ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Stevas OÜ Teie 24.04.2024 nr
[email protected] Meie 24.05.2024 nr 2.1-1/24/487-1196-
4
Vastus pöördumisele
Kirjutate, et naaber jälgib Teid ja Teie töötajaid kaameraga. Olete edastanud pildid naabermajale
paigaldatud kaamerast. Samas ei ole teavet, et kaamerapilte oleks kusagile edastatud või et
salvestisi üldse olemas on. Samuti ei ole teada, et oleksite ise naabrilt teavet küsinud.
Selgitame alljärgnevalt nõudeid, millega jälgimisseadmete kasutamisel arvestada tuleb.
Igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja pildi
salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 2 lg 2
punkti c alusel ei kohaldata määrust, kui isikuandmeid töötleb füüsiline isik eranditult isiklike või
koduste tegevuste käigus. Seega võib statsionaarset kaamerat kasutada isiklikuks otstarbeks
üksnes siis, kui filmitakse enda valduses olevat ala. Kui kaamera vaatevälja jääb avalik ala või
teiste isikute kinnistud, kus võivad liikuda inimesed, tuleb järgida isikuandmete kaitse nõudeid.
Eelkõige peab isikuandmete töötlemine olema seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev.1 Seaduslik
on kaamerate kasutamine, kui selleks on mõni isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 6 nimetatud
alustest (näiteks nõusolek, õigustatud huvi või eriseadusest tulenev kohustus). Õigustatud huvi
alus võimaldab kasutada kaameraid nt turvakaalutlustel. Õigustatud huvi saab isikuandmete
töötlemise alusena kasutada üksnes siis, kui andmetöötleja on jõudnud järelduseni, et kaamerate
kasutamine on kindlasti vajalik ning see ei riiva ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute huvisid ja
õigusi. Täpsemalt on õigustatud huvi lahti kirjutatud siin.
Andmetöötlus on õiglane vaid juhul, kui arvestatakse inimeste andmete töötlemisel nende
õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitsele. Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei
tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve.
Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt
määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt
kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on
püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa
kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks naabrite jälgimiseks.
Kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge teavitamine nii õiguslikust
alusest kui ka täpsematest eesmärkidest. See tähendab, et koostatud peavad olema
andmekaitsetingimused. Videovalve kasutamisel tuleb nähtavale kohale paigutada ka
teavitussildid, millel esitada kõige olulisem teave: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava
töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega.2
1
IKÜM art 5 lg 1 punkt a
2
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
IKÜM artiklist 15 tuleneb andmetöötlejale kohustus anda isiku taotlusel talle teavet, kas tema
andmeid töödeldakse, mis eesmärgil seda tehakse, kuidas andmeid säilitatakse ja kellele
edastatakse.
Siinkohal soovitamegi uurida eelnimetatud asjaolusid (millist ala ja miks filmitakse, miks pole
teavitussilte, kas on võimalik kaamera ümber paigutada või vaatevälja kitsendada jne) naabri enda
käest. Kaamera omanik peab Teie pöördumisele vastama ühe kuu jooksul.
Märgime, et häiriva kaamera probleem võib saada lahenduse, kui naabriga suhtlete. Saate naabrile
teada anda oma privaatsuse riivest ning juhtida tema tähelepanu kaamera kasutamise nõuetele ja
Andmekaitse Inspektsiooni juhistele.
Andmekaitse Inspektsiooni sekkumine ei pruugi viia soovitud tulemuseni – isegi kui omanik
kaamera vaatevälja muudab/piirab, saab ta selle igal ajal tagasi muuta. Lisaks peate arvestama, et
võimalik järelevalveasutuse läbiviidav menetlus pigem halvendab naabrite vahelist läbisaamist,
mistõttu palume Teil kõigepealt endal naabriga suhelda ja selgitada eelpool kirjeldatud reegleid.
Kui andmetöötleja Teile ühe kuu jooksul ei vasta või Te ei ole vastusega rahul, saate uuesti
inspektsiooni pöörduda, lisades allkirjastatud kaebusele senise kirjavahetuse andmetöötlejaga ning
muud asjakohased tõendid.
Kaebust on võimalik esitada Andmekaitse Inspektsiooni e-keskkonnas või täites näidisvormi. E-
keskkonna kaudu kaebust esitamisel tuvastab süsteem Teie isiku sisselogimisel, mistõttu ei ole
vajalik kaebust eraldi allkirjastada. Kui Te ei soovi esitada kaebust e-keskkonnas, tuleb
näidisvormi täitmisel kaebus digiallkirjastada. Allkirjastamine on vajalik selleks, et Andmekaitse
Inspektsioon saaks veenduda Teie isikusamasuses.
Viime läbi järelevalvemenetluse, kui tegemist on olulise rikkumisega, mis vajab korrakaitseorgani
sekkumist – kaebus ei ole põhjendamatu või korduv ning kui andmetöötleja ei ole inimese
taotlusele vastanud ühe kuu jooksul või on põhjendamatult jätnud taotluse rahuldamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Biin
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)