesmärgil nimetatakse ETR ümber elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks. Täiendatakse LTR-i ja ETR-i andmekogu andmekoosseisu Kuna IKT-lahenduste valmimisel hakatakse LTR-i ja ETR-i kandma ka riskiprofiili andmeid ning teistelt haldusorganitelt kooskõlastamisel, tunnustamisel ja arvamuse andmisel (edaspidi konsultatsioonimenetlus ) saadud andmeid , vajavad ajakohastamist ka LTR-i ja ETR-i andme koosseis . PPA kaasab teisi haldusorganeid lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja elamisloa taotlemise menetluses, kuid praegu ei kanta konsultatsioonimenetluse andmeid LTR i ega ETR-i. Haldusorganid vahetavad andmeid teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või ametlikus kirjavahetuses, mis registreeritakse dokumendihaldussüsteemis. Arendustööde tulemusena luuakse IKT-lahendus, mis võimaldab PPA-l kiiresti ja lihtsalt kaasata teisi haldusorganeid ning kaasatud haldusorganitel mugavalt saata PPA-le vajalikku teavet. Muudatus mõjutab erinevaid pooli, kes on juba praegu kaasatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või elamisloa taotlemise menetlusse. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS ) § 16 ja VMS-i § 42 1 kohaselt on PPA vaba otsustama, milliseid menetlus toiminguid ta millistes menetlustes teeb, et teha kindlaks menetluses tähtsust omavad asjaolud. Seetõttu ei ole menetlusse kaasatavate haldusorganite loetelu võimalik ammendavalt esitada. Täiendatakse MIGIS-e andmekoosseisu MIGIS-e andmekoosseisu lisatakse välismaalase biomeetrilised andmed . Need võimalda vad välismaalast tõhusalt tuvastada või veenduda tema isikusamasuses. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § -s 15 5 on sätesta tud automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogus (edaspidi ABIS ) andmete töötlemise põhi mõtted , sealhulgas nä htud ette, mis on isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine ning mis tüüpi päringuid saab nende ks ABIS esse teha. Samuti on nimetatud, millistel juhtudel võib ABIS -e andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks töödelda. VMS-s on ABIS-t reguleeritud §-s 279 4 . Selle lõike 1 kohaselt on ABIS -e eesmärk VMS-i tähenduses töödelda viisamenetluses, lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ning elamisloa ja tööloa menetluses võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. VMS-i § 272 lõike 2 kohaselt on b iomeetrilised andmed VMS-i tähenduses näokujutis, sõrme jäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised. VMS-i § 297 1 lõike 1 kohaselt on MIGIS-e eesmärk tagada avalik kord ja riigi julgeolek välis maalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle riikliku järelevalve teostamise kaudu. Isiku tuvastami s e l veendub PPA, et isik on see, kes ta väidab ennast olevat . Isikusamasuse kontrollimi s e l võrreldakse isikut ja tema isikut tõendavat dokumenti . Välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks õiguslik alus ja dokument. Kui välismaalane taotleb Eestis viibimiseks viisat, lühiajalise Eestis töötamise registreerimist või elamisluba, peab ta andma sõrmejäljed ja esitama PPA-le ka foto või tegema selle PPA teeninduse digikioskis. Välismaalase biomeetrilisi andmeid hoitakse ABIS -es . VMS -i § 296 lõike 1 kohaselt on PPA l , KAPO-l ja t öötukassal õ igus teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibi mise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle. Kui järele valves tekib vajadus välismaalase isik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida, on ots tarbekas teha seda kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste abil. Et isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks saaks kasutada järelevalveks ettenähtud andmekogu, tuleb täiendada MIGIS-e andmekoosseisu ja sätestada, et sellesse kantakse ka välismaalase bio meetrilised andmed. Sätestatakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise tähtajad seaduse tasandil Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt peab andmekogu isikuandmete säilitamise tähtaja sätes tama seadusandja. Tähtaega võib määrusega täpsustada, sealhulgas lühendada, kui andmekogu asutavas seaduses on selleks volitus. Seega tuuakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise tähtaeg põhimäärusest seaduse tasandile, nähes ette, et andmeid säilitatakse: viisaregistris kõige kauem 60 aastat; LTR-s kõige kauem 25 aastat ja ETR-s alaliselt. Andmete säilitamise tähtaegu täpsustatakse vajadusel andmekogu põhimääruses. Viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise maksimaalse tähtaja määramisel on lähtutud põhimõttest, et andmekogude pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Lisaks on viisaregistri andmete säilitamise maksimaalse tähtaja määramisel arvestatud, et viisainfo süsteemis (edaspidi VIS ) säilitatakse andmeid viis aastat viisa kehtivusaja lõppemisest või selle pikendamisest arvates. See tähendab viieaastase mitmekordse viisa puhul minimaalselt kümne aastast säilitustähtaega. Praktikas on viisaregistri andmete säilitamisel lähtutud VIS-i määruse artiklist 23 ja VIS i otsusest . VIS-i andmete säilitamise praktikat ei ole kavandatud muuta: ka edaspidi lähtutakse andmete aktiivsel säilitamisel VIS-i määruse ja VIS-i otsuse analoogiast. Selguse eesmärgil tuleb siiski märkida, et VIS-i määruse artikli 30 lõike 2 ega VIS-i otsuse artikli 13 lõike 2 kohaselt ei ole piiratud liikmesriigi õigus hoida riiklikus toimikus andmeid, mille liikmesriik on VIS-i ise sisestanud. VIS-i määruses on seejuures reguleeritud ainult VIS i andmete säilitamise tähtaega. Seega tuleb seaduses säilitustähtaja reguleerimisel arvestada ka aega, millal andmed on kantud arhiivi. Viisaregistri andmete maksimaalne 60-aastane säilitustähtaeg on optimaalne, et ühelt poolt arvestada riigi huve avaliku korra ja julgeoleku kaitsmisel ning teisalt ei riivata ebaproportsionaalselt sellise välismaalase eraelu, kellel ei ole asjaomase kohtupraktika kohaselt subjektiivset õigust Eestisse saabuda ja kes peab viisataotluse esitamisel arvestama, et tema isikuandmeid viisataotluse menetlemisel töödel dakse . LTR-i andmeid säilitatakse kõige kauem 25 aastat , kuna LTR aitab pädevatel asutustel ennetada süütegusid ning tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut välismaalase lühiajalise Eestis töötamise seadusliku aluse ja tingimustele vastavuse andmete töötlemise kaudu. Kolmandate riikide kodanike kohta, kes saabuvad Euroopa Liitu ja Eestisse ning asuvad tööle, ei pruugi Eestil olla rohkem andmeid kui need, mille tööandja esitab välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluses. Õiguskaitse- ja ka julgeolekuasutuste igapäevatöös on esinenud juhtumeid, kus lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse andmed ja sellele lisatud dokumendid – näiteks isikuandmed, reisidokumendi isiku andmete lehe koopia ja foto – on aidanud kaasa välismaalase tuvastamisele ning seeläbi avaliku korra ja riigi julgeoleku tõhusale tagamisele. Seega on vaja säilitada LTR-i andmeid kõige kauem 25 aastat. Kui andmetele kehtestada lühem maksimaalne säilitustähtaeg, vähenevad võimalused teha kindlaks välismaalasi, kes võivad kujutada ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. ETR-i andmeid säilitatakse alaliselt , kuna need on Eesti elanike algandmed, mis on määrava tähtsusega avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel. ETR i andmed on olulised tulevikus esitatavate elamisloa ja elamisõiguse taotluste menetlemisel ja isikute staatuse määratlemisel. Andmekogu andmete säilitustähtaegade sätestamisel tuleb arvestada, et omavahel peavad olema kooskõlas andmekogu põhimääruses sätestatud säilitustähtaeg (kui see on põhimääruses olemas) , andmekogu ABIS põhimääruses sätestatud biomeetriliste andmete säilitustähtaeg ja kõnesoleva eelnõuga seaduse tasemel sätestatavad andmekogu ABIS ja iga andmekogu andmete maksimaalsed säilitustähtajad. Andmekogus ABIS säilitatakse biomeetrilisi andmeid ja kui n äiteks andmekogu ABIS andmete säilitusaeg on pikem kui selle andmekogu andmete säilitustähtaeg, kust andmekogusse ABIS andmed saadetakse, siis võivad biomeetrilised andmed küll andmekogus ABIS alles olla, kuid neid ei ole enam võimalik konkreetse isikuga siduda ehk andmekogu ABIS andmete pikemal säilitamisel puudub mõte ja vajadus. S elline andmete säilitamine koormab digivõrku ja kasutab muid ressursse ebaotstarbekalt. Andmekogu ABIS põhimäärus jõustus 03.01.2022 ja selle seletuskirjas on andmekogu andmete säilitustähtaegu täpsemalt põhjendatud. Nimetatud määruse eelnõu kooskõlastamisel ei ole välja toodud, et elamislubade ja töölubade registri andmete alalise säilitusajaga oleks probleeme ja põhjendused ei ole piisavad. Lisaks on elamislubade ja töölubade registri taotlusdokumendid Rahvusarhiivi 02.10.2012 .a hindamisotsuse nr 105 kohaselt ala l ise säilitustähtajaga. Andmekogu ABIS põhimääruse § 45 lõike 1 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud andmeid aktiivselt 20 aastat, peale mida kantakse andmed eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse alaliselt. Eelnõuga kavandatava ETR-i andmete alalise säilitustähtaja välja pakkumisel on lähtutud andmekogu ABIS põhimääruses sätestatud tähtajast. Lisatakse viisaregistri isikuandmete vastutavateks töötlejateks KAPO ja VÄM Täpsustatakse, et viisaregistri andmete vastutavad töötlejad on lisaks PPA-le ka KAPO ja VÄM. Kuna viisaregistrisse kantakse andmed, mis tekivad PPA, KAPO ja VÄM-i juures, on optimaalne määrata mitu andmete vastutavat töötlejat ja sätestada nende vastutusala viisa registri põhimääruses. VMS-i kohaselt on PPA-l , KAPO-l ja VÄM-l viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ning viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise pädevus. PPA ja KAPO koos kõlastavad viisade andmist, PPA ja V Ä M väljastavad viisasid ning PPA pikendab ka viibimis aega. Viisaregistri vastutav töötleja on endiselt PPA, täpsustatakse vaid viisaregistri andmete vastutava töötleja regulatsiooni . Täpsustatakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i põhimääruse volitusnorme A ndmekaitse Inspektsiooni hinnangul peab olema andmekogu põhimääruse volitusnorm is loetle tud , mida võib selles reguleeri da, n äiteks andmeandja i d, andmevahetus t teiste andme kogudega ning juurdepääs u andmekogu andmetele ja nende väljastamise kord a . Volitusnormist peaks nähtuma, mida lubatakse põhimääruse tas andil reguleerida , ja muu peaks olema seaduse tasandil. Seni on lähtutud avaliku teabe seaduse § 43 5 lõikest 1, mille kohaselt sätestatakse a ndmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja ja vajadusel volitatud töötleja, andmekoosseis, andmeandjad ning muud andmekogu pidami sega seotud korralduslikud küsimused . Igas seaduses, millega andmekogu on loodud, ei ole seni nõutud detailset volitusnormi, mistõttu ei ole seda VMS-s ka v iisaregistri, LTR-i ega ETR-i puhul. Seetõttu lisatakse VMS-i loetelud selle kohta, mida võib viisaregistri, LTR-i ja ETR-i põhimääruses reguleerida . Viisaregistri ja LTR-i terminite ühtlustamine Viisaregistrit on reguleeritud VMS-i §-s 102 ja LTR-i § s 111. Kuna nendele andmekogudele on nendes paragrahvides viidatud ebaühtlaselt, ühtlustatakse sõnastust. Muudatused on tehnilised. 3.1.4. Paberivaba asjaajamine (§ 1 p-d 60 ja 6 1 ning § 3 p-d 2 ja 4 ) Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse VMS-i §-ga 212 1 , milles reguleeritakse tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite (edaspidi punktis 3.1.4 andmed ja tõendid ) elektroonilist esitamist. Lõikes 1 sätestatakse, et välismaalane võib esitada andmed ja tõendid elektroonilise kanali kaudu PPA le enne, kui ta esitab VMS-i §-s 213 sätestatud korras tähtajalise elamisloa taotluse. Lõikes 2 nähakse ette, et andmete ja tõendite esitamist ei käsitata tähtajalise elamisloa taotlusena ning välismaalane ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole kehtivat Eesti digitaalset dokumenti. Lõikes 3 täpsustatakse, et andmeid ja tõendeid töödeldakse ETR-s kuus kuud nende esitamisest arvates . K ui välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse, käsitatakse neid tähtajalise elamisloa taotluse andmetena. Kui välismaalane ei esita kuue kuu jooksul tähtajalise elamisloa taotlust, kustutatakse andmed ja tõendid automaatselt. Andmete ETR s töötlemise kuuekuuline tähtaeg on analoogne tähtajaga, mis on nähtud praegu ette eel täidetud viisataotluse andmete säilitamisele. Kehtivas VMS-s ei ole andmete ja tõendite elektroonilist esitamist reguleeritud. VMS-i § 213 lõige 1 1 võimaldab esitada elektrooniliselt üksnes tähtajalise elamisloa taotluse, kui välis maalasel on võimalus esitatavad andmed digiallkirjastada, teda on varem daktüloskopeeritud ja tema sõrmejäljed vastavad kehtivatele nõuetele . Kehtestatava § 212 1 sihtrühm on välis maalased, kes ei vasta nendele nõuetele. VMS-i menetlustele kohaldub HMS-i § 15, mille kohaselt tuleb taotlust ja esitatud andmeid käsitada puudustega taotlusena , kui need ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega on kehtestatavas § s 212 1 oluline sätestada, et andmeid ja tõendeid ei käsitata tähtajalise elamisloa taotlusena ning PPA-l ei teki kohustust alustada nende põhjal tähtajalise elamisloa menetlust. Samal eesmärgil täpsustatakse, et andmeid ja tõendeid ei pea digiallkirjastama , kui välismaalasel ei ole kehtivat digitaalset dokumenti . Muudatust ei ole seni olnud vaja teha, sest praktikas ei ole välismaalasel olnud võimalust esitada PPA iseteeninduskeskkonnas elektroonilist tähtajalise elamisloa taotlust. Praegu täidab välismaalane kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle seejärel koos omakäelise allkirja ja nõutavate lisadokumentidega PPA või Eesti välisesinduse teenistujale. Muudatuse tulemusena tekib välismaalasel võimalus esitada andmeid ja tõendeid elektroonilise kanali ehk PPA iseteeninduskeskkonna kaudu. Kuna tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid kantakse ka sel juhul automaatselt üle ETR-i, muutub ka elamisõiguse registreerimise menetlus tõhusamaks. 2023. aastal esitati PPA-le 118 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlust, 29 tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlust ja 591 alalise elamisõiguse taotlust (vt tabel 5 ). PPA iseteeninduskeskkonnas saavad tulevikus andmeid ja tõendeid esitada nii need välis maalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba esimest korda, kui ka need välismaalased, kes taotlevad korduvat tähtajalist elamisluba või elamisloa pikendamist, samuti välismaalased, kes taotlevad pikaajalise elaniku elamisluba. Praegu esitavad välismaalased PPA-le korduvaid tähtajalise elamisloa taotlusi e-posti teel digiallkirjastatult. 2023. aastal esitati PPA-le 9228 tähtajalise elamisloa taotlust, 4029 tähtajalise elamisloa pikendamise taotlust ja 832 pikaajalise elaniku elamisloa taotlust (vt tabel 6 ). Tabel 5 . PPA-le esitatud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme elamisõiguse taotlused aastatel 2019–2023 (allikas: PPA) 2019 2020 2021 2022 2023 Tähtajalise elamisõiguse taotlused 87 115 140 159 118 Tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlused 12 11 19 23 29 Alalise elamisõiguse taotlused 623 560 614 601 591 Tabel 6 . PPA-le esitatud elamisloa taotlused aastatel 2019–2023 (allikas: PPA) 2019 2020 2021 2022 2023 Tähtajalise elamisloa taotlused 9976 8712 10 679 10 978 9228 Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused 2298 2031 3185 3713 4029 Pikaajalise elaniku elamisloa taotlused 1058 1650 685 794 832 Eelnõu § 1 punktiga 6 1 täiendatakse VMS-i § 213 lõikega 1 2 , milles sätestatakse, et kui välismaalane on andmed ja tõendid esitanud elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende õigsust tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamisega. Taotluse võib allkirjastada selle vastu võtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga. Muudatuse eesmärk on tagada, et andmete ja tõendite õigsus saaks läbi tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamise kinnitatud ka juhul, kui andmed ja tõendid esitatakse PPA iseteenindus keskkonnas. Samuti on eesmärk soodustada senisest rohkem paberivaba asjaajamist . Praegu täidab välismaalane kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle seejärel omakäelise allkirjaga PPA või Eesti välisesinduse teenistujale. Edaspidi ei pea PPA iseteeninduskeskkonnas esitatud tähtajalise elamisloa taotlust välja printima ning välismaalane saab andmete ja tõendite õigsust kinnitada allkirjaga otse ekraanil kuvataval taotlusel. Muudatus toetab pikaajalist eesmärki võimaldada ametiasutustega paberivaba asjaajamist ja teha igapäevased toimingud paindlikumaks. Kui välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse isiklikult, tuvastab PPA või Eesti välisesinduse teenistuja tema isiku, veendub, et allkiri antakse infotehnoloogilise vahendi abil oma käega, ja kinnitab taotluse esitamist ajatempliga. Muudatus, mis võimaldab allkirjastada tähtajalise elamisloa taotluse selle vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga, tehakse õigusselguse eesmärgil ja see ei kohusta PPA-d ega VÄM-i oma menetlust muutma, kuid võimaldab paberivaba menetlust siis, kui vajalikud ettevalmistustööd on tehtud. Samasugune võimalus on kehtivas õiguses loodud isikut tõendavate dokumentide taotluste esitamiseks. Eelnõu § 3 punktidega 2 ja 4 täiendatakse ELKS-i §-ga 23 1 ja § 24 lõikega 2 1 , milles reguleeritakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilist esitamist ning nende õigsuse kinnitamist. Sarnaselt VMS- ga puudub ka kehtivas ELKS-s Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsioon. Praegu täidab Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kes taotleb tähtajalist elamisõigust esimest korda, kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle seejärel koos omakäelise allkirja ja nõutavate lisadokumentidega PPA -le või Eesti välisesinduse le . Muudatuse tulemusena tekib ka Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmel võimalus esitada tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali ehk PPA iseteeninduskeskkonna kaudu. Kuna tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid kantakse ka sel juhul automaatselt üle ETR- i , muutub ka elamis õiguse registreerimise menetlus tõhusamaks. 