ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Triin Eliis Toomiste Teie 25.04.2024 nr saada.rik.ee
Advokaadibüroo Magnusson OÜ
[email protected] Meie 27.05.2024 nr 2.2-9/24/1201-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Tekkinud on küsimused seoses tööle kandideerivate isikute andmete säilitamisega. Infotelefonile
helistades paluti vastuste saamiseks esitada küsimused kirjalikult. Järgnevalt esitame küsimused,
mis on tekkinud seoses kandideerivate isikute andmete säilitamisega. Levinud on praktika, mille
kohaselt säilitatakse kandidaatide andmeid õigusvaidluste tarbeks 1 aasta. Võrdse kohtlemise
seaduse § 25 näeb ette, et kahju hüvitamise nõue seoses diskrimineerimisega aset leidnud õiguste
rikkumise tõttu aegub ühe aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest
teada sai või pidi teada saama. See tähendab, et isik võib nõude esitada ka rohkem kui aasta
peale värbamisprotsessi lõppu, kuna isik võib diskrimineerimise avastada näiteks aasta peale
värbamisprotsessi lõppu. Kas see tähendab, et andmete säilitamine nt 1,5 või 2 aastaks oleks ka
mõistlik? Kas selleks, et säilitada kandidaatide andmeid õigusvaidluste tarbeks on vaja läbi viia
õigustatud huvi analüüs? 2011. aasta juhendmaterjalis (juhendmaterjal: Isikuandmete
töötlemine töösuhetes.pdf), lk 37 on välja toodud et „Sulgemist tuleks kasutada juhul, kui
andmeid on vajalik säilitada veel mõne aja vältel mitteaktiivses kasutuses, nt võimalike vaidluste
puhuks.“ Sellest tulenevalt on tekkinud küsimus, mida tähendab andmete sulgemine praktikas?
Kas neid on vaja eraldi hoida teistest failidest või kuidagi koodi alla panna või mida see
täpsemalt tähendab? Oleksime väga tänulikud selgituste eest.
Esmalt märgime, et juhend isikuandmete töötlemise töösuhetes on veel uuendamata, mistõttu on
seal ka mõningad vanad terminid, sh andmete sulgemine. Juhendi uuendamine on Andmekaitse
Inspektsiooni tööplaanis. IKÜM ja uus IKS andmete sulgemise mõistet ei tunne. Pigem saab
andmete sulgemise all mõista sisuliselt seda, et andmed, mida enam kogumise eesmärgil vaja ei
ole, tuleb kustutada. Kui andmeid on vaja veel üksikul eesmärgil, tuleb tagada, et andmetele
pääsetakse juurde vaid kitsalt konkreetselt sellel eesmärgil.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab
olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes
kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi
seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Isikuandmete töötlemise õiguslike aluste
mitteammendav loetelu on artiklis 6. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust
läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga andmetöötleja ise.
Etteruttavalt saame selgitada, et üheks võimalikuks õiguslikuks aluseks saab eelduslikult olla
õigustatud huvi. Samas peame vajalikuks täpsustada, et kui andmetöötlejal on huvi mingite
isikuandmete töötlemise vastu, ei tähenda see automaatselt ka seda, et ta saab isikuandmete
töötlemisel automaatselt tugineda õigustatud huvi alusele. Vastutava töötleja huvi õigustatus on
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
vaid lähtepunkt ehk üks elementidest, mida tuleb analüüsida ning see, kas õigustatud huvi alusele
saab tugineda, sõltubki andmetöötleja ja andmesubjekti huvide tasakaalustamise tulemusest.
Õigustatud huvi korral on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul kui andmesubjekti huvid
või põhiõigused ja –vabadused ei ole tähtsamad, võttes arvesse andmesubjekti mõistlikke ootusi,
mis põhinevad tema suhtel andmetöötlejaga. Igal juhul tuleks õigustatud huvi olemasolu hoolikalt
hinnata, sealhulgas seda, kas andmesubjekt võib andmete kogumise ajal ja kontekstis mõistlikkuse
piires eeldada, et isikuandmeid võidakse sellel otstarbel töödelda. Andmesubjekti huvid ja
põhiõigused võivad olla andmetöötleja huvidest tähtsamad eelkõige juhul, kui isikuandmeid
töödeldakse olukorras, kus andmesubjektil ei ole mõistlik eeldada edasist töötlemist.
Tähele tuleb panna seda, et IKÜM art 6 lg 1 p-s f sätestatud õigustatud huvi alusel on andmetöötlus
seaduslik vaid siis, kui korrektselt on läbi viidud poolte huvide põhjalik kaalumine (analüüs),
millest nähtub selgelt järeldus andmete töötlemise õigustatuse kohta ehk läbi on viidud ja
kirjalikult dokumenteeritud õigustatud huvi analüüs. IKÜM art 6 lg 1 p-s f on ette nähtud
kolm tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et isikuandmete töötlemine oleks lubatud:
1) andmetöötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on õigustatud
huvi;
2) isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;
3) andmetöötleja või andmeid saava kolmanda isiku huve ei kaalu üles kaitstava
andmesubjekti põhiõigused ja –vabadused.
Seega tuleb alustada põhjalikust huvide hindamise ja kaalumise analüüsist, kust peab selguma,
mismoodi andmetöötleja huvid kaaluvad üles isiku õiguse privaatsusele ning kui see leiab tõestust,
siis kuidas andmetöötleja saab töödelda isikuandmeid nii, et see riivaks võimalikult vähe isiku
privaatsust.
Seda, kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, on Andmekaitse Inspektsioon selgitanud eraldi
juhendis, mis on leitav siit.
Õigustatud huvi analüüs peab sisalduma asutuse andmekaitsetingimustes või olema
andmesubjektidele muul viisil kättesaadav.
Kokkuvõtvalt saamegi öelda, et seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi
viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga andmetöötleja ise. Kui õigustus
andmetöötluseks puudub, siis ei tohi andmeid töödelda.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
2 (2)