2023. aastal esitati PPA-le 118 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlust, 29 tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlust ja 591 alalise elamisõiguse taotlust (vt tabel 5 ). 3.2. Tööränne 3.2. 1 . Tööandja Eestis registreerimise nõue (§ 1 p-d 1 9 , 21, 22, 2 3 ja 45 ) Eelnõu § 1 punktidega 1 9 , 2 1 , 2 2 ja 23 nähakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel ette nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse. Selleks muudetakse VMS-i § 105 lõiget 3, § 106 lõike 1 1 punkti 2, lõiget 3, lõike 4 sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 5 ja 11, § 140 lõike 2 punkti 5, § 176 lõiget 2, § 177 lõikeid 1–1 2 , § 181 lõike 1 punkti 8, lõike 2 punkti 2, lõikeid 3 ja 4, lõike 5 sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 5 1 ja 7 ning § 192 lõike 2 1 punkti 1 . Praegu saab tööandja, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, olla nii lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kui ka töötamiseks tähtajalise elamisloa menetluses üldjuhul ka muu riigi ettevõtja, kes on võtnud ennast Eestis mitteresidendist tööandjana arvele (edaspidi mitte residendist tööandja ). Praktikas kasutavad seda lahendust välistööjõu värbamiseks ka Eesti ettevõtjad, kes asutavad ettevõtte teises liikmesriigis või kolmandas riigis ja vormistavad selle kaudu välismaalased Eestisse tööle. Sellise skeemi võimaldamiseks puudub mõistlik põhjendus. Seetõttu kehtib edaspidi lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse. M uu riigi ettevõtja saab tulevikus kutsuda Eestisse välismaalasi tööle vaid juhul, kui tegemist on teenusevaba liikumisega või liikmesriigist Eestisse lähetamisega, mis on Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus. Seetõttu on tähtis ka täpsustada, et mõeldakse ainult Eesti äriregistrit. Muudatus aitab kaasa majanduse arengule, muudab töötamise regulatsiooni järgimise ja kontrollimise lihtsamaks ja selgemaks ning võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade ja elamislubade väärkasutust. Lisaks võimaldab muudatus teha riigil senisest tõhusamalt kindlaks, kas Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks taotletakse seaduslikku alust selle eesmärgi päraseks kasutamiseks. Samuti aitab muudatus tagada ausat ettevõtluskeskkonda ja hoida ära ebasoovitavat mõju tööjõuturule. Ettevõtja registreerimine Eesti äriregistris ei ole keeruline. Kui tööandja on leidnud sobiva ettevõtlusvormi ning valinud ärinime ja tegevusala, on tal võimalik alustada registreerimist. Selleks on kaks võimalust: elektrooniline registreerimine e-äriregistris või notari kaudu. Äriregistri pidaja kannab ettevõtja äriregistrisse. Täpsemad juhised leiab riigiportaalist eesti.ee ja e-residentsuse veebilehelt. Viimase viie aasta andmetele tuginedes on mitteresidendist tööandjate osakaal lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlustes aastas keskmiselt 4,4% (vt tabel 7) ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise menetlustes keskmiselt 2,2% (vt tabel 8). Mitteresidendist tööandjad vahendavad peamiselt renditööjõudu ja otsivad töötajaid peamiselt töötleva tööstuse valdkonda. Tabel 7. Mitteresidendist tööandjate osakaal lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlustest aastatel 2019 – 2023 (allikas: PPA) 2019 2020 2021 2022 2023 Resident 33 029 24 443 34 884 28 373 9675 Mitteresident 1575 1597 2783 1091 249 Osakaal % 4,6 6,1 7,4 3,7 2,6 Kokku 34 604 26 040 37 667 29 464 9939 Tabel 8 . Mitteresidendist tööandjate osakaal töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlustest aastatel 2019 – 2023 (allikas: PPA) 2019 2020 2021 2022 2023 Resident 3489 3120 4163 4834 4116 Mitteresident 56 73 201 111 9 Osakaal % 1,6 2,3 4,8 2,3 0,2 Kokku 3545 3193 4364 4954 4125 Eelnõu § 1 punktiga 45 luuakse tööandja Eesti äriregistrisse kandmise nõudest erand a valik-õiguslikule juriidilisele isikule. Selleks täiendatakse VMS-i § 176 lõikega 3 . Muudatus ed on vajalik ud , kuna : äriregistri seaduse (edaspidi ÄRS ) § 2 lõike 1 kohaselt on äriregister riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute , Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta ja Ä RS reguleerimisalasse ei kuulu informatiivse tähendusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register , mille eesmärk on avaliku sektori siseselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute üle arvestuse pidamine ning registriandmete kättesaadavaks tegemine . Kuigi e-äriregistris on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused kuvatud sarnaselt eraõiguslike le juriidiliste le isikute le , tuleb arvestada, et õiguslikult on neil andmetel erinev tähendus. Eelnõu § 1 punktiga 45 t äiendatakse VMS-i § 176 lõikega 5 , millega sätesta takse erand tööandja Eesti äriregistris se kandmise nõudest lähetatud töötajatele . Erandi tegemise eesmärk on säilitada lähetatud töötajatele kehtiv regulatsioon , arvestades ELTTS-i ja lähetatud töötajate direktiivi 96/71/EÜ . Lisaks ühtlustatakse VMS-i sõnastust. Praegu on osas sätetes „Eestis registrisse kantud“ (§ 105 lg 3 ning § 181 lg 2 p 2 ja lg 3) ja osas sätetes „Eestis registreeritud“ (§ 106 lg 1 1 p 2 ning lg d 3–5 ja 11, § 140 lg 2 p 5, § 176 lg 2, § 177 lg d 1–1 2 , § 181 lg 1 p 8 ja lg-d 4–5 1 ja 7 ning § 192 lg 2 1 p 1). Edaspidi kasutatakse kõigis nimetatud sätetes sõnastust „Eesti äriregistrisse kantud“. Muudatust ei tehta VMS-i § 62 4 lõikes 2 , § 106 lõikes 19, § 106 2 lõikes 1 1 ja § 185 l õikes 2 2 , sest nende s võib välismaalase tööandja olla ka mitteresident. Mitteresidendist töö andjat ei kanta Eesti äriregistrisse, vaid registreeritakse MTA-s . 3.2. 2 . Tööandja eelneva tegeliku majandustegevuse nõue (§ 1 p-d 45, 5 1 ja 5 2 ) Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse VMS-i § 176 lõi kega 4 ning punktidega 5 1 ja 5 2 muudetakse VMS-i § 181 1 lõike 1 punkte 1 ja 2 ning lõiget 2 , et kehtestada nõue, et tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, peab olema vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. Kehtivas VMS-s ei ole üldjuhul sätestatud tööandjatele, kes kutsuvad välismaalasi Eestisse tööle, kohustust enne kindlal ajal tegelikult majanduslikult tegutseda ja seega sobib välis maalase kutsujaks üldjuhul ka uus ettevõtja, välja arvatud näiteks tippspetsialisti kutsuja või kasvuettevõte. Selleks, et hinnata senisest tõhusamalt ettevõtja usaldusväärsust ja võimekust täita VMS-s sätestatud kutsuja kohustusi, nähakse eelnõuga tööandjale , kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, ette tegeliku majandustegevuse minimaalne ajaline määr. Edaspidi on eeldus, et tööandjal on vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist olnud tegelik majandustegevus Eestis vähemalt 12 kuud. Muudatus võimaldab töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise menetluses PPA-l senisest tõhusamalt hinnata, kas tööandja tegutseb tegelikult Eestis ja soodustab välismaalast tööle võttes Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, samuti kas välismaalane soovib ka tegelikult Eestisse pikemaajaliselt Eestisse elama ja tööle asuda või esitatakse taotlus, kuna soovitakse saada seaduslik alus Schengeni alal viibimiseks. Tegelik majandustegevus on määratlemata õigusmõiste, mida sisustatakse igal konkreetsel juhul eraldi. PPA hindab töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel tööandja tegelikku majandustegevust ka praegu. Tegeliku majandustegevuse olemasolu on võimalik hinnata näiteks tuginedes majandusaasta aruannetes toodud teabele, regulaarselt tasutud maksusummadele, käibe ja müügitulu olemasolule, töötajate arvule, ettevõtte käsutuses olev põhivarale, kehtiva tegevusloa omamisele, kui tegemist on ettevõtjaga, kellele laieneb loakohustus. Loetelu ei ole ammendav ning t ööandjad saavad seda tõendada mis tahes tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, nagu lepingud, majandusaasta aruanded, pädevate asutuste välja antud tõendid ja maksudeklaratsioonid , pangakontode väljavõtted . Hinnangu, kas tegeliku majandustegevuse nõue on täidetud, annab igal konkreetsel juhul PPA, tuginedes menetluses kogutud tõenditele. Viimase viie aasta andmete põhjal esitati töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise menetlustes 5,28% taotlustest kuni 12 kuu jooksul ettevõtte loomisest (vt tabel 10). Selliste tööandjate taotluste hulk on viimase viie aasta jooksul vähenenud. Tabel 9 . Töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlused alates ettevõtte loomisest aastatel 2019 – 2023 (allikas: PPA) 2019 2020 2021 2022 2023 Kokku 3489 3120 4163 4834 4116 Esitatud kuni 12 kuu jooksul alates ettevõtte loomisest 212 180 208 252 121 Esitatud hiljem kui 12 kuud alates ettevõtte loomisest 3277 2940 3955 4582 3995 Kuni 12 kuu jooksul esitatud taotluste osakaal % 6,5 6,1 5,3 5,5 3 Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse VMS-i § 176 lõigetega 5 ja 6 , et sätestada erand tegeliku majandustegevuse nõudest õpetajatele, akadeemilistele töötajatele ja teadlastele ning lähetatud töötajatele . Erandite tegemise eesmärk on säilitada õpetajatele, akadeemilistele töötajatele ja teadlastele ning lähetatud töötajatele kehtiv regulatsioon , arvestades õpi- ja teadusrände direktiivi (EL) 2016/801 ning ELTT-i ja lähetatud töötajate direktiivi 96/71/EÜ . 3.2. 3 . Töötamise regulatsiooni korrastamine (§ 1 p-d 2 4 , 25, 2 7 , 28 , 30, 4 4 , 4 6 , 4 7 , 49 , 5 3 ja 7 1 ) Kehtivas VMS-s on töötamise regulatsioon kohati keerukas ning sisaldab mitmeid töötamise kategooriaid ja tingimusi. See tekitab teadmatusest eksimusi, võimaldab tahtlikku kuri tarvitamist ning muudab nõuete täitmise kontrollimise keeruliseks ja aeganõudvaks. Eelnõuga korrastatakse töötamise regulatsiooni, sealhulgas ajakohastatakse renditöö regulatsiooni ja jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon ning täpsustatakse kaugtöö eesmärgil antud viisa alusel Eestis töötamise regulatsiooni. Muudatused aitavad vähendada töötamise regulatsiooni väärrakendamise riski, tagada ausat ettevõtluskeskkonda ja paremini kaitsta Eestis tööle asuvate välismaalaste õigusi. Lisaks tehakse mõned tehnilised muudatused, et tagada parem õigusselgus. Eelnõu § 1 punktidega 2 4 , 25, 4 6 ja 4 7 muudetakse VMS-i § 106 lõikeid 7 ja 8, § 176 1 lõiget 2 ning tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 106 lõiked 8 1 ja 9 ning § 176 1 lõiked 2 1 ja 3 , et aja kohastada renditöö regulatsiooni. Senine deposiidinõue asendatakse nõudega, et tööandjal peab olema enne välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotluse esitamist järjestikuse 18 kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis. Renditöö regulatsioon koos deposiidinõudega jõustus VMS-s 1. jaanuaril 2016. Deposiidi nõudel oli kaks eesmärki: vähendada riski, et võidakse hakata looma fiktiivseid personalirendiettevõtteid eesmärgiga hakata massiliselt välismaalasi Eestisse toimetama; täita sanktsioonide direktiivist 2009/52/EÜ tulenevat kohustust kehtestada meetmed, et välismaalasele oleks tagatud töötasu maksmine. Seega on deposiidinõude peamine eesmärk olnud tagada, et välismaalasi saaksid kutsuda tööle vaid renditöö vahendajad, kes tegelikult tegutsevad ja suudavad täita VMS-i töötamise tingimusi. Seda eesmärki on aga võimalik tagada ka vähem koormavate meetmetega: äriühinguna registreerimine Eesti äriregistris või Euroopa Majanduspiirkonna teises liikmesriigis ; renditöö vahendajana tegutsemine ja vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või töötamiseks tähtajalise elamis loa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 18 kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis. Nagu eespool selgitatud, saavad tööandjad, sealhulgas renditöö vahendajad, tõendada tegelikku majandustegevust mis tahes tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, nagu lepingud, majandusaasta aruanded, pädevate asutuste välja antud tõendid ja maksudekla ratsioonid. Hinnangu, kas tegeliku majandustegevuse nõue on täidetud, annab igal konkreetsel juhul PPA, tuginedes menetluses kogutud tõenditele. Lisaks peavad kõik liikmesriigid väärtuslike andmestike direktiivi (EL) 2019/1024 kohaselt tegema äriregistris majandusaasta aruanded tasuta kättesaadavaks, mis võimaldab kontrollida ka teistes liikmesriikides registree ritud äriühingute tegevust. Arvestades, et üldjuhul kestab majandusaasta 12 kuud ja majandus aasta aruanne tuleb äriregistrile esitada kuus kuud pärast majandusaasta lõppu, saab veenduda renditöö vahendaja tegelikus majandustegevuses majandusaasta aruannete kaudu peale 18 kuu möödumist. Tagatise seadmise nõude asendamine 18-kuulise eelneva tegeliku majandustegevuse nõudega võimaldab hoida ära fiktiivsed renditöö vahendajad ning kontrollida, kas renditöö vahendajal on Eestis tegelik majandustegevus ja seega ka võimekus maksta renditöötajale nõuetekohast töötasu. Samuti on see põhjendatud seetõttu, et tööandjate esindusorganisatsioonide andmetel ei ole tagatise seadmise nõuet reaalset järgitud ja puuduvad andmed, mis lubaksid arvata, et see on mõne eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. PPA andmetel ei ole olnud probleem see, et fiktiivsed renditöö vahendajad registreeritakse Eestis, vaid et nad registreeritakse välisriigis ja töötajad vahendatakse Eestisse. Se da olukorda on nii mõnedki renditöö vahendajad ära kasutanud, et skeemitada maksude ja palgatingimustega, näiteks renditöötajate lähetamine. Lisaks deposiidinõude asendamisele nõudega, et tööandjal peab olema enne välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või töötamiseks tähtajalise elamisloa taotluse esitamist järjestikuse 18 kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis, piiratakse ka renditöö regulatsiooni rakendamis e võimalusi . Välismaalase töötamist hooajatöötajana reguleerib hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL , mille põhjenduspunkti 12 kohaselt peaks direktiiv eelkõige hõlmama otseseid töösuhteid hooajatöötajate ja tööandjate vahel. Põhjenduspunkti 46 kohaselt peaksid liikmesriigid tagama asjakohased mehhanismid tööandjate üle järelevalve teostamiseks, et tagada käesoleva direktiivi, eelkõige selle õigusi, töötingimusi ja majutust käsitlevate sätete nõuetekohane jõustamine. Arvestades asjaolu, et selliste mehhanismide rakendamine olukorras, kus tegemist ei ole vahetu töösuhtega vaid renditööga, on raskendatud ja hooajatöötajad on tööülesannete ajutise iseloomu tõttu haavatavas olukorras, mille kuritarvitamist tuleb ennetada, ei ole edaspidi lubatud hooajatöötajate puhul renditöö kasutamine. Eelkirjeldatud meetmetele lisaks on kehtivas VMS-s meetmeid, mis võimaldavad reageerida rändenõuete järgimata jätmisele ja rikkumisele , et vältida olukorda, kus välismaalasele, sealhulgas renditöötajale, ei maksta nõuetekohast töötasu. Näiteks on VMS-s sätestatud karistus välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise, seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise ja teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest. Need karistused laienevad ka renditöö vahendajale. Samuti on PPA-l võimalik anda kuni aastase kehtivusajaga hinnang tööandja ebausaldusväärsuse kohta ning arvestada sellega tööandjaga seotud välismaalase Eestis viibimise ja töötamise menetluses. Lisaks jõustusid 24. mail 2022 kaks olulist VMS-i muudatust, mis on aidanud korrastada renditöö valdkonda ning tagada nõuetekohase palga maksmist ja ausat konkurentsi välistööjõu kasutamisel. Renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena või tähtajalise elamisloa tööta miseks võib anda, kui tööandja on Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing, kes vahendab renditööd. Seega ei saa renditöö regulatsiooni alusel enam kutsuda välismaalasi Eestisse renditöö vahendajad, kes pärinevad kolmandatest riikidest ja kellega on PPA andmetel olnud VMS-i tingimuste täitmisel kõige rohkem probleeme. VMS-s on nähtud tööandjale, sealhulgas renditöö vahendajale, ette kohustus maksta nõuete kohast töötasu. Kui tööandja ei maksa nõuetekohast töötasu, on PPA-l võimalik teha tema korrale kutsumiseks ettekirjutus. Kui tööandja jätab ettekirjutuse täitmata, on võimalik kohaldada sunniraha. Samuti peab tööandja arvestama, et tal ei ole enam võimalik töötajat kasutada, sest ettekirjutuse täitmata jätmise korral lõpeb ka välismaalase Eestis viibimise ja töötamise õigus. 202 2 . aastal registreeris PPA lühiajalise Eestis töötamise 5612 korral ja andis töötamiseks 361 tähtajalist elamisluba, mille puhul oli tööandja renditöö vahendaja. 2023. aastal registreeris PPA lühiajalise Eestis töötamise 1212 korral ja andis töötamiseks 215 tähtajalist elamisluba, mille puhul oli tööandja renditöö vahendaja. Lähtudes kasutajaettevõtja põhitegevusalast asuti renditöötajana peamiselt tööle töötlevasse tööstusse, ehitusse ja teenindusse (vt tabelid 11 ja 12). Tabel 1 0 . Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise esiviisik, kui tööandja oli renditöö vahendaja, kasutajaettevõtja põhitegevusala järgi aastal 2023 (allikas: PPA) Kasutajaettevõtja põhitegevusala I kv II kv III kv IV kv Kokku Muud teenindavad tegevused 93 146 108 84 431 Töötlev tööstus 136 155 84 39 414 Ehitus 65 51 53 35 204 Haldus- ja abitegevused 10 53 17 6 86 Veondus ja laondus 12 14 3 5 34 Tabel 1 1 . Esmakordsete töötamiseks tähtajaliste elamislubade esiviisik, kui tööandja oli rendi töö vahendaja, kasutajaettevõtja põhitegevusala järgi aastal 2023 (allikas: PPA) Kasutajaettevõtja põhitegevusala I kv II kv III kv IV kv Kokku Töötlev tööstus 86 34 7 5 132 Ehitus 17 9 1 0 27 Muud teenindavad tegevused 9 4 1 7 21 Haldus- ja abitegevused 5 2 2 4 13 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 7 0 0 0 7 Eelnõu § 1 punktiga 7 1 täiendatakse VMS-i § 309 3 lõikega 4 . Selle kohaselt kohaldatakse eelnõuga kehtestatavaid töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimusi ka juhul, kui pikendatakse tähtajalist elamisluba, mis on antud enne nende tingimuste jõustumist. Rakendus säte on vajalik, et oleks üheselt selge, et eelnõuga kehtestatavaid tingimusi ei kohaldata ainult esimest korda töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel, vaid ka selle pikendamisel. Eelnõu § 1 punktidega 2 7 , 49 ja 5 3 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 106 1 , § 107 lõike 1 2 punkt 13, § 181 lõike 1 punkt 13, § 181 4 ja § 186 lõige 4 , milles on reguleeritud lapsehoidja-koduabilise Eestis töötamist . Muudatuse eesmärk on korrastada VMS-i töötamise regulatsiooni. Lapsehoidja-koduabilise regulatsioon on osutunud tarbetuks ja ei täida oma eesmärki. Selle kaotamine on kooskõlas õpi- ja teadusrände direktiiviga (EL) 2016/801 , kuna lapsehoidja-koduabilisena töötamise sätted on liikmesriikidele ülevõtmiseks valikulised. Selle direktiivi artikli 2 lõike 1 teise lause kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kohaldada direktiivi sätteid kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad riiki lubamist lapsehoidja-koduabilisena töötamiseks. Lapsehoidja-koduabilise regulatsiooni kaotamine VMS-st ei välista lapsehoidjana Eestis töötamist üldkorras. Alates 23. maist 2018, kui lapsehoidja-koduabilise regulatsioon VMS-s jõustus, on esitatud PPA-le 42 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja 3 tähtajalise elamisloa taotlust töötamiseks lapsehoidja-koduabilisena. See on väga väike arv, arvestades, et ainult 2023. aastal esitati kokku 9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ning 4704 töötamiseks tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlust. Eelnõu § 1 punktiga 2 8 muudetakse VMS-i § 107 1 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, et täpsustada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise regulatsiooni. Nähakse ette, et kui tööandja on esitanud PPA-le välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse ja soovib registreerida välismaalase lühiajaliselt Eestis töötama: õpetaja, teadlase, akadeemilise töötaja või tippspetsialistina, iduettevõttes, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana, teenuse osutamiseks või hooajatöötajana juhul, kui välismaalane on viimase viia aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana, on välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni. Praegu peab PPA tegema välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse alusel positiivse otsuse isegi juhul, kui taotluses on puudused või lühiajalise Eestis töötamise tingimused ei ole täidetud. Muudatuse eesmärk on täpsustada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiirmenetluse regulatsiooni viisil, et taotluse esitamisel tekib küll soodustatud rühmadel kohe Eestis töötamise õigus, kuid PPA-l on siiski pädevus ja õigus viia läbi sisuline menetlus, ning kui ilmneb, et lühiajalise Eestis töötamise tingimused ei ole täidetud, teha otsus keelduda töötamise õiguse andmisest. Muudatus ei mõjuta ei tööandja ega välismaalase jaoks välismaalase lühiajalise Eestis tööta mise registreerimise protsessi. Kui välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse VMS-i § 107 1 lõikes 1 nimetatud juhul, tekib välismaalasel jätkuvalt õigus asuda Eestis tööle kohe samal kalendripäeval, millal tööandja on tema lühiajalise Eestis töötamise PPA-s registreerinud. Muudatuse eesmärk on üksnes tõhustada PPA tööd: PPA-l ei ole edaspidi kohustust teha ebaõigeid lühiajalise Eestis töötamise registreerimise otsuseid, mis tuleb seejärel kohe kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse VMS-i § 110 lõiget 1 2 . Selle kohaselt kehtestab vald konna eest vastutav minister määrusega lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel iduette võtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded. 1. jaanuaril 2023 jõustus VMS-i muudatus , millega lisandus kasvuettevõtte regulatsioon. Kuna lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel on vaja hinnata ka kasvuettevõtte vastavust VMS-s sätestatud tingimustele, l isatakse volitus normi kasvuettevõte. Muudatus on tehniline. Eelnõu § 1 punktiga 4 4 täiendatakse VMS-i § 176 pealkirja „Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk“. Kuna paragrahvi täiendatakse kolme uue lõikega, milles reguleeritakse töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi, on vaja pealkirja ja lõigete vastavuse tagamiseks täiendada ka pealkirja. Muudatus on tehniline. 3.2.4. Muud muudatused töörändes (§ 1 p-d 2 0 , 26, 54 ja 7 2– 74) Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse VMS-i § 105 lõike 4 punkti 7 , et täpsustada kaugtöö eesmärgil antud viisa alusel Eestis töötamise regulatsiooni. Kehtiva VMS-i § 105 lõike 4 punkti 7 kohaselt võib ilma töötamiseks antava elamisloata Eestis töötada välismaalane, kellel on Eestis viibimiseks VMS § 62 5 alusel antud viisa kaugtöö tegemiseks (nn diginomaadi viisa) . Diginomaadid on inimesed, kes on ühendanud võimaluse reisida ja reisimise ajal jätkata töö tegemist kaugtööna kasutades infotehnoloogilisi vahendeid. Teatud osas on diginomaadide puhul seega tegemist pikemalt Eestis viibivate turistidega, kes panustavad Eesti majandusse peamiselt läbi tarbimise (nt majutus, toitlustus, meelelahutus jne) ning kes oma sissetuleku saavad seoses välisriigi ettevõtte, kliendi või äriühingu jaoks tehtava tööga. Muudatuse tulemusena täpsustatakse antud sätet ning nähakse ette, et töökohustuste täitmist võib välismaalane Eestis jätkata kaugtöö viisa alusel ilma lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseta ainult selle välisriigis registreeritud tööandja, äriühingu või välisriigi kliendi heaks, kelle heaks välismaalane viisa taotlemise ajal töötas või äritegevuses tegutses või kellele ta lepingulises suhtes teenust pakkus. Muudatuse eesmärgiks on välistada võimalikku väärkasutust, kus diginomaadi viisa taotlemise kaudu minnakse mööda välismaalase Eestis lühiajalise töötamise üldistest nõuetest , sh palganõudest, kui asutakse tööle Eesti tööandja jaoks . Eesmärgipärane on võimaldada diginomaadidel Eestis jätkata töötamist kaugtööna oma välisriigis asuva tööandja või äriühingu jaoks, kuid juhul kui diginomaad soovib asuda tööle Eesti tööandja jaoks või tema töötamise tingimused Eestis viibimise ajal ei vasta enam VMS § 62 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele, siis peab tema töötamine vastama VMS üldistele nõuetele. See tähendab, et kui diginomaad saabub Eestisse kaugtöö tegemise ja turismi eesmärgil, kuid Eestis viibimise ajal soovib siin kohaliku tööandja jaoks tööle asuda, on tal see võimalus, kuid tema Eesti tööandja peab sellisel juhul tema töötamise PPA juures registreerima ning tuleb täita lühiajaliseks Eestis töötamiseks vajalikud nõuded. Muudatus on välja töötatud koostöös MKM ning EIS-iga . Tabel 12 . Kaugtöö eesmärgil taotletud ja välja antud viisad 2020-2023 (allikas: PPA) 2020 2021 2022 2023 Viisa taotlused kaugtöö eesmärgil 58 176 242 231 Välja antud viisad kaugtöö eesmärgil 35 151 191 150 Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse VMS-i § 106 lõiget 13 . M uud atusega täpsustatakse, et teise liikmesriigi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja loaga ettevõtjasisese üleviimise korral ei kohald u lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel VMS-i § 106 lõikes 1 3 sätestatud piirang, et l ühiajaline Eestis töötamine on lubatud kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul . Muudatus on vajalik , kuna praktikas on tekkinud küsitavusi ajalise piirangu kohaldumisest. Muudatus ei muud a praktikat ega loo uusi õigusi ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatele. Muudatuse tulemusena võib jätkuvalt teise liikmesriigi ettevõtjasisese lt üleviidud töötaja elamisloa kehtivusaja jooksul ja üleviimise eesmärgil registreerida välismaalase lühiajalise Eestis töötami s e. Direktiiv 2014/66/EL võimaldab ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil töötada teises liikmesriigis lühiajalise liikuvuse eesmärgil kuni 90 päeva 180 päeva jooksul ja pikaajalise liikuvuse eesmärgil pikemalt kui 90 päeva tingimusel, et välismaalasel on teise liikmesriigi kehtiv elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks. Direktiivi 2014/66/EL ülevõtmisel otsustas Eesti, et ei nõua pikaajalise liikuvuse korral täiendava Eesti elamisloa taotlemist ja teise riigi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloaga võib Eestis üleviimise eesmärgil ja tingimustel töötada eeldusel, et välismaalase lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud P PA-s . Selle valiku eesmärk direktiivi ülevõtmisel oli lihtsustada menetlust tööandjatele ja vähendada PPA halduskoormust, sest täiendava elamisloa väljastamine direktiivis lubatud liikuvuseks ei loo lisa väärtust . Ettevõtjasiseseks üleviimiseks peab välismaalasel olema igal juhul kehtiv Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba. Eelnõu § 1 punktiga 5 4 asendatakse VMS-i § 190 12 lõike 1 punktis 1 sõnad „kahe esimese aasta“ sõnadega „esimese 12 kuu“. Muudatus on seotud Euroopa Liidu sinise kaardi uue ümbersõnastatud direktiivi (EL) 2021/1883 artikli 15 lõike 2 punktiga b, mille kohaselt on Euroopa Liidu sinise kaardi valdajal õigus vahetada tööandjat Eesti Töötukassa loata pärast esimese 12 kuu möödumist Euroopa Liidu sinise kaardi alusel töötamist. Muudatuse eesmärk on viia VMS-is Euroopa Liidu sinise kaardi kehtetuks tunnistamise alused kooskõlla direktiiviga. Eelnõu § 1 pun k tiga 7 2 muudetakse VMS-i § 309 1 1 teksti õigusselguse huvides. Tegemist on rakendussättega, mis täpsustab VMS § 179 lõike 3 ja § 187 lõike 2 rakendamist. VMS-i § 309 11 muudatusega täpsustatakse, et erisus eesti keele oskuse nõu d e st kohaldub üksnes töörändele ja üksnes sellisel juhul, kui isik omas kehtivat elamisluba töötamiseks vastava nõude jõustumise ajal 15.07.2018. Lisaks täpsustatakse, et rakendussättes toodud erand kohaldub ka 15.07.2018 kehtiva elamisloa töötamiseks pikend a misele. Eelnõu § 1 pun k tide ga 7 3 ja 7 4 muudetakse VMS-i § 309 1 6 pealkirja ja teksti , et viia säte kooskõlla 1. jaanuari l 2024 jõustunud tööturumeetmete seadusega (edaspidi TöMS ). Muudatus tehakse MKM- ilt kooskõlastusringil laekunud ettepaneku tulemusena ja see on vajalik, kuna tööturuteenuste ja -toetuste seadus, millele kehtiv VMS § 309 16 viitab, on alates 1. jaanuaris t 2024 kehtetu. TöMS-i jõustumisega kadus ka tööotsijana registreerimise võimalus, mis on kehtiva VMS § 309 16 kohaselt sihtrühmale tööturuteenuste saamise eelduseks. Tööturumeetmete sihtrühmadeks on 1. jaanuari l 2024 jõustunud TöMS -i kohaselt töötu, töötaja ja muu isik. Muudatus võimaldab VMS -i § 309 14 sihtrühmale ligipääsu samadele tööturuteenustele, mis on avatud muule isikule . Sellised teenused on tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine, töövahendus, karjääriinfo vahendamine, karjäärinõustamine, töökeskne nõustamine ja tööklubi. 3.3. VMS-i kitsaskohtade lahendamine ja muud muudatused 3.3.1. Elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (§ 1 p-d 10, 56–59 , 61 ja 75 ) Eelnõu § 1 punktidega 10 , 5 6– 5 9 , 61 ja 75 muudetakse VMS-i § 210 2 lõi ke 1 muutmisega asenda takse punktis 2 sõna „ja“ semikooloniga, täiendatakse lõiget punktidega 1 1 ja 4, täiendatakse VMS-i § 210 2 lõiget ega 5 ja 6 ning seaduse 3. peatüki 1. jao 4 . jaotise 9. alljaotist §- de ga 210 5 ja 210 6 ning §-ga 309 18 . VMS-i § 210 2 lõi k e 1 p unktidega 1 1 ja 4 täiendatakse püsivalt Eestis elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi nõuetega: läbida kohanemisprogramm ja osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel. Püsivalt E estisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada jääda Eestisse elama välismaalasel, kes on asunud Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega. Sellel alusel tähtajalise elamisloa andmiseks peab välismaalane üldjuhul olema elanud Eestis vähemalt kolm aastat viie järjestikuse aasta jooksul ja olema Eestis hästi kohanenud ning tema senine tegevus peab olema olnud kooskõlas elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega. Välismaalaste puhul, kes asuvad Eestisse pikemaks ajaks elama, on olulised süsteemsed lõimumis-, sealhulgas kohanemistegevused, sest nad mõjutavad pikemas plaanis Eesti püsi elanikkonna koosseisu. Välismaalased, kes asuvad Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel, suunatakse juba praegu pärast elamisloa andmist osalema riiklikus kohanemisprogrammis , milles muu hulgas õpetatakse eesti keelt A1- ja A2-tasemel. Kohanemisprogrammi läbimine ja e esti keele oskuse omandamine on üks olulisemaid eeldusi, et ühiskonda sulanduda ja selles toimuvat mõista. Välismaalastele on eesti keele oskus ka vahend, et saavutada näiteks parem haridus ja töökoht, ent see on samuti tähtis ühiskonnale, kuna aitab kaasa lõimumisele ja eesti keele säilimisele. Lisaks uutele nõuetele läbida kohanemisprogramm ja osata eesti keelt vähemalt A2 tasemel peavad püsivalt Eestis elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmiseks olema jätkuvalt täidetud ka praegused lisatingimused ja tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused: elukoht Eestis; legaalne sissetulek, et välismaalane ei vajaks toimetulekutoetust, ja kindlustusleping, mis tagaks haiguse või vigastuse ravi kulud. Samuti ei tohi esineda tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid. Muudatus mõjutab välismaalase Eestis elamise võimalusi, aidates seejuures senisest paremini kaasa tema Eestis lõimumisele, sealhulgas kohanemisele . Esmalt taotleb välismaalane täht ajalist elamisluba Eestis töötamiseks, õppimiseks, ettevõtluseks või perekonnaliikme juures elamiseks ning seejärel läbib pärast elamisloa saamist kohanemisprogrammi ning õpib ja omandab eesti keele. Edasi on võimalik välismaalasel pikendada olemasolevat tähtajalist elamisluba või saada elamisluba püsivalt Eestis elamiseks juhul, kui on läbitud kohanemis programm ja omandatud eesti keele oskus vähemalt A2-tasemel. Järgnevalt on võimalik taotleda pikaajalise elaniku elamisluba, mille tingimus on eesti keele oskus B1-tasemel. Püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimused jõustuvad 01.01.202 6 ja kohalduvad neile, kes taotlevad tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks sellest kuupäevast arvates. Uued nõuded ei kohaldu neile, kellele on enne muudatuse jõustumist antud tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ja kes soovivad seda pikendada. VMS-i § 210 2 lõiget ega 5 ja 6 ning §- de ga 210 5 ja 210 6 sätestatakse erandid A2 tasemel eesti keele oskuse nõudest. Sarnaselt pikaajalise elaniku elamisloa ja kodakondsuse taotlemisel kehtivate erisustega nähakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel keelenõude täitmisel ette järgmised erisused: eesti keele eksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse; eesti keele tasemeeksamist on vabastatud välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit; välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema terviseseisund võimaldab. Välismaalase osalise või täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksami sooritamisest otsustab ekspertkomisjon arvestades Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2017. aasta määruses nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja „Kodakondsuse seaduse“ ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“ sätestatut . Ekspertkomisjoni otsuse peale võib kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule. 2023. aastal taotles tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks 1838 välismaalast (vt tabel 1 3 ). PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse umbes 2000 tähtajalise elamisloa taotlust püsivalt Eestisse elama asumiseks . Tabel 1 3 . Tähtajalise elamisloa taotlused ja andmise otsused püsivalt Eestisse elama asumiseks aastatel 201 9– 2023 (allikas: PPA) 2019 2020 2021 2022 2023 Tähtajalise elamisloa taotlused püsivalt Eestisse elama asumiseks 1918 2211 1565 1618 1838 Nõue osata eesti keelt vähemalt A2 tasemel mõjutab lisaks PPA-le KuM-i , kes vastutab kohanemisprogrammi rakendamise eest, ning Haridus- ja Noorteametit (edaspidi HARNO ), kelle ülesanne on valmistada ette ja viia läbi tasemeeksam. 2022. aastal osales kohanemisprogrammis 2 430 VMS -i ja ELKS -i alusel tähtajalise elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalast, kelles 44% olid mehed ja 56% naised . Vähemalt A2-taseme eesti keele oskuse nõude jõustumisel suureneb keeleeksami sooritajate arv. 2023. aastal registreerus eesti keele A2-taseme eksamile 2090 inimest, kellest osales eksamil 1994 ja sooritas selle positiivse tulemusega 1456 (73%) . Arvestades tähtajalise elamisloa taotlejate prognoosi võib nende arv kasvada kuni 2000 inimese võrra aastas. Samas ei suurene eksaminandide arv hüppeliselt kohe muudatuse jõustumisel. Välismaalastele varem antud tähtajalised elamisload aeguvad jooksvalt ja tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks taotletakse vahetult enne eelmise elamisloa kehtivuse lõppu. Eksaminandide arv kasvab pigem etapiti ja esimestel aastatel pärast muudatuse jõustumist ei ole oodata, et keeleeksami läbiviimise koormus suuresti kasvaks. See annab võimaluse arendada välja vajalik valmisolek. Samuti tegeletakse KuM-i eestvedamisel pidevalt välismaalastele eesti keele õppe kättesaadavuse parendamisega, õppevormide arendamise (näiteks e-õpe) ja keeleõppe võimalustest teadlikkuse tõstmisega. Eelnõu § 1 punktiga 61 täiendatakse VMS-i § 213 lõikega 1 3 . Selle kohaselt algatab PPA VMS i § 210 3 alusel tähtajalise elamisloa menetluse ilma välismaalase tähtajalise elamisloa taotluseta. See erisus on praegu reguleeritud siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“. Parema õigusselguse tagamiseks tuuakse see seaduse tasandile. Muudatus on tehniline. Eelnõu § 1 punktiga 75 täiendatakse VMS-i rakendussättega § 309 18 , milles sätestatakse kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude kohaldamise erisus juhuks, kui taotletakse tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks või selle pikendamist. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 7 ja 55. Kohanemisprogrammi läbimist ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust ei nõuta, kui: välismaalasel on kehtiv enne 2026. aasta 1. jaanuari antud tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ja ta taotleb selle pikendamist; välismaalane on esitanud enne 2026. aasta 1. jaanuari tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks ja otsus selle kohta tehakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit. Neid nõudeid ei kohaldata tagasiulatuvalt, sest see suurendaks välismaalase kohustusi. Kui välismaalane elab Eestis püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa alusel ning taotleb pärast kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude kehtestamist elamisloa pikendamist või on esitanud enne seda esmakordse taotluse, ei ole proportsionaalne neid nõudeid talle kohaldada, sest tema elamisloa taotlemise või pikenda mise ajal need ei kehtinud. Seega ei saanud välismaalane olla nõuetest teadlik ega astuda samme kohanemisprogrammi läbimiseks ega eesti keele omandamiseks ja tasemeeksami sooritami seks. 3.3.2. D-viisa taotlemine (§ 1 p-d 5 – 7 ja 9–11 ) 3.3.2.1. Ajutise viibimise alus ja D-viisa taotlemine Eestis sündinud alaealisele lapsele (§ 1 p-d 5 , 6 ja 11 ) Eelnõu § 1 punktidega 5 , 6 ja 11 täiendatakse VMS-i § 43 lõikega 3 3 , § 44 lõikega 6 ja § 91 1 lõikega 1 2 . VMS-i § 43 lõikes 3 3 nähakse ette, et Eestis sündinud alaealise lapse Eestis viibimise seaduslik alus on VMS-i § 43 lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus – vahetult seadusest tulenev õigus Eestis viibida –, kui vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult. VMS-i § 44 lõikes 6 täpsustatakse, et Eestis sündinud alaealisel lapsel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, kuni tema vanemal on Eestis kehtiv ajutise viibimise alus. VMS-i § 91 1 lõikes 1 2 sätestatakse, et PPA-s võib taotleda D-viisat Eestis viibivale alaealisele lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibi s l apse sünni ajal Eestis seaduslikult. Lapse vanem peab Eestis seaduslikult viibima ka alaealisele lapsele D-viisa taotluse esitamise ajal. Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus alaealine laps, kes on Eestis sündinud ja kelle vanem on Eestis ajutise viibimise aluse, näiteks D-viisa alusel, viibib pärast sündi Eestis ilma seadusliku aluseta, ja võimaldada talle taotleda D-viisat Eestis olles. Alaealise lapse seadusest tulenev viibimisalus kehtib edasi ka siis, kui tema vanem saab juurde uue ajutise viibimise aluse, näiteks taotleb teise viisa, või tema olemasolevat ajutise viibimise alust pikendatakse. Kehtivas VMS-s on õiguslünk – selline regulatsioon puudub. Et oleks tagatud õigusselgus ja põhiõigused , on vaja VMS-i täiendada. Muudatus aitab arvestada alaealise lapse õiguste ja huvidega. Regulatsioon kohaldub juhul, kui Eestis sündinud alaealise lapse vähemalt üks vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult. vähema Praktikas on tulnud ette juhtumeid, kus välismaalasel sünnib Eestis ajutiselt viibimise ajal laps. Praegu on ainuke võimalus, kuidas saada vastsündinud lapsele Eestis viibimiseks seaduslik alus, reisida korraks riiki, kus asub Eesti saatkond ja taotleda seal lapsele viisa. See ei ole aga mõistlik, arvestades, et laps on vastsündinud. Senisele praktikale tuginedes puudutab muudatus hinnanguliselt aastas kuni kümmet vastsündinud last. 3.3.2.2. D-viisa taotlemine mõjuval põhjusel (§ 1 p-d 10 ja 11 ) Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse VMS-i § 91 1 lõikega 1 3 , millega nähakse ette, et PPA-s võib D-viisat taotleda välismaalane, kes viibib riigis ebaseaduslikult, kuid kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada D-viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele. Muudatuse eesmärk on ühtlustada D-viisa taotluse Eestis esitamise regulatsiooni tähtajalise elamisloa taotluse Eestis esitamise regulatsiooniga. VMS-i § 216 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib PPA-s tähtajalist elamisluba taotleda välismaalane, kes viibib Eestis ebaseaduslikult, kuid kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele. Kuigi D-viisa annab vähem õigusi kui tähtajaline elamisluba, puudub välismaalasel õigus esitada selle taotlus samas olukorras samamoodi nagu tähtajalise elamisloa oma. See ei ole aga mõistlik olukorras, kus välismaalane soovib viibida Eestis ajutiselt. Seetõttu kehtestatakse see õigus ka D-viisa taotlemise korral. Väärkasutuse ärahoidmiseks tuleb välismaalasel põhjendada ja tõendada, miks ta kasutab Eestis D-viisa taotluse esitamise õigust. Selleks tuleb välismaalasel esitada PPA-le põhjendused, miks tal ei ole võimalik esitada D-viisa taotlust Eesti välisesindusele, ja asjaolusid tõendavate dokumentide koopiad. D-viisa taotluse vastuvõtmisel hindab PPA, kas Eestis D viisa taotlemine on põhjendatud või mitte. Senisele praktikale tuginedes on see pigem erandjuht. Eelnõu § 1 punktiga 10 asendatakse VMS-i § 65 lõike 2 punktis 6 sõna „ja“ semikooloniga ning § 1 punktiga 28 asendatakse VMS-i § 108 lõike 1 punktis 8 sõna „või“ semikooloniga . Muudatus on tehniline. Praktikas on tulnud ette juhtumeid, kus D-viisa andmisest keeldumise korral leitakse, et VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaldamine eeldab, et täidetud on ka sama lõike punktis 7 sätestatud viisa andmisest keeldumise alus või et PPA oleks pidanud hindama VMS i § 65 lõike 2 punktides 7 ja 8 sätestatud eelduste täidetust. Kuna VMS-i § 65 lõike 2 sissejuhatava lauseosa kohaselt keeldutakse D-viisa andmisest, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest (VMS-i § 65 lg 2 p-d 1–9), ei ole seadusandja mõte olnud, et hinnata tuleks erinevaid keeldumise aluseid kogumina. Analoogne muudatus tehakse VMS § 108 lõike 1 punktis 8. 3.3.2.3. D-viisa taotlemine õppiva välismaalase alaealisele lapsele (§ 1 p 9 ) Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse VMS-i § 62 2 lõiget 3 , milles on sätestatud, et kui välismaalasele antakse viisa Eestis õppima asumiseks ja ta kasvatab alaealist last, võib tema lapsele anda viisa temaga samadel tingimustel. Lõiget muudetakse nii, et edaspidi võib välis maalase alaealisele lapsele anda viisa temaga samadel tingimustel ainult juhul, kui ta kasvatab oma alaealist last üksi. Muudatus ei välista välismaalase perekonnaliikmele viibimisaluse andmist tema külastamiseks. Muudatus tähendab, et iga viisataotluse kohta tehakse eraldi kaalutlusotsus ning kontrollitakse muu hulgas viisa taotlemise eesmärgipärasust ja s eda tõendavaid dokumente ning viisaga antava viibimisaja põhjendatust. Seega saab välismaalase perekonnaliige teda soovi korral Eestis külastada ja välismaalase alaealisel lapsel on võimalik säilitada kontakt mõlema vanemaga. Kui välismaalane alustab õppimist, ei ole riigil kindlust, et selleks antud viisat kasutatakse eesmärgipäraselt ja õppetöös suudetakse täiskoormusel osaleda ning et välismaalasel on seega võimalik saada enne ajutise viibimise aluse lõppemist tähtajaline elamisluba õppimiseks. Viisa on ajutise viibimise alus, mis antakse maksimaalselt üheks aastaks ja mille lõppedes peab välis maalane pöörduma tagasi päritoluriiki. Arvestama peab ka, et välismaalasel ei ole põhiõigust asuda Eestisse õppima, mistõttu asjaolu, et ta ei saa taotleda oma perekonnaliikmele viisat samadel tingimustel nagu endale, ei ole talle piirav. 3.3.2.4. D-viisa mitmekordseks Eestis viibimiseks (§ 1 p 7 ) Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse VMS-i § 6 0 lõi k e s 1 sätestatud pikaajalise viisa regulatsioon i viisil, et e daspidi võib pikaajalise viisa anda üksnes välismaalasele mitmekordseks ajutiseks Eestis viibimiseks . Muudatus tehakse Vä M-ilt kooskõlastusringil laekunud ettepaneku tulemusena. Kehtiv kord võimaldab pikaajalist viisat taotleda nii ühekordseks kui mitmekordseks viibimiseks. Praktikas on tekitanud ühekordse sisenemise valik viisa taotlusankeedil probleeme , kuivõrd taotlejad teevad üldjuhul selle valiku teadmatusest ja ekslikult . Pikaajaline viisa , mis antakse pikemaks kui kolmekuuliseks viibimiseks, on olemuselt ettenähtud mitmekordseks viibimiseks ja seega pole vajalik eristada selle andmist ühe- või mitmekordseks ajutiseks viibimiseks Eestis. Õigusselguse huvides on mõistlik VMS-is selgelt sätestada, et pikaajali s e viisa võib anda mitmekordseks Eestis viibimiseks. PPA on 2017. aastast välja andnud ühekordseks viibimiseks 42 pikaajalist viisat ning valdavalt seetõttu, et inimesed on ise ekslikult ja teadmatusest pikaajalise viisa taotluse l selle soovi märkinud. Eesti välisesindused on 2017. aastast välja andnud ühekordseks viibimiseks 565 pikaajalist viisat. 3.3.3. Püsivalt Eestis elamise mõiste (§ 1 p 2 ) Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VMS-i §-s 6 Eestis püsivalt elamise mõiste t. Kehtiva VMS i kohaselt on välismaalase püsiv Eestis elamine VMS-i tähenduses välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel. Muudatusega täpsustatakse, et püsivalt Eestis elamine VMS-i tähenduses on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamis õiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis. Tähtajaline elamisluba antakse välismaalasele Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt VMS-s sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Seega on oluline, et välismaalane kasutaks tähtajalist elamisluba eesmärgil, milleks see talle anti, ehk Eestis päriselt elamiseks. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja täpsustada senist püsivalt Eestis elamise mõistet, sidudes selle ka peamise elukohaga Eestis. Muudatus toetab tähtajalise elamisloa eesmärgipärast kasutamist, tagades PPA-le paindlikkuse ja võimaluse igal üksikjuhul hinnata, kas välismaalase elamisloa omamine või selle pikendamine on põhjendatud või mitte . VMS-i §-de 18 ja 19 kohaselt on välismaalasel Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise korraldamise menetluses nii kaasaaitamis- kui ka tõendamiskohustus. Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise korraldamise menetluses on välismaalane või muu asjasse puutuv isik kohustatud aitama kaasa ja tõendama Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Peamist elukohta iseloomustab seotus välismaalase isiklike ja majanduslike huvidega ning seda on võimalik kindlaks määrata ja tõendada mistahes tõenditega. Näiteks saab PPA välismaalase püsivalt Eestis elamist hinnata ja kontrollida läbi erinevate riiklike, Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste andmekogude. Samuti saab välismaalane esitada erinevaid kirjalikke selgitusi ja dokumente, mis tõendavad tema püsivat Eestis elamist, näiteks tõendid töötasu laekumise kohta, tõendid majandusliku tegevuse kohta Eestis, tunnistajate selgitused või erinevad riigi või kohaliku omavalitsuse teavitused. 3.3.4. Nõuded t aotluse le ja lisadokumentide le (§ 1 p -d 3 ja 12 ) Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse VMS-i § 29 lõikest 4 ja § 30 lõikest 1 välja vene keel . Kehtiva VMS-i kohaselt võib isik esitada taotluse ja sellele lisatud tõendid eesti, vene või inglise keeles. Samuti peab välisriigis väljaantud muukeelse dokumendi olema tõlkinud vandetõlk eesti, vene või inglise keelde. Muudatus t e tulemusena võib taotluse ja sellele lisatud tõendi edaspidi esitada ainult eesti või inglise keeles ning välisriigis väljaantud muukeelse dokumendi peab olema vandetõlk tõlkinud eesti või inglise keelde. Muudatuse eesmärk on hoida kokku tõlke- ja arenduskulusid . Kuivõrd lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotlemisele Eesti välisesinduses kohaldatakse viisaeeskirjas sätestatut, siis tulenevalt VMS § 90 lõikest 1 ning arvestades viisaeeskirjas sätestatut säilib ka kohustus võimaldada esitada lühiajalise ja lennujaama transiidiviisa taotlus asukohariigi keeles. Samuti ei välista muudatus haldusorgani võimalust VMS § 31 lõike 1 alusel küsida taotlejalt täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid nagu näiteks originaalkeeles dokumenti või selle koopiat. Sellise olulise teabe nagu täiendavate dokumentide esitamise juhendid saab haldusorgan avaldada oma ametlikul veebilehel . Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks VMS § 95 lõige 1 , et ühtlustada viisa ja elamisloa taotlusele l isatavatele tõenditele esitatavate nõudeid. Kehtiv VMS näeb ette , et VMS §-s 30 sätestatut välisriigis väljaantud dokumendile kehtestatud nõudeid ei kohaldata viisataotlusele lisatavate tõendite suhtes. Muudatuse tulemusena antud säte tunnistatakse kehtetuks, mis tähendab, et lisaks sellele, et välisriigis väljaantud muukeel n e dokumen t peab edaspidi olema tõlgitud eesti või inglise keelde, peab ka viisa menetluses esitatud välisriigis väljaantud avalik dokument olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga , kui välisleping ei sätesta teisiti. Muudatus tehakse Vä M-ilt kooskõlastusringil laekunud ettepaneku tulemusena ja see on vajalik, et viia VMS k ooskõlla praktikaga . Näiteks on VMS-i kohaselt teatud juhtudel välismaalase abikaasal ja lapsel õigus saada viisa samadel alustel nagu välismaalasel. Sellistes olukordades on haldusorganil vaja veenduda sugulussidemeid tõendavate dokumentide ehtsuses. Praktikas nõuavad konsulid ja PPA ametnikud juba praegu taotlejatelt legaliseeritud või apostilliga kinnitatud dokumentide esitamist , kuna esineb võltsinguid . Olukord, kus taotlejalt võidakse nõuda dokumendi legaliseerimist või selle kinnitamist apostilliga täiendavalt viisataotluse menetluse käigus, on taotlejale koormav, kuivõrd puudub õigusselgus nõutavates dokumentides ja muudab menetluse kestuse pikemaks. Seega on o luline l uua taotlejale selgus, et ka viisa taotlemisel tuleb avalikud dokumendid legaliseerida või apostilliga kinnitada. 3.3.5. A valiku korra ja riigi julgeoleku tagamine (§ 1 p 3 8 –4 1 ja § 4) Eelnõu § 1 punktidega 39 – 4 2 muudetakse VMS-i § 124 lõike 2 punkti 11 ja lõiget 3 ning § 125 lõike 1 punkti 7 ja täiendatakse § 124 lõiget 2 lõikega 11 1 , et täpsustada avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui välis maalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõu struktuuris , on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus arvata, et see on nii olnud. Töötamise all mõistetakse nii tegevteenistust kui ka lepingulist teenistust. Muudatuse eesmärk on pidevalt muutuvat julgeolekuolukorda arvestades hõlmata VMS-i § 124 lõike 2 punktis 11 mistahes riiklik või mitteriiklik jõustruktuur, milles töötamine või millega seotus võib ohustada Eesti avalikku korda ja riigi julgeolekut. See võib olla näiteks politsei, piirivalve, vangla, erakorralise olukorra ministeerium, relvastatud päästeteenistus või turva teenistus. Relvajõud jäävad jätkuvalt punktist 11 välja, sest need on kaetud sama lõike punktidega 5 ja 6. Samuti on muudatuse eesmärk ühtlustada VMS-i § 124 lõike 2 punkti 11 sõnastust väljasõidu kohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 29 lõike 1 punktis 3 sätestatud sissesõidukeelu kohaldamise regulatsiooniga, mis hõlmab nii välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses töötamist, teenistuses olemist kui ka muud võimalikku seotust, näiteks koostööd. Need kõik võivad sõltuvalt asjaoludest ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Lisaks jäetakse välja kitsendus, mille kohaselt kohaldatakse punkti 11 üksnes siis, kui välismaalase vanus, auaste või muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud formeeringutesse. Kitsendus on sisutu, sest kord jõustruktuuriga seotud olnud isiku puhul seisneb võimalik oht riigi julgeolekule seotuses selle jõustruktuuriga. Erandina saab siiski teatud asjaolude korral anda tähtajalise elamisloa VMS-i § 125 lõike 1 punkti 7 alusel, mistõttu ajakohastatakse ka VMS-i § 125 lõike 1 punkti 7 sõnastust. Eelnõu §-ga 4 täiendatakse KarS-i § 260 1 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, mille kohaselt karistatakse Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest tööandjat. Täpsustatakse, et sellise teo eest karistatakse ka tööandja juhatuse liiget või muud esindajat, kui tööandja on oma kohustuse täitmise talle delegeerinud. 1. novembril 2023 jõustus KarS-i § 14 muudatus, millega täpsustati j uriidilise isiku karistusõiguslik ku vastutus t. Samuti on vastavad muudatused varasemalt tehtud VMS-s. Kõnesoleva eelnõuga viiakse KarS-i § 260 1 lõike 1 sõnastus kooskõlla VMS-i § 300 jj väärteokoosseisude sõnastusega. 3.3.6. Tähtajaline elamisluba õppimiseks doktoriõppes (§ 1 p 42 ) Eelnõu § 1 punktiga 42 muudetakse VMS-i § 162 lõiget 2 , et täpsustada kõrgharidustaseme õppes tähtajalise elamisloa õppimiseks andmise nõudeid. Õigusselguse huvides nähakse lõikes 2 ette, et tähtajalise elamisloa kõrgharidustaseme õppes õppimiseks VMS § 162 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses võib anda esimesel ja teisel astmel õppekava täiskoormusega läbimiseks või doktoriõppe läbimiseks kõrghariduseseaduse (edaspidi KHaS ) §-de 8 ja 14 tähenduses ning kui õppeasutus on institutsionaalselt akrediteeritud. Muudatus lisatakse eelnõusse HTM-i kooskõlastusringil laekunud ettepaneku tulemusena eesmärgiga viia VMS kooskõlla KHaS-ga . Muudatus on tehniline ja seotud 01. augustil 2022 jõustunud KHaS § 14 lõike 1 muudatusega, mille kohaselt saab kõrgharidustaseme õppes õppida täis- või osakoormusega, välja arvatud doktoriõppes. Seega ei määrata alates 01. augustist 2022 immatrikuleeritud doktorantidel koormust. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik nõuda doktorantidelt täiskoormusega õppimist elamisloa andmise eeldusena, sest kõrgkoolid seda doktorantidel enam ei määratle. KHaS § 8 lõike 3 kohaselt kohustub doktoriõppe üliõpilane läbima õppe- ja teadustöös edasijõudmise hindamiseks perioodilise atesteerimise ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras. Seega on võimalik hinnata, kuidas ja kas ta täidab oma õppe- ja teadustöö kava. Tähtajalise elamisloa esmakordsel andmisel ei ole võimalik aga seda hinnata ning ühtlasi ei ole võimalik alates 01. augustist 2022 immatrikuleeritud doktorantide puhul enam küsida ka koormust, kuna seda kõrgkoolid EHIS-sse ei märgi. Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib välismaalasele anda kehtivusajaga kuni õppekava nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui õppimise eeldatav kestus ning tähtajalist elamisluba õppimiseks võib pikendada kuni õppekava nominaalaja lõpuni või kui õppekava nominaalaeg on lõppenud, siis õppimise eeldatava kestuse lõpuni. Elamisloa kehtivusaja määramisel lähtub PPA muuhulgas õppeasutuse kutsel märgitud õpingute algus- ja lõppkuupäevast. 3.3. 7 . Kaaluka riikliku huvi alusel antud tähtajalise elamisloa töötamise piirangu kehtetuks tunnistamine (§ 1 p 5 5 ) Eelnõu § 1 punktiga 5 5 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 200 4 , et korrastada VMS-i ja kaotada kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa saanud välismaalase Eestis töötamise piirang. Kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa andmise võimalus loodi VMS-i 1. jaanuaril 2015. aastal, et võimaldada asuda Eestisse elama välismaalasel, kellel puudub muu VMS-s sätestatud elamisloa taotlemise alus, kuid kelle elama asumine Eestisse on ülekaalukalt avalikes huvides. Muudatusega sooviti vältida olukorda, kus riik küll soovib, et välismaalane asuks Eestisse elama, kuid kuna välismaalane ei vasta õppimiseks, töötamiseks, ettevõtluseks või abikaasa juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimustele ja ei ole ka asjaomast välislepingut , ei olegi võimalik talle elamisluba anda. Kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa andmine on erandlik. Sellel alusel tähtajalise elamisloa andmise eeldus on, et seda toetab Vabariigi Valitsus või valitsusasutus, kelle hinnangul on välismaalase Eestis elamisloa alusel elamine riiklikes huvides. Sellel alusel tähtajalise elamisloa saanud välismaalase puhul puudub vajadus piirata juurdepääsu Eesti tööjõuturule. Seega kaotatakse kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa saanud välismaalase Eestis töötamise piirang. Seni ei ole PPA sellel alusel andnud ühtegi tähtajalist elamisluba. 3.3. 8 . Kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamine (§ 1 p 62 ) Eelnõu § 1 punktiga 62 täiendatakse VMS-i § 219 lõikega 3 . Sellega nähakse ette, et sama paragrahvi lõike 1 punkti 6 erandina võib vaadata läbi Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse, kui neid ei pea ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanikeks. VMS-i § 219 lõike 1 punktis 6 on sätestatud , et tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. VMS-i § 43 lõike 1 punkti 5 ja lõike 3 ning § 105 lõike 1 kohaselt ei vaja välismaalane Eestis kinnipeetava , vahistatu või arestialusena viibides elamiseks ega töötamiseks tähtajalist elamisluba. See tähendab, et kinnipeetava , vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotlus jäetakse VMS-i kohaselt läbi vaatamata ja PPA-l puudub kaalutlus õigus. VMS-s on lähtutud põhjendatud eeldusest, et kinnipeetav , vahistatu või arestialune ei vaja kinnipidamisasutuses viibimiseks tähtajalist elamisluba, sest sellega antakse talle õigus Eestis elada, kuid tal on kohustus viibida kinnipidamisasutuses. Samuti toetab see Justiitsministee riumi välja töötatud ruumilise eripreventsiooni poliitikat , mille kandva põhimõtte kohaselt tuleb rangelt hinnata, kas vanglas karistust kandev välismaalane peab pärast vanglast vabanemist jätkama oma edasist elu Eestis. Avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel väljasaatmise otsuse tegemisel lähtutakse Boultifi-Üneri-Maslovi kriteeriumidest . Nende kohaselt peab PPA isikust lähtuvat ohtu hindama võimalikult hilises staadiumis. Seda on leidnud ka Riigikohus . Seetõttu tuleb viia võimaliku väljasaadetava tähtajalise elamisloa menetlus läbi vahetult enne tema vanglast vabanemist ja kehtiv regulatsioon on seda eesmärki silmas pidades põhjendatud. Justiitsministri 25. jaanuari 2001. aasta määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 4 2 kohaselt esitab vangla sotsiaaltöötaja vähemalt kuus kuud enne välismaalasest kinnipeetava vanglast vabanemist või võimalikku tingimisi ennetähtaegset vabastamist PPA-le päringu, et selgitada välja kinnipeetavale tähtajalise elamisloa andmine või tema väljasaatmine. See on ka põhjus, miks VMS-i §-s 214 on sätestatud kinnipeetavale , vahistatule ja arestialusele võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus. Praktikas on aga kerkinud esile probleem nende välismaalastest kinnipeetavatega, keda ei pea ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanik e ks. Need on eeskätt Eesti pikaajalised elanikud, kelle puhul puudub välisriik, kes võtaks nad vastu. Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole kehtiv regulatsioon, mille järgi ei ole võimalik enne vangistusest vabastamist tähtajalise elamisloa taotlust läbi vaadata, kooskõlas vangistuse taasühiskonnastava eesmärgiga. Seetõttu täiendatakse VMS-i § 219 lõikega 3, mille kohaselt võib PPA vaadata erandina läbi välismaalasest kinnipeetava , vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse tingimusel, et ükski riik ei pea teda kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. See tähendab praktikas, et sellise välismaalase Eestist väljasaatmine on võimatu. Lõige 3 on erand üldreeglist, st ka määratlemata kodakondsusega välismaalase puhul ei ole nõutav elamisloa olemasolu ja selle taotlemine peab olema põhjendatud. Üks põhjus võib olla näiteks tähtajalise elamisloa vajadus seetõttu, et välismaalane viibib avavanglas. 3.3. 9 . Kutsuja kohustuste lõppemine (§ 1 p -d 4, 6 8 ja 6 9 ) Eelnõu § 1 punktiga 6 9 tä iendatakse VMS-i § 291 lõikega 5 , et reguleerida välismaalase kutsuja kohustuste lõppemist. See on tekitanud praktikas küsimusi, kuna VMS-s puudub selge regulatsioon, millal kutsuja kohustused lõppevad. Õ igusselguse huvides nähakse lõikega 5 ette, et need lõppevad, kui: välismaalasele antakse uus seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks või elamiseks ; välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse uue tööandja juurde või välismaalane lahkub Eestist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 17 nimetatud riiki ning on kandnud VMS § 291 lõikes 3 nimetatud kulud . Punktis 1 nimetatud seadusliku aluse all mõeldakse näiteks olukorda, kus välismaalane viibib Eestis õppimiseks antud D-viisa või tähtajalise elamisloa alusel ja asub pärast õpingute lõpetamist töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis tööle. Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisega lõppevad õppeasutusest kutsuja kohustused ja need tekivad tööandjal, kelle juures töötamiseks on välismaalasel uus kehtiv tähtajaline elamisluba . Samuti o lukor da , kus välismaalane vahetab tööandjat ja talle antakse uus tähtajaline elamisluba töötamiseks uue tööandja juur es . Eelnõu § 1 punkti dega 4 ja 6 8 korrastatakse lühendikasutust nii, et termini „kutsuja“ lühend võetakse VMS-s kasutusele selle esmakordsel esinemisel VMS-i § 40 2 lõikes 1 ja VMS-i § 284 lõikest 1 jäetakse lühendi kasutuselevõtt välja. Muudatused on tehnilised. 3.3.10. Tervisekindlustus lepingu nõue (§ 1 p 8 ja § 3 p 1 ) Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse VMS -i § 62 lõike 2 punkti 4 . Muudatusega korrastatakse pikaajalise viisa andmisel kehtivat välismaalase tervisekindlustuse nõue t . Muudatus tehakse VäM-ilt kooskõlastusringil laekunud ettepaneku tulemusena. Tervisekindlustuse nõue tuleneb vajadusest tagada, et Eestis viibimise ajal ei muutuks välismaalane koormaks riigi sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile. Seega ka juhul, kui välismaalane on kavandanud kehtiva pikaajalise viisa jooksul mitu reisi Eestisse, peab tal olema kehtiv tervisekindlustus kõikidel Eestis viibimiste perioodidel . Jätkuvalt jääb kehtima põhimõte, et tervisekindlustust ei pea välismaalasel olema, kui ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik. Seega n äiteks välismaalased, kes töötavad Eestis viisa alusel, peavad tõendama tervisekindlustuse olemasolu üksnes perioodiks, kui nendel ei ole riiklik k u ravikindlustus t . Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse ELKS-i § 20 lõike 1 punkte 2 ja 3 , millega lubatakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmel alternatiivse võimalusena ravikindluse asemel omada tervisekindlustuslepingut, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise Eestis viibimise ajal. Tegemist on direktiivi 2004/38/EÜ artikli 7 lõike 1 punktist b tuleneva nõudega, mis on ebaõige sti Eesti õigusesse üle võetud, kuna direktiiv i eestikeelne tõlge on vale . 3.4. Eelnõu jõustumine Eelnõu §-ga 6 sätestatakse seaduse jõustumine. Enamik seadusest jõustub 202 6 . aasta 1. j aanuaril , et muudatustega kohanemiseks jää ks piisav aeg ja tagada piisav ettevalmistus- ning üleminekuperiood püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimuste täitmiseks . Eelnõu § 1 punkt 1, § 3 punkt 3 ja § 5 punkt 2 , millega muudetakse ETR-i nimetus elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks , jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril, kui on valminud PPA r ände menetlusinfosüsteemi (edaspidi RIS ) III etapi teise osa arendus – ETR-i menetluskeskkonna arendus. Eelnõu § 1 punktid 4 3 , ja 4 8 , millega kehtestatakse PPA, HTM-i ja töötukassa andmekogude andmevahetuse muudatused, jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril, kui on planeeritud valmima RIS-i IV etapi arendus – konsultatsioonimenetlus, sealhulgas ETR-i ning HTM-i ja töötukassa andmekogude andmevahetuslahendus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga nimetatakse ETR ümber elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks , et ühtlustada andmekogude nimetusi ja kuna alates 1. septembrist 2013 ei viida enam VMS-i alusel läbi eraldi tööloa menetlust. Seetõttu on mõistlik jätta ETR-i nimetusest välja viide tööloale. Lisaks võetakse kasutusele termin „jõustruktuur“ . Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumi se üks kehtivatest alus test on, et välismaalane töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või ta on olnud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses ning tema vanus, auaste või muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud formeeringutesse. Eelnõuga lisatakse luure- või julgeolekuteenistusele muus jõu struktuuris töötamine või teenimine või seos sellega. Muu jõustruktuuri all mõeldakse välisriigi mistahes riiklik ku või mitteriiklik ku jõustruktuur i , milles töötamine või millega seotus võib ohustada Eesti avalikku korda ja riigi julgeolekut. See võib olla näiteks politsei, piirivalve, vangla, erakorralise olukorra ministeerium, relvastatud päästeteenistus või turvateenistus. Andmekogude andmekoosseisu sätetes kasutatakse terminit „ isiku üldandmed. “ Isiku üldandmeteks on nimi, isikukood (sünniaeg), sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust, kuid selle koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL; ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiiv 2014/66/EL; õpi- ja teadusrände direktiiv (EL) 2016/801; nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta ; lähetatud töötajate direktiiv 96/71/EÜ; sanktsioonide direktiiv 2009/52/EÜ. Eelnõu koostamisel on arvestatud ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine Eelnõuga: võimaldatakse välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt ühe akna põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente erinevatele riigiasutustele PPA kaudu kooskõlas andmete ühekordse esitamise põhimõttega; kaasajastatakse PPA rändevaldkonna andmekogude regulatsiooni ning luuakse õiguslikud alused, et PPA, TI, MTA, töötukassa ja HTM-i andmekogud saaksid vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee. Praegu peavad tööandjad välismaalase Eestis töötamise andmeid esitama mitmele riigiasutusele (vt joonis). Muudatuste tulemusena tekib riigil terviklikum ülevaade rändest ning andmeid kogutakse ühtsetel põhimõtetel ja neid saab võrrelda, mis muudab kogu rändehalduse terviklikumaks. Lisaks saab riik kasutada oma ressurssi tõhusamalt seal, kus see on vajalik. Tööandja, välismaalase ja riigi jaoks on suurim muudatus see, et andmete esitamise aeg lüheneb. Kui praegu kulub tööandjal, välismaalasel ja ametnikul välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise taotluse täitmisele ja andmete esitamisele või vastuvõtmisele keskmiselt 25–50 minutit nii PPA-s , MTA-s , TI-s kui ka töötukassas, võib see õiguskeskkonna muutmise ja arendustegevuse tulemusena olla edaspidi hinnanguliselt 20 minutit kokku. Joonis. Riigile välismaalase Eestis töötamise andmete esitamine praegu (vasakul) ja tulevikus (paremal) 6.1.1. Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: asutused, kes viivad läbi või on kaasatud välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlustesse, st PPA, KAPO, Eesti välisesindused, töötukassa , TI ja MTA. Kõige rohkem mõjutavad menetluste ja andmevahetuse tõhustamise muudatused PPA ametnikke, kes viivad läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, elamisloa ja elamisõiguse taotluste menetlusi, s.o umbes 200 ametnikku. Mõju ulatus on keskmine. PPA ülesanne on tagada, et välismaalased täidavad neile VMS- ga seatud tingimusi Eestis viibimise, töötamise, õppimise, pereelu elamise jms kohta. PPA eesmärk on nii ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku Eestis viibimist, elamist ja töötamist kui ka tagada, et välismaalased kasutavad neile antud viibimisõigust eesmärgipäraselt. Välis maalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise andmete elektrooniline esitamine läbi ühtse PPA iseteeninduskeskkonna muudab andmete esitamise võimalused paindlikumaks ning vähendab nii PPA kui ka Eesti välisesinduste, töötukassa , TI ja MTA töökoormust. Selle asemel, et võtta taotlusi vastu kohapeal või posti või e-posti teel ja sisestada selle põhjal andmeid, saavad asutused asuda viima kohe läbi menetlusi, kuna andmed liiguvad X-tee kaudu riiklike andme kogude vahel automaatselt. Muudatus võimaldab seeläbi tõhusamalt ennetada ja tõkestada Eestis viibimise, elamise ja töötamise nõuete väärrakendamist ning rikkumisi. Praegu viib PPA RIS-s läbi suurusjärgus 40 000 rändevaldkonna menetlust aastas. RIS i kaasajastamine tagab võimaluse viia läbi ressursisäästlikke ja kliendisõbralikke lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, elamisloa ja elamisõiguse menetlusi. PPA-l on võimalik viia neid menetlusi edaspidi läbi automaatpäringute põhjal ning töödelda nendes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid senisest tõhusamalt. Lisaks võimaldab RIS-i ajakohastamine arendada seda edaspidi tõhusamalt ja paindlikumalt. Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulusid. Seega mõjutab PPA rändevaldkonna andmekogude ja nende regulatsiooni kaasaajastamine PPA töökorraldust positiivselt. Andmevahetuse õiguslike aluste loomine aitab tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlusi. Muudatus võimaldab asutustel kasutada ressurssi senisest paremini, sest nad saavad kohe reageerida, kui andmevahetusest saadakse vajalikud andmed. Samuti võimaldab muudatus hoida asutustel kokku kulusid, mis on praegu vajalikud andmevahetuse korraldamiseks, sest andmeid vahetatakse teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või läbi MISP2-keskkonna üle X-tee. Seega mõjutab ka andmevahetuse õiguslike aluste loomine asutuste töökorraldust positiivselt. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine . Muudatuste rakendamiseks on vaja teha arendustöid, mis on keerulised ja mahukad ning muudavad mitme asutuse senist töökorraldust. Arendustöödega kaasnevad riskid nagu näiteks meeskonnaliikmete vahetumine, aeglane või puudulik infovahetamine, arendustööde mahu ja sisu muutumine ning alahindamine , mis võivad mõjutada avaliku teenuse osutamist. Ebasoovitava mõju kaasnemine on küll võimalik, kuid seda maandatakse pideva koostöö, tõhusa infovahetus e , põhjalik u arendustegevus e ja muudatuste etapikaupa rakendami se kaudu . Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju : paraneb riigi andmete kogumise, haldamise ja vahetamise võimekus. Muudatuse rakendami sega võib kaasneda küll ebasoovitav mõju, kuid riskide maandamisega tegeletakse pidevalt ja seetõttu on sellise riski realiseerumine pigem ebatõenäoline. 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 366 491 inimest. Mõju ulatus on keskmine. Välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise andmete elektrooniline esitamine läbi ühtse PPA iseteeninduskeskkonna on kaasaegne ja ökonoomne lahendus. Seeläbi tõhustub õiguskaitseorganite töö ja väheneb haldusorganite koormus andmete riiklikesse andmekogudesse kandmisel. See omakorda parandab rändekontrolli võimekust ja avaldab positiivset mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele . RIS-i kaasajastamine aitab PPA tööd tõhustada ja parandab haldusorganite menetlusvõimekust, mis omakorda aitab senisest tõhusamalt tagada avalikku korda, turvalisust ja sisejulgeolekut, sealhulgas ennetada võima likke ohte. Seeläbi mõjub muudatus positiivselt ka elanike turvatundele ja elukeskkonna turvalisusele. Seega on muudatusel positiivne mõju Eesti siseturvalisusele ja julgeolekule, sealhulgas laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmesriikide julgeoleku tagamisele. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatused aitavad tõsta rändekontrolli võimekust, mis omakorda aitab suurendada elanike turvatunnet. Samas ei mõjuta muudatused Eesti elanike igapäevast elukorraldust ega senist toimimist ja ei eelda seega sihiteadlikku ümberkohanemist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatusega ebaregulaarne ja juhuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Pigem on mõju Eesti elanikele positiivne, sest andmete edastamine riigile on senisest kiirem, lihtsam ja mugavam ning riigiasutuste vaheline andmevahetus tõhusamalt korraldatud. See aitab efektiivsemalt avastada ja kiiremini reageerida väärkasutusele ja rikkumistele, mis võivad Eesti elanikke ohustada. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab olulist positiivset mõju riigi julgeolekule ja sise turvalisusele , arvestades Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve. Mõju on positiivne, kuna riik võtab läbi andmevahetuse tõhustamise ja RIS-i kaasajastamise tõhusaid meetmeid oma elanike turvatunde tagamiseks ja riskide maandamiseks. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk Eesti elanike elukorraldusele ja turvalisusele suureneks, kui jätta muudatus tegemata. 6.1.3. Mõju majandusele Sihtrühm : tööandjad, kes kasutavad välistööjõudu. Statistikaameti andmetel on 2023. aasta seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Eestis 153 883. Ajavahemikul 2019–2023 on VMS-i alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud ca 9000 tööandjat ja välismaalased taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks ca 4000 tööandja juures. Mõju ulatus on keskmine . Riigi ülesanne on tagada soodne majanduskeskkond, et majandus saaks kasvada. Muudatusega võimaldatakse välismaalastel suhelda riigiga paberivabalt ning tööandjatel, kes kasutavad välistööjõudu, esitada välismaalase Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente erinevatele riigiasutustele PPA kaudu kooskõlas andmete ühekordse esitamise põhimõttega. Muudatus toetab tööandjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, takistamata või piiramata seejuures konkurentsi tööandjate vahel. Muudatusel on majandusele positiivne mõju, sest halduskoormus väheneb. Kõige ulatuslikum on muudatuse mõju tööandjatele, kes kasutavad välistööjõudu. Kui praegu on nii andmete edastamise kui ka sisestamise ajakulu hinnanguliselt 25–55 minutit sõltuvalt asutusest ja menetlusest, siis PPA iseteeninduskeskkonna kaudu võiks selleks kuluda hinnanguliselt kokku 20 minutit. Kuna välistööjõu kasutamise kohta andmete edastamine kiireneb ja lihtsustub ning tööandjate halduskoormus ja kulud vähenevad, paranevad ka Eestisse investeerimise võimalused. See omakorda toetab Eesti majanduse arengut. Seega on mõju majandusele positiivne. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna m uudatus ei puuduta kõiki inimesi, vaid üksnes tööandjaid, kes soovivad värvata välis tööjõudu . Võimalikud töökorraldusmuudatused on ühe kordsed , kuid positiivsed, sest tööandjad ei pea enam käima asutustes kohal, et taotleda näiteks töötukassa luba või esitada PPA teeninduses andmeid . Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest andmete edastamine riigile on senisest kiirem, lihtsam ja mugavam. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus infovahetus ja muudatuse etapikaupa rakendamine. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab Eesti majandusele olulist positiivset mõju : riigile andmete edastamine muutub kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks. Selle tulemusel vähenevad tööandjate halduskoormus ja kulud. 6.2. Tööränne Eelnõuga korrastatakse ja ajakohastatakse töörände regulatsiooni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti ning pidevalt muutuvat väliskeskkonda, et tugevdada rändekontrolli võimekust, ennetada ja tõkestada viibimisaluse väärkasutust ning tagada ettevõtluskeskkonna aus konkurents. L isameetmed, millega sätestatakse tööandjale äriregistris registreerimise nõue ja töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlemisel tegeliku majandustegevuse ajaline määr , on vajalikud, et tugevdada rändekontrolli ning ennetada ja tõkestada väärkasutust ning ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. VMS-i menetlustel on tähtis seadusest tulenev eesmärk: tagada, et välismaalase Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, elamine ja töötamine ning Eestist lahkumine oleksid kooskõlas avalike huvidega ning vastaksid avaliku korra ja julgeoleku kaitse vajadusele. Töörände regulatsiooni korras tamine, mille tulemusena jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon , aja kohastatakse renditöö regulatsiooni ja täpsusta taks e kaugtöö eesmärgil antud viisa alusel Eestis töötamise regulatsiooni on vajalik ud , kuna kehtiv regulatsioon on keerukas , pole piisavalt selge ning sisaldab mitmeid töötamise kategooriaid ja tingimusi . See tekitab teadmatusest eksimusi, võimaldab tahtlikku kuritarvitamist ja muudab nõuete täitmise kontrolli keerukaks. 6.2.1. Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: PPA ametnikud, kes teevad viisa, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks tähtajalise elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku, ning konsulaarametnikud, kes viivad läbi viisamenetlusi ja võtavad vastu tähtajalise elamisloa taotlusi, s.o umbes 4 0 konsulaarametnikku. Mõju ulatus on keskmine. Muudatused, millega 1) sätestatakse tööandjale äriregistris registreerimise nõue, 2 ) nähakse töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlemisel tööandjale ette Eestis eelneva majandustegevuse ajaline määr ning 3 ) korrastatakse töörände regulatsiooni , toovad kaasa mõningase mõju PPA ja Eesti välisesinduste töö korraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitustegevusi ning täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade infot. PPA peab täiendama menetlusjuhendeid ning koolitama ametnikke, kes viivad läbi elamisloa- ja viisamenetlust, ning teevad migratsioonijärelevalvet. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikke riske, et muudatustest ei olda teadlikud või need ei rakendu eesmärgipäraselt, aitab maandada tõhus ja pidev teavitus- ja koolitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju , kuna korrastatakse töörände regulatsiooni ning riik võtab tõhusaid meetmeid, et maandada viisade ja elamislubade väärkasutuse riske ning enneta da ohtu avalikule korrale ja riigi julge olekule. 6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 366 491 inimest . Mõju ulatus on keskmine. Ebaseadusliku rände viisid, näiteks viisa, elamisloa või muu töötamise õigusliku regulatsiooni väärkasutus, sõltuvad sageli sellest, millise rändekanali kaudu on kõige lihtsam välismaalasel Euroopa Liitu, sealhulgas Eestisse, siseneda. Muudatus t el, millega sätestatakse tööandjale Eesti äriregistrisse kandmise nõue ja nähakse ette Eestis eelneva majandustegevuse ajaline määr, on positiivne mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele , kuna suureneb tõenäosus, et Eestis tegelevad usaldusväärsed tööandjad. Samuti on m uudatusel , millega jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon, ajakohastatakse renditöö regulatsiooni ja täpsust atakse kaugtöö eesmärgil antud viisa alusel Eestis töötamise regulatsiooni, positiivne mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele , kuna need vähen davad väärkasutuse võimalus i . Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elukorraldust ega senist toimimist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib tuleneda viisa, elamisloa või muu töötamise regulatsiooni väärkasutusest , aitavad vältida VMS s sätestatud tingimused ja kaalutlusõigus Eestis ajutiseks viibimiseks või elamiseks tähtajalise elamisloa andmisel või sellest keeldumisel, samuti PPA tõhus järelkontrollimenetlus. Nii eel- kui ka järelkontrolli menetluses on võimalik selgitada ja maandada välismaalasega seotud võimalikke julgeolekuriske. Eesti elanikele on muudatused pigem soodsad, kuna lisa nõuete kehtestamisega suureneb tõenäosus, et Eestis tegutsevad usaldusväärsed tööandjad ja nende tööle võetud välismaalased on samuti õiguskuulekad. See omakorda suurendab riigi julgeolekut ja elanike turvatunnet. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustel on Eesti elanikele oluline positiivne mõju, sest need aitavad seista ebaseadusliku sisserände ning viisade ja elamislubade väärkasutuse vastu, et tagada avalik kord ja ohjeldada kuritegevust. Muudatusel on seega ka positiivne mõju Eesti siseturvalisusele ja julgeolekule, sealhulgas laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmes riikide julgeoleku tagamisele. 6.2.3. Mõju majandusele Sihtrühm : t ööandjad, kes kasutavad välistööjõudu. Statistikaameti andmetel on Eestis 2023. aasta seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 153 883 . Aastatel 2019–2023 on VMS-i alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud ca 9000 tööandjat ja välis maalased taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks ca 4000 tööandja juures. Seega on tööandjaid, kes tõenäoliselt võtavad tööle välismaalasi, võrreldes kõigi Eesti majanduslikult aktiivsete ettevõtetega vähe ja sihtrühm on väike. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsuste statistika on tabeli tes 14 ja 15 . Lühiajalise Eestis töötamis i on 2023. aastal võrreldes varasemate aastatega vähe m registreeritud. Selle põhjuseks on eelkõige Ukraina kodanike liikumine rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse staatusesse ning Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikele kehtestatud sanktsioonid. Tabel 14. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsuste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA) 2019 2020 2021 2022 2023 Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine 32 170 22 060 32 882 24 378 7068 Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmine 2215 2089 2249 2463 2054 Tabel 15. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine töötamise liigi kaupa aastatel 2019–2023 (allikas: PPA) Töötamise liik 2019 2020 2021 2022 2023 Üldkorras 25 170 17 027 25 373 19 065 4612 Hooajatöö 5020 3524 5156 2755 1218 Tippspetsialist 441 373 842 1100 494 Teenuse vaba liikumine 73 204 327 189 224 Iduettevõttes 522 355 560 709 152 Sportlane/treener/spordikohtunik/sporditöötaja 129 136 193 108 83 Teaduslik tegevus / akadeemiline töötaja 97 82 94 115 62 Noorteprojektis /-programmis 52 53 52 48 43 Loominguline töötaja 215 82 99 57 40 Lähetatud töötaja 303 121 47 94 35 Õpetaja 63 36 35 62 32 Vaimulik/nunn/munk 30 19 50 41 29 Praktika eesmärgil 40 33 48 27 23 Kasvuettevõttes 0 0 0 0 19 Ettevõtjasisene üleviimine 5 5 1 4 2 Lapsehoidja 9 8 5 3 0 Välisleping 0 0 0 1 0 Märkimata 1 2 0 0 0 Ekspert/nõustaja/konsultant 0 0 0 0 0 Seadmete paigaldaja / oskustööline 0 0 0 0 0 Kokku 32 170 22 060 32 882 24 378 7068 1 6 . mai 2024. aasta seisuga on registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama 3691 välis maalast. Peamiselt on need Ukraina ( 990 ), Moldova (8 37 ), Usbekistani (3 57 ), Gruusia (2 54 ), Lõuna-Aafrika Vabariigi ( 1 69 ), India ( 147 ), Türgi (91 ), Kasahstani ( 90 ) ja Aserbaidžaani ( 82 ) ja Ameerika Ühendriikide (61 ) kodanikud. 8 4 % on mehed ( 3098 ) ja 1 6 % naised ( 5 93 ). Vanuse järgi on nad peamiselt 35–39 aastased ( 662 ), 30–34 aastased ( 6 22 ), 25–29 aastased ( 612 ), 40–44-aastased ( 488 ) ja 20–24 -aastased ( 445 ). Välismaalased on asunud Eestisse tööle peamiselt üldkorras ( 2479 ), hooajatööks ( 476 ), tippspetsialistina ( 203 ), teenuse osutamiseks ( 1 91 ) ja sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana (69) . Tööandja põhitegevusala järgi teevad nad tööd peamiselt töötleva tööstuse ( 902 ), ehituse ( 801 ), põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ( 458 ), muu teenindava tegevuse ( 3 87 ), veonduse ja laonduse ( 3 12 ) valdkonnas. Töö kohtadest töötavad nad peamiselt metallitöötluse ja masinaehituse oskustöölise ( 712 ), ehitustöölise ( 699 ) , Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse lihttöölised (381), mootorsõidukite ja liikurmasinate juhi ( 3 17 ), toiduaine-, puidu- ning rõivatööstuse jms oskus- ja käsitöölise (2 18 ) ametikohale. Tabel 16. D-viisa taotlused reisi eesmärgi järgi aastatel 2019–2023 (allikas: PPA) Reisi eesmärk 2019 2020 2021 2022 2023 Lühiajaline töötamine 18 640 14 638 21 444 12 914 4482 Sugulaste või sõprade külastamine 1417 1479 2302 2367 1349 Õpingud 1882 934 1667 1307 1084 Muu 472 200 379 556 627 Puudub 496 395 597 492 611 Kaugtöö 0 58 176 242 231 Ärireis 3646 366 560 302 175 Iduettevõtlusega tegelemine 179 93 101 77 78 Meditsiinilised põhjused 3 12 20 10 4 Ametireis, poliitilised põhjused 12 0 1 2 0 Sport 4 0 0 0 0 Turism 1 0 0 0 0 Kokku 26 752 18 175 27 247 18 269 8641 Tabel 17. C-viisa taotlused reisi eesmärgi järgi aastatel 2019–2023 (allikas: PPA) Reisi eesmärk 2019 2020 2021 2022 2023 Sugulaste või sõprade külastamine 36 131 6082 8633 8582 4980 Turism 82 129 13 171 20 087 10 251 4940 Ärireis 6748 2779 6952 1988 1584 Muu 4349 723 1971 877 612 Sport 7193 1732 1876 757 473 Kultuur 8044 796 1087 526 386 Õpingud 842 186 154 136 171 Ametireis, poliitilised põhjused 259 43 63 41 80 Transiit 904 868 784 193 33 Meditsiinilised põhjused 142 28 56 60 31 Lennujaama transiit 15 0 2 11 1 Iduettevõtlusega tegelemine 1 0 0 0 0 Lühiajaline töötamine 0 0 2 0 0 Kokku 146 757 26 408 41 667 23 422 13 291 Mõju ulatus on keskmine. Muudatused, millega sätestatakse tööandjale Eesti äriregistrisse kandmise nõue ja nähakse ette Eestis eelneva majandustegevuse ajaline määr , ait avad teha senisest tõhusamalt kindlaks tööandja usaldusväärsuse ja hinnata tema võimekust täita VMS-s sätestatud kutsuja kohustusi. Muudatused loovad tööandja usaldusväärsuse hindamises õigusselguse, tänu millele väheneb Eestis viibimise ja töötamise alustega skeemitamine ja paraneb ettevõtluskeskkonna aus konkurents. Laiemalt toovad töörände regulatsioonide ajakohastamise ja korrastamisega seotud muudatused kaasa üldise positiivse mõju ettevõtluskeskkonnale, soodustades ettevõtjate ausat konkurentsi . Kuivõrd välismaalastele on jätkuvalt tagatud võimalus asuda Eestisse tööle ja muudatused ei piira tööandjate võimalusi võtta välismaalasi tööle, ei esine sihtrühmale negatiivset mõju. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna m uudatused ei puuduta kõiki tööandjaid, vaid üksnes neid, kes kasutavad välistööjõudu ja võtavad välismaalasi tööle VMS-i töörände regulatsioonide alusel. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest Eesti ettevõtluskeskkonna aus konkurents on paremini tagatud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda sihtrühmale olulist mõju . Muudatused ei piira tööandjate võimalusi võtta välismaalasi tööle. E ndiselt on välismaalastel tagatud võimalus Eestisse saabumiseks, siin viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks. 6.2.4. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: välismaalased, kes soovivad asuda Eestisse tööle või jätkata Eestis töötamist. 2023. aastal tegi PPA 7068 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja 2054 töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsust (vt tabel 1 8 ) . Tabel 18. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsuste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA) 2019 2020 2021 2022 2023 Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine 32 170 22 060 32 882 24 378 7068 Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmine 2215 2089 2249 2463 2054 Mõju ulatus on keskmine. Muudatused mõjutavad tööjõuturgu, aga ei piira tööandjatele välistööjõu kättesaadavust . Tihti ei tunne Eestis töötav välismaalane Eesti seadusi ega Eestis töötamise tingimusi ja nõudeid. Tööandjal, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, on kohustus tagada, et välismaalane vastaks Eestis töötamise tingimustele, sealhulgas peab ta registreerima välismaalase lühiajalise Eestis töötamise või kindlustama, et Eestis tähtajalise elamisloa alusel elaval välismaalasel oleks Eestis töötamise õigus. Töörände regulatsioonide ajakohastamise ja korrastamisega seotud mu udatusega tagatakse välismaalaste õiguste tõhus kaitse. Seega on muudatuste oodatav mõju neile positiivne. Kuivõrd Eestis töötamise tingimustes ei tehta töörände regulatsiooni korrastamisel põhi mõttelisi muudatusi, ei ole põhjust eeldada, et muudatused suurendavad välistööjõu sisserännet. Muudatused, millega jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon , ajakohastatakse renditöö regulatsiooni ning täpsust at ak s e kaugtöö eesmärgil antud viisa alusel Eestis töötamise regulatsiooni , puudutavad väikest ja väga spetsiifilist osa tööturust. Seega ei avalda muudatused sihtrühmale olulist mõju. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna m uudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes neid, kes soovivad asuda Eestisse elama ja tööle või juba viibivad Eestis töötamise eesmärgil. Samuti peavad v älismaalased, kes soovivad asuda Eestisse tööle või jätkata Eestis töötamist, viima end muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad taotlema või pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud luba. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest välismaalase õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalselt mõju . M uudatustel on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad tagada Eestis töötavate välismaalaste õiguste tõhusa kaitse ja parendavad juba Eestis viibivate välismaalaste ligipääsu tööturule. 6.3. Muude VMS-i kitsaskohtade lahendamine Eelnõuga ajakohastatakse VMS-i, et lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohti: täiendatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisa tingimusi (A2-tasemel keeleoskus ja kohanemisprogrammi läbimine) ; täpsustatakse Eestis olles D-viisa taotlemist; täpsustatakse püsivalt Eestis elamise mõistet; täpsustatakse taotluses esitatavatele andmetele ja lisatavatele tõenditele esitatavaid nõudeid; täiendatakse avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid; kaotatakse töötamise keeld, kui tähtajaline elamisluba on antud kaaluka riikliku huvi alusel ning luuakse erand, mis võimaldab PPA-l vaadata läbi Eesti kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse, kui teda ei pea ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks ; täpsustatakse kutsuja kohustuste lõppemist ; täpsustatakse tervisekindlustuslepingu nõudeid . 6.3.1. Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: PPA ametnikud, kes teevad viisa, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku, ning konsulaarametnikud, kes viivad läbi viisamenetlusi ja võtavad vastu tähtajalise elamisloa taotlusi, s.o umbes 40 konsulaarametnikku ; KuM -i ametnikud, kes puudutavad kokku kohanemisprogrammi rakendamisega; HARNO ametnikud, kelle ülesanne on valmistada ette ja viia läbi keele eksam. Mõju ulatus on keskmine . Muudatused toovad kaasa mõningase mõju PPA , Eesti välisesinduste , KuM-i ja HARNO töö korraldusele . Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitustegevusi ning täiendada infomaterjale ja veebikeskkonna infot. PPA peab täiendama menetlusjuhendeid ning koolitama ametnikke, kes viivad läbi elamisloa- ja viisamenetlusi. Välismaalased, kes asuvad Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel, suunatakse juba praegu pärast elamisloa andmist osalema riiklikus kohanemisprogrammis, mistõttu ei ole oodata, et KuM-i koormus muutuks. Püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmisel v ähemalt A2-taseme eesti keele oskuse nõude jõustumisel suureneb keeleeksami sooritajate arv ning prognooside koheselt võib nende arv kasvada kuni 2000 inimese võrra aastas. Samas ei suurene eksaminandide arv hüppeliselt kohe muudatuse jõustumisel, kuna välismaalastele varem antud tähtajalised elamisload aeguvad jooksvalt ja tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks taotletakse vahetult enne eelmise elamisloa kehtivuse lõppu. Seega eksaminandide arv kasvab pigem etapiti ja esimestel aastatel pärast muudatuse jõustumist ei ole oodata, et koormus HARNO- le suuresti kasvaks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Võimalikke riske, et muudatustest ei olda teadlikud ning need ei rakendu eesmärgipäraselt, aitab maandada tõhus ja pidev teavitus- ja koolitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju, kuna ajakohastatakse VMS-i ja lahendatakse praktikas ilmnenud kitsaskohad. See omakorda aitab kaasa VMS-i tõhusamale rakendamisele ja lihtsustab PPA ning Eesti välisesinduste ametnike tööd. 6.3.2. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: välismaalased, kes taotlevad Eestisse saabumiseks C- või D-liiki viisat või elamisluba. 2023. aastal taotles C-viisat 13 291 välismaalast, D-viisa t 8641 välismaalast, lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotle s tööandja 9938 välismaalasele, tähtajalist elamisluba taotles 9228 välismaalast, tähtajalise elamisloa pikendamist 4029 ja pikaajalise elaniku elamisluba 832 välismaalast (vt tabel 1 9 ). Seejuures t ähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks taotles 2023. aastal 1838 välismaalast ning PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse umbes 2000 tähtajalise elamisloa taotlust püsivalt Eestisse elama asumiseks. Võrreldes Eesti elanike kogu arvuga on sihtrühm väike . Tabel 19. C-viisa, D-viisa, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja elamisloa taotlused aastal 2023 (allikas: PPA) 2023 C-viisa taotlused 13 291 D-viisa taotlused 8641 Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlused 9938 Tähtajalise elamisloa taotlused 9228 Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused 4029 Pikaajalise elaniku elamisloa taotlused 832 Mõju ulatus on keskmine. Muudatused aitavad mõjutavad välismaalase Eestis elamise võimalusi, aga aitavad kaasa tõhusamale rändemenetlusele. Muudatustega tagatakse välismaalaste õiguste tõhus kaitse ning need võimaldavad lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohti . Seega on muudatuste oodatav mõju sihtrühmale positiivne. Muudatused, millega täiendatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisa tingimusi (A2-tasemel keeleoskus ja kohanemisprogrammi läbimine), mõjutavad välismaalase Eestis elamise võimalusi, aidates seejuures senisest paremini kaasa tema Eestis lõimumisele, sealhulgas kohanemisele . Välismaalased, kes asuvad Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel, suunatakse juba praegu pärast elamisloa andmist osalema riiklikus kohanemisprogrammis, milles muu hulgas õpetatakse eesti keelt A1- ja A2-tasemel. Kohanemisprogrammi läbimine ja e esti keele oskuse omandamine on üks olulisemaid eeldusi, et ühiskonda sulanduda ja selles toimuvat mõista. Välismaalastele on eesti keele oskus ka vahend, et saavutada näiteks parem haridus ja töökoht, ent see on samuti tähtis ühiskonnale, kuna aitab kaasa lõimumisele ja eesti keele säilimisele. Kui välismaalane ei ole lisatingimusi täitnud, siis on tal on jätkuvalt võimalik taotleda olemasoleva elamisloa pikendamist või elamisluba mõnel muul VMS-is sätestatud alusel. Seega on muudatuste oodatav mõju sihtrühmale ja laiemalt Eesti elanikkonnale positiivne. Muudatused, millega täpsustatakse Eestis olles D-viisa taotlemist , täiendatakse avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kaotatakse töötamise keeld, kui tähtajaline elamisluba on antud kaaluka riikliku huvi alusel ning luuakse erand, mis võimaldab PPA-l vaadata läbi Eesti kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse, kui teda ei pea ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks , puudutavad väikest ja väga spetsiifilist osa sisserändajatest . Seega ei avalda muudatused sihtrühmale olulist mõju. Mõju avaldumise sagedus on väike, k una välismaalased, kes soovivad asuda Eestisse elama või tööle või jätkata Eestis elamist ja töötamist, peavad viima end muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad taotlema või pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud luba. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest välismaalase õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalselt mõju . Muudatustel on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad kaasa tõhusamale rändemenetlusele ning võimaldavad lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohti. 6.4. Mõju isikuandmete töötlemisele 6.4.1. Tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite esitamine enne taotlust Sihtrühm: välismaalased, kes esitavad tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse; PPA ametnikud, kes viivad läbi elamisloa taotluse eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku, ning konsulaarametnikud, kes võtavad vastu tähtajalise elamisloa taotlusi, s.o umbes 4 0 konsu laarametnikku. Mõju ulatus on keskmine. Välismaalasel, kes taotleb esimest korda tähtajalist elamisluba või elamisõigust, ei ole võimalik esitada taotlust elektrooniliselt, sest tal puudub selle digiall kirjastamiseks vajalik digitaalne dokument ja enamjaolt ei ole temalt hõivatud varasemas menetluses sõrmejälgi. See tähendab, et kehtiva õiguse ja praktika kohaselt tuleb välismaalase paberil esitatud andmed trükkida käsitsi RIS-i ümber ehk taotluse vastuvõtmine on menetlejale pigem kohmakam, kui võimaldab kaasaegne tehnoloogia. Muudatuse tulemusena luuakse õiguslik alus, et välismaalane võib esitada tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalikud andmed ja tõendid enne taotlust PPA iseteeninduskeskkonnas ning ei pea neid allkirjastama. Pärast seda on välismaalasel võimalus pöörduda tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse esitamiseks kuue kuu jooksul Eesti välisesindusse või PPA-sse . Välismaalane peab selleks tegema vaid kaks toimingut: andma oma sõrmejäljekujutised ning kinnitama varem esitatud andmete ja tõendite õigsust allkirjaga. Seejuures võib taotluse allkirjastada infotehnoloogilise vahendiga ehk anda allkirja taotlusele otse ekraanil. Välismaalasele ei kaasne tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite esitamisega kohustust esitada hiljem tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlus. Juhul, kui ta seda ei tee, kustuvad andmed ETR-st kuue kuu möödudes automaatselt. Muudatus toetab pikaajalist eesmärki võimaldada ametiasutustega paberivaba asjaajamist ning teha igapäevatoimingud paindlikumaks. Arvestades, et isikuandmeid töödeldakse enne täht ajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse esitamist ja riik ei kogu neid omal algatusel, on isikuandmete töötlemine vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Andmekoosseis ühtib kehtiva VMS-i alusel tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluses esitatavate andmetega, välja arvatud allkiri ja hõivatud sõrmejäljed. Pärast seda, kui välismaalane on andnud isiklikult allkirja ja hõivatud on tema sõrmejäljed, töödeldakse andmeid tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse menetlemiseks VMS-s sätestatud alustel. Kehtiva VMS-i § 215 kohaselt peab Eesti välisesindus tuvastama välismaalase isiku või kontrollima isikusamasust ja hõivama temalt sõrmejäljed. Seejärel edastab ta pabertaotluse menetlemiseks PPA-le, kes sisestab andmed ja tõendid ETR-i. Seega ei ole Eesti välisesindusel praegu vaja ETR-i kantud andmeid ja tõendeid töödelda. Muudatuse rakendamiseks tuleb see õigus Eesti välisesindusele anda, sest kui tal ei ole õigust ETR-i kantud tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalikke andmeid ja tõendeid välismaalasele kuvada, ei ole välismaalasel võimalik nende õigsust allkirjaga kinnitada. Seega, isikuandmete vastutav töötleja on PPA, kuid Eesti välisesindusele tuleb tagada juurdepääs juhuks, kui välismaalane esitab tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse Eesti välisesinduses. Muul põhjusel ei ole Eesti välisesindusel vaja ETR-i kantud tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalikele andmetele ja tõenditele juurde pääseda. Tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite suhtes rakendatakse samu organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid nagu tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse andmete suhtes. ETR-i turvaklass on praegu K3T3S2 ja turbeaste kõrge. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna riigiasutuste põhiülesandeid ei muudeta ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine . Muudatuste rakendamiseks on vaja teha arendustöid, mis on keerulised ja mahukad ning muudavad PPA ja Eesti välisesinduste senist töökorraldust. Arendustöödega kaasnevad riskid, mis võivad mõjutada avaliku teenuse osutamist. Riski aitavad maandada pidev koostöö, tõhus infovahetus, põhjalik arendustegevus ja muudatuste etapikaupa rakendamine. Välismaalasele, kes esitab PPA iseteeninduskesk konnas andmeid ja tõendeid, on e basoovitava mõju kaasnemise risk ebatõenäoline. Kui ta taotlust ei esita, ei töötle r iik ka tema andmeid ega tee tema kohta järeldusi . Välismaalane saab ise otsustada, millal ta andmeid ja tõendeid esitab ning teeb need riigile kättesaadavaks. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju : paraneb PPA ja konsulaarametnike igapäevatöö andmete kogumisel, haldamisel ja vahetamisel. Muudatuse rakendamisega võib kaasneda küll ebasoovitav mõju, kuid riskide maandamisega tegeletakse pidevalt ja seetõttu on sellise riski realiseerumine pigem ebatõenäoline. 6.4.2. Andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtaeg Sihtrühm: välismaalased, kes taotlevad lühiajalise Eestis töötamise registreerimist, viisat, elamisluba või elamisõigust, ja välismaalased, kes on registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama või kellel on viisa, elamisluba või elamisõigus. Sihtrühma suurust on kirjeldatud eelmistes mõju valdkondades (vt seletuskirja punktid 6.1.3 ja 6.2.3) . Võrreldes Eesti elanike koguarvuga on sihtrühm väike. Mõju ulatus on väike. Eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete koosseis ja säilitamise tähtajad, mis on praegu sätestatud andmekogude põhimäärus tes. Seega ei ole muudatusel andmesubjekti õigustele vahetut mõju. Edaspidi on andmesubjektil võimalik saada VMS i lugedes aru, et andmeid, mille ta on taotluses esitanud, töödeldakse asjaomases andmekogus konkreetse säilitustähtaja jooksul. Isikuandmete säilitamist käsitatakse eraelu puutumatuse riivena. Konkreetse säilitustähtaja sätestamine seaduse tasandil aitab kaasa läbipaistvale andmetöötlusele. Andmete säilitamise tähtaeg Viisaregistris on kavandatud säilitada andmeid kõige kauem 60 aastat, LTR-s kõige kauem 25 aastat ja ETR-s alaliselt. Viisaregistris Tuleb arvestada, et Eestisse saabuva välismaalase kohta ei ole sageli rohkem andmeid, kui tema taotluses esitatud andmed enda päritolu kohta. Paraku on mitmes kolmandas riigis võimalik välismaalasel korruptiivselt omandada erinevaid identiteete ja isikut tõendavaid dokumente, sealhulgas sünnitunnistusi, abielutunnistusi ja haridust tõendavaid dokumente, samuti reisi dokumente. Õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste igapäevatöös on esinenud juhtumeid, kus välismaalane on üritanud läbi erinevate menetluste omandada Eestis viibimise alust või siseneda Eestisse või Schengeni alale ning pärast ebaõnnestumist kasutanud uut identiteeti ja reisidokumenti. Samuti ei saa välistada juhtumeid, kus viisaregistri andmeid vajatakse süüteo menetlemiseks. Sellistes juhtumites on viisaregister aidanud välismaalasi ja nende erinevaid identiteete hõlpsamini tuvastada, kuna selles on olnud talletatud väljastatud viisade ajalugu, varem kasutatud dokumentide andmed, fotod ja sõrmejäljekujutised. Kui kustutada viisaregistri andmed näiteks viis aastat pärast viisa kehtivusaja lõppemist, nagu on sätestatud VIS-i määruses, ahenevad võimalused selgitada välja, millised välismaalased kujutavad endast ohtu sisejulgeolekule või avalikule korrale. Viisaregistri pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja sisejulgeolek. Viisaregistris säilitatakse välismaalase isikuandmeid digitaalselt ning neid saavad kasutada Eesti pädevad asutused viisataotluse menetlemiseks ja viisa väljastamiseks. Viisaregistri andmed on seejuures infotehnoloogiliste turvameetmetega kindlalt kaitstud. Viisa on riigi pakutav hüve ja ükski välismaalane ei ole kohustatud Eestisse viisa alusel saabuma. LTR-s Nagu eespool kirjeldatud, saabub suur osa välismaalasi Eestisse viisa alusel töötama ja töötamise andmed on LTR-s. Seega sätestatakse LTR-i andmete säilitamise tähtaeg – kõige kauem 25 aastat. Sarnaselt viisaregistrile aitab LTR pädevatel asutustel ennetada süütegusid, tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut välismaalase lühiajalise Eestis töötamise seadusliku aluse ja tingimustele vastavuse andmete töötlemise kaudu. Kolmandate riikide kodanike kohta, kes saabuvad Euroopa Liitu ja Eestisse ning asuvad tööle, ei pruugi Eestil olla rohkem andmeid kui need, mis tööandja esitab välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluses, näiteks välismaalase kohta, kes saabub Eestisse tööle viisavaba viibimisõiguse alusel. Seega on vaja LTR-i andmeid säilitada kuni 25 aastat. Kui andmetele kehtestada lühem säilitusaeg, vähenevad võimalused teha kindlaks isikuid, kes võivad kujutada ohtu avalikule korrale ja riigi julge olekule. ETR-s ETR-i andmeid säilitatakse alaliselt, kuivõrd välismaalase staatuse ja dokumenteerimise menetluses kogutud andmed on asjakohased ja vajalikud nii välismaalase tulevastes menetlustes kui ka temaga seotud isiku staatuse ja dokumenteerimise menetluses. Need andmed võivad seega olla asjakohased ka pärast välismaalase surma. ETR-i digitaalsed registrikaardid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks ja neid säilitatakse kuni ETR-i likvideerimiseni. Ühe riigi elanikkonna staatuse ja dokumenteerimise andmed on olulised ka selle riigi ajaloo jäädvustamiseks. Lisaks on ETR riiklik register, mille abil on tulevikus võimalik tuvastada välismaalase järglastel ja lähedastel oma seoseid ja sugulussuhteid, kuna staatuse ja dokumenteerimise menetluses kogutud andmeid ei pruugi olla mujal alles. Samuti tuleb arvestada, et kõige rohkem välismaalasi elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, mis on tähtajatu. Teisisõnu on neil välismaalastel alaline õiguslik saatus. Andmekoosseis Andmekoosseisu seaduse tasandil kehtestamisega ei muutu see, et isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alustel, st isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isiku andmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses. LTR-i ja ETR-i hakatakse kandma ka riskiprofiili andmeid ja teistelt haldusorganitelt konsultatsioonimenetluses saadud andmeid. Riskiprofiili andmed on isikustamata omaduste või käitumismustrite kogum, mille alusel on haldusorganil võimalik oma tööd riigi sisejulgeoleku tagamiseks tõhusamalt korraldada . Konsultatsioonimenetluse andmeid praegu LTR-i ja ETR-i ei kanta, kuid neid töödeldakse VMS-i ja HMS-i alusel juba praegu. Seega, andmekoosseis küll täieneb, kuid selliste isikuandmetega, mille töötlemiseks on pädeval haldusorganil kehtiva õiguse alusel seadusest tulenev alus. Viisaregistri andmekoosseisu täiendamine uute andmetega aitab samuti haldusorgani tööd avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise l tõhusamalt korraldada . Viisaregistri andmekoosseisu lisatavad andmed on seotud välismaalase enda või tema perekonnaliikme kuritegeliku või sõjaväelise tasuta väljaselgitamisega, mis aitab hinnata, kas viisa taotleja võib olla ohtlik Eesti avalikule korrale või julgeolekule. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna m uudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes neid, kes soovivad taotleda viisat , asuda Eestisse elama või juba viibivad Eestis . Samuti peavad v älismaalased viima ennast muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad taotlema või pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud luba. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest välismaalaste õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju . M uudatustel on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad tagada välismaalaste õiguste tõhusa kaitse. 6.5. Koondmõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele Koondmõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele on positiivne : riigile andmete esitamine muutub kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks. Selle tulemusel vähene vad tööandjate kulud ja välismaalase tööle võtmine muutub kiiremaks ja lihtsamaks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste rakendamine toob kaasa: infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning koolitus- ja teavitustegevuste kulud. Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. Vaja on arendada PPA, töötu kassa , TI, MTA ja HTM i vastutusel andmekogusid. Arendustööde tellija on PPA koostöös MTA, TI, töötukassa ja HTM-iga. Arendustööd realiseeritakse etapikaupa ning neid on plaanitud rahastada samuti etapikaupa riigituludest ja Euroopa Liidu ühtekuuluvus poliitika fondi meetme „Digiriik“ tegevustest (edaspidi struktuurifond ). RIS- i kaasajastamine hõlmab nii LTR-i, ETR-i kui ka MIGIS-e arendamist ning toob kaasa väikesemahulised arendustööd viisaregistris ja ABIS -es . RIS-i ja MIGIS-e arendustööd algasid 2021. aastal. Valminud on LTR-i iseteeninduskeskkond, MIGIS I etapi arendustööd ja RIS-i II etapi esimene osa, mi lle käigus loodi uus PPA lühiajalise Eestis töötamise menetlemise keskkond . Praegu on töös RIS-i I etapi järeltööd . RIS-i I etapi ehk LTR-i iseteeninduskeskkonna arendustööde maksumus oli 483 596 eurot ja neid rahastati riigituludest. RIS I etapi järeltööde maksumus on 30. oktoobri 2023. aasta seisuga 417 100 eurot ja neid rahastatakse Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest. MIGIS-e I etapi arendustööde maksumus oli 443 520 eurot ning neid rahastati struktuurifondist (360 000 eurot) ja riigituludest (83 520 eurot). RIS-i II etapi esimene osa, mille käigus loodi uus PPA lühiajalise töötamise menetluskeskkond, maksis 587 520 eurot ning seda rahastati struktuurifondist (314 160 eurot) ja riigituludest (273 360 eurot). Arendustööd jätkuvad aastatel 2024–2028: RIS-i II etapi teine osa, RIS-i III ja IV etapp ning MIGIS-e II etapp. RIS-i teadaolevate arendustööde ja MIGIS-e II etapi arendustööde maksumus on praeguse prognoosi kohaselt 5,34 miljonit eurot . See sisaldab RIS-i puhul PPA projektijuhi kulu , PPA ja partnerite 2024. ja 2025. aasta investeeringuid ning valminud arendus te ülalpidamiskulusid . Tulevikuarendustööde maksumus selgub arendusetapi elluviimise eel. Praegu teadaoleva info kohaselt viiakse RIS-i II etapi teise osa arendustööd ellu 2024. ja 2025. aastal. Nende tulemusena valmivad LTR-i menetluskeskkonna jätkuarendustööd, LTR-i andmevahetuslahendused MTA ja TI andmekogudega ning ühe akna lahendus lähetatud töötajate andmete edastamiseks TI-le . Arendustööd maksavad prognoosi kohaselt umbes 1, 061 miljonit eurot, mis on planeeritud rahastada struktuurifondist ning ülejäänud osa Siseministeeriumi olemasolevast eelarvest. Vajadusel esitab Siseministeerium riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis lisataotluse või taotleb lisarahastust struktuurifondist. MIGIS-e II etapi arendustööd plaanitakse viia ellu 2024. aastal: arendatakse lisafunktsioonid ja liidesed teiste andmekogudega. Lisaks on plaanis arendada X tee teenus või teenused, mille kaudu on võimalik saada MIGIS-st andmeid, sealhulgas MTA-l ja TI-l . PPA arendustööde maksumus on hinnanguliselt 0,55 miljonit eurot , millest 320 000 eurot on planeeritud rahastada struktuurifondist ja ülejäänud osa Siseministeeriumi olemasolevast eelarvest. Vajadusel esitab Siseministeerium riigi eelarvestrateegia protsessis lisataotluse või taotleb lisarahastust struktuurifondist. RIS-i III etapi arendustööd viiakse ellu aastatel 2024–2028. Nende tulemusena valmib ETR-i iseteeninduskeskkond, kaasajastatud ETR-i menetluskeskkond ning ETR-i andmevahetus lahendused MTA, TI, töötukassa ja HTM-i andmekogudega. RIS-i IV etapi arendustööd viiakse ellu 2028. aastal ja nende tulemusena valmib IKT-lahendus tõhusaks konsultatsioonimenetluse läbiviimiseks. RIS III ja IV etapi arendustööde maksumuseks on prognoositud ca 2,83 miljonit eurot ning nende rahastamiseks esitab Siseministeerium riigi eelarvestrateegia protsessis lisataotluse või taotleb lisarahastust struktuurifondist. Otsest mõõdetavat tulu muudatuse rakendamisega ei kaasne. RIS-i kaasajastamine tagab paindlikkuse, mis võimaldab tulevikus rakendada selles tõhusamalt erinevaid muudatusi. Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulusid. Andmete töötlemise ja nende ühelt asutuselt teisele edastamise õiguslike aluste loomine võimaldab asutustel hoida kokku ka kulusid, mida tehakse praegu andmevahetuse korraldamiseks. 8. Rakendusaktid Muudatuste rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määrusi: Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“; Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2007. aasta määrus nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja „Kodakondsuse seaduse“ ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“; Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. aasta määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“; tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määrus nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“; majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“; siseministri 8. veebruari 2019. aasta määrus nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“; siseministri 1. juuli 2020. aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“; siseministri 26 . augusti 20 20 . aasta määrus nr 33 „ Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu “ ; siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“; Siseministri 16. jaanuari 2024. aasta määrus nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ ; s iseministri 13. augusti 2014. aasta määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“ ; siseministri 22. märtsi 2023. aasta määrus nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“; siseministri 20. detsembri 2007. aasta määrus nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“; siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr“; siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrus nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimäärus“; siseministri 7. detsembri 2022. aasta määrus nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“; siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“; siseministri 04. detsembri 2015. aasta määrus nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“ ; siseministri 10. jaanuari 2017. aasta määrus nr 5 „ Viisakleebise andmeväljale „MÄRKUSED” kantavate riigisiseste märgete loetelu “; siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“; siseministri 18. detsembri 2023. aasta määrus nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“; siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord “. Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas. Kavandid on esialgsed ja muutuvad töö käigus. Kavandatud muudatused esitatakse eraldi kooskõlastamiseks. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril , et muudatustega kohanemiseks jääks piisav aeg ja tagada piisav ettevalmistus- ning üleminekuperiood püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimuste täitmiseks. Eelnõu § 1 punkt 1, § 3 punkt 3 ja § 5 punkt 2 , millega muudetakse ETR-i nimetus elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks , jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril, kui on valminud RIS III etapi teise osa arendus – ETR-i menetluskeskkonna arendus. Eelnõu § 1 punktid 43, ja 48 , millega kehtestatakse PPA, HTM-i ja töötukassa andmekogude andmevahetuse muudatused, jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril, kui on planeeritud valmima RIS-i IV etapi arendus – konsultatsioonimenetlus, sealhulgas ETR-i ning HTM-i ja töötukassa andmekogude andmevahetuslahendus. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI ) , EAKL-le , ETAG- le , ETKL- le , HARNO- le , ITL- ile , KAPO-le , KTK le , MTA-le , PPA-le , Rektorite Nõukogule, RMIT- le , SMIT- le , SUE-le , Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile , TI-le , TEHIK- le , töötukassale ja WiE-le . Eelnõu oli kooskõlastamisel 04 .0 3 .– 12 .0 4 .202 4 . Kultuuriministeerium ja S otsiaalministeerium kooskõlastas id eelnõu märkusteta. Kaitseministeerium , Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium ning Kliimaministeerium kooskõlastuskirja ei esitanud. EAKL- il ja TI-l ei ole eelnõule sisulisi täiendusi ega parandusi . ETAG, HARNO, MTA, PPA, Rektorite Nõukogu, RMIT, SUE, Tallinna Tehnikaülikool , TEHIK ja WiE eelnõu kohta arvamust ei esitanud. Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeerium i , Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi, Rahandusministeeriumi , Välisministeeriumi , AKI , Eesti Aiandusliidu , Eesti Laevaomanike Liidu , Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja , Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon i, ETKL-i , KTK, ITL-i , KAPO, PPA, Tallinna Ülikooli , Tartu Ülikooli , SMIT-i , töötukassa, EIS-i ( ettevõt t e d Wise , Bolt , ReloEst , MoveMyTalent ) ja Bolt-i esitatud arvamusi ja ettepanekuid on võimaluse piires arvestatud. Arvamused ja e ttepanekud on kajastatud kooskõlastustabelis (vt seletuskirja lisa). Algatab Vabariigi Valitsus …………………… 202 4
Saatja: Irina Meldjuk </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=5B2CE1DD301B48FC8F08F325DBF13537-IRINA MELDJUK>
Saaja: AKI info
Teema: FW: VMS jt seaduste muutmise eelnõu
From: Maret Saanküll <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Tuesday, May 21, 2024 9:41 AM
To: Irina Meldjuk <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Cc: Eva Lillemäe <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: VMS jt seaduste muutmise eelnõu
Tere.
Täname Teid välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõule esitatud tagasiside eest.
Vastuseks Teie 11.04.2024 arvamusele nr 2.3-4/24/598-2 annan teada, et oleme eelnõu ja seletuskirja täiendanud kooskõlastusringilt saabunud ettepanekute ja märkuste põhjal.
Lisan e-kirjale kooskõlastustabeli Teie ettepanekute osa ja täiendatud eelnõu, seletuskirja ning rakendusaktide kavandid. Lisatud dokumendid ei ole läbinud keeletoimetust.
Kui teil on eeltoodu osas küsimusi, palun andke teada hiljemalt 31. maiks 2024.
Lugupidamisega
Maret Saanküll
õigusnõunik
Siseministeerium
[email protected] <mailto:
[email protected]>
+372 5197 5722
<https://www.siseministeerium.ee/> <http://www.facebook.com/siseministeerium> <https://open.spotify.com/show/1LO39xEFNzMh1Hd5ExumMi?si=9c67417b19184c53>